Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.24 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 172 7256037 7215560 2026-10-19T20:42:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256037 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{See artikkel| räägib tänapäeva riigist, teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Benin (täpsustus)]].}} {{Riik | riiginimi = Benini Vabariik | omastav = Benini | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = République du Bénin | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 125px | vapp = Coat of arms of Benin.svg | asendikaart = Benin in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[prantsuse keel|prantsuse]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Porto-Novo]]<br> valitsuse asukoht on [[Cotonou]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Patrice Talon]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = ''president on ühtlasi valitsusjuht'' | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[1. august]] [[1960]] | valuuta = [[Lääne-Aafrika frank]] (XOF) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +1 | hümn = "[[L'Aube Nouvelle]]" | usund = | üladomeen = [[.bj]] | telefonikood = 229 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BEN | märkused = }} [[Fail:Ganvié au fil de l'eau (3).webm|pisi|Benini järvel Nokoue paikneb Ganvie küla]] '''Benin''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] ''Bénin'', ametlikult '''Benini Vabariik''', 1960–1975 ''Dahomee'') on riik Lääne-Aafrikas. Naaberriigid on läänes [[Togo]], idas [[Nigeeria]] ning põhjas [[Burkina Faso]] ja [[Niger]]. Benini pealinn on [[Porto-Novo]], kuid valitsus asub riigi suurimas linnas [[Cotonou]]s. Benini pindala on 114 763 km² ja 2016. aastal oli riigi rahvaarv hinnanguliselt 10,87 miljonit. Benin on maailmas arengutaseme poolest 167. kohal, seega on ta madala inimarenguga riik. Beninini [[riigikeel]] on [[prantsuse keel]], kuid [[põliskeel]]ed nagu [[foni keel|foni]] ja [[joruba keel]] on samuti laialt levinud. Riigi suurim religioon on [[rooma-katoliiklus|roomakatoliiklus]], millele järgnevad [[islam]], ''[[Lääne-Aafrika vodun|voodoo]]'' ja [[protestantism]]. Benin on [[ÜRO]], [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]], [[Islami Koostöö Organisatsioon]]i, [[Rahvusvaheline Frankofoonia Organisatsioon|Rahvusvahelise Frankofoonia Organisatsiooni]], [[Saheli ja Sahara Riikide Ühendus]]e, [[Aafrika Naftatootjate Organisatsioon]]i liige. ==Ajalugu== Tänapäeva Benin asub mitme varasema kuningriigi aladel, millest aja jooksul kujunes võimsaimaks Dahomee kuningriik pealinnaga Abomeys. 16. sajandi lõpuks – 17. sajandi alguseks oli tänapäeva Benini aladel välja kujunenud kolm suuremat võimukeskust: * [[Allada kuningriik]], mis enne Dahomee (Abomey) poolt vallutamist oli piirkonna võimsaim; * [[Porto-Novo kuningriik]] (algselt Adjacé kuningriik, hiljem Hogbonou kuningriik) * 1625. aastal asutatud [[Dahomee|Dahomee kuningriik]] (ka [[Dahomee|Abomey kuningriik]]) 1650 – ehitasid inglased Ouidah' (Whydah') kindluse. 1664 – asutasid Bretoni kaputsiinid esimese kristliku missiooni Ouidah'sse. 1704 – sai Prantsusmaa loa Ouidah' sadama ehitamiseks. 1752 – asusid portugallased Hogbonousse ja nimetasid selle Porto-Novoks (Uus sadam), mis puhkes eriliselt õitsele tänu orjakaubandusele. 1863 – koostöös Porto-Novo kuningaga, kes otsis abi Abomey kuninga nõudmiste ja Nigeerias Lagoses asuvate inglaste rünnakute vastu, moodustati esimene Prantsuse protektoraat. Samal aastal lubas Abomey kuningas Glélé prantslastel asuda Cotonousse. 1882 – sõlmis Porto-Novo kuningas Prantsusmaa protektoraadiga uue lepingu. Aastatel 1885–1887 kuulutas Portugal välja tegeliku mõjuta protektoraadi Dahomey üle. 1889 – võitsid prantslased Dahomeyga peetud sõja. Kuningas Glélé poeg ja Abomey viimane sõltumatu valitseja, kuningas Behanzin (Kondo, hai), vangistati. 1892 – kuulutas Prantsusmaa välja protektoraadi kogu kuningriigis. Dahomey alad vallutati lahingutes, mis toimusid 1892–1894. 1894 – pärast Abomey viimase kuninga alistumist asutas Prantsusmaa "Dahomey ja selle vasallide koloonia". Kuningas Behanzin pagendati Martinique'le. 1904 – liideti Dahomey Prantsuse Lääne-Aafrikaga (prantsuse keeles ''Afrique occidentale française'', AOF), mis kujutas enesest kaheksa Aafrika koloniaalterritooriumi föderatsioon: Mauritaania, Senegal, Prantsuse Sudaan (nüüdne Mali), Prantsuse Guinea (nüüdne Guinea), Côte d'Ivoire (Elevandiluurannik), Ülem-Volta (nüüdne Burkina Faso), Dahomey (nüüdne Benin) ja Niger. 1946 – sai Dahomeyst Prantsusmaa ülemereterritoorium. 4. detsembril 1958 kuulutati välja vabariik ja Dahomey sai iseseisvaks riigiks. 1. augustil 1960 võeti Dahomee vastu ÜRO-sse. Esimesed valimised võitis Parti Dahomeen de L'Unite, mille juhist Hubert Magast sai riigi esimene president. 1963–1972 valitses riigis poliitilise ebastabiilsuse periood, mille ajal toimus kuus riigipööret ning mille lõpetas major Mathieu Kerekou võimuhaaramine. 1975 – nimetati Dahomee ümber Benini Rahvavabariigiks (prantsuse keeles ''République populaire du Bénin''; RPB). Riiki juhtis sõjaväeline hunta major Mathieu Kerekou juhtimisel. 1989. aasta detsembris, pärast 17 aastat kestnud marksismi-leninismi perioodi, teatas president Kerekou tänavarahutuste survel, et Benin loobub marksismi-leninismi ideede elluviimisest. 1990 – sai Benini Rahvavabariigist Benini Vabariik. 1991 – kaotas president Kerekou esimestel mitmekandidaadilistel presidendivalimistel Nicéphore Soglole, kes valiti üle 67% häältega vabariigi presidendiks. 1996 – süüdistati presidendivalimisi reeglite rikkumises ning konstitutsioonikohus kinnitas, et Kerekou on saanud enamuse kehtivatest antud häältest. == Haldusjaotus == [[Fail:Benin, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|püsti|Benini departemangud]] [[Fail:Benini kaart.png|pisi|püsti|Benini üldkaart]] Benin on jaotatud 12 [[departemang (Benin)|departemanguks]] ja need omakorda 77 [[vald (Benin)|vallaks]]. Praegune haldusjaotus on kasutusel alates 1999. aasta haldusreformist, millega poolitati kõik kuus tollast departemangu. 2008. aastal kinnitati kuue uue departemangu ametlikud keskused. {| class="wikitable sortable" !Departemang !Keskus<ref>[https://web.archive.org/web/20190125073621/http://gouv.bj/communique-du-conseil-des-ministres-du-22-juin-2016/ Communiqué du Conseil des Ministres du 22 Juin 2016 | Portail Officiel du Gouvernement Béninois]. Gouv.bj (22. juuni 2016). Kasutatud 2017-01-02.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20161120225327/http://www.lanouvelletribune.info/benin/politique/29267-liste-12-prefets-et-chefs-lieux Bénin : liste des 12 nouveaux préfets et des chefs-lieux de départements]. Lanouvelletribune.info. Kasutatud 2017-01-02.</ref> !data-sort-type="number"| Rahvaarv<br />(2013) !data-sort-type="number"| Pindala<br />(km²)<ref>[http://www.geohive.com/cntry/benin.aspx Benin]. Geohive.com. Kasutatud 2017-01-02.</ref> !Varasem<br />departemang !Piirkond |- |[[Alibori departemang|Alibori]] |[[Kandi (Benin)|Kandi]] |style="text-align:right"| 868 046 |style="text-align:right"| 26 242 |Borgou |Põhja-Benin |- |[[Atakora departemang|Atakora]] |[[Natitingou]] |style="text-align:right"| 769 337 |style="text-align:right"| 20 499 |Atakora |Põhja-Benin |- |[[Atlantique'i departemang|Atlantique]] |[[Allada]] |style="text-align:right"| 1 396 548 |style="text-align:right"| 3233 |Atlantique |Lõuna-Benin |- |[[Borgou departemang|Borgou]] |[[Parakou]] |style="text-align:right"| 1 202 095 |style="text-align:right"| 25 856 |Borgou |Põhja-Benin |- |[[Collinesi departemang|Collines]] |[[Dassa-Zoumé]] |style="text-align:right"| 716 558 |style="text-align:right"| 13 931 |Zou |Põhja-Benin |- |[[Kouffo departemang|Kouffo]] |[[Aplahoué]] |style="text-align:right"| 741 895 |style="text-align:right"| 2404 |Mono |Lõuna-Benin |- |[[Donga departemang|Donga]] |[[Djougou]] |style="text-align:right"| 542 605 |style="text-align:right"| 11 126 |Atakora |Põhja-Benin |- |[[Littorali departemang|Littoral]] |[[Cotonou]] |style="text-align:right"| 678 874 |style="text-align:right"| 79 |Atlantique |Lõuna-Benin |- |[[Mono departemang|Mono]] |[[Lokossa]] |style="text-align:right"| 495 307 |style="text-align:right"| 1605 |Mono |Lõuna-Benin |- |[[Ouémé departemang|Ouémé]] |[[Porto-Novo]] |style="text-align:right"| 1 096 850 |style="text-align:right"| 1281 |Ouémé |Lõuna-Benin |- |[[Plateau departemang|Plateau]] |[[Pobè]] |style="text-align:right"| 624 146 |style="text-align:right"| 3264 |Ouémé |Lõuna-Benin |- |[[Zou departemang|Zou]] |[[Abomey]] |style="text-align:right"| 851 623 |style="text-align:right"| 5243 |Zou |Põhja-Benin |} ==Lipp ja vapp== Benini Vabariigi lipp koosneb kolmest värvist: roheline, kollane ja punane. Roheline sümboliseerib haljendavat maad ja lootust, kollane sümboliseerib jõukust ning punane vaprust. Lipu värvid kokku kujutavad Aafrika ühtsust ja rahvustunnet.<ref name=":0">https://www.flags-and-anthems.com/flag-benin.html</ref> Benini vabariigi vapi ülaosas on kaks sarve, mis on täidetud liivaga, need tähistavad heaolu. Sarvede all on kilp, millel on tegelik Benini vapp. Kilp on jaotatud nelja ossa, üleval vasakus osas on kujutatud liivalossi, mis kujutab Benini vabariigi ajalugu. Üleval vasakus osas on kujutatud Benini tähte, mis on rahvuse kõrgeim tunnustus. Tähe all on laev, mis tähistab Eurooplaste saabumist Beninisse. All vasakus nurgas on palmipuu, mis tähistab viljakust. Kilp on kaitstud kahe leopardi poolt, leopard on Benini rahvusloom. Kilbi all on Benini vabariigi moto, mis eesti keelde tõlgituna kõlab: "Vendlus, õiglus, töö".<ref name=":0" /> == Rahvastik == ==== Demograafilised näitajad ==== 70% Benini rahvastikust ehk umbes 7 miljonit elanikku elab lõuna- ja lääneosas, kus on rohkem koole ning paremad võimalused hariduse omandamiseks. Lõunaosa on suhteliselt linnastunud ning seal on palju õlipalmiistandusi, mis toovad majanduslikult riigile palju kasu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.researchgate.net/figure/Map-showing-current-population-density-of-Benin-Bright-et-al-2011-our-study-area-and_fig1_317786990|pealkiri=Population density of Benin|väljaanne=|aeg=|vaadatud=9. aprill 2020}}</ref> [[Fail:Benin-population-pyramid-2017.svg|pisi|Benini rahvastikupüramiid (2017)]] Benini rahvaarv on 0,16% kogu maailma rahvaarvust. Asustustihedus on 108 inimest km² kohta. 48,4% elanikkonnast on linnastunud (5 869 303 inimest 2020. aastal) ning keskmine eluiga on 18,8 aastat.<ref>https://www.worldometers.info/world-population/benin-population/</ref> Beninis sünnib igas tunnis keskmiselt 51 inimest ja sureb 13 inimest. Rahvastiku keskmine juurdekasv on +1,9%.<ref>https://www.bbc.com/news/world-15391515</ref> Imikusuremus on keskmiselt 10,2‰, naise vanus esimese lapse sünnitamisel 20,4 aastat ning oodatav eluiga sünnihetkel 55,6 aastat. Beninis on laste arv sünnituseas naise kohta tunduvalt suurem kui näiteks Euroopas, 4,2 last naise kohta. See on tingitud sellest, et sealne haridustase on madalam ning ei olda kohati piisavalt palju teadlikud rasestumisvastasest vahenditest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-09 |arhiivimisaeg=2009-04-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090412064347/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Benin on demograafilise arengu esimeses etapis ja on noore rahvastikuga riik, mis järeldub ka rahvastikupüramiidi jooniselt. {| class="wikitable" |+Tabel 2. Rahvastiku soolis-vanuseline struktuur<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bn.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-09 |arhiivimisaeg=2015-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150918224251/https://www.cia.gov/library/publications//the-world-factbook/geos/bn.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ! !Mehed (%) !Naised (%) |- |0–14-aastased |22,98 |22,58 |- |15–24-aastased |10,11 |10,25 |- |25–54-aastased |13,49 |15,05 |- |55–64-aastased |1,51 |1,64 |- |üle 65-aastased |1,09 |1,3 |} ==== Immigratsioon ja emigratsioon ==== Immigrantide peamisteks lähteriikideks on Niger, Nigeeria ja Togo. 0,7% Benini emigrantidest asub elama Euroopasse. Riigi tõuketegurid on peamiselt madalal tasemel meditsiin ja elatustase. Immigrantide osatähtsus rahvastikus on 3,3% ja rände iive promillides on −0,2‰.<ref>{{Netiviide |url=https://migrationdataportal.org/?i=netmigrate&t=2020 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220308150943/https://www.migrationdataportal.org/?i=netmigrate&t=2020 |arhiivimisaeg=2022-03-08 |url-olek=ei tööta}}</ref> Üpris suuri Benini kogukondi leidub näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Hiinas ja Araabia Ühendemiraatides. Benini emigrantide haridustaseme analüüsimisel selgub, et enam kui 40% emigrantidest on omandanud alghariduse, 11,4% keskhariduse ja 34,4% kõrghariduse.<ref>https://www.iom.int/news/benin-remains-country-emigration-and-destination-iom-migration-profile-confirms</ref> ==== Religioon ==== Suurim usurühm Beninis on roomakatoliiklus, sellele järgnevad islam, vodun (väljaspool riiki nimetatakse ka ''voodoo'') ja protestantism. 2013. aasta rahvaloendusel oli 48,5% Benini elanikkonnast kristlased (25,5% roomakatoliiklased, 6,7% Kristuse taevaliku kiriku liikmed, 3,4% metodistid, 12,9% muud kristlikud konfessioonid), 27,7% olid muslimid, 11,6% olid praktiseerimas vodunit, 2,6% praktiseerinud muid kohalikke traditsioonilisi usundeid, 2,6% praktiseerinud teisi religioone ja 5,8% väitis, et neil puudub usuline kuuluvus.<ref>https://2001-2009.state.gov/g/drl/rls/irf/2007/90082.htm</ref> Demograafiliste ja terviseuuringute programmi raames korraldatud uuringutest aastatel 2011–2012 selgus, et kristlus on kasvanud 57,5%-ni (katoliiklased moodustasid 33,9%, metodistid 3,0%, Kristuse taevaliku kiriku liikmed 6,2% ja muud kristlased 14,5%). Samal ajal langes muslimite osakaal 22,8%-ni.<ref>https://dhsprogram.com/pubs/pdf/FR270/FR270.pdf<br /></ref> == Globaliseerumine == ==== Majanduslik globaliseerumine ==== Aastatel 1970–2017 oli majandusliku üleilmastumise indeksi (0–100) andmetel Benini keskmine väärtus 33,65 punkti, minimaalselt 22,69 punkti 1972. aastal ja maksimaalselt 45,11 punkti 2013. aastal. Viimane väärtus aastast 2017 on 38,01 punkti. Võrdluseks – maailma keskmine 2017. aastal 188 riigi põhjal oli 59,06 punkti.<ref name=":1">https://www.theglobaleconomy.com/Benin/kof_econ_glob/</ref> ==== Poliitiline globaliseerumine ==== Aastatel 1970–2017 oli poliitilise üleilmastumise indeksi (0–100) kohaselt Benini keskmine väärtus sel perioodil 48,87 punkti ja vähemalt 23,29 punkti 1970. aastal ning maksimaalselt 70,79 punkti 2017. aastal. Viimane väärtus 2017. aastast on 70,79 punkti. Võrdluseks – maailma keskmine 2017. aastal 201 riigi põhjal on 62,63 punkti.<ref name=":1" /> ==== Sotsiaalne globaliseerumine ==== Aastatel 1970–2017 oli sotsiaalse üleilmastumise indeksi (0–100) kohaselt Benini keskmine väärtus sel perioodil 25,76 punkti ja vähemalt 16,12 punkti 1975. aastal ning 2014. aastal maksimaalselt 45,21 punkti. Viimane väärtus 2017. aastast on 44,85 punkti. Võrdluseks – maailma keskmine 2017. aastal 201 riigi põhjal on 65,01 punkti.<ref name=":1" /> == Turism == Turism on Beninis väike tööstusharu.<ref name=":2">{{Netiviide |url=http://findarticles.com/?noadc=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-09 |arhiivimisaeg=2019-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191018001528/http://findarticles.com/?noadc=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1996. aastal külastas Benini kokku umbes 150 000 turisti. 2014. aastaks kasvas arv 242 000 turistini aastas. Riigis leidub palju vaatamisväärsusi. Näiteks sealsed rahvuspargid ja kultuur on peamiste vaatamisväärsuste hulgas. Abomey linnas asuvad paleed said 1982. aastal maailmapärandi nimistusse.<ref name=":2" /> Benini valitsus peab turismi majanduse mitmekesistamise meetodiks. Samuti annab see võimaluse vähendada Benini sõltuvust põllumajandusest. Ehkki valitsusel on riiklik turismi arendamise poliitika, pole ta teinud suuri jõupingutusi turismirajatiste parendamiseks ega Benini kui turismisihtkoha turustamiseks.<ref>http://www.euromonitor.com/Travel_And_Tourism_in_Benin</ref> == Kultuur == Mõned tuntumatest Benini lauljatest on [[Dibi Dobo]], [[Fanicko]], [[El Jowania]], [[Mister Blaaz]], [[Pipi Wobaho]] ja [[G. G. Vikey]]. == Vaata ka == * [[Benini jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited}} {{Aafrikariigid}} {{koord|NS=8.83 |EW=2.18 |type=country |region=BJ}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Benin| ]] 7vw73d1kh9qlwoc019jca2bam0xamlb 0 746 7256046 7251374 2026-10-19T20:57:55Z Ssgreporter 22143 /* B */ 7256046 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}} ''Siin on loetletud [[laev]]u. Laevanduse mõisteid on loetletud loendis [[Laevanduse mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== *[[50 Let Pobedõ]], tuumajäämurdja ==A== *[[A (jaht)|A]], mootorjaht *[[Abro]], reisilaev *[[Abruka (aurik)|Abruka]], aurik, kaubalaev *[[Abruka (laev)|Abruka]], kaubalaev *[[HDMS Absalon (L16)]], transportfregatt, lahingutoetuslaev *[[Achille Lauro (laev)|Achille Lauro]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Ada purjelaev|Ada]], purjelaev *[[Admiral (aurik)|Admiral]], aurik *[[Admiral Bellingshausen]], mootorpurjelaev *[[Admiral Charner]], soomusristleja *[[Admiral Cowan]], miinijahtija *[[Admiral Essen]], fregatt *[[Admiral Graf Spee]], tasku-lahingulaev *[[Admiral Grigorovitš]], fregatt *[[Admiral Hipper]], ristleja *[[Admiral Kuznetsov]], lennukikandja *[[Admiral Nahhimov (reisilaev)|Admiral Nahhimov]], reisilaev *[[Admiral Nahhimov (soomuslaev)|Admiral Nahhimov]], soomuslaev *[[Admiral Pitka]], staabi- ja toetuslaev *[[Admiral Scheer]], raskeristleja *[[Adonia]], kruiisilaev *[[Adriana]], kruiisilaev *[[Adventure (purjelaev)|Adventure]], purjelaev *[[Adventure of the Seas]], kruiisilaev *[[Aegna (jaht)|Aegna]], jaht *[[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]], reisi-kaubaaurik *[[Aegna (reisilaev)|Aegna]], reisilaev *[[Aegviidu (laev)|Aegviidu]], laev *[[De Africaansche Galey]], purjelaev *[[Agamemnon (kaablilaev)|Agamemnon]], kaablilaev *[[Ahelaid (laev)|Ahelaid]], parvlaev *[[Ahti (laev)|Ahti]], abilaev *{{kas|[[Ahti (aurik)|Ahti]], aurik}} *[[Ahti (suurtükipaat)|Ahti]], suurtükipaat *[[Ahto (kuunar)|Ahto]], kuunar *[[Aid]], purjelaev *[[AIDAaura]], kruiisilaev *[[AIDAbella]], kruiisilaev *[[AIDAblu]], kruiisilaev *[[AIDAcara]], kruiisilaev *[[AIDAdiva]], kruiisilaev *[[AIDAluna]], kruiisilaev *[[AIDAmar]], kruiisilaev *[[AIDAsol]], kruiisilaev *[[AIDAstella]], kruiisilaev *[[AIDAvita]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Aimar|Aimar]], viikingilaeva koopia *[[Aju-Dag]], uurimislaev *[[Akademik Karpinski]], kaubalaev *[[Akademik Šokalski (1940)|Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni- ja uurimislaev *[[Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Akademik J. Šokalski]], vedurlaev *[[Akademik J. M. Šokalski]], mootorlaev *[[Aki]], soomuslaev *[[Aktiiv (laev)|Aktiiv]], kaubaaurik *[[Akula (allveelaev, 1908)|Akula]], allveelaev (1908) *[[Alabama (auruluup)|Alabama]], auruluup *[[Ålandsfärjan]], parvlaev *[[Albatros (1973)|Albatros]], kruiisilaev *[[Albatross (brigantiin)|Albatross]], brigantiin *[[Albatross (miiniristleja)|Albatross]], miiniristleja *[[Albertic]], ookeaniliinilaev *[[Alcyon]], rootorlaev *[[Aleksander Aberg (laev)|Aleksander Aberg]], puistlastilaev *[[Aleksander Kolmpere (laev)|Aleksander Kolmpere]], puistlastilaev *[[Alexander von Humboldt (1990)|Alexander von Humboldt]], kruiisilaev *[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Grin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Nevski (1957)|Aleksandr Nevski]], jõereisilaev *[[Aleksandr Puškin (jõelaev)|Aleksandr Puškin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Sibirjakov (jäämurdja)|Aleksandr Sibirjakov]], jäämurdja-aurik *[[Aleksandr Suvorov (jõelaev)|Aleksandr Suvorov]], jõereisilaev *[[Aleksandr Vinokurov]], laev *[[Aleksandra (1991)|Aleksandra]], jõereisilaev *[[Aleksei]], aurik *[[Alev (aurik)|Alev]], aurik *[[Alexander kuunar|Alexander]], kuunar *[[Alexander (laev)|Alexander]], 19. sajandi aurulaev Tallinna–Lübecki liinil *[[Alexander II (laev)|Alexander II]], 19. sajandi aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil *[[Alexandre Silva aurik|Alexandre Silva]], aurik *[[Alf aurik|Alf]], aurik *[[Alfa (jõelaev)|Alfa]], jõelaev *[[Alfa süvendaja|Alfa]], süvendaja *[[Aliide purjelaev|Aliide]], purjelaev *[[Alise traaler|Alise]], traaler *[[Allure of the Seas]], kruiisilaev *[[Alma mootorbrigantiin|Alma]], mootorbrigantiin *[[Almaz ristleja|Almaz]], ristleja *[[Almirante Guisse hävitaja|Almirante Guisse]], hävitaja *[[Almirante Villar hävitaja|Almirante Villar]], hävitaja *[[Altai aurik|Altai]], aurik *[[Alvin sukelaparaat|Alvin]], sukelaparaat *[[Amadea]], kruiisilaev *[[Amalia Beate purjelaev|Amalia Beate]], purjelaev *[[Amanda laev|Amanda]], laev *[[America kuunar|America]], kuunar *[[America 3 jaht|America 3]], jaht *[[American Turtle allveelaev|American Turtle]], allveelaev *[[Amerigo Vespucci täislaev|Amerigo Vespucci]], täislaev *[[Ametüst õppelaev|Ametüst]], õppelaev *[[Amorella]], reisiparvlaev *[[Amsterdam (2000)|Amsterdam]], kruiisilaev *[[Amuur miiniveeskja|Amuur]], miiniveeskja *[[Ancon laev|Ancon]], laev *[[Andrea Doria reisilaev|Andrea Doria]], reisilaev *[[Andreas ookeanipurjekas|Andreas]], ookeanipurjekas *[[Andreas I park|Andreas I]], park *[[Andreas Weide (purjelaev)|Andreas Weide]], barkantiin *[[Andrei Andrejev laev|Andrei Andrejev]], laev *[[Andrei Pervozvannõi soomuslaev|Andrei Pervozvannõi]], soomuslaev *[[Andrei Ždanov reisilaev|Andrei Ždanov]], reisilaev *[[Anette (purjelaev)|Anette]], purjelaev *[[Anna Ahmatova (jõelaev)]] *[[Anna af Sand purjelaev|Anna af Sand]], purjelaev *[[Anna Emilia purjelaev|Anna Emilia]], purjelaev *[[Merisaar (aurik)|Anna Goich]], aurik (Merisaar 1930–1940) *[[Anna Toop aurik|Anna Toop]], aurik *[[Antonic kuunar|Antonic]], kuunar *[[Antonico aurik|Antonico]], aurik *[[APL Poland]], konteineri laev *[[Apostol Pavel reisilaev|Apostol Pavel]], reisilaev *[[Apostol Pjotr reisilaev|Apostol Pjotr]], reisilaev *[[SS Arabic (1908)]], ookeaniliinilaev *[[Arcadia aurik|Arcadia]], aurik *[[Arcadia (2005)|Arcadia]], kruiisilaev *[[Archer (laev, 1849)|Archer]], purjelaev (1849) *[[Archimedes kruvilaev|Archimedes]], kruvilaev *[[Arctic Sea]], kaubalaev *Arctic Seal, tuukrilaev *Arcturus, barkantiin *Arcturus, laev **[[Arcturus (laev 1898)|Arcturus]], reisilaev *Den Arend, purjelaev *Argo, laev *Argo, miniallveelaev *Argos, aurik *Arhimed, fregatt *Ariadne, reisilaev *Arizona, lahingulaev *Arkansas, lahingulaev *Arktika, jäämurdja *[[Armenija]], jõereisilaev *[[Arneta jaht|Arneta]], jaht *[[Ark Royal (R07)]], lennukikandja *Arno, aurik *[[Arno (laev)|Arno]], vedurlaev *Arnold Sommerling, laev *Arnold Veimer, uurimislaev *[[A-Rosa Aqua]], jõereisilaev *[[A-Rosa Bella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Brava]], jõereisilaev *[[A-Rosa Donna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Flora]], jõereisilaev *[[A-Rosa Luna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Mia]], jõereisilaev *[[A-Rosa Riva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Silva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Stella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Viva]], jõereisilaev *Arrow, kuunar *Arzamas, segalastilaev *[[Artania]], kruiisilaev *Aserbaidžaan, tanker *Askold, ristleja *Assistent, vedurlaev *[[Astor (laev)|Astor]], kruiisilaev *Astra, laev *[[Astra II]] *Astrahan, kauba-reisilaev *Astrid, laev *[[Asuka 2]], kruiisilaev *L'Astrolabe, purjelaev *[[Azamara Journey]], kruiisilaev *[[Azamara Quest]], kruiisilaev *Azard, hävitaja *[[Azerbaidžan]], jõereisilaev *Azimut, võrgupanija *Azov, purjeliinilaev *[[Azzam]], mootorjaht *[[Azura]], kruiisilaev *Ata, purjelaev *[[Athena (laev)|Athena]], kruiisilaev *Atis Kronvalds, aurik *Atlanta, laev *Atlantic, mootorpurjekas *[[Atlantic Vision]], parvlaev *Atlantik, laevatüüp *Atlantis, tuukrikell *[[Atlas (laev)|Atlas]], endine Bertha L. Downes, neljamastiline [[kuunar]] *Auck, aurik *Auguste Piccard, mesoskaaf *August Jakobson, külmveolaev *August Kulberg, segalastilaev *Auraania, aurik *Auris, tanker *[[Aurora (laev)|Aurora]], ristleja *[[Aurora (laev, 2000)|Aurora]], kruiisilaev *Ausma, aurik *[[Autoexpress (laev)|Autoexpress]], kiirparvlaevad *[[AutoExpress 2]] *Australia II, jaht *[[Avalon Imagery]], jõereisilaev *[[Avalon Tapestry]], jõereisilaev *[[Avalon Tranquility]], jõereisilaev *L'Avenir, purjelaev *G. Averoff, ristleja *Avion-3, kaater *Avtroil, hävitaja ==B== *Badger, prikk *Baikal, transpordilaev *Baid Eagle, klipper *[[Balmoral (laev)|Balmoral]], kruiisilaev *[[Baltabor]], aurulaev *[[Baltic Ace]], autotarnelaev *[[Baltic Kristina]], parvlaev *[[Baltic Princess]], parvlaev *[[Baltic Queen]], parvlaev *[[Baltika (laev)|Baltika]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Baškortostan (jõelaev)|Baškortostan]], jõereisilaev *[[Beagle (laev)|Beagle]], prikk *[[Begonia (laev)|Begonia]], aurik *[[Bella 572c]], kaater *[[Bellriva]], jõereisilaev *[[Belorussija]], jõereisilaev *[[Berlin (laev)|Berlin]], reisilaev, laatsaretlaev *[[Berlin (1980)|Berlin]], kruiisilaev *[[Birger Jarl (laev)|Birger Jarl]], kruisilaev *[[Birka Stockholm]], kruiisilaev *[[Bismarck (laev)|Bismarck]] *[[Black Prince]], kruiisilaev *[[Black Watch (1972)|Black Watch]], kruiisilaev *[[Bleu de France (laev)|Bleu de France]], kruiisilaev *[[Blue Sirius]], purjelaev *[[Bodrog]], suurtükilaev *[[Boracay]], naftatanker *[[Bore (laev)|Bore]], reisilaev *[[Bore I (aurulaev)]] *[[Borodino (jõelaev)|Borodino]], jõereisilaev *[[Borodinskoje Polje]], kalalaev, hukkus 17.11.1993 *[[Botnica]], jäämurdja *[[Boudicca (laev)|Boudicca]], kruiisilaev *[[Braemar]], kruiisilaev *[[Bremen (1990)|Bremen]], kruiisilaev *[[Brilliance of the Seas]], kruiisilaev *[[Britannic]] *[[Bulgarija]] *[[Bungsberg (laev)|Bungsberg]], kaubaaurik ==C== *[[C. Columbus]], kruiisilaev *[[Calypso (uurimislaev)|Calypso]], uurimislaev *[[Calypso (1967)|Calypso]], kruiisilaev *[[Calypso (2004)|Calypso]], vedurlaev *[[Canopus (soomuslaev)|Canopus]], soomuslaev *[[Caribbean Princess]], kruiisilaev *[[Carnival Conquest]], kruiisilaev *[[Carnival Dream]], kruiisilaev *[[Carnival Ecstasy]], kruiisilaev *[[Carnival Elation]], kruiisilaev *[[Carnival Fantasy]], kruiisilaev *[[Carnival Fascination]], kruiisilaev *[[Carnival Freedom]], kruiisilaev *[[Carnival Glory]], kruiisilaev *[[Carnival Imagination]], kruiisilaev *[[Carnival Inspiration]], kruiisilaev *[[Carnival Legend]], kruiisilaev *[[Carnival Liberty]], kruiisilaev *[[Carnival Magic]], kruiisilaev *[[Carnival Miracle]], kruiisilaev *[[Carnival Paradise]], kruiisilaev *[[Carnival Pride]], kruiisilaev *[[Carnival Sensation]], kruiisilaev *[[Carnival Spirit]], kruiisilaev *[[Carnival Splendor]], kruiisilaev *[[Carnival Sunshine]], kruiisilaev (end. Carnival Destiny) *[[Carnival Triumph]], kruiisilaev *[[Carnival Valor]], kruiisilaev *[[Carnival Victory]], kruiisilaev *[[Cassandra]], kergeristleja *[[Castor (2008)|Castor]], vedurlaev *[[Cekritito (1997)|Cekritito]], purjelaev *[[Celebrity Century]], kruiisilaev *[[Celebrity Constellation]], kruiisilaev *[[Celebrity Eclipse]], kruiisilaev *[[Celebrity Equinox]], kruiisilaev *[[Celebrity Infinity]], kruiisilaev *[[Celebrity Millennium]], kruiisilaev *[[Celebrity Silhouette]], kruiisilaev *[[Celebrity Solstice]], kruiisilaev *[[Celebrity Summit]], kruiisilaev *[[Chakri Naruebet]], [[lennukikandja]] *[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|Charles de Gaulle]], lennukikandja *[[Clipper Ranger]], kaubalaev, end. Lembitu *[[CMA CGM Marco Polo]], konteiner(i)laev *[[Codor (laev, 1951)|Codor]], purjelaev (1951) *[[Color Fantasy]], parvlaev *[[Color Magic]], parvlaev *[[Concordia (ratasaurik)|Concordia]], ratasaurik *[[Coral Princess]], kruiisilaev *[[Corinthian II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Costa Allegra]], kruiisilaev *[[Costa Atlantica]], kruiisilaev *[[Costa Classica]], kruiisilaev *[[Costa Concordia]], kruiisilaev *[[Costa Deliziosa]], kruiisilaev *[[Costa Europa]], kruiisilaev *[[Costa Fortuna]], kruiisilaev *[[Costa Luminosa]], kruiisilaev *[[Costa Magica]], kruiisilaev *[[Costa Marina]], kruiisilaev *[[Costa Mediterranea]], kruiisilaev *[[Costa neoRiviera]], kruiisilaev *[[Costa neoRomantica]], kruiisilaev *[[Costa Pacifica]], kruiisilaev *[[Costa Serena]], kruiisilaev *[[Costa Victoria]], kruiisilaev *[[Crown Princess]], kruiisilaev *[[Crystal Serenity]], kruiisilaev *[[Crystal Symphony]], kruiisilaev ==D== *[[Dago]], aurik *[[Danube Highway]], autotarnelaev *[[Dawn Princess]], kruiisilaev *[[SS Delphic (1918)]] *[[Delphin]], allveelaev *[[Delphin (1975)|Delphin]], kruiisilaev *[[Delta Queen]], jõereisilaev (end. aurik) *[[Deutschland (1998)|Deutschland]], kruiisilaev *[[Diamond Princess]], kruiisilaev *[[Diana (1931)|Diana]], kruiisilaev (end. aurik) *[[Dikson (laev)|Dikson]], jäämurdja *[[Dione (purjelaev)|Dione]], purjelaev *[[Discovery (1971)|Discovery]], kruiisilaev *[[Disney Dream]], kruiisilaev *[[Disney Magic]], kruiisilaev *[[Disney Wonder]], kruiisilaev *[[Dmitri Donskoi (allveelaev)|Dmitri Donskoi]], allveelaev *[[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Dmitri Furmanov]], jõereisilaev *[[Dnipro (jõelaev)|Dnipro]], jõereisilaev *[[Dorpat (ratasaurik)|Dorpat]], ratasaurik *[[HMS Dreadnought (1906)]], lahingulaev *[[Dresden (1907)]], kergeristleja *[[Dunai (jõelaev)|Dunai]], jõereisilaev *[[Dunai (1960)|Dunai]], jõereisilaev *[[USS Dwight D. Eisenhower]], lennukikandja ==E== *[[easyCruise One]], kruiisilaev *[[Edda (laev)|Edda]], jaht *[[Eestirand]], aurulaev, kalalaev *[[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand]], külmutuslaev *[[Elbe Highway]], autotarnelaev *[[Elna (kaubaaurik)|Elna]], kaubaaurik *[[El Faro]], kaubalaev *[[Emden (1909)|Emden]], kergeristleja (1909–1914) *[[Emden (1925)|Emden]], kergeristleja (1925–1945) *[[Emerald (laev)|Emerald]], kruiisilaev *[[Emerald Princess]], kruiisilaev *[[Empress (laev)|Empress]], kruiisilaev *[[Enchantment of the Seas]], kruiisilaev *[[Eos]], aurik, end. Naparima, hiljem Daphne *[[Eridan]], vedurlaev *[[Erika KL-101]], kaater *[[Ernst Jaakson (laev)|Ernst Jaakson]], mootorpurjekas-kuunar *[[HMS Estland|Estland]], sõjalaev *[[Estonia (laev 1889)]] *[[Estonia (aurulaev)|Estonia]], reisiaurik (1910) *[[Estonia (barkantiin)|Estonia]], barkantiin<ref name="R62Ta" /> *[[Estonia (laev 1912)|Estonia]], reisiaurik (1912) *[[Estonia (laev)|Estonia]], reisiparvlaev *[[Estonija (1948)|Estonija]], kuivlastilaev <ref name="DkyIb" /><ref name="AsxqW" /> *[[Knjaz Vorontsov|Estonija]], jõereisilaev <ref name="eSwik" /> *[[Jekaterina II (laev)|Estonija]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Eurodam]], kruiisilaev *[[Europa (1999)|Europa]], kruiisilaev *[[Europa 2]], kruiisilaev *[[EVA-019]], laevakontrolli avamerekaater *[[EVA-316]], mitmeotstarbeline laev *[[EVA-320]], mõõdistuslaev *[[Evrima]], kruiisi-jahtlaev *[[Explorer (laev)|Explorer]], kruiisilaev *[[Explorer of the Seas]], kruiisilaev *[[Exxon Valdez]], naftatanker ==F== *[[Fantaasia (laev)|Fantaasia]], parvlaev *[[Feliks Dzeržinski (jõelaev)|Feliks Dzeržinski]], jõereisilaev *[[Finland (aurulaev)|Finland]], ookeaniliinilaev *[[Finlandia (2001)]], reisiparvlaev *[[Finnmarken (1912)|Finnmarken]], aurik *[[Finnmarken (1956)|Finnmarken]], muuseum *[[Finnmarken (2002)|Finnmarken]], reisi- ja ro-ro-laev *[[Fjodor Šaljapin (jõelaev)|Fjodor Šaljapin]], jõereisilaev *[[Fortuna (laev)|Fortuna]], õppelaev *[[Fram]] *[[Fram (2007)|Fram]], reisilaev, kasutatakse peamiselt ekspeditsiooni-kruiisilaevana *[[USS Franklin (CV-13)]], lennukikandja *[[Freedom of the Seas]], kruiisilaev *[[Freewinds]], kruiisilaev *[[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], baaslaev ==G== *[[Gabriella]], parvlaev *[[Galaxy]], parvlaev *[[HNLMS Gelderland (1898)|HNLMS Gelderland]], ristleja (1898) *[[General Lavrinenkov]], jõereisilaev *[[General Vatutin]], jõereisilaev *[[Gentian]] *[[Georg Ots (laev)|Georg Ots]], parvlaev *[[USS George Washington]] *[[Georgi Sedov (laev)|Georgi Sedov]], jäämurdja *[[Georgi Tšitšerin (jõelaev)|Georgi Tšitšerin]], jõereisilaev *[[Giuseppe Garibaldi (C 551)|Giuseppe Garibaldi]], lennukikandja *[[Oniks|Gladis]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Gleb Kržižanovski (jõelaev)|Gleb Kržižanovski]], jõereisilaev *[[Globe (laev, 1810)|Globe]] (1810) *[[Glomar Challenger]], puurimislaev *[[Glückliche Ankunft]], galiott *[[Gneisenau (lahingulaev)|Gneisenau]], lahingulaev *[[Gneisenau (soomusristleja)|Gneisenau]], soomusristleja *[[Golden Princess]], kruiisilaev *[[Good Hope (lahinguristleja)|Good Hope]], lahinguristleja *[[Goya]], mootorkaubalaev *[[Grand Celebration]], kruiisilaev *[[Grand Holiday]], kruiisilaev *[[Grand Mistral]], kruiisilaevGGGG *[[Grand Princess]], kruiisilaev *[[Grand Voyager]], kruiisilaev *[[Grandeur of the Seas]], kruiisilaev *[[Great Eastern]], aurulaev *[[Great Western]], aurulaev *[[Gruzija]], jõereisilaev *[[Gunn (laev)|Gunn]], hiljem "Prinzes Victoria", purjekas *[[Gustav Sule (laev)|Gustav Sule]], hiljem Dong Feng, end. Viktor Kingissepp, puistlastilaev ==H== *[[H. Kanter]], vedurlaev *[[Habarovsk (1962)|Habarovsk]], ookeaniliinilaev (1962), kruiisilaev *[[Hanse Explorer]], õppelaev *[[Hanseatic (1993)|Hanseatic]], kruiisilaev *[[Happy Dolphin]], kruiisilaev *[[Harilaid (laev)|Harilaid]], parvlaev *[[USS Harry S. Truman]], lennukikandja *[[SS Haverford]], ookeaniliinilaev, sõjaväe transpordilaev *[[Helge]], postipaat *[[Helios (laev)|Helios]], vedurlaev *[[Hiiula]], kaubaaurik *[[Hiiumaa (laev, 1966)|Hiiumaa]], parvlaev (1966) *[[Hiiumaa (laev)|Hiiumaa]], parvlaev (2011) *[[Hioma]], parklaev *[[Hohenzollern (laev)|Hohenzollern]], jahtlaev *[[Holsteen]], liinilaev *[[RMS Homeric]] *[[Hondius]] *[[Hoppet]], purjelaev *[[HMS Hood]], lahinguristleja *[[Hōshō]], lennukikandja ==I== *[[I-400]], allveelaevade seeria *[[Iku-Turso (allveelaev, 1927)|Iku-Turso]], allveelaev *[[Illustrious]], Briti lennukikandja (ehitatud 1981) *[[Ilma]], kruiisi-jahtlaev *[[Ilmarinen (laev)|Ilmarinen]], soomuslaev *[[Ilmatar (suurtükipaat)|Ilmatar]], suurtükipaat *[[Ilo (laev)]] *[[Imanta (miinitraaler)|Imanta]], miinitraaler *[[Independence of the Seas]], kruiisilaev *[[Insignia (laev)|Insignia]], kruiisilaev *[[Inflexible]], Briti lahinguristleja (1908–1923) *[[HMS Invincible (1907)|Invincible]], Briti lahinguristleja (1907–1916) *[[Isabella (laev)|Isabella]], parvlaev *[[Island Adventure]], kruiisilaev *[[Island Escape]], kruiisilaev *[[Island Princess]], kruiisilaev *[[Island Sky (1992)|Island Sky]], kruiisilaev *[[Island Sky (parvlaev)|Island Sky]], parvlaev *[[Ivan Bunin (jõelaev)|Ivan Bunin]], jõereisilaev ==J== *[[J. M. Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jaan (laev)|Jaan]], endine "James C. Hamlen", neljamastiline purjekas *[[Jaan Grant (laev)|Jaan Grant]], kuunar, veeväljasurve 404 brt *[[Jaan Kreuks (laev)|Jaan Kreuks]], rannakaubalaev *[[Jaan Kreuks (metsaveolaev)|Jaan Kreuks]], metsaveolaev *[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]], mootorkuunar *[[Jaguar (tanker)|Jaguar]], tanker *[[Jakob Prei (laev)|Jakob Prei]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]], hävitaja *[[Jamal (laev)|Jamal]], aatomijäämurdja *[[USS Jason Dunham]], hävitaja *[[USS John C. Stennis]], lennukikandja *[[Jekaterina II (laev)]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Jenny Kruse]], ketš *[[Jermak (laev 1898)|Jermak]], jäämurdja (1898) *[[Jewel of the Seas]], kruiisilaev *[[Joala (laev)|Joala]], sisevete laev, lõpetas Santa Maria kohvikuna Emajõel 1970. aastate lõpus *[[Jossif Stalin (reisilaev)|Jossif Stalin]], reisilaev *[[Jotvingis]], Leedu mereväelaev *[[Juku (laev)|Juku]], õppelaev, endine traaler *[[Juliane Clementine]], aurulaev *[[Juli Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Junga (laev)|Junga]], õppelaev, endine lootsilaev *[[Juno (1874)|Juno]], endine aurik, reisilaev *[[Jupiter (vedurlaev)|Jupiter]], vedurlaev *[[Juri Andropov (jõelaev)|Juri Andropov]], jõereisilaev *[[Juri Dolgoruki (allveelaev)|Juri Dolgoruki]], tuumaallveelaev *[[Jõmmu]], Emajõe lodjaseltsi Emajõe–Peipsi [[lodi]] *[[Jõnn]], parvlaev *[[Järvamaa (laev)|Järvamaa]], aurulaev ==K== *[[Kaaren (laev)|Kaaren]], reostustõrjelaev *[[Kajak (laev)|Kajak]], kaubaaurik *[[Kajsamoor]], purjelaev *[[Kake]], vedurlaev *[[EML Kalev M414]], miinilaev *[[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]], kauba-reisiaurik *[[Kalk (laev)|Kalk]], huvilaev *[[Kapella (laev)|Kapella]], kaubalaev *[[Kapitan Dranitsõn]], jäämurdja *[[Kapitan Hlebnikov]], jäämurdja *[[Kapitan Kuznetsov]], kuivlastilaev <ref name="oRTGp" /> *[[Karelija]], jõereisilaev *[[Karjala (suurtükilaev 1918)|Karjala]], suurtükilaev *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 588) *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 785) *[[Karolin]], kiirkatamaraan *[[Kassari (reisi-kaubalaev)|Kassari]], reisi-kaubalaev *[[Kazahstan (jõelaev)|Kazahstan]] *[[Kazanets]], miiniristleja *[[Katharina (laev)|Katharina]], reisilaev *[[PVL-202 Kati]], [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Kergi]], kaubalaev *[[Kertu]], kaubalaev *[[Kihelkonna (laev)|Kihelkonna]], kaljas *[[Kindral Kurvits]], reostustõrje- ja päästelaev *[[Klavdija Jelanskaja (laev)|Klavdija Jelanskaja]], kruiisilaev *[[Kloogarand (laev)]] *[[Knjaz Potjomkin-Tavritšeski]], soomuslaev *[[Knjaz Vorontsov]], jõereisilaev *[[Knock Nevis]], tanker *[[København (laev)|København]] *[[Kodumaa (laev)|Kodumaa]], kaubaaurik *[[Koguva (laev)|Koguva]], parvlaev *[[Koidula (laev)|Koidula]], parvlaev *[[Koit (laev 1942)|Koit]], kaubaaurik, hiljem õppelaev *[[Kolomenski Štandart]], jõereisilaev *[[Kompozitor Glazunov]], jõereisilaev *[[K-278 Komsomolets]] *[[Kong Harald (1993)|Kong Harald]], reisi- ja ro-ro-laev *[[Konstantin Simonov (jõelaev)|Konstantin Simonov]], jõereisilaev *[[Kremass]], jõereisilaev *[[Krimulda (laev)|Krimulda]] *[[Kristel (laev)|Kristel]], kaater *[[Kristiina (laev)]] *[[Kristina Katarina]], kruiisilaev *[[Kristjan Palusalu (laev)|Kristjan Palusalu]], puistlastilaev *[[Kroonland]], reisiaurulaev *[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]], parklaev *[[Kungla (ratasaurik)|Kungla]], reisi-ratasaurik *[[Kõrgelaid (laev)|Kõrgelaid]], parvlaev *[[Kõu (soomuskaater)|Kõu]], soomuskaater *[[PVL-107 Kõu]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Kyeema Spirit]], tanker ==L== *[[La Dauphine]], kolmemastiline purjelaev *[[Labaro]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Ladoga (laev)|Ladoga]], miiniveeskja *[[Laine (vahilaev)|Laine]], vahilaev *[[Laine (reisilaev)|Laine]], reisilaev *[[Laine A432]], abilaev *[[Laura (laev)|Laura]], reisilaev (tiiburlaev) *[[Laurentic (1927)]], ookeaniliinilaev *[[Le Diamant]], kruiisilaev *[[Leander (laev)|Leander]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil *[[Legend of the Seas]], kruiisilaev *[[Lehola (laev)|Lehola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev, praegu (eng. Wikis - MS Helliar) *[[Leiger (puksiir)|Leiger]], puksiir *[[Leiger (parvlaev)|Leiger]], parvlaev *[[Leili (laev)|Leili]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Lembit (allveelaev)|Lembit]], allveelaev *[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]], suurtükipaat *[[Clipper Ranger|Lembitu]], endine [[Eesti Merelaevandus|Eesti Merelaevanduse]] ro-ro-laev *[[Lenin (1987)|Lenin]], jõereisilaev *[[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]], müütiline Kalevipoja laev *[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], hävitaja *[[Lennuk (purjekas)|Lennuk]], purjekas *[[Leonid Krassin (jõelaev)|Leonid Krassin]], jõereisilaev *[[Leopard (patrullkaater)]] *[[Lermontov (1953)|Lermontov]], jõereisilaev (1953) *[[Libava]], karavell *[[Liberty of the Seas]], kruiisilaev *[[Lydia Koidula (jõelaev)|Lydia Koidula]], jõereisilaev *[[Liisi (laev)|Liisi]], parvlaev *[[Liivi Laht]], katamaraan-reisilaev *[[Lilly]], parklaev *[[PVL-108 Linda]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Linda Express]], tiiburkatamaraan *[[Linda Morgenrøden]], parklaev *[[Linnea]], miinitraaler *[[HMS Lion (1910)]], sõjalaev *[[Liro (laev)|Liro]], aurik *[[Lisette (laev)|Lisette]], purjelaev-ketš *[[Littegrundi vrakk]] *[[Litva]], jõereisilaev *[[Trossö (laev)|Livonia]], reisilaev *[[Lood (laev)|Lood]], tuukrikaater *[[Lord of the Glens]], kruiisilaev *[[Lotta II]], parvlaev *[[Louhi (miiniveeskja, 1916)|Louhi]], miiniveeskja *[[Louis Cristal]], kruiisilaev *[[Louis Majesty]], kruiisilaev *[[Ljubov Orlova (laev)|Ljubov Orlova]], kruiisilaev *[[Luminara]], kruiisi-jahtlaev *[[Lunohods 1]], külmutustraaler *[[Lusitania]] *[[Läänemaa (mootorpurjekas)|Läänemaa]], mootorpurjelaev-kuunar *[[Lydia Koidula (mootorpurjekas)]] ==M== *[[M-282 Pegasus]], jõereisilaev (Tartu) *[[M. J. Lermontov]], jõereisilaev *[[Maasdam]], kruiisilaev *[[Maasilinna laev]] (ajalooline) *[[Madrus (laev)|Madrus]], kalalaev *[[SMS Magdeburg|Magdeburg]], kergeristleja *[[RMS Majestic (1914)|Majestic]], ookeaniliinilaev *[[Majesty of the Seas]], kruiisilaev *[[Mayuree Naree]], puistlastilaev *[[Maksim Gorki (ristleja)|Maksim Gorki]], ristleja *[[Maksim Gorki (jõelaev)|Maksim Gorki]], jõereisilaev *[[Maksim Litvinov (jõelaev)|Maksim Litvinov]], jõereisilaev *[[Maltese Falcon]], purjejaht *[[Marat (laev)|Marat]], lahingulaev *[[Marco Polo (1965)|Marco Polo]], kruiisilaev *[[Mardus (laev 1911)|Mardus]], sõjalaev *[[Mardus A443]], mereväe abilaev *[[Mare (aurik)|Mare]], aurik, hiljem "Bug" Saksamaal *[[Mare (laev)|Mare]], ekspeditsioonilaev, endine traallaev *[[Mari (laev 1976)|Mari]] *[[Mariella]], parvlaev *[[Marija Jermolova (laev)|Marija Jermolova]], kruiisilaev *[[Marina (laev)|Marina]], kruiisilaev *[[Mariner of the Seas]], kruiisilaev *[[Mars (laev)|Mars]], vedurlaev *[[PVL-106 Maru]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Maru (soomuskaater)|Maru]], soomuskaater *[[Mary Celeste]], brigantiin *[[Maxim Gorkiy]], kruiisilaev *[[Meeme (laev)|Meeme]], abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler *[[Megastar]], kiire parvlaev *[[Mein Schiff 1]], kruiisilaev *[[Mein Schiff 2]], kruiisilaev *[[Meloodia (laev)|Meloodia]], parvlaev *[[Furst Menschikoff (laev)|Furst Menschikoff]], 19. sajandi Soome aurulaev Stockholmi–Helsingi–Turu–Tallinna–Peterburi liinil *[[Merepoeg]], hüdrograafialaev *[[Merikaru (laev, 1935)|Merikaru]], jäämurdja *[[Merilin]], kiirkatamaraan *[[Merisaar (aurik)|Merisaar]], aurik *[[Meteor (laev)|Meteor]], päästelaev *[[Midnatsol]], kruiisilaev *[[Mihhail Frunze (jõelaev)]], jõereisilaev *[[Mihhail Godenko]], jõereisilaev *[[Mihhail Kalinin (1958)|Mihhail Kalinin]], reisilaev *[[Mihhail Lermontov (1972)|Mihhail Lermontov]], kruiisilaev *[[Mihhail Lermontov]], jõereisilaev, omaaegne Peipsi laevastiku lipulaev Lermontov, mis Pihkvas 1990. aastate algul vanametalliks lõigati <ref name="5xJgK" /> *[[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]], jõereisilaev *[[Mihhail Šolohhov (jõelaev)|Mihhail Šolohhov]], jõereisilaev *[[Mihkel (laev)|Mihkel]], endine Josiah B. Chase, neljamastiline purjekas *[[Minerva]], kruiisilaev *[[Moero]], päästelaev *[[MOL Comfort]], konteinerilaev *[[Moldavija]], jõereisilaev *[[Moltke (ristleja)|Moltke]], ristleja *[[Mona Lisa (laev)|Mona Lisa]], *[[Monarch of the Seas]], kruiisilaev *[[Monica (laev)|Monica]] (varasema nimega [[Koplirand]]), reisilaev *[[Monmouth (ristleja)|Monmouth]], ristleja *[[Moonsund (laev)|Moonsund]], kaubaaurik, hiljem dessantlaev *[[Morro Castle]], reisilaev *[[USS Monitor]], soomuslaev *[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], raketiristleja *[[MSC Armonia]], kruiisilaev *[[MSC Divina]], kruiisilaev *[[MSC Fantasia]], kruiisilaev *[[MSC Flaminia]], konteinerilaev *[[MSC Lirica]], kruiisilaev *[[MSC Magnifica]], kruiisilaev *[[MSC Melody]], kruiisilaev *[[MSC Musica]], kruiisilaev *[[MSC Opera]], kruiisilaev *[[MSC Orchestra]], kruiisilaev *[[MSC Poesia]], kruiisilaev *[[MSC Sinfonia]], kruiisilaev *[[MSC Splendida]], kruiisilaev *[[Mudjug (laev)|Mudjug]], [[jäämurdja]] *[[Mussorgski]], jõereisilaev *[[Muhumaa (laev)|Muhumaa]], parvlaev *[[Mõntu (laev)|Mõntu]], vedurlaev *[[Mõntu (laev, 1951)|Mõntu]], purjelaev *[[My Story]], jõereisilaev ==N== *[[N. V. Gogol]], ratasaurik *[[Najaden]], kuunar *[[National Geographic Endeavour]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[National Geographic Explorer]],kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Islander]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Polaris]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Bird]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Lion]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[Nautica]], kruiisilaev *[[Navigator of the Seas]], kruiisilaev *[[Neeme (laev)]] *[[Nemo (laev)]] *[[Neptun (laev)|Neptun]], mootorkuunar *[[Neptun (puust mootorlaev)|Neptun]], puust mootorlaev *[[USS Nevada (BB-36)]], sõjalaev *[[Nicolai (laev)|Nicolai]], 19. sajandi Soome aurulaev Helsingi–Tallinna–Peterburi liinil *[[Nieuw Amsterdam (2010)|Nieuw Amsterdam]] *[[Oniks|Nikolai Vilkov]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven *[[Nomadic]], tenderaurik *[[Noordam]], kruiisilaev *[[Nordic Ace]], autotarnelaev *[[Nordkapp (laev)|Nordkapp]], reisi- RoRo laev *[[Nordlandia]], parvlaev *[[Nordlys]], reisi- RoRo laev *[[Nordnorge]], reisi- RoRo laev *[[SS Normandie]], ookeaniliinilaev *[[Norwegian Dawn]], kruiisilaev *[[Norwegian Dream]], kruiisilaev *[[Norwegian Epic]], kruiisilaev *[[Norwegian Gem]], kruiisilaev *[[Norwegian Jade]], kruiisilaev *[[Norwegian Jewel]], kruiisilaev *[[Norwegian Pearl]], kruiisilaev *[[Norwegian Sky]], kruiisilaev *[[Norwegian Star]], kruiisilaev *[[Norwegian Sun]], kruiisilaev *[[Novik]], hävitaja *[[Nürnberg (1906)|Nürnberg]], kergeristleja ==O== *[[Oasis of the Seas]], kruiisilaev *[[Ocean Diva Classic]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Futura]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Original]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Dream]], kruiisilaev *[[Ocean Life]], kruiisilaev *[[Ocean Majesty]], kruiisilaev *[[Ocean Mist]], kruiisilaev *[[Ocean Nova]], ekspeditsioonilaev *[[Ocean Pearl]], kruiisilaev *[[Ocean Princess]], kruiisilaev *[[Ocean Star Pacific]], kruiisilaev *[[Oceana]], kruiisilaev *[[Ofelia]], parvlaev *[[Ola Esmeralda]], kruiisilaev *[[Olev (aurik)|Olev]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Olev (laev)|Olev]], miinitraaler *[[Olympic]] *[[Oniks]], kaubalaev, end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Oosterdam]], kruiisilaev *[[Oriana]], kruiisilaev *[[Oriental Dragon]], kruiisilaev *[[Orion (laev, 1930)|Orion]] (1930), abiristleja *[[Orlova]], kruiisilaev *[[Ormen Lange]], norra viikingite sõjalaev *[[Ormsö (laev)|Ormsö]] *[[Orontes]], ookeaniliinilaev *[[Orzeł]], Poola allveelaev *[[Oskar (laev)|Oskar]], mootorpurjekas *[[Oscar Wilde (laev)|Oscar Wilde]], parvlaev ==P== *[[Pacific (1971)]] *[[Pacific Dawn]], kruiisilaev *[[Pacific Dream]], kruiisilaev *[[Pacific Jewel]], kruiisilaev *[[Pacific Pearl]], kruiisilaev *[[Pacific Princess (1999)|Pacific Princess]], kruiisilaev *[[Pallada (soomusristleja)|Pallada]], soomusristleja *[[Palladium (jaht)|Palladium]], mootorjaht *[[Pallas (laev)]] *[[Paloma I]], parvlaev *[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]], sõjalaev *[[Panda (laev)]] *[[Paul Keres (laev)|Paul Keres]], puistlastilaev *[[Pelgurand (laev)]] *[[Pernau (laev)|Pernau]], aurik, veeväljasurve 1174 brt *[[Piiber (laev)|Piiber]], reostustõrjelaev *[[Pikker (vahilaev)]] *[[Pinta (laev)|Pinta]] *[[PVL-103 Pikker]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[K-027 Pikne]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kaater *[[Piret (laev)|Piret]], parvlaev *[[Pirita (laev)|Pirita]], reisiaurik *[[Pjotr Veliki]] *[[Pol III]], vaalapüügilaev, valvelaev *[[SS Poland]], ookeaniliinilaev *[[Polarlys]], kruiisilaev *[[Poltava (laev)|Poltava]], lahingulaev *[[Pomaron]], aurik<ref name="kjGIk" /> *[[Pommern]], purjelaev *[[Prezidentas Smetona]], Leedu sõjalaev [http://www.postimees.ee/?id=157062] *[[Prangli (vedurlaev)|Prangli]], vedurlaev *[[Pride of America]], kruiisilaev *[[Pride of Hawaii]], kruiisilaev *[[Prince Albert II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Princesa Marissa]], kruiisilaev *[[Princess Daphne]], kruiisilaev *[[Princess Maria]], parvlaev *[[Prinzessin Victoria Luise]], kruiisilaev *[[Príncipe de Asturias]], lennukikandja *[[Prinsendam]], kruiisilaev *[[Printsessa Dnipra]], kruiisilaev *[[Probo Koala]], [[tanker]] *[[HiiuIngel]], purjelaev-kaljas *[[PVK-001]], endine [[Eesti Piirivalve]] kaater *[[PVL-100]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-101]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-102]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-110]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Päntu]] ==Q== *[[Queen Elizabeth (laev 1938)|Queen Elizabeth]] (1938), ookeaniliinilaev *[[Queen Elizabeth (laev 2010)|Queen Elizabeth]] (2010), ristluslaev *[[Queen Elizabeth 2|RMS Queen Elizabeth 2]], ookeaniliinilaev *[[Queen Mary 2|RMS Queen Mary 2]], viimane ookeaniliinilaev *[[Queen Victoria]], kruiisilaev *[[Quest]], ekspeditsioonilaev ==R== *[[Radiance of the Seas]], kruiisilaev *[[Radisson Diamond]], kruiisilaev *[[Rakvere (1962)|Rakvere]], kuivlastilaev <ref name="KhK1q" /> *[[Oniks|Rakvere]], ro-ro-laev, viimasena Oniks; end. Gladis, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Rand 2]]. kalalaev, algul Pärnu Kalakombinaadi, hiljem Tallinna Kalakombinaadi juures. 1977. a töötas pootsmanina Viljo Anslan. Üks raamat on tal sellest reisist. *[[Randal (laev)|Randal]], reostustõrjelaev *[[Rasputin (jõelaev)|Rasputin]], jõereisilaev *[[Razoni]], puistlastilaev *[[Reet (laev, 1971)|Reet]], parvlaev *[[PVL-201 Reet]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Regal Star]], ro-pax-laev *[[Regatta]], kruiisilaev *[[RMS Regina]], reisilaev, sõjaväetranspordilaev *[[Regina Baltica]], [[parvlaev]] *[[Regula]], parvlaev *[[Reina del Mar]], kruiisilaev *[[Rena (laev)|Rena]], konteinerilaev *[[Reval (puksiir)]] *[[Rhapsody of the Seas]], kruiisilaev *[[Richard With]], kruiisilaev *[[Rinda (laev)|Rinda]], korvett *[[Ristna (laev)|Ristna]], patrull-laev *[[Rock City]], parklaev *[[Roland (sõjalaev)|Roland]], miiniveeskja *[[Romantika (laev)|Romantika]], parvlaev *[[USS Ronald Reagan]], lennukikandja *[[Ronk (laev)|Ronk]], reostustõrjelaev *[[Rosella]], parvlaev *[[Rotterdam (1997)|Rotterdam]], kruiisilaev *[[Royal Clipper]], kruiisilaev *[[Royal Oak]] *[[Ruby (kruiisilaev)|Ruby]], kruiisilaev *[[Ruby Princess]], kruiisilaev *[[Rudolf (aurik)|Rudolf]], aurik *[[Runbjarn]], purjelaev *[[Runner-4]] *[[Runö (laev)|Runö]], kiirkatamaraan *[[Russ (jõelaev)|Russ]], jõereisilaev *[[Russalka]], [[soomuslaev]] *[[Ryndam]], kruiisilaev ==S== *[[S-363]], allveelaev *[[Saaremaa (laev)|Saaremaa]], parvlaev *[[Saga Pearl II]], kruiisilaev *[[Saga Rose]], kruiisilaev *[[Saga Ruby]], kruiisilaev *[[Saga Sapphire]], kruiisilaev *[[Sakala M314|Sakala]], miinijahtija *[[Salamis Glory]], kruiisilaev *[[Salme muinaslaev]] (ajalooline) *[[San José (galeoon)|San José]], galeoon *[[Sancte Marcus]], kraier *[[Santa Maria]] *[[Santa Maria (laev, 2005)]] *[[NAe São Paulo]], [[lennukikandja]] *[[São Paulo (dreednoot)|São Paulo]], dreednoot *[[Sapphire (laev)|Sapphire]], kruiisilaev *[[Sapphire Princess]], kruiisilaev *[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], dessantlaev *[[Saturn (vedurlaev)|Saturn]], vedurlaev *[[Scania (laev)|Scania]], parvlaev *[[Scharnhorst (soomusristleja)|Scharnhorst]], soomusristleja *[[Scharnhorst (lahingulaev)|Scharnhorst]], lahingulaev *[[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], soomuslaev *[[Sea Cloud]], kruiisipurjelaev *[[Sea Cloud II]], kruiisipurjelaev *[[Sea Diamond]], kruiisilaev *[[Sea Princess (1998)|Sea Princess]], *[[Sea Wind]], ro-pax-laev *[[Seabourn Legend]], kruiisilaev *[[Seabourn Odyssey]], kruiisilaev *[[Seabourn Pride]], kruiisilaev *[[Seabourn Sojourn]], kruiisilaev *[[Seabourn Spirit]], kruiisilaev *[[SeaDream II]], kruiisilaev *[[Seine Highway]], autotarnelaev *[[Sektori]], poilaev *[[Semjon Budjonnõi (jõelaev)|Semjon Budjonnõi]], jõereisilaev *[[Serenade of the Seas]], kruiisilaev *[[Serenissima]], kruiisilaev *[[Sergei Jessenin (jõelaev)|Sergei Jessenin]], jõereisilaev *[[Sergei Rahmaninov (jõelaev)|Sergei Rahmaninov]], jõereisilaev *[[Seven Seas Mariner]], kruiisilaev *[[Seven Seas Navigator]], kruiisilaev *[[Seven Seas Voyager]], kruiisilaev *[[Silja Europa]], parvlaev *[[Silja Festival]], parvlaev *[[Silja Serenade]], parvlaev *[[Silja Symphony]], parvlaev *[[Silver Cloud]], kruiisilaev *[[Silver Shadow]], kruiisilaev *[[Silver Whisper]], kruiisilaev *[[Silver Wind]], kruiisilaev *[[Sinilind (laev)]] *[[Slava]], soomuslaev *[[SM U-26]], allveelaev *[[Soela (laev)|Soela]], parvlaev *[[Sovereign]], kruiisilaev *[[Spirit of Adventure]], kruiisilaev *[[Spirit of Oceanus]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[SPL Princess Anastasia]], parvlaev *[[Splendour of the Seas]], *[[SRT-4244]] oli esimene keskmine kalatraaler Eestis *[[SS Narva]] *[[St. Johannes]], kaubalaev *[[St. Ola]], parvlaev *[[Star (laev)|Star]], kiire parvlaev *[[Star Clipper]], kruiisipurjelaev *[[Star Flyer]], kruiisipurjelaev *[[Star Princess]], kruiisilaev *[[Statendam]], kruiisilaev *[[Stella Maris (laev)|Stella Maris]], purjelaev *[[Stena Superfast VII]], parvlaev (end. Superfast VII) *[[Stena Superfast VIII]], parvlaev (end. Superfast VIII) *[[Steuben]], reisiaurik *[[Success]], aurik *[[EML Sulev M312]], miinijahtija *[[Sulev (torpeedopaat)|Sulev]], Eesti merejõudude endine torpeedopaat *[[Sun Princess]], kruiisilaev *[[Stena Superfast VII|Superfast VII]], parvlaev *[[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]], parvlaev *[[Superfast IX]], parvlaev *[[SuperSeaCat (laev)|SuperSeaCat]], kiirparvlaev *[[HSC SuperSeaCat Three|SuperSeaCat Three]] *[[Superstar]], kiire parvlaev *[[Superstar Aquarius]], kruiisilaev *[[Superstar Libra]], kruiisilaev *[[Superstar Virgo]], kruiisilaev *[[Suurop]], patrull-laev *[[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]], jäämurdja *[[Suurlaht (laev)|Suurlaht]], õppelaev, endine kaksiktraaler *[[KV Svalbard]], Norra sõjalaev *[[Swanland (laev)|Swanland]], kuivlastilaev (uppus 27. novembril 2011) *[[Swiss Corona]], jõereisilaev *[[Swiss Crown]], jõereisilaev *[[Sõrve]], kuivlastilaev <ref name="6XY2y" /> ==Š== *[[Štandart]], jahtlaev *[[Štš-317]], allveelaev ==Z== *[[Zaandam]], kruiisilaev *[[Zarja (laev)|Zarja]], kuunar *[[Zeeland (aurulaev)|Zeeland]], ookeaniliinilaev *[[Zeina]], kruiisilaev *[[Zenith]], kruiisilaev *[[Zossima Šaškov (jõelaev)]] *[[Zuiderdam]], kruiisilaev ==T== *[[T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 785) *[[T. G. Ševtšenko (1991)|T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 302MK) *[[Taara (suurtükipaat)|Taara]], suurtükipaat *[[Tahkona]], miinitraaler *[[Taimõr (jäämurdja, 1909)|Taimõr]], jäämurdja, aurik (1909) *[[Taimõr (jäämurdja, 1989)|Taimõr]], aatomijäämurdja (1989) *[[Tallink (laev)|Tallink]], parvlaev *[[Tallinn (suur allveelaevahävitaja)|Tallinn]], suur allveelaevahävitaja *[[Tallinn (raskeristleja)|Tallinn]], raskeristleja *[[Tallinn (laev)|Tallinn]], reisilaev *[[Tallinn (abilaev)|Tallinn]], abilaev *[[Oniks|Tallinnhaven]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Nikolai Vilkov *[[Tara (laev)|Tara]] *[[Tarmo (laev 1963)|Tarmo]], jäämurdja *[[Tartu (fregatt)|Tartu]], fregatt *[[Tartu (suurtükipaat)|Tartu]], aurik, suurtükipaat *[[EML Tasuja A432]], tuukri- ja toetuslaev *[[Tatjana (laev)|Tatjana]], aurik, veeväljasurve 1685 brt *[[Tehumardi (laev)|Tehumardi]], parvlaev *[[Thames Highway]], autotarnelaev *[[The Emerald]], kruiisilaev *[[The World (laev)|The World]], korter-kruiisilaev *[[Thetis (laev)|Thetis]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil *[[Thomson Celebration]], kruiisilaev *[[Thomson Destiny]], kruiisilaev *[[Thomson Spirit]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Thor|Thor]], [[viikingilaev]]a vähendatud koopia *[[USS Thresher]] *[[Tihhi Don]], jõereisilaev *[[PVL-104 Tiir]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tirpitz]], *[[Titanic]], reisilaev *[[PVL-105 Torm]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tormilind (laev, 1922)|Tormilind]], barkantiin (1922–1944) *[[Translandia]], parvlaev *[[PVL-200 Triin]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Trollfjord (laev)|Trollfjord]], *[[Trossö (laev)|HMS Trossö]], abi- ja varustuslaev *[[Turkmenistan (jõelaev)]], jõelaev *[[Turm]], viikingilaev *[[Tõll (parvlaev)|Tõll]], parvlaev ==U== *[[Ugandi M315|Ugandi]], miinijahtija *[[Ukraina (1952)|Ukraina]], jõereisilaev *[[Uku (suurtükipaat)|Uku]], suurtükipaat *[[Urania (laev 1891)|Urania]], reisilaev *[[Urd (1877)|HMS Urd]], suurtükilaev *[[Urd (A241)|HMS Urd]], uurimislaev *[[Urd]], ro-pax-laev ==V== *[[Vaderland]], ookeaniliinilaev *[[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]], RTMS-7523, külmutustraaler-super (1975) *[[Vaindlo (laev 1915)|Vaindlo]], miinitraaler (1915) *[[Vaindlo]], miinitraaler (1967) *[[Valeri Brjussov (jõelaev)|Valeri Brjussov]], jõereisilaev *[[Valerian Kuibõšev (jõelaev)|Valerian Kuibõšev]], jõereisilaev *[[PVL-109 Valvas]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[PVL-112 Valve]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]], hävitaja *[[Van Gogh (laev)|Van Gogh]], kruiisilaev *[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], parvlaev *[[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]], jõelaev *[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]], merelaev *[[Vanemuine (suurtükipaat)|Vanemuine]], suurtükipaat *[[PVL-111 Vapper]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Vapper (aurulaev)|Vapper]], aurulaev *[[Varbola (laev)|Varbola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Vardo]], parvlaev *[[Vasa (laev)]], ajalooline Rootsi sõjalaev *[[Vassili Surikov (jõelaev)|Vassili Surikov]], jõereisilaev *[[Vatslav Vorovski (laev)|Vatslav Vorovski]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Veendam (laev)|Veendam]], kruiisilaev *[[Vega (barkantiin)|Vega]], barkantiin *[[Vegtind]], kiirkatamaraan *[[Vesta (laev)|Vesta]] *[[Via Mare]], ro-pax-laev *[[Victoria I]], parvlaev *[[Viire]], parvlaev *[[Viisõde]], mootorpurjekas *[[Viking Cinderella]], parvlaev *[[Viking Helgi]], jõereisilaev *[[Viking Ingvar]], jõereisilaev *[[Viking Truvor]], jõereisilaev *[[Viking XPRS]], kiire parvlaev *[[Viljandi (purjelaev)|Viljandi]], kuunar *[[Viraat]], [[lennukikandja]] *[[Vironia (aurulaev)|Vironia]], reisilaev *[[Vision of the Seas]], kruiisilaev *[[Visvaldis (laev)]] *[[Vistamar]], ekspeditsioonilaev *[[Vladislav Strižov]], jäämurdja *[[Vohilaid (laev)|Vohilaid]], parvlaev *[[Volare]], kaubalaev *[[Volendam]], kruiisilaev *[[Volga (jõelaev)|Volga]], jõereisilaev *[[Vormsi (laev)|Vormsi]], reisiparvlaev *[[Voyager of the Seas]], kruiisilaev *[[Väinämöinen (laev)|Väinämöinen]], sõjalaev *[[Vürst Suvorov (laev)|Vürst Suvorov]], ratasaurik ==W== *[[Wambola]], miinijahtija *[[Wambola (laev 1977)|Wambola]], miiniveeskja-abilaev *[[Wasa (laev)|Wasa]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia]]-[[Pärnu]] liinil (1906) *[[West (laev)|West]], hüdrograafialaev *[[Westerdam]], kruiisilaev *[[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], reisilaev *[[Winner 5]], kruiisilaev *[[Wilhelm Tham (1912)|Wilhelm Tham]], reisilaev ==Ä== *[[Viikingilaev Äge|Äge]], viikingilaeva koopia ==X== *[[X-1]], miniallveelaev *[[Xianna]], jõereisilaev *[[Xianni]], jõereisilaev *[[Xianting]], jõereisilaev *[[Xpedition]], kruiisilaev *[[Xuelong]], jäämurdja ==Y== *[[Yamato (laev)|Yamato]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="forums.airbase.ru">[http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845,13--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html endine Olev, 1935 Tallinn shipping Co "NSVLi aurulaevad ja mitte ainult" kodulehel]</ref> <ref name="Equasis">Equasis</ref> <ref name="R62Ta">Eesti kaubalaewastiku kasw 1923. aasta esimesel poolel., Postimees, nr. 232, 2 september 1923, [http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1923/09/02/34 lk. 14]</ref> <ref name="DkyIb">[http://commons.wikimedia.org/wiki/File:6th_estoniya.jpg Wikimedia Pilt]</ref> <ref name="AsxqW">{{Netiviide |url=http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |pealkiri=Laeva andmed |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2011-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111021051043/http://riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="eSwik">[https://web.archive.org/web/20150317043037/http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_estonia_kievskaya-rus_knyaz-vorontsov.htm Endine Estonija - Knjaz Vorontsoviks](vene keeles)</ref> <ref name="oRTGp">[http://www.postimees.ee/634106/valgel-merel-jai-kadunuks-vene-kaubalaev/ Valgel merel jäi kadunuks Vene kaubalaev]</ref> <ref name="5xJgK">[https://web.archive.org/web/20160315200903/http://tartu.postimees.ee/170404/tartu_postimees/131733_print.php Rein Kilk lõi bürokraatia võrgus siplevale Vene laevaliinile käega] PM 16.04.2004</ref> <ref name="kjGIk">{{Netiviide |url=http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |pealkiri=Kuidas eestlased oma laevadest ilma jäeti |vaadatud=2013-09-20 |arhiivimisaeg=2013-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130921053444/http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KhK1q">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Rakvere 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="6XY2y">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Sõrve 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> }} * [http://www.marinetraffic.com/en/ais/index/ships/all/flag:EE/per_page:50 Eesti lipu all olevad laevad, mis on hetkel leitavad marinetraffic.com-i ja AIS-i järgi], 25. detsember 2015 kuvati 304 laeva, purjejahti, lootsikaatrit, mootorpaati ja [[poi]]d jne [[Kategooria:Laevad| ]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] [[Kategooria:Merenduse loendid]] d3qlpsd3p5tnpytajufv496elr94jlr 7256050 7256046 2026-10-19T21:07:05Z Ssgreporter 22143 /* K */ 7256050 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}} ''Siin on loetletud [[laev]]u. Laevanduse mõisteid on loetletud loendis [[Laevanduse mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== *[[50 Let Pobedõ]], tuumajäämurdja ==A== *[[A (jaht)|A]], mootorjaht *[[Abro]], reisilaev *[[Abruka (aurik)|Abruka]], aurik, kaubalaev *[[Abruka (laev)|Abruka]], kaubalaev *[[HDMS Absalon (L16)]], transportfregatt, lahingutoetuslaev *[[Achille Lauro (laev)|Achille Lauro]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Ada purjelaev|Ada]], purjelaev *[[Admiral (aurik)|Admiral]], aurik *[[Admiral Bellingshausen]], mootorpurjelaev *[[Admiral Charner]], soomusristleja *[[Admiral Cowan]], miinijahtija *[[Admiral Essen]], fregatt *[[Admiral Graf Spee]], tasku-lahingulaev *[[Admiral Grigorovitš]], fregatt *[[Admiral Hipper]], ristleja *[[Admiral Kuznetsov]], lennukikandja *[[Admiral Nahhimov (reisilaev)|Admiral Nahhimov]], reisilaev *[[Admiral Nahhimov (soomuslaev)|Admiral Nahhimov]], soomuslaev *[[Admiral Pitka]], staabi- ja toetuslaev *[[Admiral Scheer]], raskeristleja *[[Adonia]], kruiisilaev *[[Adriana]], kruiisilaev *[[Adventure (purjelaev)|Adventure]], purjelaev *[[Adventure of the Seas]], kruiisilaev *[[Aegna (jaht)|Aegna]], jaht *[[Aegna (reisi-kaubaaurik)|Aegna]], reisi-kaubaaurik *[[Aegna (reisilaev)|Aegna]], reisilaev *[[Aegviidu (laev)|Aegviidu]], laev *[[De Africaansche Galey]], purjelaev *[[Agamemnon (kaablilaev)|Agamemnon]], kaablilaev *[[Ahelaid (laev)|Ahelaid]], parvlaev *[[Ahti (laev)|Ahti]], abilaev *{{kas|[[Ahti (aurik)|Ahti]], aurik}} *[[Ahti (suurtükipaat)|Ahti]], suurtükipaat *[[Ahto (kuunar)|Ahto]], kuunar *[[Aid]], purjelaev *[[AIDAaura]], kruiisilaev *[[AIDAbella]], kruiisilaev *[[AIDAblu]], kruiisilaev *[[AIDAcara]], kruiisilaev *[[AIDAdiva]], kruiisilaev *[[AIDAluna]], kruiisilaev *[[AIDAmar]], kruiisilaev *[[AIDAsol]], kruiisilaev *[[AIDAstella]], kruiisilaev *[[AIDAvita]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Aimar|Aimar]], viikingilaeva koopia *[[Aju-Dag]], uurimislaev *[[Akademik Karpinski]], kaubalaev *[[Akademik Šokalski (1940)|Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni- ja uurimislaev *[[Akademik Šokalski]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Akademik J. Šokalski]], vedurlaev *[[Akademik J. M. Šokalski]], mootorlaev *[[Aki]], soomuslaev *[[Aktiiv (laev)|Aktiiv]], kaubaaurik *[[Akula (allveelaev, 1908)|Akula]], allveelaev (1908) *[[Alabama (auruluup)|Alabama]], auruluup *[[Ålandsfärjan]], parvlaev *[[Albatros (1973)|Albatros]], kruiisilaev *[[Albatross (brigantiin)|Albatross]], brigantiin *[[Albatross (miiniristleja)|Albatross]], miiniristleja *[[Albertic]], ookeaniliinilaev *[[Alcyon]], rootorlaev *[[Aleksander Aberg (laev)|Aleksander Aberg]], puistlastilaev *[[Aleksander Kolmpere (laev)|Aleksander Kolmpere]], puistlastilaev *[[Alexander von Humboldt (1990)|Alexander von Humboldt]], kruiisilaev *[[Aleksandr Grin (jõelaev)|Aleksandr Grin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Nevski (1957)|Aleksandr Nevski]], jõereisilaev *[[Aleksandr Puškin (jõelaev)|Aleksandr Puškin]], jõereisilaev *[[Aleksandr Sibirjakov (jäämurdja)|Aleksandr Sibirjakov]], jäämurdja-aurik *[[Aleksandr Suvorov (jõelaev)|Aleksandr Suvorov]], jõereisilaev *[[Aleksandr Vinokurov]], laev *[[Aleksandra (1991)|Aleksandra]], jõereisilaev *[[Aleksei]], aurik *[[Alev (aurik)|Alev]], aurik *[[Alexander kuunar|Alexander]], kuunar *[[Alexander (laev)|Alexander]], 19. sajandi aurulaev Tallinna–Lübecki liinil *[[Alexander II (laev)|Alexander II]], 19. sajandi aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil *[[Alexandre Silva aurik|Alexandre Silva]], aurik *[[Alf aurik|Alf]], aurik *[[Alfa (jõelaev)|Alfa]], jõelaev *[[Alfa süvendaja|Alfa]], süvendaja *[[Aliide purjelaev|Aliide]], purjelaev *[[Alise traaler|Alise]], traaler *[[Allure of the Seas]], kruiisilaev *[[Alma mootorbrigantiin|Alma]], mootorbrigantiin *[[Almaz ristleja|Almaz]], ristleja *[[Almirante Guisse hävitaja|Almirante Guisse]], hävitaja *[[Almirante Villar hävitaja|Almirante Villar]], hävitaja *[[Altai aurik|Altai]], aurik *[[Alvin sukelaparaat|Alvin]], sukelaparaat *[[Amadea]], kruiisilaev *[[Amalia Beate purjelaev|Amalia Beate]], purjelaev *[[Amanda laev|Amanda]], laev *[[America kuunar|America]], kuunar *[[America 3 jaht|America 3]], jaht *[[American Turtle allveelaev|American Turtle]], allveelaev *[[Amerigo Vespucci täislaev|Amerigo Vespucci]], täislaev *[[Ametüst õppelaev|Ametüst]], õppelaev *[[Amorella]], reisiparvlaev *[[Amsterdam (2000)|Amsterdam]], kruiisilaev *[[Amuur miiniveeskja|Amuur]], miiniveeskja *[[Ancon laev|Ancon]], laev *[[Andrea Doria reisilaev|Andrea Doria]], reisilaev *[[Andreas ookeanipurjekas|Andreas]], ookeanipurjekas *[[Andreas I park|Andreas I]], park *[[Andreas Weide (purjelaev)|Andreas Weide]], barkantiin *[[Andrei Andrejev laev|Andrei Andrejev]], laev *[[Andrei Pervozvannõi soomuslaev|Andrei Pervozvannõi]], soomuslaev *[[Andrei Ždanov reisilaev|Andrei Ždanov]], reisilaev *[[Anette (purjelaev)|Anette]], purjelaev *[[Anna Ahmatova (jõelaev)]] *[[Anna af Sand purjelaev|Anna af Sand]], purjelaev *[[Anna Emilia purjelaev|Anna Emilia]], purjelaev *[[Merisaar (aurik)|Anna Goich]], aurik (Merisaar 1930–1940) *[[Anna Toop aurik|Anna Toop]], aurik *[[Antonic kuunar|Antonic]], kuunar *[[Antonico aurik|Antonico]], aurik *[[APL Poland]], konteineri laev *[[Apostol Pavel reisilaev|Apostol Pavel]], reisilaev *[[Apostol Pjotr reisilaev|Apostol Pjotr]], reisilaev *[[SS Arabic (1908)]], ookeaniliinilaev *[[Arcadia aurik|Arcadia]], aurik *[[Arcadia (2005)|Arcadia]], kruiisilaev *[[Archer (laev, 1849)|Archer]], purjelaev (1849) *[[Archimedes kruvilaev|Archimedes]], kruvilaev *[[Arctic Sea]], kaubalaev *Arctic Seal, tuukrilaev *Arcturus, barkantiin *Arcturus, laev **[[Arcturus (laev 1898)|Arcturus]], reisilaev *Den Arend, purjelaev *Argo, laev *Argo, miniallveelaev *Argos, aurik *Arhimed, fregatt *Ariadne, reisilaev *Arizona, lahingulaev *Arkansas, lahingulaev *Arktika, jäämurdja *[[Armenija]], jõereisilaev *[[Arneta jaht|Arneta]], jaht *[[Ark Royal (R07)]], lennukikandja *Arno, aurik *[[Arno (laev)|Arno]], vedurlaev *Arnold Sommerling, laev *Arnold Veimer, uurimislaev *[[A-Rosa Aqua]], jõereisilaev *[[A-Rosa Bella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Brava]], jõereisilaev *[[A-Rosa Donna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Flora]], jõereisilaev *[[A-Rosa Luna]], jõereisilaev *[[A-Rosa Mia]], jõereisilaev *[[A-Rosa Riva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Silva]], jõereisilaev *[[A-Rosa Stella]], jõereisilaev *[[A-Rosa Viva]], jõereisilaev *Arrow, kuunar *Arzamas, segalastilaev *[[Artania]], kruiisilaev *Aserbaidžaan, tanker *Askold, ristleja *Assistent, vedurlaev *[[Astor (laev)|Astor]], kruiisilaev *Astra, laev *[[Astra II]] *Astrahan, kauba-reisilaev *Astrid, laev *[[Asuka 2]], kruiisilaev *L'Astrolabe, purjelaev *[[Azamara Journey]], kruiisilaev *[[Azamara Quest]], kruiisilaev *Azard, hävitaja *[[Azerbaidžan]], jõereisilaev *Azimut, võrgupanija *Azov, purjeliinilaev *[[Azzam]], mootorjaht *[[Azura]], kruiisilaev *Ata, purjelaev *[[Athena (laev)|Athena]], kruiisilaev *Atis Kronvalds, aurik *Atlanta, laev *Atlantic, mootorpurjekas *[[Atlantic Vision]], parvlaev *Atlantik, laevatüüp *Atlantis, tuukrikell *[[Atlas (laev)|Atlas]], endine Bertha L. Downes, neljamastiline [[kuunar]] *Auck, aurik *Auguste Piccard, mesoskaaf *August Jakobson, külmveolaev *August Kulberg, segalastilaev *Auraania, aurik *Auris, tanker *[[Aurora (laev)|Aurora]], ristleja *[[Aurora (laev, 2000)|Aurora]], kruiisilaev *Ausma, aurik *[[Autoexpress (laev)|Autoexpress]], kiirparvlaevad *[[AutoExpress 2]] *Australia II, jaht *[[Avalon Imagery]], jõereisilaev *[[Avalon Tapestry]], jõereisilaev *[[Avalon Tranquility]], jõereisilaev *L'Avenir, purjelaev *G. Averoff, ristleja *Avion-3, kaater *Avtroil, hävitaja ==B== *Badger, prikk *Baikal, transpordilaev *Baid Eagle, klipper *[[Balmoral (laev)|Balmoral]], kruiisilaev *[[Baltabor]], aurulaev *[[Baltic Ace]], autotarnelaev *[[Baltic Kristina]], parvlaev *[[Baltic Princess]], parvlaev *[[Baltic Queen]], parvlaev *[[Baltika (laev)|Baltika]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Baškortostan (jõelaev)|Baškortostan]], jõereisilaev *[[Beagle (laev)|Beagle]], prikk *[[Begonia (laev)|Begonia]], aurik *[[Bella 572c]], kaater *[[Bellriva]], jõereisilaev *[[Belorussija]], jõereisilaev *[[Berlin (laev)|Berlin]], reisilaev, laatsaretlaev *[[Berlin (1980)|Berlin]], kruiisilaev *[[Birger Jarl (laev)|Birger Jarl]], kruisilaev *[[Birka Stockholm]], kruiisilaev *[[Bismarck (laev)|Bismarck]] *[[Black Prince]], kruiisilaev *[[Black Watch (1972)|Black Watch]], kruiisilaev *[[Bleu de France (laev)|Bleu de France]], kruiisilaev *[[Blue Sirius]], purjelaev *[[Bodrog]], suurtükilaev *[[Boracay]], naftatanker *[[Bore (laev)|Bore]], reisilaev *[[Bore I (aurulaev)]] *[[Borodino (jõelaev)|Borodino]], jõereisilaev *[[Borodinskoje Polje]], kalalaev, hukkus 17.11.1993 *[[Botnica]], jäämurdja *[[Boudicca (laev)|Boudicca]], kruiisilaev *[[Braemar]], kruiisilaev *[[Bremen (1990)|Bremen]], kruiisilaev *[[Brilliance of the Seas]], kruiisilaev *[[Britannic]] *[[Bulgarija]] *[[Bungsberg (laev)|Bungsberg]], kaubaaurik ==C== *[[C. Columbus]], kruiisilaev *[[Calypso (uurimislaev)|Calypso]], uurimislaev *[[Calypso (1967)|Calypso]], kruiisilaev *[[Calypso (2004)|Calypso]], vedurlaev *[[Canopus (soomuslaev)|Canopus]], soomuslaev *[[Caribbean Princess]], kruiisilaev *[[Carnival Conquest]], kruiisilaev *[[Carnival Dream]], kruiisilaev *[[Carnival Ecstasy]], kruiisilaev *[[Carnival Elation]], kruiisilaev *[[Carnival Fantasy]], kruiisilaev *[[Carnival Fascination]], kruiisilaev *[[Carnival Freedom]], kruiisilaev *[[Carnival Glory]], kruiisilaev *[[Carnival Imagination]], kruiisilaev *[[Carnival Inspiration]], kruiisilaev *[[Carnival Legend]], kruiisilaev *[[Carnival Liberty]], kruiisilaev *[[Carnival Magic]], kruiisilaev *[[Carnival Miracle]], kruiisilaev *[[Carnival Paradise]], kruiisilaev *[[Carnival Pride]], kruiisilaev *[[Carnival Sensation]], kruiisilaev *[[Carnival Spirit]], kruiisilaev *[[Carnival Splendor]], kruiisilaev *[[Carnival Sunshine]], kruiisilaev (end. Carnival Destiny) *[[Carnival Triumph]], kruiisilaev *[[Carnival Valor]], kruiisilaev *[[Carnival Victory]], kruiisilaev *[[Cassandra]], kergeristleja *[[Castor (2008)|Castor]], vedurlaev *[[Cekritito (1997)|Cekritito]], purjelaev *[[Celebrity Century]], kruiisilaev *[[Celebrity Constellation]], kruiisilaev *[[Celebrity Eclipse]], kruiisilaev *[[Celebrity Equinox]], kruiisilaev *[[Celebrity Infinity]], kruiisilaev *[[Celebrity Millennium]], kruiisilaev *[[Celebrity Silhouette]], kruiisilaev *[[Celebrity Solstice]], kruiisilaev *[[Celebrity Summit]], kruiisilaev *[[Chakri Naruebet]], [[lennukikandja]] *[[Charles de Gaulle (lennukikandja)|Charles de Gaulle]], lennukikandja *[[Clipper Ranger]], kaubalaev, end. Lembitu *[[CMA CGM Marco Polo]], konteiner(i)laev *[[Codor (laev, 1951)|Codor]], purjelaev (1951) *[[Color Fantasy]], parvlaev *[[Color Magic]], parvlaev *[[Concordia (ratasaurik)|Concordia]], ratasaurik *[[Coral Princess]], kruiisilaev *[[Corinthian II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Costa Allegra]], kruiisilaev *[[Costa Atlantica]], kruiisilaev *[[Costa Classica]], kruiisilaev *[[Costa Concordia]], kruiisilaev *[[Costa Deliziosa]], kruiisilaev *[[Costa Europa]], kruiisilaev *[[Costa Fortuna]], kruiisilaev *[[Costa Luminosa]], kruiisilaev *[[Costa Magica]], kruiisilaev *[[Costa Marina]], kruiisilaev *[[Costa Mediterranea]], kruiisilaev *[[Costa neoRiviera]], kruiisilaev *[[Costa neoRomantica]], kruiisilaev *[[Costa Pacifica]], kruiisilaev *[[Costa Serena]], kruiisilaev *[[Costa Victoria]], kruiisilaev *[[Crown Princess]], kruiisilaev *[[Crystal Serenity]], kruiisilaev *[[Crystal Symphony]], kruiisilaev ==D== *[[Dago]], aurik *[[Danube Highway]], autotarnelaev *[[Dawn Princess]], kruiisilaev *[[SS Delphic (1918)]] *[[Delphin]], allveelaev *[[Delphin (1975)|Delphin]], kruiisilaev *[[Delta Queen]], jõereisilaev (end. aurik) *[[Deutschland (1998)|Deutschland]], kruiisilaev *[[Diamond Princess]], kruiisilaev *[[Diana (1931)|Diana]], kruiisilaev (end. aurik) *[[Dikson (laev)|Dikson]], jäämurdja *[[Dione (purjelaev)|Dione]], purjelaev *[[Discovery (1971)|Discovery]], kruiisilaev *[[Disney Dream]], kruiisilaev *[[Disney Magic]], kruiisilaev *[[Disney Wonder]], kruiisilaev *[[Dmitri Donskoi (allveelaev)|Dmitri Donskoi]], allveelaev *[[Dmitri Furmanov (jõelaev)|Dmitri Furmanov]], jõereisilaev *[[Dnipro (jõelaev)|Dnipro]], jõereisilaev *[[Dorpat (ratasaurik)|Dorpat]], ratasaurik *[[HMS Dreadnought (1906)]], lahingulaev *[[Dresden (1907)]], kergeristleja *[[Dunai (jõelaev)|Dunai]], jõereisilaev *[[Dunai (1960)|Dunai]], jõereisilaev *[[USS Dwight D. Eisenhower]], lennukikandja ==E== *[[easyCruise One]], kruiisilaev *[[Edda (laev)|Edda]], jaht *[[Eestirand]], aurulaev, kalalaev *[[Eestirand (külmutuslaev)|Eestirand]], külmutuslaev *[[Elbe Highway]], autotarnelaev *[[Elna (kaubaaurik)|Elna]], kaubaaurik *[[El Faro]], kaubalaev *[[Emden (1909)|Emden]], kergeristleja (1909–1914) *[[Emden (1925)|Emden]], kergeristleja (1925–1945) *[[Emerald (laev)|Emerald]], kruiisilaev *[[Emerald Princess]], kruiisilaev *[[Empress (laev)|Empress]], kruiisilaev *[[Enchantment of the Seas]], kruiisilaev *[[Eos]], aurik, end. Naparima, hiljem Daphne *[[Eridan]], vedurlaev *[[Erika KL-101]], kaater *[[Ernst Jaakson (laev)|Ernst Jaakson]], mootorpurjekas-kuunar *[[HMS Estland|Estland]], sõjalaev *[[Estonia (laev 1889)]] *[[Estonia (aurulaev)|Estonia]], reisiaurik (1910) *[[Estonia (barkantiin)|Estonia]], barkantiin<ref name="R62Ta" /> *[[Estonia (laev 1912)|Estonia]], reisiaurik (1912) *[[Estonia (laev)|Estonia]], reisiparvlaev *[[Estonija (1948)|Estonija]], kuivlastilaev <ref name="DkyIb" /><ref name="AsxqW" /> *[[Knjaz Vorontsov|Estonija]], jõereisilaev <ref name="eSwik" /> *[[Jekaterina II (laev)|Estonija]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Eurodam]], kruiisilaev *[[Europa (1999)|Europa]], kruiisilaev *[[Europa 2]], kruiisilaev *[[EVA-019]], laevakontrolli avamerekaater *[[EVA-316]], mitmeotstarbeline laev *[[EVA-320]], mõõdistuslaev *[[Evrima]], kruiisi-jahtlaev *[[Explorer (laev)|Explorer]], kruiisilaev *[[Explorer of the Seas]], kruiisilaev *[[Exxon Valdez]], naftatanker ==F== *[[Fantaasia (laev)|Fantaasia]], parvlaev *[[Feliks Dzeržinski (jõelaev)|Feliks Dzeržinski]], jõereisilaev *[[Finland (aurulaev)|Finland]], ookeaniliinilaev *[[Finlandia (2001)]], reisiparvlaev *[[Finnmarken (1912)|Finnmarken]], aurik *[[Finnmarken (1956)|Finnmarken]], muuseum *[[Finnmarken (2002)|Finnmarken]], reisi- ja ro-ro-laev *[[Fjodor Šaljapin (jõelaev)|Fjodor Šaljapin]], jõereisilaev *[[Fortuna (laev)|Fortuna]], õppelaev *[[Fram]] *[[Fram (2007)|Fram]], reisilaev, kasutatakse peamiselt ekspeditsiooni-kruiisilaevana *[[USS Franklin (CV-13)]], lennukikandja *[[Freedom of the Seas]], kruiisilaev *[[Freewinds]], kruiisilaev *[[Fryderyk Chopin (laev)|Fryderyk Chopin]], baaslaev ==G== *[[Gabriella]], parvlaev *[[Galaxy]], parvlaev *[[HNLMS Gelderland (1898)|HNLMS Gelderland]], ristleja (1898) *[[General Lavrinenkov]], jõereisilaev *[[General Vatutin]], jõereisilaev *[[Gentian]] *[[Georg Ots (laev)|Georg Ots]], parvlaev *[[USS George Washington]] *[[Georgi Sedov (laev)|Georgi Sedov]], jäämurdja *[[Georgi Tšitšerin (jõelaev)|Georgi Tšitšerin]], jõereisilaev *[[Giuseppe Garibaldi (C 551)|Giuseppe Garibaldi]], lennukikandja *[[Oniks|Gladis]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Gleb Kržižanovski (jõelaev)|Gleb Kržižanovski]], jõereisilaev *[[Globe (laev, 1810)|Globe]] (1810) *[[Glomar Challenger]], puurimislaev *[[Glückliche Ankunft]], galiott *[[Gneisenau (lahingulaev)|Gneisenau]], lahingulaev *[[Gneisenau (soomusristleja)|Gneisenau]], soomusristleja *[[Golden Princess]], kruiisilaev *[[Good Hope (lahinguristleja)|Good Hope]], lahinguristleja *[[Goya]], mootorkaubalaev *[[Grand Celebration]], kruiisilaev *[[Grand Holiday]], kruiisilaev *[[Grand Mistral]], kruiisilaevGGGG *[[Grand Princess]], kruiisilaev *[[Grand Voyager]], kruiisilaev *[[Grandeur of the Seas]], kruiisilaev *[[Great Eastern]], aurulaev *[[Great Western]], aurulaev *[[Gruzija]], jõereisilaev *[[Gunn (laev)|Gunn]], hiljem "Prinzes Victoria", purjekas *[[Gustav Sule (laev)|Gustav Sule]], hiljem Dong Feng, end. Viktor Kingissepp, puistlastilaev ==H== *[[H. Kanter]], vedurlaev *[[Habarovsk (1962)|Habarovsk]], ookeaniliinilaev (1962), kruiisilaev *[[Hanse Explorer]], õppelaev *[[Hanseatic (1993)|Hanseatic]], kruiisilaev *[[Happy Dolphin]], kruiisilaev *[[Harilaid (laev)|Harilaid]], parvlaev *[[USS Harry S. Truman]], lennukikandja *[[SS Haverford]], ookeaniliinilaev, sõjaväe transpordilaev *[[Helge]], postipaat *[[Helios (laev)|Helios]], vedurlaev *[[Hiiula]], kaubaaurik *[[Hiiumaa (laev, 1966)|Hiiumaa]], parvlaev (1966) *[[Hiiumaa (laev)|Hiiumaa]], parvlaev (2011) *[[Hioma]], parklaev *[[Hohenzollern (laev)|Hohenzollern]], jahtlaev *[[Holsteen]], liinilaev *[[RMS Homeric]] *[[Hondius]] *[[Hoppet]], purjelaev *[[HMS Hood]], lahinguristleja *[[Hōshō]], lennukikandja ==I== *[[I-400]], allveelaevade seeria *[[Iku-Turso (allveelaev, 1927)|Iku-Turso]], allveelaev *[[Illustrious]], Briti lennukikandja (ehitatud 1981) *[[Ilma]], kruiisi-jahtlaev *[[Ilmarinen (laev)|Ilmarinen]], soomuslaev *[[Ilmatar (suurtükipaat)|Ilmatar]], suurtükipaat *[[Ilo (laev)]] *[[Imanta (miinitraaler)|Imanta]], miinitraaler *[[Independence of the Seas]], kruiisilaev *[[Insignia (laev)|Insignia]], kruiisilaev *[[Inflexible]], Briti lahinguristleja (1908–1923) *[[HMS Invincible (1907)|Invincible]], Briti lahinguristleja (1907–1916) *[[Isabella (laev)|Isabella]], parvlaev *[[Island Adventure]], kruiisilaev *[[Island Escape]], kruiisilaev *[[Island Princess]], kruiisilaev *[[Island Sky (1992)|Island Sky]], kruiisilaev *[[Island Sky (parvlaev)|Island Sky]], parvlaev *[[Ivan Bunin (jõelaev)|Ivan Bunin]], jõereisilaev ==J== *[[J. M. Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jaan (laev)|Jaan]], endine "James C. Hamlen", neljamastiline purjekas *[[Jaan Grant (laev)|Jaan Grant]], kuunar, veeväljasurve 404 brt *[[Jaan Kreuks (laev)|Jaan Kreuks]], rannakaubalaev *[[Jaan Kreuks (metsaveolaev)|Jaan Kreuks]], metsaveolaev *[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]], mootorkuunar *[[Jaguar (tanker)|Jaguar]], tanker *[[Jakob Prei (laev)|Jakob Prei]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Jakov Sverdlov (hävitaja)|Jakov Sverdlov]], hävitaja *[[Jamal (laev)|Jamal]], aatomijäämurdja *[[USS Jason Dunham]], hävitaja *[[USS John C. Stennis]], lennukikandja *[[Jekaterina II (laev)]], ookeaniliinilaev (1960), kruiisilaev *[[Jenny Kruse]], ketš *[[Jermak (laev 1898)|Jermak]], jäämurdja (1898) *[[Jewel of the Seas]], kruiisilaev *[[Joala (laev)|Joala]], sisevete laev, lõpetas Santa Maria kohvikuna Emajõel 1970. aastate lõpus *[[Jossif Stalin (reisilaev)|Jossif Stalin]], reisilaev *[[Jotvingis]], Leedu mereväelaev *[[Juku (laev)|Juku]], õppelaev, endine traaler *[[Juliane Clementine]], aurulaev *[[Juli Šokalski]], uurimislaev (hüdrograafialaev) *[[Junga (laev)|Junga]], õppelaev, endine lootsilaev *[[Juno (1874)|Juno]], endine aurik, reisilaev *[[Jupiter (vedurlaev)|Jupiter]], vedurlaev *[[Juri Andropov (jõelaev)|Juri Andropov]], jõereisilaev *[[Juri Dolgoruki (allveelaev)|Juri Dolgoruki]], tuumaallveelaev *[[Jõmmu]], Emajõe lodjaseltsi Emajõe–Peipsi [[lodi]] *[[Jõnn]], parvlaev *[[Järvamaa (laev)|Järvamaa]], aurulaev ==K== *[[Kaaren (laev)|Kaaren]], reostustõrjelaev *[[Kajak (laev)|Kajak]], kaubaaurik *[[Kajsamoor]], purjelaev *[[Kake]], vedurlaev *[[EML Kalev M414]], miinilaev *[[Kalevipoeg (laev)|Kalevipoeg]], kauba-reisiaurik *[[Kalk (laev)|Kalk]], huvilaev *[[Kapella (laev)|Kapella]], kaubalaev *[[Kapitan Dranitsõn]], jäämurdja *[[Kapitan Hlebnikov]], jäämurdja *[[Kapitan Kuznetsov]], kuivlastilaev <ref name="oRTGp" /> *[[Karelija]], jõereisilaev *[[Karjala (suurtükilaev 1918)|Karjala]], suurtükilaev *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 588) *[[Karl Marks]], jõereisilaev (projekt 785) *[[Karolin]], kiirkatamaraan *[[Kassari (reisi-kaubalaev)|Kassari]], reisi-kaubalaev *[[Kazahstan (jõelaev)|Kazahstan]] *[[Kazanets]], miiniristleja *[[Katharina (laev)|Katharina]], reisilaev *[[PVL-202 Kati]], [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Kergi]], kaubalaev *[[Kertu]], kaubalaev *[[Kihelkonna (laev)|Kihelkonna]], kaljas *[[Kindral Kurvits]], reostustõrje- ja päästelaev *[[Klavdija Jelanskaja (laev)|Klavdija Jelanskaja]], kruiisilaev *[[Kloogarand (laev)]] *[[Knjaz Potjomkin-Tavritšeski]], soomuslaev *[[Knjaz Vorontsov]], jõereisilaev *[[Knock Nevis]], tanker *[[København (laev)|København]] *[[Kodumaa (laev)|Kodumaa]], kaubaaurik *[[Koguva (laev)|Koguva]], parvlaev *[[Koidula (laev)|Koidula]], parvlaev *[[Koit (laev 1942)|Koit]], kaubaaurik, hiljem õppelaev *[[Kolomenski Štandart]], jõereisilaev *[[Kompozitor Glazunov]], jõereisilaev *[[K-278 Komsomolets]] *[[Kong Harald (1993)|Kong Harald]], reisi- ja ro-ro-laev *[[Konstantin Simonov (jõelaev)|Konstantin Simonov]], jõereisilaev *[[Kremass]], jõereisilaev *[[Krimulda (laev)|Krimulda]] *[[Kristel (laev)|Kristel]], kaater *[[Kristiina (laev)]] *[[Kristina Katarina]], kruiisilaev *[[Kristina Regina]], kruiisilaev *[[Kristjan Palusalu (laev)|Kristjan Palusalu]], puistlastilaev *[[Kroonland]], reisiaurulaev *[[Krusenstern (laev)|Krusenstern]], parklaev *[[Kungla (ratasaurik)|Kungla]], reisi-ratasaurik *[[Kõrgelaid (laev)|Kõrgelaid]], parvlaev *[[Kõu (soomuskaater)|Kõu]], soomuskaater *[[PVL-107 Kõu]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Kyeema Spirit]], tanker ==L== *[[La Dauphine]], kolmemastiline purjelaev *[[Labaro]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Ladoga (laev)|Ladoga]], miiniveeskja *[[Laine (vahilaev)|Laine]], vahilaev *[[Laine (reisilaev)|Laine]], reisilaev *[[Laine A432]], abilaev *[[Laura (laev)|Laura]], reisilaev (tiiburlaev) *[[Laurentic (1927)]], ookeaniliinilaev *[[Le Diamant]], kruiisilaev *[[Leander (laev)|Leander]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi–Tallinna–Riia liinil *[[Legend of the Seas]], kruiisilaev *[[Lehola (laev)|Lehola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev, praegu (eng. Wikis - MS Helliar) *[[Leiger (puksiir)|Leiger]], puksiir *[[Leiger (parvlaev)|Leiger]], parvlaev *[[Leili (laev)|Leili]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Lembit (allveelaev)|Lembit]], allveelaev *[[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]], suurtükipaat *[[Clipper Ranger|Lembitu]], endine [[Eesti Merelaevandus|Eesti Merelaevanduse]] ro-ro-laev *[[Lenin (1987)|Lenin]], jõereisilaev *[[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]], müütiline Kalevipoja laev *[[Lennuk (miiniristleja)|Lennuk]], hävitaja *[[Lennuk (purjekas)|Lennuk]], purjekas *[[Leonid Krassin (jõelaev)|Leonid Krassin]], jõereisilaev *[[Leopard (patrullkaater)]] *[[Lermontov (1953)|Lermontov]], jõereisilaev (1953) *[[Libava]], karavell *[[Liberty of the Seas]], kruiisilaev *[[Lydia Koidula (jõelaev)|Lydia Koidula]], jõereisilaev *[[Liisi (laev)|Liisi]], parvlaev *[[Liivi Laht]], katamaraan-reisilaev *[[Lilly]], parklaev *[[PVL-108 Linda]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Linda Express]], tiiburkatamaraan *[[Linda Morgenrøden]], parklaev *[[Linnea]], miinitraaler *[[HMS Lion (1910)]], sõjalaev *[[Liro (laev)|Liro]], aurik *[[Lisette (laev)|Lisette]], purjelaev-ketš *[[Littegrundi vrakk]] *[[Litva]], jõereisilaev *[[Trossö (laev)|Livonia]], reisilaev *[[Lood (laev)|Lood]], tuukrikaater *[[Lord of the Glens]], kruiisilaev *[[Lotta II]], parvlaev *[[Louhi (miiniveeskja, 1916)|Louhi]], miiniveeskja *[[Louis Cristal]], kruiisilaev *[[Louis Majesty]], kruiisilaev *[[Ljubov Orlova (laev)|Ljubov Orlova]], kruiisilaev *[[Luminara]], kruiisi-jahtlaev *[[Lunohods 1]], külmutustraaler *[[Lusitania]] *[[Läänemaa (mootorpurjekas)|Läänemaa]], mootorpurjelaev-kuunar *[[Lydia Koidula (mootorpurjekas)]] ==M== *[[M-282 Pegasus]], jõereisilaev (Tartu) *[[M. J. Lermontov]], jõereisilaev *[[Maasdam]], kruiisilaev *[[Maasilinna laev]] (ajalooline) *[[Madrus (laev)|Madrus]], kalalaev *[[SMS Magdeburg|Magdeburg]], kergeristleja *[[RMS Majestic (1914)|Majestic]], ookeaniliinilaev *[[Majesty of the Seas]], kruiisilaev *[[Mayuree Naree]], puistlastilaev *[[Maksim Gorki (ristleja)|Maksim Gorki]], ristleja *[[Maksim Gorki (jõelaev)|Maksim Gorki]], jõereisilaev *[[Maksim Litvinov (jõelaev)|Maksim Litvinov]], jõereisilaev *[[Maltese Falcon]], purjejaht *[[Marat (laev)|Marat]], lahingulaev *[[Marco Polo (1965)|Marco Polo]], kruiisilaev *[[Mardus (laev 1911)|Mardus]], sõjalaev *[[Mardus A443]], mereväe abilaev *[[Mare (aurik)|Mare]], aurik, hiljem "Bug" Saksamaal *[[Mare (laev)|Mare]], ekspeditsioonilaev, endine traallaev *[[Mari (laev 1976)|Mari]] *[[Mariella]], parvlaev *[[Marija Jermolova (laev)|Marija Jermolova]], kruiisilaev *[[Marina (laev)|Marina]], kruiisilaev *[[Mariner of the Seas]], kruiisilaev *[[Mars (laev)|Mars]], vedurlaev *[[PVL-106 Maru]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Maru (soomuskaater)|Maru]], soomuskaater *[[Mary Celeste]], brigantiin *[[Maxim Gorkiy]], kruiisilaev *[[Meeme (laev)|Meeme]], abilaev, suurtükilaev ja miinitraaler *[[Megastar]], kiire parvlaev *[[Mein Schiff 1]], kruiisilaev *[[Mein Schiff 2]], kruiisilaev *[[Meloodia (laev)|Meloodia]], parvlaev *[[Furst Menschikoff (laev)|Furst Menschikoff]], 19. sajandi Soome aurulaev Stockholmi–Helsingi–Turu–Tallinna–Peterburi liinil *[[Merepoeg]], hüdrograafialaev *[[Merikaru (laev, 1935)|Merikaru]], jäämurdja *[[Merilin]], kiirkatamaraan *[[Merisaar (aurik)|Merisaar]], aurik *[[Meteor (laev)|Meteor]], päästelaev *[[Midnatsol]], kruiisilaev *[[Mihhail Frunze (jõelaev)]], jõereisilaev *[[Mihhail Godenko]], jõereisilaev *[[Mihhail Kalinin (1958)|Mihhail Kalinin]], reisilaev *[[Mihhail Lermontov (1972)|Mihhail Lermontov]], kruiisilaev *[[Mihhail Lermontov]], jõereisilaev, omaaegne Peipsi laevastiku lipulaev Lermontov, mis Pihkvas 1990. aastate algul vanametalliks lõigati <ref name="5xJgK" /> *[[Mihhail Svetlov (jõelaev)|Mihhail Svetlov]], jõereisilaev *[[Mihhail Šolohhov (jõelaev)|Mihhail Šolohhov]], jõereisilaev *[[Mihkel (laev)|Mihkel]], endine Josiah B. Chase, neljamastiline purjekas *[[Minerva]], kruiisilaev *[[Moero]], päästelaev *[[MOL Comfort]], konteinerilaev *[[Moldavija]], jõereisilaev *[[Moltke (ristleja)|Moltke]], ristleja *[[Mona Lisa (laev)|Mona Lisa]], *[[Monarch of the Seas]], kruiisilaev *[[Monica (laev)|Monica]] (varasema nimega [[Koplirand]]), reisilaev *[[Monmouth (ristleja)|Monmouth]], ristleja *[[Moonsund (laev)|Moonsund]], kaubaaurik, hiljem dessantlaev *[[Morro Castle]], reisilaev *[[USS Monitor]], soomuslaev *[[Moskva (raketiristleja)|Moskva]], raketiristleja *[[MSC Armonia]], kruiisilaev *[[MSC Divina]], kruiisilaev *[[MSC Fantasia]], kruiisilaev *[[MSC Flaminia]], konteinerilaev *[[MSC Lirica]], kruiisilaev *[[MSC Magnifica]], kruiisilaev *[[MSC Melody]], kruiisilaev *[[MSC Musica]], kruiisilaev *[[MSC Opera]], kruiisilaev *[[MSC Orchestra]], kruiisilaev *[[MSC Poesia]], kruiisilaev *[[MSC Sinfonia]], kruiisilaev *[[MSC Splendida]], kruiisilaev *[[Mudjug (laev)|Mudjug]], [[jäämurdja]] *[[Mussorgski]], jõereisilaev *[[Muhumaa (laev)|Muhumaa]], parvlaev *[[Mõntu (laev)|Mõntu]], vedurlaev *[[Mõntu (laev, 1951)|Mõntu]], purjelaev *[[My Story]], jõereisilaev ==N== *[[N. V. Gogol]], ratasaurik *[[Najaden]], kuunar *[[National Geographic Endeavour]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[National Geographic Explorer]],kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Islander]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Polaris]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Bird]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[National Geographic Sea Lion]], kruiisilaev <ref name="Equasis" /> *[[Nautica]], kruiisilaev *[[Navigator of the Seas]], kruiisilaev *[[Neeme (laev)]] *[[Nemo (laev)]] *[[Neptun (laev)|Neptun]], mootorkuunar *[[Neptun (puust mootorlaev)|Neptun]], puust mootorlaev *[[USS Nevada (BB-36)]], sõjalaev *[[Nicolai (laev)|Nicolai]], 19. sajandi Soome aurulaev Helsingi–Tallinna–Peterburi liinil *[[Nieuw Amsterdam (2010)|Nieuw Amsterdam]] *[[Oniks|Nikolai Vilkov]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven *[[Nomadic]], tenderaurik *[[Noordam]], kruiisilaev *[[Nordic Ace]], autotarnelaev *[[Nordkapp (laev)|Nordkapp]], reisi- RoRo laev *[[Nordlandia]], parvlaev *[[Nordlys]], reisi- RoRo laev *[[Nordnorge]], reisi- RoRo laev *[[SS Normandie]], ookeaniliinilaev *[[Norwegian Dawn]], kruiisilaev *[[Norwegian Dream]], kruiisilaev *[[Norwegian Epic]], kruiisilaev *[[Norwegian Gem]], kruiisilaev *[[Norwegian Jade]], kruiisilaev *[[Norwegian Jewel]], kruiisilaev *[[Norwegian Pearl]], kruiisilaev *[[Norwegian Sky]], kruiisilaev *[[Norwegian Star]], kruiisilaev *[[Norwegian Sun]], kruiisilaev *[[Novik]], hävitaja *[[Nürnberg (1906)|Nürnberg]], kergeristleja ==O== *[[Oasis of the Seas]], kruiisilaev *[[Ocean Diva Classic]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Futura]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Diva Original]], jõereisilaev, peolaev *[[Ocean Dream]], kruiisilaev *[[Ocean Life]], kruiisilaev *[[Ocean Majesty]], kruiisilaev *[[Ocean Mist]], kruiisilaev *[[Ocean Nova]], ekspeditsioonilaev *[[Ocean Pearl]], kruiisilaev *[[Ocean Princess]], kruiisilaev *[[Ocean Star Pacific]], kruiisilaev *[[Oceana]], kruiisilaev *[[Ofelia]], parvlaev *[[Ola Esmeralda]], kruiisilaev *[[Olev (aurik)|Olev]], aurik <ref name="forums.airbase.ru" /> *[[Olev (laev)|Olev]], miinitraaler *[[Olympic]] *[[Oniks]], kaubalaev, end. Gladis, Rakvere, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Oosterdam]], kruiisilaev *[[Oriana]], kruiisilaev *[[Oriental Dragon]], kruiisilaev *[[Orion (laev, 1930)|Orion]] (1930), abiristleja *[[Orlova]], kruiisilaev *[[Ormen Lange]], norra viikingite sõjalaev *[[Ormsö (laev)|Ormsö]] *[[Orontes]], ookeaniliinilaev *[[Orzeł]], Poola allveelaev *[[Oskar (laev)|Oskar]], mootorpurjekas *[[Oscar Wilde (laev)|Oscar Wilde]], parvlaev ==P== *[[Pacific (1971)]] *[[Pacific Dawn]], kruiisilaev *[[Pacific Dream]], kruiisilaev *[[Pacific Jewel]], kruiisilaev *[[Pacific Pearl]], kruiisilaev *[[Pacific Princess (1999)|Pacific Princess]], kruiisilaev *[[Pallada (soomusristleja)|Pallada]], soomusristleja *[[Palladium (jaht)|Palladium]], mootorjaht *[[Pallas (laev)]] *[[Paloma I]], parvlaev *[[Pamjat Azova (laev)|Pamjat Azova]], sõjalaev *[[Panda (laev)]] *[[Paul Keres (laev)|Paul Keres]], puistlastilaev *[[Pelgurand (laev)]] *[[Pernau (laev)|Pernau]], aurik, veeväljasurve 1174 brt *[[Piiber (laev)|Piiber]], reostustõrjelaev *[[Pikker (vahilaev)]] *[[Pinta (laev)|Pinta]] *[[PVL-103 Pikker]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[K-027 Pikne]], [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kaater *[[Piret (laev)|Piret]], parvlaev *[[Pirita (laev)|Pirita]], reisiaurik *[[Pjotr Veliki]] *[[Pol III]], vaalapüügilaev, valvelaev *[[SS Poland]], ookeaniliinilaev *[[Polarlys]], kruiisilaev *[[Poltava (laev)|Poltava]], lahingulaev *[[Pomaron]], aurik<ref name="kjGIk" /> *[[Pommern]], purjelaev *[[Prezidentas Smetona]], Leedu sõjalaev [http://www.postimees.ee/?id=157062] *[[Prangli (vedurlaev)|Prangli]], vedurlaev *[[Pride of America]], kruiisilaev *[[Pride of Hawaii]], kruiisilaev *[[Prince Albert II]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[Princesa Marissa]], kruiisilaev *[[Princess Daphne]], kruiisilaev *[[Princess Maria]], parvlaev *[[Prinzessin Victoria Luise]], kruiisilaev *[[Príncipe de Asturias]], lennukikandja *[[Prinsendam]], kruiisilaev *[[Printsessa Dnipra]], kruiisilaev *[[Probo Koala]], [[tanker]] *[[HiiuIngel]], purjelaev-kaljas *[[PVK-001]], endine [[Eesti Piirivalve]] kaater *[[PVL-100]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-101]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-102]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[PVL-110]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Päntu]] ==Q== *[[Queen Elizabeth (laev 1938)|Queen Elizabeth]] (1938), ookeaniliinilaev *[[Queen Elizabeth (laev 2010)|Queen Elizabeth]] (2010), ristluslaev *[[Queen Elizabeth 2|RMS Queen Elizabeth 2]], ookeaniliinilaev *[[Queen Mary 2|RMS Queen Mary 2]], viimane ookeaniliinilaev *[[Queen Victoria]], kruiisilaev *[[Quest]], ekspeditsioonilaev ==R== *[[Radiance of the Seas]], kruiisilaev *[[Radisson Diamond]], kruiisilaev *[[Rakvere (1962)|Rakvere]], kuivlastilaev <ref name="KhK1q" /> *[[Oniks|Rakvere]], ro-ro-laev, viimasena Oniks; end. Gladis, Tallinnhaven, Nikolai Vilkov *[[Rand 2]]. kalalaev, algul Pärnu Kalakombinaadi, hiljem Tallinna Kalakombinaadi juures. 1977. a töötas pootsmanina Viljo Anslan. Üks raamat on tal sellest reisist. *[[Randal (laev)|Randal]], reostustõrjelaev *[[Rasputin (jõelaev)|Rasputin]], jõereisilaev *[[Razoni]], puistlastilaev *[[Reet (laev, 1971)|Reet]], parvlaev *[[PVL-201 Reet]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Regal Star]], ro-pax-laev *[[Regatta]], kruiisilaev *[[RMS Regina]], reisilaev, sõjaväetranspordilaev *[[Regina Baltica]], [[parvlaev]] *[[Regula]], parvlaev *[[Reina del Mar]], kruiisilaev *[[Rena (laev)|Rena]], konteinerilaev *[[Reval (puksiir)]] *[[Rhapsody of the Seas]], kruiisilaev *[[Richard With]], kruiisilaev *[[Rinda (laev)|Rinda]], korvett *[[Ristna (laev)|Ristna]], patrull-laev *[[Rock City]], parklaev *[[Roland (sõjalaev)|Roland]], miiniveeskja *[[Romantika (laev)|Romantika]], parvlaev *[[USS Ronald Reagan]], lennukikandja *[[Ronk (laev)|Ronk]], reostustõrjelaev *[[Rosella]], parvlaev *[[Rotterdam (1997)|Rotterdam]], kruiisilaev *[[Royal Clipper]], kruiisilaev *[[Royal Oak]] *[[Ruby (kruiisilaev)|Ruby]], kruiisilaev *[[Ruby Princess]], kruiisilaev *[[Rudolf (aurik)|Rudolf]], aurik *[[Runbjarn]], purjelaev *[[Runner-4]] *[[Runö (laev)|Runö]], kiirkatamaraan *[[Russ (jõelaev)|Russ]], jõereisilaev *[[Russalka]], [[soomuslaev]] *[[Ryndam]], kruiisilaev ==S== *[[S-363]], allveelaev *[[Saaremaa (laev)|Saaremaa]], parvlaev *[[Saga Pearl II]], kruiisilaev *[[Saga Rose]], kruiisilaev *[[Saga Ruby]], kruiisilaev *[[Saga Sapphire]], kruiisilaev *[[Sakala M314|Sakala]], miinijahtija *[[Salamis Glory]], kruiisilaev *[[Salme muinaslaev]] (ajalooline) *[[San José (galeoon)|San José]], galeoon *[[Sancte Marcus]], kraier *[[Santa Maria]] *[[Santa Maria (laev, 2005)]] *[[NAe São Paulo]], [[lennukikandja]] *[[São Paulo (dreednoot)|São Paulo]], dreednoot *[[Sapphire (laev)|Sapphire]], kruiisilaev *[[Sapphire Princess]], kruiisilaev *[[Saratov (dessantlaev)|Saratov]], dessantlaev *[[Saturn (vedurlaev)|Saturn]], vedurlaev *[[Scania (laev)|Scania]], parvlaev *[[Scharnhorst (soomusristleja)|Scharnhorst]], soomusristleja *[[Scharnhorst (lahingulaev)|Scharnhorst]], lahingulaev *[[Schleswig-Holstein (laev)|Schleswig-Holstein]], soomuslaev *[[Sea Cloud]], kruiisipurjelaev *[[Sea Cloud II]], kruiisipurjelaev *[[Sea Diamond]], kruiisilaev *[[Sea Princess (1998)|Sea Princess]], *[[Sea Wind]], ro-pax-laev *[[Seabourn Legend]], kruiisilaev *[[Seabourn Odyssey]], kruiisilaev *[[Seabourn Pride]], kruiisilaev *[[Seabourn Sojourn]], kruiisilaev *[[Seabourn Spirit]], kruiisilaev *[[SeaDream II]], kruiisilaev *[[Seine Highway]], autotarnelaev *[[Sektori]], poilaev *[[Semjon Budjonnõi (jõelaev)|Semjon Budjonnõi]], jõereisilaev *[[Serenade of the Seas]], kruiisilaev *[[Serenissima]], kruiisilaev *[[Sergei Jessenin (jõelaev)|Sergei Jessenin]], jõereisilaev *[[Sergei Rahmaninov (jõelaev)|Sergei Rahmaninov]], jõereisilaev *[[Seven Seas Mariner]], kruiisilaev *[[Seven Seas Navigator]], kruiisilaev *[[Seven Seas Voyager]], kruiisilaev *[[Silja Europa]], parvlaev *[[Silja Festival]], parvlaev *[[Silja Serenade]], parvlaev *[[Silja Symphony]], parvlaev *[[Silver Cloud]], kruiisilaev *[[Silver Shadow]], kruiisilaev *[[Silver Whisper]], kruiisilaev *[[Silver Wind]], kruiisilaev *[[Sinilind (laev)]] *[[Slava]], soomuslaev *[[SM U-26]], allveelaev *[[Soela (laev)|Soela]], parvlaev *[[Sovereign]], kruiisilaev *[[Spirit of Adventure]], kruiisilaev *[[Spirit of Oceanus]], ekspeditsiooni-kruiisilaev *[[SPL Princess Anastasia]], parvlaev *[[Splendour of the Seas]], *[[SRT-4244]] oli esimene keskmine kalatraaler Eestis *[[SS Narva]] *[[St. Johannes]], kaubalaev *[[St. Ola]], parvlaev *[[Star (laev)|Star]], kiire parvlaev *[[Star Clipper]], kruiisipurjelaev *[[Star Flyer]], kruiisipurjelaev *[[Star Princess]], kruiisilaev *[[Statendam]], kruiisilaev *[[Stella Maris (laev)|Stella Maris]], purjelaev *[[Stena Superfast VII]], parvlaev (end. Superfast VII) *[[Stena Superfast VIII]], parvlaev (end. Superfast VIII) *[[Steuben]], reisiaurik *[[Success]], aurik *[[EML Sulev M312]], miinijahtija *[[Sulev (torpeedopaat)|Sulev]], Eesti merejõudude endine torpeedopaat *[[Sun Princess]], kruiisilaev *[[Stena Superfast VII|Superfast VII]], parvlaev *[[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]], parvlaev *[[Superfast IX]], parvlaev *[[SuperSeaCat (laev)|SuperSeaCat]], kiirparvlaev *[[HSC SuperSeaCat Three|SuperSeaCat Three]] *[[Superstar]], kiire parvlaev *[[Superstar Aquarius]], kruiisilaev *[[Superstar Libra]], kruiisilaev *[[Superstar Virgo]], kruiisilaev *[[Suurop]], patrull-laev *[[Suur Tõll (laev)|Suur Tõll]], jäämurdja *[[Suurlaht (laev)|Suurlaht]], õppelaev, endine kaksiktraaler *[[KV Svalbard]], Norra sõjalaev *[[Swanland (laev)|Swanland]], kuivlastilaev (uppus 27. novembril 2011) *[[Swiss Corona]], jõereisilaev *[[Swiss Crown]], jõereisilaev *[[Sõrve]], kuivlastilaev <ref name="6XY2y" /> ==Š== *[[Štandart]], jahtlaev *[[Štš-317]], allveelaev ==Z== *[[Zaandam]], kruiisilaev *[[Zarja (laev)|Zarja]], kuunar *[[Zeeland (aurulaev)|Zeeland]], ookeaniliinilaev *[[Zeina]], kruiisilaev *[[Zenith]], kruiisilaev *[[Zossima Šaškov (jõelaev)]] *[[Zuiderdam]], kruiisilaev ==T== *[[T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 785) *[[T. G. Ševtšenko (1991)|T. G. Ševtšenko]], jõereisilaev (projekt 302MK) *[[Taara (suurtükipaat)|Taara]], suurtükipaat *[[Tahkona]], miinitraaler *[[Taimõr (jäämurdja, 1909)|Taimõr]], jäämurdja, aurik (1909) *[[Taimõr (jäämurdja, 1989)|Taimõr]], aatomijäämurdja (1989) *[[Tallink (laev)|Tallink]], parvlaev *[[Tallinn (suur allveelaevahävitaja)|Tallinn]], suur allveelaevahävitaja *[[Tallinn (raskeristleja)|Tallinn]], raskeristleja *[[Tallinn (laev)|Tallinn]], reisilaev *[[Tallinn (abilaev)|Tallinn]], abilaev *[[Oniks|Tallinnhaven]], kaubalaev, praegu Oniks; end. Gladis, Rakvere, Nikolai Vilkov *[[Tara (laev)|Tara]] *[[Tarmo (laev 1963)|Tarmo]], jäämurdja *[[Tartu (fregatt)|Tartu]], fregatt *[[Tartu (suurtükipaat)|Tartu]], aurik, suurtükipaat *[[EML Tasuja A432]], tuukri- ja toetuslaev *[[Tatjana (laev)|Tatjana]], aurik, veeväljasurve 1685 brt *[[Tehumardi (laev)|Tehumardi]], parvlaev *[[Thames Highway]], autotarnelaev *[[The Emerald]], kruiisilaev *[[The World (laev)|The World]], korter-kruiisilaev *[[Thetis (laev)|Thetis]], 19. sajandi [[Rigaer Dampfschifffahrts-Gesellschaft]]i aurulaev Peterburi-Tallinn-Riia liinil *[[Thomson Celebration]], kruiisilaev *[[Thomson Destiny]], kruiisilaev *[[Thomson Spirit]], kruiisilaev *[[Viikingilaev Thor|Thor]], [[viikingilaev]]a vähendatud koopia *[[USS Thresher]] *[[Tihhi Don]], jõereisilaev *[[PVL-104 Tiir]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tirpitz]], *[[Titanic]], reisilaev *[[PVL-105 Torm]], endine [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Tormilind (laev, 1922)|Tormilind]], barkantiin (1922–1944) *[[Translandia]], parvlaev *[[PVL-200 Triin]], endine [[Eesti Piirivalve]] reostustõrjelaev *[[Trollfjord (laev)|Trollfjord]], *[[Trossö (laev)|HMS Trossö]], abi- ja varustuslaev *[[Turkmenistan (jõelaev)]], jõelaev *[[Turm]], viikingilaev *[[Tõll (parvlaev)|Tõll]], parvlaev ==U== *[[Ugandi M315|Ugandi]], miinijahtija *[[Ukraina (1952)|Ukraina]], jõereisilaev *[[Uku (suurtükipaat)|Uku]], suurtükipaat *[[Urania (laev 1891)|Urania]], reisilaev *[[Urd (1877)|HMS Urd]], suurtükilaev *[[Urd (A241)|HMS Urd]], uurimislaev *[[Urd]], ro-pax-laev ==V== *[[Vaderland]], ookeaniliinilaev *[[Vagula (külmutustraaler)|Vagula]], RTMS-7523, külmutustraaler-super (1975) *[[Vaindlo (laev 1915)|Vaindlo]], miinitraaler (1915) *[[Vaindlo]], miinitraaler (1967) *[[Valeri Brjussov (jõelaev)|Valeri Brjussov]], jõereisilaev *[[Valerian Kuibõšev (jõelaev)|Valerian Kuibõšev]], jõereisilaev *[[PVL-109 Valvas]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[PVL-112 Valve]], [[Eesti Piirivalve]], laev *[[Vambola (miiniristleja)|Vambola]], hävitaja *[[Van Gogh (laev)|Van Gogh]], kruiisilaev *[[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], parvlaev *[[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]], jõelaev *[[Vanemuine (laev)|Vanemuine]], merelaev *[[Vanemuine (suurtükipaat)|Vanemuine]], suurtükipaat *[[PVL-111 Vapper]], [[Eesti Piirivalve]] laev *[[Vapper (aurulaev)|Vapper]], aurulaev *[[Varbola (laev)|Varbola]], end. [[Eesti Merelaevandus]]e ro-ro-laev *[[Vardo]], parvlaev *[[Vasa (laev)]], ajalooline Rootsi sõjalaev *[[Vassili Surikov (jõelaev)|Vassili Surikov]], jõereisilaev *[[Vatslav Vorovski (laev)|Vatslav Vorovski]], ookeaniliinilaev, kruiisilaev *[[Veendam (laev)|Veendam]], kruiisilaev *[[Vega (barkantiin)|Vega]], barkantiin *[[Vegtind]], kiirkatamaraan *[[Vesta (laev)|Vesta]] *[[Via Mare]], ro-pax-laev *[[Victoria I]], parvlaev *[[Viire]], parvlaev *[[Viisõde]], mootorpurjekas *[[Viking Cinderella]], parvlaev *[[Viking Helgi]], jõereisilaev *[[Viking Ingvar]], jõereisilaev *[[Viking Truvor]], jõereisilaev *[[Viking XPRS]], kiire parvlaev *[[Viljandi (purjelaev)|Viljandi]], kuunar *[[Viraat]], [[lennukikandja]] *[[Vironia (aurulaev)|Vironia]], reisilaev *[[Vision of the Seas]], kruiisilaev *[[Visvaldis (laev)]] *[[Vistamar]], ekspeditsioonilaev *[[Vladislav Strižov]], jäämurdja *[[Vohilaid (laev)|Vohilaid]], parvlaev *[[Volare]], kaubalaev *[[Volendam]], kruiisilaev *[[Volga (jõelaev)|Volga]], jõereisilaev *[[Vormsi (laev)|Vormsi]], reisiparvlaev *[[Voyager of the Seas]], kruiisilaev *[[Väinämöinen (laev)|Väinämöinen]], sõjalaev *[[Vürst Suvorov (laev)|Vürst Suvorov]], ratasaurik ==W== *[[Wambola]], miinijahtija *[[Wambola (laev 1977)|Wambola]], miiniveeskja-abilaev *[[Wasa (laev)|Wasa]], Schmidti kaubamaja [[aurulaev]] [[Riia]]-[[Pärnu]] liinil (1906) *[[West (laev)|West]], hüdrograafialaev *[[Westerdam]], kruiisilaev *[[Wilhelm Gustloff (laev)|Wilhelm Gustloff]], reisilaev *[[Winner 5]], kruiisilaev *[[Wilhelm Tham (1912)|Wilhelm Tham]], reisilaev ==Ä== *[[Viikingilaev Äge|Äge]], viikingilaeva koopia ==X== *[[X-1]], miniallveelaev *[[Xianna]], jõereisilaev *[[Xianni]], jõereisilaev *[[Xianting]], jõereisilaev *[[Xpedition]], kruiisilaev *[[Xuelong]], jäämurdja ==Y== *[[Yamato (laev)|Yamato]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="forums.airbase.ru">[http://forums.airbase.ru/2007/11/t58845,13--parokhody-sssr-i-ne-tolko.html endine Olev, 1935 Tallinn shipping Co "NSVLi aurulaevad ja mitte ainult" kodulehel]</ref> <ref name="Equasis">Equasis</ref> <ref name="R62Ta">Eesti kaubalaewastiku kasw 1923. aasta esimesel poolel., Postimees, nr. 232, 2 september 1923, [http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1923/09/02/34 lk. 14]</ref> <ref name="DkyIb">[http://commons.wikimedia.org/wiki/File:6th_estoniya.jpg Wikimedia Pilt]</ref> <ref name="AsxqW">{{Netiviide |url=http://www.riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |pealkiri=Laeva andmed |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2011-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111021051043/http://riverfleet.ru/fleet/detail.php?ID=20122 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="eSwik">[https://web.archive.org/web/20150317043037/http://www.parohodoff.ru/ships/teplohod_estonia_kievskaya-rus_knyaz-vorontsov.htm Endine Estonija - Knjaz Vorontsoviks](vene keeles)</ref> <ref name="oRTGp">[http://www.postimees.ee/634106/valgel-merel-jai-kadunuks-vene-kaubalaev/ Valgel merel jäi kadunuks Vene kaubalaev]</ref> <ref name="5xJgK">[https://web.archive.org/web/20160315200903/http://tartu.postimees.ee/170404/tartu_postimees/131733_print.php Rein Kilk lõi bürokraatia võrgus siplevale Vene laevaliinile käega] PM 16.04.2004</ref> <ref name="kjGIk">{{Netiviide |url=http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |pealkiri=Kuidas eestlased oma laevadest ilma jäeti |vaadatud=2013-09-20 |arhiivimisaeg=2013-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130921053444/http://pluss.parnupostimees.ee/1066674/kuidas-eestlased-oma-laevadest-ilma-jaeti/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="KhK1q">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Rakvere 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="6XY2y">{{Netiviide |url=http://fleetphoto.ru/models/1995/ |pealkiri=Sõrve 1962, registri andmed |vaadatud=2011-12-18 |arhiivimisaeg=2012-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120415231552/http://fleetphoto.ru/models/1995/ |url-olek=ei tööta}}</ref> }} * [http://www.marinetraffic.com/en/ais/index/ships/all/flag:EE/per_page:50 Eesti lipu all olevad laevad, mis on hetkel leitavad marinetraffic.com-i ja AIS-i järgi], 25. detsember 2015 kuvati 304 laeva, purjejahti, lootsikaatrit, mootorpaati ja [[poi]]d jne [[Kategooria:Laevad| ]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] [[Kategooria:Merenduse loendid]] bvf4eyxac9b4se1linzi562lw2fp4zi 0 2907 7256064 7167033 2026-10-19T21:47:45Z Kruusamägi 1530 liidetud artiklist "Kuveidi poliitika" 7256064 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Kuveidi Riik | omastav = Kuveidi | nimi1_keel = araabia | nimi1 = دولة الكويت | nimi1_latin = Dawlat al-Kuwayt | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Kuwait.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Kuwait in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[araabia keel|araabia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Al-Kuwayt]] | riigipea_ametinimi = emiir | riigipea_nimi = [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 19. juuni 1961 | valuuta = [[Kuveidi dinaar]] (KWD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +3 | hümn = [[An-Nasheed al-Watani]] | usund = | üladomeen = [[.kw]] | telefonikood = 965 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = KUW | märkused = }} '''Kuveit''' on riik [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] looderannikul. Kuveit piirneb maismaal [[Saudi Araabia]] ja [[Iraak|Iraagiga]]. [[Merepiir]] on tal ka [[Iraan]]iga. Kuveidi [[pindala]] on Eestist poole väiksem: 17 818 km². [[Rannajoon]] on 500 km pikk. Kuveidis elas 2019. aasta hinnangul 4,4 miljonit inimest. Rahvaarv kasvab kiiresti: viimase ametliku rahvaloenduse järgi 2005. aastal elas Kuveidis 2,2 miljonit inimest. Kuveidis elab ebatavaliselt palju mittekodanikke, kusjuures nende osakaal on püsiv: juba 1975. aastal, kui Kuveidis elas 1,0 miljonit inimest, oli neist mittekodanikke 69%, 2015. aastal 68%. Mittekodanikud on tavaliselt odav väismaine tööjõud lihttööde tegemiseks. Kuveidis on sadu tuhandeid [[kodakondsuseta isik]]uid. Kuveit ei väljasta neile sünni-, surma- ega abielutunnistusi, juhilube ega muid isikut tõendavaid dokumente. Juriidilises mõttes on neil õigus saada Kuveidi [[kodakondsus]] [[naturalisatsioon]]i korras, praktikas on see aga peaaegu võimatu. Inimõigusalased organisatsioonid on süüdistanud Kuveiti [[etniline puhastus|etnilise puhastuse]] ja isegi [[genotsiid]]i korraldamises kodakondsuseta inimeste vastu. == Loodus == === Kliima === Kuumal aastaajal (maist septembrini) on keskmine temperatuur 30&nbsp;°C ümber; temperatuur võib tõusta 50 kraadini. Talvekuudel on keskmine temperatuur 13–15&nbsp;°C, päeval kuni 25&nbsp;°C, öösel võib langeda alla nulli. Talvel esineb ka veidi sademeid (aastane sademete hulk on 10–220 mm. Veetemperatuur lahes on suvel 30&nbsp;°C ümber, talvel 20&nbsp;°C. == Ajalugu == {{vaata|Kuveidi ajalugu}} 1613 asutati riigi tulevane pealinn [[Al-Kuwayt]] kalurikülana. [[18. sajand]]i algul kasvas küla sadamalinnaks. Linna tähtsust suurendas [[Pärsia-Türgi sõda]], mille käigus [[Pärsia]] hõivas 1775–1779 neljaks aastaks piirkonna suurima kaubalinna [[Basra]] ja [[Iraak|Iraagi]] kaupmehed hakkasid selle asemel Kuwait Cityt kasutama. Alates 1756 valitses Kuveiti [[aş-Şabāḩi dünastia]]sse kuuluvad [[šeik|šeigid]] sisuliselt iseseisvana. Aeg-ajalt maksid nad [[andam]]it kas [[Osmanite riik|Osmanite riigile]] või [[Ar-Riyāḑ]]ile. Alates 1871 suurenes Kuveidis Türgi mõju, samuti vastuseis sellele. Kui Türgi tegi plaane Kuveit täielikult endale allutada, sõlmisid Kuveidi šeik ja [[Suurbritannia]] 23. jaanuaril 1899 lepingu, millega Kuveit sai Briti [[protektoraat|protektoraadiks]]. Suurbritannia kohustus šeigile igal aastal maksma 1000 [[naelsterling]]it ja kaitsma Kuveidi territoriaalset terviklikkust, vastutasuks pidi Kuveit loobuma oma [[välispoliitika]]st, mis läks brittide kontrolli alla. [[Nedžd]]i valitseja [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] hakkas moodustama [[Saudi Araabia]]t ja vallutama [[Araabia poolsaar]]e väikesi kõrberiike. See viis 1919 [[Nedždi-Kuveidi sõda|Nedždi-Kuveidi sõjani]]. Arvulises vähemuses Kuveit suutis esialgu rünnakutele vastu panna. Kui Suurbritannia saatis piirkonda oma sõjalaevad ja lennukid, siis sõjategevus lõppes. Kui Nedždil oleks õnnestunud Kuveit vallutada enne brittide abiväe saabumist, oleks Kuveit nähtavasti saanud Saudi Araabia osaks. Kui 2. detsembril 1922 sõlmiti [[Uqairi protokoll]], millega määrati kindlaks Kuveidi ja Nedždi vaheline piir, siis esindas Kuveiti Suurbritannia, sest Kuveidil polnud iseseisva välispoliitika ajamise õigust. Uqairi protokolliga moodustati [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] kaldal [[Saudi Araabia-Kuveidi neutraalne tsoon]]. 7. juulil 1965 leppisid Kuveit ja Saudi Araabia kokku selle omavahelises jagamises ja 22. juulil 1966 neutraalne tsoon likvideeriti. Kuveit sai tsooni põhjaosa ja Saudi Araabia lõunaosa, mõlemad koos lõiguga Pärsia lahe rannikust. 19. juunil 1961 Kuveit [[iseseisvus]]. Kuid Iraak keeldus Kuveidi iseseisvust tunnistamast, väites, et tegu olla Iraagi provintsiga. Iraagi peaminister [[‘Abd al-Karīm Qāsim]] ähvardas Kuveiti sõjaga, mispeale [[Araabia Liiga]] ja Suurbritannia astusid ühiselt välja Kuveidi kaitseks. Nähes, et ta on jäänud välispoliitilisse isolatsiooni, ei alustanud Iraak sõjategevust. 1963 toimus Iraagis [[Ramadaanirevolutsioon]], millega Qasim kukutati ja tapeti, ning uus valitsus tunnustas Kuveidi sõltumatust. Naftaraha toel ehitati 1960. aastatel üles haridus- ja meditsiinisüsteem ning 1970. aastatel panustati finantssüsteemi arendamisse. Kui [[OPEC]] kehtestas 1973. aastal naftaembargo, siis kasvasid naftatulud suurelt. 1977. aastal tehti läbi esimene börsikrahh, mille järel asutati 1978 kaks uut börsi: Boursa ja alternatiivbörs Souk Al-Manakh. 1981. aastal ületas nende koondmaht juba [[Londoni börs|Londoni bör]]si. [[Souk Al-Manakhi börsikrahh]]i 1982. aastal oli üks maailma ajaloo suurimaid ning viis nii börsi sulgemiseni kui ka majanduslanguseni. 1984 suleti ka Boursa ja avati [[Boursa Kuwait|uus börs]].<ref>[https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2023/09/11/akiline-borsipidu-kaamelite-joogikohal-loppes-kurvalt "Äkiline börsipidu kaamelite joogikohal lõppes kurvalt"] Äripäev, 12. september 2023</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] toimunud [[Iraani-Iraagi sõda|Iraani-Iraagi sõjas]] toetas Kuveit Iraaki. Aastatel 1990–1991 toimus [[Lahesõda]], mille käigus Iraak [[okupatsioon|okupeeris]] Kuveidi, aga hiljem moodustasid maailma riigid koalitsiooni, mis ajasid Iraagi väed Kuveidist välja ja taastasid Kuveidi iseseisvuse. 2003 algas [[Iraagi sõda]], milles umbes samadest liitlastest koosnev koalitsioon võitis Iraaki ja kukutas seda valitsenud [[Saddam Hussein]]i. Kuveit oli selle koalitsiooni tähtis liitlane. == Haldusjaotus == {| | valign="top" | Kuveit jaguneb kuueks kubernerkonnaks: # [[Al-Aḩmadī kubernerkond]] # [[Al-‘Āşimah' kubernerkond]] # [[Al-Farwānīyah' kubernerkond]] # [[Ḩawallī kubernerkond]] # [[Al-Jahrā’ kubernerkond]] # [[Mubārak al-Kabīri kubernerkond]] | [[Fail:Kuwait, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Kuveidi kubernerkonnad]] |} == Riigikord ja valitsemine == Kuveidi Riik on [[autokraatia|autokraatlik]] [[emiraat]]. [[Kuveidi riigiaparaat|Riigiaparaat]] koosneb [[Kuveidi õigussüsteem|määratud kohtunikkonnast]], [[Kuveidi valitsuskabinet|määratud valitsusest]], kuhu kuuluvad peamiselt [[aş-Şabāḩi dünastia]] liikmed, ja valitavast [[Rahvusassamblee (Kuveit)|parlamendist]]. ===Põhiseadus=== {{Vaata|Kuveidi põhiseadus}} [[Kuveidi põhiseadus]] kuulutati aastal 1962 ning selles on nii [[presidentaalne süsteem|presidentaalsele]] kui [[parlamentaarne süsteem|parlamentaarsele]] riigikorraldusele omaseid elemente. Põhiseaduse järgi on riigipea [[Kuveidi emiir|emiir]], kelle võimu piirid on põhiseaduses sätestatud. ===Täidesaatev võim=== ====Valitsus==== {{Vaata|Kuveidi valitsuskabinet}} Emiir nimetab [[Kuveidi peaminister|peaministri]]. Peaminister nimetab valitsuse ministrid. ====Emiir==== {{Vaata|Kuveidi emiir}} Emiiri võimu piirid on sätestatud põhiseadusega. Emiiri surma korral saab uueks emiiriks kroonprints. Ajalooliselt on emiiri võimu tasakaalustanud mõjukas kaupmeeste tsunft, eriti oli see nii emiir [[Mubarak Al-Sabah]]i ajal aastatel 1896–1915. Mubarak ehitas sisuliselt üles kaasaegse Kuveidi riigi: ta pani paika maksusüsteemi, tollimaksud ja -ameti ning sotsiaalteenused.<ref name=":0">{{Citation|last=Gandhi|first=Jennifer|title=Institutions and Policies under Dictatorship|url=http://dx.doi.org/10.1017/cbo9780511510090.005|work=Political Institutions under Dictatorship|year=2008 |pages=44–52|place=Cambridge|publisher=Cambridge University Press|doi=10.1017/cbo9780511510090.005 |isbn=978-0-511-51009-0|access-date=2020-11-16}}</ref> Mubarak ehitas poliitilised institutsioonid üles suuresti kaupmeeste survel. Sisuliselt emiirikoda kaupmeestega kaubanduse: Sabahid hakkasid kontrollima naftatööstust ning kaupmehed kõike muud. Mubaraki ajal said kuveitlased tänu naftamüügist saadud rahale ligipääsu haridusele ja tervishoiusüsteemile. Selline süsteem on aidanud Sabahidel võimul püsida ilma vajaduseta teha poliitikas eriti kompromisse. ===Kohtuvõim=== {{Vaata|Kuveidi õigussüsteem}} Kuveidi õigussüsteem ei ole täidesaatvast võimust lahus. Emiir nimetab kõik kohtunikud, kellest paljud on [[Egiptus]]e kodanikud. Igas [[Kuveidi kubernerkonnad|kubernerkonnas]] on esimese astme kohus (mis võib omakorda jaguneda nt liikluskohtuks ja halduskohtuks), järgmised astmed on apellatsioonikohus ja kassatsioonikohus ning kõrgeim kohtuaste on konstitutsioonikohus, kus tõlgendatakse põhiseadust ning tegeletakse seaduste põhiseaduslikkuse küsimustega. Kuveidis kehtib [[kontinentaalne õigussüsteem]]. ===Seadusandlik võim=== {{Vaata|Kuveidi Rahvusassamblee|Kuveidi valimised}} ''De jure'' on Kuveidi parlament ehk Rahvusassamblee seadusandliku võimu kandja. Teoorias saab kuni 50-kohaline parlament ministreid tagasi kutsuda. Parlamendi valib rahvas ''de jure'' demokraatlikel valimistel, valitsuse liikmed on samuti parlamendi liikmed. == Majandus == {{Vaata|Kuveidi majandus}} Üle kahe kolmandiku Kuveidi [[eksport|ekspordist]] 2019. aastal moodustas [[toornafta]]. Tähtsal kohal olid [[maagaas]] ja naftapõhised [[kütus]]ed. Peale selle eksporditi vähemal määral tsüklilisi [[süsivesinik]]ke, mittetsüklilisi [[slkoholid|alkohole]], muid süsivesinikke ja etüleen[[polümeer]]e, mida saadakse [[naftatööstus]]e [[kõrvalsaadus]]ena. Üsna palju eksporditi [[õhusõiduk]]eid, vähem sõidu- ja veoautosid. == Vaata ka == * [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] * [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend]] * [[Kuveidi valitsusjuhtide loend]] * [[Kuveidi jalgpallikoondis]] * [[Kuveidi loomaaed]] * [[Madīnat al-Ḩarīr]] * [[Kuwait Petroleum Corporation]] * [[Kuveidi kaitseministeerium]] == Viited == {{viited}} {{Aasiariigid}} {{Kuveidi artiklid}} {{koord|NS=29.17 |EW=47.6 |type=country |region=KW}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Kuveit| ]] gwkc7tqg2yoeeh2kb2kcmt83dyfutjh 0 4003 7256102 6777494 2026-10-20T00:23:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256102 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Brest | hääldus = | nimi1_keel = valgevene | nimi1 = Брэст / Brest | nimi2_keel = vene | nimi2 = Брест | nimi2_latin = (Brest) | pilt = Brest_Montage_(2017).jpg | pildisuurus = 240px | lipp = Flag_of_Brest,_Belarus.svg | lipu_link = [[Bresti (Valgevene) lipp|Bresti lipp]] | vapp = Coat of Arms of Brest, Belarus.svg | vapi_link = [[Bresti (Valgevene) vapp|Bresti vapp]] | pindala = 145 | elanikke = | asendikaart = Valgevene }} '''Brest''' ([[valgevene keel]]es Брэст, [[vene keel]]es Брест, [[poola keel]]es Brześć, Brześć nad Bugiem) on linn Edela-[[Valgevene]]s, [[Bresti oblast|Bresti oblasti]] halduskeskus. Brest on elanike arvult [[Valgevene]] suuruselt kuues linn.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Population of Cities in Belarus 2023 |url=https://worldpopulationreview.com/countries/cities/belarus |vaadatud=7.07.2023}}</ref> Linn asub [[Poola]] ja [[Valgevene]] piiril paiknedes [[Lääne-Bug|Bugi]] jõe paremal kaldal [[Muchaviec|Muhhavetsi]] jõe suudmes. Brest asub [[Minsk|Minskist]] 345 kilomeetrit [[Edel|edelas]] ja [[Varssavi|Varssavist]] 200 km [[Ida|idas]]. Linna nimekujud on veel Берасце (Bieraście [bj'erastje]; [[taraškievica]]: Берасьце) ning Бярэсце (Biareście [bjar'estje]; taraškievica: Бярэсьце). Linn on oluline transpordisõlm. Seda läbivad [[Läänemeri|Läänemerd]] [[Must meri|Musta merega]] ühendavad veeteed ning [[Moskva]]st [[Varssavi]]sse suunduvad [[maantee]]d ja [[raudtee]]d, mis on kunagised [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja praegused Valgevene väravad lääne suunal. == Ajalugu == Bresti on esmamainitud [[1019]]. aastal [[Nestori kroonika]]s [[Kiievi-Vene]] linnana; seal esines nimekuju Берасце. Seega on Brest Valgevene vanuselt kolmas linn [[Połack]]i ([[862]]) ja [[Turaŭ]] ([[980]]) järel. Esialgu kuulus Brest Turaŭ [[vürst]]ile, [[1044]]. aastal hõivas selle [[Jaroslav Tark]]. Kiievi-Vene koosseisu jäi Brest [[12. sajand]]ini, kuni läks 1170. aastail [[Volõõnia]] vürstkonnale. [[Pilt:Bresti arheoloogiamuuseum.jpg|pisi|Algselt kaitses Bresti linna 11. sajandil ehitatud puidust linnus. Arheoloogilistel kaevamistel paljastus neljameetrise kultuurkihi alt kaks tänavat ja elamute puidust seinad]] Umbes 1319. aastal läks Brest [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] koosseisu. Teda nimetati aastani [[1921]] ka Brest-Litovskiks (Брэст-Літоўск), kuna ta jäi Poola-Leedu riigis Leedu suurvürstiriigi (Litva) maadele. Ühe versiooni kohaselt olevat seal aastal 1382 uputatud linnast varju otsinud [[Birutė]]. [[1569]]. aastal sai linn Poola osaks ja seda valitsesid Poola valitsejad. [[1596]]. aastal sõlmiti seal [[Bresti unioon]], mis kehtis pärast [[Poola]] jagamisi [[Venemaa]]le läinud aladel [[1840]]. aastani. Uniooniga sai suurvürstiriigi [[õigeusk]]like kirikupeaks [[Rooma]] [[paavst]]. [[Bogdan Hmelnitski]] ülestõusu ajal [[1648]]. aastal toimus ka Brestis Poola-vastane ülestõus. [[1795]] läks Brest [[Kolmas Poola jagamine|kolmanda Poola jagamise]] käigus [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigile]]. [[3. märts]]il [[1918]] sõlmiti seal [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigi]] vahelisi suhteid sätestanud [[Bresti rahu]]. Aastatel 1919–1939 kuulus Brest taas [[II Rzeczpospolita|Poolale]] (Brześć/Brześć nad Bugiem). 1938. aastal olid Bresti elanikkonnast 48% poolakad, 42% juudid ning 10% peamiselt valgevenelased ja venelased. 1939. aasta 1. septembril alanud [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] alguses, kui Saksamaa väed tungisid Poola, kaitsesid Poola väed [[Bresti kindlus|Bresti kindlust]] 14.–16. septembrini. Kindluse osade kaitsmine jätkus ka pärast [[NSV Liidu kallaletung Poolale|NSV Liidu kallaletungi Poolale]] 17. septembril, siis juba [[Punaarmee]] väeosade vastu. Kuna Saksa väed olid ületanud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]is määratletud väekoondiste paiknemise piirjoone, pidid nad Bresti loovutama Punaarmeele. 22. septembril korraldati ühine sõjaväeparaad, mida juhatasid Punaarmee 29. kaardiväe üksiku soomusbrigaadi ülem kindralmajor [[Semjon Krivošein]] ja Wehrmachti 4. armee motoriseeritud korpuse kindralleitnant [[Heinz Guderian]]. Kindralid suhtlesid omavahel prantsuse keeles. Pidulike marsihelide saatel asus teele Saksa sõjaväekorpus ja sisenesid Nõukogude tankid. Hiljem, 22. juunil [[1941]] oli Bresti vallutamas kindralooberst Heinz Guderian. 28. juulil [[1944]] vallutas Bresti kindralleitnant Semjon Krivošein. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-121-0011-20, Polen, deutsch-sowjetische Siegesparade.jpg|pisi|püsti|Nõukogude ja Saksa ohvitserid keskustelus enne paraadi, selja taga plakatid Staliniga]] Pärast seda kui Saksa väed olid piirkonna vallutanud ning selle NSV Liidule üle andnud, liideti valgevenelastega asustatud ajalooline Valgevene piirkond [[Valgevene NSV]]-ga. [[1941]]. aasta suvel alanud NSV Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] vahelises [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõjas]] peetud lahingutes pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises piirilinnas sisse piiratud Nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid (langes 400–500 punaarmeelast), mille eest nimetati [[Bresti kindlus]] [[kangelaskindlus]]eks. Nõukogude ajal kindluse hoovi ehitatud pompoossed skulptuurid pidid varjama Poola kaitsjate saatust 1939. aastast ja kõrvale juhtima [[Nõukogude okupatsioon]]i olemust. == Rahvastik == Brestis elab enam kui 300 000 inimest. Perioodil 2013–2023 on linna elanike arv suurenenud 12% võrra.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Brest, Belarus Metro Area Population 1950-2023 |url=https://www.macrotrends.net/cities/20344/brest/population |vaadatud=7.07.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230707162845/https://www.macrotrends.net/cities/20344/brest/population |arhiivimisaeg=7.07.2023 |url-olek=ei tööta}}</ref> [[2009]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bresti elanikest [[valgevenelased|valgevenelasi]] 82,13%, [[venelased|venelasi]] 10,67%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 4,16% ja [[poolakad|poolakaid]] 0,97%. == Transport == Tänu soodsale geograafilisele asukohale ja hästi arenenud infrastruktuurile on Brest üks mitmekülgsemaid logistikakeskusi Valgevenes. Bresti läbib [[:en:M1_highway_(Belarus)|rahvusvahelise tähtsusega maantee M1]], mis on osaks [[:en:European_route_E30|Euroopa kiirteest E30]]. See on [[Valgevene]] olulisim maantee. Raudteeliinid ühendavad linna [[Minsk|Minski]], [[Varssavi]], [[Berliin|Berliini]], [[Kiiev|Kiievi]], [[Moskva]], [[Pariis|Pariisi]] ja [[Praha|Prahaga]]. Linnas on ka rahvusvaheline lennujaam, mille lennurada saab vastu võtta õhusõidukeid maksimaalse stardimassiga kuni 400 tonni. Lennujaam paikneb linnast [[Ida|idas]] linna piiril. Linn on ühendatud veetee kaudu [[Must meri|Musta merega]].<ref name=":0" /> == Majandus == 2020. aastal oli Bresti linnaelanike keskmine töötasu kuus 1042,9 [[Valgevene rubla]] (umbes 390 [[Euro|eurot]]). See oli 2% madalam kui riigi keskmine töötasu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HOW SANCTIONS INFLUENCE THE BELARUSIAN REGIONS: A BLOW TO EMPLOYMENT AND BUDGETS, INCREASED SOCIAL POLARIZATION |url=https://www.kas.de/documents/285805/285854/How+sanctions+influence+the+regions_ENG.pdf/cb8a2959-3355-0e65-4348-c4dce3d89541?version=1.0&t=1640693020999 |vaadatud=7.07.2023}}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=THE BEST LOCATION ON THE BORDER BETWEEN THE EU AND THE EEU |url=https://fezbrest.com/en/location |vaadatud=07.07.2023}}</ref> }} == Välislingid == * [http://vb.by/ Ajaleht Vetšerni Brest] (''vene keeles'') * [http://brestcity.com Bresti fotod] * [http://www.fotobel.by/goroda/brest/ Linn Valgevene fotoentsüklopeedias] {{Bresti oblast}} [[Kategooria:Valgevene linnad]] [[Kategooria:Bresti oblast]] jb40n4bpce8bo5zhp30ezauulaosp5k 0 7183 7255971 6996905 2026-10-19T18:28:16Z Rulakarbes 164113 7255971 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|74|Volfram|W|183,85|keMetall|2|8|18|32|12|2|}} [[Pilt:Wolfram 1.jpg|pisi|Volframitükid]] '''Volfram''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjekorranumbriga]] 74. Ta esineb looduses 5 isotoobina, massiarvudega 180, 182, 183, 184 ja 186. Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 3422 [[Celsiuse kraad|°C]]. Rasksulavuselt jääb volfram maha vaid [[süsinik]]ust. Keemistemperatuur on 5930 °C<ref>{{cite journal|last1=Zhang|first1=Yiming|url=https://www.researchgate.net/publication/231538496|title=Corrected values for boiling points and enthalpies of vaporization of elements in handbooks|journal=J. Chem. Eng. Data|volume=56|issue=2|pages=328–337|year=2011|last2=Evans|first2=Julian R. G.|last3=Yang|first3=Shoufeng|doi=10.1021/je1011086}}</ref>, olles kõige kõrgema kt-ga element. Olulisemad volframimaagid on [[volframiit]] ja [[šeliit]]. Volframi avastas [[Carl Wilhelm Scheele]] (1781). Uus element sai nimetuse [[mineraal]] volframiidilt. Juba keskajal märgati, et selle mineraali sisaldumine tinamaagis vähendab [[tina]] saagist: ta "varastab tina, õgides seda nagu hunt lammast". Sellest tuligi volframiidi nimetus ([[saksa keel]]es ''Wolf'' – [[hunt]] ja [[vanagermaani keel]]es ''Ramm'' – [[lammas]]). ==Kasutusalad== Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit [[hõõglamp]]ide niitide valmistamiseks samuti [[kaarlamp]]ides ja [[elektrontoru]]des. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800&nbsp;°C juures. [[Koobalt]]iga tsementeeritud ja [[titaankarbiid]]i sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100&nbsp;°C juures. Volframi, [[vask|vase]] ja [[nikkel|nikli]] sulamist valmistatakse konteinerid [[radioaktiivne aine|radioaktiivsete ainete]] hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust [[plii]]st paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin [[pulbermetallurgia]]t: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti. ==Omadused== Volfram on sedavõrd plastiline, et 1&nbsp;kg metallist saab venitada 3,5&nbsp;km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks. Volframoksiidsed ühendid sarnanevad värvuselt, läikelt, kõvaduselt, elektrijuhtivuselt ja keemiliselt püsivuselt pronksidega. Nii neid nimetataksegi: [[sinine pronks]] (Na₂O • WO₂ • 4WO₃), [[kuldpronks]] (Na₂O • WO₂ • WO₃) jne. Suurim volframitootja on [[Hiina]], kus toodetakse 80% maailma aastatoodangust (73 300 tonni 2006. aastal). ==Allikad== {{vikisõnastikus|volfram}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] 99wxvknz1fh38ssr3uhmr8b1fqn3aye 7255972 7255971 2026-10-19T18:28:49Z Rulakarbes 164113 7255972 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|74|Volfram|W|183,85|keMetall|2|8|18|32|12|2|}} [[Pilt:Wolfram 1.jpg|pisi|Volframitükid]] '''Volfram''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjekorranumbriga]] 74. Ta esineb looduses 5 isotoobina, massiarvudega 180, 182, 183, 184 ja 186. Omadustelt on volfram metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 19,25 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 3422 [[Celsiuse kraad|°C]]. Rasksulavuselt jääb volfram maha vaid [[süsinik]]ust. Keemistemperatuur on 5930 °C<ref>{{cite journal|last1=Zhang|first1=Yiming|url=https://www.researchgate.net/publication/231538496|title=Corrected values for boiling points and enthalpies of vaporization of elements in handbooks|journal=J. Chem. Eng. Data|volume=56|issue=2|pages=328–337|year=2011|last2=Evans|first2=Julian R. G.|last3=Yang|first3=Shoufeng|doi=10.1021/je1011086}}</ref>, olles kõige kõrgema kt-ga element. Olulisemad volframimaagid on [[volframiit]] ja [[šeliit]]. Volframi avastas [[Carl Wilhelm Scheele]] (1781). Uus element sai nimetuse [[mineraal]] volframiidilt. Juba keskajal märgati, et selle mineraali sisaldumine tinamaagis vähendab [[tina]] saagist: ta "varastab tina, õgides seda nagu hunt lammast". Sellest tuligi volframiidi nimetus ([[saksa keel]]es ''Wolf'' – [[hunt]] ja [[vanagermaani keel]]es ''Ramm'' – [[lammas]]). ==Kasutusalad== Kõrge sulamistemperatuuri pärast kasutatakse volframit [[hõõglamp]]ide niitide valmistamiseks samuti [[kaarlamp]]ides ja [[elektrontoru]]des. Volframit kasutatakse ka kiirlõiketerase legeerimismaterjalina (lisatakse kuni 18%), mis säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800&nbsp;°C juures. [[Koobalt]]iga tsementeeritud ja [[titaankarbiid]]i sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100&nbsp;°C juures. Volframi, [[vask|vase]] ja [[nikkel|nikli]] sulamist valmistatakse konteinerid [[radioaktiivne aine|radioaktiivsete ainete]] hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust [[plii]]st paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin [[pulbermetallurgia]]t: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti. ==Omadused== Volfram on sedavõrd plastiline, et 1&nbsp;kg metallist saab venitada 3,5&nbsp;km pikkuse traadi, millest piisab 23 000 elektrilambi valmistamiseks. Volframoksiidsed ühendid sarnanevad värvuselt, läikelt, kõvaduselt, elektrijuhtivuselt ja keemiliselt püsivuselt pronksidega. Nii neid nimetataksegi: [[sinine pronks]] (Na₂O • WO₂ • 4WO₃), [[kuldpronks]] (Na₂O • WO₂ • WO₃) jne. Suurim volframitootja on [[Hiina]], kus toodetakse 80% maailma aastatoodangust (73 300 tonni 2006. aastal).{{vikisõnastikus|volfram}} {{keemElemMetallid}} == Allikad == [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] dnq2vb79dbkccy9causmrw2qqyzadh2 0 7184 7255942 6996438 2026-10-19T18:04:12Z Rulakarbes 164113 7255942 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|75|Reenium|Re|186,2|keMetall|2|8|18|32|13|2|}} '''Reenium''' on element järjekorranumbriga 75. Seda esineb looduses kahe isotoobina, millest [[isotoop]] [[massiarv]]uga 185 on stabiilne ning isotoop massiarvuga 187 on radioaktiivne, poolestusajaga 43,5 miljardit aastat. Reenium on maakoores üks haruldasemaid stabiilseid elemente, leidub kontsentratsioonil <1 ppb (=ng/g)<ref>Rudnick, R.L. ''Treatise on Geochemistry || Composition of the Continental Crust.'' 2014''.'' doi:10.1016/B978-0-08-095975-7.00301-6.</ref>. Omadustelt on reenium [[metall]]. Selle tihedus normaaltingimustel on 21,0 g/cm³ ja [[sulamistemperatuur]] on 3186 [[Celsiuse kraad|°C]]. [[Keemistemperatuur]] on 5630 °C<ref>{{cite journal|last1=Zhang|first1=Yiming|url=https://www.researchgate.net/publication/231538496|title=Corrected values for boiling points and enthalpies of vaporization of elements in handbooks|journal=J. Chem. Eng. Data|volume=56|issue=2|pages=328–337|year=2011|last2=Evans|first2=Julian R. G.|last3=Yang|first3=Shoufeng|doi=10.1021/je1011086}}</ref>. Reeniumi avastasid [[1925]]. aastal sakslased [[Walter Noddack]], [[Ida Tacke]] ja [[Otto Berg]] [[kolumbiit|kolumbiidist]] ning nimetasid selle [[Rein]]i jõe järgi. Reeniumit toodetakse peamiselt [[Molübdeniit|molübdeniidi]]- ja vasekontsentraatidest. Suurim tootja Tšiili, samuti toodavad reeniumi Hiina, Poola, USA jt<ref>''Rhenium''. U.S. Geological Survey, 2026. https://pubs.usgs.gov/periodicals/mcs2026/mcs2026-rhenium.pdf</ref>. Reeniumi eraldamine algab maagi oksüdeerimisega, moodustuv Re₂O₇ sublimeeritakse põlemisgaasidega. Oksiid seejärel lahustatakse vees ja töödeldakse ammoniaagiga. Saadud NH₄ReO₄ redutseeritakse vesinikuga (800 °C juures), saades Re-pulbri:<ref>Nadler, H. G. Rhenium and rhenium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2005. [[doi:10.1002/14356007.a23_199]]</ref> 2NH₄ReO₄ + 4H₂ → 2'''Re''' + N₂ + 8H₂O Reeniumi kasutatakse peamiselt Pt-Re katalüsaatorites ja ülikuumuskindlates sulamites. Reenium muudab volframi- ja molübdeenisulamid paremini [[Valtsimine|valtsitavateks]]. Hävituslennuki [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F35]] reaktiivmootori põlemiskamber, turbiinid ja väljalaskedüüsid kasutavad niklisulamit, mis sisaldab 6% reeniumi. Reeniumit kasutatakse ka ahjude kuumaelementides<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rhenium |url=https://www.ccdc.cam.ac.uk/elements/rhenium/ |vaadatud=19. oktoobril 2026 |väljaanne=CCDC}}</ref>. Radioisotoopi ¹⁸⁶Re kasutatakse vähiravis. ¹⁸⁷Re kasutatakse geoloogiliste leidude, pms maakide, vanuse määramisel. {{vikisõnastikus|reenium}} {{keemElemMetallid}} == Allikad == [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] gmyri64ge55ndy6eru5j38ja29kkhl7 7255980 7255942 2026-10-19T18:42:42Z Sendrasendra 225202 7255980 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|75|Reenium|Re|186,2|keMetall|2|8|18|32|13|2|}} '''Reenium''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 75. Seda esineb looduses kahe isotoobina, millest [[isotoop]] [[massiarv]]uga 185 on stabiilne ning isotoop massiarvuga 187 on radioaktiivne, poolestusajaga 43,5 miljardit aastat. Reenium on maakoores üks haruldasemaid stabiilseid elemente, leidub kontsentratsioonil <1 ppb (=ng/g)<ref>Rudnick, R.L. ''Treatise on Geochemistry || Composition of the Continental Crust.'' 2014''.'' doi:10.1016/B978-0-08-095975-7.00301-6.</ref>. Omadustelt on reenium [[metall]]. Selle tihedus normaaltingimustel on 21,0 g/cm³ ja [[sulamistemperatuur]] on 3186 [[Celsiuse kraad|°C]]. [[Keemistemperatuur]] on 5630 °C<ref>{{cite journal|last1=Zhang|first1=Yiming|url=https://www.researchgate.net/publication/231538496|title=Corrected values for boiling points and enthalpies of vaporization of elements in handbooks|journal=J. Chem. Eng. Data|volume=56|issue=2|pages=328–337|year=2011|last2=Evans|first2=Julian R. G.|last3=Yang|first3=Shoufeng|doi=10.1021/je1011086}}</ref>. Reeniumi avastasid [[1925]]. aastal sakslased [[Walter Noddack]], [[Ida Tacke]] ja [[Otto Berg]] [[kolumbiit|kolumbiidist]] ning nimetasid selle [[Rein]]i jõe järgi. Reeniumit toodetakse peamiselt [[Molübdeniit|molübdeniidi]]- ja vasekontsentraatidest. Suurim tootja Tšiili, samuti toodavad reeniumi Hiina, Poola, USA jt<ref>''Rhenium''. U.S. Geological Survey, 2026. https://pubs.usgs.gov/periodicals/mcs2026/mcs2026-rhenium.pdf</ref>. Reeniumi eraldamine algab maagi oksüdeerimisega, moodustuv Re₂O₇ sublimeeritakse põlemisgaasidega. Oksiid seejärel lahustatakse vees ja töödeldakse ammoniaagiga. Saadud NH₄ReO₄ redutseeritakse vesinikuga (800 °C juures), saades Re-pulbri:<ref>Nadler, H. G. Rhenium and rhenium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2005. [[doi:10.1002/14356007.a23_199]]</ref> 2NH₄ReO₄ + 4H₂ → 2'''Re''' + N₂ + 8H₂O Reeniumi kasutatakse peamiselt Pt-Re katalüsaatorites ja ülikuumuskindlates sulamites. Reenium muudab volframi- ja molübdeenisulamid paremini [[Valtsimine|valtsitavateks]]. Hävituslennuki [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F35]] reaktiivmootori põlemiskamber, turbiinid ja väljalaskedüüsid kasutavad niklisulamit, mis sisaldab 6% reeniumi. Reeniumit kasutatakse ka ahjude kuumaelementides<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rhenium |url=https://www.ccdc.cam.ac.uk/elements/rhenium/ |vaadatud=19. oktoobril 2026 |väljaanne=CCDC}}</ref>. Radioisotoopi ¹⁸⁶Re kasutatakse vähiravis. ¹⁸⁷Re kasutatakse geoloogiliste leidude, pms maakide, vanuse määramisel. {{vikisõnastikus|reenium}} {{keemElemMetallid}} == Allikad == [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] 6ow5hb6b0g6x9ikg8th1a49r2da8h8d 7256104 7255980 2026-10-20T01:02:25Z Kruusamägi 1530 7256104 wikitext text/x-wiki {{KeemElem|75|Reenium|Re|186,2|keMetall|2|8|18|32|13|2|}} '''Reenium''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 75. Seda esineb looduses kahe isotoobina, millest [[isotoop]] [[massiarv]]uga 185 on stabiilne ning isotoop massiarvuga 187 on radioaktiivne, poolestusajaga 43,5 miljardit aastat. Reenium on maakoores üks haruldasemaid stabiilseid elemente, leidub kontsentratsioonil <1 ppb (=ng/g)<ref>Rudnick, R.L. ''Treatise on Geochemistry || Composition of the Continental Crust.'' 2014''.'' doi:10.1016/B978-0-08-095975-7.00301-6.</ref>. Omadustelt on reenium [[metall]]. Selle tihedus normaaltingimustel on 21,0 g/cm³ ja [[sulamistemperatuur]] on 3186 [[Celsiuse kraad|°C]]. [[Keemistemperatuur]] on 5630 °C<ref>{{cite journal|last1=Zhang|first1=Yiming|url=https://www.researchgate.net/publication/231538496|title=Corrected values for boiling points and enthalpies of vaporization of elements in handbooks|journal=J. Chem. Eng. Data|volume=56|issue=2|pages=328–337|year=2011|last2=Evans|first2=Julian R. G.|last3=Yang|first3=Shoufeng|doi=10.1021/je1011086}}</ref>. Reeniumi avastasid [[1925]]. aastal sakslased [[Walter Noddack]], [[Ida Tacke]] ja [[Otto Berg]] [[kolumbiit|kolumbiidist]] ning nimetasid selle [[Rein]]i jõe järgi. Reeniumit toodetakse peamiselt [[Molübdeniit|molübdeniidi]]- ja vasekontsentraatidest. Suurim tootja [[Tšiili]], samuti toodavad reeniumi Hiina, Poola, USA jt<ref>''Rhenium''. U.S. Geological Survey, 2026. https://pubs.usgs.gov/periodicals/mcs2026/mcs2026-rhenium.pdf</ref>. Reeniumi eraldamine algab maagi oksüdeerimisega, moodustuv Re₂O₇ sublimeeritakse põlemisgaasidega. Oksiid seejärel lahustatakse vees ja töödeldakse ammoniaagiga. Saadud NH₄ReO₄ redutseeritakse vesinikuga (800 °C juures), saades Re-pulbri:<ref>Nadler, H. G. Rhenium and rhenium compounds. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2005. [[doi:10.1002/14356007.a23_199]]</ref> 2NH₄ReO₄ + 4H₂ → 2'''Re''' + N₂ + 8H₂O Reeniumi kasutatakse peamiselt Pt-Re katalüsaatorites ja ülikuumuskindlates sulamites. Reenium muudab volframi- ja molübdeenisulamid paremini [[Valtsimine|valtsitavateks]]. Hävituslennuki [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F35]] reaktiivmootori põlemiskamber, turbiinid ja väljalaskedüüsid kasutavad niklisulamit, mis sisaldab 6% reeniumi. Reeniumit kasutatakse ka ahjude kuumaelementides<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rhenium |url=https://www.ccdc.cam.ac.uk/elements/rhenium/ |vaadatud=19. oktoobril 2026 |väljaanne=CCDC}}</ref>. Radioisotoopi ¹⁸⁶Re kasutatakse vähiravis. ¹⁸⁷Re kasutatakse geoloogiliste leidude, pms maakide, vanuse määramisel. == Viited == {{Viited}} {{vikisõnastikus|reenium}} {{keemElemMetallid}} [[Kategooria:Keemilised elemendid]] [[Kategooria:Lihtained]] [[Kategooria:Metallid]] ecc9ktlbmd3s6t68795rp6eae29wdmv 0 8827 7256007 7134067 2026-10-19T19:41:40Z Heakeel 122460 /* Nimi */ 7256007 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Map of the Black Sea with bathymetry and surrounding relief.svg|pisi|Musta mere sügavuskaart]] [[Pilt:BlackSea-1.A2003105.1035.250m.jpg|pisi|NASA foto Mustast merest]] [[Pilt:Morzeczarne1.jpg|pisi|Vaade Mustale merele [[Kuldsed Liivad|Kuldsetelt Liivadelt]]]] '''Must meri''' ([[vene keel]]es Черное море, [[ukraina keel]]es Чорне море, [[bulgaaria keel]]es Черно море, [[rumeenia keel]]es ''Marea Neagr&#259;'', [[türgi keel]]es ''Karadeniz'', [[gruusia keel]]es შავი ზღვა [šavi zgva], [[krimmitatari keel]]es ''Qara deñiz'') on [[Atlandi ookean]]i ja [[Vahemeri|Vahemere]] [[vesikond|bassein]]i kuuluv [[Kagu-Euroopa]] ja [[Väike-Aasia]] vahele jääv [[sisemeri]]. Merest lõunas on [[Väike-Aasia]], idas [[Kaukaasia]], põhjas [[Ida-Euroopa lauskmaa]] ja läänes [[Balkani poolsaar]]. [[Egeuse meri|Egeuse mere]] ja Vahemerega ühendavad seda [[Bosporus]]e väin, [[Marmara meri]] ja [[Dardanellid]] ning [[Aasovi meri|Aasovi merega]] [[Kertši väin]]. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Veeteid pidi saab Mustast merest [[Don]]i kaudu [[Volga]]ni, [[Kaspia meri|Kaspia mereni]], [[Läänemeri|Läänemereni]] ja [[Valge meri|Valge mereni]] ja [[Doonau]] ning [[Reini-Maini-Doonau kanal]]i kaudu [[Põhjameri|Põhjamereni]]. Must meri asub järskude äärtega [[nõgu|nõos]]. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60&nbsp;m, asetseb [[mandrilava]]l. Musta mere pindala on 422 000&nbsp;km² (teistel andmetel 436 400&nbsp;km²<ref>{{netiviide | URL =http://www.ocean.udel.edu/blacksea/geography/index.html | Pealkiri =Black Sea Geography | Väljaanne =University of Delaware College of Marine Studies | Keel =inglise | vaadatud =2007-11-17 | arhiivimisaeg =2007-04-29 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20070429164645/http://www.ocean.udel.edu/blacksea/geography/index.html | url-olek =ei tööta }}</ref>). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000&nbsp;km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315&nbsp;m (teistel andmetel 1240&nbsp;m), maksimaalne sügavus 2210<ref>{{netiviide | URL =http://www.britannica.com/EBchecked/topic/68234/Black-Sea | Pealkiri =Britannica Online Encyclopedia | Keel =inglise }}</ref> või 2258&nbsp;m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150&nbsp;km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580&nbsp;km. ==Nimi== Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd ''axšaina'' 'tume, mitteläbipaistev, must'. Varased kreeka meresõitjad panid merele nimeks ''Πόντος Ἄξενος'' (''Pontos Axenos''; 'külalislahkuseta meri'). Arvatakse, et see võib olla iraani nime ümbertõlgendus. Vana-Kreekas kasutati kindlasti ka nime Πόντος Mέλας (''Pontos Melas''; 'Must meri'). [[Strabon]]i "Geograafias" (7.3.6.) oletatakse, et merd nimetati külalislahkusetuks navigeerimisraskuste ja mere rannikul elanud vaenulike põlishõimude tõttu. Kui kreeka kolonistid olid mere edukalt vallutanud, nimetati see [[7. sajand eKr|7. sajandil eKr]] ümber ''Πόντος Εὔξεινος'' (''Pontos Euxeinos'' ([[ladina keel]]es ''Pontus Euxinus'') – 'külalislahke meri'). Nii nimetavad teda nii [[Herodotos]] kui ka [[Ptolemaios]] oma kaardil. Strabon mainib ka ("Geograafia" 1.2.10), et antiikajal nimetati Musta merd lihtsalt mereks (Πόντος). [[10. sajand|10.]]–[[16. sajand]]i vanavene kroonikais nimetati merd Vene (Russi) mereks, mõnikord ka Sküüdi mereks. Seda nime kasutasid ka araabia geograafid – [[Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī|al-Mas‘ūdī]] (10. sajand) ja [[Muḩammad al-Idrīsī|al-Idrīsī]] ([[12. sajand]]). Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. [[Marco Polo]] ([[13. sajand]]) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki (''Suroži'') mereks ([[Sudak]]i linna järgi). Vene kaupmees [[Afanassi Nikitin]] (15. sajand) nimetas Stambuli mereks ([[İstanbul]]i järgi). On kasutatud ka teisi nimesid: Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri (see nimetus on arvatavasti seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis).<ref>{{netiviide | URL =http://www.perekop.info/history/black-sea-history/ | Pealkiri = Почему Черное море называется «Черным»?| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online = | Keel = vene}}</ref> Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad [[keskaeg]]sed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud. ===Miks Musta merd nimetatakse mustaks=== [[Pilt:Diego-homem-black-sea-ancient-map-1559.jpg|pisi|Keskaegne Musta mere kaart]] Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. *Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka [[Noa laev]]a aegse [[veeuputus]]ega. *Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast ''Karadeniz'' ('Must meri'). *Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. *Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu [[tšerkessid]]e, [[adõgeed]]e ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks ''Karadeniz'' 'Must meri, külalislahkuseta meri'. *[[Raud]]-, [[vask]]-, [[hõbe]]- ja [[plii]]esemed (näiteks [[ankur|ankrud]]), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle 150 meetri sügavusele, kattuvad [[Vesiniksulfiid|vesiniksulfiidi]] toimel [[sulfidogeensed bakterid|sulfidogeensete bakterite]] kaasabil musta katuga, mis koosneb musta värvi [[sulfiidid]]est ([[raud(II)sulfiid]], [[hõbesulfiid]], [[pliisulfiid]], [[vasksulfiid]]). *[[Rüdiger Schmitt]]i oletuse järgi tähendab "Must meri" [[ilmakaared|ilmakaarte]] värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka [[Punane meri|Punase mere]] nimetus saab seletuse). *Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. ==Loodus== ===Rannajoon=== [[Rannajoon]] on vähe liigendunud, ainult põhjakallas on käänulisem. Seal on rida väikesi [[laht]]i (suurim nendest on [[Karkiniti laht]], sellest lääne poole jäävad [[Džarõlgatši laht]], [[Tendrovi laht]], [[Jagorlõtski laht]], [[Bakali laht]], [[Jarõlgatši laht]], [[Ak-Metšeti laht]] ja [[Odessa laht]], ida poole [[Kalamõti laht]], [[Jevpatorija laht]], [[Hersonessi laht]], [[Sevastopoli laht]], [[Feodossija laht]]) ja jõgede moodustatud [[limaan]]e (suurimad nendest on [[Dnestri laht]] ja [[Dnepri-Bugi laht]] Musta mere looderannikul). Mere idarannikul on mitu limaani ([[Tsokuri laht]], [[Kiziltaši laht]], [[Bugazi laht]] ja [[Vitjazevo laht]]) ja väikesed lahed ([[Tsemessi laht]], [[Gelendžiki laht]]). Lõunarannikul asuvad [[Samsuni laht]], [[Sinopi laht]], [[Ereğli laht]] ja [[İğneada laht]], läänerannikul [[Varna laht]] ja [[Burgasi laht]]. Suurim poolsaar [[Krimmi poolsaar]] ulatub põhjas sügavale Musta mere sisse. [[Saar]]i on vähe, tähtsaim on [[Zmiinõi]]. Suurimad saared on aga [[Tendra säär]] ja [[Džarõlgatš]]. Rannikuala on läänes ja põhjas tasane, idas ja lõunas ning Krimmi poolsaarel mägine. Kirde- ja idarannik on järsk. Põhjaosa rannik on laugjas ja liivane ning raskesti ligipääsetavad, välja arvatud Krimmis. ===Geoloogia=== Must meri on geoloogiliselt noor moodustis, mis on jäänuk suurest [[Sarmaatia meri|Sarmaatia merest]]. Kui Väike-Aasia kerkimise tõttu Kaspia mere bassein Vahemerest eraldus, siis Must meri isoleerus järk-järgult. Suur hulk orgaanilist ainet jõuab merepõhja ning kuhjub [[setted|setetesse]] kuni 20-protsendises [[kontsentratsioon]]is. Selliseid setteid nimetatakse [[sapropeel]]iks. Mere edelaosas on [[nafta]][[maardla]]d. ===Kliima=== [[Pilt:Odessa kliimadiagramm.jpg|pisi|Odessa kliimadiagramm]] [[Kliima]] on üldiselt pehme, suvi on jahe, sügis soe, talv lühike ja kevad pikk. Kõige paremad tingimused on [[Krimm]]i lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid [[Siber]]ist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalam õhutemperatuur on ulatunud mere kirderannikul −30 kraadini. Kõige kõrgem õhutemperatuur on suvel Krimmis: kuni 37&nbsp;°C. [[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|pisi|vasakul|[[Bosporus|Bosporuse väin]] pildistatuna [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest Kosmosejaamast]]]] ===Sissevool=== [[Jõgi|Jõed]] toovad aastas 320&nbsp;km³ [[magevesi|magevett]]. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus väiksem. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on [[Doonau]]. Teised suuremad jõed on [[Ukraina]]s [[Dnestr]], [[Lõuna-Bug]], [[Dnepr]], [[Gruusia]]s [[Rioni]] ning [[Türgi]]s [[Kızıl Irmak]] (Kızılırmak), [[Sakarya]], [[Yeşilırmak]] ja [[Çoruh]]. Viimase suue on Gruusias [[Bathumi]] lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad [[Don]] ja [[Kuban]]. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200&nbsp;km³ [[merevesi|merevett]] aastas. ===Vee omadused === [[Pilt:Black sea1.jpg|pisi|300px|Musta mere vesi]] ====Veetemperatuur==== Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8&nbsp;°C, loodes ja Kertši väinast lõuna pool langeb kuni +0,5&nbsp;°C. Suvel on veetemperatuur üle +25&nbsp;°C. Sügavusel üle 50–100&nbsp;m on veetemperatuur aasta läbi +8...+9&nbsp;°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. ====Soolsus==== [[Soolsus]] on pinna lähedal 17–21 (keskmiselt 18,3)‰, jõesuu lähedal 3–9‰. Sügavusel üle 50–100&nbsp;m kasvab aeglaselt kuni 30‰ Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole [[maailmameri|maailmamere]] soolsusest. ====Vee läbipaistvus==== Mikrovetikate tõttu on nähtavus vees umbes 5&nbsp;m (võrdluseks [[Vahemeri|Vahemeres]] 35&nbsp;m). ====Vesiniksulfiid==== Must meri on suurim anoksiline ehk vees lahustunud [[hapnik]]ust vaba meresüsteem. Anoksilisuse põhjuseks on mere suur sügavus ning jõgedest ja Vahemerest sellesse voolava [[vesi|vee]] suhteliselt väike soolsus ja seetõttu väike [[tihedus]]. Magevesi ja merevesi segunevad üksnes ülemises 100–150&nbsp;m paksuses kihis. Sellest lävest ([[püknokliin]]ist) sügavamale jääv vesi vahetub kord tuhande aasta jooksul. Seetõttu puudub märkimisväärne gaasivahetus pinnaga ning settiv [[orgaaniline aine]] tarbib kogu hapniku. Nendes anoksilistes tingimustes suudavad mõned [[ekstremofiilsus|ekstremofiilsed]] [[mikroorganism]]id kasutada orgaanilise aine [[oksüdatsioon|oksüdeerimiseks]] [[sulfaat]][[ioon]]e (SO₄^2–), tootes [[vesiniksulfiid]]i (H₂S) ja [[süsinikdioksiid]]i. See segu on väga mürgine (ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub ülemises kihis, mille paksus on umbes 180&nbsp;m. ===Hoovused=== [[Hoovus]]ed on kahesugused. Ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab [[tuul]]te [[tsüklon]]aalne iseloom. ===Elustik=== Mustas meres elab umbes 185 [[liik (bioloogia)|liik]]i [[kalad|kalu]], ent [[kalapüük]] on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt [[anšoovis]]t, [[stauriid]]i ja [[makrell]]i (ehk skumbriat) samuti [[beluuga]]t, [[sevrjuuga]]t, [[atlandi tuur]]a, [[tülka]]t ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. [[Agaroid]]i tootmiseks kogutakse [[punavetikas|punavetikat]]. Viimastel kümnenditel{{millal}} on Must meri tugevalt saastunud. <gallery> Fail:Black sea fauna jelly 01.jpg|[[Meduus]] Fail:Black sea fauna actinia 01.jpg|[[Meriroos]] Fail:Black sea fauna stingray 01.jpg|[[Astelrai]] Fail:Black Sea fauna Seahorse.JPG|[[Merihobuke]] Fail:Kitesurfer and Dolphins Cropped.jpg|[[Tavadelfiin]] avamerel Fail:Dolphins swim near ferry in port of Batumi 150505-A-PU919-7446.jpg|Tavadelfiin Bathumi sadamas </gallery> ==Majandus== Musta mere äärsed riigid on [[Türgi]] lõunas, [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] läänes, [[Ukraina]] põhjas ning [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] idas. Need kuus riiki asutasid koos veel viie riigiga [[1992]]. aastal piirkonna arendamiseks [[Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsioon]]i. ''De facto'' on neile lisaks veel Musta mere ääres ka [[Abhaasia]]. Suuremad Musta mere äärsed linnad on [[İstanbul]], [[Trabzon]], [[Samsun]] ja [[Zonguldak]] ([[Türgi]]), [[Burgas]], [[Varna]] ([[Bulgaaria]]), [[Constanța]] ([[Rumeenia]]), [[Jalta]], [[Odessa]], [[Sevastopol]] ([[Ukraina]]), [[Novorossiisk]], [[Tuapse]] (Venemaa), Bathumi, [[Phothi]] ([[Gruusia]]). Sevastopol ja Jalta on praegu ''de facto'' Venemaa poolt annekteeritud. ===Sadamad=== Kõige parem looduslik meresadam on [[Sevastopol]], endine [[NSVL|NSV Liidu]] [[mereväebaas]] [[Krimm]]i poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab [[Ida-Euroopa]] riike [[maailmaturg|maailmaturuga]]. Tähtsamad Musta mere sadamad on [[Odessa]], [[Mõkolaiv]] ja [[Herson]] [[Ukraina]]s, Bathumi ja [[Phothi]] [[Gruusia]]s, [[Novorossiisk]] Venemaal, [[Trabzon]] ja [[Samsun]] [[Türgi]]s, [[Burgas]] ja [[Varna]] [[Bulgaaria]]s ning [[Constanța]] [[Rumeenia]]s. === Turism === Musta mere rannikul on arenenud [[turism]]. Seal on rahvusvahelise tähtsusega [[kuurort|kuurordid]] ja [[supelrand|supelrannad]]: Krimmi lõunarannik ([[Jevpatorija]], [[Alupka]], [[Jalta]], [[Gurzuf]], [[Alušta]], [[Feodossija]]), Kaukasuse Musta mere rannik ([[Anapa]], [[Gelendžik]], [[Sotši]], [[Pitsunda]], [[Suhhumi]], [[Bathumi]]), [[Zlatni pjasǎci]] ja [[Slǎnčev brjag]] Bulgaarias, [[Mamaja]] Rumeenias jm. ==Ajalugu== Musta mere piirkonda peavad mõned teadlased [[indoeurooplaste algkodu]]ks, kus kõneldi [[indoeuroopa algkeel]]t. Teiste arvates on see kaugemal idas Kaspia mere lähedal. [[1997]]. aastal avaldasid [[William Ryan]] ja [[Walter Pitman]] [[Columbia ülikool]]ist tõendid selle kohta, et umbes 5600 eKr põhjustas Bosporuse kohal olnud kaljudest läbi murdnud ja sealtkaudu sisse voolanud vesi suure [[üleujutus]]e. [[Jääliustik]]e sulamisveed olid muutnud Musta mere ja Kaspia mere suurteks mageveejärvedeks, mille pind oli maailmamere pinnast kõrgemal. Kui liustikud taganesid, vähenes jõgedest saabuva vee hulk ning veetase langes. Kui 5600. aasta paiku eKr [[merevee tase]] tõusis, hakkas Vahemere vesi sisse tungima. Iga päev voolas Musta merre üle 25&nbsp;km³ vett, 200 korda rohkem, kui voolab alla [[Niagara juga|Niagara joast]]. Mere täitumine kestis vähemalt 300 päeva. Üle ujutati 155 000&nbsp;km² maad. Must meri laienes oluliselt põhja ja ida suunas. Mere tase tõusis sadu meetreid ning see muutus magevee[[järv]]est [[ookean]]iga ühenduses olevaks soolaseks mereks. [[Pilt:Black-sea-hist.png|pisi|vasakul|300px|Musta mere kontuurid praegu ja enne umbes 5600. aastat eKr (tumedama sinisega)]] Varajaste põlluharijate ümberasumine oli seotud põlluharimise kiire levikuga põhja ja lääne poole [[Euroopa]]sse. On arvatud, et see üleujutus võis olla aluseks [[Piibel|Piibli]] jutustusele [[veeuputus]]est [[Noa]] ajal [[1. Moosese raamat]]us (vaata ka [[Noa laev]] ja [[Ararat]]). Piibli jutustuse detaile on siiski raske nende sündmustega kokku sobitada. Noa lugu võis olla seotud ka sarnase mere sissetungiga, mis [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i [[alamjooksu]] orgudest kujundas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]]. [[Allveearheoloogia|Allveearheoloog]] [[Robert Ballard]] on hiljem leidnud vana [[rannajoon]]t, magevee[[tigu]]de [[teokarp|karp]]e, vee alla jäänud jõgede [[jõeorg|org]]e ning töödeldud puitu 100&nbsp;m kaugusel praeguse Türgi rannikust. Praegu on Must meri ühendusteena oluline peamiselt teda ümbritsevatele riikidele, kuid [[vanaaeg|vanaajal]] läbisid seda mitmed [[kaubatee]]d, muuhulgas veeti sealtkaudu Läänemere äärest [[merevaik]]u. Musta mere tähtsus peegeldub ka [[vanakreeka mütoloogia]]s, näiteks müüdis [[argonaudid|argonautide]] retkest [[kuldvillak]]u järele kuskile Musta mere kirdenurka ja müüdis [[amatsoonid]]est, kes olevat samuti elanud kuskil sealkandis. [[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il oli ka [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigil]] väljapääs Mustale merele, kuid selle sulgesid [[türklased]]. Kui türklased [[1453]] vallutasid [[Konstantinoopol]]i (praegu İstanbul), sulgesid nad tee kõigile laevadele peale enda omade. [[Venemaa|Venelased]] said hiljem oma laevadele läbipääsuõiguse. Nende jaoks on Must meri tähtis transporditee, mille kaudu nad pääsevad Vahemerele. See on neile ka tähtis puhkuste veetmise piirkond. Mustal merel on olnud Venemaa välispoliitikas tähtis koht (vaata [[Dardanellid]]). == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Black Sea}} {{Vikitsitaadid}} *''[[National Geographic]]'': [http://www.nationalgeographic.com/blacksea/ax/frame.html Must meri] (''inglise keeles'') *[http://www.blacksea-online.com/eng/ ''Space monitoring of the Black Sea coastline and waters] (''inglise ja vene keeles'') *[http://www.mapofukraine.net/crimean_peninsula/black_sea/crimea_black_sea_coast.html Pilte Musta mere rannikust Krimmi poolsaare juures] {{koord|type=waterbody |region=XA}} [[Kategooria:Atlandi ookeani mered]] [[Kategooria:Must meri| ]] hrunr8zdoimul2401v3hy0ppeagfzcq 0 9879 7256000 6696060 2026-10-19T19:13:58Z Kuuskinen 33651 7256000 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Bodensee|Göttingeni kreisi valla|Bodensee (Alam-Saksi)}} {{Järv | nimi = Bodeni järv | pildi_nimi = Bodensee satellit.jpg | pildi_seletus = Bodeni järv [[satelliidifoto]]l | valgla_riigid = [[Austria]] | suubuvad = [[Rein]] | voolab_välja = Rein | valgla_suurus = 11500 | järve_pindala = 536 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 63 | suurim_laius = 14 | keskmine_sügavus = 90 m | suurim_sügavus = 251 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Bodensee_Bregenz.jpg|pisi|Vaade Bodeni järvele Bregenzis]] '''Bodeni järv''' ehk '''Boden''' ([[saksa keel]]es ''Bodensee'', mitteametlikult ka ''Schwäbisches Meer'') on [[järv]] [[Saksamaa]], [[Šveits]]i ja [[Austria]] piiril. Prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nime (Lac de/Lake) '''Constance'''. Läbi järve voolab [[Rein]]i jõgi. Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee. Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit, millega ta on Kesk-Euroopas kolmas [[Balaton]]i ja [[Genfi järv]]e järel. Järve kaheks osaks jagava väina ääres asub [[Konstanz]]i linn. Järve pind on 395 m merepinnast kõrgemal. Suurim sügavus on 252 m idaosa (Obersee) keskel. Ta maht on umbes [[1 E10 m³|55 km³]]. [[Rein]] voolab läbi Obersee, [[Konstanz]]i linna ja Obersee ning väljub järvest linna juures, mille nimi on [[Stein am Rhein]]. Bodeni järve tekitas [[jääaeg]]adel [[Reini liustik]]. [[Rein]], [[Bregenzer Ach]] ja [[Dornbirner Ach]] toovad [[Alpid]]est järve palju [[setted|setteid]], nii et järve põhi kagus tõuseb. Bodeni järve mainis esimesena [[Vana-Rooma]] [[geograaf]] [[Pomponius Mela]] umbes 43 eKr. Ta kirjutas, et Rein voolab läbi kahe järve – ''Lacus Venetus''<font>'e</font> (Obersee) ja ''Lacus Acronius''<font>'e</font> (Untersee). [[Plinius Vanem]] kasutas Brigantiumi linna (praegu Bregenz) järgi nime '''Lacus Brigantinus'''. [[Romanshorn]]i ja [[Friedrichshafen]]i ning [[Konstanz]]i ja [[Meersburg]]i vahet käivad [[parvlaev]]ad. ==[[Saar]]ed== *[[Mainau]] saar *[[Reichenau saar]] *[[Lindau saar]] ==[[Asula]]d järve ääres== ===Austria=== *[[Hard, Austria|Hard]] *[[Bregenz]] *[[Lochau]] ===Saksamaa=== Alates Reini suudmest põhjakaldal (paremal kaldal): *Obersee ja Überlinger See ääres **[[Lindau]] ([[Baieri]]) **[[Wasserburg]] (Baieri) **[[Kressbronn]], (Baden-Württemberg) **[[Langenargen]] **[[Eriskirch]] **[[Friedrichshafen]] **[[Immenstaad]] **[[Hagnau]] **[[Meersburg]] **[[Daisendorf]] (Überlinger See ääres) **[[Unteruhldingen]] **[[Überlingen]] **[[Sipplingen]] **[[Bodman-Ludwigshafen]] **[[Wallhausen]] **[[Dingelsdorf]] **[[Litzelstetten]] *[[Konstanz]] *Untersee ääres **[[Allensbach]] (Gnadensee ääres) **[[Radolfzell]] (Zellersee ääres) **[[Gaienhofen]] ===Šveits=== Alates Reini suudmest lõunakaldal ehk vasakul kaldal: *Obersee ääres **[[Altenrhein]] ([[Sankt Galleni kanton]]) **[[Rorschach]] (Sankt Galleni kanton) **[[Horn (Šveits)|Horn]] ([[Thurgau]] kanton) **[[Steinach]] (Sankt Galleni kanton) **[[Arbon]] (Thurgau, ka kõik järgmised asuvad Thurgau kantonis) **[[Frasnacht]] **[[Egnach]] **[[Romanshorn]] **[[Uttwil]] **[[Kesswil]] **[[Güttingen]] **[[Altnau]] **[[Landschlacht]] **[[Münsterlingen]] **[[Bottighofen]] **[[Kreuzlingen]] (ja [[Konstanz]] (Saksamaa)) *Reini jõe ääres **[[Gottlieben]] *Untersee ääres **[[Ermatingen]] **[[Mannenbach]] **[[Berlingen]] **[[Steckborn]] **[[Mammern]] **[[Eschenz]] {{koord |type=waterbody |region=AT-1}} [[Kategooria:Saksamaa järved]] [[Kategooria:Šveitsi järved]] [[Kategooria:Austria järved]] 08mmpde883myj470dkzr8lw9f7tig7o 7256002 7256000 2026-10-19T19:15:09Z Kuuskinen 33651 7256002 wikitext text/x-wiki {{suunamine|Bodensee|Göttingeni kreisi valla|Bodensee (Alam-Saksi)}} {{Järv | nimi = Bodeni järv | pildi_nimi = Bodensee satellit.jpg | pildi_seletus = Bodeni järv [[satelliidifoto]]l | valgla_riigid = [[Austria]], [[Saksamaa]], [[Šveits]] | suubuvad = [[Rein]] | voolab_välja = Rein | valgla_suurus = 11500 | järve_pindala = 536 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 63 | suurim_laius = 14 | keskmine_sügavus = 90 m | suurim_sügavus = 251 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Bodensee_Bregenz.jpg|pisi|Vaade Bodeni järvele Bregenzis]] '''Bodeni järv''' ehk '''Boden''' ([[saksa keel]]es ''Bodensee'', mitteametlikult ka ''Schwäbisches Meer'') on [[järv]] [[Saksamaa]], [[Šveits]]i ja [[Austria]] piiril. Prantsuse ja inglise keeles kasutatakse nime (Lac de/Lake) '''Constance'''. Läbi järve voolab [[Rein]]i jõgi. Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee. Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit, millega ta on Kesk-Euroopas kolmas [[Balaton]]i ja [[Genfi järv]]e järel. Järve kaheks osaks jagava väina ääres asub [[Konstanz]]i linn. Järve pind on 395 m merepinnast kõrgemal. Suurim sügavus on 252 m idaosa (Obersee) keskel. Ta maht on umbes [[1 E10 m³|55 km³]]. [[Rein]] voolab läbi Obersee, [[Konstanz]]i linna ja Obersee ning väljub järvest linna juures, mille nimi on [[Stein am Rhein]]. Bodeni järve tekitas [[jääaeg]]adel [[Reini liustik]]. [[Rein]], [[Bregenzer Ach]] ja [[Dornbirner Ach]] toovad [[Alpid]]est järve palju [[setted|setteid]], nii et järve põhi kagus tõuseb. Bodeni järve mainis esimesena [[Vana-Rooma]] [[geograaf]] [[Pomponius Mela]] umbes 43 eKr. Ta kirjutas, et Rein voolab läbi kahe järve – ''Lacus Venetus''<font>'e</font> (Obersee) ja ''Lacus Acronius''<font>'e</font> (Untersee). [[Plinius Vanem]] kasutas Brigantiumi linna (praegu Bregenz) järgi nime '''Lacus Brigantinus'''. [[Romanshorn]]i ja [[Friedrichshafen]]i ning [[Konstanz]]i ja [[Meersburg]]i vahet käivad [[parvlaev]]ad. ==[[Saar]]ed== *[[Mainau]] saar *[[Reichenau saar]] *[[Lindau saar]] ==[[Asula]]d järve ääres== ===Austria=== *[[Hard, Austria|Hard]] *[[Bregenz]] *[[Lochau]] ===Saksamaa=== Alates Reini suudmest põhjakaldal (paremal kaldal): *Obersee ja Überlinger See ääres **[[Lindau]] ([[Baieri]]) **[[Wasserburg]] (Baieri) **[[Kressbronn]], (Baden-Württemberg) **[[Langenargen]] **[[Eriskirch]] **[[Friedrichshafen]] **[[Immenstaad]] **[[Hagnau]] **[[Meersburg]] **[[Daisendorf]] (Überlinger See ääres) **[[Unteruhldingen]] **[[Überlingen]] **[[Sipplingen]] **[[Bodman-Ludwigshafen]] **[[Wallhausen]] **[[Dingelsdorf]] **[[Litzelstetten]] *[[Konstanz]] *Untersee ääres **[[Allensbach]] (Gnadensee ääres) **[[Radolfzell]] (Zellersee ääres) **[[Gaienhofen]] ===Šveits=== Alates Reini suudmest lõunakaldal ehk vasakul kaldal: *Obersee ääres **[[Altenrhein]] ([[Sankt Galleni kanton]]) **[[Rorschach]] (Sankt Galleni kanton) **[[Horn (Šveits)|Horn]] ([[Thurgau]] kanton) **[[Steinach]] (Sankt Galleni kanton) **[[Arbon]] (Thurgau, ka kõik järgmised asuvad Thurgau kantonis) **[[Frasnacht]] **[[Egnach]] **[[Romanshorn]] **[[Uttwil]] **[[Kesswil]] **[[Güttingen]] **[[Altnau]] **[[Landschlacht]] **[[Münsterlingen]] **[[Bottighofen]] **[[Kreuzlingen]] (ja [[Konstanz]] (Saksamaa)) *Reini jõe ääres **[[Gottlieben]] *Untersee ääres **[[Ermatingen]] **[[Mannenbach]] **[[Berlingen]] **[[Steckborn]] **[[Mammern]] **[[Eschenz]] {{koord |type=waterbody |region=AT-1}} [[Kategooria:Saksamaa järved]] [[Kategooria:Šveitsi järved]] [[Kategooria:Austria järved]] if40kuytwcii21c68wtlrbh5uftlax9 0 9885 7256019 6863907 2026-10-19T19:59:38Z Heakeel 122460 7256019 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Kaspia meri | pildi_nimi = Kaspia regioon.png | pildi_seletus = | valgla_riigid = {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}<br>{{PisiLipp|Gruusia}}<br>{{PisiLipp|Armeenia}}<br>{{PisiLipp|Türgi}}<br>{{PisiLipp|Iraan}}<br>{{PisiLipp|Kasahstan}}<br>{{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Türkmenistan}} | suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti [[Kuma jõgi]] | järve_pindala = 374000 | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 209 m | suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43 78, 159.</ref> | vee_maht = 78 648 km³ }} [[Pilt:Caspian Sea Khezershahr beach.jpg|thumb|Kaspia mere rand Iraanis]] '''Kaspia meri''' ([[vene keel]]es ''Каспийское море'', [[aserbaidžaani keel]]es ''Xəzər dənizi'', [[kasahhi keel]]es ''Каспий теңізі'', [[türkmeeni keel]]es ''Hazar deňzi'', [[pärsia keel]]es درياى خزر, ''Daryā-e Khazar'') on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]]. Vanade kaartide järgi oli järve nimi ''Qazvin'' (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järve nimetatud umbes 70 nimega. Kaspia piirneb loodes Euroopa ja mujal Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan|Iraani]], [[Aserbaidžaan]]i, Lõuna-[[Venemaa]], Lääne-[[Kasahstan|Kasahstani]] ja [[Türkmenistan|Türkmenistaniga]]. Kaspia [[valgla]] suurus on 371 000 km². Valgla hõlmab umbes kümnendiku alast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 2500 kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit. Suurim Kaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]]. Veel suubuvad sinna [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]], [[Sumqayıtçayı]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse. Järve [[vesi]] on [[soolsus|soolane]], kuid erineb mereveest soolade koostiselt, sest selles on palju [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on [[ookeaniline maakoor]]. Ta on tekkinud umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui [[Sarmaatia meri]], mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks. Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%. Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit.<ref name=SMA/> Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid [[Baikal]]ile ja [[Tanganjika järv|Tanganjikale]]. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust. Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi praktiliselt mage (soolsus 0,05‰), aga Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰). Kaspia mere veetase on kõikunud suhteliselt palju, viimase 3000 aasta jooksul 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaseme mõõtmine ja süstemaatiline jälgimine algas [[1837]]. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase, 25,2 m maailmamere tasemest allpool, registreeritud [[1882]], aga kõige madalam, 29,0 m merepinnast allpool, mõõdetud [[1977]]. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed. Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias −8...−10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul. Sademete hulk kõigub 90–100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Abşeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed. Kaspia meri on suur [[kalamari|kalamarja]] püügikoht. Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on [[Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe]]. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba [[1820]]. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni. Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul [[keedusool]]a, [[lubjakivi]], [[liiv]]a ja [[savi]]. == Vaata ka == *[[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Caspian Sea}} * [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles) [[Kategooria:Kaspia meri| ]] 0rmdtjnj3uikiwqqoaht1a9qmd0jbqs 7256023 7256019 2026-10-19T20:11:10Z Heakeel 122460 7256023 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Kaspia meri | pildi_nimi = Kaspia regioon.png | pildi_seletus = | valgla_riigid = {{PisiLipp|Aserbaidžaan}}<br>{{PisiLipp|Gruusia}}<br>{{PisiLipp|Armeenia}}<br>{{PisiLipp|Türgi}}<br>{{PisiLipp|Iraan}}<br>{{PisiLipp|Kasahstan}}<br>{{PisiLipp|Venemaa}}<br>{{PisiLipp|Türkmenistan}} | suubuvad = [[Volga|Volga jõgi]], [[Kura jõgi]], [[Tereki jõgi]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žemi (Emba) jõgi]] ja ajuti [[Kuma jõgi]] | järve_pindala = 374000 | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 209 m | suurim_sügavus = 1025 m <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 43 78, 159.</ref> | vee_maht = 78 648 km³ }} [[Pilt:Caspian Sea Khezershahr beach.jpg|thumb|Kaspia mere rand Iraanis]] '''Kaspia meri''' ([[vene keel]]es ''Каспийское море'', [[aserbaidžaani keel]]es ''Xəzər dənizi'', [[kasahhi keel]]es ''Каспий теңізі'', [[türkmeeni keel]]es ''Hazar deňzi'', [[pärsia keel]]es درياى خزر, ''Daryā-e Khazar'') on [[väljavooluta järv]] [[Euraasia]]s, mille läbi läheb piir [[Euroopa]] ja [[Aasia]] vahel. See on maailma suurim [[järv]]. Vanade kaartide järgi oli järve nimi ''Qazvin'' (قزوين või بحر قزوين). Eri aegadel ja eri hõimude poolt on järve nimetatud umbes 70 nimega. Kaspia piirneb loodes Euroopa ja mujal Aasiaga. Ta on piiratud Põhja-[[Iraan|Iraani]], [[Aserbaidžaan]]i, Lõuna-[[Venemaa]], Lääne-[[Kasahstan|Kasahstani]] ja [[Türkmenistan|Türkmenistaniga]]. Kaspia [[valgla]] suurus on 371 000 km². Valgla hõlmab umbes kümnendiku alast, millel puudub äravool ookeani. Valgla ulatus põhjast lõunasse on ligikaudu 2500 kilomeetrit ja idast läände tuhatkond kilomeetrit. Suurim Kaspiasse suubuv [[jõgi]] on [[Volga]]. Veel suubuvad sinna [[Kura]], [[Tereki jõgi|Terek]], [[Uurali jõgi]], [[Žem|Žem (Emba)]], [[Sumqayıtçayı]] ja ajuti ka [[Kuma jõgi|Kuma]]. Madala veeseisu ajal voolab [[Artšadarja]] jõgi Kaspia merest [[Kara-Bogaz]]isse. Järve [[vesi]] on [[soolsus|soolane]], kuid erineb mereveest soolade koostiselt, sest selles on palju [[sulfaat]]e. Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul. Kaspia meri on ookeanilist päritolu. Tema põhjas on [[ookeaniline maakoor]]. Ta on tekkinud umbes 10 miljonit aastat tagasi, kui [[Sarmaatia meri]], mis oli kaotanud ühenduse ülejäänud maailmamerega juba 70 miljonit aastat tagasi, jagunes kaheks osaks: Kaspia ja Mustaks mereks. Kaspia meri jaguneb kolmeks: [[Põhja-Kaspia|Põhja-]], [[Kesk-Kaspia|Kesk-]] ja [[Lõuna-Kaspia]]ks. Põhja-Kaspia on neist kõige madalam ja kõige magedam, Lõuna-Kaspia kõige sügavam ja kõige soolasem. Kaspia pindalast hõlmavad nad vastavalt 25%, 36% ja 39%. Kaspia mere suurim sügavus on 1025 meetrit.<ref name=SMA/> Sügavuselt on ta maailma kolmas järv, jäädes alla vaid [[Baikal]]ile ja [[Tanganjika järv|Tanganjikale]]. Mere keskmine sügavus on 208 meetrit, aga sealjuures on Põhja-Kaspia sügavus keskmiselt kõigest 4 meetrit. Kaspia maht on 78 648 km³, mis moodustab 44% maailma kõigi järvede kogumahust. Kaspia soolsus on keskmiselt 11‰, aga see kõigub väga suures ulatuses. Volga suudmes on vesi peaaegu mage (soolsus 0,05‰), kuid Kara-Bogazi lahes on vesi sooladest peaaegu küllastunud (350‰). Kaspia mere veetase on kõikunud üpris palju, viimase 3000 aasta jooksul nt 15 meetrit. Kirjalike ja arheoloogiliste andmete põhjal on kindlaks tehtud Kaspia kõrge veetase [[14. sajand]]i alguses. Kaspia veetaset on katkemata mõõdetud ja jälgitud [[1837]]. aastast. Sellest ajast peale on kõige kõrgem veetase (25,2 m allpool maailmamere taset) registreeritud [[1882]], aga kõige madalam (29,0 m allpool maailmamere taset) mõõdetud [[1977]]. aastal. Veetaseme kõikumise põhjused ei ole selged: arvatavasti on need nii klimaatilised, geoloogilised kui antropogeensed. Põhja- ja Kesk-Kaspia asuvad [[parasvööde|parasvöötmes]], Lõuna-Kaspia [[lähistroopikavööde|lähistroopikavöötmes]]. Talvel on õhutemperatuur Põhja-Kaspias −8...−10 °C ja Lõuna-Kaspias +8...+10 °C, suvel Põhja-Kaspias +24...+25 °C ja Lõuna-Kaspias +26...+27 °C. Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid (+44 °C) on mõõdetud järve idarannikul. Sademete hulk kõigub 90–100 millimeetrist [[kõrb]]elisel idakaldal kuni 1700 millimeetrini edelakaldal. Aastane aurumine on keskmiselt 1000 mm, aga [[Abşeroni poolsaar]]el ja Lõuna-Kaspias kuni 1400 mm aastas. Aurumine on sademetest märksa suurem ja puudujäägi korvavad jõed. Kaspia meri on suur [[kalamari|kalamarja]] püügikoht. Merepõhja all on [[nafta]]- ja [[maagaas]]ivarud. Mõlemat toodetakse suurtes kogustes. Suurim tootja on Aserbaidžaan, kes ekspordib toodangut naftajuhtmete kaudu, mille hulgas on [[Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhe]]. Nafta tootmine algas Aserbaidžaanis juba [[1820]]. Kaspia mere tõestatud naftavarud on 10 miljardi tonni ringis, aga nafta ja gaasi koguvarud on hinnanguliselt 18–20 miljardit tonni. Peale nafta ja gaasi toodetakse Kaspia mere rannikul [[keedusool]]a, [[lubjakivi]], [[liiv]]a ja [[savi]]. == Vaata ka == *[[Kaspia flotill]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Caspian Sea}} * [http://www.zin.ru/projects/caspdiv/biodiversity_report.html Kaspia mere biodiversiteedi projekt Kaspia mere keskkonnaprogrammi raames] (inglise keeles) [[Kategooria:Kaspia meri| ]] 6qd9pg1xp9x8sksymympho51atvdrii 0 10667 7256065 7207299 2026-10-19T21:49:12Z Juppi lantteineen 239848 Link 7256065 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = México | hääldus = m'ehhiko | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Ciudad de México | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt_üldvaade = Montaje de CDMX.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag of Mexico City.svg | lipu_link = [[México lipp]] | vapp = Coat of arms of Mexican Federal District.svg | vapi_link = [[México vapp]] | asendikaardi_pilt = Mexico (city) in Mexico (zoom).svg }} '''México''' [m'ehhiko] ehk '''Ciudad de México''' ('México linn') on [[Mehhiko]] pealinn ja ühtlasi riigi suurim linn. See on ka [[Põhja-Ameerika]] rahvaarvult suurim linn. México on üks maailma tähtsamaid kultuuri- ja finantskeskusi ning kuulub [[2024]]. aasta [[Globalization and World Cities Research Network]]i (GaWC) järgi [[maailmalinn]]ade hulka. Linn asub [[México org|México orus]] kõrgel platool, umbes 2240 meetri kõrgusel merepinnast. Administratiivselt koosneb México 16 halduspiirkonnast (''demarcaciones territoriales''), mis jagunevad omakorda väiksemateks naabruskondadeks ehk ''colonia''teks. Mehhiko linna rahvaarv oli 2020. aasta andmetel 9 209 944 inimest, ning selle pindala on 1495 km². Föderaalse ja osariikide valitsuste poolt kokkulepitud definitsiooni kohaselt ulatub Suur-México linna (''Área Metropolitana del Valle de México'') elanike arv 21 804 515 inimeseni. See teeb sellest maailma kuuenda suurima linnastu, [[Läänepoolkera]] suuruselt teise linnastu pärast [[São Paulo]]t [[Brasiilia]]s ning maailma suurima hispaaniakeelse linna. Suur-México linna [[sisemajanduse koguprodukt]] (SKP) oli [[2011]]. aastal ligikaudu 411 miljardit USA dollarit, mis asetab selle maailma tootlikumate linnapiirkondade hulka. México linn andis 15,8% kogu riigi SKP-st, samas kui kogu metropoli piirkond moodustas umbes 22% Mehhiko majandusest. Kui México linn oleks iseseisev riik, oleks see 2013. aasta seisuga olnud [[Ladina-Ameerika]] viies suurim majandus. México on Ameerika mandri vanim pealinn ja üks kahest, mille rajasid põlisrahvad. Linna rajasid umbes [[1325]]. aastal [[asteegid]] [[Texcoco järv]]e saarestikule ning kandis algselt nime Tenochtitlán. [[1521]]. aastal vallutati ja hävitati linn Hispaania vägede poolt Tenochtitláni piiramisel ning seejärel aga kujundati ja ehitati see ümber vastavalt [[Hispaania]] linnaarhitektuuri normidele. [[1524]]. aastal loodi México linna omavalitsusüksus nimega ''México Tenochtitlán'' ning alates [[1585]]. aastast hakati linna ametlikult nimetama ''Ciudad de México''. Pärast iseseisvumist Hispaaniast 19. sajandi alguses määrati linn ja selle ümbrus [[1824]]. aastal Mehhiko ainsaks föderaalringkonnaks (''Distrito Federal'' ehk DF). Pärast aastakümneid kestnud nõudmisi suurema poliitilise autonoomia järele said Mehhiko linna elanikud [[1997]]. aastal lõpuks õiguse valida demokraatlikult nii valitsusjuhti (''Jefe de Gobierno'') ehk linnapead kui ka ühekojalise seadusandliku kogu (''Asamblea Legislativa'') esindajaid. Linn on tuntud mitmete progressiivsete poliitikate poolest, sealhulgas valikuline abort, piiratud eutanaasia vorm, leppimispõhine lahutus, samasooliste abielu ning seaduslik soovahetus. [[29. jaanuar]]il [[2016]] lakkas México olemast föderaalringkond ning sai ametlikuks nimeks ''Ciudad de México''. Reformiga anti linnale suurem autonoomia ning muudeti selle valitsemise ja poliitilise korralduse struktuure. [[Mehhiko põhiseadus]]es on klausel, mille kohaselt ei saa Méxicost kunagi Mehhiko Ühendriikide osariiki kuni see on riigi pealinnaks. == Nimi == [[Inglise keel]]es tarvitatakse nime Mexico City [meksiko siti], et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel (Mexico). Erinevalt inglise keelest ei ole eesti keeles sellist eristamisvajadust: riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México. Nimest Ciudad de México on tuletatud lühend CDMX, mida kasutatakse laialdaselt linnale viitamiseks. Linna tunnusfraasina kasutatakse fraasi ''la Ciudad de la Esperanza'' 'lootuse linn'. == Asukoht ja elanikkond == México asub mägedevahelises nõos [[Mehhiko kiltmaa]]l, 2240 meetri kõrgusel üle merepinna. Elanike arv oli 2004. aasta seisuga 8,6 miljonit ja see kasvab. 2010. aasta seisuga oli elanike arv 8,85 miljonit. Terves México linnastus elas aga 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest. == Ajalugu == Linna rajasid hispaanlased 1521. aastal vallutatud asteekide pealinna [[Tenochtitlán]]i kohale. Linn on iseseisva [[Mehhiko]] pealinn aastast 1821. == Vaatamisväärsused == México ajalooline linnasüda ja [[Xochimilco]] linnaosa kanalid on arvatud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vaatamisväärsuste sekka kuuluvad näiteks [[Palacio de Bellas Artes]], [[Chapultepeci loss]], [[Torre Latinoamericana]] ja [[Mehhiko revolutsioon]]i mälestusmärk. Linnas asub kokku 128 muuseumi, millest tähelepanuväärsemad on [[riiklik antropoloogiamuuseum]] ja [[Soumaya muuseum]]. [[Fail:Timelapse Plaza de la Constitución (Zócalo) Ciudad de México, 2023.webm|pisi|tühi|Kulgevideo México väljakust Plaza de la Constitución 2023. aastal]] ==Vaata ka== *[[México metroo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid|Mexico City}} {{MEX}} [[Kategooria:Mehhiko linnad]] [[Kategooria:México| ]] 3hxil47q7jwhm1umemwybzfhw1k9ful 7256070 7256065 2026-10-19T21:51:12Z Juppi lantteineen 239848 Pilt 7256070 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = México | hääldus = m'ehhiko | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Ciudad de México | nimi2_keel = | nimi2 = | pilt_üldvaade = Montaje de CDMX.jpg | pildisuurus = 260px | lipp = Flag of Mexico City.svg | lipu_link = [[México lipp]] | vapp = Coat of arms of Mexican Federal District.svg | vapi_link = [[México vapp]] | asendikaardi_pilt = Mexico (city) in Mexico (zoom).svg }} [[Pilt:La_Ciudad_de_México,_tomada_en_globo_por_el_Noroeste_%3D_La_ville_du_Mexico,_prise_en_ballon_%3D_The_City_of_Mexico,_taken_from_a_balloon_(cropped).tif|pisi|[[Casimiro Castro]], "La Ciudad de México, vaade õhupallilt" (1869)]] '''México''' [m'ehhiko] ehk '''Ciudad de México''' ('México linn') on [[Mehhiko]] pealinn ja ühtlasi riigi suurim linn. See on ka [[Põhja-Ameerika]] rahvaarvult suurim linn. México on üks maailma tähtsamaid kultuuri- ja finantskeskusi ning kuulub [[2024]]. aasta [[Globalization and World Cities Research Network]]i (GaWC) järgi [[maailmalinn]]ade hulka. Linn asub [[México org|México orus]] kõrgel platool, umbes 2240 meetri kõrgusel merepinnast. Administratiivselt koosneb México 16 halduspiirkonnast (''demarcaciones territoriales''), mis jagunevad omakorda väiksemateks naabruskondadeks ehk ''colonia''teks. Mehhiko linna rahvaarv oli 2020. aasta andmetel 9 209 944 inimest, ning selle pindala on 1495 km². Föderaalse ja osariikide valitsuste poolt kokkulepitud definitsiooni kohaselt ulatub Suur-México linna (''Área Metropolitana del Valle de México'') elanike arv 21 804 515 inimeseni. See teeb sellest maailma kuuenda suurima linnastu, [[Läänepoolkera]] suuruselt teise linnastu pärast [[São Paulo]]t [[Brasiilia]]s ning maailma suurima hispaaniakeelse linna. Suur-México linna [[sisemajanduse koguprodukt]] (SKP) oli [[2011]]. aastal ligikaudu 411 miljardit USA dollarit, mis asetab selle maailma tootlikumate linnapiirkondade hulka. México linn andis 15,8% kogu riigi SKP-st, samas kui kogu metropoli piirkond moodustas umbes 22% Mehhiko majandusest. Kui México linn oleks iseseisev riik, oleks see 2013. aasta seisuga olnud [[Ladina-Ameerika]] viies suurim majandus. México on Ameerika mandri vanim pealinn ja üks kahest, mille rajasid põlisrahvad. Linna rajasid umbes [[1325]]. aastal [[asteegid]] [[Texcoco järv]]e saarestikule ning kandis algselt nime Tenochtitlán. [[1521]]. aastal vallutati ja hävitati linn Hispaania vägede poolt Tenochtitláni piiramisel ning seejärel aga kujundati ja ehitati see ümber vastavalt [[Hispaania]] linnaarhitektuuri normidele. [[1524]]. aastal loodi México linna omavalitsusüksus nimega ''México Tenochtitlán'' ning alates [[1585]]. aastast hakati linna ametlikult nimetama ''Ciudad de México''. Pärast iseseisvumist Hispaaniast 19. sajandi alguses määrati linn ja selle ümbrus [[1824]]. aastal Mehhiko ainsaks föderaalringkonnaks (''Distrito Federal'' ehk DF). Pärast aastakümneid kestnud nõudmisi suurema poliitilise autonoomia järele said Mehhiko linna elanikud [[1997]]. aastal lõpuks õiguse valida demokraatlikult nii valitsusjuhti (''Jefe de Gobierno'') ehk linnapead kui ka ühekojalise seadusandliku kogu (''Asamblea Legislativa'') esindajaid. Linn on tuntud mitmete progressiivsete poliitikate poolest, sealhulgas valikuline abort, piiratud eutanaasia vorm, leppimispõhine lahutus, samasooliste abielu ning seaduslik soovahetus. [[29. jaanuar]]il [[2016]] lakkas México olemast föderaalringkond ning sai ametlikuks nimeks ''Ciudad de México''. Reformiga anti linnale suurem autonoomia ning muudeti selle valitsemise ja poliitilise korralduse struktuure. [[Mehhiko põhiseadus]]es on klausel, mille kohaselt ei saa Méxicost kunagi Mehhiko Ühendriikide osariiki kuni see on riigi pealinnaks. == Nimi == [[Inglise keel]]es tarvitatakse nime Mexico City [meksiko siti], et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel (Mexico). Erinevalt inglise keelest ei ole eesti keeles sellist eristamisvajadust: riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México. Nimest Ciudad de México on tuletatud lühend CDMX, mida kasutatakse laialdaselt linnale viitamiseks. Linna tunnusfraasina kasutatakse fraasi ''la Ciudad de la Esperanza'' 'lootuse linn'. == Asukoht ja elanikkond == México asub mägedevahelises nõos [[Mehhiko kiltmaa]]l, 2240 meetri kõrgusel üle merepinna. Elanike arv oli 2004. aasta seisuga 8,6 miljonit ja see kasvab. 2010. aasta seisuga oli elanike arv 8,85 miljonit. Terves México linnastus elas aga 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest. == Ajalugu == Linna rajasid hispaanlased 1521. aastal vallutatud asteekide pealinna [[Tenochtitlán]]i kohale. Linn on iseseisva [[Mehhiko]] pealinn aastast 1821. == Vaatamisväärsused == México ajalooline linnasüda ja [[Xochimilco]] linnaosa kanalid on arvatud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vaatamisväärsuste sekka kuuluvad näiteks [[Palacio de Bellas Artes]], [[Chapultepeci loss]], [[Torre Latinoamericana]] ja [[Mehhiko revolutsioon]]i mälestusmärk. Linnas asub kokku 128 muuseumi, millest tähelepanuväärsemad on [[riiklik antropoloogiamuuseum]] ja [[Soumaya muuseum]]. [[Fail:Timelapse Plaza de la Constitución (Zócalo) Ciudad de México, 2023.webm|pisi|tühi|Kulgevideo México väljakust Plaza de la Constitución 2023. aastal]] ==Vaata ka== *[[México metroo]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid|Mexico City}} {{MEX}} [[Kategooria:Mehhiko linnad]] [[Kategooria:México| ]] fksm9qcg3jp2djmw2m0y6e6brukq2d8 0 11316 7256139 5487690 2026-10-20T06:17:11Z Kuuskinen 33651 7256139 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Lääne-Teravmäed | pilt = DeGeerdalen.JPG | pildiallkiri = DeGeerdalen | veekogu = [[Põhja-Jäämeri]] | saarestik = [[Teravmäed]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 1717 | kõrgeim koht = [[Newtontoppen]] | rahvaarv = 2884 | rahvaarvu seis = 2020 | keskus = [[Longyearbyen]] | asendikaardi pilt = Svalbard.PNG | osm = pind }} '''Lääne-Teravmäed''' on [[saar]] [[Teravmäed|Teravmägede]] lääneosas. Pindala 38 000 km&sup2;. [[Pilt:Lääne-Teravmäed.png|thumb|500px]] Mitu [[laht]]e lõhestavad saart sügavalt. Saar on mägine, kõrgeim tipp on 1713 meetri kõrgune [[Newtontoppen]]. [[Kliima]] on külm. Pisut üle poole saarest on kaetud [[liustik]]ega. Suuremad asulad saarel on [[Longyearbyen]], [[Barentsburg]] ja [[Ny-Ålesund]]. ==Vaata ka== * [[Teravmägede seemnepank]] {{Coordinate |type=isle |region=NO-21 |dim=197595}} [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Svalbard]] lgc0ufpqwtni7qqry18c6a8yu4arbcy 0 11525 7256034 5583493 2026-10-19T20:32:29Z Kuuskinen 33651 7256034 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Neuchâteli järv | pildi_nimi = Lac de neuchatel.jpg | pildi_seletus = Neuchâtel, juuli 2001 | suubuvad = | voolab_välja = | valgla_suurus = 2670 | järve_pindala = 218,3 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 38,3 | suurim_laius = 8,2 | keskmine_sügavus = 64,2 m | suurim_sügavus = 152 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Šveits }} '''Neuchâteli järv''' (sks. k. ''Neuenburgersee'') on [[järv]] [[Euroopa]] keskel [[Šveits]]i loodeosas pealinnast [[Bern]]ist 30–40 km lääne pool. Järve pindala on 218 km², pikkus kirde-edela suunal 38,5 km, ruumala 14 km³ ning suurim sügavus 153 meetrit. Veetase on 429 meetrit üle merepinna. Järve [[valgla]] katab umbes 2670 km². Neuchâteli järv on suurim täielikult Šveitsi piires paiknev järv. Suurim linn järve kaldal on samuti [[Neuchâtel]]. Kirde pool on samas orundis jätkuks [[Bieli järv]]. ==Vaata ka== {{commons|Category:Lake Neuchâtel|Kategooria:Neuchâteli järv}} {{Coordinate |NS=46.90555556 |EW=6.85888889 |type=waterbody |region=CH-BE/CH-FR/CH-NE/CH-VD |dim=5000}} [[Kategooria:Šveitsi järved]] r5eq1i5xtsv99x0kdhvj6g071hx3hr0 0 11851 7256035 5911188 2026-10-19T20:37:16Z Kuuskinen 33651 7256035 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Vierwaldstättersee | pildi_nimi = 6619 - Vitznau - Vierwaldstättersee.JPG | pildi_seletus = | suubuvad = [[Reussi jõgi]], [[Muota]], Engelberger Aa, [[Sarner Aa]] | voolab_välja = Reussi jõgi | valgla_suurus = 2124 | järve_pindala = 113,6 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 30 | suurim_laius = 20 | keskmine_sügavus = 104 | suurim_sügavus = 214 | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Šveits }} '''Vierwaldstättersee''' [fiirv'altšteterzee] ([[saksa keel]]es 'Nelja metsakantoni järv'; saksakeelne rööpnimi ''Vierwaldstätter'') on järv [[Kesk-Šveits]]is ([[Sise-Šveits]]is). Järve pindala on 113,6 km&sup2;, suurim sügavus 214 meetrit, veetase on 434 meetrit üle merepinna. Järve läbib [[Reussi jõgi]], selle väljumiskohas asub [[Luzern]]i linn. Vierwaldstättersee on suuruselt neljas järv Šveitsis ning paikneb nelja [[Kanton (Šveits)|kantoni]] ([[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]], [[Unterwalden]] ja [[Luzerni kanton|Luzern]]) piiril. Järve lõunakaldal on [[Rütli aas]], mida traditsiooniliselt peetakse [[Šveits|Šveitsi Konföderatsioon]]i asutamispaigaks. == Välislingid == {{Commons|Category:Lake Lucerne}} {{Coordinate |NS=47.01944444 |EW=8.40111111 |type=waterbody |region=CH |dim=5000}} [[Kategooria:Šveitsi järved]] c4v72hfy52wqgczd8zr9rm88oxzu7nx 0 11892 7255857 5484699 2026-10-19T13:51:57Z Kuuskinen 33651 7255857 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Vättern | pildi_nimi = A distant memory (2835767026).jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Rootsi]] | suubuvad = | voolab_välja = [[Motala ström]] | valgla_suurus = 4503 | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 1912 | järve_pindala_viide = | keskmine_sügavus = 41 m | suurim_sügavus = 128 m | vee_maht = | kõrgus_merepinnast = 88 m | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Rootsi | kaart = Lake Vättern.png | kaardi_seletus = }} '''Vättern''' on [[Rootsi]] suuruselt teine [[järv]] ([[Vänern]]i järel) ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] suuruselt neljas (Vänerni, [[Saimaa]] ja [[Peipsi-Pihkva järv]]e järel). Selle [[pindala]] on 1912 km². *Maht 75 km&sup3; *Suurim sügavus 128 m *Keskmine sügavus 41 m *Kõrgus merepinnast 88 m *[[Soolsus]] 0&permil; Järvest voolab välja [[Göta kanal]], mida nimetatakse ka [[Motala jõgi|Motala jõeks]]. Järves asub [[Visingsö]] saar. <gallery> Gränna harbour, Jönköping County, Sweden.jpg|[[Gränna]] sadam, kust pääseb [[Visingsö]] saarele. Lake Vättern and Visingsö island, seen from Brahehus, Sweden.jpg|Vätterni järv ja Visingsö saar. Swedish sauna on the lake.jpg|Järves asuv saun [[Karlsborg]]i linnas. Rödgavel.jpg|[[Omberg]]i mägi järve kaldal. [[Carl Curman]]i foto aastast 1889. </gallery> {{Coordinate |type=waterbody |region=SE-O/SE-E/SE-F/SE-T |dim=135000}} [[Kategooria:Rootsi järved]] ja33c68o4uc4ha1l5ymty8l6vokdau8 0 15053 7256267 7239224 2026-10-20T10:46:08Z ~2026-55885-13 240115 muudsin natuke tõsi asju 7256267 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | pilt = Oskar Luts.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]"<br>[[Oskar Lutsu mälestused]] | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli üks suur taun ja [[farmatseut]]. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu sitt stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Litside huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988), samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, kuigi mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles [[kihelkonnakool]]is. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse [[Oskar Lutsu mälestused|Lutsu mälestuste sarja]], lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[File:Oskar Luts 1914.jpg|thumb|Vene tsaariarmee sanitaar-alamleitnant Oskar Luts 1917. aastal farmatseudina Esimeses maailmasõjas]] * [[1894]]–[[1895]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s. * [[1907]] omandas [[Tartu Ülikool]]i juures apteekriabilise kutse. * [[1908]]. aastast töötas apteekriabilisena [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1909]]–[[1910]] ajateenistus Peterburis. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is farmaatsiat (rohuteadust), algul vabakuulajana. * [[1914]]–[[1918]] võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas Tartu ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== [[File:Oskar Luts abikaasa ja pojaga Vitebskis.jpg|thumb|Oskar Luts abikaasa ja pojaga 1918. aastal Vitebskis]] Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 26. detsembril 1886. aastal (u.k.j 7. jaanuar 1887) Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=http://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == [[File:Oskar Luts 1910.jpg|thumb|Oskar Luts 1910. aastal]] ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Algul avaldas Luts oma teosed pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku [[Georg Hartwig]]i romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1910, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} [[File:Oskar Luts 1912.jpg|thumb|Oskar Luts 1912. aastal]] Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-27 |pealkiri=Kultuuri kodu {{!}} Hiilgavalt alustanud Oskar Lutsu lõpp oli nukker |url=http://kultuur.err.ee/1609615925/kultuuri-kodu-hiilgavalt-alustanud-oskar-lutsu-lopp-oli-nukker |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid teoseid.<ref name="Eerik Teder" /> Kuigi Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas selle esimesena [[Andres Särev]],<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu Endlas 1936. Esimest korda kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1969. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas sopran [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes ajalehe joonealusena aastail 1942–1943, eraldi raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Ilmselt toimub tegevust siiski hiljem, aastal 1910 ning edasi. Pakutud on ka aastaid 1912-13. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldatakse teoses [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel, ilmselt 1923-24. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1990) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu teose pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> Oskar Lutsu majamuuseumi töötaja Liivi Rosenvald<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Kus on meie aja Oskar Luts? |url=https://tartu.postimees.ee/6534418/kus-on-meie-aja-oskar-luts |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> seletab "Talve" kahe autori võimalikku segunemist sellega, et [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] suur igatsus oli oma lemmikkirjaniku lugu lõpule viia. "Talves" see ka toimub – peategelane Arno tuleb kodumaale ja sureb oma kodutalus. Nii jõuab Arno lugu lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2013-04-29 |pealkiri=Arutelud Lutsu "Talve" ümber ei jõua kunagi lahenduseni |url=https://menu.err.ee/262517/arutelud-lutsu-talve-umber-ei-joua-kunagi-lahenduseni |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2019. aastal valmis teose ainetel film [[Talve (film)|"Talve"]], mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim draamateos on "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus|karskusteemalisi]] jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== {{vaata|Oskar Lutsu mälestused}} Aastatel [[1930]]–[[1941]] ilmus ka Oskar Lutsu "Mälestuste" sari, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. Mälestusi VII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1910. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. ==Mõju Eesti kultuuris== Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|Tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud [[mälestusmärk]]e, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Mälestuskivi paigaldati ka Lutsu sünnikohta [[Järvepera]] külas Posti talus (tollal [[Palamuse kihelkond]], nüüd [[Jõgeva vald]]). * Oskar Lutsu järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. (Tartu kesklinnas praegu asuv [[Lutsu tänav]] ei ole Oskar Lutsu järgi nimetatud.) * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas [[Riia tänav]]al [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [https://web.archive.org/web/20110820021518/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [https://web.archive.org/web/20160304030706/http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[https://web.archive.org/web/20231030184045/https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231:oskar-luts-looming&catid=51:virtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Aivar Kull]] [https://archive.today/20130106133105/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/03/30/tartu/kultuur.htm%23esimene "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus" Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur" Sirp, 28. aprill 2000 * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 * [[Jaan Undusk]].Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake". Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk. Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar". Eesti Päevaleht, 27. august 2010 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Oskar Luts}} {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} {{teemalehed}} * {{ISIK|1956}} * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Raamatukaubandus]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] e40n6pry79o7rdoxh3kk4dncxl05udb 7256270 7256267 2026-10-20T10:50:36Z ~2026-55885-13 240115 7256270 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | pilt = Oskar Luts.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]"<br>[[Oskar Lutsu mälestused]] | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli üks suur taun ja [[farmatseut]]. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu sitt stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Litside huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988), samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, kuigi mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles [[kihelkonnakool]]is. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse [[Oskar Lutsu mälestused|Lutsu mälestuste sarja]], lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[File:Oskar Luts 1914.jpg|thumb|Vene tsaariarmee sanitaar-alamleitnant Oskar Luts 1917. aastal farmatseudina Esimeses maailmasõjas]] * [[1894]]–[[1895]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s. * [[1907]] omandas [[Tartu Ülikool]]i juures apteekriabilise kutse. * [[1908]]. aastast töötas apteekriabilisena [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1909]]–[[1910]] ajateenistus Peterburis. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is farmaatsiat (rohuteadust), algul vabakuulajana. * [[1914]]–[[1918]] võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas Tartu ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== [[File:Oskar Luts abikaasa ja pojaga Vitebskis.jpg|thumb|Oskar Luts abikaasa ja pojaga 1918. aastal Vitebskis]] Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 26. detsembril 1886. aastal (u.k.j 7. jaanuar 1887) Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=http://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == [[File:Oskar Luts 1910.jpg|thumb|Oskar Luts 1910. aastal]] ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Algul avaldas Luts oma teosed pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku [[Georg Hartwig]]i romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1910, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} [[File:Oskar Luts 1912.jpg|thumb|Oskar Luts 1912. aastal]] Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-27 |pealkiri=Kultuuri kodu {{!}} Hiilgavalt alustanud Oskar Lutsu lõpp oli nukker |url=http://kultuur.err.ee/1609615925/kultuuri-kodu-hiilgavalt-alustanud-oskar-lutsu-lopp-oli-nukker |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid teoseid.<ref name="Eerik Teder" /> Kuigi Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas selle esimesena [[Andres Särev]],<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu Endlas 1936. Esimest korda kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1969. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas sopran [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes ajalehe joonealusena aastail 1942–1943, eraldi raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Ilmselt toimub tegevust siiski hiljem, aastal 1910 ning edasi. Pakutud on ka aastaid 1912-13. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldatakse teoses [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel, ilmselt 1923-24. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1990) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu teose pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> Oskar Lutsu majamuuseumi töötaja Liivi Rosenvald<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Kus on meie aja Oskar Luts? |url=https://tartu.postimees.ee/6534418/kus-on-meie-aja-oskar-luts |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> seletab "Talve" kahe autori võimalikku segunemist sellega, et [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] suur igatsus oli oma lemmikkirjaniku lugu lõpule viia. "Talves" see ka toimub – peategelane Arno tuleb kodumaale ja sureb oma kodutalus. Nii jõuab Arno lugu lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2013-04-29 |pealkiri=Arutelud Lutsu "Talve" ümber ei jõua kunagi lahenduseni |url=https://menu.err.ee/262517/arutelud-lutsu-talve-umber-ei-joua-kunagi-lahenduseni |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2019. aastal valmis teose ainetel film [[Talve (film)|"Talve"]], mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim draamateos on "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus|karskusteemalisi]] jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== {{vaata|Oskar Lutsu mälestused}} Aastatel [[1930]]–[[1941]] ilmus ka Oskar Lutsu "Mälestuste" sari, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. Mälestusi VII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1910. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. ==Mõju Eesti kultuuris== Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|Tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud [[mälestusmärk]]e, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Mälestuskivi paigaldati ka Lutsu sünnikohta [[Järvepera]] külas Posti talus (tollal [[Palamuse kihelkond]], nüüd [[Jõgeva vald]]). * Oskar Lutsu järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. (Tartu kesklinnas praegu asuv [[Lutsu tänav]] ei ole Oskar Lutsu järgi nimetatud.) * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas [[Riia tänav]]al [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [https://web.archive.org/web/20110820021518/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [https://web.archive.org/web/20160304030706/http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[https://web.archive.org/web/20231030184045/https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231:oskar-luts-looming&catid=51:virtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Aivar Kull]] [https://archive.today/20130106133105/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/03/30/tartu/kultuur.htm%23esimene "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus" Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur" Sirp, 28. aprill 2000 * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 * [[Jaan Undusk]].Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake". Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk. Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar". Eesti Päevaleht, 27. august 2010 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Oskar Luts}} {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} {{teemalehed}} * {{ISIK|1956}} * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Raamatukaubandus]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] mzb6iyk2le2wm79bl6ygj1fumjr5kkt 7256277 7256270 2026-10-20T11:04:48Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-55885-13|~2026-55885-13]] ([[User talk:~2026-55885-13|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kasudas|Kasudas]]. 7239224 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|kõneleb eesti kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[Oskar Lutz]].}} {{Persoon | nimi = Oskar Luts | Taustavärv = | pilt = Oskar Luts.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1887|01|7}} | sünnikoht = [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|23|1887|01|7}} | surmakoht = [[Tartu]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | a1 = Elukutse | a2 = kirjanik, farmatseut | b1 = Alma mater | b2 = [[Tartu Ülikool]] | c1 = Tuntumad teosed | c2 = "[[Kevade]]"<br>"[[Suvi (Luts)|Suvi]]"<br>"[[Sügis (Luts)|Sügis]]"<br>[[Oskar Lutsu mälestused]] | d1 = Abikaasa | d2 = Valentina Luts (1892–1982) | e1 = Lapsed | e2 = [[Georg Luts]] (1918–2004) | f1 = | f2 = | g1 = | g2 = }} '''Oskar Luts''' ([[7. jaanuar]] [[1887]] <small>([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 26. detsember 1886)</small> [[Järvepera]] küla, [[Palamuse kihelkond]] – [[23. märts]] [[1953]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja [[farmatseut]]. Kirjandusteadlase [[Heino Puhvel]]i sõnul on Lutsu stiilile omased "[[huumor]] ja [[sentimentalism|sentimentaalne]] pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."<ref name="Puhvel144" /> Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka [[Charles Dickens]]iga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud.<ref name="estinst" /> Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "[[Kevade]]" (1912–1913), "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" (1918–1919) ja "[[Sügis (Luts)|Sügis]]" (1938, 1988), samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "[[Talve]]" autorsus on kaheldav, kuigi mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti [[Palamuse]]ga sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles [[kihelkonnakool]]is. Mitmed Lutsu tegelased – [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Adniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], kellamees [[Lible]], köster [[Julk-Jüri]], [[õpetaja Laur]] – on saanud rahvuslikeks [[arhetüüp]]ideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990), "[[Talve (film)|Talve]]" (2020). [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutunud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Tänini loetakse [[Oskar Lutsu mälestused|Lutsu mälestuste sarja]], lastejuttudest populaarseim on aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. Lutsu populaarsus ja rahvalikkus on teinud talle karuteeneid, akadeemilises kirjandusteaduses on ta jäänud "tõsisemate" kirjanike varju. Nii näiteks pole 2001. aasta "Eesti kirjandusloos" Luts pälvinud eraldi peatükki (erinevalt näiteks [[Ernst Peterson-Särgava]]st ja [[Juhan Sütiste]]st), vaid tema loomingu käsitlus jaotub laiali eri žanride ja perioodide peatükkidesse.<ref name="Eesti kirjanduslugu" /> Kirjandusringkondade üleolevat suhtumist Lutsu on kajastanud ka [[Mihkel Mutt]] romaanis "[[Elu allikad]]". == Elukäik == [[File:Oskar Luts 1914.jpg|thumb|Vene tsaariarmee sanitaar-alamleitnant Oskar Luts 1917. aastal farmatseudina Esimeses maailmasõjas]] * [[1894]]–[[1895]] Õppis [[Änkküla]] külakoolis. * [[1895]]–[[1899]] [[Palamuse]] kihelkonnakool. * [[1899]]–[[1902]] [[Tartu Reaalkool]]. * [[1903]]. aastast töötas apteekriõpilasena Tartus ja [[Narva]]s. * [[1907]] omandas [[Tartu Ülikool]]i juures apteekriabilise kutse. * [[1908]]. aastast töötas apteekriabilisena [[Tallinn]]as ja [[Peterburi]]s. * [[1909]]–[[1910]] ajateenistus Peterburis. * [[1911]]–[[1914]] õppis [[Tartu Ülikool]]is farmaatsiat (rohuteadust), algul vabakuulajana. * [[1914]]–[[1918]] võttis [[Farmatseut|farmatseudina]] osa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] [[Pihkva]]s, [[Varssavi]]s, [[Dvinsk]]is, [[Vilnius]]es ja [[Vitebsk]]is, samal perioodil ka abiellus. * [[1919]]–[[1920]] töötas Tartu ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. * [[1922]]. aastast oli kutseline kirjanik Tartus. * [[1941]] sai temast Eesti NSV esimene [[personaalpension]]är. * 1941–1944 oli Luts üks väheseid eesti kirjanikke, kelle teostest ilmusid kordustrükid (kokku 5, sealhulgas "Vanasti", "Pikem peatus" ja "[[Kevade]]"; viimane parandustega, näiteks Tõnissoni terava repliigita sakslaste pihta).<ref name="Signe Pärt" /> * [[1945]] anti talle [[Eesti NSV]] esimene [[Eesti NSV rahvakirjanik]]u aunimetus. * [[1946]] pälvis ta [[Tööpunalipu orden]]i. Oskar Luts on maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le.<ref name="E1vAY" /> ==Perekond== [[File:Oskar Luts abikaasa ja pojaga Vitebskis.jpg|thumb|Oskar Luts abikaasa ja pojaga 1918. aastal Vitebskis]] Oskar Luts oli Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps. Ta sündis 26. detsembril 1886. aastal (u.k.j 7. jaanuar 1887) Posti talu saunas [[Järvepera]] külas [[Palamuse]] kihelkonnas Tartumaal.<ref name="nUgMe" /> Tema noorim vend oli hilisem filmioperaator ja filmilavastaja [[Theodor Luts]]. Lutsu abikaasa Valentina Luts (1892–1982), neiupõlvenimega Krivitskaja, sündis 12. veebruaril 1892 [[Minsk|Minskis]]. Ta oli pärit [[Viciebski kubermang]]ust. Valentina isa Simeon oli rahvuselt [[valgevenelased|valgevenelane]], kes töötas [[Vitebsk]]i politseipristavina, ning ema Anna oli rahvuselt [[poolakad|poolatar]].<ref name="Lõhmus" /><ref name="Kull" /> Kui Valentina oli viie aastane, siis suri ta isa. Emal jäi järele viis alaealist last. Raske majandusliku olukorra tõttu pidi Valentina hakkama noorelt töötama ja sellepärast jäi tal ka keskkool lõpetamata. Ta töötas [[Viciebsk]]i linnas raudteede valitsuses kontoriametnikuna.<ref>{{Netiviide|autor=Meeli Väljaots|url=http://elu24.postimees.ee/7569939/elu25-naine-klassiku-korval-oskar-lutsu-valgevene-prouast-valentinast|pealkiri=ELU25 ⟩ Naine klassiku kõrval: Oskar Lutsu valgevene prouast Valentinast|väljaanne=Postimees|aeg=22. juuli 2022}}</ref> Oskar ja Valentina abiellusid 2. juulil ([[vkj]]) 1917 Viciebskis ning nende poeg [[Georg Luts]] sündis 11. aprillil 1918 veel seal.<ref name="Kull" /> Perekond tuli varasügisel 1918 Eestisse. == Looming == [[File:Oskar Luts 1910.jpg|thumb|Oskar Luts 1910. aastal]] ===Varane looming=== Oskar Lutsu kirjanduslik tee algas luuletajana, kui [[1907]]. aastal ilmus [[Postimees|Postimehes]] tema esimene teos, milleks oli luuletus "Elu". Algul avaldas Luts oma teosed pseudonüümi Toomas Oskari (Thomas Oskary) all.<ref name="Roos" /> Viljakam aasta oli 1908, kui Luts tõlkis [[Päevaleht (1905)|Päevalehele]] saksa kirjaniku [[Georg Hartwig]]i romaani ja kirjutas mitu jutustust. Mõningane paus tuli sisse 1909–1910, mida võib põhjendada [[ajateenistus]]ega sõjaväes [[Peterburi]]s. 1911. aastal taas Eestis olles ja [[Tartu Ülikool]]i rohuteadust õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "[[Paunvere]]", mis ilmus küll alles 1913.<ref name="Roos" /> ===Tootsi-lood=== Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "[[Kevade]]" ilmus kahes osas aastatel [[1912]]–[[1913]] ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" I–II, [[1918]]–1919; "[[Tootsi pulm]]", [[1921]]; "[[Argipäev]]", [[1924]]; "[[Sügis (Luts)|Sügis]]", [[1938]], II osa [[1988]]. Sarja tegevus toimub [[Paunvere]] alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava [[Palamuse]]ga. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "[[Kevade]]s": [[Joosep Toots]], [[Arno Tali]], [[Raja Teele]], [[Jorh Aadniel Kiir]], [[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]], aga samuti kohaliku kiriku kellamees [[Lible]] ja köster [[Julk-Jüri]] ning kooliõpetaja [[õpetaja Laur|Laur]] on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1970), "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976), "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1991). ===="Kevade"==== {{vaata|Kevade}} [[File:Oskar Luts 1912.jpg|thumb|Oskar Luts 1912. aastal]] Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatris lavastatud näidend "Paunvere".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-27 |pealkiri=Kultuuri kodu {{!}} Hiilgavalt alustanud Oskar Lutsu lõpp oli nukker |url=http://kultuur.err.ee/1609615925/kultuuri-kodu-hiilgavalt-alustanud-oskar-lutsu-lopp-oli-nukker |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 1911. aastal valminud "Kevade" avaldamine ei läinud kergelt: neli kirjastust, sealhulgas [[Noor-Eesti Kirjastus]] ja [[Postimees]], lükkasid "Kevade" tagasi. Luts lasi teose esimese osa trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. Esimesed arvustused [[Anton Jürgenstein]]i ja [[A. H. Tammsaare]] sulest olid tagasihoidlikud, muutus raamat lugejate seas üha populaarsemaks. Oma osa oli menus ka asjaolul, et Oskari noorem vend, hilisem filmimees [[Theodor Luts]] töötas sellal Postimehe raamatuäris müüjana ning soovitas raamatut lugejaile. Nii osteti "Kevade" esimest osa 1912. aasta jõululaupäeval Postimehe poest 200 eksemplari. Samal aastal määras [[Eesti Kirjanduse Selts]]i auhinnakomisjon Lutsule "Kevade" eest ergutusauhinnaks 50 rubla. Teise osa avaldas 1913. aastal juba Noor-Eesti Kirjastus, nii nagu ka enamiku Lutsu hilisemaid teoseid.<ref name="Eerik Teder" /> Kuigi Luts ei pidanud oma koolimälestusi kirjutades nende lugejatena silmas lapsi, võitis "Kevade" juba 1920.–1930. aastatel noorte lugejate tähelepanu. Tänini seisab see kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas, kus sellega tegeldakse juba neljandas klassis.<ref name="Rapid development" /> Raamatu muudavad ajatuks selle värvikad karakterid, rahvalik huumor ja elav tegevustik, mille varjus kirjeldab autor leebelt inimhinge sügavaid tundeid. Seepärast võimaldab "Kevade" üha uusi tõlgendusi ja käsitlusi, eriti seoses teiste kunstivormidega. Korduvalt on teost seatud lavalaudadele:<ref name="Rapid development" /> 1937. aastal lavastas selle esimesena [[Andres Särev]],<ref name="Raimu Hanson" /> sõjajärgseil aastail [[Voldemar Panso]] jt.<ref name="Eerik Teder" /> Lutsu enda näidend "Tootsi lood" valmis 1929 ja lavastati Pärnu Endlas 1936. Esimest korda kaaluti "Kevadest" filmi tegemist juba 1926.–1927. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmistuudio Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi ("Joosep Toots"). Tookord filmist siiski asja ei saanud,<ref name="Raimu Hanson" /> "Kevade" ainetel valmis [[Kevade (film)|samanimeline film]] alles 1969. aastal režissöör [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] käe all. See kuulub koos sama režissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots – [[Aare Laanemets]], Tõnisson – [[Ain Lutsepp]], Lible – [[Kaljo Kiisk]]).<ref name="Rapid development" /> "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "[[Kevad südames]]" (peaosas sopran [[Toomas Uibo]]).<ref name="yFruV" /> "Kevade" põhjal on loodud ka ballett.<ref name="Rapid development" /> "Kevade" on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde.<ref name="zsVbZ" /> ===="Uusi pildikesi "Kevadest""==== Neli täiendavat juttu "Kevadele", ilmunud Postimehes ajalehe joonealusena aastail 1942–1943, eraldi raamatuna alles 1995. Kuigi tegevusaja järgnevuses "Kevade" ja "Suve" vahel, valmis Lutsul viimasena kõigist Tootsi-lugudest. ===="Suvi"==== {{vaata|Suvi (Luts)}} "Kevade" lugejamenu ajel jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. aastal ilmus "Suve" esimene osa, 1919. aastal teine. Tegevustik neis toimub 6–7 aastat "Kevade" lõpust hiljem, ajaloolises plaanis millalgi enne Vabadussõda. Ilmselt toimub tegevust siiski hiljem, aastal 1910 ning edasi. Pakutud on ka aastaid 1912-13. Tuttavad tegelased on jõudnud mehelemineku- või naisevõtuikka. Teose keskmes on [[Joosep Toots]], kes on töötanud Venemaal mõisavalitsejana, saabub sealt tagasi kodutallu Ülesoole ning hakkab mahajäänud talu üles ehitama. Toots konkureerib endise kooliõe [[Raja Teele]] sümpaatia pärast rätsep [[Jorh Aadniel Kiir|Jorh Adniel Kiirega]]. Teele nõudmisel on Kiir valmis isegi senisest elukutsest loobuma ja põllumeheks hakkama. Asjast ei tule aga midagi välja ning pärast vastastikuseid vingerpusse jääb peale ikkagi Toots. "Suve" ja "Tootsi pulma" põhjal valmis 1976. aastal [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] film, mis kannab samuti pealkirja "[[Suvi (film)|Suvi]]". ===="Tootsi pulm"==== {{vaata|Tootsi pulm}} Nagu pealkirigi ütleb, keskendub raamat [[Joosep Toots]]i ja [[Raja Teele]] pulmale. ===="Argipäev"==== {{vaata|Argipäev (Luts)}} "Argipäevas" (algse pealkirjaga "Äripäev") on fookus [[Jorh Aadniel Kiir|Kiirel]], kes on endiselt vallaline mees ning peab langetama valiku kahe ootamatult [[Paunvere|Paunverre]] saabunud õmbleja [[Juuli Kiir|Juuli]] ja Maali vahel. [[Jorh Aadniel Kiir|Kiir]] abiellub Juuliga, ent viskab silma ka Maalile. Ühtaegu kirjeldatakse teoses [[Raja Teele]] ja [[Joosep Toots]]i abieluprobleeme, mis viivad ajutise lahkukolimiseni. ===="Sügis"==== {{vaata|Sügis (Luts)}} "Sügise" esimene osa avaldati juba 1938. aastal, teine osa ilmus ent raamatuna alles 50 aastat hiljem, 1988. Aasta varem, Lutsu juubeliks ilmus “Sügis 2” ajakirjas Looming 1/87. Osa sellest avaldas Luts küll juba [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aegsetes ajalehtedes järjejutuna. Raamat käsitleb tegelaste keskiga [[Vabadussõda|Vabadussõja]]-järgsetel aastatel, ilmselt 1923-24. Peamine süžeeliin keskendub rätsepmeister [[Jorh Aadniel Kiir|Kiire]] suhetele õmblejannade [[Juuli Kiir|Juuli]] ja [[Maali]]ga ning tema talupidamispüüdlustele. "Sügise" põhjal tehtud [[Sügis (film)|samanimeline film]] (1990) jäi ka Arvo Kruusemendi filmisarjas viimaseks. ===="Talve"==== {{vaata|Talve}} Juba 1939. aasta 10. märtsi [[Uudisleht|Uudislehes]] lubas Luts lugejaile lasta samal aastal välja kaks raamatut, üks neist pidi olema sarja viimane osa "Talve". Raamat siiski ei ilmunud. 1994. aastal avaldas Tartu kirjastus Ilmamaa Oskar Lutsu teose pealkirjaga "Talve", mille väidetavalt oli käsikirjast ümber kirjutanud kirjandushuviline [[Arnold Felix Karu]]. Raamatu autorsuse ümber puhkes ajakirjanduses diskussioon. Kirjanduskriitik [[Maie Kalda]] hinnangul oli avaldatud teose 228 lehekülje pikkusest tekstist puhast Lutsu 4, moonutatud, ehkki võimalikku Lutsu 115, [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] otsest omaloomingut 94 ning raskesti määratletavat materjali 15 lehekülge.<ref name="Signe Pärt" /> Oskar Lutsu majamuuseumi töötaja Liivi Rosenvald<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Kus on meie aja Oskar Luts? |url=https://tartu.postimees.ee/6534418/kus-on-meie-aja-oskar-luts |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> seletab "Talve" kahe autori võimalikku segunemist sellega, et [[Arnold Felix Karu|Arnold Karu]] suur igatsus oli oma lemmikkirjaniku lugu lõpule viia. "Talves" see ka toimub – peategelane Arno tuleb kodumaale ja sureb oma kodutalus. Nii jõuab Arno lugu lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2013-04-29 |pealkiri=Arutelud Lutsu "Talve" ümber ei jõua kunagi lahenduseni |url=https://menu.err.ee/262517/arutelud-lutsu-talve-umber-ei-joua-kunagi-lahenduseni |vaadatud=2023-01-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2019. aastal valmis teose ainetel film [[Talve (film)|"Talve"]], mille lavastas [[Ergo Kuld]]. ===Näidendid=== Menukaks osutusid Lutsu realistlikud lühikomöödiad ("[[Paunvere]]", "[[Kapsapea]]", "Ärimehed"), mis ilmusid kõik 1913. aastal. Vahelduv edu saatis tema romantilis-sümbolistlikke draamasid ("Laul õnnest", 1913; dramaatilised visandid "Sinihallik" ja "Sootuluke", 1919). Oma esimeses näidendis "Paunvere" kirjeldas Luts 1910. aastal valminud Palamuse seltsimaja ehitust.<ref name="UsvXk" /> Lutsu populaarseim draamateos on "[[Kapsapea]]", mida kirjandusloolane [[Ants Järv]] iseloomustab nii: "... "Kapsapää" (1912) on eesti näitekirjanduse parim ühevaatuseline komöödia."<ref name="EKL150" /> ===Jutustused=== Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa ("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "[[Soo (raamat)|Soo]]"; "Kirjad Maariale", 1919; "Karavaan", 1920). Lutsu [[proosa]]loomes leidub ka sentimentaal-[[Naturalism|naturalistlikku]] linnaainest: süžee ja tüübistik on lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustustes noorukeist ("Andrese elukäik", [[1923]]; "Õpilane Valter", [[1927]]; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", [[1935]]), melodramaatika ühendab Lutsu [[moraal]]i- ja [[karskus|karskusteemalisi]] jutustusi ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", [[1926]]; "Udu", [[1928]]; "Pankrot", [[1929]]) ning tragikoomika ja [[grotesk]] agulielust kõnelevaid jutustusi ("[[Tagahoovis]]", [[1933]]; "Vaikne nurgake", [[1934]]). ===Mälestused=== {{vaata|Oskar Lutsu mälestused}} Aastatel [[1930]]–[[1941]] ilmus ka Oskar Lutsu "Mälestuste" sari, milles oli kokku 13 köidet (sh "Vanad teerajad" 1930, "Talvised teed" ning "Läbi tuule ja vee" [[1931]], "Vaadeldes rändavaid pilvi", [[1932]]). Parimaiks neist peetakse viit esimest köidet, mis käsitlevad huumori ja nostalgiaga tema lapsepõlve ja kooliaastaid.<ref name="estinst" /> Lutsu mälestused elasid üle uue populaarsuslaine 1980. aastatel, mil neist hakkasid ilmuma kordustrükid: "Mälestusi" 1982, "Vaadeldes rändavaid pilvi" 1984 jt. 2010. aastal ilmusid "Eesti mälu" raamatusarjas uuesti "Ladina köök. Mälestusi VI" (1934) ja "Kuningakübar. Mälestusi VII" (1935). Esimene neist kajastab aastaid 1902–1905 Tartus, teine aga sõjaväeteenistuse ajal Peterburis farmatseudina töötamist aastatel 1909–1910. <ref>{{Raamatuviide|autor=Oskar Luts|pealkiri=Ladina köök. Kuningakübar|aasta=2010|koht=|kirjastus=Eesti Päevalehe AS|lehekülg=}}</ref> ===Vested, lastekirjandus, tõlked=== Lutsu sulest ilmus rohkesti [[följeton]]e ja [[veste]]id (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", [[1927]]; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("[[Nukitsamees]]" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] jutustuse "Jüri Pügal" ([[1945]]), följetone ja tõlkeid [[vene keel]]est. Üks Lutsu esimesi tõlkeid oli [[Nikolai Gogol]]i "[[Revident (Gogol)|Revident]]" pealkirjaga "Rewisor" 1916. aastal (kaastõlkija [[Ants Simm]]); pärast sõda tõlkis ta muuhulgas [[Aleksander Kuprini]] teoseid.<ref name="Kg8Ec" /> Samas ilmus Lutsult ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna [[agul]]ielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "[[Tagahoovis]]" (1933) ja "Vaikne nurgake" (1934). Heino Puhvel kirjeldab neid kui jutustusi "vaeste ja positsioonita inimeste eluraskustest, neis domineerib pessimistlik põhiheli, sagedane on peategelaste saatuse nurjumine, eluraskustele allajäämine või moraalne nüristumine. Lutsu huumor on neis jutustustes muutnud nukraks ja omandab ainult harva rõõmsa varjundi."<ref name="Puhvel145" /> Näidendeist menukaim on "[[Kapsapea]]" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud [[Kapsapea (multifilm)|samanimeline multifilm]]. Populaarsed olid Lutsu [[följeton]]id, mille tegelastest tuntuim on [[Karl Martin Uhhuu]]. Lastejuttudest populaarseim aga "[[Nukitsamees]]", millest valmis [[Nukitsamees (film)|samanimeline film]] [[1981]]. aastal režissöör [[Helle Karis]]e käe all. ==Mõju Eesti kultuuris== Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] nimetab veebientsüklopeedias [[Estonica]] Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks".<ref name="2PDY0" /> Oskar Lutsu teosed on mõjutanud ka eesti keelepruuki. Arvukalt on tsiteeritud ja parodeeritud "Kevade" alguslauset: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Levinud on nii teisedki Lutsu tegelaste repliigid – "Mis kinni ei jää, saab kinni löödud!" – "Oleks ma teadnud, et sa tuled, ma oleks kodust ära läinud." – "Mis sul seal kodus on?" "Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste." – kui ka fraasid nagu "[[Damaskuse teras|Tamasseri raud]]" ja "Lible tegi, Lible tegi!". Suuresti teatakse neid siiski filmide järgi. ===Mati Undi Lutsu-lavastused=== Lutsu teoste põhjal on sündinud terve rida raamatuid, näidendeid ja filme, nende sündmustikule ja tegelastele on Eesti kultuuris ohtralt viiteid. Nende kõrval on loodud Lutsu-mõjulisi teoseid ka laiemalt kui ühe tema teose tõlgendamise piires. Selliste hulka kuuluvad [[Mati Unt|Mati Undi]] lavastused "Täna õhtul kell kuus viskame lutsu" ([[Eesti Draamateater]], 1998; avaldatud kogumikus "Huntluts"), "Kapsapea ja Kalevi kojutulek" ([[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], 1983), "Raha!" (aluseks lühinäidendid "Pärijad" ja "Onu paremad päevad") ning "Inimesed saunalaval" ([[Von Krahli Teater]], 1999; samuti kogumikus "Huntluts"). Neist viimase ainetel omakorda on [[Andres Maimik]] teinud samanimelise filmi.<ref name="eoWir" /><ref name="kdi9C" /> "Need teosed on nn Vooremaa eksistentsialism – katse näha inimolu [[sisyphos]]likku kulgu [[vooremaa]]laste, eeskätt Oskar Lutsu tegelaste, aga ka iseenda kaudu," on Undi Lutsu-lavastusi iseloomustanud kriitik [[Kalev Kesküla]]. "Unt tajus Lutsu kosmoses olemise põhja ja see põhi oli temale – kah vooremaalasele – tuttav. /---/ Nii et olles maailmamees, on Unt paratamatult ka vooremaalane ning oma Lutsu ja Tammsaare lavastamise hulluses ka rahvuskirjanik. Luts ja Tammsaare on minu rahvuse asi, on ta öelnud. Ja et neil on Lutsuga ühine saladus – rahvus."<ref name="sDIEn" /> Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistas Vanemuise teater Undi "Täna õhta kell kuus viskame Lutsu" uuslavastusega "Huntlutsu", mille lavastas [[Ingo Normet]].<ref name="1IjrW" /> "Kiire ja Tootsi aastakümnetepikkune võitlus ja võistlus küll maa, küll naise, küll tõe ja õiguse eest, tunneb eesti kirjanduses vaid ühte vastet – [[Andres Paas|Andrese]] ja [[Oru Pearu|Pearu]] maadejagamist," võrdles [[Ingo Normet]] Lutsu ja [[A. H. Tammsaare|Tammsaaret]]. "Unt on kirjutanud: "Tammsaare ja Luts põle mitte ilmaasjata meie tähtsaimad kirjanikud. Miskit väga salajast peitub neis." Ja Mati Undis ka."<ref name="06Z1L" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Lutsu sammas Tartus apr 2010.jpg|pisi|[[Oskar Lutsu ausammas|Oskar Lutsu mälestussammas Tartus]]]] * Oskar Lutsule on püstitatud [[mälestusmärk]]e, neist esimene 1954. aastal [[Oskar Lutsu hauamonument|hauamonumendina]] (autorid [[Martin Saks]] ja [[Endel Taniloo]]). 1987. aastal püstitati talle Tartusse [[Emajõgi|Emajõe]]-äärsesse [[Vabaduse puiestik]]ku [[Oskar Lutsu ausammas|mälestussammas]] (autor [[Aulin Rimm]], arhitekt [[Allan Murdmaa]]). Mälestuskivi paigaldati ka Lutsu sünnikohta [[Järvepera]] külas Posti talus (tollal [[Palamuse kihelkond]], nüüd [[Jõgeva vald]]). * Oskar Lutsu järgi on nimetatud [[Oskar Lutsu Palamuse Põhikool]], [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]] (1987. aastast, varem Nikolai Gogoli nimeline) ja [[Oskar Lutsu tänav (Palamuse)|Oskar Lutsu tänav]] Palamusel. Aastail 1958–1987 kandis (Oskar) Lutsu tänava nime Tartus ka varasem ja hilisem [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänav]]. (Tartu kesklinnas praegu asuv [[Lutsu tänav]] ei ole Oskar Lutsu järgi nimetatud.) * 1964. aastast tegutseb Tartus Lutsu 1936. aastal ehitatud majas [[Riia tänav]]al [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[1987]], aastast aga [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum|O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]] [[Palamuse]]l. * 1987. aastast antakse Palamusel välja [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]t. Selle esimene laureaat oli [[Priit Aimla]]. * Korduvalt on toimunud Oskar Lutsule pühendatud [[kirjandusteadus]]likke konverentse, näiteks 1977. aastal tema 90. ja 2012. aastal 125. sünniaastapäeva puhul. * 7. jaanuaril 2012 tähistas [[Google]] oma eestikeelsel veebilehel Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva "Kevade"-teemalise [[Google'i logo|Google'i erilogoga]].<ref name="CHmih" /> == Tunnustus == * [[1941]] [[personaalpension]]är * [[1945]] [[Eesti NSV rahvakirjanik]] * [[1946]] [[Tööpunalipu orden]] == Vaata ka == * [[Oskar Lutsu teoste loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="2PDY0">[http://www.estonica.org/en/Culture/Literature/Seeking_the_contours_of_a_%E2%80%98truly%E2%80%99_Estonian_literature/ "Seeking the contours of a ‘truly’ Estonian literature"], 2002–09 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel144">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 144</ref> <ref name="estinst">[http://old.estinst.ee/historic/literary/autumn98/07luts.htm Oskar Luts]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Instituut|Eesti Instituudi]] kodulehel (inglise keeles) (vaadatud 8. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Puhvel145">Heino Puhvel "Oskar Luts (1887–1953)" Rmt: "Eesti kirjandus X klassile" Tallinn: Valgus, 1983, lk 145</ref> <ref name="Eesti kirjanduslugu">[[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Signe Pärt">Signe Pärt [https://static-pdf.aripaev.ee/a0FeQs80CE0GV47ZftTPpM6CZ8M.pdf "Oskar viskas Lutsu"] Äripäeva lisa "Visoon", lk 42, 30.11.2004 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="E1vAY">[http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/46E8FC8B44060AA4422568D200382CC5 Oskar Lutsu (1887–1953) haud] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="nUgMe">[https://web.archive.org/web/20160324143424/http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanik/oskar_luts Oskar Luts] kirjanikemuuseumid.ee</ref> <ref name="Lõhmus">[[Alo Lõhmus]]. [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/oskar-lutsu-jareltulijad-on-truud-apteegiteadusele-ning-kirjandusele?id=63668830 "Oskar Lutsu järeltulijad on truud apteegiteadusele ning kirjandusele."] ''[[Maaleht]]'' 22. detsember 2011.3.</ref> <ref name="Kull">Aivar Kull. [http://www.postimees.ee/1431693/georg-lutsu-nahtamatu-elulugu "Georg Lutsu nähtamatu elulugu."] ''[[Postimees]]'' 3. september 2004.</ref> <ref name="Roos">[[Jaan Roos]] [https://web.archive.org/web/20110820021518/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Eerik Teder">Eerik Teder [http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=3320 "Oskar Lutsu "Kevade" sai 90-aastaseks"], 7. jaanuar 2003 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Rapid development">Krista Kumberg [https://web.archive.org/web/20160304030706/http://www.estonica.org/en/Estonian_children%E2%80%99s_literature/Rapid_development_of_children%E2%80%99s_literature/ "Rapid development of children's literature"] Estonica, 2006–2009 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="Raimu Hanson">Raimu Hanson, [http://www.tartupostimees.ee/693768/oskar-lutsu-kuulus-lause-kadus-kui-tina-tuhka/ "Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka"] Postimees, 06.01.2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="yFruV">[http://www.imdb.com/title/tt0475633/plotsummary "Kevad südames"] IMDB-s (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="zsVbZ">[https://web.archive.org/web/20231030184045/https://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?option=com_content&view=article&id=231:oskar-luts-looming&catid=51:virtuaalnaeitused&Itemid=120 "oskar luts. looming"] Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="UsvXk">[http://www.palmuseum.ee/index.php/page_id/5 "Tutvustus"]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseum (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="EKL150">Ants Järv "Näitekirjandus. Kutselise teatri rajamine" – Rmt: [[Epp Annus]], [[Luule Epner]], [[Ants Järv]], [[Sirje Olesk]], [[Ele Süvalep]], [[Mart Velsker]] "Eesti kirjanduslugu" Tallinn: Koolibri, 2001</ref> <ref name="Kg8Ec">[http://tartu.ester.ee/record=b1535668~S1*est Elektronkataloog ESTER] (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="eoWir">[https://archive.today/20120903235909/http://www.lavastajateliit.ee/liige.php?member=22 "Mati Unt"] Eesti Lavastajate Liidu kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="kdi9C">Margus Kasterpalu [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/10/16/kultuur.htmXteine "Lutsuviskamine ja higistamine saunalaval"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 16. oktoober 1999 (intervjuu Mati Undiga) (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="sDIEn">Kalev Kesküla [http://www.vanemuine.ee/vooremaa-eksistentsialist "Vooremaa ­eksistentsialist"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 30. august 2007 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="1IjrW">[https://web.archive.org/web/20120117223735/http://www.vanemuine.ee/vanemuine-tahistab-oskar-lutsu-sunniaastapaeva-huntlutsu-etendusega "Vanemuine tähistab Oskar Lutsu sünniaastapäeva "Huntlutsu" etendusega"] Vanemuise pressiteade, 5. jaanuar 2012 (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="06Z1L">[http://www.vanemuine.ee/huntluts "Huntluts"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vanemuise kodulehel (vaadatud 7. jaanuaril 2012)</ref> <ref name="CHmih">[http://www.google.com/doodles/oskar-luts-125th-birthday Oskar Luts' 125th Birthday] Google Doodles</ref> }} == Kirjandus == * [[Ene Seppa]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf?sequence=1&isAllowed=y "Oskar Lutsu bibliograafia" (PDF-failina; ei sisalda filmide ja teatriga seotud materjali; lisatud veebiväljaannete lingid)]. [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] lõputöö, [[Viljandi]] [[2013]], 206 lk * [[Ilmar Reiman]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=26 "Oskar Luts"] Eesti Kirjandus, 1927, nr 6 ja 7 (loetav Kirjandusarhiivi aadressil) * [[Oskar Urgart]], [[Paul Viiding]], [[Karl August Hindrey]], "Oskar Luts: kirjutisi ta 50. sünnipäeva puhul" Tartu: [[Eesti Kirjanikkude Liit]], 1937 * [[Karl Mihkla]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=640 "Oskar Lutsu elust ja loomingust"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * [[Jaan Roos]] [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=646 "O. Lutsu varasem kirjanduslik toodang"] [[Eesti Kirjandus]], nr 1, [[1937]] * "Mälestusi Oskar Lutsust" Koostanud [[Meelik Kahu]] ja [[Eerik Teder]]. [[Tallinn]]: [[Eesti Raamat]], [[1966]], 468 lk *[[Juhan Karma]], [[Eerik Teder]] "Palamuse ja Oskar Luts" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1968 (kordustrükid 1970 ja 1975) * "Oskar Luts ja teater" Koostanud [[Heivi Pullerits]]. Tallinn: [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]], 1969 * "Oskar Luts". Kirjandusnimestik ning elu ja loomingu ülevaade. Koostanud [[Külliki Tohver]], Tallinn, [[1986]], 144 lk * [[Aivar Kull]] [https://archive.today/20130106133105/http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/03/30/tartu/kultuur.htm%23esimene "Kaks suurt tartlast: Luts ja Jürgenstein"] Tartu Postimees, 30. märts 1998 * Aivar Kull "Oskar Luts ja kõmuajakirjandus" Sirp, 9. aprill 1999 * Aivar Kull "Oskar Luts ja nõukogude tsensuur" Sirp, 28. aprill 2000 * [[Külliki Kuusk]], [[Liivi Rosenvald]] "Tartu kirjanik Oskar Luts" [[Tartu]]: [[Oskar Lutsu majamuuseum]], [[2005]], 32 lk; ISBN 9949108306 * [[Aivar Kull]] "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest" Sari [[Eesti kirjanikke]], Tartu: [[Ilmamaa]], [[2007]], 488 lk; ISBN 9789985772010; teine, parandatud trükk samal aastal, ISBN 9789985772508 * [[Jaan Undusk]].Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake". Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2009 * Jaan Undusk. Eesti Mälu: Oskar Luts "Ladina köök", "Kuningakübar". Eesti Päevaleht, 27. august 2010 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Oskar Luts}} {{vikitsitaadid}} {{Commonskat}} {{teemalehed}} * {{ISIK|1956}} * Aivar Kull [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&table=Persons "Oskar Luts (1886–1953)"] Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises veebis "Kreutzwaldi sajand" * Video: telelavastus, Oskar Lutsu "Soo", 1992,[http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-1 1. osa]; [http://arhiiv.err.ee/vaata/soo-2 2. osa] ERR arhiiv, instseneerinud [[Priit Pedajas]], lavastaja [[Ain Prosa]] * [http://arhiiv.err.ee/vaata/eestimaa-kuulsad-inimesed-luts Знаменитые люди Эстонии (Оскар Лутс), 24. 11. 2009] ETV arhiiv (vene ja osalt eesti keeles, 15 minutit) * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=58&page_start=2&table=Persons 147 fotot Kirjandusmuuseum] Kirjandusmuuseum * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=29812 Ohvitseride andmekogu] {{B-klassi artikkel}} {{JÄRJESTA:Luts, Oskar}} [[Kategooria:Oskar Luts| ]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti farmatseudid]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Raamatukogu koosseis]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Liviensise liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakirjanikud]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Raamatukaubandus]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:B-klassi artiklid]] ta8z00ch93los99u23nk0x8qbano0a5 0 15757 7256045 7196459 2026-10-19T20:57:52Z Kuuskinen 33651 7256045 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Itaalia jõest; Po on ka [[poloonium]]i sümbol}} {{Infokast jõgi | nimi = Po | pildi_nimi = View of the Po from Turin.jpg | pildi_seletus = Po keskjooksul [[Torino]]s | pildi_laius = | lähe = [[Monte Viso]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Aadria meri|Aadria merre]] | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Itaalia]], [[Prantsusmaa]], [[Šveits]] | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = [[Varaita]], [[Maira]], [[Tanaro]], [[Trebbia]], [[Parma jõgi]], [[Enza]], [[Secchio]], [[Panaro]] | vasakud_lisajõed = [[Dora Riparia]], [[Pellice]], [[Agogna]], [[Lambro]], [[Ticino jõgi]], [[Orco]] | kaart = LocationPoRiver.PNG | kaardi_seletus = Po asendikaart | osm = pind }} [[Pilt:Po_bacino_idrografico.png|pisi|Po valgla]] '''Po''' ([[ladina keel]]es ''Padus'' või ''Eridanus''<ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 338</ref>) on [[Itaalia]] pikim [[jõgi]]. Po pikkus on 652 km, suurim laius 503 m. Jõe keskmine [[vooluhulk]] on 1540 m³/s. Tema [[valgla]] suurus on 74 000 km², millest 70 000 km² asub Itaalias. Po valgla piir moodustab suure osa Itaalia piirist [[Prantsusmaa]] ja [[Šveits]]iga. Po algab [[Piemonte]]st [[Cotti Alpid]]est [[Monte Viso]] [[jalam]]ilt. [[Ülemjooks]]ul voolab ta mägijõena itta. Mägedest [[Lombardia madalik]]ule laskunud, pöördub ta põhja, ühinedes vasakpoolse lisajõe [[Pellice]] ning parempoolsete lisajõgede [[Varaita]] ja [[Maira]]ga. Seejärel voolab ta läbi [[Moncalieri]] ja [[Torino]], mis paiknevad väga lähestikku. Torinos suubub temasse vasakult [[Dora Riparia]]. Seejärel pöördub ta kirdesse ja [[Chivasso]]s, kus temasse vasakult suubub [[Orco]], itta ning voolab selles suunas kuni suudmeni. Ta voolab läbi [[Casale]] ja [[Valenza]]. Nende vahel suubub temasse vasakult [[Sesia]], mida mööda kulgeb Piemonte ja [[Lombardia]] piir. Pärast Valenzat suubuvad Posse paremalt [[Tanaro]] (suurim parempoolne lisajõgi) ja [[Scrivia]]. Sesia ja Scrivia suudme vahel on Po Piemonte ja Lombardia piiriks. Seejärel, juba Lombardias, suubuvad Posse vasakult [[Agogna]] ja [[Ticino jõgi]] ning pärast [[Castel]]i linna vasakult [[Lambro]] ja paremalt [[Trebbia]]. Alates Castelist on Po põhja jääva Lombardia ja lõunasse jääva [[Emilia-Romagna]] piiriks. Siis jõuab Po [[Piacenza]]sse. Enne ja pärast linna lookleb Po palju. Piacenzast allavoolu asub [[Cremona]]. Nende linnade vahel suubuvad Posse paremalt [[Nure]] ja vasakult [[Adda]]. Cremonast allavoolu asub [[Casalmaggiore]] ja nende vahel suubub Posse paremalt [[Taro jõgi]]. Edasi suubuvad sinna paremalt [[Parma jõgi]] ja [[Enza]]. Siis teeb Po kaare põhja poole ja voolab mõnda aega täielikult Lombardias. Seal suubuvad temasse vasakult [[Oglio]] ja [[Mincio]] ning paremalt [[Secchio]] ja [[Panaro]]. Pisut aega on Po põhjas oleva [[Veneto]] ja Lombardia piirijõgi, aga Panaro suudmest edasi Veneto ja Emilia-Romagna piirijõgi. Suudmes on [[delta]] ja [[Porto Viro]] [[sadam]]. Po delta kuulub täielikult Venetosse.<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 62</ref> Po kaldal asuvad vähemalt 50 000 elanikuga linnadest Moncalieri, Torino, Piacenza ja Cremona<ref name=SMA/>. Minevikus asus Po kaldal [[Ferrara]], kuid jõesängi muutuse tõttu kulgeb Po tänapäeval Ferrarast 5 km põhja poolt. Suurt kaugemale ei jää jõest põhja poole [[Pavia]]. [[Milano]]ga on Po seotud kanalite võrgu (''navigli'') abil, mida aitas kavandada [[Leonardo da Vinci]]. == Ajalugu == [[Vana-Kreeka]]s nimetati Pod Eridanoseks. [[Legend]] rääkis, et kui [[Phaeton]] taevast alla kukkus ja hukkus, siis voolasid teda [[lein]]avate õdede [[pisar]]ad Eridanosse ja muutusid seal [[merevaik|merevaiguks]]. See viitab Pole kui [[merevaigutee]]le.<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 57-58</ref> [[Ladina keel]]es nimetati Pod Paduseks. See sõnatüvi võib olla [[venetid|veneti]] või [[keldid|keldi]] päritolu. Jõgi poolitas [[Gallia cisalpina]] provintsi. Selle provintsi lõunaosa nimetati Gallia cispadanaks ('Gallia siinpool Padust') ja põhjapoolset Gallia transpadanaks ('Gallia sealpool Padust').<ref name=Antiigileksikon/> Minevikus kulges Po teist sängi mööda. Vana jõesäng moodustab osaliselt säilinud kraavide ja [[soot|vanajõgede]] süsteemi. Po lahknes praegusest jõesängist Ferrarast pisut ülesvoolu ja voolas tänapäevasest sängist lõuna poolt läbi Ferrara. Temasse suubusid [[Reno jõgi]], [[Idice]], [[Sillaro]], [[Santerno]] ja [[Lamone]]. Po moodustas suure delta tänapäevasest deltast lõunas. Suurem osa veest suubus merre [[Comacchio]] kandis ja delta kunagist asukohta märgib [[Comacchio laguun]], kuid üks jõeharu suubus merre veelgi kaugemal lõunas [[Ravenna]] lähedal. Juba [[Augustus]] laskis rajada Ravennat Poga ühendava [[kanal]]i<ref>"Antiigileksikon", 2. kd., lk. 130</ref>. [[Antiikaeg|Antiikajal]] oli kogu Aadria mere rannik Ravenna ja [[Veneetsia]] vahel suur soo. Seetõttu ei suunatud [[Via Aemilia]]t Ravennast põhja poole, vaid [[Rimini]]st loodesse läbi [[Bologna]] Piacenzasse. Ravenna oli keskajal märksa olulisem linn kui tänapäeval. Selleks, et vähendada Po [[üleujutus]]test Ravennale tulenevat ohtu, suunati [[1152]] Po uude sängi. Vahepealsete sajandite jooksul on Po setetest jõudnud tekkida uus delta, mis ulatub 12 km kaugusele merre. == Geoloogia == [[Pilt:SorgentePo.jpg|pisi|"Siin algab Po"]] [[Pilt:Po hudrograaf.jpg|pisi|Po [[hüdrograaf]] Pontelaguscuro]] [[Vahemeri|Vahemere]] bassein on Maa koorel [[Aafrika laam]]a põhjaosas olev [[alamik]], mille on põhjustanud Aafrika laama sukeldumine [[Euraasia laam]]a alla. Laamade kokkupõrke tulemusena on sündinud [[Alpid]], kust Po algab. Geoloogilise aja vältel on see alamik olnud põhiliselt [[meri|mere]]veega täidetud, kusjuures seda veekogu on nimetatud mitmesuguste nimedega, näiteks [[Tethyse ookean]]iks. [[Miotseen]]i kõige hilisemal perioodil Messina perioodil (5,96–5,33 miljonit aastat tagasi) toimus niinimetatud [[Messina soolsuskriis]], mille põhjustas see, et põhja poole liikuv Aafrika laam sulges [[Gibraltari väin]]a. Vahemeri muutus järveks. Selle järve aurumine ületas tunduvalt juurdevoolu jõgedest ja sademetest, mistõttu Vahemere veetase langes kõvasti. Vahemere pind võis olla kilomeetri võrra ja isegi rohkem allpool [[maailmameri|maailmamere]] veetaset. See sõltus kliimast: kuivematel aegadel kuivas Vahemeri eriti kokku. Po moodustas sel ajal [[kanjon]]i, mis oli Po tänapäeva keskjooksul kilomeetrisügavune, aga tänapäeva suudmealal isegi 2–3 km sügav. See kanjonisüsteem kulges tänapäevase Aadria mere põhjas palju kaugemale jõe tänapäevasest suudmest. Selle jäänuseid on leitud Aadria mere kesk- ja isegi lõunaosast. Messina soolsuskriisi lõpetas see, et meri murdis Gibraltari väina taas läbi ja Vahemeri voolas jälle täis. See juhtus mitme kuu kuni kahe aasta jooksul ja veetaseme tõus võis algul ulatuda 10 meetrini päevas, sest Gibraltari väinast voolas sisse vett palju kordi rohkem kui tänapäeva Amazonasest ookeani voolab. Selle tulemusena ujutati üle kogu Lombardia madalik. [[Pliotseen]]is täitis Po oma [[sete]]tega oma kunagist kanjonit. [[Pleistotseen]]i alguseks oli kanjon täidetud. Pärast seda kõikus meretase veel korduvalt, aga enam mitte rohkem kui 100–120 m ulatuses. Aadria mere viimane pealetung algas umbes 20 000 aastat tagasi, kui viimane [[jääaeg]] oli maksimumis, ja lõppes 5500 aastat tagasi. Sellest ajast on Aadria meri taganenud ja Po oma setetega järjest Lombardia madalikku täitnud. Ajavahemikus 1000 eKr kuni 1200 pKr nihkus rannajoon keskmiselt 4 m aastas ja Po muutus selle võrra pikemaks. Kuid [[20. sajand]]i keskpaiku on see protsess inimtegevuse mõjul peatunud ja isegi pisut pöördunud. Aadria meri tungib oma põhjaosas rannikule peale. Po ei vii enam nii palju setteid merre, sest need jäävad suures osas [[hüdroelektrijaam]]ade [[pais]]u taha kinni. Peale selle kasutatakse jõe vett ulatuslikult [[tööstus]]e ja [[põllumajandus]]e tarbeks. Tööstuse jaoks ammutatakse jõest suurtes kogustes [[liiv]]a. Seetõttu tungib soolane merevesi nii [[põhjavesi|põhjavette]] kui rannikulähedasse pinnavette. == Viited == <references/> ==Välislingid== {{Commons|Po river}} *[http://www.parks.it/riserva.pian.del.re/Eindex.php ''Pian del Re'' looduskaitseala, Po jõe läte] (inglise keeles) vaadatud 2012-08-20 {{Coordinate |NS=44.95238889 |EW=12.43202778 |type=waterbody |region=IT-RO}} [[Kategooria:Po jõgikond]] [[Kategooria:Itaalia jõed]] hwzxamcji3hfz99ewabf1ee1kygkmlx 3 17299 7256008 7250157 2026-10-19T19:42:42Z Volodymyr Palamar 169266 Meeldetuletus: ettepanekud UOAE artikli ja Raadio Druzi mustandi kohta 7256008 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid= [[/Arhiiv 1|2005–2014]] }} ==Vigala inimesed ja nende tähelepanuväärsus?== Margus, palun vaata minu küsimus artiklis [[Arutelu:Maret Järv]]. Kas see, mida ma kirjutan lehel [[:Kategooria:Vigala inimesed]] on valesti mõeldud? Ootan sinu tagasiside.--[[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 13:38 (EET) :tähelepanuväärsuse küsimus pole Vikipeedias veel päris selge. Vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. Praegu arutame Vikipeedias iga üksikut ebaselge tähelepanuväärsusega isikut eraldi. Su toodud kriteeriumid seal [[:Kategooria:Vigala inimesed|kategoorias "Vigala inimesed"]] on selgelt liiga leebed. Üldiselt ma pooldan asukoha järgi kategooriate tegemist, nt [[:kategooria: Tartu inimesed|kategooria "Tartu inimesed"]], [[:kategooria:Tallinna inimesed|"Tallinna inimesed"]], ent Vigala puhul ei oska kohe seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 14:41 (EET) :: Minu meelest on need reeglid OK, ainult õpetajate kohta öeldu ja eriti selle põhjendus on vaieldavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 20:59 (EET) ::: Mõnevõrra paradoksaalne on küll see, et näiteks kirikuõpetajad arvab Vikipeedia praegu kõik tähelepanuväärseteks, sh väikeste konfessioonide õpetajad, kus koguduse liikmete arv on palju väiksem kui mõnes koolis õpilasi. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 21:14 (EET) :::: Jah, on küll paradoksaalne. Tundub, et vaimulikud on avaliku elu tegelased. Võib-olla peaks ka õpetajaid nii võtma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 22:12 (EET) :::: Ma ei ütleks, et kõik kirikuõpetajad on arvatud tähelepanuväärseks. Lihtsalt nende ja teiste veel vähem tähelelepanuväärsete tegelaste juures pole jõutud tähelepanuväärsust arutada, see on raske, palju lihtsam on mõtlemata uusi artikleid treida. [[Eri:Kaastöö/84.50.7.230|84.50.7.230]] 9. veebruar 2015, kell 22:40 (EET) ::::: Mina igatahes pean kõiki tähelepanuväärseteks. Õpetajate puhul on sageli takistuseks andmete puudumine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 23:06 (EET) ::::::a priori arvan, et vähemalt 95% gümnaasiumiõpetajate tähelepanuväärsus pole piisav, et Vikipeedias omanimeline artikkel saada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 09:26 (EET) ::::::: Kajastatud võiksid olla küll kõik HTM aasta õpetaja galal erinevates kategooriates tunnustatud õpetajad [https://www.hm.ee/et/2014-aasta-opetaja-gala-laureaadid], samuti need, kes on maakonna tasandil aasta õpetajaks tunnistatud, varasemast ajast teenelised õpetajad, samuti koolijuhid.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 16:19 (EET) :::::::: Jah, vaevalt nende puhul keegi vaidleb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 00:02 (EET) == Estri lingid == Kui teosel pole ISBN-i, on minu arvates link ESTER-isse sobiv ja kasulik, hõlbustab inimestel teose leidmist, kui nad tahavad sellega tutvuda. Link peab muidugi terve olema. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 12:44 (EET) :neid ISBNe on meil üldse vähe kasutatud. Mingit raamatut otsida Eesti põhikataloogist peaks olema elementaarne. Kui aga peetakse vajalikuks ESTERi link Vikipeediasse jätta, siis võin need parandada. [[kasutaja:Andres]] vist ei pidanud vajalikuks ESTERi linke panna teostele--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 12:49 (EET) ::Kui ISBN on olemas, tuleks kasutada seda. Lihtsalt ei ole jõutud kõigile lisada. Lingi mõte ongi selles, et inimene ei pea otsimisele enam aega kulutama, saab kohe õigesse kohta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 13:16 (EET) :::OK. Panen õhtuks töötavad ESTERi lingid või ISBNi. Aga välislinkidesse ESTERi otsingut küll pole mu meelest mõtet panna, vt nt [[Eri:Diff/4110441]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 14:37 (EET) ::::No see link on katki, ma ei tea, kus ta läheb. Aga link Estrisse autori teoste kirjete loetelule pole ka kõige mõttetum asi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 14:42 (EET) == Kurbus Krõõda silmades. == Tere ‎Bioneer1! Kleebin (elektrooniliselt) siia arvatavasti minu 8. klassi klassi klassikirjandi (mõned vead, mis eesti keele õpetaja parandas, parandasin ka mina nüüd), ehk annab midagi kasutada artiklis [[Krõõt]]. Kurbus Krõõda silmades. Juba siis kui Krõõt koos Andresega oma uue kodu poole sõitis oli ta silmades nukrus. Ta võrdles oma isakodu avarat ümbrust Vargamäe troostitu loodusega ja see tekitas ta rinnas ängistust. Juba esimesel õhtul Vargamäel, kui lehm oli sohu vajunud, imestas Krõõt, kuidas niisugune asi võis juhtuda. Tema lapsepõlvekodus seda küll ette ei tulnud, et loomad karjamaalt koju ei saanud. Nukraks tegi ka see, et loomad tulid karjamaalt tühjade kõhtudega. Kuid mida aasta edasi, seda hullem Vargamäel oli. Raske töö, üks laps alles rinna otsas, aga teine juba südame all, nii möödusid Krõõda päevad. Töö aga aina kasva, midagi tuli ikka kuskil parandada, uuendada jne. Ei olnud Krõõdal ega ka Andresel ühki vaba silmapilku. Vargamäel oli mees teda esimest korda solvanud. See juhtus siis, kui Krõõt tegi viletsa koorma rukkivihkudest, mis tui uuesti teha. See aga poetas maha hulga rukist ja raiskas aega, mida oli niigi vähe, sest iga minut ähvardas vihma tulla. Kodus läks ta aita ja nuttis seal oma suure valge kaasavarakirstu najal. Esimesele pahandusele järgnesid teised. Kuid enam ei läinud Krõõt oma kirstu najale pisaraid valama, nagu ta seda esimesel korral tegi. Ka ei läinud ta enam oma kurbusega kaasvarana saadud loomade juurde, et neilt lohutust saada. Nüüd nuttis ta, kus juhtus. Nuttis heinamaal heina tehes, nuttis last kiigutades või imetades, nuttis sigu söötes ja kapsaid rohides. Krõõda kurbust suurendas asjaolu, et kuidas Andres ka talu(peremeest)pärijat ei soovinud, ikka sündisid Krõõdal tütred. Lõpuks, kui ta nurgavoodil kuulis lapse häält ja tundis, et see on viimaks ometi poiss- kohapärija, tulevane peremees Vargamäel, ilmus Krõõda näole naeruhelk, kuid kahjuks jäi see viimaseks. Raske töö oli murdnud Krõõda tervise. Alles Krõõda surivoodil tunneb Andres, et ta tahaks naise koormat kergendada. Kui Krõõt elaks, võtaks ta toaukse külge löödud paku ära. Ka ei laseks ta Krõõdal enam raskeid toobreid tõsta, ega sügavast kaevust vett vinnata. Isegi kerge jalgvärava teeks ta, et Krõõdal poleks vaja rasket hooviväravat avada. Vahest ehk esimest korda elus mõtles Andres oma naise ja laste saatusele. Varemalt polnud talle kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või, et tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes võiks üles öelda. Ta poleks kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga on tõsine häda. Ka polnud ta kunagi tema sihvaka kasvu ja peenemat konti arvesse võtnud. Ja ometi oskas ta seda teha iga hobusekronuga, kelle ta koorma veoks ostis. Isegi Pearu, keda õrnahingelise ja õilsa Krõõda helge mälestus sundis viimase peiedel Andresele tunnistama : “Kui Sinu eit alles elas, lepitas ikka tema meid, sest tema oli meist mõlemast parem. Isegi minu lambasihvrist. Peksteski põle minu eit nii hea, kui oli sinu eit peksuta.” Andres hakkas peale Krõõda leina kergendatud südamega ja uue hooga külvama. Mariina 24. veebruar 2015, kell 09:34 (EET) alias Простота :ma ei oska selle teksti adekvaatsust enam hinnata, sest mäletan vähe "Tõest ja õigusest". Ma ei usu ka, et see tekst tasuks viia artikli [[Krõõt]] arutelulehele. Kui teksti siia kopeerimisel on mingi tagamõte, siis võid ka e-maili saata--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 24. veebruar 2015, kell 13:48 (EET) :: ei olnud tagamõtet, viskan siin vanu koolimaterjale ära (saksakeelseid linnade tutvustusi ei paneks vikipeediasse need on tänapäeval ilusti olemas ja ka ligipääsetavad) mõtlesin, et Krõõda artiklis saaks miskit kasutada - ma ei usu, et ma nii väga mööda sain panna, aga kui Sa arvad, et ei saa kasutada siis las tema olla... :: Mariina 24. veebruar 2015, kell 14:03 (EET) alias Простота == Eesti-artiklid == Kui tõstad materjali ühelt lehelt teisele, siis palun märgi ära, milliselt lehelt on materjal pärit. Muidu pole arusaadav, kes on autor, aga autoritele tuleb viidata. Näiteks lehekülje [[Surmanuhtlus Eestis]] sisu on pärit ikka artiklist [[Surmanuhtlus]], mitte "enwikist", nagu märkisid. Minu meelest tavaliselt pole Eestiga seonduvat materjali tarvis eraldi lehele tõsta. Vastavat materjali osatakse otsida eelkõige üldisemast artiklist. Eraldi on mõtet tõsta ehk siis, kui artikkel väga pikaks läheb. Ainult keelelinkide pärast eraldi tõsta minu meelest ei maksa. Pikne 7. märts 2015, kell 11:02 (EET) :jah, unustasin märkimise artiklis [[Surmanuhtlus Eestis]]. Loomulikult peab seda tegema. Üldise artikliga vs Eesti-teemalise artikliga on nii ja naa. V-o võiks just Eestiga seonduv varakult eraldi tõsta, liiati kui juba teistes vikides on nii tehtud--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 7. märts 2015, kell 11:09 (EET) :: Minu meelest pole probleemi ka hiljem eraldi tõsta, siis kui selle järele tegelikult mahukaalutlustest tulenev vajadus tekib. Praegu on lühiartiklid nagu [[Inimõigused Eestis]] ilmaasjata pealkirja all, kust neid ei osata otsida ja väheste infokildude pärast peab pöörduma n-ö nurgatagustele lehekülgedele. Pikne 11. märts 2015, kell 14:37 (EET) :::mina küll eeldaks, et inimene satub algul leheküljele "Inimõigused" ja Eestist huvitatuna püüab artiklist "Inimõigused" leida Eestiga seonduvat. Eraldi peatükk/artikkel "Inimõigused Eestis" ei tohiks halb lahendus olla, eriti kui on võõrvikis juba artikkel. <br>Võõrvikit lugedes võib inimene huvituda ka emakeelsest artiklist, isegi kui selle moodustab 5-6 lauset. Interwikideta võõrartiklit lugedes ei pruugi ta teada, et Eesti temaatikat on avatud emakeelses artiklis "Inimõigused"--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 11. märts 2015, kell 15:26 (EET) :::: Jah, miks mitte eraldi peatükk. Aga et ühes keeles tehakse mingil teemal eraldi artikkel ja teises otsustatakse tegemata jätta, see on ju tavaline. Ja eriti mis puudutab materjali jagamist lehekülgede vahel selliste allteemade kaupa nagu need siin, mitte mõisteliselt, siis erinevaid lahendusi, mida koos kasutatda pole otstarbekas, on ju hulgem. Sellepärast ühtlust kõigi keeleversioonide vahel minu meelest siinkohal niikuinii taotleda ei saa. Pikne 11. märts 2015, kell 15:49 (EET) == Järveviide == Arvan, et parem viidata ajakohasele andmebaasi sissekandele (EELIS, keskkonnaregister), selle asemel et viidata üheksa aasta vanusele andmebaasi väljavõttele (järvede nimestik). Pikne 15. märts 2015, kell 09:28 (EET) :õige tähelepanek. Ma veel vanast ajast (ekslikult) mäletasin, et too üheksa aasta tagune andmebaas (pdf-fail) sisaldab rohkem andmeid kui praegused EELIS ja keskkonnaregister, ent tundub, et eksisin--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:41 (EET) Juhin sellele uuesti tähelepanu. Nimestikus on hulk vananenud andmeid. Teiseks minu meelest pole keskkonnaregistri kood kuigi märkimisväärne, või vähemasti mitte nii märkimisväärne, et seda tuleks esimeses lauses esile tõsta. Pikne 24. juuli 2018, kell 12:48 (EEST) :andmeid saab alati uuendada mõne uuema andmebaasi järgi. Võtan keskkonnaregistri koodi uutel artiklitel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2018, kell 12:55 (EEST) :: Muidugi saab, aga milleks mitte koha ajakohaseid andmeid lisada, kui on teada, et andmed on vananenud? Sa tekitad segadust. Pikne 24. juuli 2018, kell 13:00 (EEST) == Invitation == [[File:Gummi Bears in Action 39.JPG|alt=A gummi bear holding a sign that says "Thank you"|thumb|Thank you for using [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor]] and sharing your ideas with the developers.]] Hello, Bioneer1, The [[:mw:Editing|Editing team]] is asking very experienced editors like you for your help with VisualEditor. The team has a list of [[phab:project/board/1015/|top-priority problems]], but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a [[:en:Paper cut|paper cut]]. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too.  '''You can share your thoughts [https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_54k8qFPuloXjEq1 by clicking this link].''' You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with [http://wikimediafoundation.org/wiki/Feedback_privacy_statement these terms]. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their [http://www.qualtrics.com/privacy-statement/ privacy policy]. More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at [[:mw:VisualEditor/Survey 2015]]. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on [[:mw:Talk:VisualEditor/Survey 2015|the survey's talk page]]. <div style="float: right;">[[:m:VisualEditor/Survey_list_2|''Unsubscribe from this list'']]'' • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Sign up for VisualEditor's multilingual newsletter]] • [[:mw:Help:VisualEditor/User_guide| Translate the user guide]]''</div> Thank you, [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] [[:en:User talk:Whatamidoing (WMF)|(talk)]] 17. märts 2015, kell 01:31 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Survey_list_2&oldid=11531864". --> == Rööpnimed == Küllap vabamas pruugis võib "rööpnimeks" nimetada igasuguseid nimevariante, aga kitsamalt ja ametlikus pruugis tähendab "rööpnimi" teist paralleelkäibes olevat ametlikku nimevarianti. Parem mitte kirjutada "rööpnimega", kui tegu pole ametliku rööpnimega, see tekitab segadust. Pikne 20. märts 2015, kell 10:13 (EET) :Olen selle peale mõelnud. Tänan tähelepanu juhtimast--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 10:26 (EET) ==Siselingid suunavad valesti!== Ole hea inimene ja hakka ükskord lugema ka kuhu lingid viivad. Et jalgpallur mängib korvpalli ([[Evuy]])? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 1. aprill 2015, kell 16:02 (EEST) ==Endised vallad== Palun pöörata tähelepanu muudatustele haldusjaotuses. Sa oled hiljuti mitmel pool kirjutanud, et miski jääb endisesse valda (nt Lümanda, Oru). Pikne 18. aprill 2015, kell 14:15 (EEST) :eks lähematel aastatel tulekski midagi välja mõelda, mida valdadega ette võtta. Objektiivse trendina on ju oodata massilised valdade ühinemised. Samas pole ka nutikas seda ennetades vaid välja tuua maakond, sest see oleks liiga lai ja ähmane geograafiline piiritlemine--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 15:30 (EEST) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 18:44 (EEST) == Kiitos == Koska kerrot, että puhut myös suomea, uskon, että voin kirjoittaa tähän kiitosviestin suomeksi, vaikka tämä on vironkielinen Wikipedia (poista tämä, jos niin ei saa tehdä). Kiitos, että teit tämän: https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo Minä tein tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Raivo_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 05:46 (EEST) (https://fi.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ytt%C3%A4j%C3%A4:Jaalei) : Ei kestä :) Although, I can only read Finnish--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 11:05 (EEST) Kerran joku kirjoitti ruotsiksi keskustelusivulla suomenkielisessä Wikipediassa. Se oli OK. Ymmärrän vähän Viroa. "On arvatud, et nimi "Raivo" on mugandus nimest Raimund. On ka arvatud, et nimel "Raivo" võib olla seos sõnaga "raev"." Suomalaisissa etunimikirjoissa kerrotaan noin. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 17:53 (EEST) Tiedän suomenkielisen lähteen (olisiko sekin parempi kuin lähteettömyys?): Anne Saarikallen ja Johanna Suomalaisen kirja Suomalaiset etunimet Aadasta Yrjöön, sivu 702). [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 13:19 (EEST) Toivon, että kääntäisit myös tuon viroksi: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ulvi_Wir%C3%A9n Kiitos vielä vastauksista. Can you send me email in English? jaslei@luukku.com [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:06 (EEST) Olen tosi kiinnostunut etunimistä. Katso myös: https://fi.wikipedia.org/w/index.php?title=Raimo&diff=14655576&oldid=14615040 [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:20 (EEST) Tein myös tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Margus_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 00:36 (EEST) :nice. You should use short syntax [[:fi:Margus (nimi)]] in those cases. I added interwikis to this article--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 09:55 (EEST) :https://fi.wikipedia.org/wiki/Jaak Jaak is a Estonian version of Jakob and my name Jaakko is a Finnish version of Jakob. Can you translate this to Estonian: Jaakko is a Finnish male name. It is a Finnish version of the name Jakob. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 12:00 (EEST) == Sinu kasutajalehe alamlehtedest veelkord == Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Reostus]]. Palun vii oskussõnastike ülevaated, mis säilitamist vajavad, kuskile isiklikku vikisse või mujale üle. Pikne 1. mai 2015, kell 15:59 (EEST) :palun oodata, mitte midagi hakata kustutama. TÜ õppejõuga kontakteerumine ja muu seonduv tegevus võtab aega--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. mai 2015, kell 23:33 (EEST) ==Vanade kasutajanimede registreerimine== Oleks hea, kui registreerid ka oma eelmised kasutajanimed uuesti ära. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST) :tänu! Funny .... [[Kasutaja:Bioneer1]] küll suunas enne uuesti registreerimist kasutajalehele Estopedist1, ent ikkagi sai seda registreerida. Igatahes tegin ära. [[Kasutaja:Dj Capricorn]] on mingit moodi juba registreeritud. Funny ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. mai 2015, kell 17:07 (EEST) == Kirikuaiad == Minu meelest kirikuaedadest üldjuhul ja esialgu pole tarvis artikleid ette näha. Vähemasti kui materjali on (veel) vähe. Kirikuaiast ja muust kiriku lähiümbrusest, mis on otseselt kirikuga seotud või mis kuulub n-ö kiriku ansamblisse, on loomulik kirjutada kiriku juures. Kui kirikuaias on näiteks mõned vanad rõngasristid või mõne mõisniku hauad, siis minu meelest pole ka eriti põhjust vaadata kirikuaeda kirikust eraldiseisva matmiskohana, vähemasti mitte eriti rohkem eraldi kui kirikut ennast kui matmiskohta. Iseasi, kui kiriku juures on suuremaulatuslik nüüdisagne ilmalik matmiskoht, mida nimetatakse pigem kalmistuks või surnuaiaks mitte kirikuaiaks. Pikne 4. mai 2015, kell 12:33 (EEST) :ei oska seisukohta võtta. Kultuurimälestiste juures on nii kirikuaedasid, mis on samad mis kalmistud, ja on ka erinevaid (nt [[Karuse kalmistu]] ja [[Karuse kirikuaed]]). Kirikuaeda ümbritseb sageli ka piirdeaed (sageli ka kultuurimälestiseks nimetatud). Pigem arvan, et kultuurimälestiseks tunnistatud kirikuaiast võiks artikli ära teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 12:40 (EEST) :: Ütlesin seda sulle, sest keegi teine vist pole kirikuaedadest artikleid teinud. Küllap võib tõsta ka üldisesse arutelusse. Aga artiklisse [[kirikuaed]] see ei puutu ja sinna arutelusse pigem ei peaks tõstma. :: Jah, kui matmiskoht pole otseselt kirikuga seotud, eriti kui ta asub kirikust eemal, siis muidugi ei peaks rääkima sellest kiriku artiklis. Aga et kirikuaed on mõnel juhul eraldi kultuurimälestis, sellel pole minu meelest tähtust. Eraldi kultuurimälestised on sageli ka kirikuaia müürid, üksikud hauatähised, kiriku enda detailid jne. Pikne 4. mai 2015, kell 13:07 (EEST) : Enamvähem sama ka mõisaparkide kohta. Pargid pakuvad küll ka rohkem iseseisvat huvi ja (vähemasti osal juhtudel) eraldi artikkel oleks selles mõttes põhjendatud. Aga jällegi, ka mõisaatiklis mõisapargist kirjutamine pole kuidagi ebaloomulik ja küllap pargi kohta käivat otsitakse kõigepealt mõisa juurest. Seega kui eraldi artiklisse esialgu eriti midagi kirja ei saa, siis nupukene minu meelest eesmärk omaette ei peaks olema. Selle vähese saab samahästi panna esialgu kirja mõisaartiklisse, ilma et vähest sisu peaks taga ajama eri lehtedelt. Pikne 4. mai 2015, kell 16:20 (EEST) mida enam aeg edasi läheb, seda rohkem tundub, et sul [=[[kasutaja:Pikne|Pikne]]] on paljude asjade kohta ikka kuratlik kiiduväärt soovitused :) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 21:12 (EEST) Mõisaparke on ka selliseid, kus mõisa ajaloost suurt midagi pole ja kompleksi ka pole, seega siis ongi atikliväärilisim osa. Pealegi on nende kohta raamat olemas, materjali jagub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. juuni 2015, kell 20:12 (EEST) :jah. Panin lingi märksõnale [[mõisapark]], et su asjakohane märkus ka hiljem üles leida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2015, kell 10:56 (EEST) ==Toimetada-mall vs vikindada-mall== Palun ära pane suvaliselt toimetamismärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:44 (EEST) :mu meelest pole mõtet panna vikindada malli, kui artiklis on 1-2 või ka 3 lauset. Et vikindada mall on/oli sinna pandud, siis see tähendab automaatselt, et toimetamist vajab see niikuinii--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 00:48 (EEST) :: Vikindamismalli pole tõesti mõtet ühe puuduva siselingi pärast panna, aga see on vähemalt kuidagi õigustatud, kui pole ühtki siselinki. Toimetamismärkuse puhul pole aga üldse selge, mida tuleks toimetada. Vikindamisvajadus ei tähenda tingimata toimetamisvajadust. Kui pole selge, jäta panemata/muutmata. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:51 (EEST) ::: Nõus Epuga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 19:55 (EEST) == Kasutajamalli kustutamine == Palun vaata [[Malli arutelu:Kasutaja:SaabInternetti|siia]]. Kui arvad endiselt, et see mall tuleks kustutada, siis põhjenda veel seda. Kõigi jaoks nähtavasti pole põhjus arusaadav. Pikne 8. mai 2015, kell 13:08 (EEST) :vastasin tolles arutelus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. mai 2015, kell 13:17 (EEST) == Viidetega liialdamine == Minu meelest sa selgelt liialdad viidetega. Kui näiteks [[Pikajärve mõis|siin]] on kõik materjal pärit ühest allikast, siis võiks olla optimaalne panna viide iga lõigu järele, mitte lõigus iga lause järele. Sellest on enne ka juttu olnud. Kahtlust, kas kõik on ikka viidatud, lõpuni hajutada niikuinii ei saa. Eriti, kui paned viite enne kirjavahemärki, millest võib vabalt saada aru nii, et viide käib ainult viimase sõna kohta. Pikne 16. mai 2015, kell 14:03 (EEST) :korrektne ja selge on iga lause viidata. Erandid on nt tsitaadid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:37 (EEST) on küll sadu nalooge, ent üks konkreetne: [[Mõisad Tartu linnas#Tamme mõis]]. Seal lõigus oleks palju arusaadavam ja lihtsam kontrollida, kust vastav lauses esitatud fakt pärineb. Võiks juba eos ennetada sellist mõttetut lisatööd tegevat varianti, kus on viidatud lõikude kaupa. Toimetajate õudusunenägu on selliste artiklite faktide kontrollimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:57 (EEST) : Kui ütled, et nii on "korrektne", kas tugined siis mõnele kindlale viitamisjuhendile, mille järgi viidatakse alati lauset ja mitte pikemat tekstiüksust? Minu meelest toimetatud väljaannetes üldiselt sellist asja ei esine, et lausest lausesse kordub sama viide. See on ju teistpidi lugejale vaev, kui tekst on viidetest kirju. See vaev on lugeja jaoks asjatu, kui viited saab koomale tõmmatu, ilma et millegi allikas tegelikult näitamata jääks. Ma olen nõus väitega, mis kuskil varasemas arutelus läbi käis, et selline viidete kordamine näitab eelkõige kirjutaja ebakindlust. : Kuidas ühe ja sama allika korral lõiguviite abil kontrollimine raskem? Siis pole ju rohkem võimalusi, kui et mingi väide selles lõigus kas pärineb sellest ühest allikast või ei pärine. Siis tuleks lihtsalt kontrollida, ega vahele pole kirjutatud midagi, mille kohta allikas puudub ja see vajadusel ära märkida. Niisamuti on siis, kui viide on pandud (algselt) iga lause taha. : Ma ei kontrollinud, kuidas selle Tamme mõisa lõiguga on, aga sellise viitamise juures on ju võimalik, et kogu lõigus on kasutatud läbisegi neid kaht viidet. Sellisel juhul oleks kentsakam panna need kaks viidet iga lause järele. Või kui püüda sõnade kaupa ära näidata, milline osa millisest väitest kummast allikast pärineb, siis tõenäoliselt jääb see ka parema tahtmise juures arusaamatuks, kui just mitte esitada materjal allikate kaupa. Pikne 16. mai 2015, kell 20:18 (EEST) ::ma jään oma seisukohtade juurde. Osaliselt toetun ka oma 5 a tagasi tehtud magistritööle, kus iga lause viitasin; jäädi liigagi rahule. Ma ei näe ikkagi, mis negatiivset on selles, kui iga lause viidatakse ja viide pannakse enne punkti. Sellel on kordades eeliseid selle ees, kui viidatakse lõikude kaupa. Ka viite panemine pärast punkti on juba iseenesest lauseloogika vastane, aga mingipärast enamik vikisid on seda teed läinud. Aga las teevad. Siiski ei tohi unustada, et seniks, kuni me iga redaktsiooni ei kontrolli, siis iga viidatud väide võib olla väär (keegi võis seda ju muuta ja ajaloost selle ülesotsimine võib teatud puhkudel olla meeletu töö), mistõttu tegelt polegi vahet mismoodi teha :) Ja sellises olukorras eelistan oma varianti --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 21:31 (EEST) ::: Sina jääd oma seisukohtade juurde, teiste meelest on need kohatud. Iga viidatud lausega magistritöö sai läbi lasta vaid väga nõrk kaitsmiskomisjon, sest järelikult ei sisaldanud see mitte ühtegi iseseisvat järeldust ega mõtet, ilma milleta on raske kujutada ette inimesele magistrikraadi andmist. Enamlevinud viitamisjuhendites on tavaline kord, et kui üksteisele järgnevad laused on koostatud sama allika põhjal, lisatakse viide neist viimase lõppu. Ma saan samas aru, et Sa püüad vältida olukorda, kus teksti vahele kirjutamisega ei ole enam arusaadav, milline tekstiosa kust pärineb. Üllas eesmärk, aga hälbib üldkehtivast ja inimestele tuttavast viitamistavast. Muidugi, kuni meil keeldu selles osas ei ole, ei saa keegi takistada Sul nii talitamast, kuid pead arvestama, et toimetamise käigus võivad teised toimetajad täiesti õigustatult sellised tarbetud korduvad viited eemaldada. Viide enne ja pärast punkti on täiesti erinevad asjad – esimesel juhul osutab see viite kehtivusele vaid punktile eelneva lause kohta, viide pärast punkti aga kogu tekstile, mis jääb selle ja eelmise viite vahele. Kui on viidatud iga lause, siis on igati korrektne kasutada viidet pärast, mitte enne punkti. See ei tekita mingit segadust ja vastab taas üldisele tavale. Mingist lauseloogikast pole viitamise puhul vaja sonida. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:01 (EEST) ::::magistritöö oli sõnastik ja seetõttu ka ebaharilik. Aga üldiselt, eks ta nii on. Siiski, ma ei usu, et üldjuhul arusaadavust iga lause viitamine ähmastab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:18 (EEST) ::::: Jahah, siis on arusaadav. Muidu ma alati imestasin selle Sinu argumendi peale. :))) Iseenesest arusaadavust iga lause viitamine muidugi ei ähmasta, seda ei saa väita ja ega ma ei püüagi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:38 (EEST) ::: Noh, kui soovitatakse järgnevate lausete järele sama viidet mitte panna ja mitte panna numbriviidet (mitte nimeviidet) enne kirjavahemärki, siis küllap ikka parema loetavuse huvides, nagu juba öeldud. Lihtsuse ja kasutatud allikatest parema ülevaate saamise eesmärgil muidugi ka, nii et ei jääks muljet, et on kasutatud hoopis rohkem erinevaid allikaid kui tegelikult. Teitspidi tegemisel pole minu meelest peaaegu üldse eeliseid. Nagu öeldud, täielikult üheselt mõistetavalt niikuinii viidata ei õnnestu, teisiti tegemise juures on teistpidi vääritimõistmise võimalused ning et keegi kirjutab hiljem vahele midagi, mille kohta viide puudub, see võimalus samuti ei kao. Ma ei tea, mis laadi see sõnastik oli ja mida täpselt seal peeti vajalikuks viidata, aga arvatavasti on sõnaraamatu ülesehitus üsna erinev Vikipeedia teksti ülesehitusest. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) ==Mõis küla territooriumil== Palun ära kirjuta, et mõis asus mingi küla territooriumil. Ühe mõisa alla kuulus harilikult rohkem kui üks küla ning isegi kui kuulus ainult üks, siis pole ikkagi loomulik öelda, et territoriaalses hierarhias kõrgemat järku üksus kuulub madalamat järku üksusesse. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) :olen sama mõelnud. Lauset "Küla territooriumile on jäänud X mõis" võib tõlgendada ka nii, et selle küla territooriumile on jäänud osa endisest mõisaalast, aga eks püüan selgemalt sõnastada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. mai 2015, kell 09:47 (EEST) == Ora järv == Kirjutasid, et [[Eri:Erin/4211278|põhjendus puudub]]. Vaata [[Arutelu:Orajärv|arutelu]]. Pikne 12. juuni 2015, kell 16:46 (EEST) == Bots == <div class="mw-content-ltr"> I apologize for sending this message in English. You are receiving this message because a technical change may affect a bot, gadget, or user script you have been using. The breaking change involves API calls. This change has been planned for two years. The WMF will start making this change on '''30 June 2015'''. A partial list of affected bots can be seen here: https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html This includes all bots that are using pywikibot compat. Some of these bots have already been fixed. However, if you write user scripts or operate a bot that uses the [[:mw:API|API]], then you should check your code, to make sure that it will not break. What, exactly, is breaking? The "default continuation mode" for action=query requests to api.php will be changing to be easier for new coders to use correctly. To find out whether your script or bot may be affected, then search the source code (including any frameworks or libraries) for the string "query-continue". If that is not present, then the script or bot is ''not'' affected. In a few cases, the code will be present but not used. In that case, the script or bot will continue working. This change will be part of 1.26wmf12. It will be deployed to test wikis (including mediawiki.org) on 30 June, to non-Wikipedias (such as Wiktionary) on 1 July, and to all Wikipedias on 2 July 2015. If your bot or script is receiving the warning about this upcoming change (as seen at https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages ), it's time to fix your code! * The simple solution is to simply include the "rawcontinue" parameter with your request to continue receiving the raw continuation data (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&rawcontinue=1>). No other code changes should be necessary. * Or you could update your code to use the simplified continuation documented at https://www.mediawiki.org/wiki/API:Query#Continuing_queries (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&continue=>), which is much easier for clients to implement correctly. Either of the above solutions may be tested immediately, you'll know it works because you stop seeing the warning. Do you need help with your own bot or script? Ask questions in e-mail on the [[mail:mediawiki-api|mediawiki-api]] or [[mail:wikitech-l|wikitech-l]] mailing lists. Volunteers at [[:m:Tech]] or [[:w:en:WP:Village pump (technical)]] or [[:w:en:Wikipedia:Bot owners' noticeboard]] may also be able to help you. Are you using someone else's gadgets or user scripts? Most scripts are not affected. To find out if a script you use needs to be updated, then post a note at the discussion page for the gadget or the talk page of the user who originally made the script. [[:w:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[:w:en:User talk:Whatamidoing (WMF)#top|talk]]) 17. juuni 2015, kell 22:03 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Whatamidoing_(WMF)/Sandbox&oldid=12455250". --> == Puudulikud daatumid == Miks sai ei pane kohati täpseid sünni- ja surmakuupäevi? Et Eestist kaugemate isikute puhul ei pane? – Mis mõte on siis nii poolikult teha? Ja mõttekriipsu tuleb alati kasutada aastaarvude vahel.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:25 (EEST) == Järjestamisvõti == Palun pane isikuartiklitesse järjestamisvõti! --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 12. august 2015, kell 18:15 (EEST) :jah, kindlasti. Tõlkimisvidinaga ([https://www.mediawiki.org/wiki/Content_translation]) seda automaatselt ei lisandu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2015, kell 19:02 (EEST) == Salavat Yulaev muuseum == Благодарю Вас за статью [[Fljuza Hairullina]]. Пожалуйста, напишите еще про музей Салавата Юлаева в Эстонии [[ba:Салауат Юлаев музейы Эстонияла]].Aitäh. --[[Kasutaja:Саган|Саган]] ([[Kasutaja arutelu:Саган|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:23 (EEST) :я думаю, что это ни конкретный музей, только часть музей Палдиски? Таким образом, сепаратная статья ([[Salavat Julaevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi Tubamuuseum]] ещё не надо--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:54 (EEST) ==Laevade nimede jutumärgistamisest== Laevadel on nimed, mitte pealkirjad. Eesti keeles nimed jutumärkides ei ole. Palun paranda kõigis enda tehtud laevaartiklites. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:32 (EEST) :uuemad keelekorraldajad küll nii arvavad, ent demokraatlikus keelekasutuses pole see ilmselt viga. Vist ka [[kasutaja:Ssgreporter]] arusaadavuse huvides ja vanemat traditsiooni järgides toetab jutumärgistatud varianti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:41 (EEST) :: Keelekorraldajad lubavad jutumärke panna juhtudel, mil muidu oleks tekst raskesti arusaadav. Ka Ssgreporteril on sama kaalutlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:46 (EEST) :::Lubavad. Käsitlesime teemat merekeele nõukoja koosolekul tänavu mais ja saatsime ettepaneku-otsuse EKI keelenõuandele. Vastus oli üldjoontes selline: viitega "Eesti keele käsiraamatule" mööndi, et neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. S.t nagu varemgi olen toonitanud - jutumärgid ei ole eesti keeles ära keelatud. Sageli on neid tekstis vaja laevanime eraldamiseks ja kui jutumärke justkui ei tohi kasutada, siis otsitakse neile aseainet, mis on veelgi halvem. Näiteks kasutatakse sisutuid lühendeid M/S, m/l ss või muid sääraseid, millest eesti Vikipeedia on õnneks loobunud. Praegu on laevanimede kasutus eesti Vikipeedias ühtlustatud sel viisil, et nimed on jutumärkideta ja me võime selle juurde jääda. Vajaduse korral tuleb siis nime ette lisada täiendsõna, et lause oleks selgem. Põhjalikum selgitus, miks siiski on sageli vaja mitmesugustes tekstides laevanimed jutumärkidesse panna, on leitav Veeteede Ameti kodulehelt merekeele nõukoja viimase koosoleku protokollist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:49 (EEST) ==Mida teha?== (enda lisatud: Mida teha? ehk nupukeste massprodutseerimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. september 2015, kell 13:51 (EEST)) Palun vaata [[Arutelu:Martin Tšegodajev]] ja ütle, mis Sa ise arvad, kuidas annaks olukorda muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 01:25 (EEST) :veel kuus Eestiga seotud korvpallurit on tegemata, siis on Eestiga seotud sportlased kaetud, mis kõikides maailma vikides esinevad. Mu eesmärk on algul see, et saaks kõikide vikide Eestiga seotud (uusi) artikleid efektiivselt kontrollida (interwikide kontrolliks kasutan programmi MinorTranslate'i), ja selleks tuleb esialgu kvaliteedis kaotada.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 15:51 (EEST) ::Kui asja rahulikumalt võtta (kiiret ju ei ole), siis jõuab ka kvaliteedile enam tähelepanu pöörata. ::Ma ei ole kindel, et kõik need artikleid seal teistes keeleversioonides üldse olemas peaksid olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:09 (EEST) :: Kuidas me hakkame teiste vikide artikleid kontrollima, kui me ei suuda oma viki artikleidki kontrollida? :: Teiste kasutajate arvates on niisugune kaotus kvaliteedis talumatu, ükskõik mis eesmärgiks ka poleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:31 (EEST) ::: Ei saa põhjendusest aru. Teiste vikide huvides tuleb meil kvaliteedis kaotada? Mis mõttes esialgu? Me ju oleme ometi selles ühel meelel, et entsüklopeediasse ei tohiks kirjutada artikleid, mille sisu on kontrollimata ja eksitav. See ei saa juhtuda ka kogemata, sest sellele juhitakse pidevalt tähelepanu. Rääkimata sellest, et seda sisu õieti polegi ja ta on enamasti vigasevõitu. Ja kuhu see tädi Maali jutt nüüd siis äkki jäi? Lihtsalt pealkirjade olemasolu ei saa olla eesmärk. Ja miks üldse peaks seda "Estopeediat" kirjutama mingite välismaa kahtlaste allikate põhjal, kui otseallikatest saaks õigema info. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 16:45 (EEST) ::::Me võime eeldada, et üks hetk jõuavad sealsed toimetajad ka nende artikliteni. Kui me leiame, et mõni neist sportlastest pole piisavalt tähelepanuväärne ja artiklite kvaliteet on probleemne, siis võime seda nende artiklite aruteludes välja tuua ja vältida nende artiklite siia kopeerimist. Muidu me ainult soodustame selliste toimetamist vajavate saarekeste levikut. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:50 (EEST) {{taane|4}} Näiteks ingliskeelses wikis on kasutusel märgistamine "''Stub''" märgisega, ehk vahendaks siis eesti keelde näiteks kui '''jupp'''- või '''koni'''- või '''känd'''- või '''nosu'''- või '''tüügasartikkel''', ja hakkaks märgistama (sh ka kategooriasse); enwikis hoiab see lugeja aega kokku, minu arvates. (Ehk siis, kui on olemas (ons voi?) eeskujulikud, head jms artiklid, mix siis skaala teine ots märgistamata on?)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:13 (EEST) :: No asi pole ju lühikestes artiklites. Lühike artikkel on täitsa OK, kui ta pole eksitav ega vigane ja sisaldab asja kohta kõige olulisemat. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :mina ei näe nupukestes (mis puudutavad Eesti teemat!) probleemi; neil on tendents kasvada. Kui pole nupukest, siis pole ka tendentsi kasvada. Kvaliteedist on meie vikis üsna mõttetu rääkida enne, kui lokaliseerime automaatkontrolli artikli viimaste muudatuste osas (muu hulgas ruwikis ja dewikis, nt [[:ru:Селивоново]]) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:53 (EEST) :: Palun loe läbi, millest jutt käib. Räägitakse automaatsest vorpimisest, kus on kahtlase päritoluga eksitav sisu(tus) ja vigane jutt. Kui Sa tõesti arvad, et artiklite kirjutajad ei pea kvaliteediga tegelema, siis peaksid kuskile mujale kirjutama. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :::Vene vikis ei tulda selle automaatkontrolli haldamisega hästi toime. Samuti ei näe ma selles kindlat kvaliteeditagastist. Eriti, kus meil on praegu niigi toimumas manuaalne kontroll. :::Ma olen tegelikult igati nõus sellega, et lühikestest artiklitest on kasu. Need kasvatavad liiklust siia ja suurendavad võimalust, et asi areneb. Paljude jaoks on lihtsam olemasolevat artiklit mudida, kui ise uut luua. Pikkade ja põhjalike artiklite kõrval on selgelt vaja ka katvust. Kvantiteet on arenguks oluline, kuid asi ei tohi siiski liigselt selle poole kaldu olla. Kui ajame taga ainult suurt artiklite massi, siis see muutub arengut pärssivaks. Artiklid võivad lühikesed olla, aga see pole veel põhjus, miks nende osas võiks kvaliteedis järeleandmisi teha. "Looduses peab valitsema tasakaal." Kui teed järeleandmisi teksti massis, siis ole palun seda hoolsam sisulise kvaliteedi tagamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 18:15 (EEST) Muidugi võib artikkel olla lühike. Aga info peab olema kontrollitud. Kui fakte on vähe, siis peaks ju kontrollimine lihtsam olema. Teiste vikide artiklite puhul on probleem ainult selles, et info on ajakohastamata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 20:26 (EEST) ==Pjotr Bogdanov== artikli [[Pjotr Bogdanov]] sisu on vale. --Metsavend 23. september 2015, kell 16:31 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. :no. It is too much work--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2015, kell 00:13 (EEST) == Harju rajoon, kategooria kustustamine == Kas kustutamissoov on ikka tõsine ja põhjendatud?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 11. november 2015, kell 22:35 (EET) :eemaldasin kustutamismärke ja lisasin põhjenduse: "kustutamismall eemaldatud, sest nüüd on süsteemselt neid kategooriaid loodud ja ilmselt ka vajalikud"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. november 2015, kell 11:14 (EET) == X asi Eestis vs. Eesti X asi == Heia, vaatasin et muutsid [[Jalgpall Eestis]] ära selgitusega: "ühtlustus, vaid erandjuhul kasutada keelekuju X asi Eestis", kas oleks õige ka [[Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921]] jne., ära muuta vastavalt selle keelekuju reegli põhjal või suurt vahet tegelikult pole? Ette tänades, Margus --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:29 (EET) :ma ei usu, et keelekuju "Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921" küll vale oleks, ent tuleks taotleda ühtlust, et tulevikus lihtsam oleks. Seega võiks olla [[1921. aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis]]. Vaata näiteid [[:Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:37 (EET) :spordikirjanduses esineb ka kuju nt "1921. aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlused", ent mu meelest eri spordialade puhul on see liiga lohisev ja tekib palju kokku ja lahku kirjutamise vigu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:39 (EET) ::Kas veel parem poleks mitte '''Eesti X. aasta jalgpalli meistrivõistlused''', ning sama asi karikavõistlustele '''Eesti X. aasta jalgpalli karikavõistlused'''? Selline stiil on EJL-i poolt väljastatavatel juhenditel pealkirjadeks. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 09:54 (EET) :::saab ka nii. See tuletab mulle meelde probleemi (?) Eesti endised külad vs Endised Eesti külad, kus v-o eelistada pigem konstruktsiooni Eesti endised külad. Spordi juurde. Ma vist eelistaks konstruktsiooni, kus aastaarv poleks keskel. Kumb parem Euroopa 2011. aasta meistrivõistlused või 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused? Mu meelest teine variant on parem, sest Euroopa ja meistrivõistlused moodustavad nagu ühte käiva fraasi. Samas on esimene variant selles mõttes parem, et märksõna otsimisel oleks parem kui fraas algaks sõnaga "Euroopa", ent alati saab teha ka ümbersuunamise--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 16:57 (EET) :::: Lisa konstruktsiooni lisaks spordialale veel ka järjekorranumber ja vanuseklass siis hakkab miskit veel lisaks kooruma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:18 (EET) :::::mõnede sündmuste puhul on järjekorranumber tõesti üldkasutatav, nt laulupeod. Ajas orienteerumise mõttes võiks kindlasti eelistada aastaarve. Vanuseklass lisataksegi, kui vajadus on, nt 2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused või 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused (viimane variant on vist halvem?)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:23 (EET) :::::: Järjekorranumbrit kasutatakse peaaegu et kõikide spordialade puhul (võta lahti kasvõi mõni viimastest spordi aastaraamatutest) ja ka olümpiamängud on ametlikult järjekorranumbriga. Aga võta nelja hüppemäe turnee, kuidas seal kirjutada või kasvõi Austraalia lahtised tennises kus on aastaid, millal peeti kaks turniiri ja vist on ka aastaid milla ei toimund ühtegi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:35 (EET) ::::::::kas käärid spordifanaatikute ja üldisema lugejaskonna vahel? Vikis on kasutatud (vist sa ise) keelekonstruktsiooni, kus on nii järjekorranumber kui aastaarv pealkirjas ära märgitud. Kuidas suured vikid neid on nimetanud? Keelekonstruktsioonid (v-o ka tavad) võivad olla keeleülesed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:55 (EET) :::::::::Kasutaks siis '''X. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistlused'''? Nii saab lõppu panna ka et kas Liiduklassis või A-klassis. Praegu olen mugavuse mõttes Liiduklassi ja A-klassi (teine tase) ühte artiklisse pannud. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 12:21 (EET) :::::::::: Soovitan küsida keelenõust järgi. Ise arvaks, et sedapidi kirjutades jalgpallimeistrivõistlused on üks sõna. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 16:47 (EET) :::::::::::seda keelekonstruktsiooni kasutades on üks sõna, sest on ju liik meistrivõistlusi. Nagu varem selgitatud, tekitab see konstruktsioon segadusi. Nt 2011. aasta Eesti ameerika jalgpalli meistrivõistlused vs 2011. aasta Eesti meistrivõistlused ameerika jalgpallis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 16:54 (EET) :::::::::::: Tulenevalt EKI otsustest või soovitustest siis Ameerika (jalgpall) on suure tähega. Aga võistluse nimetuse kirjutaksin mina tõenäoliselt Ameerika jalgpalli Eesti meistrivõistlused 2011. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 17:37 (EET) == Laevapere == {{tl|Mahakirjutatud|allikas=Mereviki}} '''Laevapere''' (varasemas kirjanduses ka: ''laeva meeskond'') on [[laevakapten|kapteni]] juhtimisel [[laev]]al töötavad inimesed, kes on ühtlasi sisse kirjutatud ka vastavasse nimestikku ([[munsterroll]]i)<ref name="Mereviki"/>. Laevapere koosneb kaptenist, juhtkonnast ([[tüürimees|tüürimehed]], [[laevamehaanik|mehaanikud]], [[pootsman]], varem ka [[laevaarst]], [[radist]], [[reisilaev]]al restorani juhataja), masina- ja tekimeeskonnast ([[madrus]]ed, [[motorist]]id, [[masinist]]id, [[elektrik]]ud, [[treial]]), teenindajatest (kokad, koristajad, pagarid)<ref name="Mereviki"/>. {{Viited|allikad= <ref name="Mereviki">Mereviki [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Laevapere]</ref>}} <!--[[Kategooria:Laevandus]]--> == [[Frank Christoph Schnitzler]] == Hello Dear, please start this article. Thank you very much. Susi :relation of Estonia is absent, therefore I am refusing--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 00:13 (EET) == Wikipedia is getting 15 years - WMF projects - translation of Wikidata labels and descriptions == : lang='''et''' : [http://tools.wmflabs.org/autolist/autolist1.html?lang=et&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim%5B1800%5D <nowiki>?lang=</nowiki>'''et'''<nowiki>&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim[1800]</nowiki>] – [{{fullurl:w:et:{{FULLPAGENAME}}|uselang=et}}#<span dir="ltr" LANG="et" >{{#LANGUAGE:et}}</span>] Dear Estopedist1; There will be a birthday soon: Wikipedia is getting 15 years. I want to let you know that the number of '''[[d:Wikidata:Database reports/WMF projects]]''' ^{there is also the page '''[[d:Wikidata:Database reports/Wikipedia versions|Wikipedia versions]]'''} has increased to more then 409; there are also pages from Wikibook project pages to Wikiversity and Wiktionary project pages in that list. You may be interested in adding Wikidata labels and descriptions in your language. Please follow also the discussion at '''[[d:property talk:P218]]''' and comment there. Best regards [[user:Gangleri|Gangleri]] also aka [[Kasutaja:I18n|I18n]] ([[Kasutaja arutelu:I18n|arutelu]]) 14. jaanuar 2016, kell 03:20 (EET) == Mõisaartiklid == Palun ära tee poolprodukte. Ei ole kiiret nende artiklite loomisega. Saab ju alati natuke rohkem infot koguda ja vältida igasugu lahtiste otste jätmist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET) :mõtlesin, et enamik Eesti mõisaid võiks sisse panna, siis on punaseid linke parem kontrollida. Umbes sama oli Eesti külade sissepanek--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::nupukesed on ka sel puhul tehtud, kui tegu on riigimõisa, kõrvalmõisa, poolmõisa vms sellise marginaalsema mõisaga. Nendest on üldse infot väga vähe. Kui Mõisaportaalis on eraldi mõisaartikkel, siis teen pikema artikli--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:47 (EET) Kui mingi mõisa asukohta ei tea, siis palun märgi need hiljem minu arutelulehele, ma vaatan, mis teha annab (ei saa garanteerida, et igale neist asukoha leian, aga üldiselt on mul selle otsimisega kogemusi) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 09:20 (EET) :tänan abi eest. Vaatan, mis teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::ma teen Eesti kihelkondade mallides olevad mõisad ära, siis anna sulle nimekirja, kus võib olla neid teadmata vallaga mõisaid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 00:01 (EET) :::mõisaid on veel tegemata, aga puuduva vallaga mõisad on selle loendi liikmete seas: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli mõisad]], nagu [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] soovisid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 14:47 (EET) ::::Ok, teha on palju (kolm riiki ja sealt edasi terve maailm + andesiit), aga millalgi heidan pilgu peale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 22:31 (EET) ==Käänamine== ''tänav'' alaltütlevas käändes on ''tänavalt''. --Metsavend 27. jaanuar 2016, kell 21:26 (EET) :kopeeritavasse vormelisse sattus näpukas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 21:37 (EET) ==[[Venemaa Euroopa osa]]== Su palutud tekst: ---- <nowiki>Terminiga ,,Venemaa Euroopa osa" viitas [[Venemaa Keisririik]] enda kontrollitavatele traditsionaalsetele [[Idaslaavlased|Idaslaavlaste]] territooriumitele. Tänapäeval kuulub sinna [[Valgevene]] ja enamus [[Ukraina|Ukrainast]] ([[Dnepr-ukraina|Dnepri jõe lähedus]]).<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;" contenteditable="false">&#x5B;''<span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2013)">viide puudub</span>''&#x5D;</sup> Venemaa jaguneb lääne osaks, mida peetakse [[Euroopa|Euroopaks]] ja ida osaks, mida peetakse [[Aasia|Aasiaks]]. Aasia 3,960,000 ruutkilomeetrises osas elab 77% Vene Föderatsiooni elanikest (110,000,000 inimest 143,000,000'st), kus km²kohta elab 27 inimest.<ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:6</sup><ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:10</sup> Venemaa lääne osa alla jääb 38% Euroopast. Lääne osa idapiiriks peetakse [[Uural|Uurali]] ja lõunast [[Kasahstan|Kasahstani]] piiri.</nowiki> ---- Sellise saasta kohta tahaks tahaks ainult ropendada!&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. jaanuar 2016, kell 07:10 (EET) == Arutelude "toimetamine" == Sellest on juba juttu olnud, et arutelusid ei toimetata. Sina pole pädev otsustama, mida keegi teine on tahtnud öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 01:28 (EET) :arutelude toimetamine tähendab mul vaid pealkirja lisamist teemale, arutelu sisu ma ei toimeta. Ilma pealkirjata on tekstimassiiv palju halvem, kui isegi mitte parima pealkirjata, eriti pikkade arutelude puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:08 (EET) ==Märkused== Ära pane vigaseid täpsustusmärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 02:31 (EET) :näide paluks, et saaksin konkreetset juhtumit selgitada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ==Vigane lause== Sellised laused nagu " Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a {{kas|? valda}}" ei sobi entsüklopeediasse. Kui ei viitsi süveneda, ära kirjuta. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 03:03 (EET) :nõus, et see on halb lause. Samas ka Mõisaportaalis on nii "Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis '''jääb''' kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile". Siin on vist ajavorm vale, peaks olema "jääks" või midagi analoogset, mis näitaks, et tänapäeval mõisaid nende ajaloolises tähenduses pole--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ::a mõtlesid vist üldse seda kas-malli. Ma tegin loendi selle märkusega mõisatest: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli_mõisad]]. Nt [[kasutaja:Melilac|Melilac]] lubas neid ajapikku parandada ja pole nendega ka kiiret--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:14 (EET) :::Sellist küsimärgiga roosat asja ei tohi üldse olla. Kui ei tea, siis ära kirjuta. ::: Parem oleks kirjutada näiteks "mõisa ala jääb". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:17 (EET) ==Toorikud== Tee küsimärkidega toorikuid edaspidi oma lehel. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 01:36 (EET) :tuntud ja veel elavate isikute puhul ärgitab too sünnikuupäeva lisamist. Kui ma küsimärgi olen jätnud, siis pole sünnikuupäeva veebist leidnud, ent too fakt peaks kindlasti sees olema--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) :: Kui ei tea, siis ei pea sees olema. Küsimärki ei tohi artiklisse panna. :: Kui teed elava isiku kohta artikli, siis mõtle hoolega järele, mis mulje Sa temast jätad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:05 (EET) ::: Just. Sündinud ? jätab mulle vist küll mulje, et üleüldse on kahtlane kas ta on olemas või et äkki on tegu tulnuka või zombiega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 11:44 (EET) ==[[Erki Pärnoja]]== Palutud tekst: '''Erki Pärnoja''' (sündinud 24. jaanuaril 1984) on Eesti muusik. Ta kirjutas muusika Eesti filmile "Kutsar koputab kolm korda". Ta mängib ansamblis Reverence kitarri. Ta mängis ansamblis Soul Militia kitarri. :Ma ei tea temast midagi, võib-olla on mõni tähtis asi välja jäetud, aga minu meelest võiks see nii ka olla, ainult sõnastust peaks muutma, muidu on naljakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 12:05 (EET) ==Jama tootmine== Kui iga Su näpuliigutus saab negatiivset tagasisidet, võiks korraks aja maha võtta ja järele mõelda. Kas tõesti on nii raske veidigi enne artikli tegemist uurida, infot otsida ja fakte kontrollida? Milleks Sa seda teed, kas kuskil on mingi norm maha pandud? Mis mõtet on midagi teha nii, et ise üldse selle sisu vastu huvi ei tunne. Pole normaalne, et Sinu toodangu vähegi talutavaks muutmiseks kulutavad 3–4 inimest kogu oma vikis oldud aja. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 21:08 (EET) :teen heas usus ja olen kindel, et see pole jama. Apsakaid tuleb muidugi sisse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:16 (EET) :: See pole mitte hea usk, vaid Vikipeedia diskrediteerimine. See on ületanud juba igasugused piirid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 21:43 (EET) :::näited paluks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:58 (EET) ::::: Sain roogitud kaks artiklit [[Mati Heidmets]] ja [[Villu Päärt]] ning põgusamalt kohendatud veel mõned. Algse artikli Mati Heidmetsa kohta Andres kustutas, pidades seda liiga piinlikuks. Kirjutasin algusest peale uuesti. Villu Päärti artiklist ei säilinud palju peale pealkirja, väikseks apsakaks seda päris lugeda ei saanud. ::::: Kuid kardetavasti siin noomimisest, pahandamisest ega südametunnistusele koputamisest ei aita, nii et sellele pole suurt rohkem mõtet aega ega tähemärke kulutada. Siin on teistugust abi vaja.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:04 (EET) :::: seda jama on mitmeid tuhandeid, tänasel päeva jooksul sinu tehtud artiklitest ma arvan, et ei kõlba mitte ükski. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kanbsp;sutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 22:24 (EET) :::::halb kokkulangevus on see, et [[kasutaja:Maemees]] on hoopis teine isik. Ta teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:15 (EET) ::::::"ta [Maemees] teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ehk seletad lahti: palju neid siis on, keda oled vaevanud enda heaks asju tegema?[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 19:01 (EET) : Me oleme sulle karjakesi püüdnud aastaid selgeks teha, et Sinu töö ei vasta mitte mingitele nõuetele, mida võiks ühele teatmeteosele esitada. Väga tihti ei saa Sa ka ise aru, millest Sa kirjutad. Ükski kirjastus ei laseks Sind sellise töökvaliteedi ja -meetodite juures isegi uksest sisse, mis ilmselt ongi põhjus, miks Sa siin laamendad. Mõtleval ja vastutustundlikul inimesel peaks piinlik hakkama, kui teda aastaid üritatakse õpetada ja korrale kutsuda ning kui ta näeb, et tema tegevuse tõttu lahkub enamik kaastöölisi, kes projekti on aastaid elus hoidnud ja sinna loonud sisu, mida ei ole piinlik ka ülikooli õppejõududele näidata, laiemast publikust rääkimata. Haritud ja tarka inimest iseloomustab õppimisvõime, need, kes oma vigadest ega teiste konstruktiivsest kriitikat midagi õppida ei suuda, kuuluvad enamasti mitte entsüklopedistide, vaid teatud meditsiinivaldkonna patsientide sekka. Kas tõesti peab räigeks oma väljendusviisis muutuma ja Sinu tekitatud prahti lihtsalt süstemaatiliselt kustutama hakkama, et Sulle kohale jõuaks, et senise tööstiiliga jätkamine on Vikipeedia häbistamine ja naeruvääristamine?! -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:40 (EET) ::Ei, oma väljendusviisis ei pea räigeks muutuma. Aga kindlasti elavate ühiskonnategelaste kirjutamisel olen hoolsam. Aga noh, eks meist igaüks peab treenima oma rumaluse väljakannatamist, nagu [[Enn Kasak]] ütles--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 10:43 (EET) ::: Sina ja hoolsam. Välja küll ei paista. Täna tegid artikli [[Erich Kaup]], inimene on 8 aastat surnud, aga sul on ükskõik jne. Hakka ükskord ometi andmeid kontrollima. Ma kahtlustan, et kümned Vikipeedia kasutajad on tõsiselt tüdinud sinu rumalusest. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:46 (EET) ::::kõikide andmete kontrollimise kohustust mul küll pole. Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 20:50 (EET) :::::: No vaata jah, aga kontrollimata andmed ei kõlba Vikipeediasse. Sellest me ju räägimegi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. veebruar 2016, kell 21:02 (EET) ::::: Kui sa asja südamega teeksid, siis sa kontrolliksid. Sina aga tegeled tükitööga, mis on sõna otseses mõttes puudulik. Entsüklopeediat ei saa niimoodi teha, sest sellega annad sa löögi entsüklopeedia usaldusväärsusele, enda usaldusväärsusele toimetajana oled sa ilmselt juba suure põntsu andnud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:57 (EET) :Jääb muidugi arusaamatuks, kui ma enamiku arvates diskrediteerin Vikipeediat ja peletan kaastöölisi eemale (selle tegelik põhjus on küll minu arvates see, et kaastööline palka ei saa), siis miks kogukond ei korralda hääletust ja mind ära ei blokeeri?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:14 (EET) :: Milles küsimus, korraldame, hääletuse, eelöeldu peaks vist olema nõusolek kandideerimiseks ("vist"&nbsp;— miks ei kirjuta sa seda pea iga oma artikli algusesse, ja miks ei kirjuta sa, nt, pilve, selle asemel et teisi "pilve" kirjutada);<br />ehk siis, ülalt loen mina välja, et kas hakkame palka maksma, või, korraldame hääletuse, kas nõustuda eelesitatud blokeerimisettepanekuga; mis minusse puutub: nõus (ei meenu ühtegi art-t, mis ei vajaks parandusi, ja kui mina ei vaata, teised ei vaata, siis ongi l6peks yits risuhunnik?, mille saaks ehk teisaldada alamkatatloogi "prügitootja prügikast").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:40 (EET) :: Samas, egas nii kuri ka olla ei saa; saab aga teha nii, et iga artikkel, mille teed, maandub autumaatselt mingisse teise alalmkataloogi, mida siis saad jõudumööda täiendada... {{värvi|hall|alul leebe(lt)...}}[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:45 (EET) :: Samas, veelkord üle lugedes su poolt ülal kirja pandut: kas soovid endale mingit palgamaksmist saavutada, et eemale hoiaksid? Nagu palgaläbirääkimiste puhul ikka (maep täpselt tea, kuulnud olen), kas peaksime sulle maksma iga kirjutamata jäänud tähe, sõna, lause või artikli eest?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:49 (EET) :: Minulgi käis see mõte millalgi peast läbi, et kuna (aastatepikkusest!) kriitikast pole kasu olnud, siis äkki tulekski blokeerida. See on vist tõesti ainuke võimalus, kuidas kogu sellele "kammajaale" punkt panna. Artiklite parandamist/korrastamist muidugi teistele jätkub. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 5. veebruar 2016, kell 19:07 (EET) Mõtle selle peale, milleks Sa kirjutad. Kas selleks, et pakkuda lugejale usaldatavat infot või selleks et iga pealkirja alla oleks midagi kirjutatud, ükskõik mida, mis ette juhtub. Kui kirjutad elulooartiklit vana allika järgi, siis on elementaarne uurida, kas info ei ole mitte vananenud, muidu saab lugeja petta. Ja ei tohi teha nii, et oluline info pole sees ja on mingid ebaolulised seigad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:35 (EET) :Enesekordusena tsiteerin: "ta [Maemees] '''teeb mu heaks asju''', aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ja mõtisklen, edasi...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:05 (EET) :::palgaargumendiga tahtsin öelda, et see on ilmselt peamine põhjus, miks head toimetajad/kirjutajad Vikipeediasse ei kipu/siin kaua ei püsi. Kapitalismi oludes see ongi väga raske ja vaid vähesed saavad sellist luksust lubada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:56 (EET) :: Selles "luksuse" jutus võib küll olla tõtt, ent see ei õigusta kuidagi madalakvaliteedilist tööd - artikleid, mis lugejaid eksitavad või elulooartiklis kajastatud isikut ebaõiglaselt alandavad. Parem vähem, aga hästi. Või vähemalt rahuldavalt. Keegi ei patsuta siin pelgalt tähemärkide arvu eest õlale.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:40 (EET) ::: Jah, just, need on head kriteeriumid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 00:48 (EET) Tsiteerin: ''"Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin"''. Keegi ei käsitle Sind administraatorina – ebakvaliteetset tööd ei õigusta mittemiski, ka mitte see, et Sa pole admin. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 6. veebruar 2016, kell 12:06 (EET) ==[[Jüri Talu]]== Sa näed, et lingid suunavad teisele inimesele, isegi mainid seda, siis ole hea ja tee need lingid korda. Palun austa ka teiste vikipedistide tööd ja ära tee seda neile juurde. Sa ju näed ja saad aru kuidas viki töötab, milles siis probleem. --Mona 4. veebruar 2016, kell 23:24 (EET) :Tark ei torma :) Vastasin tollesse arutellu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 00:12 (EET) :: Kuhu sul siis nii kiire nende vigaste artiklite üleslaadimisega on ???? --Mona 5. veebruar 2016, kell 19:05 (EET) :::plaan on ära teha kategooria "Eesti" sisse jäävad puuduolevad artiklid, millel on üle 5 lingi. Kiirustamine on vist suhteline asi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:31 (EET) ::::: Et siis näiteks 5 "artiklit" minutis on suhteliselt aeglane? Vaatan praegu vanu artikleid ja 6 tk minutis vist tõesti pole veel olnud. Nende koristamisega jätkub siin rahulikku ja aeglast tööd aastateks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:03 (EET) :::: Aaa, ja siis teed artiklid stiilis, et XXX on ajakirjanik, aga võibolla hoopis kujundada, et täpselt ei teagi, samas võib ka üks ja sama isik olla, infot vähe jne (NT [[Arutelu:Aigi Viira]]). No ei ole normaalne. Me püüame ju siin ikka entsüklopeediat arendada. Minu arvates tegeled sa selge vandalismiga ja sind tuleks blokeerida. --Mona 6. veebruar 2016, kell 12:28 (EET) ::::: Jah, nõus, selline tegevus on vandalism. Mis puutub blokeerimisse, siis võib-olla tuleks korraldada hääletus ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Estopedist1&diff=4365404&oldid=4365295 see postitus peaks olema tema poolt nõusolek]). Ütlen ette ära, et olen blokeerimise poolt. Teistel on lõppude lõpuks muudki teha kui ainult tema prahti koristada. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 7. veebruar 2016, kell 11:26 (EET) ::::::ok, ok. Ma ei hakka oma surmamõistmist siin pealt vaatama ja kaasust tekitama. Tõmban ise leebet. Kui mõni mu tehtud artikkel tahetakse kustutada, siis palun teisaldada mu kasutaja nimeruumi. Good luck!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. veebruar 2016, kell 11:34 (EET) :::::::test lõpetatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. veebruar 2016, kell 19:44 (EET) :::::::: Kurb küll. Nii hea ja rahulik oli viis päeva siin. Tuli lausa tööisu tagasi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 15:56 (EET) :::::::::eks mulgi tuli tööisu tagasi. Eks püüan rohkem, et teiste tööisu ei kaoks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 16:02 (EET) Einoh. Mina oma 5. veebruaril 2016 kell 19:05 kirjutatud küsimuse küll ei kirjutanud pealkirja BLOKEERIMISED alla. Kustutan selle ebatäpsuse. Küsimus oli ikka Jüri Talu artikli kohta. --Mona 14. veebruar 2016, kell 18:36 (EET) ==Järjejutu järg== Kui Sa linke korda ei tee, jäta parem [[Karl Kask|sellised]] täpsustusleheküljed tegemata. Meenutan, et teised ei ole koristajad. Parem olgu artiklites punased lingid kui eksitavad sinised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. veebruar 2016, kell 05:54 (EET) Järgmine osa. Vaata, kui inimene kirjutab midagi ja paneb selle alla oma allkirja, käib see allkiri TÄPSELT AINULT selle jutu kohta, mis tema kirjutas. Kui Sina selle vahele või kohale midagi muud kirjutad, on see võltsimine. Nii ei saa keegi enam kindel olla, et tema jutu vahele ei kirjutata midagi, mis laseb tal näiteks paista idioodina. Ka pealkirjaga saab lasta sõnumit hoopis teises valguses paista. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 01:32 (EET) :pole nõus. Enwikis (https://en.wikipedia.org/wiki/Discussion_page) on nii ("Section headings: Because threads are shared by multiple editors (regardless how many have posted so far), no one, including the original poster, "owns" a talk page discussion or its heading. It is generally acceptable to change headings when a better header is appropriate, e.g., one more descriptive of the content of the discussion or the issue discussed, less one-sided, more appropriate for accessibility reasons, etc. To avoid disputes, it is best to discuss a heading change with the editor who started the thread, if possible, when a change is likely to be controversial.")--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) ::Minu arvates võib pealkirju arutelulehele ülevaatlikkuse huvides lisada küll kes iganes. Muidugi ei tohiks need olla teema suhtes eksitavad. Kuhu ja milliseid Estopedist paneb, ma ei ole jälginud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 6. veebruar 2016, kell 16:03 (EET) ::: Mina olen jälginud. Ja neist see jutt ka juba eelmine kord alguse saigi. Seda saab siis teha ainult arukas inimene, keda usaldatakse ja kes saab aru, millest arutelus jutt käib. Eelmine kord algatas selle teema vist Pikne ja tookord oli just nimelt näiteid, kus Estopedist oli jutust vastupidi aru saanud. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:01 (EET) Palun vaata [[Arutelu:Aidu vald]]. Teised ei ole Sinu koristajad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. veebruar 2016, kell 18:02 (EET) Järje järg. Kui on nii kiire, et isegi läbi ei jõua lugeda, siis pane parem kõigile "artiklitele" kohe toimetusmärkus juurde. Teised ei ole Sinu koristajad, kuidas Sa ometi aru ei saa. Need vead on siin järjest ka uute artiklite resümeedes näha. Entsüklopeediaartikleid ei tehta ühe minutiga. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. märts 2016, kell 01:45 (EET) :millistest vigadest sa räägid? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 10:40 (EET) :: Epp peab vist silmas neid artikleid, kus oli omastavas "mõisa" asemel "mõis". Ma parandasin mitu tükki ära, võib-olla mõni veel jäi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 16:17 (EET) == Veel veeldetuletuseks == Mingi kaks aastat tagasi lubasid sa oma tehtud vigased ref-märgendid kuupäevaartiklites ära parandada, siiani pole sa seda teinud. Oleks nagu aeg &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. veebruar 2016, kell 14:00 (EET) :õige märkus. Tollal eeldasin, et saan selliste asjade jaoks bot-konto luua, ent too keelati mul ära. Ja üldiselt ma püüan Viimaseid muudatusi mitte risustada, sest neid ei suudeta praegugi enam täies mahus jälgida. Vaatan, mis sellega teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 14:20 (EET) ==Aastaarvude vahel mõttekriips== Aastaarvude vahel tuleb kasutada mõttekriipsu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:46 (EET) :tean. Arvutiga on see lihtsalt tülikas ja mõnikord ununeb ka skriptiga automaakontroll ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:51 (EET) ::Alt0150 – pole ju raske meelde jätta, seda läheb ju sageli vaja. Väga mugav. Prooviǃ --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 25. märts 2016, kell 14:39 (EET) == Eesti sport vs Sport Eestis == (üle toodud siit: [[Kasutaja arutelu:Ahsoous]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. aprill 2016, kell 09:13 (EEST)) Kuskil arutelus sai seda sõnamängu juba mängitud. Üks argument "Eesti sport" kasuks on veel see, et siis saab süsteemselt nimetada kategooriad, nagu "Eesti spordi mallid" (vs Sport Eestis mallid?), Eesti transpordi mallid (vs Transport Eestis mallid?) jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2016, kell 18:31 (EEST) : {{ping|Estopedist1}} Vaata, kuidas nüüd öelda, aga Eesti sport ja sport Eestis ei ole mitte päris üks ühele sünonüümid, ahk siis ma kipun arvama, et tegelikult on neid mõlemaid vaja. Näiteks Eestis peetud maailmameistrivõistlused, kus ei osale mitte ühtegi eestlast ei klassifitseeru kuidagi esimesse, küll aga teise kategooriasse. Väliseesti sportlased, kes pole mitte kunagi Eestit esindanud ja Eestis võistelnud klassifitseerud aga esimesse, küll aga mitte teise jne. : Teine asi puudutab spordialasid ja mitte sporti üldiselt. Ma küll ei tea ühtegi spordiala, mille nimetuses oleks sees Eesti, kuid on näiteks Kuuba pesapall, Türgi maadlus, Austraalia jalgpall vm. Kuidagi nagu imelik oleks kategooria nimi Kuuba Kuuba pesapall või Uus-Meremaa Austraalia jalgpall. : Sport spordiks aga minnes näiteks kultuuri poole üldisemalt. Näiteks ESTO-päevad /ja eriti nende raames peetud üksiküritus/ saab olla vist mingi eesti kultuuri osa ja ka näiteks kultuur Kanadas, aga mitte Kanada kultuur. : Aga nüüd su küsitud mallide kategooriad: ka nende puhul tuleb siiski kontekstist lähtuda. Üldiselt vist tõesti Eesti spordi mallid, aga mingite asjade puhul tuleb kindlasti ette ka vastupidist olukorda (see ei pea olema sport ja ka mitte Eesti). Samuti on väga võimalik, et kategooria nimi jääb mõlemat pidi väga imelik ja siis tuleb kategooria nimetuses hoopiski sõna 'mallid' esimeseks tõsta või siis üleüldse pikemalt kirjutada. Aga kõike seda tuleb vaadata igal konkreetsel juhul eraldi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. aprill 2016, kell 15:32 (EEST) ::Nt Kuuba puhul võikski siis teha erandi "Kuuba pesapall Kuubas". Aga eks ootame uut verd selle arutelu jätkamiseks tulevikus :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 18:21 (EEST) == Mitmekordsed ümbersuunamised == Ära tee mitmekordseid ümbersuunamisi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:52 (EEST) :bot parandab need automaatselt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:53 (EEST) :: Jah, aga võib ka ise juba vältida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:55 (EEST) == Viited == == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Viidete üksiksõnade linkimine == Minu meelest on õigustatud viidetes üksiksõnade linkimine, kui on nt tegemist nimega. See aitab kaasa Vikipeedia sidususele. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:55 (EEST) :kui nõnda kokku leppida, siis küll. Kui seda aga lubada, muutub bibliokirjete linkimine suvaliseks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:57 (EEST) ::Mu meelest ei ole see keelatud olnud.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 12:05 (EEST) == "Läbipaistmatud lingid" == Jah, ma arvan, et me võiksime kirjanduse loetelus (konkreetselt siis nt Loomingu Raamatukogu köidete puhul) järgida originaali kirjaviisi/nimekujusid. Mis nendes "läbipaistmatutes linkides" nii paha on?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 12:32 (EEST) :läbipaistmatute linkide puhul on mh halb see, et eriti kui need on punased, siis alati hiirega liigud sinna peale ja kontrollid, et kas on link on vigane. Liikudes lingi peale, aga avastad, et link on tegelikult ok--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 13:13 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Vanus == Kui millegi vanust hinnati kaks kümnendit tagasi, siis võiks seda vastavalt märkida. Muidu eksitab see lugejat. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%A4du_kuusk&type=revision&diff=4461642&oldid=4461629 Näide] :kindlasti võiks. Suur probleem on see siis, kui väide on viitamata. Kui väide on viidatud, siis korrektne on niikuinii allika järgi fakti kontrollida. Etwikis on veel muidugi see viga, et viimaseid muudatusi ei automaatkontrollita ja seetõttu võib ilusti viidatuid väiteid mõni vandaal kahjustada (nt eemaldab viite)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 01:48 (EEST) ::Kui esitatud väide ei ole õigesti mõistetav ilma fakti allikat kontrollimata on refereerimine täielikult ebaõnnestunud. Näiteks antud juhul on sisuliselt 120 vs 140. On ikka erinevus küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. august 2016, kell 03:03 (EEST) P.S: Soovitan osa arutelulehest arhiveerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. august 2016, kell 19:37 (EEST) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 12:26 (EEST) == Chasper Kazparovich and The Deltahead == {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | '''Chasper Kazparovich and The Deltahead''' on aastal [[2006]] [[Pärnu]]s loodud punkansambel, mis kandis kuni detsembrini 2006 samaaegselt nimesid '''tRakatS''' ja '''Tom and The PUNX''', '''Fu*k Revolvers''', pärast seda aga nime '''Deltähead'''. Alates augustist 2007, kannab bänd ametlikult nime '''Chasper Kazparovich and The Deltahead'''. <nowiki>===Püsiliikmed===</nowiki> *[[Chasper Kazparovich]] - bänd, juhtmevaba elektrikitarr, šõu *[[Thomatheus Buck]] - bass, vokaal *[[Danila Brutaloff]] - kitarr, trummid *[[Albert Marginal]] - kitarr, vokaal, kontseptsioon *[[Ivan Belkasson]] - trummid <nowiki>===Kaasliikmed===</nowiki> *[[Matt Samuel Berlioz]] - produktsioon, efektid, masterdus,taustvokaal, trummid (stuudios), cowbell, taustvokaal (live) <nowiki>===Endised Liikmed===</nowiki> *Adoline Wunck - bokaal *Elis Elbing - vokaal *Lance Belli - vokaal *Pete Green - trummid *Dave Wood - trummid *Way (to) Go Dalz - kitarr *L.E.F.K.A. - cowbell *Tipp - cowbell *Sarah Spanks - cowbell *[[Erich Schmidt]] - trummid *Ena Kõrv - vokaal, [[cowbell]] <nowiki>===Ajalugu===</nowiki> *Bänd salvestab '''Studio69''' stuudios alates 2007. aasta augustist plaati, mis kõigi eelduste kohaselt saab kandma nime '''"Kingi [[Rivo Kingi]]le üks ilus päev"'''. Esikplaadilt on ilmunud kaks singlit: '''"[[Rivo Kingi]] hoiab Teie nibud pringid"''' ja '''"Minu tädi on [[Tiiu Silves]]"'''. <nowiki>===Liikumine===</nowiki> Deltaheadi nime all tegutseb ka omamoodi liikumine, mille osadeks on: {{lisa viide}} *[[Chasper Kazparovich]] Pictures - filmistuudio. *[[Albert Marginal]] Designs - T-särkide disainimine ja tootmine. *Deltaheadi kunstiosakond - peamiselt [[stencil]] kunsti levitamine, kuid esineb ka teisi praktikaid. *liikumine "Staaritsemise vastu" - muusikuid ja muusikalisi kollektiive ühendav liikumine. *Adoline Wunck - fotokunst. *S6rmkybar Designs - Albert Marginali ja Matt Samuel Berliozi disaini tsunft. *[[Haute couture]] by Sarah Spanks - rõivaste disain ja tootmine. *Punklammutus O/I (Osavad Inimesed) - koristamise-, lammutamise- ja kolimisteenus. *Studio 69 - [[Matt Samuel Berlioz]]i heli salvestamise stuudio *[[Chasper Kazparovich]] and The Deltahead - bänd * Volleyball Club Deltahead and Urods - amatöör võrkpalli võistkond <nowiki>===Välislingid===</nowiki> *[http://sammal.papera.ee/tiiu/delt%e4head%20-%20minu%20t%e4di%20on%20tiiu%20silves.mp3 Minu tädi on Tiiu Silves] (mp3) *[http://sammal.papera.ee/rivo/rivo.mp3 Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid] (mp3) * http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=4046 - Chasper Kazparovich and The Deltahead Eesti Ansamblite Andmebaasis * http://www.purevolume.com/chasperkazparovichandthedeltahead - bändi lehekülg Purevolume lehel. *http://www.parnupostimees.ee/021107/elu/10079641.php - artikkel bändist Pärnu Postimehes (02. november 2007.a.). *http://sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=73009#form - artikkel SL Õhtulehes (02. november 2007.a.) |} ==Valdade lingid== Ära paranda valdade linke, tee lihtsalt ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:05 (EEST) :mu meelest on nende ümbersuunamiste tegemine halb, sest need on desorienteerivad. Eksisteerib ju vaid üks vald, ent ümbersuunamine näitab, et neid on mitu. Ma pole küll ka vastu neid ümbersuunamisi tegemast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:07 (EEST) ::erandjuhtumina (?) olen ma analoogset ümbersuunamist teinud tänavate puhul, mis pole Tallinna tänav. Nt kui Tartu tänavale X on märksõna reserveeritud, siis mõnikord olen teinud ümbersuunamise märksõnale X tänav (Tartu). Selle põhjus on see, et X tänavanime on Eestis mitu ja enamasti on see X ka Tallinnas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 10:26 (EEST) :::Mu meelest ei ole massiline ümbersuunamiste tekitamine ("süsteemsuse huvides") ka hea, kui neid tegelikult tingimata vaja ei ole. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. august 2016, kell 11:23 (EEST) ::::üldiselt nõus, ent nt tänavate puhul on linkimine lihtsam Tallinna prioriteeti silmas pidades. Valdade puhul [[kasutaja:Andres|Andres]] soovitas teha ümbersuunamised. Ma ise ei näe valdade puhul mõtet, ent kuna neid linke on massiliselt tehtud, siis v-o on vajalik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:29 (EEST) Ma seda ei mõelnud, et peaks uusi ümbersuunamisi tegema, lihtsalt need lingid, mis juba on, tuleks ümbersuunamisteks teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:55 (EEST) ==Ajalooliste toponüümide saksakeelne täiend== Kas ei peaks saksakeelsetel nimedel olema täiend, nagu eestikeelsetel on? {{allkirjata|193.40.110.5|12. august 2016}} :need võib lisada, nt Geimeinde Owerlack ([[Patküla vald]]). Mõisate puhul on see ilmselt keerulisem, sest vist võib olla nii Hof, Gut ja v-o veel midagi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 15:31 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Estopedist1, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.133|217.66.158.133]] 13. august 2016, kell 10:48 (EEST) == Eesti kohanimeraamat == Eesti kohanimeraamatule viitamiseks on [[mall:EKNR]]. --Metsavend 1. september 2016, kell 16:05 (EEST) == Väike nõid == Väike nõid väike nõid see on raamat lasteraamat selle on kirjutanud ma soovitan seda kindlasti lastel lugeda aga nüüd vaatame mis edasi saab väikee nõid väike nõid oli kõigist teistest nõidadest väiksem ja noorem ta oli vaid 127 aastane . meile võib see tunduda väga vana aga nende jaoks oli see nagu alles sündinud teistele nõidadele ei meeldinud väike nõid kuna ta tegi aleti teistele oma võlumisega head , teised nõiad olid kurjad ja tigedad . ühel päeval kutsuti kõik nõiad kokku ja tehti nõidade tantsuõhtu loomu likkult et kõik tahtsid sinna minna väike nõid isegi tahtis ja ta läks kõik pidid näitama mida ta oskab ja väike nõid näitas see oli küll lõbus mis ta näitas aga siis kui üks halp nõid hakkas rääkima kuidas ta on kogu aeg teistele head teinud võeti tal luud ära ja saadeti minema jala , väike nõid oli õnnetu ta küll tahtis hea nõid olla . ==Artiklite algus== Palun väldi artiklite alguses "oli -nud"-konstruktsiooni. See on keeleliselt halb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:40 (EEST) :ma ei näe põhjust selle vältimiseks, sest ka nt EKSSis on mitmeid näitelauseid sellega. Asendusfraas nt "oli tegev, oli mängiv, oli laulev jne" on mu meelest naljakas. Aga keeleliselt ainuõige?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:47 (EEST) :: Neid on ju ümber tehtud. Kesksõna pole üldse tarvis kasutada. :: Too mulle mõni näide EKSS-is~t. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:52 (EEST) :::Selle "oli -nud"-konstruktsiooni kohta võiks küsida Keelenõust. EKSSi näiteid: *Ta oli kogu rahataskus leiduva raha maha mänginud. *Kord varem oli Sergejev ise mulle seda kaebamisi öelnud. *Teadis karvapealt, kes mida oli öelnud. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 14:56 (EEST) :::: Need on ju hoopis teistmoodi kasutatud. Siin on [[enneminevik]], Sinu näidetus on ''oli'' ja täiendina kasutatud [[mineviku kesksõna]]. :::: Küsi siis Keelenõust, aga esita näitena oma koostatud laused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 15:04 (EEST) :::::Sain Keelenõust vastuse. {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | Küsisin: <code>Akadeemilistes kirjutistes on siin-seal "oli + -nud"-vormiga lauseid: nt "X postijaam oli Võrumaal asunud postijaam". Kas see on keeleliselt vigane? Kui on vigane, siis miks? Keelekõlalt tundub see väga loomulikuna.</code> :Vastati ([[Tuuli Rehemaa]]): Keeleviga siin pole, küll aga on lause kordusega koormatud ja lohisev. Mineviku kesksõna fraasi "Võrumaal asunud postijaam" võiks korduse vältimiseks vormistada kõrvallausena: X oli postijaam, mis asus Võrumaal. Sama info annaks edasi ka lause: X postijaam asus Võrumaal. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) |} ::::::eks ma püüan siis seda vältida. Nt Varbuse postijaam oli postijaam X kohas. Teine variant (s.o X postijaam asus Võrumaal) etwikis ei sobi, sest me ei saa linkida terminit (s.o postijaam)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) ::::::: Saame põhimõtteliselt linkida küll, kuigi seda ei peeta heaks tooniks. Ma ei ole kindel, et me saaksime kirjutada "Varbuse oli postijaam". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. september 2016, kell 23:57 (EEST) ::::::::täpselt nii. Analoogne on nt isikuartikli esimene fraas ''X von Sass'', kus ma olen "hälbivalt" linkinud suguvõsa nime ''von Sass'', ent mulle tundub see suguvõsade juures hea lahendus. Fraas ''Varbuse on postijaam'' on vist juba sisuliselt väär. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. september 2016, kell 00:03 (EEST) ::::::::: Võib-olla see viimane ei ole sisuliselt väär. Arusaamine oleneb kontekstist, aga selguse huvides tuleks märksõna ikkagi välja kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. september 2016, kell 11:30 (EEST) == Pilt artiklisse == Kui pilt on olemas, siis ära jäta seda artiklis kasutamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 20:46 (EEST) :"Ma ei tee väljagi sellest".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:38 (EEST) ::Aitäh.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:49 (EEST) ==4 Non Blondes album== Ma kirjutan sulle praegu meelega siia. [[4 Non Blondes]] andis välja ka albumi "Hello Mr. President". Aga OK, see on kontsertalbum, kuid su lause on sisult ikkagi vigane. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. november 2016, kell 10:01 (EET) :parandasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. november 2016, kell 18:02 (EET) == Kapsta mõis vs Englārte mõis == [[Kapsta mõis]] vs [[Englārte mõis]] ? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 7. detsember 2016, kell 23:00 (EET) :õige märkus. Tuleb otsida allikaid. Alustasin arutelu siin: [[Arutelu:Englārte mõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. detsember 2016, kell 00:23 (EET) == Tänapäevane haldusjaotus == Sul on kubermangude artiklites öeldud, et tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad nende alad Venemaa koosseisu. See ei ole õige, sest Venemaa koosseisu ei saa midagi kuuluda haldusjaotuse järgi. Palun paranda, nii nagu ma parandasin artiklis [[Stavropoli kubermang]]. Sellest aga oleks paslik rääkida küll, kuidas kubermangu territoorium suhestub praeguste haldusüksustega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 18:16 (EET) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2016, kell 15:45 (EET) == Kustutatud kraam == '''Grand City Pelgu Kings''' oli Põhja-Tallina räppi grupp kuhu kuulusid: [[Metsakutsu]], Wild Disease, Ice. '''Paingreed''' on [[Pärnu]]s [[2003]] - [[2006]] tegutsenud [[screamo]] ansambel. Bändi liider oli [[Rivo Kingi]] ja selles lõid kaasa teiste hulgas ka [[Joosep Järvesaar]] ja [[Rauno Kutti]], keda teatakse pigem ansambli [[Bedwetters]] liikmetena. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 13. jaanuar 2017, kell 15:59 (EET) :tänu! Kasutasin infot, sest eeldan, et need on ikkagi tähelepanuväärsed ansamblid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2017, kell 00:02 (EET) :: Kahtlen. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2017, kell 00:57 (EET) ==Dibosvits== Tervist. Kas selgitaksite, miks teie ja teised kasutajad pidevalt kustutavad minu lehekülge [[Dibosvits]] ja ei anna mulle õigust seda lehekülge luua? {{allkirjata|88.196.34.193|20.01.2017}} :arutelut jätkasin siin: [[Kasutaja arutelu:Tuudur]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. jaanuar 2017, kell 23:04 (EET) ==Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad== Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad käivad samuti püstkirjas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET) :vist tõesti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. jaanuar 2017, kell 13:52 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET) == Suomalaiset ja eestiläiset järvet? == Hei! (huomasin, että kirjoitat järvistä ja osaat myös hieman suomea) Kirjoittelen pääasiassa fi-wikiä ja ajattelin tiedustella halukkuutta yhteistyöhön. Olen tehnyt yli tuhat suomalaista järveä ja kirjoittanut ne käsin. Viimeaikoina olen hyödyntänyt Excel-taulukoita ja se kirjoitaakin Suomen ympäristökeskuksen tiedoista artikkeliin 1700 metrin aloitustekstin, jota kirjoittelen sitten lisää. Nyt kun olen ottamassa (lupahakemus käynnissä) käyttöön AWB-botin, voin tehdä hyvinvalmistellusta taulukoista useita järviä kerrallaan. Olen miettinyt sitä, että kielihän ei ole botin käytössä ongelma, koska siinä teksti kirjoitetaan ennakkoon tiettyyn muotoon ja järven tietosisältö tulee taulukosta. Kun saa aikaiseksi bottiajon, joka tyydyttää suomalaisia, kiinnostaisiko se myös eestiläisiä. Sama bottiajo, mutta eestinkielinen, voidaan ajaa myös et-wikiin. Toinen huomio liittyy eestiläisten järvien pieneen määrään fi-wikissä (5 järveä ja 8 jokea, hah hah). Onko et-wikissä kellään käytössään aineistoa, jolla esstin järvet saisi ajettua fi-wikiin? Mikäli olet kiireinen, mutta tiedät, kelle tällaisen pyynnön voisi ohjata edelleen, olisitko ystävällinen ja tekisit niin. Olen kuitenkin halukas tekemään yhteistyötä juuri sinun kanssasi.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 29. jaanuar 2017, kell 22:05 (EET) :I can only read Finnish but not to write in Finnish. Bots are valuable tools but I am quite rookie with them. Best online ressources for the lakes of Estonia are as followed: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPmxa9vw9VjIwM7rUFWbq7EJwR4wzFBY (just an example) and pdf-document (originally a book): http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf. I am quite sure that bot can grab the information from there and then it is possible to creat bot's articles. By the way, etwiki have [[Eesti järvede loend]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 16:06 (EET) Funny how you claim to know all these languages. :Well, its not so "funny". Im born in Sweden, so germany goes when readed and listened, estonian is a brother language, so its easier to read than write. I can't speak estonian, but I do understand little, if speaker does not hurry too much.. ;-) I have read much historian and archaeological texts in estonian. So, the order I used was the same as how well my skills are. Thanks for that file and the link to the goverment site of wather supplies. I have a feeling, that I am going to learn lots of new words in estonian limnological glossary... XXX You mentioned bots as a robust working tool. Thats correct, when I collect data to a prloject, I put the data in Excel files. Excel in nice cause I can prosess language in it and make sentences, whitch has a full meaning and include links to fiwiki terms. A poor preparation make readers only angry, when there is no information given. So, when the facts are right, can we write it whth a bot, but after math is to visit every article and write more text in it. If there is no man made touch in it, the bot is only for the competition between different languages to whom has the biggest wikipedia..! --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 18:36 (EET) :: :) I personally think that there are no need to create for example articles of lakes of Estonia (or villages, or rivers etc) in other Wikipedias (like French, Spanish, Japanese, Volapük). Except bigger/longer ones or some other specific ones. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 23:32 (EET) :: I agree, but except for those lakes, that are either big, exceptional fishy, important for drainage systen, water resevoair or known (Tallinn). The rast of the lakes are worth mentioned when discussed in some other matter. I did calculated, that in et-wiki there are already about 930 lakes or ponds. What I have in mind, is to write of those lakes, that are important to finns in matter of tourism, fishing and enjoying of nature and science. It can be counted in few houndred. The list I copied from the site [[Eesti järvede loend]] included over 2400 lakes, but that is too much for me. The next generation will write them all, I think ;-). It will take some time now to collect the data I need for those lakes I will choose for the project. I will need certainly a lots of help, but I will "give" some help back in some way. I have resources on issues pending on finnish subjects where I can help with. For example I can give hints how make Kansalaisen karttapaikka work in et-wiki like this <nowiki>{{Kansalaisen karttapaikka|Paattakaisjärvi, Lempäälä|61.34656|23.87254|mittakaava=8000|viitattu=27.1.2017}}</nowiki>. I dont need to be high profiled on this, but if you know somebody, who are interested in geography subjects, I could ask for help and work with them.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 15:47 (EET) == Kysymyksiä eestiläisistä järvistä == Thanks again for the file of Estonian lakes. It has been very useful and my time has gone with loading it to Excel-tables. The loading is mostly done, but I have issues with hyrdrological terms in sissejuhatus text. At the end of each table there are list of rivers (vooluveekogudega) attach with the lake. I'm afraid I lost the logic of the accurace meanings of those attributes (letter in front of each river). Could you please write briefly down, what are the explanations of each letter? a: l: s: v: Then there is the diffrences between paisjärv and tehisjärv. I think paisjärv has to have a dam (pais) and tehisjärv is the rest of artificial lakes. When paisjärv has been made by damming water on enviroments natural ground, tehisjärv has been made by example digging a hole in the ground. Have I right? I already thanks for your anwers, and ask the last question: do you have a template (Mall:) for finnish [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]] (like [[:fi:Malline:Kansalaisen karttapaikka]])? --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 4. veebruar 2017, kell 09:46 (EET) :a = '''a'''sukohajõgi for the paisjärv, in other words: the river of which the paisjärv is feeding for (gets its water) :l = '''l'''äbivool (river which ends to lake but also continues from the lake (flowing through the lake)) :s = '''s'''issevool (the river which ends to the lake) :v = '''v'''äljavool (the river which starts from the lake) Yes paisjärv has to have a dam. Tehisjärv is any artificial lake, includes paisjärv. Never seen in Estonian Wikipedia the template related to [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]]. One my question also: using the Excel is interesting. Could you send me (to my e-mail) any xls-file so I can see the structure? If it is a secret then let it be.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2017, kell 11:04 (EET) ::I did understand that "paisjärv 's väljävool = asukohajõgi" ? I had some doubt about that, but now I am happy, course I change make excel-file data to meaningsful texts. I have studied "alkalitroofne, ..." for text of water quality and read brefly about "Veepoliitika Raamdirektiivi" and its classification. Then I did write [[:fi:Viron järvet]], [[:fi:Alkalitrofinen järvi]] and finaly made a starting list [[:fi:Luettelo Viron järvistä]] for collecting all lakes a will soon write. Even if I have all lakes on Excel-file, there is no sence to write them all. What I have in mind is to pick integering lakes and publish them. For example I will begin with 30. biggest lakes at first, then I wlii consentrate to small issues ("alkalitroofne järv" ect.). There must be popular lakes for fishing and rivers and lakes for paddling ect. The most work is done, but there will always be minor improvements to do in the run. ::I may some day do that Kansalaisen karttapaikka- mall to et-wiki, becouse it offers nice maps and aereal photos to customers for free. Its my pleasure, if et-wiki is full of articles of Finland. ::Excel-file, yes. I have no secrets and I gladly shear what I have done. It has took some hours to do and if threre are any possibility that it can be useful for sombody else, I can give it the copy away. I is not ready, but I can give two files now to you for study them. If you could send me your e-mail addres to my account: jari.hokkanen@pp7.inet.fi. When I will send you some files. Thanka again.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 6. veebruar 2017, kell 16:46 (EET) I you got the files I send you. I noticed afterwards, that there must be some Excel-formulas, that depends of my computer addres-systen of files. Those links, whitch picks up valds and maakonna, are now broken.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 8. veebruar 2017, kell 23:17 (EET) I have made some 20 Estonian lakes with Excel+AWB-bot, they are listed in [[fi:Luettelo Viron järvistä]]. I also translated two articles from et-wiki: [[fi:Alkalitrofinen järvi]] and [[fi:Asidotrofinen järvi]]. I am going to make some examples of the lakse mentioned in those articles. I have met quite a resitance to make articles with bots. So my making is slowed down to 30 articles per week. We will see, how people responds to the project. If there are no bigger resistance left, I will be able to make much more lakes with bot-technics. That Excel-file I sent to you, is now ready. It is useful only with AWB and a template-file I have writen in finnish. I am going to pick up interesting lakes to publish in near future. If there are some people in et-wiki which are interested in my work, please tell then to contact me. I have a question about the water levels of Estonian lakes (Kõrgus merepinnast). Do you know any reliable source for water levels? I am lacking that information for most of the lakes.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 5. märts 2017, kell 22:04 (EET) :I don't know any reliable sources for waters levels of Estonian lakes. But I am not a specialist anymore. For Estonian rivers some information can be found here: http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/graafikud/. In addition: for me it is quite easy to do 50 articles per day without using bots, if there exists a good primary source in the Internet :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. märts 2017, kell 15:13 (EET) ::Thank you for the url-link. In Finland levels are printed in maps, so in Estonia levels has to be picked up in different ways. And you surely make a point, when you told me that its easy to meka 50 article in a day. It takes several days to collect data to one Excel-table. Then prepairing bot-run takes litle more time. So it is not efficient to write Bot-articles this way. Im practising for future and bigger giggs. The big deal is comming: write finnish lakes with area over 100 hektar. There are 3500 such a lakes. It will take months to collect that data.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 7. märts 2017, kell 21:49 (EET) ==Konstruktsioon "oli ... -nud"== Palun ära kasuta konstruktsiooni "oli ... -nud". Kirjuta selle asemel "oli ..., mis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 13:38 (EEST) :püüan, ehkki ma pole aru saanud, miks see vale. Tundub nii keeleloomulik olevat. Me küsisime konstruktsiooni kohta ka EKIst, aga ka nemad ei pidanud seda valeks, küll aga vist mittesoovitatavaks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 15:42 (EEST) :: Kui ma näiteks ütlen, et ma olin väsinud mees, siis see ei tähenda, et ma sel ajal väsisin, kui ma väsinud olin, vaid et ma olin juba väsinud. Või võta "armunud". Võib ehk ka teisiti tõlgendada, aga see ajab lugejal ajud krussi. Ja see on halb stiil. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:03 (EEST) :::kas fraas "oli 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" ajab lugejal ajud krussi? V-o on tõesti parem "oli 1911–1919 Tartus '''ilmuv''' ajakiri" või "on 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" või [[kasutaja:Andres]]e pakutu (kindlasti keeleloogiline ja õige, ent tahaks ilma komata) "oli ajakiri, mis ilmus 1911–1919 Tartus".--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 19:32 (EEST) :::: "Ilmuv" võiks minu poolest ehk isegi olla, aga kardan, et see kõigile ei sobi. "On ... ilmunud" ei sobi, sest ajakirja enam pole. :::: Miks koma ei või olla? :::: Minul igatahes küll ajab ajud krussi ja harja punaseks. (Andres) [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:42 (EEST) == Vaik == <nowiki>[[Pilt:Résine.jpg|pisi|[[Mänd|Männi]]<nowiki>vaik</nowiki>]] <nowiki>[[Pilt:Pecher.jpg|pisi|Vaigu korjamine (enne 1997)]]</nowiki> '''Vaik''' on läbipaistev või tuhm [[viskoossus|viskoosne]] või tahke [[amorfsus|amorfne]] orgaanilist päritolu aine.<ref name="Kunstileksikon">Kunstileksikon. Tallinn: [[Eesti Klassikakirjastus]], 2001. Lk 459</ref><ref name="EKSS">{{EKSS|vaik}} (vaadatud 24.03.2017)</ref> Looduslikku vaiku eritavad näiteks [[okaspuu]]d.<ref name="EKSS"/> Vaiku kasutatakse muu hulgas [[liim]]ide ja [[lakk]]ide valmistamiseks.<ref name="Kunstileksikon"/></nowiki> == Maaler == ''Maalri töö algab pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks. Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada, vajadusel pind tasaseks pahteldada. Seejärel kannab maaler ettevalmistatud pinnale värvi või laki. Värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Mõnel pool maalrid ka krohvivad ja teevad tapeetimistöid – mõõdavad ja kleebivad ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeeti, tekstiili jms. Ehitusel on kõik omavahel seotud. Maaler saab oma tööd tegema hakata siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust rikkuma ei hakka. Maalrite ja teiste ehitustööliste tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2017, kell 20:11 (EEST) ==Lingi täpsustused== Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST) :jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST) ::näen, et oled ([[kasutaja:Ahsoous]]) teinud lingi [[Meeletu maailm (Terminaatori laul)]], ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent ''Terminaator'' desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST) ::: Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST) :::: Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime [[:Kategooria:Muusika kategooriad riigiti]] ja aastaid [[:Kategooria:Albumid aastati]], artiklites mitte. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST) :::::[[kasutaja:Ahsoous]] mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "[[Parim päev (album)]]" või "[[Absoluutselt (singel)]]" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ::::::et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu tuleks jätkub Üldises arutelus: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ==Eesti-USA suhted== Artikli Eesti-Ameerika Ühendriikide suhted sisu: "Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted on Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted. Need suhted on olnud tugevad alates Eesti iseseisvumisest 1918. Riigid on omavahel liitlased ja partnerid. USA Globaalse Juhtkonna (inglise U.S. Global Leadership) 2012. aasta raporti sõnul toetab USA juhtkonda (inglise U.S. leadership) 31% eestlastest vastanutest, 32% inimestest ei toeta ja 37% ei oska oma suhtumist hinnata[1]. Ameerika Ühendriikidel on suursaatkond Tallinnas (Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas). Eestil on suursaatkond Washingtonis (Eesti Suursaatkond Washingtonis)." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2017, kell 11:45 (EEST) ==Nupukesed== Kui Sa teed nupukesi, siis palun süvene rohkem, ära kiirusta. Kui Sa mõnes asjas kindel ei ole, siis küsi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2017, kell 12:00 (EEST) ==Procol Harumi nimi== Kustutasin ümbersuunamise. Saan aru, miks sa selle tegid, kuid tegelikult tundub, et artiklis olev lause on vigane. Vähemalt ilma konkreetse ja täpse viiteta seda ei saa saa uskuda. Ka Gary Brooker ise ütleb midagi muud, vaata http://www.procolharum.com/doglatin.htm &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 16:32 (EEST) :Nimedega ([[Procol Harun]] ja [[Procol Harum]]) ja nimede päritoluga (ladina sugemetega) on vist üldse segadus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 16:35 (EEST) :: Mitte Procol Harun, vaid Proc'''u'''l Harun... Inglisvikis on kirjas ajakirjas [[Cat Fancy]] ilmunud Procul Haruni pildi kohta, et Harun oli kassinimi ja Procul kassikasvataja prefiks. Seega ladinakeelega on ka nagu on. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:03 (EEST) :::minu viga. Aga siis tuleb ilmselt linkida [[Procul Harun]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 17:07 (EEST) :::: Võimalik, et sealt võib ümbersuunamise teha, kuid neid vigaseid nimekujusid on veelgi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:23 (EEST) Ära pane täpsustuseks raamat, kirjuta ikka romaan, sest ka näidend on raamatuna välja antud ja seega samuti raamat. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. juuli 2017, kell 11:01 (EEST) ==ajapaikadest== Tere! Siin see Jaan-Olle video, millest suvepäevadel rääkisin. Minu arvates hea võrdlus nn aja paikadest. https://www.youtube.com/watch?v=sCQ3dskYF_c ==Välja võetud ruwiki link== lingi eemaldamine vene viki arutelulehele on täitsa ok, kuid äkki on sealt [[:ru:Обсуждение участника:Flyagin~ruwiki|arutelulehelt]] miskit artiklisse lisada? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. august 2017, kell 17:05 (EEST) :oleksin pidanud seda läbi nägema. Lisasin igaks juhuks lingi tollele arutelulehele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2017, kell 21:22 (EEST) ==[[en:Soft hyphen|shy (soft hyphen)]]== ''(arutelu algas siin: [[kasutaja arutelu:Neptuunium#.22o.22_versus_.22.25C3.25B5.22]])''--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:43 (EEST) märk ei tohi olla artikli nimes, lingi tekstis jms; ent, kui sul on näiteks mõni pikem sõna ja pead selle infokasti lahtrisse, tabeli lahtrisse, jne, paigutama, siis võib see pikk sõna kujunduse küllaltki paigast lüüa. ''soft hyphen'' on siin abiks.--[[Kasutaja:Pietade|Kurrunurruvutisaare kuningatütre, Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksuka seikluste lugeja]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 17:19 (EEST) : Kasutatakse artiklite nimedes (pealkirjades) ka, nt [[:nl:Lopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kigklo­peleio­lagoio­siraio­baphe­tragano­pterygon|siin]]. Mõte on selles, et sõna oleks poolitatud (või siis poleks poolitatud) sellise koha pealt, mis sobib parasjagu eraldusega või lihtsalt akna laiusega. :::Nimetatud artikkel-sõnale viidates võiks nt vaadata ka konkreetse faili algust, nlwi-s, enwi-s, looksulgude vahele jäävat osa (Edit page) või {{kbd|Ctrl}}+{{kbd|u}} vms abil koodi.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 19:09 (EEST) : Kui kujunduses on vaja, et mingi lahter on kindla laiusega ja tundub kohane sõna poolitada, siis on tõesti lihtsuse huvides parem kasutada tavalist sidekriipsu. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 17:47 (EEST) :: Kui lahtris juhtub olema teksti rohkem kui "omajagu", siis annab ''shy'' võimaluse arvutile "teha oma tööd", ehk siis, toota optimaalne paigutus; muideks, [[Eesti&shy;maa]] kopeerimisel Wordi näitab ''shy''-d vaid siis, kui peal on käsk "show all" või mis iganes, Netpoint++ aknasse kopeerimine annab aga tulemuseks "Eesti­-maa".[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:05 (EEST) ::: Üldiselt peaks poolitamine olema siin erandjuhtudeks, kui selleks on tõesti mõjuv põhjus, ükskõik millist tehnilist lahendust parasjagu poolitamiseks kasutada. Muidu võiks samahästi kogu tekstis kõigis sõnades poolituskohti määrata. Mõjuv põhjus võiks olla silmatorkavalt veider paigutus, ehk siis samune pikk sõna, mis muidu ühele reale ära ei mahu, ja võib-olla mõnikord ka siis, kui sõna pole kuigi pikk, aga talle eelnev lühike sõna jääb lõigu alguses või keskel eraldi reale. ::: Kui tabeli lahter ei pea olema kindla laiusega, siis on sõnade pikkuse optimeerimise asemel parem lasta ikka tabelil oma laiust akna laiuse järgi optimeerida, nii nagu see siin tabelite puhul reeglina on. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 18:35 (EEST) ::::eks ilma soft hyphen'ita hakkama ilmselt ei saa, nt selle pika kreekakeelse märksõnaga, vt [[:wikidata:Q101]]. Õnneks on sellised juhtumid üliharuldased. Tabelites küll saab küll ka reamurdmiseks kasutada käsku break (<code><nowiki><br></nowiki></code>)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2017, kell 10:22 (EEST) {{taane|::::}}Kasutada võib ka, br/shy asemel, kui ei ole vaja sidekriipsu v poolitusmärki, nt <nowiki><wbr /></nowiki> käsku, mis tähendab, et etteantud laiuse (107px siinses näites, oletades, et tegemist tabeli ühe lahtriga ja eeldades, et daami nimi on üks sõna (1. näide)) korral otsustab optimaalse vorminduse arvuti: <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:both;padding:.25em;">Pipilota<wbr />Viktuaalia<wbr />Rullkardiine<wbr />Piparmünta<wbr />Eefraimitütar<wbr />Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi ''soft hyphen''iga:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipi&shy;lota Viktu&shy;aalia Rull&shy;kardiine Pipar&shy;münta Eefraimi&shy;tütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, ilma shy, wbr ja br-ta:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, oletades, et lahtris nt RUS ja EST, linkidena:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">[[Eestimaa|Eesti&shy;maa]] ja [[Venemaa|Vene&shy;maa]]</div><br style="clear:both;" /> [[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:17 (EEST) {{viited}} == Kategooriad == Kas on võimalik sellist andmepäringut teha, kus näitab alla 3 liikmega kategooriaid? Minu meelest on neid väga palju. Samas ei näe ka põhjust kõiki kustutada. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 23:23 (EEST) :ilmselt on võimalik, ent kohe ei oska ma teha. Mina paneks vähimaks liikme arvuks üldse 7, mitte 3. Aga kustutamist tuleks alustada ikka 1-liikmelistest kategooriatest--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 09:31 (EEST) ::Kõik peaks sõltuma siiski konkreetsest olukorrast, tunnustatud ja osatunnistatud penitõugude (ja neid on tõesti palju, 500+, kui mitte 1000+) artikleid tehes olen teinud neile ka 1-liikmelisi kategooriaid, eeldusel et teistes vikides on kat-s vähemalt 5 liiget. Lihtsam järgmisi artikleid lisada, mu meelest.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 9. september 2017, kell 10:33 (EEST) :::tegin andmepäringu üheliikmelistest kategooriatest (eemaldasin vaid arve sisaldavad kategooriad, nt [[:Kategooria:1231]]). Vt https://quarry.wmflabs.org/query/21459 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 15:17 (EEST) ::::Seal näitab vist ka mitte-eksisteerivaid kategooriaid. --Pelmeen10 9. september 2017, kell 17:31 (EEST) :::::tuunisin toda andmepäringut. Ja nüüd näeb need üksikud mitte-eksisteerivad kategooriad kohe ära, kui kopeerida andmepäringu tulemused nt oma liivakasti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 18:00 (EEST) ==Strohkirch vs. Strokirch== Mismoodi siis [[Strohkirch]]i linkida artikli alla [[Strokirch]]?--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:18 (EEST) :kuidas algallikas on nimi?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:21 (EEST) ::Baltisaksa allikad kasutavad nimekuju Strohkirch, rootsi omad Strokirch. Aga isegi juhul kui selles artiklis jäädakse eelistuse juurde kasutada baltisaksa nimevormi, saab seda ikka linkida artikli Strokirch juurde, sest Strokirch=Strohkirch.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:30 (EEST) :::lihtsalt tuleb teha nimekujult [[Strohkirch]] ümbersuunamine, mille ka tegin. Iseküsimus on, miks artikli põhinimena eelistada rootsipärast nimekuju [[Strokirch]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:37 (EEST) ::::Küsimus on igati loogiline ja põhjendatud. Eks see pisut selline teatud eelistuse küsimus tavaliselt ongi. Strokirchi eelistasin seepärast, et see on lihtsalt levinum vorm ja perekonda tuntakse eelkõige selle nimekuju järgi. Strohkirch oli ju ikkagi suguvõsa balti haru kohalik kirjaviis. Ma märgin paralleelnimed alati ära. Selliseid erineva kirjaviisiga nimesid on ju veel teisigi: Cronman vs. Cronmann, Rotkirch vs. Rothkirch, Gertten vs. Gerten, Stiernhielm vs. Stiernhjelm, Stiernstrale vs. Sternstrahl, Nassokin vs. Nasackin, Samson von Himmelstiern vs. Himmelstjerna, Palmstruch vs. Palmstrauch jne jne.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:51 (EEST) ==Vigane viide== Artikli [[Regati puiestee]] kohta ma ütleksin küll, et see teine link nüüd viide küll ei ole, loodetavasti sa saad selle ise ära parandada, sest tead kust leidsid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. oktoober 2017, kell 00:01 (EET) :nõus, ent olen laisk olnud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 00:08 (EET) ==Kuu ja aasta== Palun ära pane kuu ja aasta vahele koma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 08:32 (EET) :Suur tänu! Ilmselt minu süstemaatiline viga, mis tuleneb keelekuju "film, 2016" pärast. Samas ma pole päris kindel, kas ka keelekuju "film 2016" on väär--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 10:22 (EET) == Uus haldusjaotus == Palun kasuta uute artiklite loomisel omavalitsusreformi järgset haldusjaotust. Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on tänaseks jõustunud. Ma olen lõviosal asukohapõhistest artiklitest endise haldusjaotuse juba ära muutnud ning nüüd ei tahaks kõik endised vallad uuesti üle käia. Jõudu tööle! --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 19:58 (EET) :Proovin, aga enne kui KNAB pole järgi tulnud, on see raske. Kui mingi kool lõpetas tegevuse 2010, kas siis on sobilik kool praegusesse ehk uude valda märkida?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:00 (EET) :: Selle viimase asja kohta ütleks, et seda teha ei tohiks. Kuimetsa kool asus siiski Kaiu vallas aga mitte Rapla vallas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. november 2017, kell 20:16 (EET) :::Nõus, et sellisel juhul on mõistlik jätta kooli likvideerimise aegne haldusjaotus. Soovi korral võib lisada: (''tänase haldusjaotuse järgi seal ja seal''). --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:27 (EET) :Ma tahaksin esimest lauset uuesti meelde tuletada, palun ära kasuta vana haldusjaotust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 08:31 (EET) ::et kõiki uusi artikleid keegi üle vaadata ei jõua, siis ma eriti ei pinguta selle teemaga. Ka enamiku endiste valdade kodulehed on üleval, samuti KNAB muutmata, samuti eesti.ee muutmata. See on pikem protsess, ilmselt 3-5 aastat ja siis on uus süsteem valdav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:24 (EET) ::: Ma ei tea, mida öelda. Kas Sa pole märganud, et Iifar ja teised uuendavad praegu süstemaatiliselt haldusjaotust? Ma ei tea, kaugel see töö on, aga arvan, et see peaks varsti valmis olema. ::: Et kõiki uusi artikleid ei jõuta üle vaadata? Tõsi, aga seda enam vaata need artiklid üle, mida Sa ise teed. Siis jõuavad ka teised neid üle vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:43 (EET) ::::{{Kom}} kõikides asukohaga seotud artiklites on haldusjaotus juba uuendatud. Uue artikli loomisel on vaja uue haldusjaotuse teadasaamiseks lihtsalt vastava asula artiklit vaadata, see ei tohiks üle jõu käia. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 11:06 (EET) ==Artiklitevaheline süsteem== Võtame näiteks artikli [[Aste klubi]]. Palun mõtle niisuguste artiklite juures ka sellele, kuidas lugeja niisuguse artiklini jõuab. Kui ta loeb artiklit [[Aste küla]], kuidas ta siis teada saab, et selles külas on klubi ja klubi kohta on artikkel? Lisasin küla artiklisse lingi, aga seda tuleks alati teha. Ma olen neid lisanud, aga ma ei jõua kõigile lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 09:43 (EET) :sellele olen ma vastanud siinse lehe ([[Kasutaja:Estopedist1]]) teises lõigus. See on mu jonn, ent jonn parema ja usaldusväärsema Vikipeedia pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 10:42 (EET) ::Mina vaatan tavaliselt kõik muudatused läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 19:31 (EET) : Mina, kui aktiivne Vikipeedia lugeja, jõuan artikliteni tavaliselt guugeldades. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. detsember 2017, kell 11:18 (EET). == Koordinaadid == Objektide puhul, kus saaks määrata koordinaate, kasuta palun artiklis malli <nowiki>{{koord}}</nowiki>. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:30 (EET) :väga paljudel juhtudel saaks. See on ju robotite töö--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:32 (EET) ::No kui sa neid artiklialgeid lood, siis võiks see juba kohe juures olla. Need mõned tähemärgid lisaks tükki küll küljest ei võta. Aga seda hiljem automatiseerida on kuramuse keeruline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:45 (EET) :::Nõus. See saab olla poolautomaatne tegevus. Nt teha loend kõikidest Eesti kategooria artiklitest ja siis robot kontrollib, kus on see mall puudu. Edasi juba töö AWBga vms programmiga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:51 (EET) :::siiski, siin on vist poolautomaatset tööd ka Wikidataga, kuhu koordinaadid panna. Aga seda teemat ma ei tunne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:52 (EET) ==Kustutatud artikli kohta== Seal oli ainult järgnev lause: ''riias asuv kool'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 27. detsember 2017, kell 15:55 (EET) ==Karjamõisatest== ''viidud siia: [[Arutelu:Karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:54 (EEST) == Tammepee mõis == Lisasin selle mõisa nime Võnnu kihelkonna malli, sest selline mõis tõepoolest eksisteeris (teateid aastast 1449); ma ei mõelnud seda välja. Sellest on kokkuvõtlikult juttu teoses Baltisches historisches Ortslexikon (lk 579). Seda nimetatakse ka Rahvusarhiivi ühes säilikus (Regest nr 483. Lubbrecht Cauiger verkauft dem alten Reinhold Tuve den Hof Tammepee im Kirchspiel Wenden, d. 24. Mai 1537). Vaata ka Bfl. I, 199 ja Bfl. II, 69.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 02:01 (EET) :siis on [[Tammepee mõis]]aga selge. V-o tulevikus jõuab see mõis ka mõisaregistrisse ja/või KNABi. Taastasin Su redaktsiooni--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 10:29 (EET) == [[Sõru Merekeskus]] == Lisasid sellise lause: "Kompleksi haldab MTÜ Sõru Merekeskus.{{lisa viide}}" Tekkis küsimus, et kui mingil infol pole viidet, kust see siis pärineb? --Pelmeen10 24. veebruar 2018, kell 12:04 (EET) :üldjuhul samanimeline MTÜ haldab ka samanimelist ehitist vms. Põgusal otsingul ei leidnud viidet sellele väitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2018, kell 12:13 (EET) == Alexander Anton Rosenberg == Duplicate: [[Alexander Anton Rosenberg]] = [[Alexander Rosenberg]] [[Eri:Kaastöö/77.180.169.110|77.180.169.110]] 30. märts 2018, kell 04:21 (EEST) :notifications done. Thanks!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. märts 2018, kell 10:27 (EEST) ==Vooluveekogude vana nimi== Miks sa paned süstemaatiliselt vooluvete artiklitele pealkirjaks vana nime? Keskkonnaregistris on ju näha, mis kujule nimi on parandatud. Kohanimeregistrist saab ka kontrollida. Näiteks "Koorküla peakraav" oli [[Tammistesilla oja]] ametlik põhinimi aastani 2014[http://xgis.maaamet.ee/knravalik/knr?obj_id=8967]. [[Eri:Kaastöö/167.99.243.238|167.99.243.238]] 23. aprill 2018, kell 12:33 (EEST) :nõus kriitikaga. Näiteks Koorküla puhul on märgitud, et liigiliselt on see peakraav, aga mitte oja. Seetõttu eelistasin vana nime, mis kirjeldab objekti paremini. Püüan edaspidi lähtuda uuemast nimest, isegi kui see on desorienteeriv. Muidugi vahetegemine kraavide (sh peakraavide), ojade, jõgede vahel on sageli problemaatiline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) :: Sellest liigist arvatavasti ei maksa üleliia palju välja lugeda. On kraave ja ojasid, mis on väiksemas või suuremas ulatuses õgvendatud (sirgeks aetud) ning kraave, mis mõnel lõigul kulgevad looduslikus sängis. Liik on nähtavasti enamasti määratud nime järgi, aga nime muutmisel on liik muutmata jäänud. Kohanimeregistris jällegi on selle näite puhul liik "oja". Sedasi on raske üht nime teisest desorienteerivamaks pidada. Varasemad pealkirjad oleks ka vaja parandada. [[Eri:Kaastöö/167.99.251.37|167.99.251.37]] 23. aprill 2018, kell 14:53 (EEST) == Huupi kirjutamine == Palun jäta ometi see meeleheitlik kiiruga ja huupi kirjutamine. Artiklite arv iseenesest ei tohiks olla eesmärk. Lugematu hulk nupukesi ei tee Vikipeediat kuidagi paremaks, kui sisu mille arvelt see tuleb, ei kannata kriitikat. Paar näidet sinu hiljutisest kaastööst (lisaks neile ohtratele vigadele, millele varem siin ja teistes aruteludes sinu tähelepanu on juhitud): nimi [[Päidla Ahvenajärv]] on vigane, artikkel sellest järvest oli juba õige pealkirja all olemas. Seda on interneti abil mitmest autoriteetsest allikast lihtne kontrollida. Tuleb ainult vaevuda. Commonsisse laaditud faili pealkiri seejuures muidagi pole autoriteetne allikas. Teiseks kirjutad artiklis [[Rohuneeme maastikukaitseala]] resümeesse, et ei tea "kas mets on tähelepanuväärne ja kas seda üldse nii nimetataksegi". Kui nii, siis mis sunnib sind eksitavat punast linki panema? Ja kui sa ei tea, mis see täpselt on, mida pildil kujutatakse, siis ilmselt ei tea sa ka seda, kas see üldse antud kaitseala piiresse jääb. Selle artikli allikas on veel öeldud, et kaitseala tüüp on "kohalik kaitstav objekt". See tähendab, et tegu pole looduskaitseseaduse mõistes maastikukaitsealaga ja järelikult ei peaks viitama huupi artiklile [[maastikukaitseala]] lihtsalt sellepärast, et kaitseala nimes on see sõna. Kui pühenduksid edaspidi uute artiklite lisamise asemel varem lisatud nupukeste ülekontrollimisele ja ehk ka mõningasele täiendamisele, siis ehk võiks su kaastöös ka midagi tänuväärset olla. [[Eri:Kaastöö/185.253.97.60|185.253.97.60]] 17. mai 2018, kell 11:18 (EEST) :nõus kriitikaga. Me kõik eksime. Samas vt [[Vikipeedia:Põhimõtted]] ja sealt soovitust nr 1--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 11:24 (EEST) ::Too põhimõte ju mõeldud uustulnukate julgustamiseks. Sa aga ju vana kala. :) --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 13:29 (EEST) == Simuna kalmistu == Tere. Palun vaadake üle artikkel [[Simuna kalmistu]], seal on midagi valesti. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 10:49 (EEST) :vastasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 11:32 (EEST) == [[Keressaare Umbjärv]] == Palun kaldajoone pikkus ja saarte arv üle kontrollida. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:45 (EEST) Sama siin: [[Palamuse paisjärv]], [[Odivere tiik]], [[Veia paisjärv]], [[Ruskavere järv]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:52 (EEST) :suur tänu info eest! Teen korda--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 18:19 (EEST) ::Palun lingi oma järveartiklid ka Wikidata vastavate sissekannete juurde. Vähemasti Vana-Võrumaa piirkonna järvede seas leidsin hea hulga neid, millel on vastav võru viki artikkel täitsa olemas ja oma Wikidata lehekülg. Kindlasti jäi palju linkimata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2018, kell 02:34 (EEST) :::olen puudujäägist teadlik. Lisan selle oma "''to do''" nimekirja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 08:31 (EEST) ::::anonüüm (vt [https://www.wikidata.org/wiki/Special:Contributions/2001:7D0:81F7:B580:D493:3128:24D2:C3F1]) on Wikidatas suure hulga mu hiljuti loodud Eesti järve artikleid ühendanud eri keelte Vikipeediatega. Igatahes suur tänu talle selle vaevarikka töö eest!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. august 2018, kell 18:52 (EEST) == Andmebaasi tegija õigused == Küsimus süstemaatilise kopeerimise kohta [[Eri:Püsilink/5063925#footer|siin]] on nähtavasti minule suunatud, kuna Pelmeen viitas minu kommentaarile. Ma pean silmas seda, et sa ei viita andmebaasis lihtsalt mõnedele andmetele, millele sul on parasjagu tarvis viidata, vaid võtad kogu tabeli (andmebaasi) ette ja jätad küll mõne rea vahele, aga põhimõtteliselt kannad selle tabeli andmeid rida-realt siia üle. Seda võib pidada andebaasi olulise osa ülekandmiseks teise väljendusvormi, milleks on tarvis andmebaasi tegija luba (vt http://www.autor.ee/andmebaasi-tegijad). Ei ole küll üheselt selge, milline osa on oluline osa, aga eks sellele ole mõistlik läheneda nii nagu autoriõiguse rikkumise kahtlustelegi: kui on mõistlik kahtlus, et tegu on rikkumisega, siis tuleks kahtlus hajutada (küsida luba või näidata muul moel, et rikkumist pole) või tuleks tõenäoline rikkumine lõpetada. Sellest on enne ka juttu olnud, kui mõnd leksikoni süstemaatiliselt ja enam-vähem sõna-sõnalt siia üle oled kandnud. Pikne 3. august 2018, kell 09:58 (EEST) :OK, eks seda fraasi "andmebaasi oluline osa" võib adekvaatselt tõlgendada vaid kohus. Ettevaatusprintsiipi järgides tuleks siis Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt ja [[Ruta Tamre]]lt küsida kirjalikku luba. Mainin ka, et Ruta Tamret enne septembrit 2018 puhkusel oleku tõttu kätte ei saa--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 10:37 (EEST) ::{{ae|Pikne}} Teil jäi see järvede nimestiku kasutamine kindlasti südamele. Te oskate kindlasti vajaliku e-kirja paremini kirjutada. Ruta Tamre saab hõlpsalt kätte siit: Ruta.Tamre@envir.ee. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega (KIT) on keerulisem, juhul kui Ruta Tamre tollal KITis ei töötanud. KITi järglane on Keskkonnateabe Keskus ja selle järglane Keskkonnaagentuur. Keskkonnagentuuri kodulehel ([https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/]) on rubriik "Keskkonnaagentuur, kontaktid". Märgin siia ka [[Kasutaja:Pietadè]], kes teemat alustas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. september 2018, kell 22:45 (EEST) :::tulenevalt teiste loidusest kirjutasin igaks juhuks ikkagi Tamrele. Tamre töötaski tollal KITis. Tamret autoriõiguste asi ei häirinud, küll aga see, et see 10 a tagune andmebaas on osalt vananenud andmetega. Ma vastasin talle nii "<code>Nõus, et osalt vananenud andmed, ent kuna "Eesti järvede nimestikku" sai poolautomaatselt Vikipeediasse kanda, siis ma kandsingi suure osa järvi sisse. Vananenud andmetega artikleid saab muidugi igaüks Vikipeedias uuendada.</code>"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2018, kell 09:49 (EEST) == HELP pildid == Pole mõtet neid kas-malle lisada. Eemalda lihtsalt link, kui see ei lähe mingi konkreetse koha juurde. Tegemist on ikkagi pildikirjeldustega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2018, kell 00:42 (EEST) == Najim == Tere. Mis ei ole korrektne? Tundub vastavat kõigele, mis nõutud. Isegi mall on olemas. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :täpsustan. Pidasin silmas täpsustuslehte, vt [[Arutelu:Najim (Täpsustus)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. august 2018, kell 14:20 (EEST) == Mainimine == Märgin, et kasutaja mainimise kohta saadetakse teavitus, kui link kasutajalehele on uuel real (uues lõigus). Olemasoleva rea muutmisel, nagu [[s:Eri:Erin/56779|siin]] ja [[Eri:Erin/5084922|siin]], mainimine ei tööta. Pikne 28. august 2018, kell 09:48 (EEST) :tõesti nii? Siis eksitakse ju palju, nt kohe siin viga [[Kasutaja_arutelu:Iifar#Palve]]. Ma kahtlen, kas tõesti on tarkvara nii algeline? Seda tuleks igaks juhuks veel testida. Kui sul on tõesti õigus, siis tuleb küll midagi ette võtta, ja teema viia Üldisesse arutelusse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 10:05 (EEST) :: Piirangud on loetletud [[mw:Help:Notifications/Notifications types#Mentions|siin]] ja [[mw:Manual:Echo#Mentions|siin]]. Ju see on taotluslik. See Iifari näide peaks töötama, ta [[Eri:Erin/4915702|lisas lingi uuele reale]]. Pikne 28. august 2018, kell 10:39 (EEST) :::{{ae|Pikne}} tänu info eest. Kunagi hiljem uurin. Aga ma mainisin sind resümees (vt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Faili_arutelu:RiigikoguSaaliPlaan2018.svg&action=history]). Kas see jõudis sinuni?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 11:01 (EEST) :::: Jõudis. Pikne 28. august 2018, kell 11:10 (EEST) :::::pirtsakas teavitussüsteem siis, kui resümees olevana jällegi töötab.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 18:03 (EEST) == Viitamata väited == Taaskord küsin: miks lisad järjepidevalt lauseid, millele lõppu lisad "{{lv}}"? Oma kirjutatavas sisus võiks ikka kindel olla. Oled küll vanem olija, kuid annad nii teistele halba eeskuju kui ka toodad ebakvaliteetset sisu - teistele (keda ei ole) tööd juurde +reeglitega vastuolus? --Pelmeen10 29. september 2018, kell 11:56 (EEST) :nõus, et halb stiil. Ma märgin "{{lv}}" enamasti siis, kui teised laused on viidatud, ent tekstimassi keskel on lause, mis pole eri põhjustel viidatud. Vastasel korral toimetaja võib arvata, et teksti koostaja on viite juhuslikult ära unustanud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2018, kell 12:06 (EEST) ::Mis need viitamata jätmise põhjused sel juhul on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:49 (EEST) :::enamasti väited võõrvikidest, mis kahjuks sealgi viitamata--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:51 (EEST) ::::Juhul kui võõrvikis on enamjaolt viidatud tekstimass, mille keskel on üks viitamata väide, aga selle eemaldamine raskendaks kogu tekstimassi mõtte mõistmist, siis tundub selline lahendus sobiv. Su viimaste muudatuste seast ma taolisi näiteid siiski ei leia. Viitamata on jäänud kas kogu tekst või selline osa, mis pole ülejäänud artikli seisukohast oluline: [[Stavenhageni maja]], [[Etnomusikoloogia]], [[Vene keele seletav sõnaraamat]], [[Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus]], [[Freibergi mäeakadeemia]], [[Autolammutuskoda]], [[Folklore Fellows]] jne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. oktoober 2018, kell 11:15 (EEST) ::::Mis põhjusel need viitamata on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. oktoober 2018, kell 11:33 (EEST) ::::Olen märganud ka artiklites, mida võõrvikides ei eksisteeri. --Pelmeen10 3. oktoober 2018, kell 11:44 (EEST) :::::{{ping|Estopedist1}} Kuna vastust pole millegipärast tulnud, siis proovin veel korra: mis põhjusel suur osa sinu loodud artiklitest viitamata on? Kusjuures siinsamas kasutajalehel on kirjas, et su põhimõtteline seisukoht on, et viitamine peab olema kohustuslik. Ja ta ongi kohustuslik. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 21:33 (EEST) ::::::: Mh. Mina saan sellest nii aru, et Estopedist teeb nii siis, kui ta võtab midagi mitteautoriteetsest allikast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 22:10 (EEST) ::::::::enamasti on materjal võõrvikidest. Kuna ka võõrvikides on väited sageli viitamata, siis ma pole viitsinud ise allikaid taga ajada. Kui aga süvapõhjustesse minna, siis ma enne ei viitsi artiklitega suurt pingutada, kui meil viimaste muudatuste automaatmärgistamine kasutusele võetakse (hiljuti sai sellega ka fiwiki hakkama). Aga meie väikse kogukonna pärast tuleb see ehk alles 10-15 a pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:11 (EEST) :::::::::Tähendab ühe Vikipeedia põhireegli mittejärgimise põhjus on viitsimatus seda teha? Tõsiselt? Mina - nagu ilmselt enamus teisigi Vikipeedias tegutsejaid - olen tavaliselt viitamata teksi puhul silma kinni pigistanud, kui just kirjutis ilmselgelt vale ei tundu. Noh et keegi on selle kunagi vast heas usus ja reegleid teadmata kirjutanud ja las ta jääb siis ootama vastavat valdkonda tundvat vikipedisti, kes teksi väärtust oskaks hinnata. Aga kui keegi teadlikult tekitab probleemset teksti juurde, siis ma tunnen kiusatust ja kohustust see lihtsalt ära kustutada. Meeldetuletuseks: [[Vikipeedia:Põhimõtted]] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:33 (EEST) ::::::::ja automaatmärgistamise kasutuselevõtt jääb ilmselt ka siis vinduma, sest üks meie arengumootoreid (nimelt [[kasutaja:Kruusamägi]] on sellele põhimõtteliselt vastu), samas mitmed vikipedistid on rõhutanud, et vandalism on ka meie vikis probleem ja üha süvenev probleem--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:16 (EEST) ::::::::ma arvan, et automaatmärgistamine on kõige olulisem meie Vikipeedia usaldusväärsuse tõstmiseks. Tean mitmeid isikuid, kes automaatmärgistamise puudumise tõttu ei taha meie Vikipeediasse põhimõtteliselt kaastööd teha, sest keegi ei jälgi Viimaseid muudatusi või on see väga juhuslik, ebasüsteemne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:21 (EEST) ::Absoluutselt ei sobi põhjendada enda tegemisi ega tegematajätmisi miski automaatmärgistamise olemasoluga. Kui sinu muudatustega on probleeme, siis sa ainult tõstad nende inimeste töökoormust, kes viimaseid muudatusi jälgivad. ::Mis puudutab meie viki viimaseid muudatusi, siis neid saab edukalt sorteerida. Nt lasta ära märkida muudatusi, mille skoor on madal, mis on tehtud IP-aadressiga kasutaja poolt, mis on tehtud mobiilseadmetest, kus on midagi kustutatud, kus on tehtud sisutõlget, kus esine korduvaid tähemärke jne. Mida siin veel vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 12:49 (EEST) :::kui Teie väited peaks paika, siis dewiki, ruwiki, plwiki, fiwiki ja mitmed teised Vikipeediad ei oleks automaatmärgistamist ilmselt kasutusele võtnud. Infot, mida Vikipeediasse kantakse, on nii palju, et inimsilm isegi filtrite abiga ei tule enam toime. Kui öelda intelligentsele inimesele, et Vikipeedias tõrjume vandalismi automaatmärgistuste abil, siis see on võimas argument. Öelda aga, et tõrjume vandalismi filtrite jms abil, see ei mõju, see pole lööv. Soovitus: [[kasutaja:Kruusamägi]], püüa aruteludes vältida halbu sõnu (absoluutselt, täiesti kindlasti, ma olen täiesti kindel jne). Öeldes, et me midagi 100% teame, on loogikaviga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST) ::::See väide oligi täie kindlusega öeldud. Olen seda sulle ka korduvalt varem välja toonud ning pikemalt põhjendanud, et miks nii on. Olen samuti selgitanud, et miks täpselt see konkreetne lahendus siin vikis hästi ei töötaks ning pakkunud lahendusi, mis toimiksid paremini. Tuletan meelde, et kohe mitte üldse ei sobi 1:1-le võrrelda et.wikit nt de.wikiga. ::::Aga nagu öeldud, siis kohe mitte ei sobi probleemse sisu lisamist põhjendada sellega, et meil pole mingit lisakontrollmeetodit x ning seepärast on viki sisu niikuinii ebausaldusväärne ja seepärast on justnagu ok sellist sisu lisada. ::::Kui keegi põhjendab kaastöö mittetegemist Vikipeediasse automaatmärgendamise puudumisega, siis ta ei tea, kuidas Vikipeedia toimib ja vandalismiga tegeleb. Siin ei ole lahenduseks mitte Vikipeedia muutmine, vaid inimeste harimine Vikipeedia osas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:54 (EEST) Vahel on nii, et tead kindlalt, et oled mõnd fakti lugenud, kuid ei suuda enam leida ega nimetada allikat, mida kasutasid. Google'i otsing ka ei aita. Vahel on info allikaks foorumipostitus, kus artikli teemaga vahetult seotud isik jagab oma teadmisi (ja teeb seda näiteks varjunime all). Google'ist jällegi ei leia midagi. Need on mõned näited olukorra kohta, kus viidet pole võimalik panna. Samas on info liiga oluline, et see välja jätta. Kuidas ja kas see Estopedist1 tegevust puudutab, on iseasi. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 27. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST) == Balti vabaduse päev == '''Balti vabaduse päev ''' (inglise Baltic Freedom Day) on [[14. juuni]]<nowiki/>l. Sel päeval alustas [[Nõukogude Liit]] [[Baltimaad|Baltimaade]] inimeste küüditamist. Terminina ''Balti vabaduse päev'' kasutas seda esimesena [[1982]]. aasta 9. juunil USA senat.<ref>http://thomas.loc.gov/cgi-bin/bdquery/z?d097:SJ00201:%7CTOM:/bss/d097query.html%7C</ref> Balti vabaduse päev viitab [[Eestlane|eestlaste]], [[Lätlane|lätlaste]] ja [[Leedulased|leedulaste]] massilist küüditamist alustanud Nõukogude Liidu ja [[Natsi-Saksamaa]] allakirjutatud [[Molotov-ribbentrop pakt|Molotov-Ribbentrop paktile]]. <references /> == Vene ajakirjad == Perioodikaväljaannete nimed, mis on transkribeeritud, kirjutatakse läbiva suurtähega[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_29]. Me ei tee võõras kirjas ümbersuunamisi (kunagi oli [[Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 2#Võõrtähestikus ümbersuunamislehed|hääletus]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. oktoober 2018, kell 18:07 (EEST) :selge. See tekitab küll läbipaistmatuid linke, nt [[Gustav Adolf von Rosenkampf|siin]] (vt seal märksõna Русская старина)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2018, kell 18:39 (EEST) == vallavanem == kui [[Eesti peaminister]] ≠ [[Eesti riik]], miks siis [[Ruhnu vallavanem]] = [[Ruhnu vald]]? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 29. november 2018, kell 12:10 (EET) :see on kokkuleppe küsimus. Mu pärast võib ka konkreetse valla vallavanemast eraldi artikkel olla. Nt maavanematest on tehtud eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 15:28 (EET) Mu meelest pole kindla valla vanema ametikohast eraldi artiklit tarvis, kui see on lühike loend, mis võiks olla samahästi valla artiklis. Muu, mida vallavanemast rääkida, on küllap (Eesti) vallavanematele ühine ja võiks olla vastavas artiklis. Kui mõne kindla omavalitsusükuse juhi ametikohast on millest pikemalt kirjutada ja kellelgi on mahti seda teha, siis tehtagu eraldi arikkel, aga sellepärast minu meelest ei pea iga valla vanama ametikohast eraldi artiklit ette nägema. Kui eraldi artikleid pole, siis võiks ka segasevõitu suunamised (ametikoht > vald) tegemata jätta. Iga olemasolev asi (nt ka "x valla revisjonikomisjoni liige" või "x valla 2005. aasta eelarve") ei pea olema siin märksõnana esindatud. Küllap vallaga seotud asju taibatakse otsida valla artiklist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. november 2018, kell 16:56 (EET) :meil on üksjagu linke, mis peavad silmas konkreetset vallavanemat (nt veel [[Rapla vallavanem]], [[Kohila vallavanem]]), seega linkija peab märksõna oluliseks. Korrektne oleks valla artiklis teha alapeatükk vallavanemast, kuhu ümbersuunamine ka läheb, nt [[Rapla vald#Rapla vallavanem]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 17:22 (EET) :: Minu meelest on tegu ülelinkimisega. Kui pole ilmne, et artikkel peaks tulema, siis võib lingi eemaldada. :: Ümbersuunamisi artikli alaosale võiks püüda vältida. Selliseid suunamisi on raske hallata, kuna alaosade pealkirjad võivad muutuda. Saab küll lisada süntaksisse eraldi ankru, aga ka see võib kergesti kaotsi minna. Ja lõppude lõpuks igale võimalikule asjale vastavat märksõna ikkagi ei pea olema ega hakka olema ning ebatäpsete vastete leidmiseks on eelkõige otsing. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. november 2018, kell 19:37 (EET) == Ebatäpsused külanõukogude artiklites == Vaata [[Arutelu:Massiaru külanõukogu]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 11:32 (EET) == Sulgudega ümbersuunamised == Sulgudega ümbersuunamistel minu meelest pole üldjuhul mõtet. Nende järgi ei teata niikuinii otsida. Kui teisaldamisest jääb selline suunamine maha, siis olgu. Aga muidu, kui leiad ühe lingi nagu [[Anne tänav (Tartu)]], siis ümbersuunamise tegemise asemel võiks lingi parandada. Samamoodi siis, kui leiad ilmselgelt vigase lingi nagu [[ERR Raadioteater]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2019, kell 19:17 (EET) :Teatri lingi parandasin. Tänavate puhul selgitan. Anne-nimeline on ka Narvas. Linkijal on linkimine lihtsam, kui tänava fraasis on täpsustav sõna. Ma eeldan, et kui täpsustavat sõna pole, siis käib jutt Tallinna tänavast. Et aga viimast põhimõtet kasutades tekib massiliselt vigaseid linke, siis v-o tuleks enamik tänavad (nt [[Angerja tänav]], [[Ankru tänav]]) teha hoopis täpslk-deks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. veebruar 2019, kell 19:39 (EET) :: Minu meelest pole ilmne, et kõik Tallinna tänavad on tähtsamad. Alustuseks võiks siis teha ettepanek konkreetne pealkiri muuta. Kahe samanimelise puhul piisab täpsustusmärkusest. :: Üldiselt ma ei saa ikka aru neist sulgudega täpsustustest. Näiteks milleks [[Eri:Diff/5244995|see]], kui üle ümbersuunamise linkimise asemel saab linkida otse artiklisse. Samuti, me oleme täpsustusmärkustes minu meelest alati otse artiklile linkinud, mitte nii nagu [[Eri:Püsilink/5244994|siin]] praegu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. märts 2019, kell 18:32 (EET) :::jah liigisõnaga algavad artikli pealkirjad on paras peavalu. Siiski, mu meelest on need lahendused OK, samuti on toimetajal linkimine lihtsam, samuti aitab see läbipaistmatuid linke vähendada. Kui ei meeldi, võid ümber teha, mina kustutama ega vaidlustama ei hakka--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. märts 2019, kell 18:54 (EET) ==Vene perekonnanimed== Palun ära tee eraldi artikleid vene perekonnanimede naissoost vormide kohta. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 00:59 (EET) :Lisasin naissoost vormide artiklitele liitmismalli. Kuna need on Sinu alustatud artiklid, siis ehk viitsid need ise korda teha. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 01:30 (EET) ::Suur tänu! Algul oli kahevahel, aga nüüd nõus, et pole vaja teha eraldi artikleid. Eesnimede analoogi kasutus, nt [[Sergei]] ja [[Sergey]] oli väär lähenemine. Ka teistes vikides pole eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 09:50 (EET) :::{{OK}} kõik naissoolised perekonnanimartiklid liidetud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 10:11 (EET) ==Linkide parandamine== Kui teed täpsustuslehe, palun paranda lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:01 (EET) :mõnikord parandan. Kui aga lingid viivad täpsustuslehele, siis nii püüdlik pole, sest artiklites on vigased lingid sel juhul automaatselt näha (s.t on rohelise taustaga)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:03 (EET) ::See, et näha on, ei tee neid olematuks. Pealegi ei näe kõik seda rohelist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:07 (EET) Palun paranda lingid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 09:49 (EET) :olgu. Kui jõud üle käib, siis püüan parandada. Välismaa geograafiliste objektidega jään küll sagedamini hätta. Soovituseks teistele, et linkide parandamiseks on eriti hea vahend [[:en:Wikipedia:AutoWikiBrowser]], mille kasutamine pole eriti keeruline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:20 (EET) ::Kui Sa tunned, et ei jaksa parandada, või ei oska parandada, kirjuta arutelulehele vastav märkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:23 (EET) ==Lühendiartiklite vormistus== Meil on vastavates aruteludes juttu olnud, et kui erineva suurtähestusega lühendid on ühel lehel, siis peaks olema vähemalt selgelt välja toodud, millisel kujul lühendit mille kohta kasutatakse. Näiteks lehe [[TK]] vormistus on liiga ebatäpne, vrd [[:de:TK]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 16:19 (EET) :täiesti nõus. Olen püüdnud seda järgida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 16:33 (EET) :: Kommentaar käis täpsustuslehtede kohta, mida viimastel päevadel oled teinud. Püüdsin lehte [[TK]] arusaadavamalt vormistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) :::jah, TK on nüüd hästi vormistatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 18:39 (EET) :::: Miks sa siis ei vormista endiselt nii? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2019, kell 20:05 (EET) :::::vahel ununeb--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 22:03 (EET) ==Oletused artiklites== Palun ära kirjuta ühtegi asja oletamisi. Kiriku asukoht on veel vale näiteks [[Rõngu Issanda Taevaminemise kirik|siin]] ja [[Timmo Taevaminemise kirik|siin]]. Roosa kastiga pole ka tarvis segadust tekitada. Kui ei tea, siis jäta lihtsalt kirjutamata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) ==Täpsustuslehed== Ma ei ole nõus nende asjadega, mida Sa täpsustuslehtedega teed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 19:25 (EET) :{{ping|Andres}} täpsusta. Ma üldjuhul taotlen loogilist süsteemi ja võtan eeskuju suurvikide praktikast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 23:31 (EET) :: Mina taotlen ka loogilist süsteemi. Kui otsitakse inimest perekonnanime järgi, siis ei eeldata, et see tuleb leida perekonnanime artiklist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:15 (EET) :::jätkan siin: [[Arutelu:Adamson (perekonnanimi)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:57 (EET) Selliseid täpsustuslehekülgi ei ole ju mõtet teha, kus on ainult üks mõiste. Sel juhul teeme ümbersuunamise. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 02:00 (EET) :ma jätan lihtsalt ühe sammu vahele, sest enamik kahetähelisi märksõnu peavad olema täpsustuslehed. Seemned (või halvema sõnaga nupud) on maha pandud :) Samuti on eesmärk likvideerida olukorrad, kus nt [[TK]] ja [[Tk]] lähevad eri lehekülgedele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 07:50 (EET) ==Kohanimes kuupäev== Kui kohanimes on kuupäev sees, kasvõi seesama [[16. Oktoobri park]], siis kuu kirjutatakse suure tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:39 (EET) :jah. Vahel ununeb see reegel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 00:44 (EET) :: Kustutada pole mõtet. Inimesed ikka kirjutavad valesti. Aga probleem on siin hoopiski selles, et 16. Oktoobri park ei ole mitte Tammsaare park, vaid hoopiski pigem [[Uus turg]]. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:55 (EET) :::tundub, et siin on suurem probleem, mille arutelu peaks jätkuma artiklis [[Uus turg]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 01:03 (EET) == Ümbersuunamiste kategoriseerimine == Minu meelest [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCrissaare_talu&redirect=no sellised ümbersuunamised] ja neile lisatud kategooriad on liigsed ja mõttetud. Kategoorias on ju eelkõige eesmärk loetelda olemasolevaid artikleid artikliväärsetest asjadest. Kui artikkel on muuseumist ja talu kui selline eraldi artiklit ei vääri, siis minu meelest ei tuleks taluna kategoriseerida. Kui inglise vikis mõnel juhul ümbersuunamisi on kategoriseeritud, siis vist eelkõige selleks, et kategoorias oleks teatud asjade ammendav loetelu (nt mõni takson, millest pole eraldi artiklit, on ainult suunamine). Vähemasti talude puhul sellist eesmärki olla ei saa, kui me enamikku talusid niikuinii tähelepanuväärseks ei pea. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. aprill 2019, kell 20:27 (EEST) :peab seedima, aga pigem vist Sinuga päri. Samas, kui talu on kohandatud muuseumiks, siis oleks nagu talugi tähelepanuväärne?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2019, kell 20:43 (EEST) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == "BBLD on ju lühend, mitte teose nime osa--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2019, kell 09:08 (EET)" :what is your source for that claim? [[Eri:Kaastöö/78.55.159.141|78.55.159.141]] 8. aprill 2019, kell 20:10 (EEST) ::see [[Arutelu:Baltisches biografisches Lexikon digital]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:09 (EEST) :::if you have no source other than your brain (irrational), then move it back. Your brain is not a credible source. [[Eri:Kaastöö/89.14.74.65|89.14.74.65]] 8. aprill 2019, kell 21:17 (EEST) ::::correct, but before You just send one e-mail, address can be found here: https://www.balt-hiko.de/impressum/ --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :::::What? [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:08 (EEST) ::::see also this: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/ :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:32 (EEST) :::::The place is at: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:09 (EEST) ==Linnapeade artiklid== Palun kontrolli, kas linn on eraldi haldusüksusena veel olemas. Sinu järgi ei jõua parandada. --Metsavend 11. aprill 2019, kell 19:50 (EEST) :mis täpsemalt linnapeade artiklites valesti on?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. aprill 2019, kell 20:32 (EEST) :: Ei saa kirjutada ''Põlva linnapea on Põlva linnavalitsuse juht'', kui pole enam sellist ametit ja Põlva linnavalitsust. --Metsavend 12. aprill 2019, kell 00:58 (EEST) :::uuendatud nimekiri on vist siin: [https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1]. Kui see on uuendatud, siis võiks need kopeerida artiklisse [[linnavalitsus]]. Eelmainitud nimekirja vaadates ei kanna vist ka [[Narva linnavalitsus|Narva]] ja [[Tallinna linnavalitsus]] nimes enam "linnavalitsus", vaid "[[linnakantselei]]"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 09:30 (EEST) :::õiged andmed peaks olema siin: [[Eesti_omavalitsuste_haldusreform#2017._aastal_liitunud_omavalitsused]]. Siit saan aru, et kui tekkiva valla nimi on "X linn", siis linnavalitsus säilis. Nii et 13-l linnal kadus linnapea. Vigased artiklid kontrollitavad siit [[Kasutaja:Estopedist1/Liivakast#*Poliitika]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 16:06 (EEST) :::: Kui kirjutad Eesti linnapeadest, siis on elementaarne teada, et linnapea on omavalitsusüksuse juht. Kas linn on jätkuvalt omavalitsusüksus, seda on ju imelihtne kontrollida, kas või selle linna Vikipeedia artiklist. Tallinnal ja Narval on nii linnavalitsus kui ka linnakantslei (guugelda). Ma ei näe siin muud segadust kui sinu tekitatud segadus. Teed jätkuvalt sama viga: [[Otepää linnapea]], [[Paldiski linnapea]], [[Türi linnapea]]. :::: Milleks üldse sellised artiklid? Need kaks-kolm nime saab ju ära tuua ka linna artiklis, kust neid arvatavasti ennem otsitakski. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et midagi pole katki, kui iga vallavanema ametikoha, iga vallavolikogu jmt kohta pole eraldi märksõna (vt [[#vallavanem]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2019, kell 19:35 (EEST) :::::nõus, et nt X vallavanematest, X alevivanematest ei peaks olema omaette artikkel. Olen mõelnud, et maavanematest ja linnapeadest võiks olla eraldi artikkel. Kui kogukond lepib kokku, et ka nendest ei peaks eraldi artiklit olema, siis reageerin vastavalt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 20:55 (EEST) ==Pealkirjata== tõdesin täna, et su "sisse tipitud" failidest (ca 30K+++), julgelt üle poole on liiast (selle tõdemiseks peavad inimesed need läbi vaatama, mis tähendab aega (igaühele antud ainune ühik, mida ei saa "venitada" pikemaks ega...)), siit ka küsimus: kui neid 010101... kombinatsioone vorbid {{värvi|hall|(nimetades end samas tagasihoidlikult «erudiidiks»)}}, kas sel tegevusel on ka mingi muu eesmärk pääle selle, et nt sm XXX patsutab õlale (mitte tengelpungale ega pangaarvele) ja ütleb: "küll sa oled tubli!"?; ja kui kogukond sellist tegevust jätkuvalt ‘tolereerib’, kas see on siis see nn „30 hõbeseeklit“ ???+?<br />Kuna Vikipeediat ei loe ainult need, kes siia kirjutavad, ja su siia lisatu on enam-jaolt ''à la'' „«Ä» on kahe täpiga «A»“, ja tahes-tahtmata on see (küberrünnaku 1 alaliikidest) andnud panuse e-keelse V kuvandi kujundamisse, kuhu siis edasi eesmärgid sead?°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:51 (EEST)°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:31 (EEST) :ma arvan, et seemnete külvamisest (= lühiartiklite tegemisest) saadav kasu meie Vikipeediale on suurem kui kahju. Eriti, kuna enamik mu artikleid on Eestiga seotud. Kujutan ette, et halba võiks teha nt masskirjutamine Aafrika X riigi küladest, ojadest, pisiveekogudest või näiteks marginaalsetest taksonitest. Nt svwikis on botil lastud neid marginaalseid asju teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 23:55 (EEST) ==Puit ja kiud== Seoses ettepenekuga liitmiseks: las praegu olla, mu tudengid lisavad infot, vaja oli 'hakatus' tekitada. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 11:09 (EEST) :tänu info eest! Püüan käsilolevaid koolitöid vähem torkida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 12:37 (EEST) ::{{ae|.Toon}} torkimise vältimiseks oleks hea, kui oleks omaette leht, kus on näha vastava õppeaine jooksul loodavad artiklid, näiteks vaata [[Vikipeedia:Euroopa Liidu õigus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 09:10 (EEST) :::Õige. Leht [[Vikipeedia:Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö|on]], aga sinna oleme pannud need, mis valmis. Oleks pidanud liivakasti jätma. Ja aitäh näidisartikli eest. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 20:53 (EEST) == Viidete eemaldamine == Kui leidub teine samaväärne allikas, siis võib viite asendada, aga palun ära lihtsalt eemalda viidet põhjusel, et link ei tööta enam. Ka allikas, mis pole enam või parasjagu veebis kättesaadav, on allikas (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Teine asi on välislinkide alaosa, kus pole mõtet mittetöötavaid linke säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. aprill 2019, kell 14:05 (EEST) ==Nime populaarsus== Mis on nime populaarsus? Kui see üldse midagi tähendab, siis minu meelest seda, kui palju nime pannakse, aga mitte nime levikut. Ja isegi kui see tähendab mõlemat, pole tähendus selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:44 (EEST) :Eesti Statistikaamet seda kasutab. Küsida tuleks neilt. Sõna "[[populaarsus]]" kasutus nt siin: [https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Hiie]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:51 (EEST) ::Mis lugejal sellest abi on? Kas Sina tead, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:20 (EEST) ::Kontekstist on arusaadav, et jutt on [[Esinemissagedus (statistika)|esinemissagedusest]]. Palun kasuta seda sõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:22 (EEST) == vikindus == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lemberg_%28t%C3%A4psustus%29&type=revision&diff=5281870&oldid=5281493 vikindus]. Aitäh. Mis on "vikindus"? Kas "vikindus"=[[:en:WP:wikification]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 21:47 (EEST) :exactly so, but in this case I did more than just wikifying--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 22:42 (EEST) :: And that was why I asked the question. I saw that your revision was more than mere wikification and began to wonder whether "vikindus"="wikifying". I [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ferdinand_Johann_Wiedemann&type=revision&diff=5261961&oldid=5261795 had to write in English] (kahjuks) because I didn't know how to say "wikify" in Estonian. <s>Thank you.</s> [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Aben&type=revision&diff=5284236&oldid=5252182 Tänan]!!! (Vabandage, veel õpin eesti keelt.) --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 11:07 (EEST) == Lauselõpupunkt == Tuletan uuesti meelde, et lause lõppu käib punkt. Enne oli sellest juttu [[Kasutaja arutelu:Estopedist1/Arhiiv 1#Kategooria päis|siin]]. Kahtlen ka kategooria päise vajalikkuses, kui see ei ütle enamat kui kategooria pealkiri. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2019, kell 18:58 (EEST) :proovin punkti lisamise meelde jätta. Päise lisan kategooriale siis, kui puudub vastav põhikat ja kat on justkui õhus. Nt on kat [[:Kategooria:Vigala Maarja koguduse vaimulikud]], ent puudub põhikat [[:Kategooria:Vigala Maarja kogudus]]. Ja antud juhul seda põhikat-i polegi vaja.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 19:53 (EEST) ::Minupoolne lisandus eelöeldule: "ehk püüaksid jääda käibiva kirjakeele piiridesse:" Su «komm», «kat» jne märked on raskesti mõistetavad (nt, ca kuu aega mõistatasin, mis [[komm]]e Sa jagad...), tänan!°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 21:06 (EEST) :::see on vikisläng, mis paratamatult tekib :) Komm ehk kommentaar ja kat ehk kategooria--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 22:38 (EEST) ::::tegin [[Kasutaja:Estopedist1#Vikipedistide_lühisõnastik]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. aprill 2019, kell 09:34 (EEST) ==Päise eemaldamine== Päise eemaldamine näiteks Ozoli mõisate artiklite eest ei ole minu meelest õigustatud. Ehkki täpsustuslehekülg on olemas, annab link artikli ees teada, et eksisteerib ka teisi sellenimelisi mõisaid.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:46 (EEST) :Ja lisaks teeb see võimalikuks kiire ligipääsu.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:48 (EEST) ::see on kokkuleppe küsimus. Me oleme kasutanud süsteemi, et täpsustavate artiklite puhul jätame päise tühjaks. On teatavaid erandeid, kus päise lisamine võib olla kasulik (näidet ei tule kohe pähe). Minu teada võõrvikidest kasutab Su pakutud süsteemi vaid ruwiki ja nad on vist selle automatiseerinud (?). Kiire ligipääsu osas olen Suga päri. Samas oleks nagu tarbetu nt igale [[Aru mõis]]ale või [[Uusküla]]le käsitsi lisada vastav päis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 17:14 (EEST) : Me oleme üldiselt sellisel juhul täpsustusmärkusest hoidunud. Sellepärast et see ei puutu antud artiklisse ja asjata ei peaks lugejat sellega segama. Kui lugeja otsib mõnd teist samanimelist mõisa, siis ta satub üldjuhul enne täpsustuslehele. Ka sulud pealkirjas annavad märku sellest, et tegu pole ainukese sellenimelisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. aprill 2019, kell 17:24 (EEST) == [[:Fail:Reameheposter.jpg]] == Kas oleks võimalik luba OTRS-i edastada? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2019, kell 19:38 (EEST) :pole mõtet. [[Reamees (film)|See film]] pole ilmselt siiski tähelepanuväärne. Nii pilt kui film kustutada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 19:46 (EEST) ==Tuntud nime kandjaid== Selline sõnastus on keeleliselt halb. Palun kasuta "Nime tuntud kandjaid". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 02:37 (EEST) :nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 13:28 (EEST) ==Täpsustuslehed== Kui teed täpsustuslehe, siis palun, palun paranda sissetulevad lingid, näiteks [[Maria]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 13:07 (EEST) :varem olen seda tõesti lubanud, ent pean siiski teid selles küsimuses kurvastama--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 14:15 (EEST) ::: Sellisel juhul on parem täpsustuslehte mitte teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 16:38 (EEST) ==Allikatest mõisate kohta== RA mõisate register ja KNAB ei ole ainsad allikad, kus mõisate kohta infot leidub. Lisaks allikpublikatsioonidele on infot näiteks Paul Johanseni käsitluses (''Die Estlandliste des Liber Census Daniae''). Polli suguvõsa artiklis kahtluse all seatud Savala oli tõepoolest mõis (sellena mainitud 1485 ja 1492, seejärel 1523 mõisaase. Vt Johansen 1933, lk 595). Kui ma lisan mõne mõisa nime, mille kohta ehk pole veel artiklit, siis põhineb see kummatigi kontrollitud infol. --[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 28. aprill 2019, kell 02:07 (EEST) ==Kategoorianimed== Miks sa neid kategoorianimesid ümber teed? ("Eesti" asukoht) Miks seda vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 03:36 (EEST) :kategooriate (aga ka loendite, artiklite jne) nimetamine peab olema süsteemne ja ühene. Varsti jõuan lõpule kõikide etwiki kategooriate nimede analüüsimisel ja tegevuse käigus ka ühtlustan nimesid. Kategoriseerimine on lihtsam ja kasutajasõbralikum, kui nt "Sport Tallinnas" asemel on nimi "Tallinna sport" või "Endised Eesti külad" asemel "Eesti endised külad". Tegelikult oleks teatud juhtudel vaja ka botti, et massümbernimetamisi teha, nt kategoorias [[:kategooria:Väliseestlased]] (seal ca 1000 ümbernimetamist)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 08:28 (EEST) ::Minu meelest ei ole see erinevus küll nii oluline, et oleks põhjust vaeva näha. ::Ja mida sa nende väliseestlastega teha tahad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:36 (EEST) :::juba [[kasutaja:Metsavend]] kusagil arutelus ütles, et kategooria nimi "Eestlased Soomes", "Eestlased Rootsis" jne on ebaõnnestunud. Ikka "Soome eestlased" ja "Rootsi eestlased"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:47 (EEST) ::::Ma ei ole küll sugugi veendunud, et praegune variant halb on. Enne tahaks ikka korralikku arutelu näha ja mitte seda, et sadu artikleid teise kategoorinime alla tõstetatakse lihtsalt sellepärast, et kellelegi tundus, et mingi teistsugune kategoorianimi võiks olla parem. Ning siis pärast arvab keegi midagi muud ja artikleid hakatakse jälle ümber kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 15:09 (EEST) :::::v-o [[kasutaja:Kruusamägi]] viib meid õigele teele. Ülemkategooriana sobib "Eestlased Austraalias" hästi, sest see hõlmaks nii isikuid (Austraalia eestlased), organisatsioone ja muudki (kokkuvõetult [[:kategooria:Eesti kultuur Austraalias]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 17:24 (EEST) == Paar asja seoses kategooriatega == Mida tuleks arvata muudatustest nagu [[Eri:Diff/5316863]]? Kas kategooria tuleks kustutada? Minu jaoks ei ole see ilmne. Palun tee kõigepealt vastav ettepanek, enne kui kategooria tühjendad ja selle asemel, et kategooria ülemkategooriateta jätta. Kui kategoorias on kõik artiklid konkreeselt tuulikutest ja kategoorial on vastav pealkiri, siis miks sa pealkirja ebamäärasemaks muudad ([[Eri:Diff/5322665]])? Kui kategoorias on teemaga seotud eri liiki asjad, mitte ainult üht liiki asjad, siis sobib minu meelest ainsus paremini pealkirjaks. Näiteks kategoorias [[:Kategooria:Takistid]], mille pealkirja muutsid, ei ole ainult artiklid takistitest (takisti liikidest). Või nii nagu on näiteks kategooriad "Riik" (teemakategooria) ja "Riigid" (artiklid riikidest). Mitmel muul juhul pole veel ilmne, et kategooria pealkirja oli tarvis muuta. Selliseid muudatusi ei peaks ulatuslikult ilma aruteluta tegema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:13 (EEST) :vastan. :1. Nutikas on üldjuhul rakendada põhimõtet "<nowiki>{{kustutada| me ei tee kategooriaid igaks juhuks, vaid vajaduse korral, näiteks kui on vähemalt 5 liiget}}</nowiki>" :2. ülemkategooria on nimega "Eesti veskid". "Hiiumaa" on ebaõnnestunud kategooria nimi :3. Teised samas kategorias olid mitmuses. Ühtlustasin. :4. Ütle konkreetsed juhtumid. Samas möönan, et kohati võin olla liigselt pedantlik, ent mu siht on ühtlustus ja nimekujude süsteemsus :--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 18:21 (EEST) :: Siis palun lisagi kustutamismärkus, muidu teised ei saa aru, mida sa teed. :: Täiesti kohane oleks ju teha kategooria "Eesti tuulikud" (või "Eesti tuuleveskid"), mille alamkategooria oleks "Hiiumaa tuulikud" või "Hiiu maakonna tuulikud". Muidu ka võiks ennem vaadata ikka seda, et kategooria pealkiri annaks võimalikult täpselt edasi seda, mille jaoks on kategooria mõeldud ning vähem seda, kui sarnased on ülem- ja alamkategooriate pealkirjad. :: Nende elektroonikakomponentide kategooriate pealkirju saab ühtlustada ka teistpidi. Ja võib olla ka nii, et osa neist kategooriatest on teemakategooriad ja osa üht liiki asjade jaoks. Siis võivadki pealkirjad erinevat moodi olla. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:50 (EEST) == ti-liide == Minu meelest sa kasutad seda liidet ikka valesti. Liide ''-ti'' väljendab jaotumist või asendit [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=5]. Üks asi on järjestada millegi järgi ja teine asi on jaotada millegi järgi. Sellepärast [[Eri:Erin/5323578]] minu meelest ei sobi. Vt ka viimaseid kommentaare siin: [[Arutelu:Riikide loend omakeelsete nimede kaupa]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:59 (EEST) :kas saarte puhul polegi ''pindalati'' jaotumine?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 20:07 (EEST) :: Selles saarte loendis küll kolm pindalarühma ja võib-olla võib mõelda, et saared on loetletud nende rühmade kaupa. Aga need rühmad iseenesest pole olulised, vastavad pealkirjad võib loetelu vahelt vabalt ära jätta, eelkõige on saared loetletud ikkagi pindalade ''järjestuses''. On ka [[Riikide loend pindalati]], kus on minu meelest täpsem öelda, et loetelu on pindalade järjestuses või järjekorras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 21:21 (EEST) ::: Nõus, et seda liidet ei ole viimaste pealkirjamuudatuste puhul õigesti kasutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:03 (EEST) ::::et kategooriate ja loendite nimetamisel kasutame vaid nimekujusid ti-liitega või kaupa-sõnaga (täiendiga fraasid), siis tuleb kindel olla kas erandjuhud (?) on ikka keeleliselt kindlasti väärad (nt küsida EKI-lt). Kui nimekujud on pigem maitse asi, siis järgida süsteemi.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:22 (EEST) ::::: Ma ei saa esimesest lausest aru. Kasuta ti-liidet (või sõna "kaupa") siis, kui see sobib sisuliselt. Näiteks kategooriapealkiri "Saared riigiti" võiks sobida küll, kuna alamkategooriates on saared jaotatud riikide kaupa. Kui jaotust pole, tarvis on hoopis öelda näiteks, mille alusel on loend järjestatud, siis mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2019, kell 13:20 (EEST) == Binaarne nimetus == Palun kasuta taksonitabelis parameetrit "binaarne" ainult binaarse nimetuse jaoks (liigi ladinakeelne nimetus). Muud ladinakeelsed nimetused peale binaarse ja trinaarse nimetuse tuleks kirjutada eestikeelse nimetusega samasse lahtrisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. mai 2019, kell 17:02 (EEST) :kuhu Sa ka ei jõua :) See oli teadlik laiskus. Eks ma teen siis õigesti, vt nt [[hanehein (perekond)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 17:17 (EEST) :: Ikka kirjutad sinna lahtrisse muid asju ja päris järjekindlalt. Ma muudan mallis vastava lahtri kohal lingi teksti nii, et see läheks selgemini kokku parameetri nimega ja artikliga, kuhu link viitab. Siis on loodetavasti vähem kiusatust seda lahtrit valesti kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. mai 2019, kell 19:07 (EEST) :::suur tänu malli täpsustamise eest! Loodame, et ei tekki tõrkeid. Vähesed oskavad neid keerulisi malle parendada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. mai 2019, kell 21:14 (EEST) : Neis taksoniartiklites jääb veel silma imelik lause "Eestis ei kasva sellesse...". Levila kirjeldamise juures oleks loomulikum öelda vastupidi, kus taim kasvab. Kui Eesti pole just imekombel maailmas üks väheseid maid, kus takson ei esine, siis minu meelest pole põhjust Eestit sedasi eraldi välja tuua. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 19:34 (EEST) ::jah, kui eelnevat konteksti levila kirjeldamise kohta pole, siis võib tunduda imelik.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 19:57 (EEST) == Aastad == Pea nüüd hoogu! Äkki arutaks enne läbi, kas on mõtet teha iga aasta kohta artiklit nii kauges minevikus. Inglise- ja saksakeelses vikis on sellest loobutud. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:16 (EEST) :enwikis ja dewikis on ebaühtlus. Aga pärast [[700 eKr]] on seal tõesti pigem koondartiklid. Ma arvan, et kuni [[753 eKr]] ehk [[ab urbe condita]] võiks esialgu eraldi olla. Edasi läheb ikka väga häguseks. Paljudes teistes vikides on tehtud pikemaltki, nt ruwiki, itaalia viki, ltwiki. Ltwikis küll tühjad lehed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 18:23 (EEST) ::Ma arvan, et alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] võiks vaid erandjuhtudel olla eraldi artikkel. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:34 (EEST) :::teeme siis nii. Ja artiklid 700-709 eKr suunata koondartiklisse [[700. aastad eKr]]; 710-719 eKr suunata koondartiklisse [[710. aastad eKr]] jne kuni vast [[999 eKr]] välja, mis suunata koondartiklisse [[990. aastad eKr]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:47 (EEST) :::on võimalik ka nii, nagu teeb dewiki. Seal suunatakse need aastad mitte kümnendite vaid sajandite artiklisse, vt nt [[:de:780 v. Chr.]] Tuleb kaaluda kumb variant meile sobib--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:54 (EEST) ::::kuni 999 eKr ilmselt nutikam kümneti, alustasin [[700 eKr]], [[701 eKr]], [[702 eKr]] ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. mai 2019, kell 08:36 (EEST) :::::Minu arvates võiks ka 7. sajand eKr (võib-olla ka 6. sajand eKr) puhul olla ainult kümnendite artiklid ja aastaartiklitest ümbersuunamised. Kui ikka ajaloolisi sündmusi on vähe teada, siis pigem olla pikemad ja põhjalikumad artiklid, kui sellised mõne reaga jublakad, mille vahel võib jäädagi klikkima, et mingitki ülevaadet saada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:43 (EEST) :::::: Mulle meeldis ka kümnendite peale suunamine. Artikkel saab ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:47 (EEST) :::::::stopp! Enne masstoiminguid tuleb kokkuleppele jõuda. Nt kui 600. ja 500. aastate üksikaastad suunata kümnendite alla, siis ei saa me keelelinkide kaudu nende võõrvikide artiklitesse, kus on konkreetne artikkel üksikaastast. Nt ruwikis on üsna põhjalikud artiklid 500., 600., 700. aastate üksikaastate kohta, vt nt [[:ru:699 год до н. э.]] või [[:ru:596 год до н. э.]]. Esialgu aga jääme [[kasutaja:Metsavend]] pakutu juurde--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:21 (EEST) :::::::: Ma pidasin silmas eKR aastaid nagu [[700. aastad eKr]]. Mall vist lõppeb ka nüüd [[ 709 eKr]] ära. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:32 (EEST) :::::::::700 eKr ja enne seda on ikka üsna tühi. Ka 600 eKr on väga vähe sinna aastaartiklitesse kirjutada (nt [[:en:604 BC]] jne). Kümnendite artiklites midagi juba on ja need oleks niikuinii WD kaudu lingitud. Ning ka vene vikis ma pigem eelistaks artikleid nagu [[:ru:690-е годы до н. э.]], sest neis on seda materjali ikka vähe rohkem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 08:15 (EEST) :::8. sajandi eKr puhul on kõik nüüd ümber suunatud kümnendite artiklitesse. 7. sajandi eKr puhul kehtib see kolme viimase kümnendi kohta ja seitse varasemat tuleks alles ette võtta. Tõenäoliselt oleks mõistlik sama läbi viia ka 6. sajandi eKr juures. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 10:45 (EEST) ==Statistikaamet== Nimede statistika on nüüd andmebaasis 2019. aasta seisuga. Palun tee parandused artiklitesse. --Metsavend 25. mai 2019, kell 19:13 (EEST) :õige tähelepanek!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 19:53 (EEST) == Pildi autor == Kui pilt on üleslaadija enda tehtud, siis peaks ta seda ise otsesõnu ütlema. Näiteks [[:Fail:Juta Lember.jpg|siin]] ja [[:Fail:Raamatu osad.svg|siin]] ei olnud (eraldi) öeldud, kes on autor. Siis ei tohiks kirjutada, et autor on teada justkui sama selgesti nagu siis, kui autor on seda otsesõnu öelnud. Kui on oletatud, et malli "Oma" (self) kasutamise järgi on tõenäoliselt tegu autori oma tööga, siis selleks on Commonsis eraldi mall [[c:Template:Author assumed]]. [[:Fail:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|Siin]] on veel öeldud, et autor on tegelikult keegi teine kui üleslaadija. Ja autorilahter on ju ikkagi autori nime jaoks. Millegipärast oled mitmel pool kopeerinud sinna allikalahtri sisu. Kui sul pole mahti lahtreid korralikult täita, siis jäta nad ennem tühjaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 21:18 (EEST) :Selge--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 21:31 (EEST) ::Kui pildi autor on kirjutatud selgitusse, siis ei saa te seda Commonsisse laadida: te ei tohi ilma pildi autori loata viia kokku tema varjunime ja pärisnime ka siis, kui see seos on teile teada. Commonsisse saate laadida näiteks minu fotosid ainult siis, kui olen ise autoriks märkinud oma varjunime. Seepärast palun kustutage Commonsist need fotod, mille kirjeid te olete ilma minu loata muutnud ja need ilma minu loata sinna laadinud. Täna näiteks [[:File:Ilmarise kvartal merelt.jpg]] ja [[:File:Suomenlinna parvlaev.jpg]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 01:04 (EEST) :::õige märkus. Palun pange siis oma üleslaetud piltidele õige autor. Muidu need pildid tulevikus kustutatakse, sest kõikide Vikipeediate eesmärk on mittevabade piltide likvideerimine. Vikipeediasse või Commonsisse laetud pildid asjakohaste litsentsidega tähendavad ka seda, et üleslaadija pole enam nende piltide õiguste omanik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:46 (EEST) :[[kasutaja:Pikne|Piksele]] veel nii palju infot, et kuna etwikisse piltide üleslaadimisel saab jätta rea "autor" tühjaks, siis ikkagi on ilmselt mõttekas need ise tagantjärele ära täita (loomulikult iga juhtumit eraldi hinnates, mitte automaatselt). Commonsis kirjutati mulle ka vastav märkus, vt https://commons.wikimedia.org/wiki/User_talk:Estopedist1#Your_uploads --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:54 (EEST) Minu meelest on parem, kui Sa ei tegeleks piltidega. Kirjuta parem artikleid ja võta aega, et need korralikult kirjutada ning lingid korda teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 08:18 (EEST) :Commonsis kustutatakse selline kraam kohe, kui midagi allika või autori osas on puudulik või isegi kahtlane. Kas me ei öelnud ennist kuskil, et igasugu pilte ei tohiks märkida Commonsisse tõstmiseks? Vaata nt [[:c:File:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|seda]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:30 (EEST) ::pane siis oma piltidele allikas ja autor. Siis on asi klaar--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:42 (EEST) :::Ma ei jõua sinu järgi sammuda ja iga pilti üle kontrollida. Seda enam, et Commonsis selline "pane autor" ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 16:00 (EEST) :: Vast oleks selle pildiga siis klaar, kui [[User:Adeliine|Adeliine]] on ka nõus kinnitama, et ta on autor ja ta on litsentsiga nõus. :: Siin me küll harlikult nii ruttu ei kustuta, aga iseenesest peaks ikka ka eesti vikis autori ja allikaga seonduv selgelt kirjas olema. Kui andmed on puudulikud, siis kõigepealt oleks hea üleslaadija tähelepanu sellele juhtida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. mai 2019, kell 17:10 (EEST) :Hea ettepanek. Kui kõigepealt üleslaadijale teatada, siis kui ta on autor, on tal võimalik ise otsustada, milliseid fotosid ta lubab Commonsisse laadida ja milliseid mitte. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 00:27 (EEST) ::Asi on lihtne. Meie eesmärk on vabaneda piltidest, mis on kategoorias {{cl|Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias}} (seotud [[kasutaja:Ssgreporter]]iga) ja mis on kategoorias {{cl|Eesti fotograafide pildid}} (seotud [[kasutaja:Kruusamägi]]ga). Teine osa meie Vikipeedia pilte on seotud FOPi puudumisega ja logode temaatikaga. Seega kahe inimese aktiivsel osavõtul (Ssgreporter ja Kruusamägi) saaksime oma Vikipeedia pildipanga enam-vähem korda ja kontrolli alla--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 12:01 (EEST) Kui sa ühtegi lahtrit ei täida, siis miks sa neid infokaste üldse lisad? Commonsisse viimist kasti puudumine iseenesest ei takista, selle saab lisada ka eksportimise ajal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:08 (EEST) :Commonsisse viimise ajal peab kõik olema tipptopp ja selle eelduseks on infokast. Pole vahet millal need lisada, niikuinii tuleb ära panna. Mul endal on lihtsam neisse infot panna, kui need on poolautomaatselt varem genereeritud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:12 (EEST) :: Kui importimise lehel infokast lisada (nupp "Redigeeri faili teavet"), siis on ka kõik kohe tipp-topp. :: Seda ka, et malli "ViiCommonsisse" pole tegelikult tarvis lisada, kui selle kohe asendad. Kui sul eksportimise nuppu pildi kohal pole, siis selle lisamiseks saad eelistuste all sisse lülitada vastava beetafunktsiooni. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:46 (EEST) Ma ei luba ühtki laeva- ega sadamafotot ega merel tehtud fotot Commonsissse. Kui te arvate, et need ilma Commonsis olemata eesti Vikipeedias olla ei või, siis võite need kustutada. Mul jääb üle sarkastiliselt nentida, et said inimesed kümme aastat pilte vaadata ja aitab küll. Olen aastaid tagasi Ivol lubanud Commonsisse laadida ühe laevafoto, ja sellegi litsents on pehmelt öeldes väljapressimise teel saadud. Küll aga olen ma teinud muid fotosid spetsiaalselt Vikipeedia jaoks, mujal mul neid vaja pole, ja need on vabama litsentsiga. Kui konkreetsete fotode kohta küsite, siis vahetan neil oma nime kasutajanime vastu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:39 (EEST) :siis on hästi. Pane siis alustuseks [[:kategooria:Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias|siin kategoorias]] olevatele piltidele oma kasutajanimi, siis saab need Commonsisse viia. Nt [[:Fail:Kaliningradi kanal.jpg|sellele pildile]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:52 (EEST) :::Te pole vist aru saanud, et need konkreetsed pildid ei lähe mitte ühelgi juhul Commonsisse. Te pole ka vaadanud nende siin osutatud piltide litsentsi ega arutelusid. Kui teie arvates need eesti Vikipeediasse ei sobi, siis ma kustutan need ära. Aga selleks pean iga pildi puhul eraldi otsustama, milleks mul lähemal nädalal aega pole. Palun ärge võtke nendega midagi omapead ette. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 01:07 (EEST) ::Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fail%3AA.Kaasiku_monument.IMG_5369.JPG&type=revision&diff=5340061&oldid=3700426 need] aastanumbrid pole seal mitte selleks, et oleks üles tähendatud, et mis aastast hakatakse lugema 70 aastat autori surmast? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:18 (EEST) :::See on vist unikaalne kasutus? Kas on mõtet seda süsteemi kasutama hakata? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:21 (EEST) ::::siiski üks kasutus veel, vt [[:Fail:Estonia teater - 100 0999 .jpg|siia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 22:03 (EEST) ::::: See on selleks, et järge pidada, millal autoriõiguse kehtivus lõpeb. [[:Kategooria:KunstiteoseFoto|Kategoorias]] on selle parameetri järgi paregu nii, et eespool on mõned pildid, millel kujutatud teose autoriõigus on lähiaastatel lõppemas. Mis tähtsust sellel on, kas kasutus on unikaalne või et seda parameetrit on vähe kasutatud? Üheksa kasutust on praegu alles jäänud. Ma ei tea, palju sa neid veel eemaldanud oled. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :eemaldasin vaid ühel selle arvuga täpsustatud KunstiteoseFoto malli.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) Palun ära lisa malli "Own assumed" piltidele nagu [[:Fail:EnnTarvel.JPG]]. Kui üleslaadija on otsesõnu öelnud, et autori nimi on üleslaadija kasutajanimi, siis on ju ühtlasi selge, et tegu on üleslaadija enda tööga. [[Eri:Diff/5342061|Siin]] tuleks samas viidata, kus on otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor (antud juhul kirjas kasutaja arutelus). Kui sa ei aru saa, millised on nõuded autori- ja allikainfole, siis on tõesti parem, kui jätad selle puutumata ja ei lisa vastavaid märgiseid. Sa tekitad teistele tööd juurde rohkem kui midagi kasulikku teed. Kui nüüd pilte Commonsisse viia, siis paistab, et kõgil juhtudel tuleb eraldi ajaloost hoolega üle kontrollida, millised olid õiged andmed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :See ''author assumed'' ongi ju selleks, et on peaaegu et kindel, et üleslaadija on pildi ise teinud. Kindlalt (st. malli Own kasutamine) võiks panna näiteks siis, kui üleslaadija on kogenud ja usaldusväärne tegija (nt [[kasutaja:Oop]], [[kasutaja:Epp]] jt). Mulle tundub, et Sa kohati ajad juuksekarva lõhki sel teemal :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) :: Need on Commonsi mallid, mida seni siin eriti kasutatud pole. Kui sa kasutad neid teisiti kui Commonsis, siis see tekitab igal juhul segadust. Commonsis igatahes on malliga "Own" kõik tööd, mis on üleslaadija enda tehtud, sõltumata sellest, kas üleslaadija on uus kasutaja või usaldusväärne kasutaja. Ja [[:c:Template:Own assumed]] on dokumentatsiooni järgi konkreetselt neile piltidele, mille juures pole otsesõnu öeldud, kes on autor, aga on kasutatud malle nagu "Self" või "PD-self". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:44 (EEST) ::: Mõeldud on veel nii, et malle "Own assumed" ja "Author assumed" kasutatakse koos. Mitte nii nagu praegu näiteks [[:Fail:Maailmarändur Marko Torm.jpeg|siin]] (pole ju tegelikult otsesõnu öeldud, kes on autor). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:54 (EEST) : Autor muu hulgas näitab oma nime äratoomisega, kuidas tuleb talle viidata. Nii et, kui kirjas on "Oop", siis ei tohiks seda muuta kujule "User:Oop". Kui, siis on mõeldav linkida kasutajalehele, aga jätta lingi tekstiks ikka ainult "Oop". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) Ma lootsin, et eilsete kommentaaride põhjal oli arusaadav, miks mõnede piltide juures muudatused tühistasin, aga nüüd sa parandad jälle kõik valeks tagasi. Pildi [[:Fail:Kirsimäe Kalle.JPG]] juures on kirjas "isiklik fotokogu", mis ei tähenda, et üleslaadija on autor. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures ei olnud otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor ja siis samuti ei tohiks seda väidet fabritseerida. Teiste piltide juures sama lugu. Veelkord, see temaatika on sinu jaoks nähtavasti liiga keeruline ning on parem, kui jätad selle teiste hooleks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:33 (EEST) :Teen korrektuurid. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures on ju litsentsiga otsesõnu öeldud, et on autor. Epu võib usaldada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:37 (EEST) :: Ei, otsesõnu on öeldud siis, kui on kirjas "Autor: Epp", "ise tegin" vmt. Nagu ülal juba kirjeldatud, sellest ka erinevad mallid "Own" ja "Own assuemd" Commonsis. Parem las ma ise parandan, sa tekitad ainult segadust juurde. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:43 (EEST) :::Sain ilmselt juba aru. Aga OK, jätan pähklid sulle :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:48 (EEST) Kui pildil on juba vaba litsents ja sellega on kõik korras, siis pole tarvis lisada märgist "AO-sobimatu", mis räägib teatud määral esimesele litsentsile vastu ja mille kehtivus on paljudel juhtudel küsitavam, kuna pole päris selge, kust jookseb piir originaalse ja mitteoriginaalse töö vahel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2019, kell 20:27 (EEST) :OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 20:29 (EEST) Ssgreporteri piltidega on praegu segadus, peaks ootama nende Commonsisse viimisega. [[:File:Suur-Patarei klint.jpg|Siin]] ei ole autorit selgelt välja toodud ja praegu lisatud "Own assumed" ka ei sobi (ei ole juures malli "Self"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 21:12 (EEST) :Jah, märkasin ka ise seda. Linkisin [[kasutaja:Ssgreporter]]i--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 21:18 (EEST) ::See mida täna õhtul nägin, on puudulik töö. Kui minu eile märgitud piltide puhul jäi foto autori nimi Faili ajaloo tabelisse ja te lisasite kasutajanime juurde "üleslaadija oma töö", siis sellega lõite seose isikunime ja kasutajanime vahel, aga ma hoiatasin, et te seda ei teeks. Saatsin nende fotode jaoks OTRSi vormistamiseks autori loa, sel juhul on foto autor ja kasutajanimi lahus. Palun jätke mu fotod nüüd mõneks ajaks rahule, palun kellegi teisel sellega tegelda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 00:44 (EEST) :::võimalik, et faili ajaloost ei saagi kustutada seda, mis esimesel korral üleslaadimise puhul on avalikustatud. Aga v-o artiklid ja failid on kaks eri asja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 08:51 (EEST) ::::sellel Commonsi failil seisis kasutajanimi ja isikunimi küll üle kolme aasta, vt [[:commons:File:Skogskyrkog23a.jpg]] (pildi ajalugu). On küll huvitav, kuidas ta selle faili üldse sai--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 09:16 (EEST) ::: Seda on veidike tülikas teha, aga iseenest saab administraator varjata ka failiversiooni kohta käivad andmed. Kuna viimase versiooni andmeid varjata ei saa, siis tuleb kõigepealt üles laadida uus versioon. Või siis saab faili lihtsalt kustutada ja uuesti üles laadida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuni 2019, kell 10:49 (EEST) :Ma pole ühtki oma pilti ise Commonsisse laadinud, seda peaks küsima üleslaadija käest. Ma pole praegugi kindel, et eile kõik oma fotod eesti vikist ja Commonsist üles leidsin. Olen millalgi poolteist aastat tagasi lasknud Commonsist kustutada minu loata sinna sattunud laevafotosid, aga tookord saatis Ivo nende failide lingid. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 00:42 (EEST) ::{{ae|Ssgreporter}} kõik Teie etwikisse laaditud pildid on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 12:38 (EEST) :Tänan! Nendega peaks asi korras olema: palusin Ivo neil fotodel, kus on autori nimi märgitud, vormistada autori luba. Siis ei ole "üleslaadija oma töö" ning autor ja üleslaadija on lahus hoitud, nagu ma soovisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. juuni 2019, kell 00:24 (EEST) Kui lisad litsentsi, mille järgi "avaldamisest on möödas üle 70 aasta" (nt [[:Fail:Theodor Petai.JPG|siin]]), siis peaks tegelikult olema ära toodud ikka ka andmed avaldamise kohta. Sellest oli hiljuti juttu ka [[Faili arutelu:ArsenalCrossley150 3200x2049.jpg|siin]]. Ja "perekonnaalbum" või "erakogu" ei ütle allikana midagi, see on sama hea nagu "internet" või "raamatukogu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) : Sama veel näiteks pildi [[:Fail:PN-3 Isamaa päästja.jpg]] juures. Ütled, et "avaldamisest on möödas üle 70 aasta". Kus see siis avaldati? Kui see ei ole pildi juures välja toodud, siis tegelikult ei ole korras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) ::nõus, unustasin nüansi ära. Tegin piltidele asjakohased märkused--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuni 2019, kell 22:51 (EEST) :Olete esitanud ksututamiseks mitu minu üles laetud pilti. Nende kõigi kohta on olemas autori või väljaandja luba, mis on saadetud Ivole. Palun võtke need kustutamismärkused ära, sest failide uuesti üleslaadimine kulutaks tarbetult mu aega. Need failid, mida oli vaja kustutada, on juba nädal tagasi kustutatud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 00:34 (EEST) ::{{ae|Kruusamägi}} Siinolevatel ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1]) failidel peaks kõigil olema OTRS-luba. Kas sul on midagi kahe silma vahele jäänud?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 08:03 (EEST) :::Ei ole mul midagi kahe silma vahele jäänud. OTRS kinnitused on nende failide juures, mille kohta on sinna süsteemi midagi saadetud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 11:54 (EEST) == Läti külad == ''üle viidud siia: [[Kategooria arutelu:Läti külad]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2019, kell 08:29 (EEST) == Wikidata == Palun vaata üle, et need nimeartiklid saaks seotud ka vastavate Wikidata lehekülgedega. Ühtlasi peaks olema Wikidata kaudu hõlbus kätte saada nime tuntud kandjaid, millega saaks siis vastavalt artikleid täiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 16:43 (EEST) == Okaskrooni foto == Rakvere mälestusmärgi Okaskroon autor arhitekt Allan Murdmaa suri 2009. Tema autoriõigused kestavad veel aastakümneid. Keegi ei lähe seda fotot tema pärijatega kooskõlastama. Mul ei ole tõesti aega Commonsi reeglitesse süveneda ega foto litsentsi seadustada. Hea kui mõne Wiki artikligi kirjutan. Sain aru, et foto õiguspärasus Wikis on kahtluse all ja seepärast kustutasin artiklist "Okaskroon (mälestusmärk)" foto. Kel vaja, saab seda rajatist ka Google abil vaadata....... Aga parimat neile, kes Wiki eest head seisavad. See fail ei sobi Commonsisse laadimiseks. Selle võib Commonsisse laadida alles pärast kunstiteose autori autoriõiguste lõppemist. [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) Teomees 4. juuni 2019, kell 18:35 (EEST) :Küsimus on ainult Commonsisse üleslaadimises, seda pilti tohib kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:00 (EEST) ::täpselt nii. Commonsisse saab laadida kas aastal 2079/2080 või Murdmaa teoste omandiõiguste ja varaliste õiguste pärijatelt spetsiaalse loa saamisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:22 (EEST) == Kategooria:Laevandusettevõte == Ebaõnnestunud muudatus, vt põhjendust kategooria arutelust. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 00:25 (EEST) == EestiAsula == Kui infokastis on ainult märkus puuduvate koordinaatide kohta ühes vigase kaardiga ja jätad kasti nii seisma, siis on minu meelest parem kast lisamata jätta. Ennem võiks piirduda malliga <nowiki>{{koord}}</nowiki>. Veel, mõne erandiga oleme malli "EestiAsula" kasutanud seni praeguste asulate jaoks. Oleks hea, kui nii jääb. Näiteks juhuks, kui tekib soov näidata korraga kõigis malliga artiklites dünaamilisel kaardil asulapiire, mis on saadaval nüüdsete asulate jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 18:23 (EEST) :ma lihtsalt eeldasin, et kui Wikidatasse pannakse kunagi koordinaadid sisse, siis on asula ilusti kaardil näha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 20:24 (EEST) ==Endise valla leht== ''oli 1989-2017 ilmunud ajaleht, mis vahendas endise Nõva valla uudiseid :Palun ära enam nii kirjuta. Lehe ilmumise ajal ei olnud vald endine. :Palun võta arvesse, et "oli ilmunud" on halb sõnastus. Ja aastaarvude vahel käib mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:31 (EEST) ::õigus, sõna "endine" siin ei sobi. Jätan ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 20:21 (EEST) == 0 linki == Minu meelest ainult siselinkide puudumise pärast pole toimetamis- ega vikindusmärkust tarvis lisada. Siselingid võiks ideaalis olla, aga ilma nendede pole ka artiklil tingimata midagi viga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2019, kell 18:36 (EEST) :ma arvan, et peaks panema, sest nende artiklitega pole korras--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 18:41 (EEST) ::Siselinkide puudumisel oleks kohane vikindusmall, mitte toimetusmall. Tihti on aga siselinke lihtne lisada ja pole vaja hakata malli panemagi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. juuni 2019, kell 19:03 (EEST) : Ma ei tea, meil on varem mitu korda kaevatud, et toimetamismärkused on liiast isegi siis, kui artikkel tõesti vajab hädasti sisuliselt või keeleliselt toimetamist ning nüüd siis laome selliseid märkuseid, kui artiklil polegi otseselt midagi viga. : Lehel [[Mall:Vikinda]] on küll öeldud, et seda malli võib lisada siselinkide puudumise pärast, aga ma ei saa hästi aru, kust see nüüd tuli. Selle malli arutelu jäi varasemast pidama sealmaal, kus nõustuti, et siselinkide puudumine ei ole põhjus malli lisamiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. juuni 2019, kell 21:00 (EEST) :: Mulle on uudiseks, et siselinkide panemine ei ole vikindamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 23:08 (EEST) ::: See võib küll vikindamine olla, mulle lihtsalt tundub päisemärkus ebavajalik. Minu meelest seni pole ainult siselinkide pärast seda märkust lisatud. Kusjuures vikindamismärkus räägib praegu vormindamisest vastavalt vormistusreeglitele ja linkimata jätmine pole ju iseenesest vormistusviga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) ==Karjamõisatest veel== Sooviksin veel teha mõned artiklid karjamõisate kohta. Kuna Sul tundub olevat selliste artiklite tarbetuse kohta väljakujunenud seisukoht, ehk oskaksid seda [[Arutelu:Karjamõis|Karjamõisa]] arutelus argumenteerida. Ma ei hakka enne artiklite tegemisega vaeva nägema, kui olen kindel, et neile jälle kustutamis- või liitmismalli ei hakata lisama. Olen valmis oma arvamust muutma, kuid enne tahaks Sinu (ja teiste) põhjendusi kuulda. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) :arutelu jätkub siin: [[arutelu:karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:55 (EEST) == Marina materjalid == Mõnevõrra etteruttav märkus, aga kui Sa teisaldad mingid kindlad artiklialged alalehtedele (a la [[Kasutaja:Mariina/Hitler ja tema tervis + Kolmas Riik]]), siis palun pane vastavad Marina kasutajalehele vastav link. Igaljuhul suur tänu selle tüütu töö tegemise eest. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. juuli 2019, kell 11:25 (EEST) :jah, tegin tema kasutajalehe lõppu märkuse. Selle läbitöötamisega ei tasu oodata, sest iga aastaga läheks selle tegemine raskemaks, sest artiklid täienevad ja siis on info kontrollimine üha raskem ja aeganõudvam--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2019, kell 11:31 (EEST) == Kaks märkust == Palun ära kirjuta liikide sugukonnaks "?" kui intervikidest on need üsna lihtsalt leitavad. Lisaks võiks minu meelest hoiduda linkimast stiilis <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki>, v.a ehk äärmistel juhtudel, kus mõlemad märksõnad kindlasti erinevat linki vajavad. Liik on minu arvates nt liiga üldtuntud mõiste, et seda yldse linkida. Jõudu! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2019, kell 17:03 (EEST) :(1) laiskus, mis muu. Teistele ka tegemisrõõmu :) <br> :(2) link <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki> on OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 17:07 (EEST) : Teisega nõus, aga mis puutub esimesse, siis Sinu järelt parandamine võib aastakümneid aega võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 23:53 (EEST) Sugukonna lahtri saab lihtsalt tühjaks jätta, küsimärk on liigne. Selline linkimine on halb, sest see näeb välja nagu üks link ja tekitab sellisena navigeerimisel kergesti segadust. Sel põhjusel on inglise vikis soovitatud ka kõrvuti sõnu eraldi mitte linkida ([[:en:MOS:SEAOFBLUE]]). Mu meelest ka võib mõlemad lingid vabalt ära jätta, nad ei aita selles kohas mõistmisele kuigivõrd kaasa. Või kui on tingimata tarvis emba-kumba neist sõnadest linkida linkida, siis võimalusel võiks kasutada teistsugust sõnatust või linkida need sõnad artiklis tagapool (kui nad veel esinevad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. juuli 2019, kell 17:56 (EEST) See ei ole OK, kui Sa paned sugukonnalahtrisse küsimärgi ja ei pane eestikeelseid taksoninimetusi. See ei tee rõõmu, vaid valmistab meelepaha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 12:23 (EEST) ==Kategooriate muutmine== Sa võiks siis artiklis [[Dundalk F.C.]] panna vähemalt kategooria "Kategooria:Iirimaa sport" (ja "Iirimaa jalgpall" on ka tegelikult olemas) mitte "kategooria:Iirimaa". Natukenegi rohkem asjatundlikust paluks!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:32 (EEST) :nõus, püüan olla asjatundlikum ülemkategooriate leidmisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:48 (EEST) == Gummigutt == Gummigutt kindlasti pole värvuse nimetus (eesti keeles pole sellest tuletatud värvusenime nagu inglise gamboge'st), vaid ikkagi värvaine, aga iseenesest ma kategooriat Oranžid värvitoonid ei vaidlustaks, sest gummigutist saab kollase värvitooni küll. Õigem oleks sel juhul küll siiski Kollased värvitoonid. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 15:12 (EEST) == Kategooriate kustutamismärge == Miks paned kustutamismärke ilmselgelt vajalikele kategooriatele? Kust võtsid nõude, et peab olema vähemalt 5 liiget kategoorias? --Metsavend 23. juuli 2019, kell 08:30 (EEST) :vt [[Kasutaja arutelu:Meryli]], [[Kategooria arutelu:Austria juristid]], [[Kategooria arutelu:Kasahstani alpinistid]], [[Kategooria arutelu:Alpinistid]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 08:58 (EEST) :: Nendes aruteludes oled oma arvamust avaldanud ja mingit üldist kokkulepet ei ole. Seega, palun, suuna oma energia pigem sellele, et kategoriseerimata artiklid kategooriatesse lisada, mitte otsida kategooriaid, mida kustutada. --Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:20 (EEST) :: Nt Kategooria:Eesti mardikalised artiklid tuleks lisada mõnda Kategooria:Mardikalised alamkategooriasse (selle asemel, et neid alamkategooriaid kustutama kippuda).--Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:23 (EEST) :::Kõigega nõus, välja arvatud pisikategooriate temaatika: neid ei tohi lubada. Vt ka [[Kasutaja_arutelu:Adeliine#Massiline_kategooriate_kustutamine]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 09:53 (EEST) Sa möönad [[Kategooria arutelu:Maroko ülikoolid|siin]] isegi, et mõni väike kategooria ikkagi võib olla. Siis tuleks püüda läbi arutada, millised võiks olla need üldised kriteeriumid, mille korral jätta alles ka väiksem kategooria (kas või ühe liikmega). Laduda neid kustutamismärkusi praegu ilma aruteluta mehaaniliselt igale kategooriale, kus on vähe liikmeid, on tõesti üsna asjatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Taim kasvab ka Eestis. == Mida tähendab artikltes lause "Taim kasvab ka Eestis."? Kus kasvab Eestis nt [[Brasiilia vesikuusk]]? Palun lisa viited sellistele väidetele. Ja mille alusel lisad kategooria Eesti taimed? Muidu tundub, et tegu on pahatahtliku desinformatsiooni levitamisega. --Metsavend 24. juuli 2019, kell 23:22 (EEST) :kõik need taimed on eElurikkuses (https://elurikkus.ee/en) sees, seega ka Eestis. Võiks muidugi täpsustada, kas pärismaiselt, metsistunult vms--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 08:07 (EEST) ::Kõik eElurikkuses olevad liigid ei ole Eestis looduslikult esinevad liigid. Seal on eraldi nimekiri Eesti liikidest. Näiteks [https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt8078037392?query=Myriophyllum see päring] ei anna vastuseks Brasiilia vesikuuske. Ole nüüd hea ja paranda oma vead ära ja ära enam väärinfot Vikipeedias levita. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 09:37 (EEST) :::{{OK}} väärinfo eemaldatud. Suur tänu veel kord!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 13:56 (EEST) Palun märgi ka eestikeelsed perekonnanimed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 14:38 (EEST) :midagi teistele ka :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) Sama probleem jätkub. Eesti punases nimestikus on palju hindamata liike, mis ei ole pärismaised. Neid tuleb eristada pärismaistest liikidest. On eraldi kategooria Eesti kultuurtaimed. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 19:03 (EEST) :v-o küll. Kirjutan, et on kantud nimestikku--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) ::"kantud nimestikku" koos Eesti taimede kategooriaga on minu arvates lugejat eksitav, kui taime kasvatatakse meil vaid iluaianduses. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:00 (EEST) :::kui on katnud Eesti punasesse nimestikku, siis on loogiline lisada ka kategooriasse Eesti taimed. Kindlasti on nimestikku sattunud ka taimi, mis pole pärismaised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:08 (EEST) "Eesti taimed" on ebamäärase tähendusega. Kui mõeldakse Eesti pärismaiseid taimi, siis tulekski nii öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 15:07 (EEST) Palun ära lisa alaosapealkirja "Viited" ilma viideteta. Ja tõesti, kui ladinakeelne perekonnanimetus on suunatud, siis leiad ju hõlpsasti eestikeelse perekonnanimetuse. Miks sa siis ei kasuta seda infokastis? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :alaosapealkirjaga "Viited" kriitikaga nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuli 2019, kell 18:55 (EEST) == Jean-Joseph Sanfourche == Tere Estopedist1, vabandan juba ette masintõlke eest. Artikkel [[Jean-Joseph Sanfourche]] lõi globaalselt lukustatud, pikaajalise vägivallatseja [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Global#Global_lock_for_socks_of_cross-wiki_LTA_De_la_lombertie De la lombertie], kes on tuntud kui Sanfourche'i redigeerimiste rämpspost. Kas see on piisav põhjus lehe kiireks kustutamiseks? [[Kasutaja:Loopy30|Loopy30]] ([[Kasutaja arutelu:Loopy30|arutelu]]) 1. august 2019, kell 04:00 (EEST) :Näiteks saksa vikis on viited, mille järgi saab infot kontrollida. Kustutada pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2019, kell 07:51 (EEST) == Arutelude teisaldamine == Palun kasuta kustutamismalli sihipäraselt, mitte teisaldamisettepanekuteks. Parem kui jätad need vanad arutelud rahule. Sa ei tee nendega eriti midagi kasulikku, rohkem tekitad sa segadust ja asjatut tööd teistele. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. august 2019, kell 20:47 (EEST) :möönan, et see on mitmetahuline probleem ja isegi enamikule vikipedistidele raskesti jälgitav asi. Kurja juur on selles, et on teisaldatud valesti (s.t pole kasutatud võimalust teisaldada ilma ümbersuunamist tegemata; ja see võimalus ongi vaid adminnidel, kes paraku seda kahjuks kaunis sageli ei kasuta). V-o uurida, kuidas võõrvikid seda teisaldamiskorralagedust parandavad. Hädalahendus on [[kasutaja:Kruusamägi]] pakutav, vt [[Arutelu:Sõjakool (üldmõiste)]].--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. august 2019, kell 07:49 (EEST) :: Need mõned arutelud, mis on tõesti artikli teisaldamisel maha jäänud, saab jooksvalt parandada. Rääkida selle asja juures üldisest korralagedusest on minu meelest liialdus. Neis aruteludes, mida nüüd teisaldada tahtsid, oli valdavalt lihtsalt arusaamatu, miks tuleks teisalda ja mida selline vanade asjade üleskaevamine annab. :: See Kruusamäe kommentaar ei puuduta neid teisaldamisi üldiselt ega ole isegi mitte otseselt vastus sinu teisaldamisettepanekule konkreetse arutelu juures. :: Samuti, palun ära kasuta ka liitmismärget ebasihipäraselt (nt [[Eri:Püsilink/5418298|siin]]). Kui asjalikust ja selgest arutelumärkusest tõesti ei piisa, siis tuleks ennem teha eraldi mall teisaldamisettepanekute jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Sulgudega ümbersuunamised (2) == Ma ei vaidle vastu, et on parem, kui laevaartikli pealkirjas on sulgudes ka sõna "laev", mitte ainult aastaarv, aga vana pealkiri ümbersuunamisena iseenesest ei sega. Kui jätad seejuures lingid parandamata, siis on kustutamisettepanek üsna asjatu tüli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) ==Kasutajanimeruumi sekkumine== Palun ära sekku kasutajanimeruumi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2019, kell 13:05 (EEST) :see teema pole mustvalge. Pigem hakata tuleviku tarbeks juba praegu asju korraldama, eriti kui nimeruumis on midagi puutumatult seisnud 5+ aastat. Kasutajanimeruumis olev pole ka isiklik asi, vaid avalik omand. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Kasutaja_nimeruumi_seisma_jäänud_mustandid_vol_2]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2019, kell 14:05 (EEST) :: Mulle tundub Su tegevus talumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 12:11 (EEST) :::kas Sa oled ainus?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. august 2019, kell 15:41 (EEST) :::: Ei. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 16:39 (EEST) ==Käkk== Vaata EKSS, 2. tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:24 (EEST) ==Liigi infokast== Kui Sa liigi infokasti ära täita ei taha, siis ära tee üldse infokasti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:47 (EEST) :Sa teed meelega nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 11:08 (EEST) ::missugune vastus Sulle head meelt teeks?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:32 (EEST) :::Sa käitud häbematult. Ole hea, vasta küsimustele, mis esitatakse. --Metsavend 14. august 2019, kell 17:49 (EEST) ::::Vikipeedia on ühisloome. Ma loon karkassi ja ühenduse võõrvikidega eestikeelste nimedega ja Eestis olevatele liikidele. Teistele jääb ka midagi, nt taksonitabelis teatud read--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:53 (EEST) :::::Ei, nii ei lähe. Keegi ei jõua sinu järel koristada. Viiteid ei saa suvaliselt panna, kontrollimata, millele viitad. --Metsavend 14. august 2019, kell 18:53 (EEST) == Arutelu kustutamine == ''kui ei lasta kustutada, siis teen vähemalt tühjaks'' : Me ju ei ei viska muidu aruteludest heast peast asju välja. Kui pikemates arutelus jääb mingi asi tõesti ette, siis võib arhiveerida. Praegu, kui keegi pole isegi mitte püüdnud selgitada, mille alusel teatud asju aruteludest nii välja visata, näib selline tegevus lihtsalt meelevaldne. Isegi siis, kui oleks mingid kriteeriumid arutelu sisu triviaalsuse kohta, siis triviaalsus iseenesest ei näita, et arutelu tuleks minema visata. Pikemate arutelude vahelt ei ole ju ka sa ise tahtnud "triviaalseid" märkusi minema visata. Need arutelud on parem rahule jätta, nendega sedasi hoolimatult ringi käimine tekitab vaid asjatult üldise läbipaistvuse suhtes küsimusi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 16:54 (EEST) ::kui on ilmselgelt triviaalne (nt 10 a vana vikitehniline asi), siis me viskame küll ära. Seda on teinud ka nt [[kasutaja:Sacerdos79]]. Vt nt siia: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Prantsusmaa_riigipeade_loend&action=history (märts 2019)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:31 (EEST) ::: See on halb eeskuju. Nagu öeldud, pole püütud arusaadavalt selgitada millal ja miks nii teha, rääkimata kokkuleppest nii teha. Igatahes on see vastuolus üldise praktikaga arutelusid säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:37 (EEST) ::: Veelkord, kui ütlen, et me muidu ei viska aruteludest asju ära, siis pean eelkõige silmas, et me ei viska samasuguseid märkusi minema pikematest aruteludest. Ma ei näe siin põhimõttelist vahet. Ka pikemad vanad arutelud võivad mõnele kasutajale tunduda samamoodi kasutud, aga üldise läbipaistvuse huvides me ikkagi säilitame seda osa redigeerimisloost. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:47 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Vilmsi pilt ([[:Fail:Keiti Vilms, 2018.jpg]]) == See ei ole ilmne autoriõiguse rikkumine. Autorile vähemasti on viidatud. Välistatud ei ole ka, et luba on saadetud. Sellepärast võiks kustutamismalli asemel kasutada esialgu malli [[Mall:Loata|Loata]]. Kui piltidega on probleeme, siis tuleks üleslaadijatega korraliult ühendust võtta nende arutelulehtedel. Mainimine minu meelest pole piisav, mainitaval võivad olla teavitused välja lülitatud või mainimine võib liiga kergesti märkamata jääda või see ei pruugi üldse läbi minna. Commonsis ka ei peeta mainimist sellistel puhkudel piisavaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. november 2019, kell 19:40 (EET) :{{OK}} üleslaadijale on kirjutatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. november 2019, kell 09:19 (EET) :: Kui pöördud uue kasutaja poole, siis tuleks püüda teha nii, et see ei mõjuks segadusseajavalt ega ka mitte üleliia järsult. Tuleks püüda lühidalt selgitada, milles asi ja mida ette võtta. Antud juhul tuleks arvestada ka võimalusega, et luba saadeti juba enne ja pildiga tegelikult pole probleemi. Võimalik, et sellisel juhul võiks oodata umbes nädalake ning kirjutada üleslaadijale siis, kui luba ei teki. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2019, kell 16:25 (EET) == Request for translation help == Hello Estopedist1,<br> This week is a Holodomor ([[Golodomor]]) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message. <br> I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. [[:en:Alexander Wienerberger]] or [[Ewald Ammende]]? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu). <br> P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.<br> Thank you. --[[Kasutaja:Dmitri Lytov|Dmitri Lytov]] ([[Kasutaja arutelu:Dmitri Lytov|arutelu]]) 29. november 2019, kell 19:30 (EET) == Pildi allikas == Kui kasutaja Helle-Mai kirjutab autori nimeks enda nime, siis on ju üheselt öeldud, et tegu on tema enda tööga. Praegu on kõige olulisem, et ta lisaks fotole litsentsi. Minu meelest ajad sa kasutajat muude märkustega asjata segadusse. Kordan ka seda, et sõnumis peaks olema selgelt välda toodud, milles asi ja mida võimalusel ette võtta. Nii et oleks võimalik aru saada, miks pilt kustutamiseks esitati ka siis, kui kasutaja näeb sõnumit alles mitu kuud või mitu aastat pärast kustutamist. Näiteks sõnumil, mille kirjutasid kasutajale Tulepaak, on selletõttu üsna vähe mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 15:54 (EET) :Mitte tema enda töö, vaid tema tõlked. Asjakohased pildid on Commonsis ja seal on pildi andmed ka täpsustatud. Teine teema: eesmärk on ikka see, et kasutaja laadib pildid Commonsisse, mitte kohalikesse vikipeediatesse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:07 (EET) :: Ma pean eelkõige silmas fotot [[:Fail:TI980.jpg]], mille kohta kirjutasid viimati märkuse puuduva allika kohta. :: Jah, võinuks kohe Commonsisse laadida, aga puuduva litsentsi kõrval pole sellel kuigivõrd tähtsust. Eriti siis, kui kasutaja pärast üht koolitööd tõenäoliselt enam Vikipeedias midagi ei tee. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 16:22 (EET) :::Correct. Kõnesoleva pildi allika (= own work) saame antud juhul konstrueerida, ent litsentsita läheb ikkagi kustutamisele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:28 (EET) == When will you revert your vandalism? == '''[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]''' is the name, not your fake "Baltisches biografisches Lexikon digital" [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&diff=5255713&oldid=5255050][[Eri:Kaastöö/77.13.168.99|77.13.168.99]] 17. veebruar 2020, kell 17:51 (EET) :cannot support illogical name. If dewiki shares your view, then I am neutral--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. veebruar 2020, kell 18:34 (EET) ::You decide on the name of a publication? The publisher and several other reliable sources call it [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]], but in Estonian Wikipedia you promote a fake name, because you "cannot support illogical name"? Is this your private blog for sharing your views or is it a project of the Wikimedia Foundation that exists to document reliable sources? [[Eri:Kaastöö/78.54.54.28|78.54.54.28]] 18. veebruar 2020, kell 07:29 (EET) :::[https://bbld.de/BBLD]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. veebruar 2020, kell 14:58 (EET) ::::[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]], exactly, it is "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital", not just the second part "Baltisches biografisches Lexikon digital". [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) ::: Please stop this. Your accusations are inappropriate. One name variant being official in a way or approved by some party does not mean that other name variants are "fake", "illogical", "vandalism" etc. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. veebruar 2020, kell 19:45 (EET) :::: [[Kasutaja:Pikne|Pikne]], how would you call the attack by Estopedist1 who insultingly called the name of the work "illogical"? Maybe move "Kersti Kaljulaid" to "Kersti" or "Eesti" to "Esti", just take away one word or letter. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) == Translation Isabelle de Charrière == Hello Estopedist1 Could you write/translate the article of Isabelle de Charrière (Q123386) for the et.wiki? That would be appreciated. [[Kasutaja:Boss-well63|Boss-well63]] ([[Kasutaja arutelu:Boss-well63|arutelu]]) 8. mai 2020, kell 23:49 (EEST) ==Probleemne pilt ja pinging== Juhin uuesti tähelepanu, et kui pildiga on mingi probleem, siis sellest tuleks kirjutada üleslaadija arutellu. Seda ka, et mainimine kustutamismärkuses niikuinii ei tööta, kui märkuses pole sinu allkirja, nagu eespool juttu oli ([[#Mainimine]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 16:04 (EEST) :resümeekastis see ju töötab. Nõnda ka praegu pingisin sulle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 18:03 (EEST) :: Ainult resümees töötab sedasi. Mujal peab mainimise juures olema mainija allkiri (lingiga mainija kasutajalehele, tema arutellu või tema kaastööloendisse). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 18:08 (EEST) ==Esimene Eesti kodanik, kellel 500 000 redigeerimist vikiprojektides?!== {{ping|Kruusamägi|Andres}} tundub, et ma olen esimene Eesti kodanik, kes jõudis maagilise 500k piirile. Andres jõuab ka sinna v-o sellel aastal (ca 470k muudatust). Igatahes suur tänu kasutajale [[kasutaja|Metsavend]], kes mind aasta tagasi üheks päevaks etwikist blokeeris ja nõnda pani lumepalli veerema :) Globaalset seisu näeb siit: https://species.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAuth?target --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. juuli 2020, kell 13:58 (EEST) == Välis-Eesti == Ma tahaks muidu hakata rohkem tähelepanu suunama just väliseesti temaatika katmisele Vikipeedias ja selle puhul võiks [[Kasutaja:Estopedist1/Välis-Eesti värk riigiti]] olla igati kasulik materjal teemas paremaks navigeerimiseks. Ma seda ei kustutaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:18 (EEST) :{{ping|Kruusamägi}} mul oleks piinlik, kui seda toorest infomassiivi laiemale lugejaskonnale tutvustada. Äkki teisaldad selle oma kasutajanime alla?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:46 (EEST) ::See on eelkõige ju lihtsalt kogum linke. Kui toores see ikka olla saab? Sellise asja puhul ei ole põhjust eeldada, et see sisaldab kõike jms. Peale on see kasutaja alamlehekülg ja mitte artikkel ning seega ei peagi see midagi eeskujulikku olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 22:41 (EEST) :Vaata [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114186 siin] lk 110. Ehk oleks hea ikkagi seda nimekirja üleval hoida? :Meil hoitakse siin üleval kasvõi ühte sportlaste loendit, mis veel palju poolikum ja puudulikum kui see nimekiri. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. oktoober 2020, kell 19:43 (EEST) == Commonsi import == Importisid Commonsisse [[:Pilt:Zonmar-et.svg]], aga sellel on ingliskeelne tekst. Eestikeelsega on hoopis endiselt eesti vikis asuv [[:Pilt:Zonmar-et.svg.svg]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. detsember 2020, kell 15:35 (EET) : {{ping|Adeliine|Taivo}} nice catch! Taivo oma CS adminniõigustega saab selle lihtsalt lahendada --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. detsember 2020, kell 10:10 (EET) :: Tegelikult olid mõlemad failid ühtviisi kakskeelsed: siin näidati vaikimisi eestikeelset teksti ja Commonsis ingliskeelset. Kuna failipealkirjade järgi on antud juhul nähtavasti mõeldud nii, et iga keel on eraldi failis, siis eemaldasin failist ingliskeelsed tekstid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 11:12 (EET) :::Kui see on tõsi, siis see on midagi uut ja salakavalat. Mismoodi selline magic töötab? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. detsember 2020, kell 15:18 (EET) :::: Võimalus kuvada üht SVG-faili eri keeltes tekstiga on siin iseenesest olemas 2013. aastast ([[phab:T34987]], [[c:Switch SVG]]). Vt näiteks pilti artiklis [[Jalanõude suurusnumber]]. Pildi kirjelduslehel eristab selliseid pilte teistest piltidest rippmenüü keele valimiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 18:34 (EET) == Eesti tatarlased == Inglise wiki artikli https://en.wikipedia.org/wiki/Tatars infokastis on puudu Eesti tatarlased. Kas sa saaksid selle info sinna panna? Täielikult piisab allikaviitest, nagu see on artikijupis Eesti tatarlased. Ma ise olen tehniliselt niivõrd dumbjuuser, et ei oska. Oh, ja paistab, et Läti oma ka. Läti lipp ja Läti tatarlaste arv sinna inglise wiki artikli infokasti, kas saad aidata? Allikas nt lätikeelse artikli juurest. https://lv.wikipedia.org/wiki/Tat%C4%81ri [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:22 (EET) : {{OK}} tehtud, {{ping|BirgittaMTh}} --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:51 (EET) == Translation request == Hello, could you translate [[:ru:Мошегов,_Игнатий_Николаевич#Ссылки|ru:Мошегов, Игнатий Николаевич]] article for the Estonian wiki? Ignatiy Moshegov is a Komi-Permyak writer. He lived in emigration in Estona and Finland and tried to strengthen Finno-Ugric ties [[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]] ([[Kasutaja arutelu:Bumın qahan|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:11 (EET) :@[[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]]: sorry, it is not an easy task. Hence, I have to say "no" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:13 (EET) == AWB == Need viimased AWB-parandused paistavad sul olevat enamjaolt kosmeetilised. Selliseid parandusi poleks tarvis teha, kui sa samas ei muuda muid asju, millega muutub artikli väljanägemine. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49#Kosmeetilised parandused]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 19:14 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ma lasen praegu läbi kõik etwiki artiklid. Automaattöötluseks on need vajalikud muudatused. Ma linkide parandamist siis enam ei tee, kui see teisi häirib, samas ma tean, et inimesed parandavad neid käsitsi. AWB teeb selle sekundiga, nt 70 tarbetut linki. Käsitsi võtaks see kümneid minuteid [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 19:21 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: selgitust veel: AWB abil automaattöötluseks kasutan artiklite kategooriaid (nt Kategooria:Saare maakonna neemed) ja malle (nt {{tl|Arvuti}}). Automaattöötluseks on vajalik parandada nt “Category: religioon” –> “Kategooria:Religioon”. Seekaudu saan juurdepääsu ka n-ö soikuvajunud artiklitele, nt riigita isikud ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joyce_Hatto&diff=prev&oldid=6720379]). '''Kõrvalmärkus''', tegelikult ei õnnestu mul saada loendit etwiki kõikidest artiklitest. Kas Sa näiteks tead viisi, või äkki teab [[kasutaja:Kruusamägi]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 20:02 (EEST) :: Mismoodi automaattöötluseks vajalik? Minu mõte oli, et selline automaattöötlus ise ei ole vajalik. Et AWB teatud sätetega teatud parandusi pakub, ei tähenda iseenesest, et need parandused tuleb teha. "Category: religioon" jmt artikli koodis iseenesest ei ole tehniliselt vale. Seda võib korrigeerida, aga see ei ole otseselt vajalik. Sellepärast võiks selliseid parandusi teha muude sisulisemate paranduste kõrvalt. Või kui teatud süntaks tõesti kasutajaid üldisemalt segab, siis võiks kosmeetilisi süntaksiparandusi teha pigem robotiga. :: Selleks et artikli koodis linke lühendada, kasutan ma ise ka skripti (ei paranda käsitsi), aga ma teen seda siis, kui teen parasjagu artiklis ka muid sisulisemaid parandusi. Ma ei muuda artikleid ainult selleks, et lingisüntaksit korrigeerida. :: Mis kujul seda loendit on tarvis? Kui [[Eri:Kõik leheküljed]] ei ole piisav, siis ehk on kõige lihtsam teha päring Quarrys (SELECT page_title FROM page WHERE page_namespace=0 AND page_is_redirect=0). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 22:22 (EEST) :::Sekundeerin. Sisu mitte muutvaid pisiparandusi ei mõistlik teha, kui pole juhtumisi samal ajal just niikuinii tarvis artiklit millegi muu pärast kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2024, kell 22:42 (EEST) : Mitte et need parandused oleks täiesti talumatud, aga siiski, milleks muudatused nagu see: [[Eri:Erin/6723276]]? Kui selliseid muudatusi peetakse ebavajalikuks, siis on nad seda sõltumatu sellest, mitu tükki neid päeva jooksul teed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::ok, välismaiste artiklite puhul ei tee enam, aga kolm päevas Eestiga seonduvat lased supervikipedistil ikka ju ära teha :) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. september 2024, kell 18:22 (EEST) :::Ma ei pea muudatusi nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saarnaki_laid&diff=6724911&oldid=6698379 see] kuidagi vajalikuks. Ei ole ju vahet, kas teha seda päevas 3 või 30 korda... see ei muuda sisulises osas midagi ja nii võiks sellist asja olla ikkagi 0. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 01:23 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: minu meelest on meil lausa kohustus likvideerida linkidest [[:en:soft hyphen]]id, mida kasutavad ka näiteks häkkerid URLides. Kas mind blokeeritakse, kui ma jätkan oma tegevust? AWBga etwiki kõikide artiklite analüüs on raskendatud, kui pidevalt jäävad need soft hyphenid ette [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. september 2024, kell 10:36 (EEST) :::::Kategooria toimib ka ilma seda muutmata. Kuidas täpselt selle muutmine hädavajalik on? :::::Ja üleskutse on ikkagi artiklite puhul rohkem asju kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 14:04 (EEST) ::::: Nähtamatu märk selles näites on vasakult paremale kirjutamise märk (LRM), mitte ujukriips. Linkides pealkirja ees või järel tarkvara niikuinii eirab selliseid märke, samamoodi nagu koodis näha olevaid tühikuid. Ujukriipsu oleme iseenest mõnes väga pikka nime sisaldavas pealkirjas parema loetavause huvides kasutanud küll. See võib redigeerimisel veidike segadust tekitada, aga ma ei usu, et seda Vikipeedia artiklitele linkimise puhul turvalisuse probleemiks peaks pidama. Kui asi oleks turvalisuses, siis tõenäoliselt tarkvara keelaks pealkirjades nende märkide kastutamise. ::::: Ma ei saa sinu tegevusest aru, mis eesmärgiga sa praegu üldse kõiki artikleid AWB-ga läbi ketrad või "analüüsid". Sa teed pealtnäha lihtsalt juhuslikke tühiparandusi, mida AWB sulle ette söödab. AWB sätetes muuseas on võimalus jätta vahele parandused, mis sisaldvad ainult tühikute parandusi või kosmeetilisi parandusi vmt (vt [[:en:WP:AWB/UM#Skip]]). Praegu jääb mulje, et ega sa vist ise ka õieti aru ei saa, mida ja miks sa AWB-ga teed. ::::: Mõnda artiklisse oled nüüd lisaks lisanud märkuse puuduvate viidete kohta, justkui muudatuse õigustamiseks, aga ka seda märkust poleks minu meelest tarvis kõikjale lisada, vähemasti mitte nupukestesse nagu [[Obholmsgrunne]], kus on ainult triviaalne asukohainfo, mida me reeglina niikuinii ei viita. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. september 2024, kell 18:35 (EEST) == Help == Sisu viidud [[Malli arutelu:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] == Punased kategooriad == Palun ära tee tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid. Need on vaja kõigepealt parandada või mõnel juhul lihtsalt eemaldada. Näiteks kategooriasse [[:Kategooria:Articles with hCards|Articles with hCards]] on artiklid sattunud mõnikord siis, kui tõlkevahend ei tööta õigesti ja artikli koodis on sellega seoses vaja teha veel mitmesuguseid muid parandusi. Et punase kategooria abil sellised probleemid välja tulevad, on iseenesest hea. Aga kui punase kategooria lihtsalt mehaanilselt siniseks teed, siis jääb tegelik probleem parandamata ja seda on edaspidi raskem märgata. Enne mul tekkis veel selline küsimus: mis "automaatanalüüsi" märkus on näiteks [[Eri:Erin/7055264]]? Selliseid isiklikuks tarbeks mõeldud ja krüptilise sisuga kommentaare üldiselt ei peaks lehtedele lisama, ka peidetud kujul mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 20:45 (EET) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] :* need vigased kategooriad on koondatud kategooriasse "Mallid" või "Vikipeedia sisuhaldus". Eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad :* jah isiklikuks otstarbeks. Igal aastal käin kõik ca 600 etwiki pilti läbi, et sobivad viia Commonssise. Kui neid isiklikke märkusi poleks, oleks AutoWikiBrowseriga analüüs tülikas :[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 09:29 (EET) :: Kui sa punase lingi juures tegelikku probleemi ei lahenda, siis palun jäta selles loendis link lihtsalt vahele. Muidu sa tekitad teistele tööd juurde ja nagu öeldud, probleemi on edasipidi raskem üles leida. :: Nojah, aga faili lehekülg ei ole sinu isiklik lehekülg. Sinna lisatud asjad peaks olema üldarusaadavad ja ka teiste jaoks vajalikud. Ma arvan, et peaksid oma arvepidamist kuidagi teisiti korraldama, näiteks oma kasutajalehele koostatud loendi abil. Kui muuseas tead, et oled varem kõik pildid üle vaadanud, siis kas sul on üldse tarvis kõiki pilte uuesti "analüüsida"? Kas ei ole piisav vaadata üle vaid need pildid, mis on vahepeal lisandunud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. jaanuar 2026, kell 21:26 (EET) Ma arvan et ei ole mõtet lisada navigeerimismallidele "Eesti spordi mallid", kui on olemas ka [[:Kategooria:Eesti spordi navigeerimismallid]]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 01:39 (EET) :muidugi mitte. Sain nüüd teada, et meil on spordi navigeerimismallide kat olemas [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 08:56 (EET) Minu meelest kategooriaid nagu [[:Kategooria:Mälumängurid]] või [[:Kategooria:Ürgorud]] pole tarvis teha esialgu, kui seal on vaid Eesti alamkategooria. Olen mitme kategooria arutelus sinu küsimustele-kommentaaridele vastanud. Kas ei jälgi arutelusid, kuhu oled hiljuti postitanud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2026, kell 21:43 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: kui intervikid lisada, siis mu meelest ok ja väga süsteemne lähenemine ka (mälumängurid ja ürgorud teemal). Kui on oluline arutelu, siis pingi mind [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 22:47 (EEST) :: Oled ka ise korduvalt öelnud, et pisikategooriad pole head. Need raskendvad ilmaasjata ringiliikumist või on muidu küsitava väärtusega. Kategooriaid poleks vaja teha lihtsalt selleks, et saaks keelelingi lisada. Niikuinii lahkneb, milliste kategooriate tegemist on ühes või teises keeles otstarbekaks peetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. aprill 2026, kell 20:56 (EEST) :::@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ei teagi enam. Kui nt [[kasutaja:Trebors]] on loonud [[:Kategooria:Eesti indiacamängijad]], siis loogiline oleks, et oleks ka ülemkat [[:Kategooria:Indiacamängijad]] (või keelereeglite järgi vist Indiaca-mängijad). Samas kui ükski viki seda katti pole teinud, siis on asi kahtlane [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 21:45 (EEST) Kordan palvet mitte teha tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid nagu [[:Kategooria:CS1 allikad Netherlands Dutch keeles (nl)]]. Saad loendis sellised punased lingid lihtsalt vahele jätta, kui sa neid parandada ei oska. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 21:48 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 21:52 (EEST) :: Jah, sa juba ütlesid seda. Minu vastus on sama: sa ei pea seda loendit täiesti tühjaks tegema, kui sa ei oska kõiki linke parandada. Teised ka kasutavad seda loendit ja saavad siis selle abil vigu parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 22:02 (EEST) :::noh aga ma jätan siis need kaks asja (https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad & https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kategoriseerimata_lehek%C3%BCljed&limit=500&offset=0 ) puutumata. See on ju hea, kui see kellegi õnnelikuks teeb, [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]! [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. oktoober 2026, kell 19:22 (EEST) :::: Seda ma enda meelest ei palunud. Minu kommentaar käis ainult tõlkimata ja vigaste pealkirjadega kategooriate tegemise kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. oktoober 2026, kell 19:37 (EEST) == Kirjanduskattidest == Tervist! Ma arvan, et see aastate järgi kategoriseerimine on ju asjakohane. Me paneme organisatsioonide juurde nende loomisaja ja inimeste juurde synniaja. Raamatute juurde paneme ka ilmumisaja, jätkväljaannete ja ajalehtede jmt juurde võiks samuti panna loomisaja. Võib-olla ma alul väljendusin liiga jõuliselt, vabandust. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 12:41 (EEST) :@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: Su idee on õige (nt per [[:en:Category:Publications established in 1947]]). Aga me pole neid X-aasta establishment kategooriaid vist kasutama hakkanud. Antud juhul on ka küsimus, kas ajaleht, ajakiri, jätkväljaanne on [[kirjandusteos]]? Tulevikus peaks etwikis ilmselt olema a la "2007. aasta väljaanded", alakattidega "2007. aasta ajalehed" jne [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 12:49 (EEST) : Just. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et "2007. aasta kirjandusteosed" on halb lahendus, aga vast yleminekukompromissina sobib? Igatahes aasta kat peaks yhel või teisel viisil olema, kasvõi lihtsalt 2007-na. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 14:12 (EEST) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: üleminekukompromissina sobib siis panna lihtsalt aastaarvu kategooria [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 14:21 (EEST) == Raadio Druzi mustand (huvide konflikt) == Tere! Koostasin mustandi artiklist Eesti esimese ukrainakeelse raadiojaama kohta: [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]]. Olen Ukraina meedia Druzi MTÜ juhatuse liige, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise artikliruumi teisaldada. Väited põhinevad ERR-i, BNS-i, LSM/LETA ja registri allikatel. Kas saaksid selle üle vaadata (ka keeleliselt, sest tekst ei ole emakeelse kirjutaja oma) ja sobivuse korral artikliruumi teisaldada? Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 01:49 (EEST) == Meeldetuletus: kolm ettepanekut == Tere! Tänan veelkord eelmise abi eest. Kui aega on, siis ootavad ülevaatamist: # [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] – pühapäevakool „Nadija“ (10.10) ja kultuuritegevuse täiendused allikatega (14.10); # [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]] – mustand, kas see sobib artikliruumi? Kiiret pole, kõik on Teie äranägemisel. Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) 53kyaa1vl4xoqqfyenro8vad0fmophk 7256154 7256008 2026-10-20T06:37:01Z Estopedist1 278 /* Meeldetuletus: kolm ettepanekut */ Vastus 7256154 wikitext text/x-wiki {{arhiiv|laius=150px|otsi=ei|lingid= [[/Arhiiv 1|2005–2014]] }} ==Vigala inimesed ja nende tähelepanuväärsus?== Margus, palun vaata minu küsimus artiklis [[Arutelu:Maret Järv]]. Kas see, mida ma kirjutan lehel [[:Kategooria:Vigala inimesed]] on valesti mõeldud? Ootan sinu tagasiside.--[[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 13:38 (EET) :tähelepanuväärsuse küsimus pole Vikipeedias veel päris selge. Vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. Praegu arutame Vikipeedias iga üksikut ebaselge tähelepanuväärsusega isikut eraldi. Su toodud kriteeriumid seal [[:Kategooria:Vigala inimesed|kategoorias "Vigala inimesed"]] on selgelt liiga leebed. Üldiselt ma pooldan asukoha järgi kategooriate tegemist, nt [[:kategooria: Tartu inimesed|kategooria "Tartu inimesed"]], [[:kategooria:Tallinna inimesed|"Tallinna inimesed"]], ent Vigala puhul ei oska kohe seisukohta võtta. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 14:41 (EET) :: Minu meelest on need reeglid OK, ainult õpetajate kohta öeldu ja eriti selle põhjendus on vaieldavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 20:59 (EET) ::: Mõnevõrra paradoksaalne on küll see, et näiteks kirikuõpetajad arvab Vikipeedia praegu kõik tähelepanuväärseteks, sh väikeste konfessioonide õpetajad, kus koguduse liikmete arv on palju väiksem kui mõnes koolis õpilasi. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 21:14 (EET) :::: Jah, on küll paradoksaalne. Tundub, et vaimulikud on avaliku elu tegelased. Võib-olla peaks ka õpetajaid nii võtma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 22:12 (EET) :::: Ma ei ütleks, et kõik kirikuõpetajad on arvatud tähelepanuväärseks. Lihtsalt nende ja teiste veel vähem tähelelepanuväärsete tegelaste juures pole jõutud tähelepanuväärsust arutada, see on raske, palju lihtsam on mõtlemata uusi artikleid treida. [[Eri:Kaastöö/84.50.7.230|84.50.7.230]] 9. veebruar 2015, kell 22:40 (EET) ::::: Mina igatahes pean kõiki tähelepanuväärseteks. Õpetajate puhul on sageli takistuseks andmete puudumine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 23:06 (EET) ::::::a priori arvan, et vähemalt 95% gümnaasiumiõpetajate tähelepanuväärsus pole piisav, et Vikipeedias omanimeline artikkel saada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 09:26 (EET) ::::::: Kajastatud võiksid olla küll kõik HTM aasta õpetaja galal erinevates kategooriates tunnustatud õpetajad [https://www.hm.ee/et/2014-aasta-opetaja-gala-laureaadid], samuti need, kes on maakonna tasandil aasta õpetajaks tunnistatud, varasemast ajast teenelised õpetajad, samuti koolijuhid.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 10. veebruar 2015, kell 16:19 (EET) :::::::: Jah, vaevalt nende puhul keegi vaidleb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 00:02 (EET) == Estri lingid == Kui teosel pole ISBN-i, on minu arvates link ESTER-isse sobiv ja kasulik, hõlbustab inimestel teose leidmist, kui nad tahavad sellega tutvuda. Link peab muidugi terve olema. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 12:44 (EET) :neid ISBNe on meil üldse vähe kasutatud. Mingit raamatut otsida Eesti põhikataloogist peaks olema elementaarne. Kui aga peetakse vajalikuks ESTERi link Vikipeediasse jätta, siis võin need parandada. [[kasutaja:Andres]] vist ei pidanud vajalikuks ESTERi linke panna teostele--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 12:49 (EET) ::Kui ISBN on olemas, tuleks kasutada seda. Lihtsalt ei ole jõutud kõigile lisada. Lingi mõte ongi selles, et inimene ei pea otsimisele enam aega kulutama, saab kohe õigesse kohta. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 13:16 (EET) :::OK. Panen õhtuks töötavad ESTERi lingid või ISBNi. Aga välislinkidesse ESTERi otsingut küll pole mu meelest mõtet panna, vt nt [[Eri:Diff/4110441]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. veebruar 2015, kell 14:37 (EET) ::::No see link on katki, ma ei tea, kus ta läheb. Aga link Estrisse autori teoste kirjete loetelule pole ka kõige mõttetum asi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. veebruar 2015, kell 14:42 (EET) == Kurbus Krõõda silmades. == Tere ‎Bioneer1! Kleebin (elektrooniliselt) siia arvatavasti minu 8. klassi klassi klassikirjandi (mõned vead, mis eesti keele õpetaja parandas, parandasin ka mina nüüd), ehk annab midagi kasutada artiklis [[Krõõt]]. Kurbus Krõõda silmades. Juba siis kui Krõõt koos Andresega oma uue kodu poole sõitis oli ta silmades nukrus. Ta võrdles oma isakodu avarat ümbrust Vargamäe troostitu loodusega ja see tekitas ta rinnas ängistust. Juba esimesel õhtul Vargamäel, kui lehm oli sohu vajunud, imestas Krõõt, kuidas niisugune asi võis juhtuda. Tema lapsepõlvekodus seda küll ette ei tulnud, et loomad karjamaalt koju ei saanud. Nukraks tegi ka see, et loomad tulid karjamaalt tühjade kõhtudega. Kuid mida aasta edasi, seda hullem Vargamäel oli. Raske töö, üks laps alles rinna otsas, aga teine juba südame all, nii möödusid Krõõda päevad. Töö aga aina kasva, midagi tuli ikka kuskil parandada, uuendada jne. Ei olnud Krõõdal ega ka Andresel ühki vaba silmapilku. Vargamäel oli mees teda esimest korda solvanud. See juhtus siis, kui Krõõt tegi viletsa koorma rukkivihkudest, mis tui uuesti teha. See aga poetas maha hulga rukist ja raiskas aega, mida oli niigi vähe, sest iga minut ähvardas vihma tulla. Kodus läks ta aita ja nuttis seal oma suure valge kaasavarakirstu najal. Esimesele pahandusele järgnesid teised. Kuid enam ei läinud Krõõt oma kirstu najale pisaraid valama, nagu ta seda esimesel korral tegi. Ka ei läinud ta enam oma kurbusega kaasvarana saadud loomade juurde, et neilt lohutust saada. Nüüd nuttis ta, kus juhtus. Nuttis heinamaal heina tehes, nuttis last kiigutades või imetades, nuttis sigu söötes ja kapsaid rohides. Krõõda kurbust suurendas asjaolu, et kuidas Andres ka talu(peremeest)pärijat ei soovinud, ikka sündisid Krõõdal tütred. Lõpuks, kui ta nurgavoodil kuulis lapse häält ja tundis, et see on viimaks ometi poiss- kohapärija, tulevane peremees Vargamäel, ilmus Krõõda näole naeruhelk, kuid kahjuks jäi see viimaseks. Raske töö oli murdnud Krõõda tervise. Alles Krõõda surivoodil tunneb Andres, et ta tahaks naise koormat kergendada. Kui Krõõt elaks, võtaks ta toaukse külge löödud paku ära. Ka ei laseks ta Krõõdal enam raskeid toobreid tõsta, ega sügavast kaevust vett vinnata. Isegi kerge jalgvärava teeks ta, et Krõõdal poleks vaja rasket hooviväravat avada. Vahest ehk esimest korda elus mõtles Andres oma naise ja laste saatusele. Varemalt polnud talle kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või, et tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes võiks üles öelda. Ta poleks kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga on tõsine häda. Ka polnud ta kunagi tema sihvaka kasvu ja peenemat konti arvesse võtnud. Ja ometi oskas ta seda teha iga hobusekronuga, kelle ta koorma veoks ostis. Isegi Pearu, keda õrnahingelise ja õilsa Krõõda helge mälestus sundis viimase peiedel Andresele tunnistama : “Kui Sinu eit alles elas, lepitas ikka tema meid, sest tema oli meist mõlemast parem. Isegi minu lambasihvrist. Peksteski põle minu eit nii hea, kui oli sinu eit peksuta.” Andres hakkas peale Krõõda leina kergendatud südamega ja uue hooga külvama. Mariina 24. veebruar 2015, kell 09:34 (EET) alias Простота :ma ei oska selle teksti adekvaatsust enam hinnata, sest mäletan vähe "Tõest ja õigusest". Ma ei usu ka, et see tekst tasuks viia artikli [[Krõõt]] arutelulehele. Kui teksti siia kopeerimisel on mingi tagamõte, siis võid ka e-maili saata--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 24. veebruar 2015, kell 13:48 (EET) :: ei olnud tagamõtet, viskan siin vanu koolimaterjale ära (saksakeelseid linnade tutvustusi ei paneks vikipeediasse need on tänapäeval ilusti olemas ja ka ligipääsetavad) mõtlesin, et Krõõda artiklis saaks miskit kasutada - ma ei usu, et ma nii väga mööda sain panna, aga kui Sa arvad, et ei saa kasutada siis las tema olla... :: Mariina 24. veebruar 2015, kell 14:03 (EET) alias Простота == Eesti-artiklid == Kui tõstad materjali ühelt lehelt teisele, siis palun märgi ära, milliselt lehelt on materjal pärit. Muidu pole arusaadav, kes on autor, aga autoritele tuleb viidata. Näiteks lehekülje [[Surmanuhtlus Eestis]] sisu on pärit ikka artiklist [[Surmanuhtlus]], mitte "enwikist", nagu märkisid. Minu meelest tavaliselt pole Eestiga seonduvat materjali tarvis eraldi lehele tõsta. Vastavat materjali osatakse otsida eelkõige üldisemast artiklist. Eraldi on mõtet tõsta ehk siis, kui artikkel väga pikaks läheb. Ainult keelelinkide pärast eraldi tõsta minu meelest ei maksa. Pikne 7. märts 2015, kell 11:02 (EET) :jah, unustasin märkimise artiklis [[Surmanuhtlus Eestis]]. Loomulikult peab seda tegema. Üldise artikliga vs Eesti-teemalise artikliga on nii ja naa. V-o võiks just Eestiga seonduv varakult eraldi tõsta, liiati kui juba teistes vikides on nii tehtud--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 7. märts 2015, kell 11:09 (EET) :: Minu meelest pole probleemi ka hiljem eraldi tõsta, siis kui selle järele tegelikult mahukaalutlustest tulenev vajadus tekib. Praegu on lühiartiklid nagu [[Inimõigused Eestis]] ilmaasjata pealkirja all, kust neid ei osata otsida ja väheste infokildude pärast peab pöörduma n-ö nurgatagustele lehekülgedele. Pikne 11. märts 2015, kell 14:37 (EET) :::mina küll eeldaks, et inimene satub algul leheküljele "Inimõigused" ja Eestist huvitatuna püüab artiklist "Inimõigused" leida Eestiga seonduvat. Eraldi peatükk/artikkel "Inimõigused Eestis" ei tohiks halb lahendus olla, eriti kui on võõrvikis juba artikkel. <br>Võõrvikit lugedes võib inimene huvituda ka emakeelsest artiklist, isegi kui selle moodustab 5-6 lauset. Interwikideta võõrartiklit lugedes ei pruugi ta teada, et Eesti temaatikat on avatud emakeelses artiklis "Inimõigused"--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 11. märts 2015, kell 15:26 (EET) :::: Jah, miks mitte eraldi peatükk. Aga et ühes keeles tehakse mingil teemal eraldi artikkel ja teises otsustatakse tegemata jätta, see on ju tavaline. Ja eriti mis puudutab materjali jagamist lehekülgede vahel selliste allteemade kaupa nagu need siin, mitte mõisteliselt, siis erinevaid lahendusi, mida koos kasutatda pole otstarbekas, on ju hulgem. Sellepärast ühtlust kõigi keeleversioonide vahel minu meelest siinkohal niikuinii taotleda ei saa. Pikne 11. märts 2015, kell 15:49 (EET) == Järveviide == Arvan, et parem viidata ajakohasele andmebaasi sissekandele (EELIS, keskkonnaregister), selle asemel et viidata üheksa aasta vanusele andmebaasi väljavõttele (järvede nimestik). Pikne 15. märts 2015, kell 09:28 (EET) :õige tähelepanek. Ma veel vanast ajast (ekslikult) mäletasin, et too üheksa aasta tagune andmebaas (pdf-fail) sisaldab rohkem andmeid kui praegused EELIS ja keskkonnaregister, ent tundub, et eksisin--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:41 (EET) Juhin sellele uuesti tähelepanu. Nimestikus on hulk vananenud andmeid. Teiseks minu meelest pole keskkonnaregistri kood kuigi märkimisväärne, või vähemasti mitte nii märkimisväärne, et seda tuleks esimeses lauses esile tõsta. Pikne 24. juuli 2018, kell 12:48 (EEST) :andmeid saab alati uuendada mõne uuema andmebaasi järgi. Võtan keskkonnaregistri koodi uutel artiklitel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2018, kell 12:55 (EEST) :: Muidugi saab, aga milleks mitte koha ajakohaseid andmeid lisada, kui on teada, et andmed on vananenud? Sa tekitad segadust. Pikne 24. juuli 2018, kell 13:00 (EEST) == Invitation == [[File:Gummi Bears in Action 39.JPG|alt=A gummi bear holding a sign that says "Thank you"|thumb|Thank you for using [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor]] and sharing your ideas with the developers.]] Hello, Bioneer1, The [[:mw:Editing|Editing team]] is asking very experienced editors like you for your help with VisualEditor. The team has a list of [[phab:project/board/1015/|top-priority problems]], but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a [[:en:Paper cut|paper cut]]. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too.  '''You can share your thoughts [https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_54k8qFPuloXjEq1 by clicking this link].''' You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with [http://wikimediafoundation.org/wiki/Feedback_privacy_statement these terms]. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their [http://www.qualtrics.com/privacy-statement/ privacy policy]. More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at [[:mw:VisualEditor/Survey 2015]]. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on [[:mw:Talk:VisualEditor/Survey 2015|the survey's talk page]]. <div style="float: right;">[[:m:VisualEditor/Survey_list_2|''Unsubscribe from this list'']]'' • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Sign up for VisualEditor's multilingual newsletter]] • [[:mw:Help:VisualEditor/User_guide| Translate the user guide]]''</div> Thank you, [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] [[:en:User talk:Whatamidoing (WMF)|(talk)]] 17. märts 2015, kell 01:31 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Survey_list_2&oldid=11531864". --> == Rööpnimed == Küllap vabamas pruugis võib "rööpnimeks" nimetada igasuguseid nimevariante, aga kitsamalt ja ametlikus pruugis tähendab "rööpnimi" teist paralleelkäibes olevat ametlikku nimevarianti. Parem mitte kirjutada "rööpnimega", kui tegu pole ametliku rööpnimega, see tekitab segadust. Pikne 20. märts 2015, kell 10:13 (EET) :Olen selle peale mõelnud. Tänan tähelepanu juhtimast--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 10:26 (EET) ==Siselingid suunavad valesti!== Ole hea inimene ja hakka ükskord lugema ka kuhu lingid viivad. Et jalgpallur mängib korvpalli ([[Evuy]])? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 1. aprill 2015, kell 16:02 (EEST) ==Endised vallad== Palun pöörata tähelepanu muudatustele haldusjaotuses. Sa oled hiljuti mitmel pool kirjutanud, et miski jääb endisesse valda (nt Lümanda, Oru). Pikne 18. aprill 2015, kell 14:15 (EEST) :eks lähematel aastatel tulekski midagi välja mõelda, mida valdadega ette võtta. Objektiivse trendina on ju oodata massilised valdade ühinemised. Samas pole ka nutikas seda ennetades vaid välja tuua maakond, sest see oleks liiga lai ja ähmane geograafiline piiritlemine--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 15:30 (EEST) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 18:44 (EEST) == Kiitos == Koska kerrot, että puhut myös suomea, uskon, että voin kirjoittaa tähän kiitosviestin suomeksi, vaikka tämä on vironkielinen Wikipedia (poista tämä, jos niin ei saa tehdä). Kiitos, että teit tämän: https://et.wikipedia.org/wiki/Raivo Minä tein tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Raivo_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 05:46 (EEST) (https://fi.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4ytt%C3%A4j%C3%A4:Jaalei) : Ei kestä :) Although, I can only read Finnish--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 11:05 (EEST) Kerran joku kirjoitti ruotsiksi keskustelusivulla suomenkielisessä Wikipediassa. Se oli OK. Ymmärrän vähän Viroa. "On arvatud, et nimi "Raivo" on mugandus nimest Raimund. On ka arvatud, et nimel "Raivo" võib olla seos sõnaga "raev"." Suomalaisissa etunimikirjoissa kerrotaan noin. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 17:53 (EEST) Tiedän suomenkielisen lähteen (olisiko sekin parempi kuin lähteettömyys?): Anne Saarikallen ja Johanna Suomalaisen kirja Suomalaiset etunimet Aadasta Yrjöön, sivu 702). [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 13:19 (EEST) Toivon, että kääntäisit myös tuon viroksi: https://fi.wikipedia.org/wiki/Ulvi_Wir%C3%A9n Kiitos vielä vastauksista. Can you send me email in English? jaslei@luukku.com [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:06 (EEST) Olen tosi kiinnostunut etunimistä. Katso myös: https://fi.wikipedia.org/w/index.php?title=Raimo&diff=14655576&oldid=14615040 [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 20. aprill 2015, kell 18:20 (EEST) Tein myös tämän: https://fi.wikipedia.org/wiki/Margus_(nimi) [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 00:36 (EEST) :nice. You should use short syntax [[:fi:Margus (nimi)]] in those cases. I added interwikis to this article--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 09:55 (EEST) :https://fi.wikipedia.org/wiki/Jaak Jaak is a Estonian version of Jakob and my name Jaakko is a Finnish version of Jakob. Can you translate this to Estonian: Jaakko is a Finnish male name. It is a Finnish version of the name Jakob. [[Kasutaja:Jaalei|Jaalei]] ([[Kasutaja arutelu:Jaalei|arutelu]]) 13. mai 2015, kell 12:00 (EEST) == Sinu kasutajalehe alamlehtedest veelkord == Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Reostus]]. Palun vii oskussõnastike ülevaated, mis säilitamist vajavad, kuskile isiklikku vikisse või mujale üle. Pikne 1. mai 2015, kell 15:59 (EEST) :palun oodata, mitte midagi hakata kustutama. TÜ õppejõuga kontakteerumine ja muu seonduv tegevus võtab aega--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. mai 2015, kell 23:33 (EEST) ==Vanade kasutajanimede registreerimine== Oleks hea, kui registreerid ka oma eelmised kasutajanimed uuesti ära. Pikne 2. mai 2015, kell 16:28 (EEST) :tänu! Funny .... [[Kasutaja:Bioneer1]] küll suunas enne uuesti registreerimist kasutajalehele Estopedist1, ent ikkagi sai seda registreerida. Igatahes tegin ära. [[Kasutaja:Dj Capricorn]] on mingit moodi juba registreeritud. Funny ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. mai 2015, kell 17:07 (EEST) == Kirikuaiad == Minu meelest kirikuaedadest üldjuhul ja esialgu pole tarvis artikleid ette näha. Vähemasti kui materjali on (veel) vähe. Kirikuaiast ja muust kiriku lähiümbrusest, mis on otseselt kirikuga seotud või mis kuulub n-ö kiriku ansamblisse, on loomulik kirjutada kiriku juures. Kui kirikuaias on näiteks mõned vanad rõngasristid või mõne mõisniku hauad, siis minu meelest pole ka eriti põhjust vaadata kirikuaeda kirikust eraldiseisva matmiskohana, vähemasti mitte eriti rohkem eraldi kui kirikut ennast kui matmiskohta. Iseasi, kui kiriku juures on suuremaulatuslik nüüdisagne ilmalik matmiskoht, mida nimetatakse pigem kalmistuks või surnuaiaks mitte kirikuaiaks. Pikne 4. mai 2015, kell 12:33 (EEST) :ei oska seisukohta võtta. Kultuurimälestiste juures on nii kirikuaedasid, mis on samad mis kalmistud, ja on ka erinevaid (nt [[Karuse kalmistu]] ja [[Karuse kirikuaed]]). Kirikuaeda ümbritseb sageli ka piirdeaed (sageli ka kultuurimälestiseks nimetatud). Pigem arvan, et kultuurimälestiseks tunnistatud kirikuaiast võiks artikli ära teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 12:40 (EEST) :: Ütlesin seda sulle, sest keegi teine vist pole kirikuaedadest artikleid teinud. Küllap võib tõsta ka üldisesse arutelusse. Aga artiklisse [[kirikuaed]] see ei puutu ja sinna arutelusse pigem ei peaks tõstma. :: Jah, kui matmiskoht pole otseselt kirikuga seotud, eriti kui ta asub kirikust eemal, siis muidugi ei peaks rääkima sellest kiriku artiklis. Aga et kirikuaed on mõnel juhul eraldi kultuurimälestis, sellel pole minu meelest tähtust. Eraldi kultuurimälestised on sageli ka kirikuaia müürid, üksikud hauatähised, kiriku enda detailid jne. Pikne 4. mai 2015, kell 13:07 (EEST) : Enamvähem sama ka mõisaparkide kohta. Pargid pakuvad küll ka rohkem iseseisvat huvi ja (vähemasti osal juhtudel) eraldi artikkel oleks selles mõttes põhjendatud. Aga jällegi, ka mõisaatiklis mõisapargist kirjutamine pole kuidagi ebaloomulik ja küllap pargi kohta käivat otsitakse kõigepealt mõisa juurest. Seega kui eraldi artiklisse esialgu eriti midagi kirja ei saa, siis nupukene minu meelest eesmärk omaette ei peaks olema. Selle vähese saab samahästi panna esialgu kirja mõisaartiklisse, ilma et vähest sisu peaks taga ajama eri lehtedelt. Pikne 4. mai 2015, kell 16:20 (EEST) mida enam aeg edasi läheb, seda rohkem tundub, et sul [=[[kasutaja:Pikne|Pikne]]] on paljude asjade kohta ikka kuratlik kiiduväärt soovitused :) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. mai 2015, kell 21:12 (EEST) Mõisaparke on ka selliseid, kus mõisa ajaloost suurt midagi pole ja kompleksi ka pole, seega siis ongi atikliväärilisim osa. Pealegi on nende kohta raamat olemas, materjali jagub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. juuni 2015, kell 20:12 (EEST) :jah. Panin lingi märksõnale [[mõisapark]], et su asjakohane märkus ka hiljem üles leida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2015, kell 10:56 (EEST) ==Toimetada-mall vs vikindada-mall== Palun ära pane suvaliselt toimetamismärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:44 (EEST) :mu meelest pole mõtet panna vikindada malli, kui artiklis on 1-2 või ka 3 lauset. Et vikindada mall on/oli sinna pandud, siis see tähendab automaatselt, et toimetamist vajab see niikuinii--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 00:48 (EEST) :: Vikindamismalli pole tõesti mõtet ühe puuduva siselingi pärast panna, aga see on vähemalt kuidagi õigustatud, kui pole ühtki siselinki. Toimetamismärkuse puhul pole aga üldse selge, mida tuleks toimetada. Vikindamisvajadus ei tähenda tingimata toimetamisvajadust. Kui pole selge, jäta panemata/muutmata. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. mai 2015, kell 00:51 (EEST) ::: Nõus Epuga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2015, kell 19:55 (EEST) == Kasutajamalli kustutamine == Palun vaata [[Malli arutelu:Kasutaja:SaabInternetti|siia]]. Kui arvad endiselt, et see mall tuleks kustutada, siis põhjenda veel seda. Kõigi jaoks nähtavasti pole põhjus arusaadav. Pikne 8. mai 2015, kell 13:08 (EEST) :vastasin tolles arutelus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. mai 2015, kell 13:17 (EEST) == Viidetega liialdamine == Minu meelest sa selgelt liialdad viidetega. Kui näiteks [[Pikajärve mõis|siin]] on kõik materjal pärit ühest allikast, siis võiks olla optimaalne panna viide iga lõigu järele, mitte lõigus iga lause järele. Sellest on enne ka juttu olnud. Kahtlust, kas kõik on ikka viidatud, lõpuni hajutada niikuinii ei saa. Eriti, kui paned viite enne kirjavahemärki, millest võib vabalt saada aru nii, et viide käib ainult viimase sõna kohta. Pikne 16. mai 2015, kell 14:03 (EEST) :korrektne ja selge on iga lause viidata. Erandid on nt tsitaadid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:37 (EEST) on küll sadu nalooge, ent üks konkreetne: [[Mõisad Tartu linnas#Tamme mõis]]. Seal lõigus oleks palju arusaadavam ja lihtsam kontrollida, kust vastav lauses esitatud fakt pärineb. Võiks juba eos ennetada sellist mõttetut lisatööd tegevat varianti, kus on viidatud lõikude kaupa. Toimetajate õudusunenägu on selliste artiklite faktide kontrollimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 15:57 (EEST) : Kui ütled, et nii on "korrektne", kas tugined siis mõnele kindlale viitamisjuhendile, mille järgi viidatakse alati lauset ja mitte pikemat tekstiüksust? Minu meelest toimetatud väljaannetes üldiselt sellist asja ei esine, et lausest lausesse kordub sama viide. See on ju teistpidi lugejale vaev, kui tekst on viidetest kirju. See vaev on lugeja jaoks asjatu, kui viited saab koomale tõmmatu, ilma et millegi allikas tegelikult näitamata jääks. Ma olen nõus väitega, mis kuskil varasemas arutelus läbi käis, et selline viidete kordamine näitab eelkõige kirjutaja ebakindlust. : Kuidas ühe ja sama allika korral lõiguviite abil kontrollimine raskem? Siis pole ju rohkem võimalusi, kui et mingi väide selles lõigus kas pärineb sellest ühest allikast või ei pärine. Siis tuleks lihtsalt kontrollida, ega vahele pole kirjutatud midagi, mille kohta allikas puudub ja see vajadusel ära märkida. Niisamuti on siis, kui viide on pandud (algselt) iga lause taha. : Ma ei kontrollinud, kuidas selle Tamme mõisa lõiguga on, aga sellise viitamise juures on ju võimalik, et kogu lõigus on kasutatud läbisegi neid kaht viidet. Sellisel juhul oleks kentsakam panna need kaks viidet iga lause järele. Või kui püüda sõnade kaupa ära näidata, milline osa millisest väitest kummast allikast pärineb, siis tõenäoliselt jääb see ka parema tahtmise juures arusaamatuks, kui just mitte esitada materjal allikate kaupa. Pikne 16. mai 2015, kell 20:18 (EEST) ::ma jään oma seisukohtade juurde. Osaliselt toetun ka oma 5 a tagasi tehtud magistritööle, kus iga lause viitasin; jäädi liigagi rahule. Ma ei näe ikkagi, mis negatiivset on selles, kui iga lause viidatakse ja viide pannakse enne punkti. Sellel on kordades eeliseid selle ees, kui viidatakse lõikude kaupa. Ka viite panemine pärast punkti on juba iseenesest lauseloogika vastane, aga mingipärast enamik vikisid on seda teed läinud. Aga las teevad. Siiski ei tohi unustada, et seniks, kuni me iga redaktsiooni ei kontrolli, siis iga viidatud väide võib olla väär (keegi võis seda ju muuta ja ajaloost selle ülesotsimine võib teatud puhkudel olla meeletu töö), mistõttu tegelt polegi vahet mismoodi teha :) Ja sellises olukorras eelistan oma varianti --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 21:31 (EEST) ::: Sina jääd oma seisukohtade juurde, teiste meelest on need kohatud. Iga viidatud lausega magistritöö sai läbi lasta vaid väga nõrk kaitsmiskomisjon, sest järelikult ei sisaldanud see mitte ühtegi iseseisvat järeldust ega mõtet, ilma milleta on raske kujutada ette inimesele magistrikraadi andmist. Enamlevinud viitamisjuhendites on tavaline kord, et kui üksteisele järgnevad laused on koostatud sama allika põhjal, lisatakse viide neist viimase lõppu. Ma saan samas aru, et Sa püüad vältida olukorda, kus teksti vahele kirjutamisega ei ole enam arusaadav, milline tekstiosa kust pärineb. Üllas eesmärk, aga hälbib üldkehtivast ja inimestele tuttavast viitamistavast. Muidugi, kuni meil keeldu selles osas ei ole, ei saa keegi takistada Sul nii talitamast, kuid pead arvestama, et toimetamise käigus võivad teised toimetajad täiesti õigustatult sellised tarbetud korduvad viited eemaldada. Viide enne ja pärast punkti on täiesti erinevad asjad – esimesel juhul osutab see viite kehtivusele vaid punktile eelneva lause kohta, viide pärast punkti aga kogu tekstile, mis jääb selle ja eelmise viite vahele. Kui on viidatud iga lause, siis on igati korrektne kasutada viidet pärast, mitte enne punkti. See ei tekita mingit segadust ja vastab taas üldisele tavale. Mingist lauseloogikast pole viitamise puhul vaja sonida. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:01 (EEST) ::::magistritöö oli sõnastik ja seetõttu ka ebaharilik. Aga üldiselt, eks ta nii on. Siiski, ma ei usu, et üldjuhul arusaadavust iga lause viitamine ähmastab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:18 (EEST) ::::: Jahah, siis on arusaadav. Muidu ma alati imestasin selle Sinu argumendi peale. :))) Iseenesest arusaadavust iga lause viitamine muidugi ei ähmasta, seda ei saa väita ja ega ma ei püüagi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. mai 2015, kell 22:38 (EEST) ::: Noh, kui soovitatakse järgnevate lausete järele sama viidet mitte panna ja mitte panna numbriviidet (mitte nimeviidet) enne kirjavahemärki, siis küllap ikka parema loetavuse huvides, nagu juba öeldud. Lihtsuse ja kasutatud allikatest parema ülevaate saamise eesmärgil muidugi ka, nii et ei jääks muljet, et on kasutatud hoopis rohkem erinevaid allikaid kui tegelikult. Teitspidi tegemisel pole minu meelest peaaegu üldse eeliseid. Nagu öeldud, täielikult üheselt mõistetavalt niikuinii viidata ei õnnestu, teisiti tegemise juures on teistpidi vääritimõistmise võimalused ning et keegi kirjutab hiljem vahele midagi, mille kohta viide puudub, see võimalus samuti ei kao. Ma ei tea, mis laadi see sõnastik oli ja mida täpselt seal peeti vajalikuks viidata, aga arvatavasti on sõnaraamatu ülesehitus üsna erinev Vikipeedia teksti ülesehitusest. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) ==Mõis küla territooriumil== Palun ära kirjuta, et mõis asus mingi küla territooriumil. Ühe mõisa alla kuulus harilikult rohkem kui üks küla ning isegi kui kuulus ainult üks, siis pole ikkagi loomulik öelda, et territoriaalses hierarhias kõrgemat järku üksus kuulub madalamat järku üksusesse. Pikne 18. mai 2015, kell 09:42 (EEST) :olen sama mõelnud. Lauset "Küla territooriumile on jäänud X mõis" võib tõlgendada ka nii, et selle küla territooriumile on jäänud osa endisest mõisaalast, aga eks püüan selgemalt sõnastada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. mai 2015, kell 09:47 (EEST) == Ora järv == Kirjutasid, et [[Eri:Erin/4211278|põhjendus puudub]]. Vaata [[Arutelu:Orajärv|arutelu]]. Pikne 12. juuni 2015, kell 16:46 (EEST) == Bots == <div class="mw-content-ltr"> I apologize for sending this message in English. You are receiving this message because a technical change may affect a bot, gadget, or user script you have been using. The breaking change involves API calls. This change has been planned for two years. The WMF will start making this change on '''30 June 2015'''. A partial list of affected bots can be seen here: https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html This includes all bots that are using pywikibot compat. Some of these bots have already been fixed. However, if you write user scripts or operate a bot that uses the [[:mw:API|API]], then you should check your code, to make sure that it will not break. What, exactly, is breaking? The "default continuation mode" for action=query requests to api.php will be changing to be easier for new coders to use correctly. To find out whether your script or bot may be affected, then search the source code (including any frameworks or libraries) for the string "query-continue". If that is not present, then the script or bot is ''not'' affected. In a few cases, the code will be present but not used. In that case, the script or bot will continue working. This change will be part of 1.26wmf12. It will be deployed to test wikis (including mediawiki.org) on 30 June, to non-Wikipedias (such as Wiktionary) on 1 July, and to all Wikipedias on 2 July 2015. If your bot or script is receiving the warning about this upcoming change (as seen at https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages ), it's time to fix your code! * The simple solution is to simply include the "rawcontinue" parameter with your request to continue receiving the raw continuation data (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&rawcontinue=1>). No other code changes should be necessary. * Or you could update your code to use the simplified continuation documented at https://www.mediawiki.org/wiki/API:Query#Continuing_queries (example <https://www.mediawiki.org/w/api.php?action=query&list=allpages&continue=>), which is much easier for clients to implement correctly. Either of the above solutions may be tested immediately, you'll know it works because you stop seeing the warning. Do you need help with your own bot or script? Ask questions in e-mail on the [[mail:mediawiki-api|mediawiki-api]] or [[mail:wikitech-l|wikitech-l]] mailing lists. Volunteers at [[:m:Tech]] or [[:w:en:WP:Village pump (technical)]] or [[:w:en:Wikipedia:Bot owners' noticeboard]] may also be able to help you. Are you using someone else's gadgets or user scripts? Most scripts are not affected. To find out if a script you use needs to be updated, then post a note at the discussion page for the gadget or the talk page of the user who originally made the script. [[:w:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[:w:en:User talk:Whatamidoing (WMF)#top|talk]]) 17. juuni 2015, kell 22:03 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Whatamidoing_(WMF)/Sandbox&oldid=12455250". --> == Puudulikud daatumid == Miks sai ei pane kohati täpseid sünni- ja surmakuupäevi? Et Eestist kaugemate isikute puhul ei pane? – Mis mõte on siis nii poolikult teha? Ja mõttekriipsu tuleb alati kasutada aastaarvude vahel.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:25 (EEST) == Järjestamisvõti == Palun pane isikuartiklitesse järjestamisvõti! --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 12. august 2015, kell 18:15 (EEST) :jah, kindlasti. Tõlkimisvidinaga ([https://www.mediawiki.org/wiki/Content_translation]) seda automaatselt ei lisandu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2015, kell 19:02 (EEST) == Salavat Yulaev muuseum == Благодарю Вас за статью [[Fljuza Hairullina]]. Пожалуйста, напишите еще про музей Салавата Юлаева в Эстонии [[ba:Салауат Юлаев музейы Эстонияла]].Aitäh. --[[Kasutaja:Саган|Саган]] ([[Kasutaja arutelu:Саган|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:23 (EEST) :я думаю, что это ни конкретный музей, только часть музей Палдиски? Таким образом, сепаратная статья ([[Salavat Julaevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi muuseum]] или [[Salavat Julajevi Tubamuuseum]] ещё не надо--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. august 2015, kell 14:54 (EEST) ==Laevade nimede jutumärgistamisest== Laevadel on nimed, mitte pealkirjad. Eesti keeles nimed jutumärkides ei ole. Palun paranda kõigis enda tehtud laevaartiklites. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:32 (EEST) :uuemad keelekorraldajad küll nii arvavad, ent demokraatlikus keelekasutuses pole see ilmselt viga. Vist ka [[kasutaja:Ssgreporter]] arusaadavuse huvides ja vanemat traditsiooni järgides toetab jutumärgistatud varianti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. august 2015, kell 20:41 (EEST) :: Keelekorraldajad lubavad jutumärke panna juhtudel, mil muidu oleks tekst raskesti arusaadav. Ka Ssgreporteril on sama kaalutlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:46 (EEST) :::Lubavad. Käsitlesime teemat merekeele nõukoja koosolekul tänavu mais ja saatsime ettepaneku-otsuse EKI keelenõuandele. Vastus oli üldjoontes selline: viitega "Eesti keele käsiraamatule" mööndi, et neid nimesid võib eraldada ka jutumärkidega. S.t nagu varemgi olen toonitanud - jutumärgid ei ole eesti keeles ära keelatud. Sageli on neid tekstis vaja laevanime eraldamiseks ja kui jutumärke justkui ei tohi kasutada, siis otsitakse neile aseainet, mis on veelgi halvem. Näiteks kasutatakse sisutuid lühendeid M/S, m/l ss või muid sääraseid, millest eesti Vikipeedia on õnneks loobunud. Praegu on laevanimede kasutus eesti Vikipeedias ühtlustatud sel viisil, et nimed on jutumärkideta ja me võime selle juurde jääda. Vajaduse korral tuleb siis nime ette lisada täiendsõna, et lause oleks selgem. Põhjalikum selgitus, miks siiski on sageli vaja mitmesugustes tekstides laevanimed jutumärkidesse panna, on leitav Veeteede Ameti kodulehelt merekeele nõukoja viimase koosoleku protokollist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 26. august 2015, kell 23:49 (EEST) ==Mida teha?== (enda lisatud: Mida teha? ehk nupukeste massprodutseerimine--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. september 2015, kell 13:51 (EEST)) Palun vaata [[Arutelu:Martin Tšegodajev]] ja ütle, mis Sa ise arvad, kuidas annaks olukorda muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 01:25 (EEST) :veel kuus Eestiga seotud korvpallurit on tegemata, siis on Eestiga seotud sportlased kaetud, mis kõikides maailma vikides esinevad. Mu eesmärk on algul see, et saaks kõikide vikide Eestiga seotud (uusi) artikleid efektiivselt kontrollida (interwikide kontrolliks kasutan programmi MinorTranslate'i), ja selleks tuleb esialgu kvaliteedis kaotada.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 15:51 (EEST) ::Kui asja rahulikumalt võtta (kiiret ju ei ole), siis jõuab ka kvaliteedile enam tähelepanu pöörata. ::Ma ei ole kindel, et kõik need artikleid seal teistes keeleversioonides üldse olemas peaksid olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:09 (EEST) :: Kuidas me hakkame teiste vikide artikleid kontrollima, kui me ei suuda oma viki artikleidki kontrollida? :: Teiste kasutajate arvates on niisugune kaotus kvaliteedis talumatu, ükskõik mis eesmärgiks ka poleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:31 (EEST) ::: Ei saa põhjendusest aru. Teiste vikide huvides tuleb meil kvaliteedis kaotada? Mis mõttes esialgu? Me ju oleme ometi selles ühel meelel, et entsüklopeediasse ei tohiks kirjutada artikleid, mille sisu on kontrollimata ja eksitav. See ei saa juhtuda ka kogemata, sest sellele juhitakse pidevalt tähelepanu. Rääkimata sellest, et seda sisu õieti polegi ja ta on enamasti vigasevõitu. Ja kuhu see tädi Maali jutt nüüd siis äkki jäi? Lihtsalt pealkirjade olemasolu ei saa olla eesmärk. Ja miks üldse peaks seda "Estopeediat" kirjutama mingite välismaa kahtlaste allikate põhjal, kui otseallikatest saaks õigema info. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 16:45 (EEST) ::::Me võime eeldada, et üks hetk jõuavad sealsed toimetajad ka nende artikliteni. Kui me leiame, et mõni neist sportlastest pole piisavalt tähelepanuväärne ja artiklite kvaliteet on probleemne, siis võime seda nende artiklite aruteludes välja tuua ja vältida nende artiklite siia kopeerimist. Muidu me ainult soodustame selliste toimetamist vajavate saarekeste levikut. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 16:50 (EEST) {{taane|4}} Näiteks ingliskeelses wikis on kasutusel märgistamine "''Stub''" märgisega, ehk vahendaks siis eesti keelde näiteks kui '''jupp'''- või '''koni'''- või '''känd'''- või '''nosu'''- või '''tüügasartikkel''', ja hakkaks märgistama (sh ka kategooriasse); enwikis hoiab see lugeja aega kokku, minu arvates. (Ehk siis, kui on olemas (ons voi?) eeskujulikud, head jms artiklid, mix siis skaala teine ots märgistamata on?)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:13 (EEST) :: No asi pole ju lühikestes artiklites. Lühike artikkel on täitsa OK, kui ta pole eksitav ega vigane ja sisaldab asja kohta kõige olulisemat. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :mina ei näe nupukestes (mis puudutavad Eesti teemat!) probleemi; neil on tendents kasvada. Kui pole nupukest, siis pole ka tendentsi kasvada. Kvaliteedist on meie vikis üsna mõttetu rääkida enne, kui lokaliseerime automaatkontrolli artikli viimaste muudatuste osas (muu hulgas ruwikis ja dewikis, nt [[:ru:Селивоново]]) --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. august 2015, kell 17:53 (EEST) :: Palun loe läbi, millest jutt käib. Räägitakse automaatsest vorpimisest, kus on kahtlase päritoluga eksitav sisu(tus) ja vigane jutt. Kui Sa tõesti arvad, et artiklite kirjutajad ei pea kvaliteediga tegelema, siis peaksid kuskile mujale kirjutama. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. august 2015, kell 18:10 (EEST) :::Vene vikis ei tulda selle automaatkontrolli haldamisega hästi toime. Samuti ei näe ma selles kindlat kvaliteeditagastist. Eriti, kus meil on praegu niigi toimumas manuaalne kontroll. :::Ma olen tegelikult igati nõus sellega, et lühikestest artiklitest on kasu. Need kasvatavad liiklust siia ja suurendavad võimalust, et asi areneb. Paljude jaoks on lihtsam olemasolevat artiklit mudida, kui ise uut luua. Pikkade ja põhjalike artiklite kõrval on selgelt vaja ka katvust. Kvantiteet on arenguks oluline, kuid asi ei tohi siiski liigselt selle poole kaldu olla. Kui ajame taga ainult suurt artiklite massi, siis see muutub arengut pärssivaks. Artiklid võivad lühikesed olla, aga see pole veel põhjus, miks nende osas võiks kvaliteedis järeleandmisi teha. "Looduses peab valitsema tasakaal." Kui teed järeleandmisi teksti massis, siis ole palun seda hoolsam sisulise kvaliteedi tagamisel. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. august 2015, kell 18:15 (EEST) Muidugi võib artikkel olla lühike. Aga info peab olema kontrollitud. Kui fakte on vähe, siis peaks ju kontrollimine lihtsam olema. Teiste vikide artiklite puhul on probleem ainult selles, et info on ajakohastamata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. august 2015, kell 20:26 (EEST) ==Pjotr Bogdanov== artikli [[Pjotr Bogdanov]] sisu on vale. --Metsavend 23. september 2015, kell 16:31 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. :no. It is too much work--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2015, kell 00:13 (EEST) == Harju rajoon, kategooria kustustamine == Kas kustutamissoov on ikka tõsine ja põhjendatud?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 11. november 2015, kell 22:35 (EET) :eemaldasin kustutamismärke ja lisasin põhjenduse: "kustutamismall eemaldatud, sest nüüd on süsteemselt neid kategooriaid loodud ja ilmselt ka vajalikud"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. november 2015, kell 11:14 (EET) == X asi Eestis vs. Eesti X asi == Heia, vaatasin et muutsid [[Jalgpall Eestis]] ära selgitusega: "ühtlustus, vaid erandjuhul kasutada keelekuju X asi Eestis", kas oleks õige ka [[Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921]] jne., ära muuta vastavalt selle keelekuju reegli põhjal või suurt vahet tegelikult pole? Ette tänades, Margus --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:29 (EET) :ma ei usu, et keelekuju "Eesti meistrivõistlused jalgpallis 1921" küll vale oleks, ent tuleks taotleda ühtlust, et tulevikus lihtsam oleks. Seega võiks olla [[1921. aasta Eesti meistrivõistlused jalgpallis]]. Vaata näiteid [[:Kategooria:Eesti meistrivõistlused]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:37 (EET) :spordikirjanduses esineb ka kuju nt "1921. aasta Eesti jalgpallimeistrivõistlused", ent mu meelest eri spordialade puhul on see liiga lohisev ja tekib palju kokku ja lahku kirjutamise vigu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. detsember 2015, kell 11:39 (EET) ::Kas veel parem poleks mitte '''Eesti X. aasta jalgpalli meistrivõistlused''', ning sama asi karikavõistlustele '''Eesti X. aasta jalgpalli karikavõistlused'''? Selline stiil on EJL-i poolt väljastatavatel juhenditel pealkirjadeks. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 09:54 (EET) :::saab ka nii. See tuletab mulle meelde probleemi (?) Eesti endised külad vs Endised Eesti külad, kus v-o eelistada pigem konstruktsiooni Eesti endised külad. Spordi juurde. Ma vist eelistaks konstruktsiooni, kus aastaarv poleks keskel. Kumb parem Euroopa 2011. aasta meistrivõistlused või 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused? Mu meelest teine variant on parem, sest Euroopa ja meistrivõistlused moodustavad nagu ühte käiva fraasi. Samas on esimene variant selles mõttes parem, et märksõna otsimisel oleks parem kui fraas algaks sõnaga "Euroopa", ent alati saab teha ka ümbersuunamise--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 16:57 (EET) :::: Lisa konstruktsiooni lisaks spordialale veel ka järjekorranumber ja vanuseklass siis hakkab miskit veel lisaks kooruma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:18 (EET) :::::mõnede sündmuste puhul on järjekorranumber tõesti üldkasutatav, nt laulupeod. Ajas orienteerumise mõttes võiks kindlasti eelistada aastaarve. Vanuseklass lisataksegi, kui vajadus on, nt 2011. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused või 2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused (viimane variant on vist halvem?)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:23 (EET) :::::: Järjekorranumbrit kasutatakse peaaegu et kõikide spordialade puhul (võta lahti kasvõi mõni viimastest spordi aastaraamatutest) ja ka olümpiamängud on ametlikult järjekorranumbriga. Aga võta nelja hüppemäe turnee, kuidas seal kirjutada või kasvõi Austraalia lahtised tennises kus on aastaid, millal peeti kaks turniiri ja vist on ka aastaid milla ei toimund ühtegi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. detsember 2015, kell 18:35 (EET) ::::::::kas käärid spordifanaatikute ja üldisema lugejaskonna vahel? Vikis on kasutatud (vist sa ise) keelekonstruktsiooni, kus on nii järjekorranumber kui aastaarv pealkirjas ära märgitud. Kuidas suured vikid neid on nimetanud? Keelekonstruktsioonid (v-o ka tavad) võivad olla keeleülesed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2015, kell 18:55 (EET) :::::::::Kasutaks siis '''X. aasta Eesti jalgpalli meistrivõistlused'''? Nii saab lõppu panna ka et kas Liiduklassis või A-klassis. Praegu olen mugavuse mõttes Liiduklassi ja A-klassi (teine tase) ühte artiklisse pannud. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 12:21 (EET) :::::::::: Soovitan küsida keelenõust järgi. Ise arvaks, et sedapidi kirjutades jalgpallimeistrivõistlused on üks sõna. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 16:47 (EET) :::::::::::seda keelekonstruktsiooni kasutades on üks sõna, sest on ju liik meistrivõistlusi. Nagu varem selgitatud, tekitab see konstruktsioon segadusi. Nt 2011. aasta Eesti ameerika jalgpalli meistrivõistlused vs 2011. aasta Eesti meistrivõistlused ameerika jalgpallis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2015, kell 16:54 (EET) :::::::::::: Tulenevalt EKI otsustest või soovitustest siis Ameerika (jalgpall) on suure tähega. Aga võistluse nimetuse kirjutaksin mina tõenäoliselt Ameerika jalgpalli Eesti meistrivõistlused 2011. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. detsember 2015, kell 17:37 (EET) == Laevapere == {{tl|Mahakirjutatud|allikas=Mereviki}} '''Laevapere''' (varasemas kirjanduses ka: ''laeva meeskond'') on [[laevakapten|kapteni]] juhtimisel [[laev]]al töötavad inimesed, kes on ühtlasi sisse kirjutatud ka vastavasse nimestikku ([[munsterroll]]i)<ref name="Mereviki"/>. Laevapere koosneb kaptenist, juhtkonnast ([[tüürimees|tüürimehed]], [[laevamehaanik|mehaanikud]], [[pootsman]], varem ka [[laevaarst]], [[radist]], [[reisilaev]]al restorani juhataja), masina- ja tekimeeskonnast ([[madrus]]ed, [[motorist]]id, [[masinist]]id, [[elektrik]]ud, [[treial]]), teenindajatest (kokad, koristajad, pagarid)<ref name="Mereviki"/>. {{Viited|allikad= <ref name="Mereviki">Mereviki [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Laevapere]</ref>}} <!--[[Kategooria:Laevandus]]--> == [[Frank Christoph Schnitzler]] == Hello Dear, please start this article. Thank you very much. Susi :relation of Estonia is absent, therefore I am refusing--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 00:13 (EET) == Wikipedia is getting 15 years - WMF projects - translation of Wikidata labels and descriptions == : lang='''et''' : [http://tools.wmflabs.org/autolist/autolist1.html?lang=et&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim%5B1800%5D <nowiki>?lang=</nowiki>'''et'''<nowiki>&props=31,218,219,220,506,1406&q=claim[1800]</nowiki>] – [{{fullurl:w:et:{{FULLPAGENAME}}|uselang=et}}#<span dir="ltr" LANG="et" >{{#LANGUAGE:et}}</span>] Dear Estopedist1; There will be a birthday soon: Wikipedia is getting 15 years. I want to let you know that the number of '''[[d:Wikidata:Database reports/WMF projects]]''' ^{there is also the page '''[[d:Wikidata:Database reports/Wikipedia versions|Wikipedia versions]]'''} has increased to more then 409; there are also pages from Wikibook project pages to Wikiversity and Wiktionary project pages in that list. You may be interested in adding Wikidata labels and descriptions in your language. Please follow also the discussion at '''[[d:property talk:P218]]''' and comment there. Best regards [[user:Gangleri|Gangleri]] also aka [[Kasutaja:I18n|I18n]] ([[Kasutaja arutelu:I18n|arutelu]]) 14. jaanuar 2016, kell 03:20 (EET) == Mõisaartiklid == Palun ära tee poolprodukte. Ei ole kiiret nende artiklite loomisega. Saab ju alati natuke rohkem infot koguda ja vältida igasugu lahtiste otste jätmist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 02:09 (EET) :mõtlesin, et enamik Eesti mõisaid võiks sisse panna, siis on punaseid linke parem kontrollida. Umbes sama oli Eesti külade sissepanek--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::nupukesed on ka sel puhul tehtud, kui tegu on riigimõisa, kõrvalmõisa, poolmõisa vms sellise marginaalsema mõisaga. Nendest on üldse infot väga vähe. Kui Mõisaportaalis on eraldi mõisaartikkel, siis teen pikema artikli--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:47 (EET) Kui mingi mõisa asukohta ei tea, siis palun märgi need hiljem minu arutelulehele, ma vaatan, mis teha annab (ei saa garanteerida, et igale neist asukoha leian, aga üldiselt on mul selle otsimisega kogemusi) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 09:20 (EET) :tänan abi eest. Vaatan, mis teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. jaanuar 2016, kell 10:11 (EET) ::ma teen Eesti kihelkondade mallides olevad mõisad ära, siis anna sulle nimekirja, kus võib olla neid teadmata vallaga mõisaid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 00:01 (EET) :::mõisaid on veel tegemata, aga puuduva vallaga mõisad on selle loendi liikmete seas: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli mõisad]], nagu [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] soovisid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 14:47 (EET) ::::Ok, teha on palju (kolm riiki ja sealt edasi terve maailm + andesiit), aga millalgi heidan pilgu peale. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 22:31 (EET) ==Käänamine== ''tänav'' alaltütlevas käändes on ''tänavalt''. --Metsavend 27. jaanuar 2016, kell 21:26 (EET) :kopeeritavasse vormelisse sattus näpukas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 21:37 (EET) ==[[Venemaa Euroopa osa]]== Su palutud tekst: ---- <nowiki>Terminiga ,,Venemaa Euroopa osa" viitas [[Venemaa Keisririik]] enda kontrollitavatele traditsionaalsetele [[Idaslaavlased|Idaslaavlaste]] territooriumitele. Tänapäeval kuulub sinna [[Valgevene]] ja enamus [[Ukraina|Ukrainast]] ([[Dnepr-ukraina|Dnepri jõe lähedus]]).<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;" contenteditable="false">&#x5B;''<span title="This claim needs references to reliable sources. (December 2013)">viide puudub</span>''&#x5D;</sup> Venemaa jaguneb lääne osaks, mida peetakse [[Euroopa|Euroopaks]] ja ida osaks, mida peetakse [[Aasia|Aasiaks]]. Aasia 3,960,000 ruutkilomeetrises osas elab 77% Vene Föderatsiooni elanikest (110,000,000 inimest 143,000,000'st), kus km²kohta elab 27 inimest.<ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:6</sup><ref name="Vishnevsky">{{Mall:Cite web|url = http://www.un.org/esa/population/publications/popdecline/vishnevsky.pdf|title = Replacement Migration: Is it a solution for Russia?|accessdate = 2008-01-14|last = Vishnevsky|first = Anatoly|date = 15 August 2000|format = PDF|publisher = United Nations Population Division, Department of Economic and Social Affairs|work = EXPERT GROUP MEETING ON POLICY RESPONSES TO POPULATION AGEING AND POPULATION DECLINE /UN/POP/PRA/2000/14|pages = 6, 10}}</ref><sup class="reference" style="white-space:nowrap;">:10</sup> Venemaa lääne osa alla jääb 38% Euroopast. Lääne osa idapiiriks peetakse [[Uural|Uurali]] ja lõunast [[Kasahstan|Kasahstani]] piiri.</nowiki> ---- Sellise saasta kohta tahaks tahaks ainult ropendada!&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. jaanuar 2016, kell 07:10 (EET) == Arutelude "toimetamine" == Sellest on juba juttu olnud, et arutelusid ei toimetata. Sina pole pädev otsustama, mida keegi teine on tahtnud öelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 01:28 (EET) :arutelude toimetamine tähendab mul vaid pealkirja lisamist teemale, arutelu sisu ma ei toimeta. Ilma pealkirjata on tekstimassiiv palju halvem, kui isegi mitte parima pealkirjata, eriti pikkade arutelude puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:08 (EET) ==Märkused== Ära pane vigaseid täpsustusmärkusi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 02:31 (EET) :näide paluks, et saaksin konkreetset juhtumit selgitada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ==Vigane lause== Sellised laused nagu " Nüüdisajal jääb mõis [[Järva maakond]]a {{kas|? valda}}" ei sobi entsüklopeediasse. Kui ei viitsi süveneda, ära kirjuta. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 03:03 (EET) :nõus, et see on halb lause. Samas ka Mõisaportaalis on nii "Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Käina kihelkonda kuulunud mõis '''jääb''' kaasajal Hiiumaale Käina valla territooriumile". Siin on vist ajavorm vale, peaks olema "jääks" või midagi analoogset, mis näitaks, et tänapäeval mõisaid nende ajaloolises tähenduses pole--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:11 (EET) ::a mõtlesid vist üldse seda kas-malli. Ma tegin loendi selle märkusega mõisatest: [[Kasutaja:Estopedist1/pooleli_mõisad]]. Nt [[kasutaja:Melilac|Melilac]] lubas neid ajapikku parandada ja pole nendega ka kiiret--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:14 (EET) :::Sellist küsimärgiga roosat asja ei tohi üldse olla. Kui ei tea, siis ära kirjuta. ::: Parem oleks kirjutada näiteks "mõisa ala jääb". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 10:17 (EET) ==Toorikud== Tee küsimärkidega toorikuid edaspidi oma lehel. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 01:36 (EET) :tuntud ja veel elavate isikute puhul ärgitab too sünnikuupäeva lisamist. Kui ma küsimärgi olen jätnud, siis pole sünnikuupäeva veebist leidnud, ent too fakt peaks kindlasti sees olema--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) :: Kui ei tea, siis ei pea sees olema. Küsimärki ei tohi artiklisse panna. :: Kui teed elava isiku kohta artikli, siis mõtle hoolega järele, mis mulje Sa temast jätad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:05 (EET) ::: Just. Sündinud ? jätab mulle vist küll mulje, et üleüldse on kahtlane kas ta on olemas või et äkki on tegu tulnuka või zombiega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 11:44 (EET) ==[[Erki Pärnoja]]== Palutud tekst: '''Erki Pärnoja''' (sündinud 24. jaanuaril 1984) on Eesti muusik. Ta kirjutas muusika Eesti filmile "Kutsar koputab kolm korda". Ta mängib ansamblis Reverence kitarri. Ta mängis ansamblis Soul Militia kitarri. :Ma ei tea temast midagi, võib-olla on mõni tähtis asi välja jäetud, aga minu meelest võiks see nii ka olla, ainult sõnastust peaks muutma, muidu on naljakas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 12:05 (EET) ==Jama tootmine== Kui iga Su näpuliigutus saab negatiivset tagasisidet, võiks korraks aja maha võtta ja järele mõelda. Kas tõesti on nii raske veidigi enne artikli tegemist uurida, infot otsida ja fakte kontrollida? Milleks Sa seda teed, kas kuskil on mingi norm maha pandud? Mis mõtet on midagi teha nii, et ise üldse selle sisu vastu huvi ei tunne. Pole normaalne, et Sinu toodangu vähegi talutavaks muutmiseks kulutavad 3–4 inimest kogu oma vikis oldud aja. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 21:08 (EET) :teen heas usus ja olen kindel, et see pole jama. Apsakaid tuleb muidugi sisse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:16 (EET) :: See pole mitte hea usk, vaid Vikipeedia diskrediteerimine. See on ületanud juba igasugused piirid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 21:43 (EET) :::näited paluks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 21:58 (EET) ::::: Sain roogitud kaks artiklit [[Mati Heidmets]] ja [[Villu Päärt]] ning põgusamalt kohendatud veel mõned. Algse artikli Mati Heidmetsa kohta Andres kustutas, pidades seda liiga piinlikuks. Kirjutasin algusest peale uuesti. Villu Päärti artiklist ei säilinud palju peale pealkirja, väikseks apsakaks seda päris lugeda ei saanud. ::::: Kuid kardetavasti siin noomimisest, pahandamisest ega südametunnistusele koputamisest ei aita, nii et sellele pole suurt rohkem mõtet aega ega tähemärke kulutada. Siin on teistugust abi vaja.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:04 (EET) :::: seda jama on mitmeid tuhandeid, tänasel päeva jooksul sinu tehtud artiklitest ma arvan, et ei kõlba mitte ükski. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kanbsp;sutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 3. veebruar 2016, kell 22:24 (EET) :::::halb kokkulangevus on see, et [[kasutaja:Maemees]] on hoopis teine isik. Ta teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:15 (EET) ::::::"ta [Maemees] teeb mu heaks asju, aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ehk seletad lahti: palju neid siis on, keda oled vaevanud enda heaks asju tegema?[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 19:01 (EET) : Me oleme sulle karjakesi püüdnud aastaid selgeks teha, et Sinu töö ei vasta mitte mingitele nõuetele, mida võiks ühele teatmeteosele esitada. Väga tihti ei saa Sa ka ise aru, millest Sa kirjutad. Ükski kirjastus ei laseks Sind sellise töökvaliteedi ja -meetodite juures isegi uksest sisse, mis ilmselt ongi põhjus, miks Sa siin laamendad. Mõtleval ja vastutustundlikul inimesel peaks piinlik hakkama, kui teda aastaid üritatakse õpetada ja korrale kutsuda ning kui ta näeb, et tema tegevuse tõttu lahkub enamik kaastöölisi, kes projekti on aastaid elus hoidnud ja sinna loonud sisu, mida ei ole piinlik ka ülikooli õppejõududele näidata, laiemast publikust rääkimata. Haritud ja tarka inimest iseloomustab õppimisvõime, need, kes oma vigadest ega teiste konstruktiivsest kriitikat midagi õppida ei suuda, kuuluvad enamasti mitte entsüklopedistide, vaid teatud meditsiinivaldkonna patsientide sekka. Kas tõesti peab räigeks oma väljendusviisis muutuma ja Sinu tekitatud prahti lihtsalt süstemaatiliselt kustutama hakkama, et Sulle kohale jõuaks, et senise tööstiiliga jätkamine on Vikipeedia häbistamine ja naeruvääristamine?! -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 00:40 (EET) ::Ei, oma väljendusviisis ei pea räigeks muutuma. Aga kindlasti elavate ühiskonnategelaste kirjutamisel olen hoolsam. Aga noh, eks meist igaüks peab treenima oma rumaluse väljakannatamist, nagu [[Enn Kasak]] ütles--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 10:43 (EET) ::: Sina ja hoolsam. Välja küll ei paista. Täna tegid artikli [[Erich Kaup]], inimene on 8 aastat surnud, aga sul on ükskõik jne. Hakka ükskord ometi andmeid kontrollima. Ma kahtlustan, et kümned Vikipeedia kasutajad on tõsiselt tüdinud sinu rumalusest. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:46 (EET) ::::kõikide andmete kontrollimise kohustust mul küll pole. Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. veebruar 2016, kell 20:50 (EET) :::::: No vaata jah, aga kontrollimata andmed ei kõlba Vikipeediasse. Sellest me ju räägimegi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 4. veebruar 2016, kell 21:02 (EET) ::::: Kui sa asja südamega teeksid, siis sa kontrolliksid. Sina aga tegeled tükitööga, mis on sõna otseses mõttes puudulik. Entsüklopeediat ei saa niimoodi teha, sest sellega annad sa löögi entsüklopeedia usaldusväärsusele, enda usaldusväärsusele toimetajana oled sa ilmselt juba suure põntsu andnud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. veebruar 2016, kell 20:57 (EET) :Jääb muidugi arusaamatuks, kui ma enamiku arvates diskrediteerin Vikipeediat ja peletan kaastöölisi eemale (selle tegelik põhjus on küll minu arvates see, et kaastööline palka ei saa), siis miks kogukond ei korralda hääletust ja mind ära ei blokeeri?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:14 (EET) :: Milles küsimus, korraldame, hääletuse, eelöeldu peaks vist olema nõusolek kandideerimiseks ("vist"&nbsp;— miks ei kirjuta sa seda pea iga oma artikli algusesse, ja miks ei kirjuta sa, nt, pilve, selle asemel et teisi "pilve" kirjutada);<br />ehk siis, ülalt loen mina välja, et kas hakkame palka maksma, või, korraldame hääletuse, kas nõustuda eelesitatud blokeerimisettepanekuga; mis minusse puutub: nõus (ei meenu ühtegi art-t, mis ei vajaks parandusi, ja kui mina ei vaata, teised ei vaata, siis ongi l6peks yits risuhunnik?, mille saaks ehk teisaldada alamkatatloogi "prügitootja prügikast").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:40 (EET) :: Samas, egas nii kuri ka olla ei saa; saab aga teha nii, et iga artikkel, mille teed, maandub autumaatselt mingisse teise alalmkataloogi, mida siis saad jõudumööda täiendada... {{värvi|hall|alul leebe(lt)...}}[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:45 (EET) :: Samas, veelkord üle lugedes su poolt ülal kirja pandut: kas soovid endale mingit palgamaksmist saavutada, et eemale hoiaksid? Nagu palgaläbirääkimiste puhul ikka (maep täpselt tea, kuulnud olen), kas peaksime sulle maksma iga kirjutamata jäänud tähe, sõna, lause või artikli eest?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 18:49 (EET) :: Minulgi käis see mõte millalgi peast läbi, et kuna (aastatepikkusest!) kriitikast pole kasu olnud, siis äkki tulekski blokeerida. See on vist tõesti ainuke võimalus, kuidas kogu sellele "kammajaale" punkt panna. Artiklite parandamist/korrastamist muidugi teistele jätkub. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 5. veebruar 2016, kell 19:07 (EET) Mõtle selle peale, milleks Sa kirjutad. Kas selleks, et pakkuda lugejale usaldatavat infot või selleks et iga pealkirja alla oleks midagi kirjutatud, ükskõik mida, mis ette juhtub. Kui kirjutad elulooartiklit vana allika järgi, siis on elementaarne uurida, kas info ei ole mitte vananenud, muidu saab lugeja petta. Ja ei tohi teha nii, et oluline info pole sees ja on mingid ebaolulised seigad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:35 (EET) :Enesekordusena tsiteerin: "ta [Maemees] '''teeb mu heaks asju''', aga tal ei tule see päris hästi välja"&nbsp;— ja mõtisklen, edasi...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:05 (EET) :::palgaargumendiga tahtsin öelda, et see on ilmselt peamine põhjus, miks head toimetajad/kirjutajad Vikipeediasse ei kipu/siin kaua ei püsi. Kapitalismi oludes see ongi väga raske ja vaid vähesed saavad sellist luksust lubada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 21:56 (EET) :: Selles "luksuse" jutus võib küll olla tõtt, ent see ei õigusta kuidagi madalakvaliteedilist tööd - artikleid, mis lugejaid eksitavad või elulooartiklis kajastatud isikut ebaõiglaselt alandavad. Parem vähem, aga hästi. Või vähemalt rahuldavalt. Keegi ei patsuta siin pelgalt tähemärkide arvu eest õlale.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 22:40 (EET) ::: Jah, just, need on head kriteeriumid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 00:48 (EET) Tsiteerin: ''"Liiati ära käsitle mind adminnina, mida ma minevikus tõesti olin"''. Keegi ei käsitle Sind administraatorina – ebakvaliteetset tööd ei õigusta mittemiski, ka mitte see, et Sa pole admin. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 6. veebruar 2016, kell 12:06 (EET) ==[[Jüri Talu]]== Sa näed, et lingid suunavad teisele inimesele, isegi mainid seda, siis ole hea ja tee need lingid korda. Palun austa ka teiste vikipedistide tööd ja ära tee seda neile juurde. Sa ju näed ja saad aru kuidas viki töötab, milles siis probleem. --Mona 4. veebruar 2016, kell 23:24 (EET) :Tark ei torma :) Vastasin tollesse arutellu--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 00:12 (EET) :: Kuhu sul siis nii kiire nende vigaste artiklite üleslaadimisega on ???? --Mona 5. veebruar 2016, kell 19:05 (EET) :::plaan on ära teha kategooria "Eesti" sisse jäävad puuduolevad artiklid, millel on üle 5 lingi. Kiirustamine on vist suhteline asi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:31 (EET) ::::: Et siis näiteks 5 "artiklit" minutis on suhteliselt aeglane? Vaatan praegu vanu artikleid ja 6 tk minutis vist tõesti pole veel olnud. Nende koristamisega jätkub siin rahulikku ja aeglast tööd aastateks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:03 (EET) :::: Aaa, ja siis teed artiklid stiilis, et XXX on ajakirjanik, aga võibolla hoopis kujundada, et täpselt ei teagi, samas võib ka üks ja sama isik olla, infot vähe jne (NT [[Arutelu:Aigi Viira]]). No ei ole normaalne. Me püüame ju siin ikka entsüklopeediat arendada. Minu arvates tegeled sa selge vandalismiga ja sind tuleks blokeerida. --Mona 6. veebruar 2016, kell 12:28 (EET) ::::: Jah, nõus, selline tegevus on vandalism. Mis puutub blokeerimisse, siis võib-olla tuleks korraldada hääletus ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu:Estopedist1&diff=4365404&oldid=4365295 see postitus peaks olema tema poolt nõusolek]). Ütlen ette ära, et olen blokeerimise poolt. Teistel on lõppude lõpuks muudki teha kui ainult tema prahti koristada. --[[Kasutaja:Voorits|Voorits]] 7. veebruar 2016, kell 11:26 (EET) ::::::ok, ok. Ma ei hakka oma surmamõistmist siin pealt vaatama ja kaasust tekitama. Tõmban ise leebet. Kui mõni mu tehtud artikkel tahetakse kustutada, siis palun teisaldada mu kasutaja nimeruumi. Good luck!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. veebruar 2016, kell 11:34 (EET) :::::::test lõpetatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. veebruar 2016, kell 19:44 (EET) :::::::: Kurb küll. Nii hea ja rahulik oli viis päeva siin. Tuli lausa tööisu tagasi. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 15:56 (EET) :::::::::eks mulgi tuli tööisu tagasi. Eks püüan rohkem, et teiste tööisu ei kaoks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. veebruar 2016, kell 16:02 (EET) Einoh. Mina oma 5. veebruaril 2016 kell 19:05 kirjutatud küsimuse küll ei kirjutanud pealkirja BLOKEERIMISED alla. Kustutan selle ebatäpsuse. Küsimus oli ikka Jüri Talu artikli kohta. --Mona 14. veebruar 2016, kell 18:36 (EET) ==Järjejutu järg== Kui Sa linke korda ei tee, jäta parem [[Karl Kask|sellised]] täpsustusleheküljed tegemata. Meenutan, et teised ei ole koristajad. Parem olgu artiklites punased lingid kui eksitavad sinised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. veebruar 2016, kell 05:54 (EET) Järgmine osa. Vaata, kui inimene kirjutab midagi ja paneb selle alla oma allkirja, käib see allkiri TÄPSELT AINULT selle jutu kohta, mis tema kirjutas. Kui Sina selle vahele või kohale midagi muud kirjutad, on see võltsimine. Nii ei saa keegi enam kindel olla, et tema jutu vahele ei kirjutata midagi, mis laseb tal näiteks paista idioodina. Ka pealkirjaga saab lasta sõnumit hoopis teises valguses paista. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 01:32 (EET) :pole nõus. Enwikis (https://en.wikipedia.org/wiki/Discussion_page) on nii ("Section headings: Because threads are shared by multiple editors (regardless how many have posted so far), no one, including the original poster, "owns" a talk page discussion or its heading. It is generally acceptable to change headings when a better header is appropriate, e.g., one more descriptive of the content of the discussion or the issue discussed, less one-sided, more appropriate for accessibility reasons, etc. To avoid disputes, it is best to discuss a heading change with the editor who started the thread, if possible, when a change is likely to be controversial.")--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. veebruar 2016, kell 10:24 (EET) ::Minu arvates võib pealkirju arutelulehele ülevaatlikkuse huvides lisada küll kes iganes. Muidugi ei tohiks need olla teema suhtes eksitavad. Kuhu ja milliseid Estopedist paneb, ma ei ole jälginud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 6. veebruar 2016, kell 16:03 (EET) ::: Mina olen jälginud. Ja neist see jutt ka juba eelmine kord alguse saigi. Seda saab siis teha ainult arukas inimene, keda usaldatakse ja kes saab aru, millest arutelus jutt käib. Eelmine kord algatas selle teema vist Pikne ja tookord oli just nimelt näiteid, kus Estopedist oli jutust vastupidi aru saanud. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 6. veebruar 2016, kell 17:01 (EET) Palun vaata [[Arutelu:Aidu vald]]. Teised ei ole Sinu koristajad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. veebruar 2016, kell 18:02 (EET) Järje järg. Kui on nii kiire, et isegi läbi ei jõua lugeda, siis pane parem kõigile "artiklitele" kohe toimetusmärkus juurde. Teised ei ole Sinu koristajad, kuidas Sa ometi aru ei saa. Need vead on siin järjest ka uute artiklite resümeedes näha. Entsüklopeediaartikleid ei tehta ühe minutiga. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. märts 2016, kell 01:45 (EET) :millistest vigadest sa räägid? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 10:40 (EET) :: Epp peab vist silmas neid artikleid, kus oli omastavas "mõisa" asemel "mõis". Ma parandasin mitu tükki ära, võib-olla mõni veel jäi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2016, kell 16:17 (EET) == Veel veeldetuletuseks == Mingi kaks aastat tagasi lubasid sa oma tehtud vigased ref-märgendid kuupäevaartiklites ära parandada, siiani pole sa seda teinud. Oleks nagu aeg &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. veebruar 2016, kell 14:00 (EET) :õige märkus. Tollal eeldasin, et saan selliste asjade jaoks bot-konto luua, ent too keelati mul ära. Ja üldiselt ma püüan Viimaseid muudatusi mitte risustada, sest neid ei suudeta praegugi enam täies mahus jälgida. Vaatan, mis sellega teha annab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2016, kell 14:20 (EET) ==Aastaarvude vahel mõttekriips== Aastaarvude vahel tuleb kasutada mõttekriipsu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:46 (EET) :tean. Arvutiga on see lihtsalt tülikas ja mõnikord ununeb ka skriptiga automaakontroll ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. märts 2016, kell 16:51 (EET) ::Alt0150 – pole ju raske meelde jätta, seda läheb ju sageli vaja. Väga mugav. Prooviǃ --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 25. märts 2016, kell 14:39 (EET) == Eesti sport vs Sport Eestis == (üle toodud siit: [[Kasutaja arutelu:Ahsoous]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. aprill 2016, kell 09:13 (EEST)) Kuskil arutelus sai seda sõnamängu juba mängitud. Üks argument "Eesti sport" kasuks on veel see, et siis saab süsteemselt nimetada kategooriad, nagu "Eesti spordi mallid" (vs Sport Eestis mallid?), Eesti transpordi mallid (vs Transport Eestis mallid?) jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2016, kell 18:31 (EEST) : {{ping|Estopedist1}} Vaata, kuidas nüüd öelda, aga Eesti sport ja sport Eestis ei ole mitte päris üks ühele sünonüümid, ahk siis ma kipun arvama, et tegelikult on neid mõlemaid vaja. Näiteks Eestis peetud maailmameistrivõistlused, kus ei osale mitte ühtegi eestlast ei klassifitseeru kuidagi esimesse, küll aga teise kategooriasse. Väliseesti sportlased, kes pole mitte kunagi Eestit esindanud ja Eestis võistelnud klassifitseerud aga esimesse, küll aga mitte teise jne. : Teine asi puudutab spordialasid ja mitte sporti üldiselt. Ma küll ei tea ühtegi spordiala, mille nimetuses oleks sees Eesti, kuid on näiteks Kuuba pesapall, Türgi maadlus, Austraalia jalgpall vm. Kuidagi nagu imelik oleks kategooria nimi Kuuba Kuuba pesapall või Uus-Meremaa Austraalia jalgpall. : Sport spordiks aga minnes näiteks kultuuri poole üldisemalt. Näiteks ESTO-päevad /ja eriti nende raames peetud üksiküritus/ saab olla vist mingi eesti kultuuri osa ja ka näiteks kultuur Kanadas, aga mitte Kanada kultuur. : Aga nüüd su küsitud mallide kategooriad: ka nende puhul tuleb siiski kontekstist lähtuda. Üldiselt vist tõesti Eesti spordi mallid, aga mingite asjade puhul tuleb kindlasti ette ka vastupidist olukorda (see ei pea olema sport ja ka mitte Eesti). Samuti on väga võimalik, et kategooria nimi jääb mõlemat pidi väga imelik ja siis tuleb kategooria nimetuses hoopiski sõna 'mallid' esimeseks tõsta või siis üleüldse pikemalt kirjutada. Aga kõike seda tuleb vaadata igal konkreetsel juhul eraldi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. aprill 2016, kell 15:32 (EEST) ::Nt Kuuba puhul võikski siis teha erandi "Kuuba pesapall Kuubas". Aga eks ootame uut verd selle arutelu jätkamiseks tulevikus :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 18:21 (EEST) == Mitmekordsed ümbersuunamised == Ära tee mitmekordseid ümbersuunamisi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:52 (EEST) :bot parandab need automaatselt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:53 (EEST) :: Jah, aga võib ka ise juba vältida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 15:55 (EEST) == Viited == == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Viidete üksiksõnade linkimine == Minu meelest on õigustatud viidetes üksiksõnade linkimine, kui on nt tegemist nimega. See aitab kaasa Vikipeedia sidususele. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:55 (EEST) :kui nõnda kokku leppida, siis küll. Kui seda aga lubada, muutub bibliokirjete linkimine suvaliseks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 11:57 (EEST) ::Mu meelest ei ole see keelatud olnud.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. mai 2016, kell 12:05 (EEST) == "Läbipaistmatud lingid" == Jah, ma arvan, et me võiksime kirjanduse loetelus (konkreetselt siis nt Loomingu Raamatukogu köidete puhul) järgida originaali kirjaviisi/nimekujusid. Mis nendes "läbipaistmatutes linkides" nii paha on?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 12:32 (EEST) :läbipaistmatute linkide puhul on mh halb see, et eriti kui need on punased, siis alati hiirega liigud sinna peale ja kontrollid, et kas on link on vigane. Liikudes lingi peale, aga avastad, et link on tegelikult ok--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 13:13 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Vanus == Kui millegi vanust hinnati kaks kümnendit tagasi, siis võiks seda vastavalt märkida. Muidu eksitab see lugejat. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%A4du_kuusk&type=revision&diff=4461642&oldid=4461629 Näide] :kindlasti võiks. Suur probleem on see siis, kui väide on viitamata. Kui väide on viidatud, siis korrektne on niikuinii allika järgi fakti kontrollida. Etwikis on veel muidugi see viga, et viimaseid muudatusi ei automaatkontrollita ja seetõttu võib ilusti viidatuid väiteid mõni vandaal kahjustada (nt eemaldab viite)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 01:48 (EEST) ::Kui esitatud väide ei ole õigesti mõistetav ilma fakti allikat kontrollimata on refereerimine täielikult ebaõnnestunud. Näiteks antud juhul on sisuliselt 120 vs 140. On ikka erinevus küll. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. august 2016, kell 03:03 (EEST) P.S: Soovitan osa arutelulehest arhiveerida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. august 2016, kell 19:37 (EEST) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. august 2016, kell 12:26 (EEST) == Chasper Kazparovich and The Deltahead == {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | '''Chasper Kazparovich and The Deltahead''' on aastal [[2006]] [[Pärnu]]s loodud punkansambel, mis kandis kuni detsembrini 2006 samaaegselt nimesid '''tRakatS''' ja '''Tom and The PUNX''', '''Fu*k Revolvers''', pärast seda aga nime '''Deltähead'''. Alates augustist 2007, kannab bänd ametlikult nime '''Chasper Kazparovich and The Deltahead'''. <nowiki>===Püsiliikmed===</nowiki> *[[Chasper Kazparovich]] - bänd, juhtmevaba elektrikitarr, šõu *[[Thomatheus Buck]] - bass, vokaal *[[Danila Brutaloff]] - kitarr, trummid *[[Albert Marginal]] - kitarr, vokaal, kontseptsioon *[[Ivan Belkasson]] - trummid <nowiki>===Kaasliikmed===</nowiki> *[[Matt Samuel Berlioz]] - produktsioon, efektid, masterdus,taustvokaal, trummid (stuudios), cowbell, taustvokaal (live) <nowiki>===Endised Liikmed===</nowiki> *Adoline Wunck - bokaal *Elis Elbing - vokaal *Lance Belli - vokaal *Pete Green - trummid *Dave Wood - trummid *Way (to) Go Dalz - kitarr *L.E.F.K.A. - cowbell *Tipp - cowbell *Sarah Spanks - cowbell *[[Erich Schmidt]] - trummid *Ena Kõrv - vokaal, [[cowbell]] <nowiki>===Ajalugu===</nowiki> *Bänd salvestab '''Studio69''' stuudios alates 2007. aasta augustist plaati, mis kõigi eelduste kohaselt saab kandma nime '''"Kingi [[Rivo Kingi]]le üks ilus päev"'''. Esikplaadilt on ilmunud kaks singlit: '''"[[Rivo Kingi]] hoiab Teie nibud pringid"''' ja '''"Minu tädi on [[Tiiu Silves]]"'''. <nowiki>===Liikumine===</nowiki> Deltaheadi nime all tegutseb ka omamoodi liikumine, mille osadeks on: {{lisa viide}} *[[Chasper Kazparovich]] Pictures - filmistuudio. *[[Albert Marginal]] Designs - T-särkide disainimine ja tootmine. *Deltaheadi kunstiosakond - peamiselt [[stencil]] kunsti levitamine, kuid esineb ka teisi praktikaid. *liikumine "Staaritsemise vastu" - muusikuid ja muusikalisi kollektiive ühendav liikumine. *Adoline Wunck - fotokunst. *S6rmkybar Designs - Albert Marginali ja Matt Samuel Berliozi disaini tsunft. *[[Haute couture]] by Sarah Spanks - rõivaste disain ja tootmine. *Punklammutus O/I (Osavad Inimesed) - koristamise-, lammutamise- ja kolimisteenus. *Studio 69 - [[Matt Samuel Berlioz]]i heli salvestamise stuudio *[[Chasper Kazparovich]] and The Deltahead - bänd * Volleyball Club Deltahead and Urods - amatöör võrkpalli võistkond <nowiki>===Välislingid===</nowiki> *[http://sammal.papera.ee/tiiu/delt%e4head%20-%20minu%20t%e4di%20on%20tiiu%20silves.mp3 Minu tädi on Tiiu Silves] (mp3) *[http://sammal.papera.ee/rivo/rivo.mp3 Rivo Kingi hoiab Teie nibud pringid] (mp3) * http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=4046 - Chasper Kazparovich and The Deltahead Eesti Ansamblite Andmebaasis * http://www.purevolume.com/chasperkazparovichandthedeltahead - bändi lehekülg Purevolume lehel. *http://www.parnupostimees.ee/021107/elu/10079641.php - artikkel bändist Pärnu Postimehes (02. november 2007.a.). *http://sloleht.ee/index.aspx?v=forum&subtopicID=73009#form - artikkel SL Õhtulehes (02. november 2007.a.) |} ==Valdade lingid== Ära paranda valdade linke, tee lihtsalt ümbersuunamised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:05 (EEST) :mu meelest on nende ümbersuunamiste tegemine halb, sest need on desorienteerivad. Eksisteerib ju vaid üks vald, ent ümbersuunamine näitab, et neid on mitu. Ma pole küll ka vastu neid ümbersuunamisi tegemast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 00:07 (EEST) ::erandjuhtumina (?) olen ma analoogset ümbersuunamist teinud tänavate puhul, mis pole Tallinna tänav. Nt kui Tartu tänavale X on märksõna reserveeritud, siis mõnikord olen teinud ümbersuunamise märksõnale X tänav (Tartu). Selle põhjus on see, et X tänavanime on Eestis mitu ja enamasti on see X ka Tallinnas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 10:26 (EEST) :::Mu meelest ei ole massiline ümbersuunamiste tekitamine ("süsteemsuse huvides") ka hea, kui neid tegelikult tingimata vaja ei ole. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. august 2016, kell 11:23 (EEST) ::::üldiselt nõus, ent nt tänavate puhul on linkimine lihtsam Tallinna prioriteeti silmas pidades. Valdade puhul [[kasutaja:Andres|Andres]] soovitas teha ümbersuunamised. Ma ise ei näe valdade puhul mõtet, ent kuna neid linke on massiliselt tehtud, siis v-o on vajalik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:29 (EEST) Ma seda ei mõelnud, et peaks uusi ümbersuunamisi tegema, lihtsalt need lingid, mis juba on, tuleks ümbersuunamisteks teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2016, kell 11:55 (EEST) ==Ajalooliste toponüümide saksakeelne täiend== Kas ei peaks saksakeelsetel nimedel olema täiend, nagu eestikeelsetel on? {{allkirjata|193.40.110.5|12. august 2016}} :need võib lisada, nt Geimeinde Owerlack ([[Patküla vald]]). Mõisate puhul on see ilmselt keerulisem, sest vist võib olla nii Hof, Gut ja v-o veel midagi--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. august 2016, kell 15:31 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Estopedist1, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.133|217.66.158.133]] 13. august 2016, kell 10:48 (EEST) == Eesti kohanimeraamat == Eesti kohanimeraamatule viitamiseks on [[mall:EKNR]]. --Metsavend 1. september 2016, kell 16:05 (EEST) == Väike nõid == Väike nõid väike nõid see on raamat lasteraamat selle on kirjutanud ma soovitan seda kindlasti lastel lugeda aga nüüd vaatame mis edasi saab väikee nõid väike nõid oli kõigist teistest nõidadest väiksem ja noorem ta oli vaid 127 aastane . meile võib see tunduda väga vana aga nende jaoks oli see nagu alles sündinud teistele nõidadele ei meeldinud väike nõid kuna ta tegi aleti teistele oma võlumisega head , teised nõiad olid kurjad ja tigedad . ühel päeval kutsuti kõik nõiad kokku ja tehti nõidade tantsuõhtu loomu likkult et kõik tahtsid sinna minna väike nõid isegi tahtis ja ta läks kõik pidid näitama mida ta oskab ja väike nõid näitas see oli küll lõbus mis ta näitas aga siis kui üks halp nõid hakkas rääkima kuidas ta on kogu aeg teistele head teinud võeti tal luud ära ja saadeti minema jala , väike nõid oli õnnetu ta küll tahtis hea nõid olla . ==Artiklite algus== Palun väldi artiklite alguses "oli -nud"-konstruktsiooni. See on keeleliselt halb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:40 (EEST) :ma ei näe põhjust selle vältimiseks, sest ka nt EKSSis on mitmeid näitelauseid sellega. Asendusfraas nt "oli tegev, oli mängiv, oli laulev jne" on mu meelest naljakas. Aga keeleliselt ainuõige?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:47 (EEST) :: Neid on ju ümber tehtud. Kesksõna pole üldse tarvis kasutada. :: Too mulle mõni näide EKSS-is~t. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 13:52 (EEST) :::Selle "oli -nud"-konstruktsiooni kohta võiks küsida Keelenõust. EKSSi näiteid: *Ta oli kogu rahataskus leiduva raha maha mänginud. *Kord varem oli Sergejev ise mulle seda kaebamisi öelnud. *Teadis karvapealt, kes mida oli öelnud. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2016, kell 14:56 (EEST) :::: Need on ju hoopis teistmoodi kasutatud. Siin on [[enneminevik]], Sinu näidetus on ''oli'' ja täiendina kasutatud [[mineviku kesksõna]]. :::: Küsi siis Keelenõust, aga esita näitena oma koostatud laused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. september 2016, kell 15:04 (EEST) :::::Sain Keelenõust vastuse. {| class=wikitable border=1 cellspacing=0 | Küsisin: <code>Akadeemilistes kirjutistes on siin-seal "oli + -nud"-vormiga lauseid: nt "X postijaam oli Võrumaal asunud postijaam". Kas see on keeleliselt vigane? Kui on vigane, siis miks? Keelekõlalt tundub see väga loomulikuna.</code> :Vastati ([[Tuuli Rehemaa]]): Keeleviga siin pole, küll aga on lause kordusega koormatud ja lohisev. Mineviku kesksõna fraasi "Võrumaal asunud postijaam" võiks korduse vältimiseks vormistada kõrvallausena: X oli postijaam, mis asus Võrumaal. Sama info annaks edasi ka lause: X postijaam asus Võrumaal. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) |} ::::::eks ma püüan siis seda vältida. Nt Varbuse postijaam oli postijaam X kohas. Teine variant (s.o X postijaam asus Võrumaal) etwikis ei sobi, sest me ei saa linkida terminit (s.o postijaam)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. september 2016, kell 13:31 (EEST) ::::::: Saame põhimõtteliselt linkida küll, kuigi seda ei peeta heaks tooniks. Ma ei ole kindel, et me saaksime kirjutada "Varbuse oli postijaam". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. september 2016, kell 23:57 (EEST) ::::::::täpselt nii. Analoogne on nt isikuartikli esimene fraas ''X von Sass'', kus ma olen "hälbivalt" linkinud suguvõsa nime ''von Sass'', ent mulle tundub see suguvõsade juures hea lahendus. Fraas ''Varbuse on postijaam'' on vist juba sisuliselt väär. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. september 2016, kell 00:03 (EEST) ::::::::: Võib-olla see viimane ei ole sisuliselt väär. Arusaamine oleneb kontekstist, aga selguse huvides tuleks märksõna ikkagi välja kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. september 2016, kell 11:30 (EEST) == Pilt artiklisse == Kui pilt on olemas, siis ära jäta seda artiklis kasutamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 20:46 (EEST) :"Ma ei tee väljagi sellest".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:38 (EEST) ::Aitäh.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. oktoober 2016, kell 19:49 (EEST) ==4 Non Blondes album== Ma kirjutan sulle praegu meelega siia. [[4 Non Blondes]] andis välja ka albumi "Hello Mr. President". Aga OK, see on kontsertalbum, kuid su lause on sisult ikkagi vigane. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. november 2016, kell 10:01 (EET) :parandasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. november 2016, kell 18:02 (EET) == Kapsta mõis vs Englārte mõis == [[Kapsta mõis]] vs [[Englārte mõis]] ? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 7. detsember 2016, kell 23:00 (EET) :õige märkus. Tuleb otsida allikaid. Alustasin arutelu siin: [[Arutelu:Englārte mõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. detsember 2016, kell 00:23 (EET) == Tänapäevane haldusjaotus == Sul on kubermangude artiklites öeldud, et tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad nende alad Venemaa koosseisu. See ei ole õige, sest Venemaa koosseisu ei saa midagi kuuluda haldusjaotuse järgi. Palun paranda, nii nagu ma parandasin artiklis [[Stavropoli kubermang]]. Sellest aga oleks paslik rääkida küll, kuidas kubermangu territoorium suhestub praeguste haldusüksustega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 18:16 (EET) :{{OK}}--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2016, kell 15:45 (EET) == Kustutatud kraam == '''Grand City Pelgu Kings''' oli Põhja-Tallina räppi grupp kuhu kuulusid: [[Metsakutsu]], Wild Disease, Ice. '''Paingreed''' on [[Pärnu]]s [[2003]] - [[2006]] tegutsenud [[screamo]] ansambel. Bändi liider oli [[Rivo Kingi]] ja selles lõid kaasa teiste hulgas ka [[Joosep Järvesaar]] ja [[Rauno Kutti]], keda teatakse pigem ansambli [[Bedwetters]] liikmetena. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 13. jaanuar 2017, kell 15:59 (EET) :tänu! Kasutasin infot, sest eeldan, et need on ikkagi tähelepanuväärsed ansamblid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2017, kell 00:02 (EET) :: Kahtlen. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2017, kell 00:57 (EET) ==Dibosvits== Tervist. Kas selgitaksite, miks teie ja teised kasutajad pidevalt kustutavad minu lehekülge [[Dibosvits]] ja ei anna mulle õigust seda lehekülge luua? {{allkirjata|88.196.34.193|20.01.2017}} :arutelut jätkasin siin: [[Kasutaja arutelu:Tuudur]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. jaanuar 2017, kell 23:04 (EET) ==Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad== Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad käivad samuti püstkirjas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. jaanuar 2017, kell 13:48 (EET) :vist tõesti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. jaanuar 2017, kell 13:52 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:51 (EET) == Suomalaiset ja eestiläiset järvet? == Hei! (huomasin, että kirjoitat järvistä ja osaat myös hieman suomea) Kirjoittelen pääasiassa fi-wikiä ja ajattelin tiedustella halukkuutta yhteistyöhön. Olen tehnyt yli tuhat suomalaista järveä ja kirjoittanut ne käsin. Viimeaikoina olen hyödyntänyt Excel-taulukoita ja se kirjoitaakin Suomen ympäristökeskuksen tiedoista artikkeliin 1700 metrin aloitustekstin, jota kirjoittelen sitten lisää. Nyt kun olen ottamassa (lupahakemus käynnissä) käyttöön AWB-botin, voin tehdä hyvinvalmistellusta taulukoista useita järviä kerrallaan. Olen miettinyt sitä, että kielihän ei ole botin käytössä ongelma, koska siinä teksti kirjoitetaan ennakkoon tiettyyn muotoon ja järven tietosisältö tulee taulukosta. Kun saa aikaiseksi bottiajon, joka tyydyttää suomalaisia, kiinnostaisiko se myös eestiläisiä. Sama bottiajo, mutta eestinkielinen, voidaan ajaa myös et-wikiin. Toinen huomio liittyy eestiläisten järvien pieneen määrään fi-wikissä (5 järveä ja 8 jokea, hah hah). Onko et-wikissä kellään käytössään aineistoa, jolla esstin järvet saisi ajettua fi-wikiin? Mikäli olet kiireinen, mutta tiedät, kelle tällaisen pyynnön voisi ohjata edelleen, olisitko ystävällinen ja tekisit niin. Olen kuitenkin halukas tekemään yhteistyötä juuri sinun kanssasi.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 29. jaanuar 2017, kell 22:05 (EET) :I can only read Finnish but not to write in Finnish. Bots are valuable tools but I am quite rookie with them. Best online ressources for the lakes of Estonia are as followed: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPmxa9vw9VjIwM7rUFWbq7EJwR4wzFBY (just an example) and pdf-document (originally a book): http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf. I am quite sure that bot can grab the information from there and then it is possible to creat bot's articles. By the way, etwiki have [[Eesti järvede loend]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 16:06 (EET) Funny how you claim to know all these languages. :Well, its not so "funny". Im born in Sweden, so germany goes when readed and listened, estonian is a brother language, so its easier to read than write. I can't speak estonian, but I do understand little, if speaker does not hurry too much.. ;-) I have read much historian and archaeological texts in estonian. So, the order I used was the same as how well my skills are. Thanks for that file and the link to the goverment site of wather supplies. I have a feeling, that I am going to learn lots of new words in estonian limnological glossary... XXX You mentioned bots as a robust working tool. Thats correct, when I collect data to a prloject, I put the data in Excel files. Excel in nice cause I can prosess language in it and make sentences, whitch has a full meaning and include links to fiwiki terms. A poor preparation make readers only angry, when there is no information given. So, when the facts are right, can we write it whth a bot, but after math is to visit every article and write more text in it. If there is no man made touch in it, the bot is only for the competition between different languages to whom has the biggest wikipedia..! --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 18:36 (EET) :: :) I personally think that there are no need to create for example articles of lakes of Estonia (or villages, or rivers etc) in other Wikipedias (like French, Spanish, Japanese, Volapük). Except bigger/longer ones or some other specific ones. --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. jaanuar 2017, kell 23:32 (EET) :: I agree, but except for those lakes, that are either big, exceptional fishy, important for drainage systen, water resevoair or known (Tallinn). The rast of the lakes are worth mentioned when discussed in some other matter. I did calculated, that in et-wiki there are already about 930 lakes or ponds. What I have in mind, is to write of those lakes, that are important to finns in matter of tourism, fishing and enjoying of nature and science. It can be counted in few houndred. The list I copied from the site [[Eesti järvede loend]] included over 2400 lakes, but that is too much for me. The next generation will write them all, I think ;-). It will take some time now to collect the data I need for those lakes I will choose for the project. I will need certainly a lots of help, but I will "give" some help back in some way. I have resources on issues pending on finnish subjects where I can help with. For example I can give hints how make Kansalaisen karttapaikka work in et-wiki like this <nowiki>{{Kansalaisen karttapaikka|Paattakaisjärvi, Lempäälä|61.34656|23.87254|mittakaava=8000|viitattu=27.1.2017}}</nowiki>. I dont need to be high profiled on this, but if you know somebody, who are interested in geography subjects, I could ask for help and work with them.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 15:47 (EET) == Kysymyksiä eestiläisistä järvistä == Thanks again for the file of Estonian lakes. It has been very useful and my time has gone with loading it to Excel-tables. The loading is mostly done, but I have issues with hyrdrological terms in sissejuhatus text. At the end of each table there are list of rivers (vooluveekogudega) attach with the lake. I'm afraid I lost the logic of the accurace meanings of those attributes (letter in front of each river). Could you please write briefly down, what are the explanations of each letter? a: l: s: v: Then there is the diffrences between paisjärv and tehisjärv. I think paisjärv has to have a dam (pais) and tehisjärv is the rest of artificial lakes. When paisjärv has been made by damming water on enviroments natural ground, tehisjärv has been made by example digging a hole in the ground. Have I right? I already thanks for your anwers, and ask the last question: do you have a template (Mall:) for finnish [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]] (like [[:fi:Malline:Kansalaisen karttapaikka]])? --[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 4. veebruar 2017, kell 09:46 (EET) :a = '''a'''sukohajõgi for the paisjärv, in other words: the river of which the paisjärv is feeding for (gets its water) :l = '''l'''äbivool (river which ends to lake but also continues from the lake (flowing through the lake)) :s = '''s'''issevool (the river which ends to the lake) :v = '''v'''äljavool (the river which starts from the lake) Yes paisjärv has to have a dam. Tehisjärv is any artificial lake, includes paisjärv. Never seen in Estonian Wikipedia the template related to [[:fi:Kansalaisen Karttapaikka]]. One my question also: using the Excel is interesting. Could you send me (to my e-mail) any xls-file so I can see the structure? If it is a secret then let it be.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2017, kell 11:04 (EET) ::I did understand that "paisjärv 's väljävool = asukohajõgi" ? I had some doubt about that, but now I am happy, course I change make excel-file data to meaningsful texts. I have studied "alkalitroofne, ..." for text of water quality and read brefly about "Veepoliitika Raamdirektiivi" and its classification. Then I did write [[:fi:Viron järvet]], [[:fi:Alkalitrofinen järvi]] and finaly made a starting list [[:fi:Luettelo Viron järvistä]] for collecting all lakes a will soon write. Even if I have all lakes on Excel-file, there is no sence to write them all. What I have in mind is to pick integering lakes and publish them. For example I will begin with 30. biggest lakes at first, then I wlii consentrate to small issues ("alkalitroofne järv" ect.). There must be popular lakes for fishing and rivers and lakes for paddling ect. The most work is done, but there will always be minor improvements to do in the run. ::I may some day do that Kansalaisen karttapaikka- mall to et-wiki, becouse it offers nice maps and aereal photos to customers for free. Its my pleasure, if et-wiki is full of articles of Finland. ::Excel-file, yes. I have no secrets and I gladly shear what I have done. It has took some hours to do and if threre are any possibility that it can be useful for sombody else, I can give it the copy away. I is not ready, but I can give two files now to you for study them. If you could send me your e-mail addres to my account: jari.hokkanen@pp7.inet.fi. When I will send you some files. Thanka again.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 6. veebruar 2017, kell 16:46 (EET) I you got the files I send you. I noticed afterwards, that there must be some Excel-formulas, that depends of my computer addres-systen of files. Those links, whitch picks up valds and maakonna, are now broken.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 8. veebruar 2017, kell 23:17 (EET) I have made some 20 Estonian lakes with Excel+AWB-bot, they are listed in [[fi:Luettelo Viron järvistä]]. I also translated two articles from et-wiki: [[fi:Alkalitrofinen järvi]] and [[fi:Asidotrofinen järvi]]. I am going to make some examples of the lakse mentioned in those articles. I have met quite a resitance to make articles with bots. So my making is slowed down to 30 articles per week. We will see, how people responds to the project. If there are no bigger resistance left, I will be able to make much more lakes with bot-technics. That Excel-file I sent to you, is now ready. It is useful only with AWB and a template-file I have writen in finnish. I am going to pick up interesting lakes to publish in near future. If there are some people in et-wiki which are interested in my work, please tell then to contact me. I have a question about the water levels of Estonian lakes (Kõrgus merepinnast). Do you know any reliable source for water levels? I am lacking that information for most of the lakes.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 5. märts 2017, kell 22:04 (EET) :I don't know any reliable sources for waters levels of Estonian lakes. But I am not a specialist anymore. For Estonian rivers some information can be found here: http://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/graafikud/. In addition: for me it is quite easy to do 50 articles per day without using bots, if there exists a good primary source in the Internet :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. märts 2017, kell 15:13 (EET) ::Thank you for the url-link. In Finland levels are printed in maps, so in Estonia levels has to be picked up in different ways. And you surely make a point, when you told me that its easy to meka 50 article in a day. It takes several days to collect data to one Excel-table. Then prepairing bot-run takes litle more time. So it is not efficient to write Bot-articles this way. Im practising for future and bigger giggs. The big deal is comming: write finnish lakes with area over 100 hektar. There are 3500 such a lakes. It will take months to collect that data.--[[Kasutaja:J Hokkanen|J Hokkanen]] ([[Kasutaja arutelu:J Hokkanen|arutelu]]) 7. märts 2017, kell 21:49 (EET) ==Konstruktsioon "oli ... -nud"== Palun ära kasuta konstruktsiooni "oli ... -nud". Kirjuta selle asemel "oli ..., mis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 13:38 (EEST) :püüan, ehkki ma pole aru saanud, miks see vale. Tundub nii keeleloomulik olevat. Me küsisime konstruktsiooni kohta ka EKIst, aga ka nemad ei pidanud seda valeks, küll aga vist mittesoovitatavaks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 15:42 (EEST) :: Kui ma näiteks ütlen, et ma olin väsinud mees, siis see ei tähenda, et ma sel ajal väsisin, kui ma väsinud olin, vaid et ma olin juba väsinud. Või võta "armunud". Võib ehk ka teisiti tõlgendada, aga see ajab lugejal ajud krussi. Ja see on halb stiil. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:03 (EEST) :::kas fraas "oli 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" ajab lugejal ajud krussi? V-o on tõesti parem "oli 1911–1919 Tartus '''ilmuv''' ajakiri" või "on 1911–1919 Tartus '''ilmunud''' ajakiri" või [[kasutaja:Andres]]e pakutu (kindlasti keeleloogiline ja õige, ent tahaks ilma komata) "oli ajakiri, mis ilmus 1911–1919 Tartus".--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 19:32 (EEST) :::: "Ilmuv" võiks minu poolest ehk isegi olla, aga kardan, et see kõigile ei sobi. "On ... ilmunud" ei sobi, sest ajakirja enam pole. :::: Miks koma ei või olla? :::: Minul igatahes küll ajab ajud krussi ja harja punaseks. (Andres) [[Eri:Kaastöö/146.255.183.21|146.255.183.21]] 7. aprill 2017, kell 19:42 (EEST) == Vaik == <nowiki>[[Pilt:Résine.jpg|pisi|[[Mänd|Männi]]<nowiki>vaik</nowiki>]] <nowiki>[[Pilt:Pecher.jpg|pisi|Vaigu korjamine (enne 1997)]]</nowiki> '''Vaik''' on läbipaistev või tuhm [[viskoossus|viskoosne]] või tahke [[amorfsus|amorfne]] orgaanilist päritolu aine.<ref name="Kunstileksikon">Kunstileksikon. Tallinn: [[Eesti Klassikakirjastus]], 2001. Lk 459</ref><ref name="EKSS">{{EKSS|vaik}} (vaadatud 24.03.2017)</ref> Looduslikku vaiku eritavad näiteks [[okaspuu]]d.<ref name="EKSS"/> Vaiku kasutatakse muu hulgas [[liim]]ide ja [[lakk]]ide valmistamiseks.<ref name="Kunstileksikon"/></nowiki> == Maaler == ''Maalri töö algab pinna ettevalmistamisega lõppviimistluseks. Remontimisel ja renoveerimisel tuleb kõigepealt vana värv või kattematerjal hoolikalt eemaldada, vajadusel pind tasaseks pahteldada. Seejärel kannab maaler ettevalmistatud pinnale värvi või laki. Värvid või muud viimistlusmaterjalid valib ta vastavalt keskkonnatingimustele, arvestades kindlasti ka kliendi soovidega. Mõnel pool maalrid ka krohvivad ja teevad tapeetimistöid – mõõdavad ja kleebivad ruumide seinte ja lagede katmiseks tapeeti, tekstiili jms. Ehitusel on kõik omavahel seotud. Maaler saab oma tööd tegema hakata siis, kui on teada, et edasised ehitus- või remonditööd viimistlust rikkuma ei hakka. Maalrite ja teiste ehitustööliste tööd korraldab tavapäraselt objektijuht.'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. mai 2017, kell 20:11 (EEST) ==Lingi täpsustused== Ära pane täpsustuseks selliseid asju nagu USA album (ja ka Eesti album) või USA laul, pane ikka esitaja nimega ehk siis Sister Sledge'i album, Beyoncé laul jne. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. juuni 2017, kell 15:58 (EEST) :jah. Olen analoogsetel juhtudel olnud kimbatuses, et kas kasutada kuju "Eesti album", "Smilersi album" või "album, 2006". Samad küsimused nt väljaannete jt puhul--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2017, kell 16:03 (EEST) ::näen, et oled ([[kasutaja:Ahsoous]]) teinud lingi [[Meeletu maailm (Terminaatori laul)]], ent eeldame, et see on ainus sellenimeline laul. Minu meelest sellisel juhul on täpsustusmärkuse komponent ''Terminaator'' desorienteeriv (eeldab ju, et on veel mõni sellenimeline laul, aga tegelikult pole). See on tegelikult küll põhimõtteline küsimus, mida võiks ka võõrvikidest uurida, mida nad on teinud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuni 2017, kell 18:38 (EEST) ::: Vaata http://erb.nlib.ee/?kid=24401468 ehk siis ka Ojakääru laulu on selle pealkirja all salvestatud, seega ei ole see mitte ainus. Kuid kui sa uurid teisi vikisid, siis kui ka pealkirja puhul teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha. Aga tegu on mõtlemiskohaga küll. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. juuni 2017, kell 20:38 (EEST) :::: Artikli täpsustus peaks olema just nii nagu Ahsoous tegi. Sulgudes kelle laul, singel või album. Kategooriates me kasutame riigi nime [[:Kategooria:Muusika kategooriad riigiti]] ja aastaid [[:Kategooria:Albumid aastati]], artiklites mitte. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 03:21 (EEST) :::::[[kasutaja:Ahsoous]] mõttekäik jääb segaseks. "... teha täpsustus (laul) siis kujult (Terminaatori laul) tuleb sinna nii ehk naa ümbersuunamine teha." Miks nii ehk naa ümbersuunamine teha? Meil on massiliselt pealkirju kujul "[[Parim päev (album)]]" või "[[Absoluutselt (singel)]]" (aga Ahsoouse järgi peaks olema vastavalt "Parim päev (Getter Jaani album)" ja "Absoluutselt (HU? singel)". Toimetajatel ja uute artiklite tegijatel on muidugi lihtsam linke lisada (linkimise tippimisel söödab vikiprogramm lingid ette)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ::::::et see on põhimõtteline ja üldine vikipealkirjade vormistamise küsimus, siis arutelu tuleks jätkub Üldises arutelus: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Lingi täpsustused]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuni 2017, kell 10:20 (EEST) ==Eesti-USA suhted== Artikli Eesti-Ameerika Ühendriikide suhted sisu: "Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted on Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted. Need suhted on olnud tugevad alates Eesti iseseisvumisest 1918. Riigid on omavahel liitlased ja partnerid. USA Globaalse Juhtkonna (inglise U.S. Global Leadership) 2012. aasta raporti sõnul toetab USA juhtkonda (inglise U.S. leadership) 31% eestlastest vastanutest, 32% inimestest ei toeta ja 37% ei oska oma suhtumist hinnata[1]. Ameerika Ühendriikidel on suursaatkond Tallinnas (Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas). Eestil on suursaatkond Washingtonis (Eesti Suursaatkond Washingtonis)." [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2017, kell 11:45 (EEST) ==Nupukesed== Kui Sa teed nupukesi, siis palun süvene rohkem, ära kiirusta. Kui Sa mõnes asjas kindel ei ole, siis küsi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2017, kell 12:00 (EEST) ==Procol Harumi nimi== Kustutasin ümbersuunamise. Saan aru, miks sa selle tegid, kuid tegelikult tundub, et artiklis olev lause on vigane. Vähemalt ilma konkreetse ja täpse viiteta seda ei saa saa uskuda. Ka Gary Brooker ise ütleb midagi muud, vaata http://www.procolharum.com/doglatin.htm &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 16:32 (EEST) :Nimedega ([[Procol Harun]] ja [[Procol Harum]]) ja nimede päritoluga (ladina sugemetega) on vist üldse segadus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 16:35 (EEST) :: Mitte Procol Harun, vaid Proc'''u'''l Harun... Inglisvikis on kirjas ajakirjas [[Cat Fancy]] ilmunud Procul Haruni pildi kohta, et Harun oli kassinimi ja Procul kassikasvataja prefiks. Seega ladinakeelega on ka nagu on. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:03 (EEST) :::minu viga. Aga siis tuleb ilmselt linkida [[Procul Harun]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuli 2017, kell 17:07 (EEST) :::: Võimalik, et sealt võib ümbersuunamise teha, kuid neid vigaseid nimekujusid on veelgi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. juuli 2017, kell 17:23 (EEST) Ära pane täpsustuseks raamat, kirjuta ikka romaan, sest ka näidend on raamatuna välja antud ja seega samuti raamat. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. juuli 2017, kell 11:01 (EEST) ==ajapaikadest== Tere! Siin see Jaan-Olle video, millest suvepäevadel rääkisin. Minu arvates hea võrdlus nn aja paikadest. https://www.youtube.com/watch?v=sCQ3dskYF_c ==Välja võetud ruwiki link== lingi eemaldamine vene viki arutelulehele on täitsa ok, kuid äkki on sealt [[:ru:Обсуждение участника:Flyagin~ruwiki|arutelulehelt]] miskit artiklisse lisada? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. august 2017, kell 17:05 (EEST) :oleksin pidanud seda läbi nägema. Lisasin igaks juhuks lingi tollele arutelulehele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. august 2017, kell 21:22 (EEST) ==[[en:Soft hyphen|shy (soft hyphen)]]== ''(arutelu algas siin: [[kasutaja arutelu:Neptuunium#.22o.22_versus_.22.25C3.25B5.22]])''--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:43 (EEST) märk ei tohi olla artikli nimes, lingi tekstis jms; ent, kui sul on näiteks mõni pikem sõna ja pead selle infokasti lahtrisse, tabeli lahtrisse, jne, paigutama, siis võib see pikk sõna kujunduse küllaltki paigast lüüa. ''soft hyphen'' on siin abiks.--[[Kasutaja:Pietade|Kurrunurruvutisaare kuningatütre, Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksuka seikluste lugeja]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 17:19 (EEST) : Kasutatakse artiklite nimedes (pealkirjades) ka, nt [[:nl:Lopado­temacho­selacho­galeo­kranio­leipsano­drim­hypo­trimmato­silphio­parao­melito­katakechy­meno­kichl­epi­kossypho­phatto­perister­alektryon­opte­kephallio­kigklo­peleio­lagoio­siraio­baphe­tragano­pterygon|siin]]. Mõte on selles, et sõna oleks poolitatud (või siis poleks poolitatud) sellise koha pealt, mis sobib parasjagu eraldusega või lihtsalt akna laiusega. :::Nimetatud artikkel-sõnale viidates võiks nt vaadata ka konkreetse faili algust, nlwi-s, enwi-s, looksulgude vahele jäävat osa (Edit page) või {{kbd|Ctrl}}+{{kbd|u}} vms abil koodi.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 19:09 (EEST) : Kui kujunduses on vaja, et mingi lahter on kindla laiusega ja tundub kohane sõna poolitada, siis on tõesti lihtsuse huvides parem kasutada tavalist sidekriipsu. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 17:47 (EEST) :: Kui lahtris juhtub olema teksti rohkem kui "omajagu", siis annab ''shy'' võimaluse arvutile "teha oma tööd", ehk siis, toota optimaalne paigutus; muideks, [[Eesti&shy;maa]] kopeerimisel Wordi näitab ''shy''-d vaid siis, kui peal on käsk "show all" või mis iganes, Netpoint++ aknasse kopeerimine annab aga tulemuseks "Eesti­-maa".[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 2. september 2017, kell 18:05 (EEST) ::: Üldiselt peaks poolitamine olema siin erandjuhtudeks, kui selleks on tõesti mõjuv põhjus, ükskõik millist tehnilist lahendust parasjagu poolitamiseks kasutada. Muidu võiks samahästi kogu tekstis kõigis sõnades poolituskohti määrata. Mõjuv põhjus võiks olla silmatorkavalt veider paigutus, ehk siis samune pikk sõna, mis muidu ühele reale ära ei mahu, ja võib-olla mõnikord ka siis, kui sõna pole kuigi pikk, aga talle eelnev lühike sõna jääb lõigu alguses või keskel eraldi reale. ::: Kui tabeli lahter ei pea olema kindla laiusega, siis on sõnade pikkuse optimeerimise asemel parem lasta ikka tabelil oma laiust akna laiuse järgi optimeerida, nii nagu see siin tabelite puhul reeglina on. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07|2001:7D0:88DD:F880:A470:404A:744A:9E07]] 2. september 2017, kell 18:35 (EEST) ::::eks ilma soft hyphen'ita hakkama ilmselt ei saa, nt selle pika kreekakeelse märksõnaga, vt [[:wikidata:Q101]]. Õnneks on sellised juhtumid üliharuldased. Tabelites küll saab küll ka reamurdmiseks kasutada käsku break (<code><nowiki><br></nowiki></code>)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2017, kell 10:22 (EEST) {{taane|::::}}Kasutada võib ka, br/shy asemel, kui ei ole vaja sidekriipsu v poolitusmärki, nt <nowiki><wbr /></nowiki> käsku, mis tähendab, et etteantud laiuse (107px siinses näites, oletades, et tegemist tabeli ühe lahtriga ja eeldades, et daami nimi on üks sõna (1. näide)) korral otsustab optimaalse vorminduse arvuti: <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:both;padding:.25em;">Pipilota<wbr />Viktuaalia<wbr />Rullkardiine<wbr />Piparmünta<wbr />Eefraimitütar<wbr />Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi ''soft hyphen''iga:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipi&shy;lota Viktu&shy;aalia Rull&shy;kardiine Pipar&shy;münta Eefraimi&shy;tütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, ilma shy, wbr ja br-ta:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk</div><br style="clear:both;" /> Sama asi, oletades, et lahtris nt RUS ja EST, linkidena:<br /> <div style="display:inline; width:107px;float:left;margin-right:10px;font-size:85%;border:1px solid #aaa;clear:left;padding:.25em;">[[Eestimaa|Eesti&shy;maa]] ja [[Venemaa|Vene&shy;maa]]</div><br style="clear:both;" /> [[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:17 (EEST) {{viited}} == Kategooriad == Kas on võimalik sellist andmepäringut teha, kus näitab alla 3 liikmega kategooriaid? Minu meelest on neid väga palju. Samas ei näe ka põhjust kõiki kustutada. --Pelmeen10 8. september 2017, kell 23:23 (EEST) :ilmselt on võimalik, ent kohe ei oska ma teha. Mina paneks vähimaks liikme arvuks üldse 7, mitte 3. Aga kustutamist tuleks alustada ikka 1-liikmelistest kategooriatest--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 09:31 (EEST) ::Kõik peaks sõltuma siiski konkreetsest olukorrast, tunnustatud ja osatunnistatud penitõugude (ja neid on tõesti palju, 500+, kui mitte 1000+) artikleid tehes olen teinud neile ka 1-liikmelisi kategooriaid, eeldusel et teistes vikides on kat-s vähemalt 5 liiget. Lihtsam järgmisi artikleid lisada, mu meelest.[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 9. september 2017, kell 10:33 (EEST) :::tegin andmepäringu üheliikmelistest kategooriatest (eemaldasin vaid arve sisaldavad kategooriad, nt [[:Kategooria:1231]]). Vt https://quarry.wmflabs.org/query/21459 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 15:17 (EEST) ::::Seal näitab vist ka mitte-eksisteerivaid kategooriaid. --Pelmeen10 9. september 2017, kell 17:31 (EEST) :::::tuunisin toda andmepäringut. Ja nüüd näeb need üksikud mitte-eksisteerivad kategooriad kohe ära, kui kopeerida andmepäringu tulemused nt oma liivakasti--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2017, kell 18:00 (EEST) ==Strohkirch vs. Strokirch== Mismoodi siis [[Strohkirch]]i linkida artikli alla [[Strokirch]]?--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:18 (EEST) :kuidas algallikas on nimi?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:21 (EEST) ::Baltisaksa allikad kasutavad nimekuju Strohkirch, rootsi omad Strokirch. Aga isegi juhul kui selles artiklis jäädakse eelistuse juurde kasutada baltisaksa nimevormi, saab seda ikka linkida artikli Strokirch juurde, sest Strokirch=Strohkirch.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:30 (EEST) :::lihtsalt tuleb teha nimekujult [[Strohkirch]] ümbersuunamine, mille ka tegin. Iseküsimus on, miks artikli põhinimena eelistada rootsipärast nimekuju [[Strokirch]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. oktoober 2017, kell 13:37 (EEST) ::::Küsimus on igati loogiline ja põhjendatud. Eks see pisut selline teatud eelistuse küsimus tavaliselt ongi. Strokirchi eelistasin seepärast, et see on lihtsalt levinum vorm ja perekonda tuntakse eelkõige selle nimekuju järgi. Strohkirch oli ju ikkagi suguvõsa balti haru kohalik kirjaviis. Ma märgin paralleelnimed alati ära. Selliseid erineva kirjaviisiga nimesid on ju veel teisigi: Cronman vs. Cronmann, Rotkirch vs. Rothkirch, Gertten vs. Gerten, Stiernhielm vs. Stiernhjelm, Stiernstrale vs. Sternstrahl, Nassokin vs. Nasackin, Samson von Himmelstiern vs. Himmelstjerna, Palmstruch vs. Palmstrauch jne jne.--The Prince 26. oktoober 2017, kell 13:51 (EEST) ==Vigane viide== Artikli [[Regati puiestee]] kohta ma ütleksin küll, et see teine link nüüd viide küll ei ole, loodetavasti sa saad selle ise ära parandada, sest tead kust leidsid. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. oktoober 2017, kell 00:01 (EET) :nõus, ent olen laisk olnud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 00:08 (EET) ==Kuu ja aasta== Palun ära pane kuu ja aasta vahele koma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 08:32 (EET) :Suur tänu! Ilmselt minu süstemaatiline viga, mis tuleneb keelekuju "film, 2016" pärast. Samas ma pole päris kindel, kas ka keelekuju "film 2016" on väär--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 10:22 (EET) == Uus haldusjaotus == Palun kasuta uute artiklite loomisel omavalitsusreformi järgset haldusjaotust. Kõik omavalitsuste ühinemised ja liitumised on tänaseks jõustunud. Ma olen lõviosal asukohapõhistest artiklitest endise haldusjaotuse juba ära muutnud ning nüüd ei tahaks kõik endised vallad uuesti üle käia. Jõudu tööle! --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 19:58 (EET) :Proovin, aga enne kui KNAB pole järgi tulnud, on see raske. Kui mingi kool lõpetas tegevuse 2010, kas siis on sobilik kool praegusesse ehk uude valda märkida?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:00 (EET) :: Selle viimase asja kohta ütleks, et seda teha ei tohiks. Kuimetsa kool asus siiski Kaiu vallas aga mitte Rapla vallas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. november 2017, kell 20:16 (EET) :::Nõus, et sellisel juhul on mõistlik jätta kooli likvideerimise aegne haldusjaotus. Soovi korral võib lisada: (''tänase haldusjaotuse järgi seal ja seal''). --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. november 2017, kell 20:27 (EET) :Ma tahaksin esimest lauset uuesti meelde tuletada, palun ära kasuta vana haldusjaotust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 08:31 (EET) ::et kõiki uusi artikleid keegi üle vaadata ei jõua, siis ma eriti ei pinguta selle teemaga. Ka enamiku endiste valdade kodulehed on üleval, samuti KNAB muutmata, samuti eesti.ee muutmata. See on pikem protsess, ilmselt 3-5 aastat ja siis on uus süsteem valdav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:24 (EET) ::: Ma ei tea, mida öelda. Kas Sa pole märganud, et Iifar ja teised uuendavad praegu süstemaatiliselt haldusjaotust? Ma ei tea, kaugel see töö on, aga arvan, et see peaks varsti valmis olema. ::: Et kõiki uusi artikleid ei jõuta üle vaadata? Tõsi, aga seda enam vaata need artiklid üle, mida Sa ise teed. Siis jõuavad ka teised neid üle vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 10:43 (EET) ::::{{Kom}} kõikides asukohaga seotud artiklites on haldusjaotus juba uuendatud. Uue artikli loomisel on vaja uue haldusjaotuse teadasaamiseks lihtsalt vastava asula artiklit vaadata, see ei tohiks üle jõu käia. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 6. detsember 2017, kell 11:06 (EET) ==Artiklitevaheline süsteem== Võtame näiteks artikli [[Aste klubi]]. Palun mõtle niisuguste artiklite juures ka sellele, kuidas lugeja niisuguse artiklini jõuab. Kui ta loeb artiklit [[Aste küla]], kuidas ta siis teada saab, et selles külas on klubi ja klubi kohta on artikkel? Lisasin küla artiklisse lingi, aga seda tuleks alati teha. Ma olen neid lisanud, aga ma ei jõua kõigile lisada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 09:43 (EET) :sellele olen ma vastanud siinse lehe ([[Kasutaja:Estopedist1]]) teises lõigus. See on mu jonn, ent jonn parema ja usaldusväärsema Vikipeedia pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. detsember 2017, kell 10:42 (EET) ::Mina vaatan tavaliselt kõik muudatused läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 19:31 (EET) : Mina, kui aktiivne Vikipeedia lugeja, jõuan artikliteni tavaliselt guugeldades. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. detsember 2017, kell 11:18 (EET). == Koordinaadid == Objektide puhul, kus saaks määrata koordinaate, kasuta palun artiklis malli <nowiki>{{koord}}</nowiki>. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:30 (EET) :väga paljudel juhtudel saaks. See on ju robotite töö--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. detsember 2017, kell 17:32 (EET) ::No kui sa neid artiklialgeid lood, siis võiks see juba kohe juures olla. Need mõned tähemärgid lisaks tükki küll küljest ei võta. Aga seda hiljem automatiseerida on kuramuse keeruline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:45 (EET) :::Nõus. See saab olla poolautomaatne tegevus. Nt teha loend kõikidest Eesti kategooria artiklitest ja siis robot kontrollib, kus on see mall puudu. Edasi juba töö AWBga vms programmiga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:51 (EET) :::siiski, siin on vist poolautomaatset tööd ka Wikidataga, kuhu koordinaadid panna. Aga seda teemat ma ei tunne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. detsember 2017, kell 18:52 (EET) ==Kustutatud artikli kohta== Seal oli ainult järgnev lause: ''riias asuv kool'' --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 27. detsember 2017, kell 15:55 (EET) ==Karjamõisatest== ''viidud siia: [[Arutelu:Karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:54 (EEST) == Tammepee mõis == Lisasin selle mõisa nime Võnnu kihelkonna malli, sest selline mõis tõepoolest eksisteeris (teateid aastast 1449); ma ei mõelnud seda välja. Sellest on kokkuvõtlikult juttu teoses Baltisches historisches Ortslexikon (lk 579). Seda nimetatakse ka Rahvusarhiivi ühes säilikus (Regest nr 483. Lubbrecht Cauiger verkauft dem alten Reinhold Tuve den Hof Tammepee im Kirchspiel Wenden, d. 24. Mai 1537). Vaata ka Bfl. I, 199 ja Bfl. II, 69.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 02:01 (EET) :siis on [[Tammepee mõis]]aga selge. V-o tulevikus jõuab see mõis ka mõisaregistrisse ja/või KNABi. Taastasin Su redaktsiooni--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. jaanuar 2018, kell 10:29 (EET) == [[Sõru Merekeskus]] == Lisasid sellise lause: "Kompleksi haldab MTÜ Sõru Merekeskus.{{lisa viide}}" Tekkis küsimus, et kui mingil infol pole viidet, kust see siis pärineb? --Pelmeen10 24. veebruar 2018, kell 12:04 (EET) :üldjuhul samanimeline MTÜ haldab ka samanimelist ehitist vms. Põgusal otsingul ei leidnud viidet sellele väitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2018, kell 12:13 (EET) == Alexander Anton Rosenberg == Duplicate: [[Alexander Anton Rosenberg]] = [[Alexander Rosenberg]] [[Eri:Kaastöö/77.180.169.110|77.180.169.110]] 30. märts 2018, kell 04:21 (EEST) :notifications done. Thanks!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. märts 2018, kell 10:27 (EEST) ==Vooluveekogude vana nimi== Miks sa paned süstemaatiliselt vooluvete artiklitele pealkirjaks vana nime? Keskkonnaregistris on ju näha, mis kujule nimi on parandatud. Kohanimeregistrist saab ka kontrollida. Näiteks "Koorküla peakraav" oli [[Tammistesilla oja]] ametlik põhinimi aastani 2014[http://xgis.maaamet.ee/knravalik/knr?obj_id=8967]. [[Eri:Kaastöö/167.99.243.238|167.99.243.238]] 23. aprill 2018, kell 12:33 (EEST) :nõus kriitikaga. Näiteks Koorküla puhul on märgitud, et liigiliselt on see peakraav, aga mitte oja. Seetõttu eelistasin vana nime, mis kirjeldab objekti paremini. Püüan edaspidi lähtuda uuemast nimest, isegi kui see on desorienteeriv. Muidugi vahetegemine kraavide (sh peakraavide), ojade, jõgede vahel on sageli problemaatiline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) :: Sellest liigist arvatavasti ei maksa üleliia palju välja lugeda. On kraave ja ojasid, mis on väiksemas või suuremas ulatuses õgvendatud (sirgeks aetud) ning kraave, mis mõnel lõigul kulgevad looduslikus sängis. Liik on nähtavasti enamasti määratud nime järgi, aga nime muutmisel on liik muutmata jäänud. Kohanimeregistris jällegi on selle näite puhul liik "oja". Sedasi on raske üht nime teisest desorienteerivamaks pidada. Varasemad pealkirjad oleks ka vaja parandada. [[Eri:Kaastöö/167.99.251.37|167.99.251.37]] 23. aprill 2018, kell 14:53 (EEST) == Huupi kirjutamine == Palun jäta ometi see meeleheitlik kiiruga ja huupi kirjutamine. Artiklite arv iseenesest ei tohiks olla eesmärk. Lugematu hulk nupukesi ei tee Vikipeediat kuidagi paremaks, kui sisu mille arvelt see tuleb, ei kannata kriitikat. Paar näidet sinu hiljutisest kaastööst (lisaks neile ohtratele vigadele, millele varem siin ja teistes aruteludes sinu tähelepanu on juhitud): nimi [[Päidla Ahvenajärv]] on vigane, artikkel sellest järvest oli juba õige pealkirja all olemas. Seda on interneti abil mitmest autoriteetsest allikast lihtne kontrollida. Tuleb ainult vaevuda. Commonsisse laaditud faili pealkiri seejuures muidagi pole autoriteetne allikas. Teiseks kirjutad artiklis [[Rohuneeme maastikukaitseala]] resümeesse, et ei tea "kas mets on tähelepanuväärne ja kas seda üldse nii nimetataksegi". Kui nii, siis mis sunnib sind eksitavat punast linki panema? Ja kui sa ei tea, mis see täpselt on, mida pildil kujutatakse, siis ilmselt ei tea sa ka seda, kas see üldse antud kaitseala piiresse jääb. Selle artikli allikas on veel öeldud, et kaitseala tüüp on "kohalik kaitstav objekt". See tähendab, et tegu pole looduskaitseseaduse mõistes maastikukaitsealaga ja järelikult ei peaks viitama huupi artiklile [[maastikukaitseala]] lihtsalt sellepärast, et kaitseala nimes on see sõna. Kui pühenduksid edaspidi uute artiklite lisamise asemel varem lisatud nupukeste ülekontrollimisele ja ehk ka mõningasele täiendamisele, siis ehk võiks su kaastöös ka midagi tänuväärset olla. [[Eri:Kaastöö/185.253.97.60|185.253.97.60]] 17. mai 2018, kell 11:18 (EEST) :nõus kriitikaga. Me kõik eksime. Samas vt [[Vikipeedia:Põhimõtted]] ja sealt soovitust nr 1--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 11:24 (EEST) ::Too põhimõte ju mõeldud uustulnukate julgustamiseks. Sa aga ju vana kala. :) --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 17. mai 2018, kell 13:29 (EEST) == Simuna kalmistu == Tere. Palun vaadake üle artikkel [[Simuna kalmistu]], seal on midagi valesti. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 10:49 (EEST) :vastasin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2018, kell 11:32 (EEST) == [[Keressaare Umbjärv]] == Palun kaldajoone pikkus ja saarte arv üle kontrollida. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:45 (EEST) Sama siin: [[Palamuse paisjärv]], [[Odivere tiik]], [[Veia paisjärv]], [[Ruskavere järv]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 17:52 (EEST) :suur tänu info eest! Teen korda--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 18:19 (EEST) ::Palun lingi oma järveartiklid ka Wikidata vastavate sissekannete juurde. Vähemasti Vana-Võrumaa piirkonna järvede seas leidsin hea hulga neid, millel on vastav võru viki artikkel täitsa olemas ja oma Wikidata lehekülg. Kindlasti jäi palju linkimata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. august 2018, kell 02:34 (EEST) :::olen puudujäägist teadlik. Lisan selle oma "''to do''" nimekirja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 08:31 (EEST) ::::anonüüm (vt [https://www.wikidata.org/wiki/Special:Contributions/2001:7D0:81F7:B580:D493:3128:24D2:C3F1]) on Wikidatas suure hulga mu hiljuti loodud Eesti järve artikleid ühendanud eri keelte Vikipeediatega. Igatahes suur tänu talle selle vaevarikka töö eest!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. august 2018, kell 18:52 (EEST) == Andmebaasi tegija õigused == Küsimus süstemaatilise kopeerimise kohta [[Eri:Püsilink/5063925#footer|siin]] on nähtavasti minule suunatud, kuna Pelmeen viitas minu kommentaarile. Ma pean silmas seda, et sa ei viita andmebaasis lihtsalt mõnedele andmetele, millele sul on parasjagu tarvis viidata, vaid võtad kogu tabeli (andmebaasi) ette ja jätad küll mõne rea vahele, aga põhimõtteliselt kannad selle tabeli andmeid rida-realt siia üle. Seda võib pidada andebaasi olulise osa ülekandmiseks teise väljendusvormi, milleks on tarvis andmebaasi tegija luba (vt http://www.autor.ee/andmebaasi-tegijad). Ei ole küll üheselt selge, milline osa on oluline osa, aga eks sellele ole mõistlik läheneda nii nagu autoriõiguse rikkumise kahtlustelegi: kui on mõistlik kahtlus, et tegu on rikkumisega, siis tuleks kahtlus hajutada (küsida luba või näidata muul moel, et rikkumist pole) või tuleks tõenäoline rikkumine lõpetada. Sellest on enne ka juttu olnud, kui mõnd leksikoni süstemaatiliselt ja enam-vähem sõna-sõnalt siia üle oled kandnud. Pikne 3. august 2018, kell 09:58 (EEST) :OK, eks seda fraasi "andmebaasi oluline osa" võib adekvaatselt tõlgendada vaid kohus. Ettevaatusprintsiipi järgides tuleks siis Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt ja [[Ruta Tamre]]lt küsida kirjalikku luba. Mainin ka, et Ruta Tamret enne septembrit 2018 puhkusel oleku tõttu kätte ei saa--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. august 2018, kell 10:37 (EEST) ::{{ae|Pikne}} Teil jäi see järvede nimestiku kasutamine kindlasti südamele. Te oskate kindlasti vajaliku e-kirja paremini kirjutada. Ruta Tamre saab hõlpsalt kätte siit: Ruta.Tamre@envir.ee. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskusega (KIT) on keerulisem, juhul kui Ruta Tamre tollal KITis ei töötanud. KITi järglane on Keskkonnateabe Keskus ja selle järglane Keskkonnaagentuur. Keskkonnagentuuri kodulehel ([https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/]) on rubriik "Keskkonnaagentuur, kontaktid". Märgin siia ka [[Kasutaja:Pietadè]], kes teemat alustas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. september 2018, kell 22:45 (EEST) :::tulenevalt teiste loidusest kirjutasin igaks juhuks ikkagi Tamrele. Tamre töötaski tollal KITis. Tamret autoriõiguste asi ei häirinud, küll aga see, et see 10 a tagune andmebaas on osalt vananenud andmetega. Ma vastasin talle nii "<code>Nõus, et osalt vananenud andmed, ent kuna "Eesti järvede nimestikku" sai poolautomaatselt Vikipeediasse kanda, siis ma kandsingi suure osa järvi sisse. Vananenud andmetega artikleid saab muidugi igaüks Vikipeedias uuendada.</code>"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2018, kell 09:49 (EEST) == HELP pildid == Pole mõtet neid kas-malle lisada. Eemalda lihtsalt link, kui see ei lähe mingi konkreetse koha juurde. Tegemist on ikkagi pildikirjeldustega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2018, kell 00:42 (EEST) == Najim == Tere. Mis ei ole korrektne? Tundub vastavat kõigele, mis nõutud. Isegi mall on olemas. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :täpsustan. Pidasin silmas täpsustuslehte, vt [[Arutelu:Najim (Täpsustus)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. august 2018, kell 14:20 (EEST) == Mainimine == Märgin, et kasutaja mainimise kohta saadetakse teavitus, kui link kasutajalehele on uuel real (uues lõigus). Olemasoleva rea muutmisel, nagu [[s:Eri:Erin/56779|siin]] ja [[Eri:Erin/5084922|siin]], mainimine ei tööta. Pikne 28. august 2018, kell 09:48 (EEST) :tõesti nii? Siis eksitakse ju palju, nt kohe siin viga [[Kasutaja_arutelu:Iifar#Palve]]. Ma kahtlen, kas tõesti on tarkvara nii algeline? Seda tuleks igaks juhuks veel testida. Kui sul on tõesti õigus, siis tuleb küll midagi ette võtta, ja teema viia Üldisesse arutelusse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 10:05 (EEST) :: Piirangud on loetletud [[mw:Help:Notifications/Notifications types#Mentions|siin]] ja [[mw:Manual:Echo#Mentions|siin]]. Ju see on taotluslik. See Iifari näide peaks töötama, ta [[Eri:Erin/4915702|lisas lingi uuele reale]]. Pikne 28. august 2018, kell 10:39 (EEST) :::{{ae|Pikne}} tänu info eest. Kunagi hiljem uurin. Aga ma mainisin sind resümees (vt [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Faili_arutelu:RiigikoguSaaliPlaan2018.svg&action=history]). Kas see jõudis sinuni?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 11:01 (EEST) :::: Jõudis. Pikne 28. august 2018, kell 11:10 (EEST) :::::pirtsakas teavitussüsteem siis, kui resümees olevana jällegi töötab.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. august 2018, kell 18:03 (EEST) == Viitamata väited == Taaskord küsin: miks lisad järjepidevalt lauseid, millele lõppu lisad "{{lv}}"? Oma kirjutatavas sisus võiks ikka kindel olla. Oled küll vanem olija, kuid annad nii teistele halba eeskuju kui ka toodad ebakvaliteetset sisu - teistele (keda ei ole) tööd juurde +reeglitega vastuolus? --Pelmeen10 29. september 2018, kell 11:56 (EEST) :nõus, et halb stiil. Ma märgin "{{lv}}" enamasti siis, kui teised laused on viidatud, ent tekstimassi keskel on lause, mis pole eri põhjustel viidatud. Vastasel korral toimetaja võib arvata, et teksti koostaja on viite juhuslikult ära unustanud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2018, kell 12:06 (EEST) ::Mis need viitamata jätmise põhjused sel juhul on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:49 (EEST) :::enamasti väited võõrvikidest, mis kahjuks sealgi viitamata--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. oktoober 2018, kell 20:51 (EEST) ::::Juhul kui võõrvikis on enamjaolt viidatud tekstimass, mille keskel on üks viitamata väide, aga selle eemaldamine raskendaks kogu tekstimassi mõtte mõistmist, siis tundub selline lahendus sobiv. Su viimaste muudatuste seast ma taolisi näiteid siiski ei leia. Viitamata on jäänud kas kogu tekst või selline osa, mis pole ülejäänud artikli seisukohast oluline: [[Stavenhageni maja]], [[Etnomusikoloogia]], [[Vene keele seletav sõnaraamat]], [[Nõukogude Liidu 1989. aasta rahvaloendus]], [[Freibergi mäeakadeemia]], [[Autolammutuskoda]], [[Folklore Fellows]] jne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. oktoober 2018, kell 11:15 (EEST) ::::Mis põhjusel need viitamata on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. oktoober 2018, kell 11:33 (EEST) ::::Olen märganud ka artiklites, mida võõrvikides ei eksisteeri. --Pelmeen10 3. oktoober 2018, kell 11:44 (EEST) :::::{{ping|Estopedist1}} Kuna vastust pole millegipärast tulnud, siis proovin veel korra: mis põhjusel suur osa sinu loodud artiklitest viitamata on? Kusjuures siinsamas kasutajalehel on kirjas, et su põhimõtteline seisukoht on, et viitamine peab olema kohustuslik. Ja ta ongi kohustuslik. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 21:33 (EEST) ::::::: Mh. Mina saan sellest nii aru, et Estopedist teeb nii siis, kui ta võtab midagi mitteautoriteetsest allikast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2018, kell 22:10 (EEST) ::::::::enamasti on materjal võõrvikidest. Kuna ka võõrvikides on väited sageli viitamata, siis ma pole viitsinud ise allikaid taga ajada. Kui aga süvapõhjustesse minna, siis ma enne ei viitsi artiklitega suurt pingutada, kui meil viimaste muudatuste automaatmärgistamine kasutusele võetakse (hiljuti sai sellega ka fiwiki hakkama). Aga meie väikse kogukonna pärast tuleb see ehk alles 10-15 a pärast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:11 (EEST) :::::::::Tähendab ühe Vikipeedia põhireegli mittejärgimise põhjus on viitsimatus seda teha? Tõsiselt? Mina - nagu ilmselt enamus teisigi Vikipeedias tegutsejaid - olen tavaliselt viitamata teksi puhul silma kinni pigistanud, kui just kirjutis ilmselgelt vale ei tundu. Noh et keegi on selle kunagi vast heas usus ja reegleid teadmata kirjutanud ja las ta jääb siis ootama vastavat valdkonda tundvat vikipedisti, kes teksi väärtust oskaks hinnata. Aga kui keegi teadlikult tekitab probleemset teksti juurde, siis ma tunnen kiusatust ja kohustust see lihtsalt ära kustutada. Meeldetuletuseks: [[Vikipeedia:Põhimõtted]] --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:33 (EEST) ::::::::ja automaatmärgistamise kasutuselevõtt jääb ilmselt ka siis vinduma, sest üks meie arengumootoreid (nimelt [[kasutaja:Kruusamägi]] on sellele põhimõtteliselt vastu), samas mitmed vikipedistid on rõhutanud, et vandalism on ka meie vikis probleem ja üha süvenev probleem--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:16 (EEST) ::::::::ma arvan, et automaatmärgistamine on kõige olulisem meie Vikipeedia usaldusväärsuse tõstmiseks. Tean mitmeid isikuid, kes automaatmärgistamise puudumise tõttu ei taha meie Vikipeediasse põhimõtteliselt kaastööd teha, sest keegi ei jälgi Viimaseid muudatusi või on see väga juhuslik, ebasüsteemne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 09:21 (EEST) ::Absoluutselt ei sobi põhjendada enda tegemisi ega tegematajätmisi miski automaatmärgistamise olemasoluga. Kui sinu muudatustega on probleeme, siis sa ainult tõstad nende inimeste töökoormust, kes viimaseid muudatusi jälgivad. ::Mis puudutab meie viki viimaseid muudatusi, siis neid saab edukalt sorteerida. Nt lasta ära märkida muudatusi, mille skoor on madal, mis on tehtud IP-aadressiga kasutaja poolt, mis on tehtud mobiilseadmetest, kus on midagi kustutatud, kus on tehtud sisutõlget, kus esine korduvaid tähemärke jne. Mida siin veel vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 12:49 (EEST) :::kui Teie väited peaks paika, siis dewiki, ruwiki, plwiki, fiwiki ja mitmed teised Vikipeediad ei oleks automaatmärgistamist ilmselt kasutusele võtnud. Infot, mida Vikipeediasse kantakse, on nii palju, et inimsilm isegi filtrite abiga ei tule enam toime. Kui öelda intelligentsele inimesele, et Vikipeedias tõrjume vandalismi automaatmärgistuste abil, siis see on võimas argument. Öelda aga, et tõrjume vandalismi filtrite jms abil, see ei mõju, see pole lööv. Soovitus: [[kasutaja:Kruusamägi]], püüa aruteludes vältida halbu sõnu (absoluutselt, täiesti kindlasti, ma olen täiesti kindel jne). Öeldes, et me midagi 100% teame, on loogikaviga--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST) ::::See väide oligi täie kindlusega öeldud. Olen seda sulle ka korduvalt varem välja toonud ning pikemalt põhjendanud, et miks nii on. Olen samuti selgitanud, et miks täpselt see konkreetne lahendus siin vikis hästi ei töötaks ning pakkunud lahendusi, mis toimiksid paremini. Tuletan meelde, et kohe mitte üldse ei sobi 1:1-le võrrelda et.wikit nt de.wikiga. ::::Aga nagu öeldud, siis kohe mitte ei sobi probleemse sisu lisamist põhjendada sellega, et meil pole mingit lisakontrollmeetodit x ning seepärast on viki sisu niikuinii ebausaldusväärne ja seepärast on justnagu ok sellist sisu lisada. ::::Kui keegi põhjendab kaastöö mittetegemist Vikipeediasse automaatmärgendamise puudumisega, siis ta ei tea, kuidas Vikipeedia toimib ja vandalismiga tegeleb. Siin ei ole lahenduseks mitte Vikipeedia muutmine, vaid inimeste harimine Vikipeedia osas. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2018, kell 19:54 (EEST) Vahel on nii, et tead kindlalt, et oled mõnd fakti lugenud, kuid ei suuda enam leida ega nimetada allikat, mida kasutasid. Google'i otsing ka ei aita. Vahel on info allikaks foorumipostitus, kus artikli teemaga vahetult seotud isik jagab oma teadmisi (ja teeb seda näiteks varjunime all). Google'ist jällegi ei leia midagi. Need on mõned näited olukorra kohta, kus viidet pole võimalik panna. Samas on info liiga oluline, et see välja jätta. Kuidas ja kas see Estopedist1 tegevust puudutab, on iseasi. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 27. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST) == Balti vabaduse päev == '''Balti vabaduse päev ''' (inglise Baltic Freedom Day) on [[14. juuni]]<nowiki/>l. Sel päeval alustas [[Nõukogude Liit]] [[Baltimaad|Baltimaade]] inimeste küüditamist. Terminina ''Balti vabaduse päev'' kasutas seda esimesena [[1982]]. aasta 9. juunil USA senat.<ref>http://thomas.loc.gov/cgi-bin/bdquery/z?d097:SJ00201:%7CTOM:/bss/d097query.html%7C</ref> Balti vabaduse päev viitab [[Eestlane|eestlaste]], [[Lätlane|lätlaste]] ja [[Leedulased|leedulaste]] massilist küüditamist alustanud Nõukogude Liidu ja [[Natsi-Saksamaa]] allakirjutatud [[Molotov-ribbentrop pakt|Molotov-Ribbentrop paktile]]. <references /> == Vene ajakirjad == Perioodikaväljaannete nimed, mis on transkribeeritud, kirjutatakse läbiva suurtähega[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_29]. Me ei tee võõras kirjas ümbersuunamisi (kunagi oli [[Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 2#Võõrtähestikus ümbersuunamislehed|hääletus]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. oktoober 2018, kell 18:07 (EEST) :selge. See tekitab küll läbipaistmatuid linke, nt [[Gustav Adolf von Rosenkampf|siin]] (vt seal märksõna Русская старина)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. oktoober 2018, kell 18:39 (EEST) == vallavanem == kui [[Eesti peaminister]] ≠ [[Eesti riik]], miks siis [[Ruhnu vallavanem]] = [[Ruhnu vald]]? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 29. november 2018, kell 12:10 (EET) :see on kokkuleppe küsimus. Mu pärast võib ka konkreetse valla vallavanemast eraldi artikkel olla. Nt maavanematest on tehtud eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 15:28 (EET) Mu meelest pole kindla valla vanema ametikohast eraldi artiklit tarvis, kui see on lühike loend, mis võiks olla samahästi valla artiklis. Muu, mida vallavanemast rääkida, on küllap (Eesti) vallavanematele ühine ja võiks olla vastavas artiklis. Kui mõne kindla omavalitsusükuse juhi ametikohast on millest pikemalt kirjutada ja kellelgi on mahti seda teha, siis tehtagu eraldi arikkel, aga sellepärast minu meelest ei pea iga valla vanama ametikohast eraldi artiklit ette nägema. Kui eraldi artikleid pole, siis võiks ka segasevõitu suunamised (ametikoht > vald) tegemata jätta. Iga olemasolev asi (nt ka "x valla revisjonikomisjoni liige" või "x valla 2005. aasta eelarve") ei pea olema siin märksõnana esindatud. Küllap vallaga seotud asju taibatakse otsida valla artiklist. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. november 2018, kell 16:56 (EET) :meil on üksjagu linke, mis peavad silmas konkreetset vallavanemat (nt veel [[Rapla vallavanem]], [[Kohila vallavanem]]), seega linkija peab märksõna oluliseks. Korrektne oleks valla artiklis teha alapeatükk vallavanemast, kuhu ümbersuunamine ka läheb, nt [[Rapla vald#Rapla vallavanem]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2018, kell 17:22 (EET) :: Minu meelest on tegu ülelinkimisega. Kui pole ilmne, et artikkel peaks tulema, siis võib lingi eemaldada. :: Ümbersuunamisi artikli alaosale võiks püüda vältida. Selliseid suunamisi on raske hallata, kuna alaosade pealkirjad võivad muutuda. Saab küll lisada süntaksisse eraldi ankru, aga ka see võib kergesti kaotsi minna. Ja lõppude lõpuks igale võimalikule asjale vastavat märksõna ikkagi ei pea olema ega hakka olema ning ebatäpsete vastete leidmiseks on eelkõige otsing. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. november 2018, kell 19:37 (EET) == Ebatäpsused külanõukogude artiklites == Vaata [[Arutelu:Massiaru külanõukogu]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 11:32 (EET) == Sulgudega ümbersuunamised == Sulgudega ümbersuunamistel minu meelest pole üldjuhul mõtet. Nende järgi ei teata niikuinii otsida. Kui teisaldamisest jääb selline suunamine maha, siis olgu. Aga muidu, kui leiad ühe lingi nagu [[Anne tänav (Tartu)]], siis ümbersuunamise tegemise asemel võiks lingi parandada. Samamoodi siis, kui leiad ilmselgelt vigase lingi nagu [[ERR Raadioteater]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2019, kell 19:17 (EET) :Teatri lingi parandasin. Tänavate puhul selgitan. Anne-nimeline on ka Narvas. Linkijal on linkimine lihtsam, kui tänava fraasis on täpsustav sõna. Ma eeldan, et kui täpsustavat sõna pole, siis käib jutt Tallinna tänavast. Et aga viimast põhimõtet kasutades tekib massiliselt vigaseid linke, siis v-o tuleks enamik tänavad (nt [[Angerja tänav]], [[Ankru tänav]]) teha hoopis täpslk-deks--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. veebruar 2019, kell 19:39 (EET) :: Minu meelest pole ilmne, et kõik Tallinna tänavad on tähtsamad. Alustuseks võiks siis teha ettepanek konkreetne pealkiri muuta. Kahe samanimelise puhul piisab täpsustusmärkusest. :: Üldiselt ma ei saa ikka aru neist sulgudega täpsustustest. Näiteks milleks [[Eri:Diff/5244995|see]], kui üle ümbersuunamise linkimise asemel saab linkida otse artiklisse. Samuti, me oleme täpsustusmärkustes minu meelest alati otse artiklile linkinud, mitte nii nagu [[Eri:Püsilink/5244994|siin]] praegu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. märts 2019, kell 18:32 (EET) :::jah liigisõnaga algavad artikli pealkirjad on paras peavalu. Siiski, mu meelest on need lahendused OK, samuti on toimetajal linkimine lihtsam, samuti aitab see läbipaistmatuid linke vähendada. Kui ei meeldi, võid ümber teha, mina kustutama ega vaidlustama ei hakka--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. märts 2019, kell 18:54 (EET) ==Vene perekonnanimed== Palun ära tee eraldi artikleid vene perekonnanimede naissoost vormide kohta. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 00:59 (EET) :Lisasin naissoost vormide artiklitele liitmismalli. Kuna need on Sinu alustatud artiklid, siis ehk viitsid need ise korda teha. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 01:30 (EET) ::Suur tänu! Algul oli kahevahel, aga nüüd nõus, et pole vaja teha eraldi artikleid. Eesnimede analoogi kasutus, nt [[Sergei]] ja [[Sergey]] oli väär lähenemine. Ka teistes vikides pole eraldi artikleid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 09:50 (EET) :::{{OK}} kõik naissoolised perekonnanimartiklid liidetud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. veebruar 2019, kell 10:11 (EET) ==Linkide parandamine== Kui teed täpsustuslehe, palun paranda lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:01 (EET) :mõnikord parandan. Kui aga lingid viivad täpsustuslehele, siis nii püüdlik pole, sest artiklites on vigased lingid sel juhul automaatselt näha (s.t on rohelise taustaga)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:03 (EET) ::See, et näha on, ei tee neid olematuks. Pealegi ei näe kõik seda rohelist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 23:07 (EET) Palun paranda lingid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 09:49 (EET) :olgu. Kui jõud üle käib, siis püüan parandada. Välismaa geograafiliste objektidega jään küll sagedamini hätta. Soovituseks teistele, et linkide parandamiseks on eriti hea vahend [[:en:Wikipedia:AutoWikiBrowser]], mille kasutamine pole eriti keeruline--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:20 (EET) ::Kui Sa tunned, et ei jaksa parandada, või ei oska parandada, kirjuta arutelulehele vastav märkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 10:23 (EET) ==Lühendiartiklite vormistus== Meil on vastavates aruteludes juttu olnud, et kui erineva suurtähestusega lühendid on ühel lehel, siis peaks olema vähemalt selgelt välja toodud, millisel kujul lühendit mille kohta kasutatakse. Näiteks lehe [[TK]] vormistus on liiga ebatäpne, vrd [[:de:TK]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 16:19 (EET) :täiesti nõus. Olen püüdnud seda järgida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 16:33 (EET) :: Kommentaar käis täpsustuslehtede kohta, mida viimastel päevadel oled teinud. Püüdsin lehte [[TK]] arusaadavamalt vormistada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) :::jah, TK on nüüd hästi vormistatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. märts 2019, kell 18:39 (EET) :::: Miks sa siis ei vormista endiselt nii? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2019, kell 20:05 (EET) :::::vahel ununeb--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 22:03 (EET) ==Oletused artiklites== Palun ära kirjuta ühtegi asja oletamisi. Kiriku asukoht on veel vale näiteks [[Rõngu Issanda Taevaminemise kirik|siin]] ja [[Timmo Taevaminemise kirik|siin]]. Roosa kastiga pole ka tarvis segadust tekitada. Kui ei tea, siis jäta lihtsalt kirjutamata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2019, kell 17:59 (EET) ==Täpsustuslehed== Ma ei ole nõus nende asjadega, mida Sa täpsustuslehtedega teed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 19:25 (EET) :{{ping|Andres}} täpsusta. Ma üldjuhul taotlen loogilist süsteemi ja võtan eeskuju suurvikide praktikast--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. märts 2019, kell 23:31 (EET) :: Mina taotlen ka loogilist süsteemi. Kui otsitakse inimest perekonnanime järgi, siis ei eeldata, et see tuleb leida perekonnanime artiklist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:15 (EET) :::jätkan siin: [[Arutelu:Adamson (perekonnanimi)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. märts 2019, kell 18:57 (EET) Selliseid täpsustuslehekülgi ei ole ju mõtet teha, kus on ainult üks mõiste. Sel juhul teeme ümbersuunamise. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 02:00 (EET) :ma jätan lihtsalt ühe sammu vahele, sest enamik kahetähelisi märksõnu peavad olema täpsustuslehed. Seemned (või halvema sõnaga nupud) on maha pandud :) Samuti on eesmärk likvideerida olukorrad, kus nt [[TK]] ja [[Tk]] lähevad eri lehekülgedele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. märts 2019, kell 07:50 (EET) ==Kohanimes kuupäev== Kui kohanimes on kuupäev sees, kasvõi seesama [[16. Oktoobri park]], siis kuu kirjutatakse suure tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:39 (EET) :jah. Vahel ununeb see reegel ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 00:44 (EET) :: Kustutada pole mõtet. Inimesed ikka kirjutavad valesti. Aga probleem on siin hoopiski selles, et 16. Oktoobri park ei ole mitte Tammsaare park, vaid hoopiski pigem [[Uus turg]]. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 19. märts 2019, kell 00:55 (EET) :::tundub, et siin on suurem probleem, mille arutelu peaks jätkuma artiklis [[Uus turg]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. märts 2019, kell 01:03 (EET) == Ümbersuunamiste kategoriseerimine == Minu meelest [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=J%C3%BCrissaare_talu&redirect=no sellised ümbersuunamised] ja neile lisatud kategooriad on liigsed ja mõttetud. Kategoorias on ju eelkõige eesmärk loetelda olemasolevaid artikleid artikliväärsetest asjadest. Kui artikkel on muuseumist ja talu kui selline eraldi artiklit ei vääri, siis minu meelest ei tuleks taluna kategoriseerida. Kui inglise vikis mõnel juhul ümbersuunamisi on kategoriseeritud, siis vist eelkõige selleks, et kategoorias oleks teatud asjade ammendav loetelu (nt mõni takson, millest pole eraldi artiklit, on ainult suunamine). Vähemasti talude puhul sellist eesmärki olla ei saa, kui me enamikku talusid niikuinii tähelepanuväärseks ei pea. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. aprill 2019, kell 20:27 (EEST) :peab seedima, aga pigem vist Sinuga päri. Samas, kui talu on kohandatud muuseumiks, siis oleks nagu talugi tähelepanuväärne?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2019, kell 20:43 (EEST) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == "BBLD on ju lühend, mitte teose nime osa--Estopedist1 (arutelu) 28. märts 2019, kell 09:08 (EET)" :what is your source for that claim? [[Eri:Kaastöö/78.55.159.141|78.55.159.141]] 8. aprill 2019, kell 20:10 (EEST) ::see [[Arutelu:Baltisches biografisches Lexikon digital]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:09 (EEST) :::if you have no source other than your brain (irrational), then move it back. Your brain is not a credible source. [[Eri:Kaastöö/89.14.74.65|89.14.74.65]] 8. aprill 2019, kell 21:17 (EEST) ::::correct, but before You just send one e-mail, address can be found here: https://www.balt-hiko.de/impressum/ --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :::::What? [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:08 (EEST) ::::see also this: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/ :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. aprill 2019, kell 21:32 (EEST) :::::The place is at: https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ [[Eri:Kaastöö/89.12.131.109|89.12.131.109]] 12. aprill 2019, kell 22:09 (EEST) ==Linnapeade artiklid== Palun kontrolli, kas linn on eraldi haldusüksusena veel olemas. Sinu järgi ei jõua parandada. --Metsavend 11. aprill 2019, kell 19:50 (EEST) :mis täpsemalt linnapeade artiklites valesti on?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. aprill 2019, kell 20:32 (EEST) :: Ei saa kirjutada ''Põlva linnapea on Põlva linnavalitsuse juht'', kui pole enam sellist ametit ja Põlva linnavalitsust. --Metsavend 12. aprill 2019, kell 00:58 (EEST) :::uuendatud nimekiri on vist siin: [https://www.eesti.ee/est/kontaktid/linnavalitsused_1]. Kui see on uuendatud, siis võiks need kopeerida artiklisse [[linnavalitsus]]. Eelmainitud nimekirja vaadates ei kanna vist ka [[Narva linnavalitsus|Narva]] ja [[Tallinna linnavalitsus]] nimes enam "linnavalitsus", vaid "[[linnakantselei]]"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 09:30 (EEST) :::õiged andmed peaks olema siin: [[Eesti_omavalitsuste_haldusreform#2017._aastal_liitunud_omavalitsused]]. Siit saan aru, et kui tekkiva valla nimi on "X linn", siis linnavalitsus säilis. Nii et 13-l linnal kadus linnapea. Vigased artiklid kontrollitavad siit [[Kasutaja:Estopedist1/Liivakast#*Poliitika]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 16:06 (EEST) :::: Kui kirjutad Eesti linnapeadest, siis on elementaarne teada, et linnapea on omavalitsusüksuse juht. Kas linn on jätkuvalt omavalitsusüksus, seda on ju imelihtne kontrollida, kas või selle linna Vikipeedia artiklist. Tallinnal ja Narval on nii linnavalitsus kui ka linnakantslei (guugelda). Ma ei näe siin muud segadust kui sinu tekitatud segadus. Teed jätkuvalt sama viga: [[Otepää linnapea]], [[Paldiski linnapea]], [[Türi linnapea]]. :::: Milleks üldse sellised artiklid? Need kaks-kolm nime saab ju ära tuua ka linna artiklis, kust neid arvatavasti ennem otsitakski. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et midagi pole katki, kui iga vallavanema ametikoha, iga vallavolikogu jmt kohta pole eraldi märksõna (vt [[#vallavanem]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2019, kell 19:35 (EEST) :::::nõus, et nt X vallavanematest, X alevivanematest ei peaks olema omaette artikkel. Olen mõelnud, et maavanematest ja linnapeadest võiks olla eraldi artikkel. Kui kogukond lepib kokku, et ka nendest ei peaks eraldi artiklit olema, siis reageerin vastavalt--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 20:55 (EEST) ==Pealkirjata== tõdesin täna, et su "sisse tipitud" failidest (ca 30K+++), julgelt üle poole on liiast (selle tõdemiseks peavad inimesed need läbi vaatama, mis tähendab aega (igaühele antud ainune ühik, mida ei saa "venitada" pikemaks ega...)), siit ka küsimus: kui neid 010101... kombinatsioone vorbid {{värvi|hall|(nimetades end samas tagasihoidlikult «erudiidiks»)}}, kas sel tegevusel on ka mingi muu eesmärk pääle selle, et nt sm XXX patsutab õlale (mitte tengelpungale ega pangaarvele) ja ütleb: "küll sa oled tubli!"?; ja kui kogukond sellist tegevust jätkuvalt ‘tolereerib’, kas see on siis see nn „30 hõbeseeklit“ ???+?<br />Kuna Vikipeediat ei loe ainult need, kes siia kirjutavad, ja su siia lisatu on enam-jaolt ''à la'' „«Ä» on kahe täpiga «A»“, ja tahes-tahtmata on see (küberrünnaku 1 alaliikidest) andnud panuse e-keelse V kuvandi kujundamisse, kuhu siis edasi eesmärgid sead?°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:51 (EEST)°—°&#160;Pietadè 12. aprill 2019, kell 22:31 (EEST) :ma arvan, et seemnete külvamisest (= lühiartiklite tegemisest) saadav kasu meie Vikipeediale on suurem kui kahju. Eriti, kuna enamik mu artikleid on Eestiga seotud. Kujutan ette, et halba võiks teha nt masskirjutamine Aafrika X riigi küladest, ojadest, pisiveekogudest või näiteks marginaalsetest taksonitest. Nt svwikis on botil lastud neid marginaalseid asju teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2019, kell 23:55 (EEST) ==Puit ja kiud== Seoses ettepenekuga liitmiseks: las praegu olla, mu tudengid lisavad infot, vaja oli 'hakatus' tekitada. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 11:09 (EEST) :tänu info eest! Püüan käsilolevaid koolitöid vähem torkida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. aprill 2019, kell 12:37 (EEST) ::{{ae|.Toon}} torkimise vältimiseks oleks hea, kui oleks omaette leht, kus on näha vastava õppeaine jooksul loodavad artiklid, näiteks vaata [[Vikipeedia:Euroopa Liidu õigus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 09:10 (EEST) :::Õige. Leht [[Vikipeedia:Maaülikool/Keelekeskus/Terminitöö|on]], aga sinna oleme pannud need, mis valmis. Oleks pidanud liivakasti jätma. Ja aitäh näidisartikli eest. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 20:53 (EEST) == Viidete eemaldamine == Kui leidub teine samaväärne allikas, siis võib viite asendada, aga palun ära lihtsalt eemalda viidet põhjusel, et link ei tööta enam. Ka allikas, mis pole enam või parasjagu veebis kättesaadav, on allikas (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Teine asi on välislinkide alaosa, kus pole mõtet mittetöötavaid linke säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. aprill 2019, kell 14:05 (EEST) ==Nime populaarsus== Mis on nime populaarsus? Kui see üldse midagi tähendab, siis minu meelest seda, kui palju nime pannakse, aga mitte nime levikut. Ja isegi kui see tähendab mõlemat, pole tähendus selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:44 (EEST) :Eesti Statistikaamet seda kasutab. Küsida tuleks neilt. Sõna "[[populaarsus]]" kasutus nt siin: [https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Hiie]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 12:51 (EEST) ::Mis lugejal sellest abi on? Kas Sina tead, mida see tähendab? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:20 (EEST) ::Kontekstist on arusaadav, et jutt on [[Esinemissagedus (statistika)|esinemissagedusest]]. Palun kasuta seda sõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. aprill 2019, kell 13:22 (EEST) == vikindus == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lemberg_%28t%C3%A4psustus%29&type=revision&diff=5281870&oldid=5281493 vikindus]. Aitäh. Mis on "vikindus"? Kas "vikindus"=[[:en:WP:wikification]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 21:47 (EEST) :exactly so, but in this case I did more than just wikifying--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 18. aprill 2019, kell 22:42 (EEST) :: And that was why I asked the question. I saw that your revision was more than mere wikification and began to wonder whether "vikindus"="wikifying". I [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ferdinand_Johann_Wiedemann&type=revision&diff=5261961&oldid=5261795 had to write in English] (kahjuks) because I didn't know how to say "wikify" in Estonian. <s>Thank you.</s> [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Aben&type=revision&diff=5284236&oldid=5252182 Tänan]!!! (Vabandage, veel õpin eesti keelt.) --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 11:07 (EEST) == Lauselõpupunkt == Tuletan uuesti meelde, et lause lõppu käib punkt. Enne oli sellest juttu [[Kasutaja arutelu:Estopedist1/Arhiiv 1#Kategooria päis|siin]]. Kahtlen ka kategooria päise vajalikkuses, kui see ei ütle enamat kui kategooria pealkiri. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. aprill 2019, kell 18:58 (EEST) :proovin punkti lisamise meelde jätta. Päise lisan kategooriale siis, kui puudub vastav põhikat ja kat on justkui õhus. Nt on kat [[:Kategooria:Vigala Maarja koguduse vaimulikud]], ent puudub põhikat [[:Kategooria:Vigala Maarja kogudus]]. Ja antud juhul seda põhikat-i polegi vaja.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 19:53 (EEST) ::Minupoolne lisandus eelöeldule: "ehk püüaksid jääda käibiva kirjakeele piiridesse:" Su «komm», «kat» jne märked on raskesti mõistetavad (nt, ca kuu aega mõistatasin, mis [[komm]]e Sa jagad...), tänan!°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 21:06 (EEST) :::see on vikisläng, mis paratamatult tekib :) Komm ehk kommentaar ja kat ehk kategooria--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 22:38 (EEST) ::::tegin [[Kasutaja:Estopedist1#Vikipedistide_lühisõnastik]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. aprill 2019, kell 09:34 (EEST) ==Päise eemaldamine== Päise eemaldamine näiteks Ozoli mõisate artiklite eest ei ole minu meelest õigustatud. Ehkki täpsustuslehekülg on olemas, annab link artikli ees teada, et eksisteerib ka teisi sellenimelisi mõisaid.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:46 (EEST) :Ja lisaks teeb see võimalikuks kiire ligipääsu.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 15:48 (EEST) ::see on kokkuleppe küsimus. Me oleme kasutanud süsteemi, et täpsustavate artiklite puhul jätame päise tühjaks. On teatavaid erandeid, kus päise lisamine võib olla kasulik (näidet ei tule kohe pähe). Minu teada võõrvikidest kasutab Su pakutud süsteemi vaid ruwiki ja nad on vist selle automatiseerinud (?). Kiire ligipääsu osas olen Suga päri. Samas oleks nagu tarbetu nt igale [[Aru mõis]]ale või [[Uusküla]]le käsitsi lisada vastav päis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. aprill 2019, kell 17:14 (EEST) : Me oleme üldiselt sellisel juhul täpsustusmärkusest hoidunud. Sellepärast et see ei puutu antud artiklisse ja asjata ei peaks lugejat sellega segama. Kui lugeja otsib mõnd teist samanimelist mõisa, siis ta satub üldjuhul enne täpsustuslehele. Ka sulud pealkirjas annavad märku sellest, et tegu pole ainukese sellenimelisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. aprill 2019, kell 17:24 (EEST) == [[:Fail:Reameheposter.jpg]] == Kas oleks võimalik luba OTRS-i edastada? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. aprill 2019, kell 19:38 (EEST) :pole mõtet. [[Reamees (film)|See film]] pole ilmselt siiski tähelepanuväärne. Nii pilt kui film kustutada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 19:46 (EEST) ==Tuntud nime kandjaid== Selline sõnastus on keeleliselt halb. Palun kasuta "Nime tuntud kandjaid". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 02:37 (EEST) :nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 13:28 (EEST) ==Täpsustuslehed== Kui teed täpsustuslehe, siis palun, palun paranda sissetulevad lingid, näiteks [[Maria]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 13:07 (EEST) :varem olen seda tõesti lubanud, ent pean siiski teid selles küsimuses kurvastama--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 14:15 (EEST) ::: Sellisel juhul on parem täpsustuslehte mitte teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 16:38 (EEST) ==Allikatest mõisate kohta== RA mõisate register ja KNAB ei ole ainsad allikad, kus mõisate kohta infot leidub. Lisaks allikpublikatsioonidele on infot näiteks Paul Johanseni käsitluses (''Die Estlandliste des Liber Census Daniae''). Polli suguvõsa artiklis kahtluse all seatud Savala oli tõepoolest mõis (sellena mainitud 1485 ja 1492, seejärel 1523 mõisaase. Vt Johansen 1933, lk 595). Kui ma lisan mõne mõisa nime, mille kohta ehk pole veel artiklit, siis põhineb see kummatigi kontrollitud infol. --[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 28. aprill 2019, kell 02:07 (EEST) ==Kategoorianimed== Miks sa neid kategoorianimesid ümber teed? ("Eesti" asukoht) Miks seda vaja on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 03:36 (EEST) :kategooriate (aga ka loendite, artiklite jne) nimetamine peab olema süsteemne ja ühene. Varsti jõuan lõpule kõikide etwiki kategooriate nimede analüüsimisel ja tegevuse käigus ka ühtlustan nimesid. Kategoriseerimine on lihtsam ja kasutajasõbralikum, kui nt "Sport Tallinnas" asemel on nimi "Tallinna sport" või "Endised Eesti külad" asemel "Eesti endised külad". Tegelikult oleks teatud juhtudel vaja ka botti, et massümbernimetamisi teha, nt kategoorias [[:kategooria:Väliseestlased]] (seal ca 1000 ümbernimetamist)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. mai 2019, kell 08:28 (EEST) ::Minu meelest ei ole see erinevus küll nii oluline, et oleks põhjust vaeva näha. ::Ja mida sa nende väliseestlastega teha tahad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:36 (EEST) :::juba [[kasutaja:Metsavend]] kusagil arutelus ütles, et kategooria nimi "Eestlased Soomes", "Eestlased Rootsis" jne on ebaõnnestunud. Ikka "Soome eestlased" ja "Rootsi eestlased"--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 14:47 (EEST) ::::Ma ei ole küll sugugi veendunud, et praegune variant halb on. Enne tahaks ikka korralikku arutelu näha ja mitte seda, et sadu artikleid teise kategoorinime alla tõstetatakse lihtsalt sellepärast, et kellelegi tundus, et mingi teistsugune kategoorianimi võiks olla parem. Ning siis pärast arvab keegi midagi muud ja artikleid hakatakse jälle ümber kategoriseerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 15:09 (EEST) :::::v-o [[kasutaja:Kruusamägi]] viib meid õigele teele. Ülemkategooriana sobib "Eestlased Austraalias" hästi, sest see hõlmaks nii isikuid (Austraalia eestlased), organisatsioone ja muudki (kokkuvõetult [[:kategooria:Eesti kultuur Austraalias]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. mai 2019, kell 17:24 (EEST) == Paar asja seoses kategooriatega == Mida tuleks arvata muudatustest nagu [[Eri:Diff/5316863]]? Kas kategooria tuleks kustutada? Minu jaoks ei ole see ilmne. Palun tee kõigepealt vastav ettepanek, enne kui kategooria tühjendad ja selle asemel, et kategooria ülemkategooriateta jätta. Kui kategoorias on kõik artiklid konkreeselt tuulikutest ja kategoorial on vastav pealkiri, siis miks sa pealkirja ebamäärasemaks muudad ([[Eri:Diff/5322665]])? Kui kategoorias on teemaga seotud eri liiki asjad, mitte ainult üht liiki asjad, siis sobib minu meelest ainsus paremini pealkirjaks. Näiteks kategoorias [[:Kategooria:Takistid]], mille pealkirja muutsid, ei ole ainult artiklid takistitest (takisti liikidest). Või nii nagu on näiteks kategooriad "Riik" (teemakategooria) ja "Riigid" (artiklid riikidest). Mitmel muul juhul pole veel ilmne, et kategooria pealkirja oli tarvis muuta. Selliseid muudatusi ei peaks ulatuslikult ilma aruteluta tegema. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:13 (EEST) :vastan. :1. Nutikas on üldjuhul rakendada põhimõtet "<nowiki>{{kustutada| me ei tee kategooriaid igaks juhuks, vaid vajaduse korral, näiteks kui on vähemalt 5 liiget}}</nowiki>" :2. ülemkategooria on nimega "Eesti veskid". "Hiiumaa" on ebaõnnestunud kategooria nimi :3. Teised samas kategorias olid mitmuses. Ühtlustasin. :4. Ütle konkreetsed juhtumid. Samas möönan, et kohati võin olla liigselt pedantlik, ent mu siht on ühtlustus ja nimekujude süsteemsus :--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 18:21 (EEST) :: Siis palun lisagi kustutamismärkus, muidu teised ei saa aru, mida sa teed. :: Täiesti kohane oleks ju teha kategooria "Eesti tuulikud" (või "Eesti tuuleveskid"), mille alamkategooria oleks "Hiiumaa tuulikud" või "Hiiu maakonna tuulikud". Muidu ka võiks ennem vaadata ikka seda, et kategooria pealkiri annaks võimalikult täpselt edasi seda, mille jaoks on kategooria mõeldud ning vähem seda, kui sarnased on ülem- ja alamkategooriate pealkirjad. :: Nende elektroonikakomponentide kategooriate pealkirju saab ühtlustada ka teistpidi. Ja võib olla ka nii, et osa neist kategooriatest on teemakategooriad ja osa üht liiki asjade jaoks. Siis võivadki pealkirjad erinevat moodi olla. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:50 (EEST) == ti-liide == Minu meelest sa kasutad seda liidet ikka valesti. Liide ''-ti'' väljendab jaotumist või asendit [https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=5]. Üks asi on järjestada millegi järgi ja teine asi on jaotada millegi järgi. Sellepärast [[Eri:Erin/5323578]] minu meelest ei sobi. Vt ka viimaseid kommentaare siin: [[Arutelu:Riikide loend omakeelsete nimede kaupa]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 18:59 (EEST) :kas saarte puhul polegi ''pindalati'' jaotumine?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. mai 2019, kell 20:07 (EEST) :: Selles saarte loendis küll kolm pindalarühma ja võib-olla võib mõelda, et saared on loetletud nende rühmade kaupa. Aga need rühmad iseenesest pole olulised, vastavad pealkirjad võib loetelu vahelt vabalt ära jätta, eelkõige on saared loetletud ikkagi pindalade ''järjestuses''. On ka [[Riikide loend pindalati]], kus on minu meelest täpsem öelda, et loetelu on pindalade järjestuses või järjekorras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2019, kell 21:21 (EEST) ::: Nõus, et seda liidet ei ole viimaste pealkirjamuudatuste puhul õigesti kasutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:03 (EEST) ::::et kategooriate ja loendite nimetamisel kasutame vaid nimekujusid ti-liitega või kaupa-sõnaga (täiendiga fraasid), siis tuleb kindel olla kas erandjuhud (?) on ikka keeleliselt kindlasti väärad (nt küsida EKI-lt). Kui nimekujud on pigem maitse asi, siis järgida süsteemi.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 12:22 (EEST) ::::: Ma ei saa esimesest lausest aru. Kasuta ti-liidet (või sõna "kaupa") siis, kui see sobib sisuliselt. Näiteks kategooriapealkiri "Saared riigiti" võiks sobida küll, kuna alamkategooriates on saared jaotatud riikide kaupa. Kui jaotust pole, tarvis on hoopis öelda näiteks, mille alusel on loend järjestatud, siis mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2019, kell 13:20 (EEST) == Binaarne nimetus == Palun kasuta taksonitabelis parameetrit "binaarne" ainult binaarse nimetuse jaoks (liigi ladinakeelne nimetus). Muud ladinakeelsed nimetused peale binaarse ja trinaarse nimetuse tuleks kirjutada eestikeelse nimetusega samasse lahtrisse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. mai 2019, kell 17:02 (EEST) :kuhu Sa ka ei jõua :) See oli teadlik laiskus. Eks ma teen siis õigesti, vt nt [[hanehein (perekond)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 17:17 (EEST) :: Ikka kirjutad sinna lahtrisse muid asju ja päris järjekindlalt. Ma muudan mallis vastava lahtri kohal lingi teksti nii, et see läheks selgemini kokku parameetri nimega ja artikliga, kuhu link viitab. Siis on loodetavasti vähem kiusatust seda lahtrit valesti kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. mai 2019, kell 19:07 (EEST) :::suur tänu malli täpsustamise eest! Loodame, et ei tekki tõrkeid. Vähesed oskavad neid keerulisi malle parendada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. mai 2019, kell 21:14 (EEST) : Neis taksoniartiklites jääb veel silma imelik lause "Eestis ei kasva sellesse...". Levila kirjeldamise juures oleks loomulikum öelda vastupidi, kus taim kasvab. Kui Eesti pole just imekombel maailmas üks väheseid maid, kus takson ei esine, siis minu meelest pole põhjust Eestit sedasi eraldi välja tuua. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 19:34 (EEST) ::jah, kui eelnevat konteksti levila kirjeldamise kohta pole, siis võib tunduda imelik.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 19:57 (EEST) == Aastad == Pea nüüd hoogu! Äkki arutaks enne läbi, kas on mõtet teha iga aasta kohta artiklit nii kauges minevikus. Inglise- ja saksakeelses vikis on sellest loobutud. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:16 (EEST) :enwikis ja dewikis on ebaühtlus. Aga pärast [[700 eKr]] on seal tõesti pigem koondartiklid. Ma arvan, et kuni [[753 eKr]] ehk [[ab urbe condita]] võiks esialgu eraldi olla. Edasi läheb ikka väga häguseks. Paljudes teistes vikides on tehtud pikemaltki, nt ruwiki, itaalia viki, ltwiki. Ltwikis küll tühjad lehed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 18:23 (EEST) ::Ma arvan, et alates [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] võiks vaid erandjuhtudel olla eraldi artikkel. --Metsavend 23. mai 2019, kell 18:34 (EEST) :::teeme siis nii. Ja artiklid 700-709 eKr suunata koondartiklisse [[700. aastad eKr]]; 710-719 eKr suunata koondartiklisse [[710. aastad eKr]] jne kuni vast [[999 eKr]] välja, mis suunata koondartiklisse [[990. aastad eKr]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:47 (EEST) :::on võimalik ka nii, nagu teeb dewiki. Seal suunatakse need aastad mitte kümnendite vaid sajandite artiklisse, vt nt [[:de:780 v. Chr.]] Tuleb kaaluda kumb variant meile sobib--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. mai 2019, kell 19:54 (EEST) ::::kuni 999 eKr ilmselt nutikam kümneti, alustasin [[700 eKr]], [[701 eKr]], [[702 eKr]] ...--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. mai 2019, kell 08:36 (EEST) :::::Minu arvates võiks ka 7. sajand eKr (võib-olla ka 6. sajand eKr) puhul olla ainult kümnendite artiklid ja aastaartiklitest ümbersuunamised. Kui ikka ajaloolisi sündmusi on vähe teada, siis pigem olla pikemad ja põhjalikumad artiklid, kui sellised mõne reaga jublakad, mille vahel võib jäädagi klikkima, et mingitki ülevaadet saada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:43 (EEST) :::::: Mulle meeldis ka kümnendite peale suunamine. Artikkel saab ülevaatlikum. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 27. mai 2019, kell 03:47 (EEST) :::::::stopp! Enne masstoiminguid tuleb kokkuleppele jõuda. Nt kui 600. ja 500. aastate üksikaastad suunata kümnendite alla, siis ei saa me keelelinkide kaudu nende võõrvikide artiklitesse, kus on konkreetne artikkel üksikaastast. Nt ruwikis on üsna põhjalikud artiklid 500., 600., 700. aastate üksikaastate kohta, vt nt [[:ru:699 год до н. э.]] või [[:ru:596 год до н. э.]]. Esialgu aga jääme [[kasutaja:Metsavend]] pakutu juurde--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:21 (EEST) :::::::: Ma pidasin silmas eKR aastaid nagu [[700. aastad eKr]]. Mall vist lõppeb ka nüüd [[ 709 eKr]] ära. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 07:32 (EEST) :::::::::700 eKr ja enne seda on ikka üsna tühi. Ka 600 eKr on väga vähe sinna aastaartiklitesse kirjutada (nt [[:en:604 BC]] jne). Kümnendite artiklites midagi juba on ja need oleks niikuinii WD kaudu lingitud. Ning ka vene vikis ma pigem eelistaks artikleid nagu [[:ru:690-е годы до н. э.]], sest neis on seda materjali ikka vähe rohkem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 08:15 (EEST) :::8. sajandi eKr puhul on kõik nüüd ümber suunatud kümnendite artiklitesse. 7. sajandi eKr puhul kehtib see kolme viimase kümnendi kohta ja seitse varasemat tuleks alles ette võtta. Tõenäoliselt oleks mõistlik sama läbi viia ka 6. sajandi eKr juures. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 10:45 (EEST) ==Statistikaamet== Nimede statistika on nüüd andmebaasis 2019. aasta seisuga. Palun tee parandused artiklitesse. --Metsavend 25. mai 2019, kell 19:13 (EEST) :õige tähelepanek!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 19:53 (EEST) == Pildi autor == Kui pilt on üleslaadija enda tehtud, siis peaks ta seda ise otsesõnu ütlema. Näiteks [[:Fail:Juta Lember.jpg|siin]] ja [[:Fail:Raamatu osad.svg|siin]] ei olnud (eraldi) öeldud, kes on autor. Siis ei tohiks kirjutada, et autor on teada justkui sama selgesti nagu siis, kui autor on seda otsesõnu öelnud. Kui on oletatud, et malli "Oma" (self) kasutamise järgi on tõenäoliselt tegu autori oma tööga, siis selleks on Commonsis eraldi mall [[c:Template:Author assumed]]. [[:Fail:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|Siin]] on veel öeldud, et autor on tegelikult keegi teine kui üleslaadija. Ja autorilahter on ju ikkagi autori nime jaoks. Millegipärast oled mitmel pool kopeerinud sinna allikalahtri sisu. Kui sul pole mahti lahtreid korralikult täita, siis jäta nad ennem tühjaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. mai 2019, kell 21:18 (EEST) :Selge--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. mai 2019, kell 21:31 (EEST) ::Kui pildi autor on kirjutatud selgitusse, siis ei saa te seda Commonsisse laadida: te ei tohi ilma pildi autori loata viia kokku tema varjunime ja pärisnime ka siis, kui see seos on teile teada. Commonsisse saate laadida näiteks minu fotosid ainult siis, kui olen ise autoriks märkinud oma varjunime. Seepärast palun kustutage Commonsist need fotod, mille kirjeid te olete ilma minu loata muutnud ja need ilma minu loata sinna laadinud. Täna näiteks [[:File:Ilmarise kvartal merelt.jpg]] ja [[:File:Suomenlinna parvlaev.jpg]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 01:04 (EEST) :::õige märkus. Palun pange siis oma üleslaetud piltidele õige autor. Muidu need pildid tulevikus kustutatakse, sest kõikide Vikipeediate eesmärk on mittevabade piltide likvideerimine. Vikipeediasse või Commonsisse laetud pildid asjakohaste litsentsidega tähendavad ka seda, et üleslaadija pole enam nende piltide õiguste omanik--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:46 (EEST) :[[kasutaja:Pikne|Piksele]] veel nii palju infot, et kuna etwikisse piltide üleslaadimisel saab jätta rea "autor" tühjaks, siis ikkagi on ilmselt mõttekas need ise tagantjärele ära täita (loomulikult iga juhtumit eraldi hinnates, mitte automaatselt). Commonsis kirjutati mulle ka vastav märkus, vt https://commons.wikimedia.org/wiki/User_talk:Estopedist1#Your_uploads --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 07:54 (EEST) Minu meelest on parem, kui Sa ei tegeleks piltidega. Kirjuta parem artikleid ja võta aega, et need korralikult kirjutada ning lingid korda teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 08:18 (EEST) :Commonsis kustutatakse selline kraam kohe, kui midagi allika või autori osas on puudulik või isegi kahtlane. Kas me ei öelnud ennist kuskil, et igasugu pilte ei tohiks märkida Commonsisse tõstmiseks? Vaata nt [[:c:File:Vikipeedia suvepäevad 2010-2.JPG|seda]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:30 (EEST) ::pane siis oma piltidele allikas ja autor. Siis on asi klaar--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 15:42 (EEST) :::Ma ei jõua sinu järgi sammuda ja iga pilti üle kontrollida. Seda enam, et Commonsis selline "pane autor" ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 16:00 (EEST) :: Vast oleks selle pildiga siis klaar, kui [[User:Adeliine|Adeliine]] on ka nõus kinnitama, et ta on autor ja ta on litsentsiga nõus. :: Siin me küll harlikult nii ruttu ei kustuta, aga iseenesest peaks ikka ka eesti vikis autori ja allikaga seonduv selgelt kirjas olema. Kui andmed on puudulikud, siis kõigepealt oleks hea üleslaadija tähelepanu sellele juhtida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. mai 2019, kell 17:10 (EEST) :Hea ettepanek. Kui kõigepealt üleslaadijale teatada, siis kui ta on autor, on tal võimalik ise otsustada, milliseid fotosid ta lubab Commonsisse laadida ja milliseid mitte. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 00:27 (EEST) ::Asi on lihtne. Meie eesmärk on vabaneda piltidest, mis on kategoorias {{cl|Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias}} (seotud [[kasutaja:Ssgreporter]]iga) ja mis on kategoorias {{cl|Eesti fotograafide pildid}} (seotud [[kasutaja:Kruusamägi]]ga). Teine osa meie Vikipeedia pilte on seotud FOPi puudumisega ja logode temaatikaga. Seega kahe inimese aktiivsel osavõtul (Ssgreporter ja Kruusamägi) saaksime oma Vikipeedia pildipanga enam-vähem korda ja kontrolli alla--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 12:01 (EEST) Kui sa ühtegi lahtrit ei täida, siis miks sa neid infokaste üldse lisad? Commonsisse viimist kasti puudumine iseenesest ei takista, selle saab lisada ka eksportimise ajal. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:08 (EEST) :Commonsisse viimise ajal peab kõik olema tipptopp ja selle eelduseks on infokast. Pole vahet millal need lisada, niikuinii tuleb ära panna. Mul endal on lihtsam neisse infot panna, kui need on poolautomaatselt varem genereeritud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:12 (EEST) :: Kui importimise lehel infokast lisada (nupp "Redigeeri faili teavet"), siis on ka kõik kohe tipp-topp. :: Seda ka, et malli "ViiCommonsisse" pole tegelikult tarvis lisada, kui selle kohe asendad. Kui sul eksportimise nuppu pildi kohal pole, siis selle lisamiseks saad eelistuste all sisse lülitada vastava beetafunktsiooni. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:46 (EEST) Ma ei luba ühtki laeva- ega sadamafotot ega merel tehtud fotot Commonsissse. Kui te arvate, et need ilma Commonsis olemata eesti Vikipeedias olla ei või, siis võite need kustutada. Mul jääb üle sarkastiliselt nentida, et said inimesed kümme aastat pilte vaadata ja aitab küll. Olen aastaid tagasi Ivol lubanud Commonsisse laadida ühe laevafoto, ja sellegi litsents on pehmelt öeldes väljapressimise teel saadud. Küll aga olen ma teinud muid fotosid spetsiaalselt Vikipeedia jaoks, mujal mul neid vaja pole, ja need on vabama litsentsiga. Kui konkreetsete fotode kohta küsite, siis vahetan neil oma nime kasutajanime vastu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:39 (EEST) :siis on hästi. Pane siis alustuseks [[:kategooria:Kasutuspiirangutega pildid eestikeelses Vikipeedias|siin kategoorias]] olevatele piltidele oma kasutajanimi, siis saab need Commonsisse viia. Nt [[:Fail:Kaliningradi kanal.jpg|sellele pildile]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:52 (EEST) :::Te pole vist aru saanud, et need konkreetsed pildid ei lähe mitte ühelgi juhul Commonsisse. Te pole ka vaadanud nende siin osutatud piltide litsentsi ega arutelusid. Kui teie arvates need eesti Vikipeediasse ei sobi, siis ma kustutan need ära. Aga selleks pean iga pildi puhul eraldi otsustama, milleks mul lähemal nädalal aega pole. Palun ärge võtke nendega midagi omapead ette. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 01:07 (EEST) ::Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Fail%3AA.Kaasiku_monument.IMG_5369.JPG&type=revision&diff=5340061&oldid=3700426 need] aastanumbrid pole seal mitte selleks, et oleks üles tähendatud, et mis aastast hakatakse lugema 70 aastat autori surmast? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:18 (EEST) :::See on vist unikaalne kasutus? Kas on mõtet seda süsteemi kasutama hakata? --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 22:21 (EEST) ::::siiski üks kasutus veel, vt [[:Fail:Estonia teater - 100 0999 .jpg|siia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. juuni 2019, kell 22:03 (EEST) ::::: See on selleks, et järge pidada, millal autoriõiguse kehtivus lõpeb. [[:Kategooria:KunstiteoseFoto|Kategoorias]] on selle parameetri järgi paregu nii, et eespool on mõned pildid, millel kujutatud teose autoriõigus on lähiaastatel lõppemas. Mis tähtsust sellel on, kas kasutus on unikaalne või et seda parameetrit on vähe kasutatud? Üheksa kasutust on praegu alles jäänud. Ma ei tea, palju sa neid veel eemaldanud oled. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :eemaldasin vaid ühel selle arvuga täpsustatud KunstiteoseFoto malli.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) Palun ära lisa malli "Own assumed" piltidele nagu [[:Fail:EnnTarvel.JPG]]. Kui üleslaadija on otsesõnu öelnud, et autori nimi on üleslaadija kasutajanimi, siis on ju ühtlasi selge, et tegu on üleslaadija enda tööga. [[Eri:Diff/5342061|Siin]] tuleks samas viidata, kus on otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor (antud juhul kirjas kasutaja arutelus). Kui sa ei aru saa, millised on nõuded autori- ja allikainfole, siis on tõesti parem, kui jätad selle puutumata ja ei lisa vastavaid märgiseid. Sa tekitad teistele tööd juurde rohkem kui midagi kasulikku teed. Kui nüüd pilte Commonsisse viia, siis paistab, et kõgil juhtudel tuleb eraldi ajaloost hoolega üle kontrollida, millised olid õiged andmed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 20:47 (EEST) :See ''author assumed'' ongi ju selleks, et on peaaegu et kindel, et üleslaadija on pildi ise teinud. Kindlalt (st. malli Own kasutamine) võiks panna näiteks siis, kui üleslaadija on kogenud ja usaldusväärne tegija (nt [[kasutaja:Oop]], [[kasutaja:Epp]] jt). Mulle tundub, et Sa kohati ajad juuksekarva lõhki sel teemal :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. juuni 2019, kell 21:06 (EEST) :: Need on Commonsi mallid, mida seni siin eriti kasutatud pole. Kui sa kasutad neid teisiti kui Commonsis, siis see tekitab igal juhul segadust. Commonsis igatahes on malliga "Own" kõik tööd, mis on üleslaadija enda tehtud, sõltumata sellest, kas üleslaadija on uus kasutaja või usaldusväärne kasutaja. Ja [[:c:Template:Own assumed]] on dokumentatsiooni järgi konkreetselt neile piltidele, mille juures pole otsesõnu öeldud, kes on autor, aga on kasutatud malle nagu "Self" või "PD-self". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:44 (EEST) ::: Mõeldud on veel nii, et malle "Own assumed" ja "Author assumed" kasutatakse koos. Mitte nii nagu praegu näiteks [[:Fail:Maailmarändur Marko Torm.jpeg|siin]] (pole ju tegelikult otsesõnu öeldud, kes on autor). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 21:54 (EEST) : Autor muu hulgas näitab oma nime äratoomisega, kuidas tuleb talle viidata. Nii et, kui kirjas on "Oop", siis ei tohiks seda muuta kujule "User:Oop". Kui, siis on mõeldav linkida kasutajalehele, aga jätta lingi tekstiks ikka ainult "Oop". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) Ma lootsin, et eilsete kommentaaride põhjal oli arusaadav, miks mõnede piltide juures muudatused tühistasin, aga nüüd sa parandad jälle kõik valeks tagasi. Pildi [[:Fail:Kirsimäe Kalle.JPG]] juures on kirjas "isiklik fotokogu", mis ei tähenda, et üleslaadija on autor. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures ei olnud otsesõnu öeldud, et üleslaadija on autor ja siis samuti ei tohiks seda väidet fabritseerida. Teiste piltide juures sama lugu. Veelkord, see temaatika on sinu jaoks nähtavasti liiga keeruline ning on parem, kui jätad selle teiste hooleks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:33 (EEST) :Teen korrektuurid. Pildi [[:Fail:Elvi Pirk.jpg]] juures on ju litsentsiga otsesõnu öeldud, et on autor. Epu võib usaldada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:37 (EEST) :: Ei, otsesõnu on öeldud siis, kui on kirjas "Autor: Epp", "ise tegin" vmt. Nagu ülal juba kirjeldatud, sellest ka erinevad mallid "Own" ja "Own assuemd" Commonsis. Parem las ma ise parandan, sa tekitad ainult segadust juurde. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. juuni 2019, kell 20:43 (EEST) :::Sain ilmselt juba aru. Aga OK, jätan pähklid sulle :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 20:48 (EEST) Kui pildil on juba vaba litsents ja sellega on kõik korras, siis pole tarvis lisada märgist "AO-sobimatu", mis räägib teatud määral esimesele litsentsile vastu ja mille kehtivus on paljudel juhtudel küsitavam, kuna pole päris selge, kust jookseb piir originaalse ja mitteoriginaalse töö vahel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. juuni 2019, kell 20:27 (EEST) :OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 20:29 (EEST) Ssgreporteri piltidega on praegu segadus, peaks ootama nende Commonsisse viimisega. [[:File:Suur-Patarei klint.jpg|Siin]] ei ole autorit selgelt välja toodud ja praegu lisatud "Own assumed" ka ei sobi (ei ole juures malli "Self"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 21:12 (EEST) :Jah, märkasin ka ise seda. Linkisin [[kasutaja:Ssgreporter]]i--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 21:18 (EEST) ::See mida täna õhtul nägin, on puudulik töö. Kui minu eile märgitud piltide puhul jäi foto autori nimi Faili ajaloo tabelisse ja te lisasite kasutajanime juurde "üleslaadija oma töö", siis sellega lõite seose isikunime ja kasutajanime vahel, aga ma hoiatasin, et te seda ei teeks. Saatsin nende fotode jaoks OTRSi vormistamiseks autori loa, sel juhul on foto autor ja kasutajanimi lahus. Palun jätke mu fotod nüüd mõneks ajaks rahule, palun kellegi teisel sellega tegelda. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 00:44 (EEST) :::võimalik, et faili ajaloost ei saagi kustutada seda, mis esimesel korral üleslaadimise puhul on avalikustatud. Aga v-o artiklid ja failid on kaks eri asja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 08:51 (EEST) ::::sellel Commonsi failil seisis kasutajanimi ja isikunimi küll üle kolme aasta, vt [[:commons:File:Skogskyrkog23a.jpg]] (pildi ajalugu). On küll huvitav, kuidas ta selle faili üldse sai--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 09:16 (EEST) ::: Seda on veidike tülikas teha, aga iseenest saab administraator varjata ka failiversiooni kohta käivad andmed. Kuna viimase versiooni andmeid varjata ei saa, siis tuleb kõigepealt üles laadida uus versioon. Või siis saab faili lihtsalt kustutada ja uuesti üles laadida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuni 2019, kell 10:49 (EEST) :Ma pole ühtki oma pilti ise Commonsisse laadinud, seda peaks küsima üleslaadija käest. Ma pole praegugi kindel, et eile kõik oma fotod eesti vikist ja Commonsist üles leidsin. Olen millalgi poolteist aastat tagasi lasknud Commonsist kustutada minu loata sinna sattunud laevafotosid, aga tookord saatis Ivo nende failide lingid. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 00:42 (EEST) ::{{ae|Ssgreporter}} kõik Teie etwikisse laaditud pildid on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1 --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. juuni 2019, kell 12:38 (EEST) :Tänan! Nendega peaks asi korras olema: palusin Ivo neil fotodel, kus on autori nimi märgitud, vormistada autori luba. Siis ei ole "üleslaadija oma töö" ning autor ja üleslaadija on lahus hoitud, nagu ma soovisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. juuni 2019, kell 00:24 (EEST) Kui lisad litsentsi, mille järgi "avaldamisest on möödas üle 70 aasta" (nt [[:Fail:Theodor Petai.JPG|siin]]), siis peaks tegelikult olema ära toodud ikka ka andmed avaldamise kohta. Sellest oli hiljuti juttu ka [[Faili arutelu:ArsenalCrossley150 3200x2049.jpg|siin]]. Ja "perekonnaalbum" või "erakogu" ei ütle allikana midagi, see on sama hea nagu "internet" või "raamatukogu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) : Sama veel näiteks pildi [[:Fail:PN-3 Isamaa päästja.jpg]] juures. Ütled, et "avaldamisest on möödas üle 70 aasta". Kus see siis avaldati? Kui see ei ole pildi juures välja toodud, siis tegelikult ei ole korras. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2019, kell 22:36 (EEST) ::nõus, unustasin nüansi ära. Tegin piltidele asjakohased märkused--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuni 2019, kell 22:51 (EEST) :Olete esitanud ksututamiseks mitu minu üles laetud pilti. Nende kõigi kohta on olemas autori või väljaandja luba, mis on saadetud Ivole. Palun võtke need kustutamismärkused ära, sest failide uuesti üleslaadimine kulutaks tarbetult mu aega. Need failid, mida oli vaja kustutada, on juba nädal tagasi kustutatud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 00:34 (EEST) ::{{ae|Kruusamägi}} Siinolevatel ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Failide_loend?limit=250&user=Ssgreporter&ilshowall=1]) failidel peaks kõigil olema OTRS-luba. Kas sul on midagi kahe silma vahele jäänud?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 08:03 (EEST) :::Ei ole mul midagi kahe silma vahele jäänud. OTRS kinnitused on nende failide juures, mille kohta on sinna süsteemi midagi saadetud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2019, kell 11:54 (EEST) == Läti külad == ''üle viidud siia: [[Kategooria arutelu:Läti külad]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2019, kell 08:29 (EEST) == Wikidata == Palun vaata üle, et need nimeartiklid saaks seotud ka vastavate Wikidata lehekülgedega. Ühtlasi peaks olema Wikidata kaudu hõlbus kätte saada nime tuntud kandjaid, millega saaks siis vastavalt artikleid täiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 16:43 (EEST) == Okaskrooni foto == Rakvere mälestusmärgi Okaskroon autor arhitekt Allan Murdmaa suri 2009. Tema autoriõigused kestavad veel aastakümneid. Keegi ei lähe seda fotot tema pärijatega kooskõlastama. Mul ei ole tõesti aega Commonsi reeglitesse süveneda ega foto litsentsi seadustada. Hea kui mõne Wiki artikligi kirjutan. Sain aru, et foto õiguspärasus Wikis on kahtluse all ja seepärast kustutasin artiklist "Okaskroon (mälestusmärk)" foto. Kel vaja, saab seda rajatist ka Google abil vaadata....... Aga parimat neile, kes Wiki eest head seisavad. See fail ei sobi Commonsisse laadimiseks. Selle võib Commonsisse laadida alles pärast kunstiteose autori autoriõiguste lõppemist. [[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) Teomees 4. juuni 2019, kell 18:35 (EEST) :Küsimus on ainult Commonsisse üleslaadimises, seda pilti tohib kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:00 (EEST) ::täpselt nii. Commonsisse saab laadida kas aastal 2079/2080 või Murdmaa teoste omandiõiguste ja varaliste õiguste pärijatelt spetsiaalse loa saamisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. juuni 2019, kell 19:22 (EEST) == Kategooria:Laevandusettevõte == Ebaõnnestunud muudatus, vt põhjendust kategooria arutelust. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 00:25 (EEST) == EestiAsula == Kui infokastis on ainult märkus puuduvate koordinaatide kohta ühes vigase kaardiga ja jätad kasti nii seisma, siis on minu meelest parem kast lisamata jätta. Ennem võiks piirduda malliga <nowiki>{{koord}}</nowiki>. Veel, mõne erandiga oleme malli "EestiAsula" kasutanud seni praeguste asulate jaoks. Oleks hea, kui nii jääb. Näiteks juhuks, kui tekib soov näidata korraga kõigis malliga artiklites dünaamilisel kaardil asulapiire, mis on saadaval nüüdsete asulate jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 18:23 (EEST) :ma lihtsalt eeldasin, et kui Wikidatasse pannakse kunagi koordinaadid sisse, siis on asula ilusti kaardil näha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 20:24 (EEST) ==Endise valla leht== ''oli 1989-2017 ilmunud ajaleht, mis vahendas endise Nõva valla uudiseid :Palun ära enam nii kirjuta. Lehe ilmumise ajal ei olnud vald endine. :Palun võta arvesse, et "oli ilmunud" on halb sõnastus. Ja aastaarvude vahel käib mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:31 (EEST) ::õigus, sõna "endine" siin ei sobi. Jätan ära--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 20:21 (EEST) == 0 linki == Minu meelest ainult siselinkide puudumise pärast pole toimetamis- ega vikindusmärkust tarvis lisada. Siselingid võiks ideaalis olla, aga ilma nendede pole ka artiklil tingimata midagi viga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2019, kell 18:36 (EEST) :ma arvan, et peaks panema, sest nende artiklitega pole korras--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 18:41 (EEST) ::Siselinkide puudumisel oleks kohane vikindusmall, mitte toimetusmall. Tihti on aga siselinke lihtne lisada ja pole vaja hakata malli panemagi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. juuni 2019, kell 19:03 (EEST) : Ma ei tea, meil on varem mitu korda kaevatud, et toimetamismärkused on liiast isegi siis, kui artikkel tõesti vajab hädasti sisuliselt või keeleliselt toimetamist ning nüüd siis laome selliseid märkuseid, kui artiklil polegi otseselt midagi viga. : Lehel [[Mall:Vikinda]] on küll öeldud, et seda malli võib lisada siselinkide puudumise pärast, aga ma ei saa hästi aru, kust see nüüd tuli. Selle malli arutelu jäi varasemast pidama sealmaal, kus nõustuti, et siselinkide puudumine ei ole põhjus malli lisamiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. juuni 2019, kell 21:00 (EEST) :: Mulle on uudiseks, et siselinkide panemine ei ole vikindamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 23:08 (EEST) ::: See võib küll vikindamine olla, mulle lihtsalt tundub päisemärkus ebavajalik. Minu meelest seni pole ainult siselinkide pärast seda märkust lisatud. Kusjuures vikindamismärkus räägib praegu vormindamisest vastavalt vormistusreeglitele ja linkimata jätmine pole ju iseenesest vormistusviga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) ==Karjamõisatest veel== Sooviksin veel teha mõned artiklid karjamõisate kohta. Kuna Sul tundub olevat selliste artiklite tarbetuse kohta väljakujunenud seisukoht, ehk oskaksid seda [[Arutelu:Karjamõis|Karjamõisa]] arutelus argumenteerida. Ma ei hakka enne artiklite tegemisega vaeva nägema, kui olen kindel, et neile jälle kustutamis- või liitmismalli ei hakata lisama. Olen valmis oma arvamust muutma, kuid enne tahaks Sinu (ja teiste) põhjendusi kuulda. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 18:56 (EEST) :arutelu jätkub siin: [[arutelu:karjamõis]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 19:55 (EEST) == Marina materjalid == Mõnevõrra etteruttav märkus, aga kui Sa teisaldad mingid kindlad artiklialged alalehtedele (a la [[Kasutaja:Mariina/Hitler ja tema tervis + Kolmas Riik]]), siis palun pane vastavad Marina kasutajalehele vastav link. Igaljuhul suur tänu selle tüütu töö tegemise eest. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. juuli 2019, kell 11:25 (EEST) :jah, tegin tema kasutajalehe lõppu märkuse. Selle läbitöötamisega ei tasu oodata, sest iga aastaga läheks selle tegemine raskemaks, sest artiklid täienevad ja siis on info kontrollimine üha raskem ja aeganõudvam--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2019, kell 11:31 (EEST) == Kaks märkust == Palun ära kirjuta liikide sugukonnaks "?" kui intervikidest on need üsna lihtsalt leitavad. Lisaks võiks minu meelest hoiduda linkimast stiilis <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki>, v.a ehk äärmistel juhtudel, kus mõlemad märksõnad kindlasti erinevat linki vajavad. Liik on minu arvates nt liiga üldtuntud mõiste, et seda yldse linkida. Jõudu! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. juuli 2019, kell 17:03 (EEST) :(1) laiskus, mis muu. Teistele ka tegemisrõõmu :) <br> :(2) link <nowiki>[[putukad|putuka]][[Liik (bioloogia)|liik]]</nowiki> on OK--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 17:07 (EEST) : Teisega nõus, aga mis puutub esimesse, siis Sinu järelt parandamine võib aastakümneid aega võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2019, kell 23:53 (EEST) Sugukonna lahtri saab lihtsalt tühjaks jätta, küsimärk on liigne. Selline linkimine on halb, sest see näeb välja nagu üks link ja tekitab sellisena navigeerimisel kergesti segadust. Sel põhjusel on inglise vikis soovitatud ka kõrvuti sõnu eraldi mitte linkida ([[:en:MOS:SEAOFBLUE]]). Mu meelest ka võib mõlemad lingid vabalt ära jätta, nad ei aita selles kohas mõistmisele kuigivõrd kaasa. Või kui on tingimata tarvis emba-kumba neist sõnadest linkida linkida, siis võimalusel võiks kasutada teistsugust sõnatust või linkida need sõnad artiklis tagapool (kui nad veel esinevad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. juuli 2019, kell 17:56 (EEST) See ei ole OK, kui Sa paned sugukonnalahtrisse küsimärgi ja ei pane eestikeelseid taksoninimetusi. See ei tee rõõmu, vaid valmistab meelepaha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 12:23 (EEST) ==Kategooriate muutmine== Sa võiks siis artiklis [[Dundalk F.C.]] panna vähemalt kategooria "Kategooria:Iirimaa sport" (ja "Iirimaa jalgpall" on ka tegelikult olemas) mitte "kategooria:Iirimaa". Natukenegi rohkem asjatundlikust paluks!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:32 (EEST) :nõus, püüan olla asjatundlikum ülemkategooriate leidmisel--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. juuli 2019, kell 15:48 (EEST) == Gummigutt == Gummigutt kindlasti pole värvuse nimetus (eesti keeles pole sellest tuletatud värvusenime nagu inglise gamboge'st), vaid ikkagi värvaine, aga iseenesest ma kategooriat Oranžid värvitoonid ei vaidlustaks, sest gummigutist saab kollase värvitooni küll. Õigem oleks sel juhul küll siiski Kollased värvitoonid. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 15:12 (EEST) == Kategooriate kustutamismärge == Miks paned kustutamismärke ilmselgelt vajalikele kategooriatele? Kust võtsid nõude, et peab olema vähemalt 5 liiget kategoorias? --Metsavend 23. juuli 2019, kell 08:30 (EEST) :vt [[Kasutaja arutelu:Meryli]], [[Kategooria arutelu:Austria juristid]], [[Kategooria arutelu:Kasahstani alpinistid]], [[Kategooria arutelu:Alpinistid]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 08:58 (EEST) :: Nendes aruteludes oled oma arvamust avaldanud ja mingit üldist kokkulepet ei ole. Seega, palun, suuna oma energia pigem sellele, et kategoriseerimata artiklid kategooriatesse lisada, mitte otsida kategooriaid, mida kustutada. --Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:20 (EEST) :: Nt Kategooria:Eesti mardikalised artiklid tuleks lisada mõnda Kategooria:Mardikalised alamkategooriasse (selle asemel, et neid alamkategooriaid kustutama kippuda).--Metsavend 23. juuli 2019, kell 09:23 (EEST) :::Kõigega nõus, välja arvatud pisikategooriate temaatika: neid ei tohi lubada. Vt ka [[Kasutaja_arutelu:Adeliine#Massiline_kategooriate_kustutamine]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 09:53 (EEST) Sa möönad [[Kategooria arutelu:Maroko ülikoolid|siin]] isegi, et mõni väike kategooria ikkagi võib olla. Siis tuleks püüda läbi arutada, millised võiks olla need üldised kriteeriumid, mille korral jätta alles ka väiksem kategooria (kas või ühe liikmega). Laduda neid kustutamismärkusi praegu ilma aruteluta mehaaniliselt igale kategooriale, kus on vähe liikmeid, on tõesti üsna asjatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Taim kasvab ka Eestis. == Mida tähendab artikltes lause "Taim kasvab ka Eestis."? Kus kasvab Eestis nt [[Brasiilia vesikuusk]]? Palun lisa viited sellistele väidetele. Ja mille alusel lisad kategooria Eesti taimed? Muidu tundub, et tegu on pahatahtliku desinformatsiooni levitamisega. --Metsavend 24. juuli 2019, kell 23:22 (EEST) :kõik need taimed on eElurikkuses (https://elurikkus.ee/en) sees, seega ka Eestis. Võiks muidugi täpsustada, kas pärismaiselt, metsistunult vms--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 08:07 (EEST) ::Kõik eElurikkuses olevad liigid ei ole Eestis looduslikult esinevad liigid. Seal on eraldi nimekiri Eesti liikidest. Näiteks [https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt8078037392?query=Myriophyllum see päring] ei anna vastuseks Brasiilia vesikuuske. Ole nüüd hea ja paranda oma vead ära ja ära enam väärinfot Vikipeedias levita. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 09:37 (EEST) :::{{OK}} väärinfo eemaldatud. Suur tänu veel kord!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 13:56 (EEST) Palun märgi ka eestikeelsed perekonnanimed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 14:38 (EEST) :midagi teistele ka :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) Sama probleem jätkub. Eesti punases nimestikus on palju hindamata liike, mis ei ole pärismaised. Neid tuleb eristada pärismaistest liikidest. On eraldi kategooria Eesti kultuurtaimed. --Metsavend 25. juuli 2019, kell 19:03 (EEST) :v-o küll. Kirjutan, et on kantud nimestikku--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 19:18 (EEST) ::"kantud nimestikku" koos Eesti taimede kategooriaga on minu arvates lugejat eksitav, kui taime kasvatatakse meil vaid iluaianduses. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:00 (EEST) :::kui on katnud Eesti punasesse nimestikku, siis on loogiline lisada ka kategooriasse Eesti taimed. Kindlasti on nimestikku sattunud ka taimi, mis pole pärismaised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuli 2019, kell 21:08 (EEST) "Eesti taimed" on ebamäärase tähendusega. Kui mõeldakse Eesti pärismaiseid taimi, siis tulekski nii öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 15:07 (EEST) Palun ära lisa alaosapealkirja "Viited" ilma viideteta. Ja tõesti, kui ladinakeelne perekonnanimetus on suunatud, siis leiad ju hõlpsasti eestikeelse perekonnanimetuse. Miks sa siis ei kasuta seda infokastis? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :alaosapealkirjaga "Viited" kriitikaga nõus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. juuli 2019, kell 18:55 (EEST) == Jean-Joseph Sanfourche == Tere Estopedist1, vabandan juba ette masintõlke eest. Artikkel [[Jean-Joseph Sanfourche]] lõi globaalselt lukustatud, pikaajalise vägivallatseja [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Global#Global_lock_for_socks_of_cross-wiki_LTA_De_la_lombertie De la lombertie], kes on tuntud kui Sanfourche'i redigeerimiste rämpspost. Kas see on piisav põhjus lehe kiireks kustutamiseks? [[Kasutaja:Loopy30|Loopy30]] ([[Kasutaja arutelu:Loopy30|arutelu]]) 1. august 2019, kell 04:00 (EEST) :Näiteks saksa vikis on viited, mille järgi saab infot kontrollida. Kustutada pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2019, kell 07:51 (EEST) == Arutelude teisaldamine == Palun kasuta kustutamismalli sihipäraselt, mitte teisaldamisettepanekuteks. Parem kui jätad need vanad arutelud rahule. Sa ei tee nendega eriti midagi kasulikku, rohkem tekitad sa segadust ja asjatut tööd teistele. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. august 2019, kell 20:47 (EEST) :möönan, et see on mitmetahuline probleem ja isegi enamikule vikipedistidele raskesti jälgitav asi. Kurja juur on selles, et on teisaldatud valesti (s.t pole kasutatud võimalust teisaldada ilma ümbersuunamist tegemata; ja see võimalus ongi vaid adminnidel, kes paraku seda kahjuks kaunis sageli ei kasuta). V-o uurida, kuidas võõrvikid seda teisaldamiskorralagedust parandavad. Hädalahendus on [[kasutaja:Kruusamägi]] pakutav, vt [[Arutelu:Sõjakool (üldmõiste)]].--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. august 2019, kell 07:49 (EEST) :: Need mõned arutelud, mis on tõesti artikli teisaldamisel maha jäänud, saab jooksvalt parandada. Rääkida selle asja juures üldisest korralagedusest on minu meelest liialdus. Neis aruteludes, mida nüüd teisaldada tahtsid, oli valdavalt lihtsalt arusaamatu, miks tuleks teisalda ja mida selline vanade asjade üleskaevamine annab. :: See Kruusamäe kommentaar ei puuduta neid teisaldamisi üldiselt ega ole isegi mitte otseselt vastus sinu teisaldamisettepanekule konkreetse arutelu juures. :: Samuti, palun ära kasuta ka liitmismärget ebasihipäraselt (nt [[Eri:Püsilink/5418298|siin]]). Kui asjalikust ja selgest arutelumärkusest tõesti ei piisa, siis tuleks ennem teha eraldi mall teisaldamisettepanekute jaoks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) == Sulgudega ümbersuunamised (2) == Ma ei vaidle vastu, et on parem, kui laevaartikli pealkirjas on sulgudes ka sõna "laev", mitte ainult aastaarv, aga vana pealkiri ümbersuunamisena iseenesest ei sega. Kui jätad seejuures lingid parandamata, siis on kustutamisettepanek üsna asjatu tüli. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2019, kell 15:48 (EEST) ==Kasutajanimeruumi sekkumine== Palun ära sekku kasutajanimeruumi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2019, kell 13:05 (EEST) :see teema pole mustvalge. Pigem hakata tuleviku tarbeks juba praegu asju korraldama, eriti kui nimeruumis on midagi puutumatult seisnud 5+ aastat. Kasutajanimeruumis olev pole ka isiklik asi, vaid avalik omand. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#Kasutaja_nimeruumi_seisma_jäänud_mustandid_vol_2]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. august 2019, kell 14:05 (EEST) :: Mulle tundub Su tegevus talumatu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 12:11 (EEST) :::kas Sa oled ainus?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. august 2019, kell 15:41 (EEST) :::: Ei. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. august 2019, kell 16:39 (EEST) ==Käkk== Vaata EKSS, 2. tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:24 (EEST) ==Liigi infokast== Kui Sa liigi infokasti ära täita ei taha, siis ära tee üldse infokasti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 10:47 (EEST) :Sa teed meelega nii? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2019, kell 11:08 (EEST) ::missugune vastus Sulle head meelt teeks?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:32 (EEST) :::Sa käitud häbematult. Ole hea, vasta küsimustele, mis esitatakse. --Metsavend 14. august 2019, kell 17:49 (EEST) ::::Vikipeedia on ühisloome. Ma loon karkassi ja ühenduse võõrvikidega eestikeelste nimedega ja Eestis olevatele liikidele. Teistele jääb ka midagi, nt taksonitabelis teatud read--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:53 (EEST) :::::Ei, nii ei lähe. Keegi ei jõua sinu järel koristada. Viiteid ei saa suvaliselt panna, kontrollimata, millele viitad. --Metsavend 14. august 2019, kell 18:53 (EEST) == Arutelu kustutamine == ''kui ei lasta kustutada, siis teen vähemalt tühjaks'' : Me ju ei ei viska muidu aruteludest heast peast asju välja. Kui pikemates arutelus jääb mingi asi tõesti ette, siis võib arhiveerida. Praegu, kui keegi pole isegi mitte püüdnud selgitada, mille alusel teatud asju aruteludest nii välja visata, näib selline tegevus lihtsalt meelevaldne. Isegi siis, kui oleks mingid kriteeriumid arutelu sisu triviaalsuse kohta, siis triviaalsus iseenesest ei näita, et arutelu tuleks minema visata. Pikemate arutelude vahelt ei ole ju ka sa ise tahtnud "triviaalseid" märkusi minema visata. Need arutelud on parem rahule jätta, nendega sedasi hoolimatult ringi käimine tekitab vaid asjatult üldise läbipaistvuse suhtes küsimusi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 16:54 (EEST) ::kui on ilmselgelt triviaalne (nt 10 a vana vikitehniline asi), siis me viskame küll ära. Seda on teinud ka nt [[kasutaja:Sacerdos79]]. Vt nt siia: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Prantsusmaa_riigipeade_loend&action=history (märts 2019)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. august 2019, kell 17:31 (EEST) ::: See on halb eeskuju. Nagu öeldud, pole püütud arusaadavalt selgitada millal ja miks nii teha, rääkimata kokkuleppest nii teha. Igatahes on see vastuolus üldise praktikaga arutelusid säilitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:37 (EEST) ::: Veelkord, kui ütlen, et me muidu ei viska aruteludest asju ära, siis pean eelkõige silmas, et me ei viska samasuguseid märkusi minema pikematest aruteludest. Ma ei näe siin põhimõttelist vahet. Ka pikemad vanad arutelud võivad mõnele kasutajale tunduda samamoodi kasutud, aga üldise läbipaistvuse huvides me ikkagi säilitame seda osa redigeerimisloost. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. august 2019, kell 17:47 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Vilmsi pilt ([[:Fail:Keiti Vilms, 2018.jpg]]) == See ei ole ilmne autoriõiguse rikkumine. Autorile vähemasti on viidatud. Välistatud ei ole ka, et luba on saadetud. Sellepärast võiks kustutamismalli asemel kasutada esialgu malli [[Mall:Loata|Loata]]. Kui piltidega on probleeme, siis tuleks üleslaadijatega korraliult ühendust võtta nende arutelulehtedel. Mainimine minu meelest pole piisav, mainitaval võivad olla teavitused välja lülitatud või mainimine võib liiga kergesti märkamata jääda või see ei pruugi üldse läbi minna. Commonsis ka ei peeta mainimist sellistel puhkudel piisavaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. november 2019, kell 19:40 (EET) :{{OK}} üleslaadijale on kirjutatud--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. november 2019, kell 09:19 (EET) :: Kui pöördud uue kasutaja poole, siis tuleks püüda teha nii, et see ei mõjuks segadusseajavalt ega ka mitte üleliia järsult. Tuleks püüda lühidalt selgitada, milles asi ja mida ette võtta. Antud juhul tuleks arvestada ka võimalusega, et luba saadeti juba enne ja pildiga tegelikult pole probleemi. Võimalik, et sellisel juhul võiks oodata umbes nädalake ning kirjutada üleslaadijale siis, kui luba ei teki. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2019, kell 16:25 (EET) == Request for translation help == Hello Estopedist1,<br> This week is a Holodomor ([[Golodomor]]) commemoration week. I noticed that in the past you edited articles related to events of that period, and this is why I writing you this message. If you are no longer interested in the topic, please ignore my message. <br> I am currently looking for people who could be willing to translate into Estonian articles about people who spread information about the famine in 1933, e.g. [[:en:Alexander Wienerberger]] or [[Ewald Ammende]]? The latter article already exists in Estonian, but it is extremely short, which is a bit surprising for me (he was born and lived in Estonia, and his family villa is still part of architectural heritage of Pärnu). <br> P.S. I am not active on the Estonian Wikipedia, but I created quite a lot of articles in the Russian, Ukrainian, English and German versions.<br> Thank you. --[[Kasutaja:Dmitri Lytov|Dmitri Lytov]] ([[Kasutaja arutelu:Dmitri Lytov|arutelu]]) 29. november 2019, kell 19:30 (EET) == Pildi allikas == Kui kasutaja Helle-Mai kirjutab autori nimeks enda nime, siis on ju üheselt öeldud, et tegu on tema enda tööga. Praegu on kõige olulisem, et ta lisaks fotole litsentsi. Minu meelest ajad sa kasutajat muude märkustega asjata segadusse. Kordan ka seda, et sõnumis peaks olema selgelt välda toodud, milles asi ja mida võimalusel ette võtta. Nii et oleks võimalik aru saada, miks pilt kustutamiseks esitati ka siis, kui kasutaja näeb sõnumit alles mitu kuud või mitu aastat pärast kustutamist. Näiteks sõnumil, mille kirjutasid kasutajale Tulepaak, on selletõttu üsna vähe mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 15:54 (EET) :Mitte tema enda töö, vaid tema tõlked. Asjakohased pildid on Commonsis ja seal on pildi andmed ka täpsustatud. Teine teema: eesmärk on ikka see, et kasutaja laadib pildid Commonsisse, mitte kohalikesse vikipeediatesse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:07 (EET) :: Ma pean eelkõige silmas fotot [[:Fail:TI980.jpg]], mille kohta kirjutasid viimati märkuse puuduva allika kohta. :: Jah, võinuks kohe Commonsisse laadida, aga puuduva litsentsi kõrval pole sellel kuigivõrd tähtsust. Eriti siis, kui kasutaja pärast üht koolitööd tõenäoliselt enam Vikipeedias midagi ei tee. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. jaanuar 2020, kell 16:22 (EET) :::Correct. Kõnesoleva pildi allika (= own work) saame antud juhul konstrueerida, ent litsentsita läheb ikkagi kustutamisele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 27. jaanuar 2020, kell 16:28 (EET) == When will you revert your vandalism? == '''[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]''' is the name, not your fake "Baltisches biografisches Lexikon digital" [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&diff=5255713&oldid=5255050][[Eri:Kaastöö/77.13.168.99|77.13.168.99]] 17. veebruar 2020, kell 17:51 (EET) :cannot support illogical name. If dewiki shares your view, then I am neutral--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. veebruar 2020, kell 18:34 (EET) ::You decide on the name of a publication? The publisher and several other reliable sources call it [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]], but in Estonian Wikipedia you promote a fake name, because you "cannot support illogical name"? Is this your private blog for sharing your views or is it a project of the Wikimedia Foundation that exists to document reliable sources? [[Eri:Kaastöö/78.54.54.28|78.54.54.28]] 18. veebruar 2020, kell 07:29 (EET) :::[https://bbld.de/BBLD]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. veebruar 2020, kell 14:58 (EET) ::::[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]], exactly, it is "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital", not just the second part "Baltisches biografisches Lexikon digital". [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) ::: Please stop this. Your accusations are inappropriate. One name variant being official in a way or approved by some party does not mean that other name variants are "fake", "illogical", "vandalism" etc. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. veebruar 2020, kell 19:45 (EET) :::: [[Kasutaja:Pikne|Pikne]], how would you call the attack by Estopedist1 who insultingly called the name of the work "illogical"? Maybe move "Kersti Kaljulaid" to "Kersti" or "Eesti" to "Esti", just take away one word or letter. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:58 (EET) == Translation Isabelle de Charrière == Hello Estopedist1 Could you write/translate the article of Isabelle de Charrière (Q123386) for the et.wiki? That would be appreciated. [[Kasutaja:Boss-well63|Boss-well63]] ([[Kasutaja arutelu:Boss-well63|arutelu]]) 8. mai 2020, kell 23:49 (EEST) ==Probleemne pilt ja pinging== Juhin uuesti tähelepanu, et kui pildiga on mingi probleem, siis sellest tuleks kirjutada üleslaadija arutellu. Seda ka, et mainimine kustutamismärkuses niikuinii ei tööta, kui märkuses pole sinu allkirja, nagu eespool juttu oli ([[#Mainimine]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 16:04 (EEST) :resümeekastis see ju töötab. Nõnda ka praegu pingisin sulle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 18:03 (EEST) :: Ainult resümees töötab sedasi. Mujal peab mainimise juures olema mainija allkiri (lingiga mainija kasutajalehele, tema arutellu või tema kaastööloendisse). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 18:08 (EEST) ==Esimene Eesti kodanik, kellel 500 000 redigeerimist vikiprojektides?!== {{ping|Kruusamägi|Andres}} tundub, et ma olen esimene Eesti kodanik, kes jõudis maagilise 500k piirile. Andres jõuab ka sinna v-o sellel aastal (ca 470k muudatust). Igatahes suur tänu kasutajale [[kasutaja|Metsavend]], kes mind aasta tagasi üheks päevaks etwikist blokeeris ja nõnda pani lumepalli veerema :) Globaalset seisu näeb siit: https://species.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAuth?target --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. juuli 2020, kell 13:58 (EEST) == Välis-Eesti == Ma tahaks muidu hakata rohkem tähelepanu suunama just väliseesti temaatika katmisele Vikipeedias ja selle puhul võiks [[Kasutaja:Estopedist1/Välis-Eesti värk riigiti]] olla igati kasulik materjal teemas paremaks navigeerimiseks. Ma seda ei kustutaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:18 (EEST) :{{ping|Kruusamägi}} mul oleks piinlik, kui seda toorest infomassiivi laiemale lugejaskonnale tutvustada. Äkki teisaldad selle oma kasutajanime alla?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. september 2020, kell 18:46 (EEST) ::See on eelkõige ju lihtsalt kogum linke. Kui toores see ikka olla saab? Sellise asja puhul ei ole põhjust eeldada, et see sisaldab kõike jms. Peale on see kasutaja alamlehekülg ja mitte artikkel ning seega ei peagi see midagi eeskujulikku olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2020, kell 22:41 (EEST) :Vaata [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/114186 siin] lk 110. Ehk oleks hea ikkagi seda nimekirja üleval hoida? :Meil hoitakse siin üleval kasvõi ühte sportlaste loendit, mis veel palju poolikum ja puudulikum kui see nimekiri. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. oktoober 2020, kell 19:43 (EEST) == Commonsi import == Importisid Commonsisse [[:Pilt:Zonmar-et.svg]], aga sellel on ingliskeelne tekst. Eestikeelsega on hoopis endiselt eesti vikis asuv [[:Pilt:Zonmar-et.svg.svg]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. detsember 2020, kell 15:35 (EET) : {{ping|Adeliine|Taivo}} nice catch! Taivo oma CS adminniõigustega saab selle lihtsalt lahendada --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. detsember 2020, kell 10:10 (EET) :: Tegelikult olid mõlemad failid ühtviisi kakskeelsed: siin näidati vaikimisi eestikeelset teksti ja Commonsis ingliskeelset. Kuna failipealkirjade järgi on antud juhul nähtavasti mõeldud nii, et iga keel on eraldi failis, siis eemaldasin failist ingliskeelsed tekstid. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 11:12 (EET) :::Kui see on tõsi, siis see on midagi uut ja salakavalat. Mismoodi selline magic töötab? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. detsember 2020, kell 15:18 (EET) :::: Võimalus kuvada üht SVG-faili eri keeltes tekstiga on siin iseenesest olemas 2013. aastast ([[phab:T34987]], [[c:Switch SVG]]). Vt näiteks pilti artiklis [[Jalanõude suurusnumber]]. Pildi kirjelduslehel eristab selliseid pilte teistest piltidest rippmenüü keele valimiseks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. detsember 2020, kell 18:34 (EET) == Eesti tatarlased == Inglise wiki artikli https://en.wikipedia.org/wiki/Tatars infokastis on puudu Eesti tatarlased. Kas sa saaksid selle info sinna panna? Täielikult piisab allikaviitest, nagu see on artikijupis Eesti tatarlased. Ma ise olen tehniliselt niivõrd dumbjuuser, et ei oska. Oh, ja paistab, et Läti oma ka. Läti lipp ja Läti tatarlaste arv sinna inglise wiki artikli infokasti, kas saad aidata? Allikas nt lätikeelse artikli juurest. https://lv.wikipedia.org/wiki/Tat%C4%81ri [[Kasutaja:BirgittaMTh|BirgittaMTh]] ([[Kasutaja arutelu:BirgittaMTh|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:22 (EET) : {{OK}} tehtud, {{ping|BirgittaMTh}} --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. november 2021, kell 12:51 (EET) == Translation request == Hello, could you translate [[:ru:Мошегов,_Игнатий_Николаевич#Ссылки|ru:Мошегов, Игнатий Николаевич]] article for the Estonian wiki? Ignatiy Moshegov is a Komi-Permyak writer. He lived in emigration in Estona and Finland and tried to strengthen Finno-Ugric ties [[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]] ([[Kasutaja arutelu:Bumın qahan|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:11 (EET) :@[[Kasutaja:Bumın qahan|Bumın qahan]]: sorry, it is not an easy task. Hence, I have to say "no" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 16:13 (EET) == AWB == Need viimased AWB-parandused paistavad sul olevat enamjaolt kosmeetilised. Selliseid parandusi poleks tarvis teha, kui sa samas ei muuda muid asju, millega muutub artikli väljanägemine. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 49#Kosmeetilised parandused]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 19:14 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ma lasen praegu läbi kõik etwiki artiklid. Automaattöötluseks on need vajalikud muudatused. Ma linkide parandamist siis enam ei tee, kui see teisi häirib, samas ma tean, et inimesed parandavad neid käsitsi. AWB teeb selle sekundiga, nt 70 tarbetut linki. Käsitsi võtaks see kümneid minuteid [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 19:21 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: selgitust veel: AWB abil automaattöötluseks kasutan artiklite kategooriaid (nt Kategooria:Saare maakonna neemed) ja malle (nt {{tl|Arvuti}}). Automaattöötluseks on vajalik parandada nt “Category: religioon” –> “Kategooria:Religioon”. Seekaudu saan juurdepääsu ka n-ö soikuvajunud artiklitele, nt riigita isikud ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Joyce_Hatto&diff=prev&oldid=6720379]). '''Kõrvalmärkus''', tegelikult ei õnnestu mul saada loendit etwiki kõikidest artiklitest. Kas Sa näiteks tead viisi, või äkki teab [[kasutaja:Kruusamägi]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. september 2024, kell 20:02 (EEST) :: Mismoodi automaattöötluseks vajalik? Minu mõte oli, et selline automaattöötlus ise ei ole vajalik. Et AWB teatud sätetega teatud parandusi pakub, ei tähenda iseenesest, et need parandused tuleb teha. "Category: religioon" jmt artikli koodis iseenesest ei ole tehniliselt vale. Seda võib korrigeerida, aga see ei ole otseselt vajalik. Sellepärast võiks selliseid parandusi teha muude sisulisemate paranduste kõrvalt. Või kui teatud süntaks tõesti kasutajaid üldisemalt segab, siis võiks kosmeetilisi süntaksiparandusi teha pigem robotiga. :: Selleks et artikli koodis linke lühendada, kasutan ma ise ka skripti (ei paranda käsitsi), aga ma teen seda siis, kui teen parasjagu artiklis ka muid sisulisemaid parandusi. Ma ei muuda artikleid ainult selleks, et lingisüntaksit korrigeerida. :: Mis kujul seda loendit on tarvis? Kui [[Eri:Kõik leheküljed]] ei ole piisav, siis ehk on kõige lihtsam teha päring Quarrys (SELECT page_title FROM page WHERE page_namespace=0 AND page_is_redirect=0). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. september 2024, kell 22:22 (EEST) :::Sekundeerin. Sisu mitte muutvaid pisiparandusi ei mõistlik teha, kui pole juhtumisi samal ajal just niikuinii tarvis artiklit millegi muu pärast kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2024, kell 22:42 (EEST) : Mitte et need parandused oleks täiesti talumatud, aga siiski, milleks muudatused nagu see: [[Eri:Erin/6723276]]? Kui selliseid muudatusi peetakse ebavajalikuks, siis on nad seda sõltumatu sellest, mitu tükki neid päeva jooksul teed. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. september 2024, kell 17:59 (EEST) ::ok, välismaiste artiklite puhul ei tee enam, aga kolm päevas Eestiga seonduvat lased supervikipedistil ikka ju ära teha :) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. september 2024, kell 18:22 (EEST) :::Ma ei pea muudatusi nagu [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saarnaki_laid&diff=6724911&oldid=6698379 see] kuidagi vajalikuks. Ei ole ju vahet, kas teha seda päevas 3 või 30 korda... see ei muuda sisulises osas midagi ja nii võiks sellist asja olla ikkagi 0. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 01:23 (EEST) ::::@[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]]@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: minu meelest on meil lausa kohustus likvideerida linkidest [[:en:soft hyphen]]id, mida kasutavad ka näiteks häkkerid URLides. Kas mind blokeeritakse, kui ma jätkan oma tegevust? AWBga etwiki kõikide artiklite analüüs on raskendatud, kui pidevalt jäävad need soft hyphenid ette [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. september 2024, kell 10:36 (EEST) :::::Kategooria toimib ka ilma seda muutmata. Kuidas täpselt selle muutmine hädavajalik on? :::::Ja üleskutse on ikkagi artiklite puhul rohkem asju kohendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2024, kell 14:04 (EEST) ::::: Nähtamatu märk selles näites on vasakult paremale kirjutamise märk (LRM), mitte ujukriips. Linkides pealkirja ees või järel tarkvara niikuinii eirab selliseid märke, samamoodi nagu koodis näha olevaid tühikuid. Ujukriipsu oleme iseenest mõnes väga pikka nime sisaldavas pealkirjas parema loetavause huvides kasutanud küll. See võib redigeerimisel veidike segadust tekitada, aga ma ei usu, et seda Vikipeedia artiklitele linkimise puhul turvalisuse probleemiks peaks pidama. Kui asi oleks turvalisuses, siis tõenäoliselt tarkvara keelaks pealkirjades nende märkide kastutamise. ::::: Ma ei saa sinu tegevusest aru, mis eesmärgiga sa praegu üldse kõiki artikleid AWB-ga läbi ketrad või "analüüsid". Sa teed pealtnäha lihtsalt juhuslikke tühiparandusi, mida AWB sulle ette söödab. AWB sätetes muuseas on võimalus jätta vahele parandused, mis sisaldvad ainult tühikute parandusi või kosmeetilisi parandusi vmt (vt [[:en:WP:AWB/UM#Skip]]). Praegu jääb mulje, et ega sa vist ise ka õieti aru ei saa, mida ja miks sa AWB-ga teed. ::::: Mõnda artiklisse oled nüüd lisaks lisanud märkuse puuduvate viidete kohta, justkui muudatuse õigustamiseks, aga ka seda märkust poleks minu meelest tarvis kõikjale lisada, vähemasti mitte nupukestesse nagu [[Obholmsgrunne]], kus on ainult triviaalne asukohainfo, mida me reeglina niikuinii ei viita. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. september 2024, kell 18:35 (EEST) == Help == Sisu viidud [[Malli arutelu:Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus]] == Punased kategooriad == Palun ära tee tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid. Need on vaja kõigepealt parandada või mõnel juhul lihtsalt eemaldada. Näiteks kategooriasse [[:Kategooria:Articles with hCards|Articles with hCards]] on artiklid sattunud mõnikord siis, kui tõlkevahend ei tööta õigesti ja artikli koodis on sellega seoses vaja teha veel mitmesuguseid muid parandusi. Et punase kategooria abil sellised probleemid välja tulevad, on iseenesest hea. Aga kui punase kategooria lihtsalt mehaanilselt siniseks teed, siis jääb tegelik probleem parandamata ja seda on edaspidi raskem märgata. Enne mul tekkis veel selline küsimus: mis "automaatanalüüsi" märkus on näiteks [[Eri:Erin/7055264]]? Selliseid isiklikuks tarbeks mõeldud ja krüptilise sisuga kommentaare üldiselt ei peaks lehtedele lisama, ka peidetud kujul mitte. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 20:45 (EET) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]] :* need vigased kategooriad on koondatud kategooriasse "Mallid" või "Vikipeedia sisuhaldus". Eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad :* jah isiklikuks otstarbeks. Igal aastal käin kõik ca 600 etwiki pilti läbi, et sobivad viia Commonssise. Kui neid isiklikke märkusi poleks, oleks AutoWikiBrowseriga analüüs tülikas :[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 09:29 (EET) :: Kui sa punase lingi juures tegelikku probleemi ei lahenda, siis palun jäta selles loendis link lihtsalt vahele. Muidu sa tekitad teistele tööd juurde ja nagu öeldud, probleemi on edasipidi raskem üles leida. :: Nojah, aga faili lehekülg ei ole sinu isiklik lehekülg. Sinna lisatud asjad peaks olema üldarusaadavad ja ka teiste jaoks vajalikud. Ma arvan, et peaksid oma arvepidamist kuidagi teisiti korraldama, näiteks oma kasutajalehele koostatud loendi abil. Kui muuseas tead, et oled varem kõik pildid üle vaadanud, siis kas sul on üldse tarvis kõiki pilte uuesti "analüüsida"? Kas ei ole piisav vaadata üle vaid need pildid, mis on vahepeal lisandunud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. jaanuar 2026, kell 21:26 (EET) Ma arvan et ei ole mõtet lisada navigeerimismallidele "Eesti spordi mallid", kui on olemas ka [[:Kategooria:Eesti spordi navigeerimismallid]]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 01:39 (EET) :muidugi mitte. Sain nüüd teada, et meil on spordi navigeerimismallide kat olemas [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. märts 2026, kell 08:56 (EET) Minu meelest kategooriaid nagu [[:Kategooria:Mälumängurid]] või [[:Kategooria:Ürgorud]] pole tarvis teha esialgu, kui seal on vaid Eesti alamkategooria. Olen mitme kategooria arutelus sinu küsimustele-kommentaaridele vastanud. Kas ei jälgi arutelusid, kuhu oled hiljuti postitanud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2026, kell 21:43 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: kui intervikid lisada, siis mu meelest ok ja väga süsteemne lähenemine ka (mälumängurid ja ürgorud teemal). Kui on oluline arutelu, siis pingi mind [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. aprill 2026, kell 22:47 (EEST) :: Oled ka ise korduvalt öelnud, et pisikategooriad pole head. Need raskendvad ilmaasjata ringiliikumist või on muidu küsitava väärtusega. Kategooriaid poleks vaja teha lihtsalt selleks, et saaks keelelingi lisada. Niikuinii lahkneb, milliste kategooriate tegemist on ühes või teises keeles otstarbekaks peetud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. aprill 2026, kell 20:56 (EEST) :::@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: ei teagi enam. Kui nt [[kasutaja:Trebors]] on loonud [[:Kategooria:Eesti indiacamängijad]], siis loogiline oleks, et oleks ka ülemkat [[:Kategooria:Indiacamängijad]] (või keelereeglite järgi vist Indiaca-mängijad). Samas kui ükski viki seda katti pole teinud, siis on asi kahtlane [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. aprill 2026, kell 21:45 (EEST) Kordan palvet mitte teha tõlkimata või vigase pealkirjaga kategooriaid nagu [[:Kategooria:CS1 allikad Netherlands Dutch keeles (nl)]]. Saad loendis sellised punased lingid lihtsalt vahele jätta, kui sa neid parandada ei oska. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 21:48 (EEST) :@[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]: eesmärk on puhastada https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 21:52 (EEST) :: Jah, sa juba ütlesid seda. Minu vastus on sama: sa ei pea seda loendit täiesti tühjaks tegema, kui sa ei oska kõiki linke parandada. Teised ka kasutavad seda loendit ja saavad siis selle abil vigu parandada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. oktoober 2026, kell 22:02 (EEST) :::noh aga ma jätan siis need kaks asja (https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Oodatud_kategooriad & https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kategoriseerimata_lehek%C3%BCljed&limit=500&offset=0 ) puutumata. See on ju hea, kui see kellegi õnnelikuks teeb, [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]! [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. oktoober 2026, kell 19:22 (EEST) :::: Seda ma enda meelest ei palunud. Minu kommentaar käis ainult tõlkimata ja vigaste pealkirjadega kategooriate tegemise kohta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. oktoober 2026, kell 19:37 (EEST) == Kirjanduskattidest == Tervist! Ma arvan, et see aastate järgi kategoriseerimine on ju asjakohane. Me paneme organisatsioonide juurde nende loomisaja ja inimeste juurde synniaja. Raamatute juurde paneme ka ilmumisaja, jätkväljaannete ja ajalehtede jmt juurde võiks samuti panna loomisaja. Võib-olla ma alul väljendusin liiga jõuliselt, vabandust. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 12:41 (EEST) :@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: Su idee on õige (nt per [[:en:Category:Publications established in 1947]]). Aga me pole neid X-aasta establishment kategooriaid vist kasutama hakkanud. Antud juhul on ka küsimus, kas ajaleht, ajakiri, jätkväljaanne on [[kirjandusteos]]? Tulevikus peaks etwikis ilmselt olema a la "2007. aasta väljaanded", alakattidega "2007. aasta ajalehed" jne [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 12:49 (EEST) : Just. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et "2007. aasta kirjandusteosed" on halb lahendus, aga vast yleminekukompromissina sobib? Igatahes aasta kat peaks yhel või teisel viisil olema, kasvõi lihtsalt 2007-na. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. august 2026, kell 14:12 (EEST) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: üleminekukompromissina sobib siis panna lihtsalt aastaarvu kategooria [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. august 2026, kell 14:21 (EEST) == Raadio Druzi mustand (huvide konflikt) == Tere! Koostasin mustandi artiklist Eesti esimese ukrainakeelse raadiojaama kohta: [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]]. Olen Ukraina meedia Druzi MTÜ juhatuse liige, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise artikliruumi teisaldada. Väited põhinevad ERR-i, BNS-i, LSM/LETA ja registri allikatel. Kas saaksid selle üle vaadata (ka keeleliselt, sest tekst ei ole emakeelse kirjutaja oma) ja sobivuse korral artikliruumi teisaldada? Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 01:49 (EEST) == Meeldetuletus: kolm ettepanekut == Tere! Tänan veelkord eelmise abi eest. Kui aega on, siis ootavad ülevaatamist: # [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] – pühapäevakool „Nadija“ (10.10) ja kultuuritegevuse täiendused allikatega (14.10); # [[Kasutaja:Volodymyr Palamar/Raadio Druzi]] – mustand, kas see sobib artikliruumi? Kiiret pole, kõik on Teie äranägemisel. Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) :@[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]]. Raadio Druzi mustand sobib artikliruumi, sest sellel on piisavalt sõltumatuid meediakajastusi [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 09:37 (EEST) pt2mxz8amchs7kjpnk4u2debaamx9s6 0 21102 7256246 7255787 2026-10-20T10:02:21Z Sendrasendra 225202 /* H */ 7256246 wikitext text/x-wiki ''Siin on tähestikuliselt loetletud [[muusika]]ga seotud mõisteid. Noodikirja märke on loetletud ka lehel [[Noodikirja märkide loend]]; nüüdismuusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Nüüdismuusika mõisteid]]; elektroonilise muusika tehnoloogia mõisteid on loetletud lehel [[Elektroonilise muusika mõisteid]]; varajase muusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Varajase muusika mõisteid]]; kontrapunktiga seotud mõisteid on loetletud ka lehel [[Kontrapunkti mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== [[.ac3]] – [[.avi]] – [[.mp3]] – [[.mpeg]] – [[.mpeg4]] – [[.ogg]] – [[.rm]] – [[.rma]] – [[0 (muusika numbernotatsioon)|0]] – [[1 (muusika numbernotatsioon)|1]] – [[10 (muusika numbernotatsioon)|10]] – [[11 (muusika numbernotatsioon)|11]] – [[12 (muusika numbernotatsioon)|12]] – [[12/16 (muusika)|12/16]] – [[12/8 (muusika)|12/8]] – [[12-taktiline bluus]] – [[19. sajandi muusika]] – [[2 (muusika numbernotatsioon)|2]] – [[2/2 (muusika)|2/2]] – [[2/4 (muusika)|2/4]] – [[2/8 (muusika)|2/8]] - [[20. sajandi klassikaline muusika]] – [[20. sajandi muusika]] - [[29. osaheli krooma]] – ''[[2-step garage]]'' – [[3 (muusika numbernotatsioon)|3]] – [[3/16 (muusika)|3/16]] – [[3/2 (muusika)|3/2]] – [[3/4 (muusika)|3/4]] – [[3/8 (muusika)|3/8]] – [[4 (muusika numbernotatsioon)|4]] – [[4/2 (muusika)|4/2]] – [[4/4 (muusika)|4/4]] – [[4/8 (muusika)|4/8]] – [[4-beat]] – [[5 (muusika numbernotatsioon)|5]] – [[50ndate järgnevus]] - [[5/3 ja 53/32 komma]] – [[5/4 (muusika)|5/4]] – [[6 (muusika)|6]] – [[6/16 (muusika)|6/16]] – [[6/4 (muusika)|6/4]] – [[6/8 (muusika)|6/8]] – ''[[goa trance|604]]'' – [[7 (muusika numbernotatsioon)|7]] – [[8 (muusika numbernotatsioon)|8]] – [[8va]] – [[(muusika numbernotatsioon)|9]] – [[9/4 (muusika)|9/4]] – [[9/8 (muusika)|9/8]] ==A== [[a (muusika)|a]] – [[A (muusika)|A]] – ''[[battuta|a battuta]]'' – ''[[a cappella]]'' – ''[[a due]]'' – ''[[a piacere]]'' – ''[[a prima vista]]'' – ''[[a vista]]'' – ''[[a tempo]]'' – ''[[a tre]]'' – [[AAC]] – [[Aafrika muusika]] – [[aaria]] – [[ABA (muusikavorm)|ABA]] – [[ABACA]] – [[ABACABA]] – [[ABBA]] – [[abiheli]] – [[abijoon (muusika)|abijoon]] – [[abinoot]] – [[abreviatuur (muusika)|abreviatuur]] – [[absoluutne kuulmine]] – [[absoluutne muusika]] – ''[[aburukuwa]]'' – ''[[accelerando]]'' – ''[[accompagnato]]'' – ''[[acid house]]'' – ''[[acid jazz]]'' – ''[[acid rock]]'' – ''[[acid techno]]'' – ''[[ad lib]]'' – ''[[ad libitum]]'' – ''[[adagietto]]'' – ''[[adagio]]'' – ''[[adagissimo]]'' – [[Adobe Audition Ardour]] – [[ADSR]] – [[A-duur]] – [[aeglane valss]] – ''[[aer (mensuraalnotatsioon)|aer]]'' – [[aerofon]] – ''[[affettuoso]]'' – ''[[affretando]]'' – [[afroameerika töölaulud]] – [[afrobeat]] – ''[[afro-reggae]]'' – ''[[afro-soul]]'' – ''[[agitato]]'' – [[Agnus Dei]] – [[agoogika]] – ''[[aaria|air]]'' – [[ais]] – [[aisis]] - [[AIVA (komponeerimistarkvara)|AIVA]] - [[ajastamine]] – [[ajaviitemuusika]] – [[Akai]] – [[saade|akompanement]] – [[akolaad]] – [[akord]] – [[akordi heli]] - [[akordi põhikuju]] – [[akordi pööre]] - [[akordi seis]] – [[akordimärk]] – [[akordion]] - [[akordiväline heli]] – [[aktsent (muusika)|aktsent]] – [[akusmaatika]] – [[akusmaatiline heli]] – [[akustika]] – [[akustiline kitarr]] – [[akustiline muusika]] – [[alamheli]] - [[albaania isopolüfoonia]] – [[muusikaalbum|album]] – [[aldivõti]] – [[aleatoorika (muusika)|aleatoorika]] – [[aleatooriline muusika]] – ''[[all antico]]'' – ''[[alla breve]]'' – ''[[alla capriccio]]'' – ''[[alla marcia]]'' – ''[[allargando]]'' – ''[[allegretto]]'' – ''[[allegro]]'' - ''[[Alleluia]]'' – ''[[allemande (muusika)|allemande]]'' – [[alpisarv]] – [[alt (muusika)|alt]] – [[alteratsioon (muusika)|alteratsioon]] – [[alteratsioonimärk]] – [[altereeritud heli]] – [[altereeritud heli|alterheli]] – [[altereeritud helirida]] – [[altereeritud intervall]] – [[alternatiivne muusika]] – [[alternatiivne kantrimuusika]] – [[alternatiivne hiphop]] – ''[[alternative metal]]'' – [[alternatiivrokk]] – [[altflööt]] – [[altsaksofon]] – [[altviiul]] – [[alusheli]] – ''[[amabile]]'' – [[Amati]] – ''[[ambient]]'' – ''[[ambient groove]]'' – ''[[ambient house]]'' – ''[[ambient techno]]'' – [[ambitus]] – [[ambroosiuse laul]] – [[ameerika muusika]] – [[ameerika popmuusika]] – [[ameetrilisus]] – [[a-moll]] – ''[[amoroso]]'' – ''[[amplifier]]'' – [[amplituud]] – [[analoogsalvestus]] – [[anarhofuturism]] – [[anarho-skinhead]] – ''[[ancora]]'' – ''[[andante]]'' – ''[[andantino]]'' – [[anglees]] – [[anglikaani kirikumuusika]] – ''[[animato]]'' – [[donna Anna]] – [[ansambel (muusika)|ansambel]] – [[antifon]] – [[antrakt]] – [[aoid]] - ''[[aphrowe]]'' – [[aplaus]] – [[aplikatsioon]] – [[aplikatuur]] – ''[[appassionato]]'' – [[araabia muusika]] – [[arabesk]] – ''[[archi]]'' – ''[[arco]]'' – ''[[ardente]]'' – [[ariett]] – ''[[arioso]]'' – [[ariooso]] – [[Armeenia muusika]] – ''[[harf|arpa]]'' – [[arpedžo|arpedžeeritud akord]] – [[arpedžo]] – ''[[arpedžo|arpeggio]]'' – [[arranžeerija]] – [[arranžeering]] – ''[[ars antiqua]]'' – ''[[ars nova]]'' – ''[[ars subtilior]]'' – [[artikulatsioon]] – [[artikulatsioonimärk]] – [[arvutimängumuusika]] – [[arvutimuusika]] – [[as (muusika)|as]] – [[Aserbaidžaani muusika]] – [[ases]] – [[As-duur]] – [[as-moll]] – ''[[assai]]'' – [[assamblaaž]] – [[aste (muusika)|aste]] – [[astmeline suurus]] – [[ašuug]] – [[atonaalne helirida]] – [[atonaalne laad]] – [[atonaalne muusika]] – [[atonaalsus]] – ''[[attacca]]'' – ''[[attacca al sequel]]'' – [[Audacity]] – ''[[audio mastering]]'' – [[audiovisuaalne muusika]] – [[audiovisuaalne süsteem]] – [[augmentatsioon]] – [[aukhuulik]] – [[aulos]] – [[Austria muusika]] – [[avalik kontserdielu]] – [[avamäng]] – [[avangardism (muusika)|avangardism]] – [[avangardmuusika]] – ''[[āvāz]]'' – ''[[āvāz-e afshārī]]'' – "[[Ave Maria]]" – ''[[avvivando]]'' ==B== [[b (muusika)|b]] - ''[[back music]]'' - ''[[backround music]]'' - [[bagatell]] - [[bajaan]] - [[balalaika]] - [[ballaad (muusika)|ballaad]] - [[ballett]] - [[ballettsümfoonia]] - [[bandoonium]] - [[bandžo]] - [[banduura]] - ''[[barbaro]]'' - [[barbiton]] - [[bard]] – [[bariton]] – [[baritonivõti]] – [[baritonsaksofon]] – [[barkarool]] – [[barokkmuusika]] – [[barokktrio]] – [[barreevõti]] – [[bass]] – [[bass (pill)]] – [[bassettklarnet]] – [[bassettklarnet|bassettsarv]] – [[bassflööt]] – ''[[bassi]]'' - [[bassiliin]] – [[bassivõti]] – [[basskitarr]] – [[bassklarnet]] – ''[[basso]]'' – ''[[batteria]]'' – ''[[generaalbass|basso continuo]]'' – ''[[basso ostinato]]'' – [[bass-saksofon]] – [[basstromboon]] – [[basstrumm]] – [[basstrummi pedaal]] – ''[[battuta]]'' – ''[[bayāt-e Eşfahān]]'' – ''[[bayāt-e Kurd]]'' – ''[[bayāt-e Turk]]'' – ''[[generaalbass|b.c.]]'' – [[B-duur]] – ''[[beatbox]]'' – [[Beatles]] – ''[[bebop]]'' – [[Bechstein]] – [[bekarr|bekaar]] – [[bekarr]] – ''[[bel canto]]'' – [[bemoll]] – Ben Johnstoni noodikiri – ''[[bebop]]'' – ''[[hällilaul|berceuse]]'' – ''[[bigbänd|big band]]'' – [[bigbänd]] – [[biidermeier (muusika)|biidermeier]] – [[biitmuusika]] – "[[bis!]]" – [[bitonaalsus]] – ''[[black metal]]'' – ''[[blackened death metal]]'' - [[blogi rokk]] – ''[[blue notes]]'' – ''[[bluegrass]]'' – ''[[blues]]'' – ''[[blues ballad]]'' – ''[[blues rock]]'' – [[blull]] – [[bluus]] - [[bluusiheli]] – [[b-moll]] – ''[[bocca chiusa]]'' – [[Bolshoi]] – [[bombardoon]] – [[bongo]] – [[Bosnia ja Hertsegoviina muusika]] – [[Brasiilia muusika]] – ''[[bugi-vugi|boogie woogie]]'' – [[boolero]] – [[bossanoova]] – [[aeglane valss|boston]] – ''[[branle]]'' – ''[[brass]]'' – ''[[brevis]]'' – ''[[brillante]]'' – ''[[brio]]'' – ''[[brioso]]'' – [[britpop]] - [[brutaalne death metal]] – [[Bsplayer]] – [[bufo (ooper)]] – [[bugi-vugi]] – [[Bulgaaria muusika]] – [[burdoon]] – [[burlesk]] – [[burree]] – [[buzuki]] – [[bugi-vugi|buugivuugi]] – [[bänd]] ==C== [[c (muusika)|c]] – [[C (muusika)|C]] – ''[[caccia]]'' – ''[[kadents|cadenza]]'' – ''[[cakewalk]]'' – ''[[calando]]'' – ''[[Kalüpso|calypso]]'' – ''[[cambiare]]'' – ''[[orkestrikellad|campane]]'' – ''[[kellamäng|campanelli]]'' – ''[[canarie]]'' – ''[[cantabile]]'' – ''[[kantaat|cantata]]'' – ''[[cantiga]]'' – ''[[laul|canto]]'' – ''[[cantus]]'' – ''"[[cantus est!]]"'' – ''[[cantus figuratus]]'' – ''[[cantus firmus]]'' – ''[[cantus planus]]'' – ''[[kantsoon|canzone]]'' – ''[[capo]]'' – ''[[kapritšo|capriccio]]'' – ''[[capriccioso]]'' – [[Carnegie Hall]] – [[Casio]] – ''[[cassa]]'' – ''[[kastanjetid|castagnetti]]'' – ''[[kavatiin|cavatina]]'' – ''[[kontrabass|Cb.]]'' – [[CD (andmekandja)|CD]] – [[CD-mängija]] – [[CD-pleier]] – [[CD-ROM]] – [[CD-RW]] – [[C-duur]] – ''[[tšelesta|celesta]]'' – ''[[tšello|cello]]'' – ''[[celtic]]'' – ''[[celtic metal]]'' – ''[[klavessiin|cembalo]]'' – ''[[tsent|cent]]'' – ''[[ces]]'' – [[Ces-duur]] – ''[[ceses]]'' – ''[[cantus firmus|C.f.]]'' – ''[[kontrafagott|Cfg.]]'' – ''[[chaabi]]'' – ''[[cha-cha]]'' – ''[[chaconne]]'' – [[Chamberlin]] – ''[[chanson]]'' – ''[[charleston]]'' – ''[[kitarr|chitarra]]'' – ''[[chiuso]]'' – ''[[chorus]]'' – ''[[inglissarv|C.i.]]'' – ''[[chaconne|ciaccona]]'' – ''[[tsimbel|cimbalo]]'' – [[Cimze seminar]] – ''[[taldrikud|cinelli]]'' – ''[[cis]]'' – ''[[cisis]]'' – [[Cis-duur]] – [[cis-moll]] – ''[[Cl.]]'' – ''[[klarnet|clarinetto]]'' – ''[[klavessiin|clavecin]]'' – ''[[klavessiin|clavicembalo]]'' – ''[[clavinet]]'' – [[Clavivox]] – [[c-moll]] – ''[[kooda|coda]]'' (kooda) – ''[[col arco]]'' – ''[[col legno]]'' – ''[[comes]]'' – ''[[comodo]]'' – ''[[con]]'' – ''[[con amore]]'' – ''[[con arco]]'' – ''[[con brio]]'' – ''[[con forza]]'' – ''[[con fuoco]]'' – ''[[con moto]]'' – ''[[con sordino]]'' – ''[[kontsertiino|concertino]]'' – ''[[kontsert|concerto]]'' – [[concerto grosso]] – ''[[conductus]]'' – ''[[generaalbass|continuo]]'' – ''[[kontrabass|contrabasso]]'' – ''[[kontrafagott|contrafagotto]]'' – ''[[cool jazz]]'' – ''[[coperto]]'' – ''[[metsasarv|Cor.]]'' – ''[[kornet|cornetto]]'' – ''[[metsasarv|corno]]'' – ''[[koor (muusika)|coro]]'' – ''[[country music]]'' – ''[[courante]]'' – ''[[Credo]]'' – ''[[crescendo]]'' – [[Cubase]] – [[C-võti]] ==D== [[d (muusika)|d]] – [[D (muusika)|D]] – ''[[d&b]]'' – ''[[d’n’b]]'' – ''[[da camera]]'' – ''[[da capo]]'' – ''[[da capo al fine]]'' – ''[[da capo al segno]]'' – ''[[da chiesa]]'' – ''[[dal segno]]'' – ''[[da capo|d.c.]]'' – ''[[dastgāh]]'' – [[DAT]] – [[DCC]] – [[D-duur]] – ''[[death metal]]'' – ''[[death rock]]'' – ''[[death techno]]'' – ''[[deciso]]'' – ''[[decrescendo]]'' – [[deetsim]] – ''[[delicato]]'' – ''[[delicamente]]'' – ''[[des]]'' – [[Des-duur]] – ''[[deses]]'' – [[des-moll]] – [[detašee]] – ''[[diabolus in musica]]'' – [[diapasoon]] – [[diatoonika]] – [[diatooniline helilaad]] – [[diatooniline helirida]] – [[diatooniline laad]] – [[didžeriduu]] – [[diees]] – [[digitaalklaver]] – [[digitaalne heli]] – [[digitaalsalvestus]] – [[Digital audio editor]] – [[diktaat (muusika)|diktaat]] – [[diktofon]] – ''[[diminuendo]]'' – [[diminutsioon]] – [[dirigeerimine]] – [[dirigent]] – ''[[dis]]'' – [[Discman]] – ''[[discotheque]]'' – ''[[disis]]'' – ''[[tiiskant|discantus]]'' – [[disko]] – [[diskomuusika]] – [[diskor]] – [[diskoteek]] – [[dis-moll]] – [[dispositsioon (muusika)|dispositsioon]] – [[dissonants]] – [[dissonantsi emantsipatsioon]] – [[ditüramb]] – [[divertisment]] – ''[[divisi]]'' – [[Divxplayer]] – [[DJ]] – [[d-moll]] – [[Drum and bass|DNB]] – ''[[do (muusika)|do]]'' – [[do-bemoll-mažoor]] – [[dodekafoonia]] – ''[[dolce]]'' – ''[[dolente]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[Do-mažoor]] – [[do-minoor]] – [[do-diees]] – [[Do-diees-mažoor]] – [[do-diees-minoor]] – ''[[dolce]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[dombra]] – [[dominant]] – [[dominanthelistik]] – [[dominantkvintsekstakord]] – [[dominantsekundakord]] – [[dominantseptakord]] – [[dominanttertskvartakord]] – [[domra]] – [[Donaueschingeni muusikapäevad]] – [[dooria]] – ''[[doppio movimento]]'' – ''[[doublé]]'' – ''[[dramma giocoso]]'' – ''[[drammatico]]'' - ''[[drone]]'' – ''[[drum and bass]]'' – ''[[drum’n’bas]]'' – ''[[dal segno|d.s.]]'' – [[džembe]] – [[džiig]] – [[džaiv]] – [[džässmuusika]] – [[dubldiees]] – [[dudukk]] – [[dudukk (Bulgaaria)]] – [[duett]] – [[duett (žanr)]] – [[dultsimer]] – [[dumka]] – [[duo]] – [[duo (žanr)|duo]] – [[duodeetsim (muusika)|duodeetsim]] – [[duool]] – [[duur]] – [[duurid]] – [[duur-moll-süsteem]] – ''[[dux]]'' – [[DVD]] – [[DVD-A]] – [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] ==E== [[e (muusika)|e]] – [[E (muusika)|E]] – ''[[easy listening]]'' – ''[[ekossees|ecossaise]]'' – [[edetabel (muusika)|edetabel]] – [[eDonkey]] – [[E-duur]] – [[eellöök]] – [[eelmäng]] – [[eeltakt]] – [[eeslaulja]] – [[eesti džässmuusika]] – [[eesti estraadimuusika]] – [[eesti folkmuusika]] – [[eesti kantrimuusika]] – [[eesti koorilaul]] – [[eesti lõõtspill]] – [[eesti muusika]] – [[Eesti Muusikaakadeemia]] – [[eesti ooper]] – [[eesti operett]] – [[eesti popmuusika]] – [[eesti punkmuusika]] – [[eesti rahvamuusika]] – [[eesti räppmuusika]] – [[eesti rokkmuusika]] – [[Eesti Top 40]] – [[effid]] – ''[[eis]]'' - [[ekmeelia]] – [[ekspositsioon (muusika)|ekspositsioon]] – [[ekspressionism]] – [[eksprompt]] – [[elektrikitarr]] – [[elektriorel]] – [[elektripillid]] – [[elektriviiul]] – [[elektroakustiline kitarr]] – [[elektroakustiline muusika]] – [[elektrofon]] – [[elektrooniline muusika]] – [[elektrooniline muusikainstrument]] – [[elektrooniline rock]] – [[elektrooniline trumm]] – [[EMI]] – [[e-moll]] – [[enharmonism]] – [[enharmooniline heli]] – [[enharmooniline helistik]] – [[enharmooniline intervall]] – ''[[Entechno|éntechno]]'' – [[erhu]] – [[ERSO]] – [[Es (muusika)|es]] – [[Es-duur]] – [[esietendus]] – [[esiettekanne]] – [[esimene hääl]] – [[esimene viiul]] – [[esinemine]] – [[esinemispalavik]] – [[esitus]] – [[esituspraktika]] – [[es-moll]] – [[ESP EX seeria]] – ''[[espressivo]]'' – [[estampii]] – [[Estonia (klaver)]] – [[Estonia (kontserdisaal)]] – [[Estonia (teater)]] – [[estraad]] – [[estraadiansambel]] – [[estraadimuusika]] – [[estraadiorkester]] – [[etnodžäss|etniline džäss]] – [[etnodžäss]] – [[etnomusikoloogia]] – [[etteaste]] – [[ettevalmistatud klaver]] – [[etüüd]] – [[eufoonium]] - ''[[eurodance]]'' – [[europop]] – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[Eurovisiooni tantsuvõistlus]] ==F== [[f (muusika)|f]] – [[F (muusika)|F]] – [[Fa (muusika)|fa]] – [[fa-mažoor]] – [[fa-minoor]] – [[fa-diees-mažoor]] – [[fa-diees-minoor]] – ''[[fado]]'' – [[fagotikontsert]] – [[fagott]] – [[failijagamissüsteem]] – [[Fairlight CMI]] – [[faktuur (muusika)|faktuur]] – [[falsett]] – ''[[fan-club]]'' – [[fanfaar]] – [[fantaasia (muusika)]] – [[Fantastiline sümfoonia]] – ''[[fashioncore]] '' – ''[[faux bourdon]]'' – [[F-duur]] – [[Fender Rhodes]] – [[fermaat]] – [[FF]] - [[figuratsioon]] - [[figuratsioon|figuur]] – [[fiidel]] – [[fikseeritud vormid]] – [[filharmoonia]] – [[filmimuusika]] – [[fis]] – [[Fis-duur]] – [[fis-moll]] – [[fl]] – [[FLAC]] – [[flamenko]] – [[flažolett]] – [[flauto]] – ''[[flauto piccolo]]'' – [[flötist]] – [[flöödikontsert]] – [[flöödisonaat]] – [[flööt]] – [[flüügelhorm]] – [[f-moll]] – [[foks]] – [[fokstrott]] – ''[[folk metal]]'' – ''[[folk music]]'' – ''[[folk rock]]'' – [[folkmuusika]] – [[fono]] – [[fonograaf]] – [[fonogramm]] – [[formant]] – [[forminks]] – ''[[forte]]'' – ''[[forte fortissimo]]'' – ''[[fortissimo]]'' – [[fraas (muusika)|fraas]] - [[fraseerimine]] – ''[[free jazz]]'' – ''[[freestyle (muusikastiil)|freestyle]]'' – ''[[frottola]]'' – [[fugaato]] – [[fugett]] – [[funk]] – ''[[funk metal]]'' – [[funktsionaalharmoonia]] – [[funktsionaalharmoonia|funktsionaalne harmoonia]] – ''[[fuoco]]'' – ''[[furioso]]'' – ''[[fusion]]'' – ''[[fusion jazz]]'' - ''[[future house]]'' – [[futurism]] – [[fuuga]] – [[Fuugakunst]] – [[F-võti]] – [[fänn]] – [[fännamine]] – [[fänniklubi]] ==G== [[g (muusika)|g]] – [[G (muusika)|G]] - ''[[gabber]]'' – [[gamelan]] – [[gamelani muusika]] - [[Ganassi komma]] – ''[[gangsta rap]]'' – [[garaažibänd]] – [[garaažimuusika]] – ''[[garage rock]]'' – [[gavott]] – [[G-duur]] – [[generaalbass]] – [[generaalpaus]] – [[ges]] – [[Ges-duur]] – ''[[gigue]]'' – ''[[giocoso]]'' – ''[[noor koolkond|Giovane Scuola]]'' – [[gis]] – ''[[giusto]]'' – ''[[glissando]]'' – [[g-moll]] – ''[[goa trance|goa]]'' – [[goljaar]] – [[gong]] – [[gospelmuusika]] – [[graafiline notatsioon]] – [[grammofon]] – [[grammofoniplaat]] – ''[[grave]]'' – ''[[grazioso]]'' – [[gregooriuse koraal]] – ''[[groupie]]'' – [[grunge]] – [[grupetto]] – [[Gruusia muusika]] – ''[[güiro]]'' – [[gusli]] – [[viiulivõti|G-võti]] ==H== [[h (muusika)|h]] – [[H (muusika)|H]] – [[haamerklaver]] – [[habaneera]] – ''[[habaneera|habanera]]'' - [[Halberstadti klaviatuur]] - [[Halleluuja (muusika)|Halleluuja]] – [[hammondi orel]] – [[hang (muusika)|hang]] – [[hanon]] – [[hardangeri viiul]] – ''[[hard house]]'' – ''[[hard rock]]'' – ''[[hardcore hip hop]]'' – ''[[hardcore music]]'' – ''[[hardcore punk]]'' – ''[[hardcore techno]]'' – [[harf]] – [[harfist]] – [[harjad (löökpillidel)|harjad]] – [[harmoniseerimine (muusika)|harmoniseerimine]] – [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] – [[harmooniline intervall]] – [[harmooniline mažoor]] – [[harmooniline minoor]] – [[harmoonium]] – [[Hassapiko|hassápiko]] – [[havai kitarr]] – [[H-duur]] – [[heavy-mehed|''heavy''-mehed]] – ''[[heavy metal]]'' – [[hekelfon]] – [[heksakord|heksahord]] – [[heksakord]] – [[heli]] – [[heliintensiivsus]] – [[heli põhinimetus]] – [[heliallikas]] – [[heliaste]] – [[helikaart]] – [[helikandja]] – [[helikestus]] – [[heliklass]] – [[helikon]] – [[helikõrguslik ulatus]] – [[helilaad]] – [[helilint]] – [[helilooja]] – [[helilooming]] – [[helimass]] – [[heliobjekt]] – [[helioperaator]] – [[helipea]] – [[helipilt]] – [[heliplaat]] – [[helipult]] – [[heliredel]] – [[helirežissöör]] – [[helirea kulgevad astmed]] – [[heliriba]] – [[helirida]] – [[helisagedus]] – [[helisalvestus]] – [[helispekter]] – [[helistik]] – [[helistike sugulus]] – [[helisüntees]] – [[helisüsteem]] – [[helitugevus]] – [[helivõimendus]] – [[helivõimendussüsteem]] – [[helivältus]] – [[hemiool]] – heliülesvõte ([[helisalvestus]] või [[fonogramm]]) – [[helletus]] – [[heptatoonika]] – [[Hermann]] – [[heterofoonia]] – ''[[hi-hat]]'' – [[hiina muusika]] – [[hiina popmuusika]] – [[Hiiu kannel]] – [[hiphop]] – ''[[hip house]]'' – [[His master’s voice]] - [[Hispaania muusika]] - [[Hispaania rahvalik muusika]] – [[hitt]] – [[h-moll]] – [[HMV]] – [[Hohner]] – [[homofoonia]] – [[Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus]] – ''[[horror punk]]'' – [[Horvaatia muusika]] – ''[[hot]]'' – ''[[house (muusika)|house]]'' – ''[[house music]]'' – [[huik (etnograafia)|huik]] – [[hullumisstseen]] – ''[[hully-gully]]'' – [[humoresk (muusika)|humoresk]] – [[hunt (muusika)|hunt]] – [[huulik]] – [[hällilaul]] – [[hääl (muusika)|hääl]] – [[häälekool]] – [[häälerühm]] – [[häälestus]] – [[häältejuhtimine]] – [[hümenaios]] – [[hümn]] – [[hümnoodia]] ==I== [[heliaste|I aste]] - ''[[icaro]]'' – [[idiofon]] – [[IDM]] – [[heliaste|II aste]] - [[iiri muusika]] – [[heliaste|III aste]] – [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]] – ''[[impetuoso]]'' – [[impressionism (muusika)|impressionism]] – [[imprompt]] – [[improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]] – [[improvisatsioon (muusika)|improviseerimine]] – ''[[incalzando]]'' – [[India muusika]] – [[India klassikaline muusika]] – [[India popmuusika]] – ''[[indie]]'' – ''[[indie pop]]'' – ''[[indie rock]]'' – ''[[industrial music]]'' – ''[[industrial metal]]'' – ''[[industrial rock]]'' – [[inglise muusika]] – [[inglise popmuusika]] – [[inglissarv]] – [[inglise valss]] – [[inspiratsioon]] – [[instrument (muusika)]] – [[instrumentaalansambel]] – [[instrumentaalkontsert]] – [[instrumentaalmuusika]] – [[instrumentalist]] – [[internetiraadiod]] – [[interpolatsioon (muusika)|interpolatsioon]] – [[interpreet]] – [[interpretatsiooniteooria]] – [[intervall (muusika)|intervall]] – [[intonatsioon (muusika)|intonatsioon]] – [[intoneerimine (muusika)|intoneerimine]] – [[inventsioon]] – [[inversioon (muusika)|inversioon]] – [[isorütmika]] – [[Itaalia muusika]] – [[itk]] – [[heliaste|IV aste]] ==J== [[jaapani muusika]] – [[jaapani popmuusika]] – [[jácara]] – [[jahisarv]] – [[džäss]] – ''[[jazz blues]]'' – ''[[jazz fusion]]'' – [[džässmuusika]] – ''[[jazz rap]]'' – [[jauram]] – [[jenka]] – [[džaiv]] – [[Johnstoni noodikiri]] – [[joig]] – [[JO-LE-MI]] – [[joodeldamine]] – [[jo-võti]] – [[J-pop]] – [[juhtseptakord]] - [[juhuesitus]] – [[juhuslik alteratsioonimärk]] – ''[[jungle]]'' – [[juugend (muusika)|juugend]] – [[huik (etnograafia)|jänesehuik]] – [[järellöök]] – [[järgnevus (muusika)|järgnevus]] ==K== [[kaanon (muusika)|kaanon]] – [[kabaree]] – [[kabuki]] – [[kadents]] – [[kahekordne lesthuulik]] – [[kaheksandiknoot]] – [[kaheksandikpaus]] – [[kajamasin]] – [[kakofoonia]] – [[kaksikpedaalnui]] – [[kalvinistlik kirikumuusika]] – [[kalüpso]] – [[kammeransambel]] – [[kammerkoor]] – [[kammermuusika]] – [[kammerorkester]] – [[kammipill]] – [[kandleansambel]] – [[kangelaslaul]] – [[kangling]] – [[kannel]] – [[kantaat]] – [[kantri]] – [[kantrimuusika]] – [[kantrimuusika ansambel]] – [[kantsoon]] – [[kanuun]] – [[kapell]] – [[kapellmeister]] – [[kapritšo]] – [[karaoke]] – [[kariljon]] – [[karjapasun]] – [[karmoška]] – [[karnataka muusika]] – [[kassettmagnetofon]] – [[kassettmakk]] – [[kastanjetid]] – [[kastraat]] – [[kauamängiv plaat]] – [[kaunistav heli]] – [[kaunistused (muusika)|kaunistused]] – [[kausshuulik]] – [[kavatiin]] – [[kaver]] – [[pillikeel|keel]] – [[keelpillid]] – [[keelpillikvartett]] – [[keelpillikvintett]] – [[keelpillitrio]] – [[keelpilliorkester]] – [[korrelatsioon (muusika)|korrelatsioon]] – [[kehapill]] – [[kellamäng]] – [[kerge muusika]] - [[kergotamine]] – [[keskendatud laad]] – [[kestus]] – [[kille]] – [[kinnor]] – [[kirikulaul]] – [[kitara]] – [[kitarood]] – [[kitarr]] – [[kitarrist]] - [[kitarrivõimendi]] – [[klaasharmoonika]] – [[klahvakordion]] – [[klapa]] – [[klarnet]] – [[klarnetikontsert]] – [[klassikaline kitarr]] – [[klassikaline muusika]] - [[klassikaline naisbluus]] – [[klassitsism]] – [[klaster (muusika)|klaster]] – [[klaver]] – [[klaverikontsert]] – [[klaviir|klaverikoondis]] – [[klaverikvartett]] – [[klaverikvintett]] – [[klaverimeister]] – [[klaverisonaat]] – [[klaveriduo]] – [[klaveritrio]] – [[klavessiin]] – [[klaviatuur (muusika)|klaviatuur]] – [[klaviir]] – [[klavikord]] – [[klavissett]] – [[klezmer]] – [[klubimuusika]] – [[Klaster (muusika)|kobarakord]] – [[kogumikalbum]] – [[kohvikumuusika]] – [[kolmas pedaal]] – [[kolmekümnekahendiknoot]] – [[kolmekümnekahendikpaus]] - [[kolmesajandikoktav]] – [[kolmkõla]] – [[koloratuur (muusika)|koloratuur]] – [[koloratuursopran]] – [[komma]] – [[kompositsiooni eriala]] – [[kompositsioonimeetod]] – [[kompuutrimuusika]] – [[konkreetne muusika]] – [[konn (keelpillidel)|konn]] – [[konservatoorium]] – [[konsonants]] – [[kontrabass]] – [[kontrabassist]] – [[kontrabassklarnet]] – [[kontrafagott]] – [[kontrapunkt]] – [[kontratenor]] - [[kontserdikoht]] - [[kontserdimaja]] - [[kontserdipaik]] – [[kontserdisaal]] – [[kontsert]] – [[kontsert (barokk)]] – [[kontsert (muusikažanr)]] – [[kontsert kahele viiulile]] – [[kontsertiin]] – [[kontsertiina]] – [[kontsertmeister]] – [[kooda]] – [[koolimuusika]] – [[koomiline ooper]] – [[koor (muusika)|koor]] – [[koori vanem]] – [[koorijuht]] – [[koorijuht (peadirigent)]] – [[koorimuusika]] – [[kopeerimiskaitse]] – [[koraal]] – [[koraaliprelüüd]] – [[kordofon]] – [[koreograafia]] – [[Korg]] – [[kornet]] – [[korpuspillid]] – [[koto]] – [[krihv]] – [[kristlik kantrimuusika]] – [[kromaatiline helirida]] – [[kromaatiline kannel]] - [[kromaatiline ring]] – [[kromaatilisus (muusika)|kromaatilisus]] – [[kromatism]] – ''[[kroncong]]'' – [[krotala]] – [[krummhorn]] – [[ksülofon]] – [[kuiv signaal]] – [[kuljused]] – [[kulminatsioon]] – [[kunstmuusika]] – [[kuplee]] – [[kupüür]] – [[kurant]] – "[[kurat muusikas]]" – [[kuueteistkümnendiknoot]] – [[kuueteistkümnendikpaus]] – [[kuularid]] – [[kuuldelävi]] – [[kuuldeline analüüs]] – [[kvadrofoonia]] – [[kvart (muusika)|kvart]] – [[kvartett]] – [[kvartett (žanr)]] – [[kvartool]] – [[kvartsekstakord]] – [[kvindiring]] – [[kvint]] – [[kvintool]] – [[kvintsekstakord]] – [[kvintett]] – [[kvintett (žanr)]] - [[kõla]] – [[kõlakast]] – [[kõlakoda]] – [[kõlalaud]] – [[kõlapilt]] – [[kõlapulgad]] – [[kõlapulk]] – [[kõlarid]] – [[kõlavärvimeloodia]] – [[kõnelaul]] – [[kõrgusklass]] - [[kõrgusparandus]] – [[kõrgustähistus]] – [[kõrvaklapid]] – [[kõrvalheli]] – [[käristi]] – [[käsikellad]] – [[käsitrumm]] – [[Küprose muusika]] – [[Kyrie eleison]] ==L== [[la (muusika)|la]] – [[La Scala]] – [[laad]] – [[labajalavalss]] – ''[[label]]'' – [[la-bemoll-mažoor]] – ''[[lacrimosa]]'' – [[Ladina-Ameerika muusika]] – [[Ladina-Ameerika tantsud]] – [[laenamine (muusika)|laenamine]] - ''[[lai (luulevorm)|lai]]'' – [[laiendatud tonaalsus]] – [[la-mažoor]] – ''[[Laïka|laïká]]'' – [[lambada]] – ''[[lamentoso]]'' – [[la-minoor]] - ''[[langspil]]'' – ''[[larghetto]]'' – ''[[largissimo]]'' – ''[[largo]]'' – [[Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[lastekoor]] – [[lastelaulud]] – [[lastemuusika]] – [[lastemuusikakool]] – ''[[latin music]]'' - ''[[lauda]]'' – [[laul]] – [[lauleldus]] – [[laulik]] – [[laulja]] – [[laulmine]] - [[laulmistreener]] – [[lauluhääl]] – [[laulukaar]] – [[laululava]] – [[laulumäng]] – [[laulupidu]] – [[lauluväljak]] - [[lauluõpetaja]] – [[lause (muusika)|lause]] – [[lauto]] – [[lavaline liikumine]] – [[Leedu muusika]] – [[leelo]] – [[legaatokaar]] – ''[[legatissimo]]'' – ''[[legato]]'' – [[lehepill]] – [[lehest lugemine (muusika)|lehest lugemine]] – [[lehmakell]] – [[leinamarss]] – [[leinamuusika]] – ''[[lento]]'' – [[lesthuulik]] – [[lestkeel]] – [[leviit]] – [[levimuusika]] – [[libreto]] – ''[[lied]]'' – ''[[lieder]]'' – ''[[liedertaffel]]'' – [[liftimuusika]] – [[lihtintervall]] – [[häältejuhtimine|liikumine]] – [[liitheli]] – [[liitintervall]] – [[liitkontrapunkt]] – [[Limiit (muusika)|limiit]] – [[litaania]] – [[literatuur (muusika)|literatuur]] – [[litofon]] – [[liturgiline muusika]] – [[live-elektroonika|''live''-elektroonika]] - [[lo-fi muusika]] – [[lokria (muusika)|lokria]] – [[lokulaud]] – [[loomulik mažoor]] – [[loomulik minoor]] – ''[[loop]]'' – [[LP]] – [[luterikoraal]] – [[luukamber (muusika)|luukamber]] – [[lõõtspill]] – [[löök (muusika)|löök]] – [[lööklaul]] – [[löökpillid]] – [[löökpillimängija]] – [[löökpillinui]] – [[lühike arpedžo]] – [[lüüdia (muusika)|lüüdia]] – [[lüüra]] ==M== ''[[m.d.]]'' – ''[[m.s.]]'' – ''[[ma non troppo]]'' – [[maailmaesiettekanne]] – [[maailmamuusika]] – [[maailmatuur]] – [[Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu]] – [[madrigal]] – [[madrigalikomöödia]] – ''[[maestoso]]'' – ''[[magister cantandi]]'' – [[magnetofon]] – ''[[magnificat]]'' – [[magnificat|magnifikaat]] – [[Makedoonia muusika]] – [[makk]] – [[malagassi muusika]] – [[mandoliin]] – [[mandoliiniorkester]] – [[mandoola]] – [[manuaal]] – [[marakas]] – [[marimba]] – [[marimbafon]] – [[marss (muusika)|marsimuusika]] – [[marss (muusika)]] – [[marsirütm]] – [[martellato]] – [[mastering]] – [[masterdamine]] – [[masurka]] – [[matusemuusika]] – [[mažoor]] – [[mažoorkolmkõla]] – [[mažoorne helirida]] – [[mazurka]] – [[MD]] – ''[[media player]]'' – [[meditatsiooniline muusika]] – [[meelelahutusmuusika]] – [[meeskoor]] – [[meeskoorilaul]] – [[meetrum]] - [[mehhanismikomma]] – [[melism]] – [[mellotron]] – [[meloodia]] – [[meloodiline intervall]] – [[meloodiline mažoor]] – [[meloodiline minoor]] – [[membraanpillid]] – [[membranofon]] – [[menestrel]] – ''[[meno mosso]]'' – [[mensuraalnoodikiri]] – [[mensuur (noodikiri)]] – [[menuett]] – [[Mercatori komma]] – [[mess (muusika)|mess]] – ''[[metal]]'' – ''[[metal rock]]'' – [[metallofon]] – [[metronoom]] – [[Metropolitan Opera]] – [[metsasarv]] – [[metsasarvekontsert]] – [[metsoforte]] – [[metsopiano]] – [[metsosopran]] – [[metsosopranivõti]] – ''[[mezza voce]]'' – ''[[mezzo forte]]'' – ''[[mezzo piano]]'' – ''[[mf]]'' – [[Mi (muusika)|mi]] – [[mi-bemoll]] – [[mi-bemoll-mažoor]] – [[mi-bemoll minoor]] – [[MIDI]] – [[mikrofon]] – [[mikrointervall]] – [[mikrointervallika]] – [[mikrokassett]] – [[mikropolüfoonia]] – [[mikrotonaalsus]] – [[miksimine]] – [[miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]] – [[mi-mažoor]] – [[mi-minoor]] – [[väikepala|miniatuur]] – [[minidisk]] – [[minimalism]] – [[minimalistlik muusika]] – [[minoor]] – [[minnesinger]] – [[minstrelite muusika]] – [[missa (muusika)|missa]] – ''[[Missa solemnis]]'' – [[mitmehäälsus]] - [[mitmetaktiline paus]] – [[modaalne laad]] – [[modaalne džäss]] – [[modaalrütmika]] – [[moderaator]] – ''[[moderato]]'' – [[modulatsioon (harmoonia)]] – [[modulatsioon (helisüntees)]] – [[Moldova muusika]] – [[moment (muusika)|moment]] – [[monofoonia]] – [[monokord]] – [[monoodia]] – [[Montenegro muusika]] – ''[[moodswinger]]'' – [[Moog]] – [[mordent]] – ''[[morzando]]'' – [[Moskva Konservatoorium]] – [[motett]] – [[motiiv (muusika)|motiiv]] – ''[[mousikē]]'' – [[mp]] – [[MP3]] – [[MPEG]] – [[MTV]] – [[mudel (muusika)|mudel]] – [[mudilaskoor]] - [[multiplikatsioon (muusika)|multiplikatsioon]] – [[multivalentne muusikaanalüüs]] – [[MusE]] – [[museem]] – ''[[musica ficta]]'' – [[Musicmatch]] – [[mustad klahvid]] – [[mustlasmuusika]] – [[muusa]] – [[muusika]] – [[muusika ajalugu]] – [[muusika elementaarteooria]] – [[muusika infootsing]] – [[muusika kopeerimine]] – [[muusika näidendile]] – [[muusika väljendusvahendid]] – [[muusika õpetamine]] – [[muusika tõmbamine]] – [[muusikaakustika]] – [[muusikaalbum]] – [[muusikaelu]] – [[muusikaesteetika]] - [[muusikafestival]] – [[muusikafilosoofia]] – [[muusikafolkloristika]] – [[muusikainstrument]] – [[muusikainstrumentide liigitus]] – [[muusikakeskus]] – [[muusikakool]] – [[muusikakriitika]] – [[muusikakäsikiri]] – [[muusikal]] – [[muusikalaad]] – [[muusikalavastus]] – [[muusikaline hulgateooria]] – [[muusikaline kirjeldus]] – [[muusikaline ootus]] – [[muusikaline parameeter]] – [[muusikaline pinge]] – [[muusikaline seade]] – [[muusikaline struktuur]] – [[muusikaline täringumäng]] – [[muusikaliteratuur]] – [[muusikamatemaatika]] – [[pala (muusika)|muusikapala]] – [[muusikapaleograafia]] – [[muusikapedagoogika]] – [[muusikaproduktsioon]] – [[muusikaprodutsent]] – [[muusikainstrument|muusikariist]] – [[muusikapsühholoogia]] – [[muusikasemiootika]] – [[muusikasotsioloogia]] – [[muusikastiil]] – [[muusikastuudio]] – [[muusikažanr]] – [[muusikateadlane]] – [[muusikateadus]] – [[muusikateater]] – [[muusikateooria]] – [[muusikatermin]] – [[muusikatööstus]] – [[muusikavideo]] – [[muusikavorm]] – [[muusikaõpetaja]] – [[muuvi]] – [[märg signaal]] – [[müra (muusika)]] – [[müramuusika]] ==N== [[Napoli sekstakord]] – [[naiskoor]] – [[naturaalne häälestus]] – [[naturaalpillid]] – [[nelikõla]] – [[neljal käel mängimine]] – ''[[Néo kýma]]'' – [[neobarokk]] – [[neoklassitsism]] – [[neoromantism]] – [[Nero (arvutiprogramm)|Nero]] – [[Nero showtime]] – [[neuma]] – ''[[new age music]]'' – ''[[no wave]]'' – [[nokturn]] – [[nomos]] – [[nonett]] – [[nonett (žanr)]] – [[noodigraafika]] – [[noodijoon]] – [[noodijoonestik]] – [[noodikiri]] - [[noodilipp]] - [[noodipea]] – [[noodist laulmine]] - [[noodivars]] – [[noodivõti]] - [[noolnoodikiri]] – [[noon (muusika)|noon]] – [[noor koolkond]] – [[noot (muusika)|noot]] - [[Noot (väljaanne)]] – [[notatsioon]] – ''[[nu metal]]'' – [[number (etteaste)|number]] – [[numbernotatsioon]] – [[numbriooper]] – [[generaalbass|nummerdatud bass]] – [[nuppakordion]] – [[näppekeelpillid]] – [[näppepillid]] – [[nüüdismuusika]] – [[nüüdismuusikaansambel]] – ''[[nyckelharpa]]'' ==O== [[Oberheim]] – [[oboe]] – ''[[oboe d'amore]]'' – [[oboekontsert]] – [[oboesonaat]] – ''[[octobass]]'' – ''[[off-beat]]'' - [[ofertoorium]] – [[ofikleid]] – [[okariin]] – [[oktaav (muusika)|oktaav]] – [[oktaavmandoliin]] – [[oktaavis mängimine]] – [[oktav (registripiirkond)]] – [[oktett (muusika)|oktett]] – [[oktett (žanr)]] – ''[[ondes Martenot]]'' – [[ooper]] - [[ooperifestival]] – [[ooperilaulja]] – [[ooperiteater]] – [[oopus]] – ''[[opera buffa]]'' – ''[[opera seria]]'' – [[operett]] – [[oratoorium]] – [[orel]] – [[oreli pedaal]] – [[oreli registrid]] – [[orelimängija]] – [[orelimuusika]] – [[orelivile]] – [[orelpunkt]] – [[organist]] – [[organistrum]] – [[organum]] – [[originaal (dodekafoonia)|originaal]] – [[orkester]] – [[orkestra]] – [[orkestratsioon]] – [[orkestreerimine]] – [[orkestrijuht]] – [[orkestrikellad]] – [[orkestriteos]] – [[orkestritrummid]] – [[ornament (muusika)|ornament]] – [[roll|osa]] – [[osaheli]] – ''[[ossia]]'' – ''[[ostinato]]'' - ''[[outlaw country]]'' ==P== [[paaniflööt]] – [[paaristants]] – [[padespann]] – [[paiaan]] – [[Paiste]] – [[pajupill]] – [[pala (muusika)|pala]] – [[Panasonic]] – [[paraad]] – [[parafoonia]] – [[muusikaline parameeter|parameeter]] – [[pardipill]] – ''[[parkapzuk]]'' – [[parmupill]] – [[paroodia]] – [[partii (muusika)|partii]] – [[partitsell]] – [[partituur]] - [[passaaž (muusika)|passaaž]] – [[passacaglia]] – [[passakalja]] – [[passioon (muusika)|passioon]] – [[pasun]] – [[paus (muusika)|paus]] – [[pavaan]] - [[peahääl]] – [[pedaal]] – [[pedaalnoot]] – [[pedaalnui]] – [[pedalisatsioon]] – [[peegel (muusika)|peegel]] – [[pentatoonika]] – ''[[performance]]'' – [[periood (muusika)|periood]] – [[Peterburi Konservatoorium]] – ''[[pianissimo]]'' – [[pianist]] – ''[[piano]]'' – ''[[piano pianissimo]]'' – [[pide (muusika)|pide]] – [[pidekaar]] – [[pikk arpedžo]] – [[pikoloflööt]] – [[pill]] – [[pillikeel]] – [[instrumentalist|pillimees]] – [[instrumentalist|pillimängija]] – [[pillitundmine]] – [[pillivõimendi]] – [[pilt (lavateos)|pilt]] - [[pingipill]] – [[piraat-CD]] – [[piraatlus]] – [[piraatmuusika]] – [[piraatplaat]] – [[pitsikaato]] – ''[[pizzicato]]'' – ''[[pku]]'' – [[plaadi kirjutamine]] – [[plaadi põletamine]] – [[plaatinaplaat]] – ''[[Play]]'' – [[plektron]] – ''[[plena]]'' – [[plokkflööt]] – ''[[poco a poco]]'' – [[poistekoor]] – [[poistebänd]] – [[polka]] – [[polkarütm]] – [[polonees]] – [[polüfoonia]] – [[polühümnia]] - [[polürütmia]] – [[polütonaalsus]] – [[pommer]] – [[poodium]] – [[poogen (muusika)|poogen]] – [[poogenkeelpillid]] – [[poogenkeelpillid|poogenpillid]] - [[poolkadents]] – [[poolnoot]] – [[poolpaus]] – [[popkantri]] – [[popmuusika]] – [[pop-punk]] – [[portatiivorel]] – ''[[portato]]'' – [[positiivorel]] – [[Positsioon (muusika)|positsioon]] – [[poster]] – ''[[post-rock]]'' – [[posttonaalne muusika]] – ''[[power]]'' – [[power-trio|''power''-trio]] – [[prantsuse muusika]] – [[prantsuse popmuusika]] – ''[[precipitato]]'' – [[prelüüd]] – ''[[prestissimo]]'' – ''[[presto]]'' – [[priim]] – [[primadonna]] – [[Pro Tools]] – ''[[producer]]'' – [[muusikaprodutsent|produtsent]] – [[programmiline muusika]] – [[progressiivne džäss]] – [[progressiivne muusika]] – ''[[progressive house]]'' – ''[[progressive metal]]'' – [[progressiivne rokk]] - [[proosula]] – [[prožektor]] – [[protestantlik koraal]] – [[psalm]] – [[psalmoodia]] – [[psalteerium]] – [[psühhoakustika]] – [[psühhedeelne muusika]] – ''[[psybient]]'' – ''[[psychedelic chillout]]'' – ''[[psychedelic folk]]'' – ''[[psychedelic music]]'' – ''[[psychedelic reggae]]'' – ''[[psychedelic rock]]'' – ''[[psychedelic soul]]'' – ''[[psychedelic trance]]'' – ''[[psytrance]]'' – ''[[pku|pzuk]]'' – [[Ptolemaiose häälestus]] – [[puhas häälestus]] – [[puhas kvart]] – [[puhas kvint]] – [[puhas oktav]] – [[puhas priim]] – [[puhkpill]] – [[puhkpillid]] – [[puhkpillikvintett]] – [[puhkpilliorkester]] – [[pulmalaulud]] – [[pulmamuusika]] – ''[[punctum contra punctum]]'' – ''[[punk rock]]'' – [[punkt (muusika)|punkt]] – [[punktmuusika]] – [[puupill]] – [[puäntillistlik muusika]] – [[põikflööt]] – [[põikheli]] – [[põispill]] – [[põsepill]] – [[pööre (muusika)|pööre]] ==Q== ''[[quena]]'' ==R== ''[[r and b]]'' – ''[[r&b]]'' – [[raaga]] - ''[[ragga]]'' – ''[[ragtime]]'' – [[rahvalaul]] – [[rahvalauluansambel]] – [[rahvalik muusika]] – [[rahvamuusik]] – [[rahvamuusika]] – [[rahvamuusikaansambel]] – [[rahvamuusikaorkester]] – [[rahvamuusikapidu]] – [[rahvapilliorkester]] – [[rahvatants]] – [[Rahvusromantism (muusika)|Rahvusromantism]] – [[raï]]'' – ''[[rallentando]]'' - ''[[rare groove]]'' - ''[[rautalanka]]'' - [[regulaarne temperatsioon]] – [[religioosne muusika Iraanis]] – [[repertuaar]] – [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|RAM]] – [[polüfoonia|range stiili polüfoonia]] – ''[[rap metal]]'' – ''[[rap music]]'' – [[rapsood]] – [[rapsoodia]] – [[rastafarianism|rasta]] – [[rataslüüra]] – [[ravanahatha]] – ''[[rave]]'' – [[re (muusika)|re]] – [[re-mažoor]] – [[re-minoor]] – [[RealPlayer]] – [[REAPER]] – [[rebekk]] – [[Rembetiko|rebétiko]] – [[re-bemoll-mažoor]] – [[re-bemoll-minoor]] – [[re-diees minoor]] – [[reekviem]] – [[refrään]] – ''[[reggae]]'' – [[regilaul]] – [[register (muusika)]] – [[register (heliallikas)]] – [[register (helikõrguspiirkond)]] – [[register (hääl)]] – [[reinlender]] – [[reiv]] – [[relatiivne noodisüsteem]] – [[remiksimine]] – [[re-minoor]] – [[renessanns (muusika)|renessanss]] – [[repriis]] – [[resonants]] – [[responsoorium]] – [[restoranimuusika]] – [[retrograad]] – [[retsitatiiv]] – [[retsiteerimine]] – [[revolutsioonilised laulud]] – ''[[rhytm and blues]]'' – ''[[ricercar]]'' – [[rida (muusika)|rida]] – ''[[rinforzando]]'' - [[rinnahääl]] – ''[[ritardando]]'' – ''[[ritenuto]]'' – ''[[rock and roll]]'' – ''[[rokkmuusika]]'' – ''[[rock'n'roll]]'' – ''[[rockabilly]]'' – [[rockerid]] – [[rokkmuusik]] – [[Rock Summer]] – ''[[rocksteady]]'' – [[rõhk (muusika)|rõhk]] – [[rokkimine]] – [[rokkmuusika]] – [[rokkooper]] – [[rokokoo]] – [[Roland]] – [[romanss]] – [[romantism (muusika)|romantiline muusika]] – [[romantism (muusika)|romantism]] – [[rondellus]] – [[rondo]] – ''[[rondeau]]'' – [[rondovorm]] – [[Rooma koolkond]] – [[roop (muusika)|roop]] – [[Rosegarden]] – ''[[rubato]]'' - ''[[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]]'' – [[rumba]] – [[Rumeenia muusika]] – [[runolaul]] – [[RW]] – [[räpp]] – [[räppar]] – [[räppimine]] – [[räppmuusika]] – [[rühm (muusika)|rühm]] – [[rütm (muusika)|rütm]] – [[rütmifiguur]] – [[rütmimasin]] – [[rütmimuusika]] – [[rütmisilbid]] ==S== [[saade]] – [[SACD]] – [[sadul (muusika)|sadul]] - [[sagedussuhe]] – [[sakraalmuusika]] – [[saksa estraadimuusika]] – [[saksa muusika]] – [[saksa popmuusika]] – [[saksofon]] – [[saksofonist]] – [[salm]] – [[salmik]] – [[salongiorkester]] – [[samba]] – [[sampler (muusikainstrument)|sampler]] – [[sankvaltap]] – [[saraband]] – [[sarangi]] – ''[[satanic rock]]'' – [[helipilt|saund]] – [[Schenkeri analüüs]] – ''[[scherzando]]'' – ''[[scherzo]]'' – ''[[scordatura]]'' – ''[[scratching]]'' – [[seade (muusika)|seade]] – [[seeria]] – [[seeriamuusika]] – [[segakoor]] – ''[[segno]]'' – [[sekstett (žanr)]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekundakord]] – [[sekst (muusika)|sekst]] – [[sekstakord]] – [[sekstett]] – [[sekstis mängimine]] – [[sekstool]] – [[sekulaarne muusika]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekvents]] – [[seltskonnatants]] – ''[[semibrevis]]'' – ''[[senza sordino]]'' – [[septakord]] – [[septett]] – [[septett (žanr)]] – [[septim (muusika)|septim]] – [[septool]] – [[Serbia muusika]] – [[serenaad]] – [[seriaalne meetod]] – [[serpent]] – [[setu kannel]] – [[setu leelo]] – [[setu rahvalaul]] - ''[[shanty]]'' – ''[[shashmaqom]]'' – [[si (muusika)|si]] – [[Si-mažoor]] – [[si-minoor]] – [[Sibelius (arvutiprogramm)|Sibelius]] – [[Si-bemoll-mažoor]] – [[si-bemoll-minoor]] – ''"[[silencium ad cantum!]]"'' – [[simbel]] – [[singel]] – [[singspiel]] – [[sitar]] – [[silpnimetus]] – [[skertso]] - [[skomorohh]] – ''[[slide]]'' – [[Slovakkia muusika]] – [[Sloveenia muusika]] – ''[[smorzando]]'' – [[sol]] – [[Sol-bemoll-mažoor]] – [[sol-diees-minoor]] – [[Sol-mažoor]] – [[sol-minoor]] – [[solfedžeerimine]] – [[solfedžo]] – [[solist]] – [[solmiseerimine]] – [[Solresol]] – [[sonaaditsükkel]] – [[sonaadivorm]] – [[sonaat]] – [[sonaadivorm|sonaat-allegro vorm]] – [[sonaat-sümfooniline tsükkel]] – [[sonatiin]] – [[sonogramm]] – [[soolo]] – [[soololaul]] – [[soome rahvamuusika]] – [[soome tango]] – [[sopran]] – [[sopranivõti]] – [[sopransaksofon]] – [[sordiin]] – [[sordiini all]] – ''[[sostenuto]]'' – ''[[sotto voce]]'' - [[soul (muusikastiil)|soul]] – [[SoulSeek (arvutiprogramm)|SoulSeek]] – ''[[helipilt|sound]]'' – ''[[sound track]]'' – [[spatsialisatsioon]] – [[spinett]] – [[spirituaal]] – [[staar]] – ''[[stabat mater]]'' – ''[[staccato]]'' – [[stakaato]] – [[standardtants]] – ''[[staar|star]]'' – [[STC]] – [[Steinway]] – [[stepptants]] – [[stereofoonia|stereo]] – [[stereofoonia]] – [[stradivaarius]] – [[strihh]] – ''[[stringendo]]'' – [[stseen]] – [[subdominant]] – ''[[subito]]'' - [[sugu (muusika)|sugu]] – ''[[sul ponticello]]'' – ''[[sul tasto]]'' – ''[[suomisaundi]]'' – [[surf]] – ''[[surf rock]]'' – [[suupill]] – [[suur sekst]] – [[suur sekund]] – [[suur septim]] – [[Suur Teater]] – [[suur terts]] – [[suur trumm]] – [[suure trummi pedaal]] – [[suured kolmkõlad]] – [[suurendatud kolmkõla]] – [[suurendatud kvart]] – [[suurendatud kvint]] – [[suurendatud priim]] – [[suurendatud sekst]] – [[suurendatud sekund]] – [[suurendatud septim]] – [[suurendatud terts]] – [[sving]] – [[sõrmistik]] – [[aplikatuur|sõrmeseade]] – [[aplikatuur|sõrmestus]] – [[Sweep (tarkvara)|Sweep]] – ''[[swing]]'' – [[sõjaväemuusika]] – [[sõu]] – [[sämpel]] – [[sämpler]] – [[sämplimine]] – [[süit]] – [[sült (muusikastiil)|süldimuusika]] – [[süldimuusikabänd]] – [[sült (muusikastiil)|sült]] – [[sümfoniettorkester]] – [[sümfoonia]] – [[sümfooniaorkester]] – [[sümfooniline muusika]] – [[sümfooniline poeem]] - [[sündipop]] – [[sünkoop]] – [[sünkopeerimine]] – [[süntesaator]] - [[süsteem (noodikiri)]] – [[süvamuusika]] – [[süürinks]] – [[Synclavier]] ==Š== ''[[sha‘bī]]'' – [[šalmei]] – [[šansoon]] – [[šlaager]] – [[šofar]] - [[šruti (muusika)|šruti]] ==Z== [[zadžaal]] – [[zarzuela]] – ''[[Zeimpekiko|zeïmpékiko]]'' – [[zemirot]] – [[zoomusikoloogia]] ==Ž== [[žiig]] ==T== [[tabel (muusika)|tabel]] – [[tabulatuur (muusika)|tabulatuur]] – [[takt (muusika)|takt]] – [[takti paus]] – [[taktijoon]] – [[taktilöömine]] – [[taktimõõt]] – [[taldrikud]] - ''[[talk box]]'' – ''[[tambora (trumm)|tambora]]'' – [[tamburiin]] – [[tamtamm]] – [[tango]] – [[tantsuline žanr]] – [[tantsumuusika]] – [[tantsusüit]] – [[tapeedimuusika]] – [[tarantella (muusika)|tarantella]] – [[taust (muusika)|taust]] – [[taustalaul]] – [[taustalauljad]] – [[taustamuusika]] – [[tavandilaulud]] – [[teatri muusika-ala juhataja]] – [[teatrimuusika]] – ''[[tekno|techno]]'' – ''[[techno music]]'' – [[teddyboyd]] – [[teema (muusika)|teema]] – [[teema variatsioonidega]] – [[teine Briti invasioon]] – [[teisendusteooria]] – [[teismeliste popp]] – [[teine viiul]] – [[tekno]] – [[temperatsioon]] – [[tempereerimine]] – [[tempereeritud häälestus]] – [[tempo]] _ ''[[Tenorlied]]'' – [[tenorsaksofon]] – ''[[tenuto]]'' – [[teremin]] – [[terts (muusika)|terts]] – [[tertsdeetsim]] – [[tertskvartakord]] – [[tertsett]] – [[tertsett (žanr)]] – [[tertsis mängimine]] – [[tervepaus]] – [[tervetaktipaus]] – [[tessituur]] – [[tetrakord|tetrahord]] – [[tetrakord]] – [[ti]] – [[tibutants]] – ''[[tiento]]'' – [[tigu (muusika)|tigu]] – [[tiibklaver]] – [[timpan]] – [[tintinnabuli]] – [[tokaata]] – [[tom-tom]] – [[tonaalne helirida]] – [[tonaalne laad]] – [[tonaalne muusika]] – [[tonaalsus]] – [[töölaulud]] – [[Toomas-koor]] – [[toon (muusika)|toon]] – [[toonika]] – [[tooniline suurus]] – [[töötlus (muusika)|töötlus]] – ''[[top (muusika)|top]]'' – [[topelt-tertsid]] – [[torm ja tung]] – [[torre]] – [[torukellad]] – [[torupill]] – ''[[tour]]'' - ''[[tractus]]'' – "[[Traktaat harmooniast]]" – ''[[trance]]'' – [[transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] – [[transponeerimine]] – [[transponeeriv muusikainstrument]] - [[trap-muusika]] – ''[[trecento (muusika)]]'' – ''[[tre corde]]'' – [[treen]] – [[tremolo]] – [[tremolo-kang]] – [[trend]] – [[trendimuusika]] – [[triangel]] – [[tribüün]] – [[triller]] – [[triloogia]] – [[trio]] – [[trio (žanr)|trio]] – [[triool]] – [[Tristani-akord]] – [[tritoon]] – [[trombonist]] – [[tromboon]] – [[trompet]] – [[trompetist]] – [[troop (muusika)|troop]] – [[trubaduur]] – [[trummar]] – [[trummikomplekt]] – [[trummimasin]] – [[trummimängija]] – [[trummipulgad]] – [[trummitüdrukud]] – [[truväär]] – [[tsent]] – [[tsesuur]] – [[tsirkusemuusika]] – [[tsitter]] – [[tsükkel]] – [[tšastuška]] – [[tšatša]] – [[tšelesta]] – [[tšello]] – [[tšellokontsert]] – [[tšellosonaat]] – [[tugiheli]] - [[tuplet]] – [[tušš (muusika)|tušš]] – [[tuuba]] – [[tuulekannel]] – [[tuulepõhi]] – [[tuur (muusika)|tuur]] – [[tähtnimetus]] - [[täiskadents]] – [[täisnoot]] – [[täistoonhelirida]] – [[tämber]] - [[töölaul]] – [[tüdrukutebänd]] – [[Türgi muusika]] – ''[[txalaparta]]'' ==U== ''[[u.c.]]'' – [[ukulele]] – [[ulatus]] – ''[[una corda]]'' – [[undeetsim (muusika)|undeetsim]] – ''[[underground music]]'' – [[unisoon]] – ''[[unplugged]]'' – [[Mälupulk|USB-mälupulk]] – [[ut]] – [[uud]] – [[uus Viini koolkond]] – [[uusbarokk]] – [[uusklassitsism]] – [[uuskomplekssus]] – [[uusromantism]] – [[uusvokalism]] ==V== [[heliaste|V aste]] – [[vaatus]] – [[vaba laad]] – [[polüfoonia|vaba stiili polüfoonia]] – [[vagant]] – [[vaikus]] – [[vaimulik muusika]] – [[valged klahvid]] – [[Valgevene muusika]] – [[valgusmuusika]] – ''[[valiha]]'' – [[valsirütm]] – [[valss]] – [[vanaaja muusika]] – [[vanamuusika]] – [[vanamuusikaansambel]] – [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] – [[variatsioon (muusika)|variatsioon]] – [[variatsioonid (muusika)|variatsioonid]] – [[variatsioonivorm]] – [[VCD]] – [[veerandnoot]] – [[veerandpaus]] – [[vene muusika]] – [[Veneetsia koolkond]] – [[Venemaa muusika]] – [[vesper (muusika)|vesper]] – [[heliaste|VI aste]] – [[vibraato]] – [[vibrafon]] – ''[[vibrato]]'' – [[vihuela]] – [[heliaste|VII aste]] – [[Viini klassikaline koolkond]] – [[viiul]] – [[viiuldaja]] – [[viiuli perekond]] – [[viiulikontsert]] – [[viiulisonaat]] – [[viiulivõti]] – [[Vikerraadio]] – [[vilepill]] – [[villancico]] – [[villanella]] – [[villota]] – [[vinüülplaadimängija]] – [[vinüülplaat]] – [[vioola]] – ''[[viola d'amore]]'' – ''[[viola da gamba]]'' – ''[[violino]]'' – ''[[violoncello]]'' – [[vioola]] – [[viola da gamba]] – [[violoon]] – [[virbel]] – [[virbliplank]] – [[virelai]] – [[Virgin]] – [[virginaal]] – [[virtuoos]] – [[virtuoossus]] – [[visand (muusika)|visand]] – ''[[visual kei]]'' – [[Viva (telekanal)|Viva]] – ''[[vivace]]'' – [[vokaalansambel]] – [[vokaalansambel (žanr)]] – [[vokaal-instrumentaalansambel]] – [[vokaalmuusika]] – [[vokaalpolüfoonia]] – [[vokaalsümfooniline muusika]] – [[vokaalteos]] - [[vokaaltreener]] – [[vokaliis]] – [[laulja|vokalist]] – ''[[volti subito]]'' – ''[[voluntary]]'' – [[vuvuzela]] – [[Võimas Rühm]] – [[võimendus]] – [[võrdtempereeritud häälestus]] – [[võtmemärgid]] – [[vähendatud juhtseptakord]] – [[vähendatud kolmkõla]] – [[vähendatud kvart]] – [[vähendatud kvint]] – [[vähendatud oktav]] – [[vähendatud sekst]] – [[vähendatud sekund]] – [[vähendatud septim]] – [[vähendatud terts]] – [[vähikäik (muusika)|vähikäik]] – [[väike juhtseptakord]] – [[väikekannel]] – [[väike sekst]] – [[väike sekund]] – [[väike septim]] – [[väike terts]] – [[väike trumm]] – [[väikepala]] – [[väikesed kolmkõlad]] – [[väli (muusika)|väli]] – [[väljenduslaad]] – [[helivältus|vältus]] ==W== [[wagneri tuuba]] – [[Walkman]] – [[WAV]] – [[Weltmeister]] – [[Winamp]] – [[Windows Media Player]] – [[Windvd]] - ''[[witch house]]'' – ''[[wood]]'' – [[Woodstocki festival]] - [[Würschmidti komma]] ==Õ== [[õllelaulud]] – [[õpetus muusikahelidest]] ==Ü== [[ühehäälsus]] – [[võrdtempereeritud häälestus|ühtlaselt tempereeritud häälestus]] – [[üldlaulupidu]] – [[ülemheli]] – [[ülepuhumine]] ==X== ==Y== [[Yamaha]] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Muusika| Muusika mõisteid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 3ev1pctv10bozmak5v1dhtuvwcuu5mp 7256248 7256246 2026-10-20T10:03:42Z Sendrasendra 225202 /* I */ 7256248 wikitext text/x-wiki ''Siin on tähestikuliselt loetletud [[muusika]]ga seotud mõisteid. Noodikirja märke on loetletud ka lehel [[Noodikirja märkide loend]]; nüüdismuusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Nüüdismuusika mõisteid]]; elektroonilise muusika tehnoloogia mõisteid on loetletud lehel [[Elektroonilise muusika mõisteid]]; varajase muusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Varajase muusika mõisteid]]; kontrapunktiga seotud mõisteid on loetletud ka lehel [[Kontrapunkti mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== [[.ac3]] – [[.avi]] – [[.mp3]] – [[.mpeg]] – [[.mpeg4]] – [[.ogg]] – [[.rm]] – [[.rma]] – [[0 (muusika numbernotatsioon)|0]] – [[1 (muusika numbernotatsioon)|1]] – [[10 (muusika numbernotatsioon)|10]] – [[11 (muusika numbernotatsioon)|11]] – [[12 (muusika numbernotatsioon)|12]] – [[12/16 (muusika)|12/16]] – [[12/8 (muusika)|12/8]] – [[12-taktiline bluus]] – [[19. sajandi muusika]] – [[2 (muusika numbernotatsioon)|2]] – [[2/2 (muusika)|2/2]] – [[2/4 (muusika)|2/4]] – [[2/8 (muusika)|2/8]] - [[20. sajandi klassikaline muusika]] – [[20. sajandi muusika]] - [[29. osaheli krooma]] – ''[[2-step garage]]'' – [[3 (muusika numbernotatsioon)|3]] – [[3/16 (muusika)|3/16]] – [[3/2 (muusika)|3/2]] – [[3/4 (muusika)|3/4]] – [[3/8 (muusika)|3/8]] – [[4 (muusika numbernotatsioon)|4]] – [[4/2 (muusika)|4/2]] – [[4/4 (muusika)|4/4]] – [[4/8 (muusika)|4/8]] – [[4-beat]] – [[5 (muusika numbernotatsioon)|5]] – [[50ndate järgnevus]] - [[5/3 ja 53/32 komma]] – [[5/4 (muusika)|5/4]] – [[6 (muusika)|6]] – [[6/16 (muusika)|6/16]] – [[6/4 (muusika)|6/4]] – [[6/8 (muusika)|6/8]] – ''[[goa trance|604]]'' – [[7 (muusika numbernotatsioon)|7]] – [[8 (muusika numbernotatsioon)|8]] – [[8va]] – [[(muusika numbernotatsioon)|9]] – [[9/4 (muusika)|9/4]] – [[9/8 (muusika)|9/8]] ==A== [[a (muusika)|a]] – [[A (muusika)|A]] – ''[[battuta|a battuta]]'' – ''[[a cappella]]'' – ''[[a due]]'' – ''[[a piacere]]'' – ''[[a prima vista]]'' – ''[[a vista]]'' – ''[[a tempo]]'' – ''[[a tre]]'' – [[AAC]] – [[Aafrika muusika]] – [[aaria]] – [[ABA (muusikavorm)|ABA]] – [[ABACA]] – [[ABACABA]] – [[ABBA]] – [[abiheli]] – [[abijoon (muusika)|abijoon]] – [[abinoot]] – [[abreviatuur (muusika)|abreviatuur]] – [[absoluutne kuulmine]] – [[absoluutne muusika]] – ''[[aburukuwa]]'' – ''[[accelerando]]'' – ''[[accompagnato]]'' – ''[[acid house]]'' – ''[[acid jazz]]'' – ''[[acid rock]]'' – ''[[acid techno]]'' – ''[[ad lib]]'' – ''[[ad libitum]]'' – ''[[adagietto]]'' – ''[[adagio]]'' – ''[[adagissimo]]'' – [[Adobe Audition Ardour]] – [[ADSR]] – [[A-duur]] – [[aeglane valss]] – ''[[aer (mensuraalnotatsioon)|aer]]'' – [[aerofon]] – ''[[affettuoso]]'' – ''[[affretando]]'' – [[afroameerika töölaulud]] – [[afrobeat]] – ''[[afro-reggae]]'' – ''[[afro-soul]]'' – ''[[agitato]]'' – [[Agnus Dei]] – [[agoogika]] – ''[[aaria|air]]'' – [[ais]] – [[aisis]] - [[AIVA (komponeerimistarkvara)|AIVA]] - [[ajastamine]] – [[ajaviitemuusika]] – [[Akai]] – [[saade|akompanement]] – [[akolaad]] – [[akord]] – [[akordi heli]] - [[akordi põhikuju]] – [[akordi pööre]] - [[akordi seis]] – [[akordimärk]] – [[akordion]] - [[akordiväline heli]] – [[aktsent (muusika)|aktsent]] – [[akusmaatika]] – [[akusmaatiline heli]] – [[akustika]] – [[akustiline kitarr]] – [[akustiline muusika]] – [[alamheli]] - [[albaania isopolüfoonia]] – [[muusikaalbum|album]] – [[aldivõti]] – [[aleatoorika (muusika)|aleatoorika]] – [[aleatooriline muusika]] – ''[[all antico]]'' – ''[[alla breve]]'' – ''[[alla capriccio]]'' – ''[[alla marcia]]'' – ''[[allargando]]'' – ''[[allegretto]]'' – ''[[allegro]]'' - ''[[Alleluia]]'' – ''[[allemande (muusika)|allemande]]'' – [[alpisarv]] – [[alt (muusika)|alt]] – [[alteratsioon (muusika)|alteratsioon]] – [[alteratsioonimärk]] – [[altereeritud heli]] – [[altereeritud heli|alterheli]] – [[altereeritud helirida]] – [[altereeritud intervall]] – [[alternatiivne muusika]] – [[alternatiivne kantrimuusika]] – [[alternatiivne hiphop]] – ''[[alternative metal]]'' – [[alternatiivrokk]] – [[altflööt]] – [[altsaksofon]] – [[altviiul]] – [[alusheli]] – ''[[amabile]]'' – [[Amati]] – ''[[ambient]]'' – ''[[ambient groove]]'' – ''[[ambient house]]'' – ''[[ambient techno]]'' – [[ambitus]] – [[ambroosiuse laul]] – [[ameerika muusika]] – [[ameerika popmuusika]] – [[ameetrilisus]] – [[a-moll]] – ''[[amoroso]]'' – ''[[amplifier]]'' – [[amplituud]] – [[analoogsalvestus]] – [[anarhofuturism]] – [[anarho-skinhead]] – ''[[ancora]]'' – ''[[andante]]'' – ''[[andantino]]'' – [[anglees]] – [[anglikaani kirikumuusika]] – ''[[animato]]'' – [[donna Anna]] – [[ansambel (muusika)|ansambel]] – [[antifon]] – [[antrakt]] – [[aoid]] - ''[[aphrowe]]'' – [[aplaus]] – [[aplikatsioon]] – [[aplikatuur]] – ''[[appassionato]]'' – [[araabia muusika]] – [[arabesk]] – ''[[archi]]'' – ''[[arco]]'' – ''[[ardente]]'' – [[ariett]] – ''[[arioso]]'' – [[ariooso]] – [[Armeenia muusika]] – ''[[harf|arpa]]'' – [[arpedžo|arpedžeeritud akord]] – [[arpedžo]] – ''[[arpedžo|arpeggio]]'' – [[arranžeerija]] – [[arranžeering]] – ''[[ars antiqua]]'' – ''[[ars nova]]'' – ''[[ars subtilior]]'' – [[artikulatsioon]] – [[artikulatsioonimärk]] – [[arvutimängumuusika]] – [[arvutimuusika]] – [[as (muusika)|as]] – [[Aserbaidžaani muusika]] – [[ases]] – [[As-duur]] – [[as-moll]] – ''[[assai]]'' – [[assamblaaž]] – [[aste (muusika)|aste]] – [[astmeline suurus]] – [[ašuug]] – [[atonaalne helirida]] – [[atonaalne laad]] – [[atonaalne muusika]] – [[atonaalsus]] – ''[[attacca]]'' – ''[[attacca al sequel]]'' – [[Audacity]] – ''[[audio mastering]]'' – [[audiovisuaalne muusika]] – [[audiovisuaalne süsteem]] – [[augmentatsioon]] – [[aukhuulik]] – [[aulos]] – [[Austria muusika]] – [[avalik kontserdielu]] – [[avamäng]] – [[avangardism (muusika)|avangardism]] – [[avangardmuusika]] – ''[[āvāz]]'' – ''[[āvāz-e afshārī]]'' – "[[Ave Maria]]" – ''[[avvivando]]'' ==B== [[b (muusika)|b]] - ''[[back music]]'' - ''[[backround music]]'' - [[bagatell]] - [[bajaan]] - [[balalaika]] - [[ballaad (muusika)|ballaad]] - [[ballett]] - [[ballettsümfoonia]] - [[bandoonium]] - [[bandžo]] - [[banduura]] - ''[[barbaro]]'' - [[barbiton]] - [[bard]] – [[bariton]] – [[baritonivõti]] – [[baritonsaksofon]] – [[barkarool]] – [[barokkmuusika]] – [[barokktrio]] – [[barreevõti]] – [[bass]] – [[bass (pill)]] – [[bassettklarnet]] – [[bassettklarnet|bassettsarv]] – [[bassflööt]] – ''[[bassi]]'' - [[bassiliin]] – [[bassivõti]] – [[basskitarr]] – [[bassklarnet]] – ''[[basso]]'' – ''[[batteria]]'' – ''[[generaalbass|basso continuo]]'' – ''[[basso ostinato]]'' – [[bass-saksofon]] – [[basstromboon]] – [[basstrumm]] – [[basstrummi pedaal]] – ''[[battuta]]'' – ''[[bayāt-e Eşfahān]]'' – ''[[bayāt-e Kurd]]'' – ''[[bayāt-e Turk]]'' – ''[[generaalbass|b.c.]]'' – [[B-duur]] – ''[[beatbox]]'' – [[Beatles]] – ''[[bebop]]'' – [[Bechstein]] – [[bekarr|bekaar]] – [[bekarr]] – ''[[bel canto]]'' – [[bemoll]] – Ben Johnstoni noodikiri – ''[[bebop]]'' – ''[[hällilaul|berceuse]]'' – ''[[bigbänd|big band]]'' – [[bigbänd]] – [[biidermeier (muusika)|biidermeier]] – [[biitmuusika]] – "[[bis!]]" – [[bitonaalsus]] – ''[[black metal]]'' – ''[[blackened death metal]]'' - [[blogi rokk]] – ''[[blue notes]]'' – ''[[bluegrass]]'' – ''[[blues]]'' – ''[[blues ballad]]'' – ''[[blues rock]]'' – [[blull]] – [[bluus]] - [[bluusiheli]] – [[b-moll]] – ''[[bocca chiusa]]'' – [[Bolshoi]] – [[bombardoon]] – [[bongo]] – [[Bosnia ja Hertsegoviina muusika]] – [[Brasiilia muusika]] – ''[[bugi-vugi|boogie woogie]]'' – [[boolero]] – [[bossanoova]] – [[aeglane valss|boston]] – ''[[branle]]'' – ''[[brass]]'' – ''[[brevis]]'' – ''[[brillante]]'' – ''[[brio]]'' – ''[[brioso]]'' – [[britpop]] - [[brutaalne death metal]] – [[Bsplayer]] – [[bufo (ooper)]] – [[bugi-vugi]] – [[Bulgaaria muusika]] – [[burdoon]] – [[burlesk]] – [[burree]] – [[buzuki]] – [[bugi-vugi|buugivuugi]] – [[bänd]] ==C== [[c (muusika)|c]] – [[C (muusika)|C]] – ''[[caccia]]'' – ''[[kadents|cadenza]]'' – ''[[cakewalk]]'' – ''[[calando]]'' – ''[[Kalüpso|calypso]]'' – ''[[cambiare]]'' – ''[[orkestrikellad|campane]]'' – ''[[kellamäng|campanelli]]'' – ''[[canarie]]'' – ''[[cantabile]]'' – ''[[kantaat|cantata]]'' – ''[[cantiga]]'' – ''[[laul|canto]]'' – ''[[cantus]]'' – ''"[[cantus est!]]"'' – ''[[cantus figuratus]]'' – ''[[cantus firmus]]'' – ''[[cantus planus]]'' – ''[[kantsoon|canzone]]'' – ''[[capo]]'' – ''[[kapritšo|capriccio]]'' – ''[[capriccioso]]'' – [[Carnegie Hall]] – [[Casio]] – ''[[cassa]]'' – ''[[kastanjetid|castagnetti]]'' – ''[[kavatiin|cavatina]]'' – ''[[kontrabass|Cb.]]'' – [[CD (andmekandja)|CD]] – [[CD-mängija]] – [[CD-pleier]] – [[CD-ROM]] – [[CD-RW]] – [[C-duur]] – ''[[tšelesta|celesta]]'' – ''[[tšello|cello]]'' – ''[[celtic]]'' – ''[[celtic metal]]'' – ''[[klavessiin|cembalo]]'' – ''[[tsent|cent]]'' – ''[[ces]]'' – [[Ces-duur]] – ''[[ceses]]'' – ''[[cantus firmus|C.f.]]'' – ''[[kontrafagott|Cfg.]]'' – ''[[chaabi]]'' – ''[[cha-cha]]'' – ''[[chaconne]]'' – [[Chamberlin]] – ''[[chanson]]'' – ''[[charleston]]'' – ''[[kitarr|chitarra]]'' – ''[[chiuso]]'' – ''[[chorus]]'' – ''[[inglissarv|C.i.]]'' – ''[[chaconne|ciaccona]]'' – ''[[tsimbel|cimbalo]]'' – [[Cimze seminar]] – ''[[taldrikud|cinelli]]'' – ''[[cis]]'' – ''[[cisis]]'' – [[Cis-duur]] – [[cis-moll]] – ''[[Cl.]]'' – ''[[klarnet|clarinetto]]'' – ''[[klavessiin|clavecin]]'' – ''[[klavessiin|clavicembalo]]'' – ''[[clavinet]]'' – [[Clavivox]] – [[c-moll]] – ''[[kooda|coda]]'' (kooda) – ''[[col arco]]'' – ''[[col legno]]'' – ''[[comes]]'' – ''[[comodo]]'' – ''[[con]]'' – ''[[con amore]]'' – ''[[con arco]]'' – ''[[con brio]]'' – ''[[con forza]]'' – ''[[con fuoco]]'' – ''[[con moto]]'' – ''[[con sordino]]'' – ''[[kontsertiino|concertino]]'' – ''[[kontsert|concerto]]'' – [[concerto grosso]] – ''[[conductus]]'' – ''[[generaalbass|continuo]]'' – ''[[kontrabass|contrabasso]]'' – ''[[kontrafagott|contrafagotto]]'' – ''[[cool jazz]]'' – ''[[coperto]]'' – ''[[metsasarv|Cor.]]'' – ''[[kornet|cornetto]]'' – ''[[metsasarv|corno]]'' – ''[[koor (muusika)|coro]]'' – ''[[country music]]'' – ''[[courante]]'' – ''[[Credo]]'' – ''[[crescendo]]'' – [[Cubase]] – [[C-võti]] ==D== [[d (muusika)|d]] – [[D (muusika)|D]] – ''[[d&b]]'' – ''[[d’n’b]]'' – ''[[da camera]]'' – ''[[da capo]]'' – ''[[da capo al fine]]'' – ''[[da capo al segno]]'' – ''[[da chiesa]]'' – ''[[dal segno]]'' – ''[[da capo|d.c.]]'' – ''[[dastgāh]]'' – [[DAT]] – [[DCC]] – [[D-duur]] – ''[[death metal]]'' – ''[[death rock]]'' – ''[[death techno]]'' – ''[[deciso]]'' – ''[[decrescendo]]'' – [[deetsim]] – ''[[delicato]]'' – ''[[delicamente]]'' – ''[[des]]'' – [[Des-duur]] – ''[[deses]]'' – [[des-moll]] – [[detašee]] – ''[[diabolus in musica]]'' – [[diapasoon]] – [[diatoonika]] – [[diatooniline helilaad]] – [[diatooniline helirida]] – [[diatooniline laad]] – [[didžeriduu]] – [[diees]] – [[digitaalklaver]] – [[digitaalne heli]] – [[digitaalsalvestus]] – [[Digital audio editor]] – [[diktaat (muusika)|diktaat]] – [[diktofon]] – ''[[diminuendo]]'' – [[diminutsioon]] – [[dirigeerimine]] – [[dirigent]] – ''[[dis]]'' – [[Discman]] – ''[[discotheque]]'' – ''[[disis]]'' – ''[[tiiskant|discantus]]'' – [[disko]] – [[diskomuusika]] – [[diskor]] – [[diskoteek]] – [[dis-moll]] – [[dispositsioon (muusika)|dispositsioon]] – [[dissonants]] – [[dissonantsi emantsipatsioon]] – [[ditüramb]] – [[divertisment]] – ''[[divisi]]'' – [[Divxplayer]] – [[DJ]] – [[d-moll]] – [[Drum and bass|DNB]] – ''[[do (muusika)|do]]'' – [[do-bemoll-mažoor]] – [[dodekafoonia]] – ''[[dolce]]'' – ''[[dolente]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[Do-mažoor]] – [[do-minoor]] – [[do-diees]] – [[Do-diees-mažoor]] – [[do-diees-minoor]] – ''[[dolce]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[dombra]] – [[dominant]] – [[dominanthelistik]] – [[dominantkvintsekstakord]] – [[dominantsekundakord]] – [[dominantseptakord]] – [[dominanttertskvartakord]] – [[domra]] – [[Donaueschingeni muusikapäevad]] – [[dooria]] – ''[[doppio movimento]]'' – ''[[doublé]]'' – ''[[dramma giocoso]]'' – ''[[drammatico]]'' - ''[[drone]]'' – ''[[drum and bass]]'' – ''[[drum’n’bas]]'' – ''[[dal segno|d.s.]]'' – [[džembe]] – [[džiig]] – [[džaiv]] – [[džässmuusika]] – [[dubldiees]] – [[dudukk]] – [[dudukk (Bulgaaria)]] – [[duett]] – [[duett (žanr)]] – [[dultsimer]] – [[dumka]] – [[duo]] – [[duo (žanr)|duo]] – [[duodeetsim (muusika)|duodeetsim]] – [[duool]] – [[duur]] – [[duurid]] – [[duur-moll-süsteem]] – ''[[dux]]'' – [[DVD]] – [[DVD-A]] – [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] ==E== [[e (muusika)|e]] – [[E (muusika)|E]] – ''[[easy listening]]'' – ''[[ekossees|ecossaise]]'' – [[edetabel (muusika)|edetabel]] – [[eDonkey]] – [[E-duur]] – [[eellöök]] – [[eelmäng]] – [[eeltakt]] – [[eeslaulja]] – [[eesti džässmuusika]] – [[eesti estraadimuusika]] – [[eesti folkmuusika]] – [[eesti kantrimuusika]] – [[eesti koorilaul]] – [[eesti lõõtspill]] – [[eesti muusika]] – [[Eesti Muusikaakadeemia]] – [[eesti ooper]] – [[eesti operett]] – [[eesti popmuusika]] – [[eesti punkmuusika]] – [[eesti rahvamuusika]] – [[eesti räppmuusika]] – [[eesti rokkmuusika]] – [[Eesti Top 40]] – [[effid]] – ''[[eis]]'' - [[ekmeelia]] – [[ekspositsioon (muusika)|ekspositsioon]] – [[ekspressionism]] – [[eksprompt]] – [[elektrikitarr]] – [[elektriorel]] – [[elektripillid]] – [[elektriviiul]] – [[elektroakustiline kitarr]] – [[elektroakustiline muusika]] – [[elektrofon]] – [[elektrooniline muusika]] – [[elektrooniline muusikainstrument]] – [[elektrooniline rock]] – [[elektrooniline trumm]] – [[EMI]] – [[e-moll]] – [[enharmonism]] – [[enharmooniline heli]] – [[enharmooniline helistik]] – [[enharmooniline intervall]] – ''[[Entechno|éntechno]]'' – [[erhu]] – [[ERSO]] – [[Es (muusika)|es]] – [[Es-duur]] – [[esietendus]] – [[esiettekanne]] – [[esimene hääl]] – [[esimene viiul]] – [[esinemine]] – [[esinemispalavik]] – [[esitus]] – [[esituspraktika]] – [[es-moll]] – [[ESP EX seeria]] – ''[[espressivo]]'' – [[estampii]] – [[Estonia (klaver)]] – [[Estonia (kontserdisaal)]] – [[Estonia (teater)]] – [[estraad]] – [[estraadiansambel]] – [[estraadimuusika]] – [[estraadiorkester]] – [[etnodžäss|etniline džäss]] – [[etnodžäss]] – [[etnomusikoloogia]] – [[etteaste]] – [[ettevalmistatud klaver]] – [[etüüd]] – [[eufoonium]] - ''[[eurodance]]'' – [[europop]] – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[Eurovisiooni tantsuvõistlus]] ==F== [[f (muusika)|f]] – [[F (muusika)|F]] – [[Fa (muusika)|fa]] – [[fa-mažoor]] – [[fa-minoor]] – [[fa-diees-mažoor]] – [[fa-diees-minoor]] – ''[[fado]]'' – [[fagotikontsert]] – [[fagott]] – [[failijagamissüsteem]] – [[Fairlight CMI]] – [[faktuur (muusika)|faktuur]] – [[falsett]] – ''[[fan-club]]'' – [[fanfaar]] – [[fantaasia (muusika)]] – [[Fantastiline sümfoonia]] – ''[[fashioncore]] '' – ''[[faux bourdon]]'' – [[F-duur]] – [[Fender Rhodes]] – [[fermaat]] – [[FF]] - [[figuratsioon]] - [[figuratsioon|figuur]] – [[fiidel]] – [[fikseeritud vormid]] – [[filharmoonia]] – [[filmimuusika]] – [[fis]] – [[Fis-duur]] – [[fis-moll]] – [[fl]] – [[FLAC]] – [[flamenko]] – [[flažolett]] – [[flauto]] – ''[[flauto piccolo]]'' – [[flötist]] – [[flöödikontsert]] – [[flöödisonaat]] – [[flööt]] – [[flüügelhorm]] – [[f-moll]] – [[foks]] – [[fokstrott]] – ''[[folk metal]]'' – ''[[folk music]]'' – ''[[folk rock]]'' – [[folkmuusika]] – [[fono]] – [[fonograaf]] – [[fonogramm]] – [[formant]] – [[forminks]] – ''[[forte]]'' – ''[[forte fortissimo]]'' – ''[[fortissimo]]'' – [[fraas (muusika)|fraas]] - [[fraseerimine]] – ''[[free jazz]]'' – ''[[freestyle (muusikastiil)|freestyle]]'' – ''[[frottola]]'' – [[fugaato]] – [[fugett]] – [[funk]] – ''[[funk metal]]'' – [[funktsionaalharmoonia]] – [[funktsionaalharmoonia|funktsionaalne harmoonia]] – ''[[fuoco]]'' – ''[[furioso]]'' – ''[[fusion]]'' – ''[[fusion jazz]]'' - ''[[future house]]'' – [[futurism]] – [[fuuga]] – [[Fuugakunst]] – [[F-võti]] – [[fänn]] – [[fännamine]] – [[fänniklubi]] ==G== [[g (muusika)|g]] – [[G (muusika)|G]] - ''[[gabber]]'' – [[gamelan]] – [[gamelani muusika]] - [[Ganassi komma]] – ''[[gangsta rap]]'' – [[garaažibänd]] – [[garaažimuusika]] – ''[[garage rock]]'' – [[gavott]] – [[G-duur]] – [[generaalbass]] – [[generaalpaus]] – [[ges]] – [[Ges-duur]] – ''[[gigue]]'' – ''[[giocoso]]'' – ''[[noor koolkond|Giovane Scuola]]'' – [[gis]] – ''[[giusto]]'' – ''[[glissando]]'' – [[g-moll]] – ''[[goa trance|goa]]'' – [[goljaar]] – [[gong]] – [[gospelmuusika]] – [[graafiline notatsioon]] – [[grammofon]] – [[grammofoniplaat]] – ''[[grave]]'' – ''[[grazioso]]'' – [[gregooriuse koraal]] – ''[[groupie]]'' – [[grunge]] – [[grupetto]] – [[Gruusia muusika]] – ''[[güiro]]'' – [[gusli]] – [[viiulivõti|G-võti]] ==H== [[h (muusika)|h]] – [[H (muusika)|H]] – [[haamerklaver]] – [[habaneera]] – ''[[habaneera|habanera]]'' - [[Halberstadti klaviatuur]] - [[Halleluuja (muusika)|Halleluuja]] – [[hammondi orel]] – [[hang (muusika)|hang]] – [[hanon]] – [[hardangeri viiul]] – ''[[hard house]]'' – ''[[hard rock]]'' – ''[[hardcore hip hop]]'' – ''[[hardcore music]]'' – ''[[hardcore punk]]'' – ''[[hardcore techno]]'' – [[harf]] – [[harfist]] – [[harjad (löökpillidel)|harjad]] – [[harmoniseerimine (muusika)|harmoniseerimine]] – [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] – [[harmooniline intervall]] – [[harmooniline mažoor]] – [[harmooniline minoor]] – [[harmoonium]] – [[Hassapiko|hassápiko]] – [[havai kitarr]] – [[H-duur]] – [[heavy-mehed|''heavy''-mehed]] – ''[[heavy metal]]'' – [[hekelfon]] – [[heksakord|heksahord]] – [[heksakord]] – [[heli]] – [[heliintensiivsus]] – [[heli põhinimetus]] – [[heliallikas]] – [[heliaste]] – [[helikaart]] – [[helikandja]] – [[helikestus]] – [[heliklass]] – [[helikon]] – [[helikõrguslik ulatus]] – [[helilaad]] – [[helilint]] – [[helilooja]] – [[helilooming]] – [[helimass]] – [[heliobjekt]] – [[helioperaator]] – [[helipea]] – [[helipilt]] – [[heliplaat]] – [[helipult]] – [[heliredel]] – [[helirežissöör]] – [[helirea kulgevad astmed]] – [[heliriba]] – [[helirida]] – [[helisagedus]] – [[helisalvestus]] – [[helispekter]] – [[helistik]] – [[helistike sugulus]] – [[helisüntees]] – [[helisüsteem]] – [[helitugevus]] – [[helivõimendus]] – [[helivõimendussüsteem]] – [[helivältus]] – [[hemiool]] – heliülesvõte ([[helisalvestus]] või [[fonogramm]]) – [[helletus]] – [[heptatoonika]] – [[Hermann]] – [[heterofoonia]] – ''[[hi-hat]]'' – [[hiina muusika]] – [[hiina popmuusika]] – [[Hiiu kannel]] – [[hiphop]] – ''[[hip house]]'' – [[His master’s voice]] - [[Hispaania muusika]] - [[Hispaania rahvalik muusika]] – [[hitt]] – [[h-moll]] – [[HMV]] – [[Hohner]] – [[homofoonia]] – [[Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus]] – ''[[horror punk]]'' – [[Horvaatia muusika]] – ''[[hot]]'' – ''[[house (muusika)|house]]'' – ''[[house music]]'' – [[huik (etnograafia)|huik]] – [[hullumisstseen]] – ''[[hully-gully]]'' – [[humoresk (muusika)|humoresk]] – [[hunt (muusika)|hunt]] – [[huulik]] – [[hällilaul]] – [[hääl (muusika)|hääl]] – [[häälekool]] – [[häälerühm]] – [[häälestus]] – [[häältejuhtimine]] – [[hümenaios]] – [[hümn]] – [[hümnoodia]] ==I== [[heliaste|I aste]] - ''[[icaro]]'' – [[idiofon]] – [[IDM]] – [[heliaste|II aste]] - [[iiri muusika]] – [[heliaste|III aste]] – [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]] – ''[[impetuoso]]'' – [[impressionism (muusika)|impressionism]] – [[imprompt]] – [[improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]] – [[improvisatsioon (muusika)|improviseerimine]] – ''[[incalzando]]'' – [[India muusika]] – [[India klassikaline muusika]] – [[India popmuusika]] – ''[[indie]]'' – ''[[indie pop]]'' – ''[[indie rock]]'' – ''[[industrial music]]'' – ''[[industrial metal]]'' – ''[[industrial rock]]'' – [[inglise muusika]] – [[inglise popmuusika]] – [[inglissarv]] – [[inglise valss]] – [[inspiratsioon]] – [[instrument (muusika)]] – [[instrumentaalansambel]] – [[instrumentaalkontsert]] – [[instrumentaalmuusika]] – [[instrumentalist]] – [[internetiraadiod]] – [[interpolatsioon (muusika)|interpolatsioon]] – [[interpreet]] – [[interpretatsiooniteooria]] – [[intervall (muusika)|intervall]] – [[intonatsioon (muusika)|intonatsioon]] – [[intoneerimine (muusika)|intoneerimine]] – [[inventsioon]] – [[inversioon (muusika)|inversioon]] - [[isomorfne klaviatuur]] – [[isorütmika]] – [[Itaalia muusika]] – [[itk]] – [[heliaste|IV aste]] ==J== [[jaapani muusika]] – [[jaapani popmuusika]] – [[jácara]] – [[jahisarv]] – [[džäss]] – ''[[jazz blues]]'' – ''[[jazz fusion]]'' – [[džässmuusika]] – ''[[jazz rap]]'' – [[jauram]] – [[jenka]] – [[džaiv]] – [[Johnstoni noodikiri]] – [[joig]] – [[JO-LE-MI]] – [[joodeldamine]] – [[jo-võti]] – [[J-pop]] – [[juhtseptakord]] - [[juhuesitus]] – [[juhuslik alteratsioonimärk]] – ''[[jungle]]'' – [[juugend (muusika)|juugend]] – [[huik (etnograafia)|jänesehuik]] – [[järellöök]] – [[järgnevus (muusika)|järgnevus]] ==K== [[kaanon (muusika)|kaanon]] – [[kabaree]] – [[kabuki]] – [[kadents]] – [[kahekordne lesthuulik]] – [[kaheksandiknoot]] – [[kaheksandikpaus]] – [[kajamasin]] – [[kakofoonia]] – [[kaksikpedaalnui]] – [[kalvinistlik kirikumuusika]] – [[kalüpso]] – [[kammeransambel]] – [[kammerkoor]] – [[kammermuusika]] – [[kammerorkester]] – [[kammipill]] – [[kandleansambel]] – [[kangelaslaul]] – [[kangling]] – [[kannel]] – [[kantaat]] – [[kantri]] – [[kantrimuusika]] – [[kantrimuusika ansambel]] – [[kantsoon]] – [[kanuun]] – [[kapell]] – [[kapellmeister]] – [[kapritšo]] – [[karaoke]] – [[kariljon]] – [[karjapasun]] – [[karmoška]] – [[karnataka muusika]] – [[kassettmagnetofon]] – [[kassettmakk]] – [[kastanjetid]] – [[kastraat]] – [[kauamängiv plaat]] – [[kaunistav heli]] – [[kaunistused (muusika)|kaunistused]] – [[kausshuulik]] – [[kavatiin]] – [[kaver]] – [[pillikeel|keel]] – [[keelpillid]] – [[keelpillikvartett]] – [[keelpillikvintett]] – [[keelpillitrio]] – [[keelpilliorkester]] – [[korrelatsioon (muusika)|korrelatsioon]] – [[kehapill]] – [[kellamäng]] – [[kerge muusika]] - [[kergotamine]] – [[keskendatud laad]] – [[kestus]] – [[kille]] – [[kinnor]] – [[kirikulaul]] – [[kitara]] – [[kitarood]] – [[kitarr]] – [[kitarrist]] - [[kitarrivõimendi]] – [[klaasharmoonika]] – [[klahvakordion]] – [[klapa]] – [[klarnet]] – [[klarnetikontsert]] – [[klassikaline kitarr]] – [[klassikaline muusika]] - [[klassikaline naisbluus]] – [[klassitsism]] – [[klaster (muusika)|klaster]] – [[klaver]] – [[klaverikontsert]] – [[klaviir|klaverikoondis]] – [[klaverikvartett]] – [[klaverikvintett]] – [[klaverimeister]] – [[klaverisonaat]] – [[klaveriduo]] – [[klaveritrio]] – [[klavessiin]] – [[klaviatuur (muusika)|klaviatuur]] – [[klaviir]] – [[klavikord]] – [[klavissett]] – [[klezmer]] – [[klubimuusika]] – [[Klaster (muusika)|kobarakord]] – [[kogumikalbum]] – [[kohvikumuusika]] – [[kolmas pedaal]] – [[kolmekümnekahendiknoot]] – [[kolmekümnekahendikpaus]] - [[kolmesajandikoktav]] – [[kolmkõla]] – [[koloratuur (muusika)|koloratuur]] – [[koloratuursopran]] – [[komma]] – [[kompositsiooni eriala]] – [[kompositsioonimeetod]] – [[kompuutrimuusika]] – [[konkreetne muusika]] – [[konn (keelpillidel)|konn]] – [[konservatoorium]] – [[konsonants]] – [[kontrabass]] – [[kontrabassist]] – [[kontrabassklarnet]] – [[kontrafagott]] – [[kontrapunkt]] – [[kontratenor]] - [[kontserdikoht]] - [[kontserdimaja]] - [[kontserdipaik]] – [[kontserdisaal]] – [[kontsert]] – [[kontsert (barokk)]] – [[kontsert (muusikažanr)]] – [[kontsert kahele viiulile]] – [[kontsertiin]] – [[kontsertiina]] – [[kontsertmeister]] – [[kooda]] – [[koolimuusika]] – [[koomiline ooper]] – [[koor (muusika)|koor]] – [[koori vanem]] – [[koorijuht]] – [[koorijuht (peadirigent)]] – [[koorimuusika]] – [[kopeerimiskaitse]] – [[koraal]] – [[koraaliprelüüd]] – [[kordofon]] – [[koreograafia]] – [[Korg]] – [[kornet]] – [[korpuspillid]] – [[koto]] – [[krihv]] – [[kristlik kantrimuusika]] – [[kromaatiline helirida]] – [[kromaatiline kannel]] - [[kromaatiline ring]] – [[kromaatilisus (muusika)|kromaatilisus]] – [[kromatism]] – ''[[kroncong]]'' – [[krotala]] – [[krummhorn]] – [[ksülofon]] – [[kuiv signaal]] – [[kuljused]] – [[kulminatsioon]] – [[kunstmuusika]] – [[kuplee]] – [[kupüür]] – [[kurant]] – "[[kurat muusikas]]" – [[kuueteistkümnendiknoot]] – [[kuueteistkümnendikpaus]] – [[kuularid]] – [[kuuldelävi]] – [[kuuldeline analüüs]] – [[kvadrofoonia]] – [[kvart (muusika)|kvart]] – [[kvartett]] – [[kvartett (žanr)]] – [[kvartool]] – [[kvartsekstakord]] – [[kvindiring]] – [[kvint]] – [[kvintool]] – [[kvintsekstakord]] – [[kvintett]] – [[kvintett (žanr)]] - [[kõla]] – [[kõlakast]] – [[kõlakoda]] – [[kõlalaud]] – [[kõlapilt]] – [[kõlapulgad]] – [[kõlapulk]] – [[kõlarid]] – [[kõlavärvimeloodia]] – [[kõnelaul]] – [[kõrgusklass]] - [[kõrgusparandus]] – [[kõrgustähistus]] – [[kõrvaklapid]] – [[kõrvalheli]] – [[käristi]] – [[käsikellad]] – [[käsitrumm]] – [[Küprose muusika]] – [[Kyrie eleison]] ==L== [[la (muusika)|la]] – [[La Scala]] – [[laad]] – [[labajalavalss]] – ''[[label]]'' – [[la-bemoll-mažoor]] – ''[[lacrimosa]]'' – [[Ladina-Ameerika muusika]] – [[Ladina-Ameerika tantsud]] – [[laenamine (muusika)|laenamine]] - ''[[lai (luulevorm)|lai]]'' – [[laiendatud tonaalsus]] – [[la-mažoor]] – ''[[Laïka|laïká]]'' – [[lambada]] – ''[[lamentoso]]'' – [[la-minoor]] - ''[[langspil]]'' – ''[[larghetto]]'' – ''[[largissimo]]'' – ''[[largo]]'' – [[Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[lastekoor]] – [[lastelaulud]] – [[lastemuusika]] – [[lastemuusikakool]] – ''[[latin music]]'' - ''[[lauda]]'' – [[laul]] – [[lauleldus]] – [[laulik]] – [[laulja]] – [[laulmine]] - [[laulmistreener]] – [[lauluhääl]] – [[laulukaar]] – [[laululava]] – [[laulumäng]] – [[laulupidu]] – [[lauluväljak]] - [[lauluõpetaja]] – [[lause (muusika)|lause]] – [[lauto]] – [[lavaline liikumine]] – [[Leedu muusika]] – [[leelo]] – [[legaatokaar]] – ''[[legatissimo]]'' – ''[[legato]]'' – [[lehepill]] – [[lehest lugemine (muusika)|lehest lugemine]] – [[lehmakell]] – [[leinamarss]] – [[leinamuusika]] – ''[[lento]]'' – [[lesthuulik]] – [[lestkeel]] – [[leviit]] – [[levimuusika]] – [[libreto]] – ''[[lied]]'' – ''[[lieder]]'' – ''[[liedertaffel]]'' – [[liftimuusika]] – [[lihtintervall]] – [[häältejuhtimine|liikumine]] – [[liitheli]] – [[liitintervall]] – [[liitkontrapunkt]] – [[Limiit (muusika)|limiit]] – [[litaania]] – [[literatuur (muusika)|literatuur]] – [[litofon]] – [[liturgiline muusika]] – [[live-elektroonika|''live''-elektroonika]] - [[lo-fi muusika]] – [[lokria (muusika)|lokria]] – [[lokulaud]] – [[loomulik mažoor]] – [[loomulik minoor]] – ''[[loop]]'' – [[LP]] – [[luterikoraal]] – [[luukamber (muusika)|luukamber]] – [[lõõtspill]] – [[löök (muusika)|löök]] – [[lööklaul]] – [[löökpillid]] – [[löökpillimängija]] – [[löökpillinui]] – [[lühike arpedžo]] – [[lüüdia (muusika)|lüüdia]] – [[lüüra]] ==M== ''[[m.d.]]'' – ''[[m.s.]]'' – ''[[ma non troppo]]'' – [[maailmaesiettekanne]] – [[maailmamuusika]] – [[maailmatuur]] – [[Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu]] – [[madrigal]] – [[madrigalikomöödia]] – ''[[maestoso]]'' – ''[[magister cantandi]]'' – [[magnetofon]] – ''[[magnificat]]'' – [[magnificat|magnifikaat]] – [[Makedoonia muusika]] – [[makk]] – [[malagassi muusika]] – [[mandoliin]] – [[mandoliiniorkester]] – [[mandoola]] – [[manuaal]] – [[marakas]] – [[marimba]] – [[marimbafon]] – [[marss (muusika)|marsimuusika]] – [[marss (muusika)]] – [[marsirütm]] – [[martellato]] – [[mastering]] – [[masterdamine]] – [[masurka]] – [[matusemuusika]] – [[mažoor]] – [[mažoorkolmkõla]] – [[mažoorne helirida]] – [[mazurka]] – [[MD]] – ''[[media player]]'' – [[meditatsiooniline muusika]] – [[meelelahutusmuusika]] – [[meeskoor]] – [[meeskoorilaul]] – [[meetrum]] - [[mehhanismikomma]] – [[melism]] – [[mellotron]] – [[meloodia]] – [[meloodiline intervall]] – [[meloodiline mažoor]] – [[meloodiline minoor]] – [[membraanpillid]] – [[membranofon]] – [[menestrel]] – ''[[meno mosso]]'' – [[mensuraalnoodikiri]] – [[mensuur (noodikiri)]] – [[menuett]] – [[Mercatori komma]] – [[mess (muusika)|mess]] – ''[[metal]]'' – ''[[metal rock]]'' – [[metallofon]] – [[metronoom]] – [[Metropolitan Opera]] – [[metsasarv]] – [[metsasarvekontsert]] – [[metsoforte]] – [[metsopiano]] – [[metsosopran]] – [[metsosopranivõti]] – ''[[mezza voce]]'' – ''[[mezzo forte]]'' – ''[[mezzo piano]]'' – ''[[mf]]'' – [[Mi (muusika)|mi]] – [[mi-bemoll]] – [[mi-bemoll-mažoor]] – [[mi-bemoll minoor]] – [[MIDI]] – [[mikrofon]] – [[mikrointervall]] – [[mikrointervallika]] – [[mikrokassett]] – [[mikropolüfoonia]] – [[mikrotonaalsus]] – [[miksimine]] – [[miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]] – [[mi-mažoor]] – [[mi-minoor]] – [[väikepala|miniatuur]] – [[minidisk]] – [[minimalism]] – [[minimalistlik muusika]] – [[minoor]] – [[minnesinger]] – [[minstrelite muusika]] – [[missa (muusika)|missa]] – ''[[Missa solemnis]]'' – [[mitmehäälsus]] - [[mitmetaktiline paus]] – [[modaalne laad]] – [[modaalne džäss]] – [[modaalrütmika]] – [[moderaator]] – ''[[moderato]]'' – [[modulatsioon (harmoonia)]] – [[modulatsioon (helisüntees)]] – [[Moldova muusika]] – [[moment (muusika)|moment]] – [[monofoonia]] – [[monokord]] – [[monoodia]] – [[Montenegro muusika]] – ''[[moodswinger]]'' – [[Moog]] – [[mordent]] – ''[[morzando]]'' – [[Moskva Konservatoorium]] – [[motett]] – [[motiiv (muusika)|motiiv]] – ''[[mousikē]]'' – [[mp]] – [[MP3]] – [[MPEG]] – [[MTV]] – [[mudel (muusika)|mudel]] – [[mudilaskoor]] - [[multiplikatsioon (muusika)|multiplikatsioon]] – [[multivalentne muusikaanalüüs]] – [[MusE]] – [[museem]] – ''[[musica ficta]]'' – [[Musicmatch]] – [[mustad klahvid]] – [[mustlasmuusika]] – [[muusa]] – [[muusika]] – [[muusika ajalugu]] – [[muusika elementaarteooria]] – [[muusika infootsing]] – [[muusika kopeerimine]] – [[muusika näidendile]] – [[muusika väljendusvahendid]] – [[muusika õpetamine]] – [[muusika tõmbamine]] – [[muusikaakustika]] – [[muusikaalbum]] – [[muusikaelu]] – [[muusikaesteetika]] - [[muusikafestival]] – [[muusikafilosoofia]] – [[muusikafolkloristika]] – [[muusikainstrument]] – [[muusikainstrumentide liigitus]] – [[muusikakeskus]] – [[muusikakool]] – [[muusikakriitika]] – [[muusikakäsikiri]] – [[muusikal]] – [[muusikalaad]] – [[muusikalavastus]] – [[muusikaline hulgateooria]] – [[muusikaline kirjeldus]] – [[muusikaline ootus]] – [[muusikaline parameeter]] – [[muusikaline pinge]] – [[muusikaline seade]] – [[muusikaline struktuur]] – [[muusikaline täringumäng]] – [[muusikaliteratuur]] – [[muusikamatemaatika]] – [[pala (muusika)|muusikapala]] – [[muusikapaleograafia]] – [[muusikapedagoogika]] – [[muusikaproduktsioon]] – [[muusikaprodutsent]] – [[muusikainstrument|muusikariist]] – [[muusikapsühholoogia]] – [[muusikasemiootika]] – [[muusikasotsioloogia]] – [[muusikastiil]] – [[muusikastuudio]] – [[muusikažanr]] – [[muusikateadlane]] – [[muusikateadus]] – [[muusikateater]] – [[muusikateooria]] – [[muusikatermin]] – [[muusikatööstus]] – [[muusikavideo]] – [[muusikavorm]] – [[muusikaõpetaja]] – [[muuvi]] – [[märg signaal]] – [[müra (muusika)]] – [[müramuusika]] ==N== [[Napoli sekstakord]] – [[naiskoor]] – [[naturaalne häälestus]] – [[naturaalpillid]] – [[nelikõla]] – [[neljal käel mängimine]] – ''[[Néo kýma]]'' – [[neobarokk]] – [[neoklassitsism]] – [[neoromantism]] – [[Nero (arvutiprogramm)|Nero]] – [[Nero showtime]] – [[neuma]] – ''[[new age music]]'' – ''[[no wave]]'' – [[nokturn]] – [[nomos]] – [[nonett]] – [[nonett (žanr)]] – [[noodigraafika]] – [[noodijoon]] – [[noodijoonestik]] – [[noodikiri]] - [[noodilipp]] - [[noodipea]] – [[noodist laulmine]] - [[noodivars]] – [[noodivõti]] - [[noolnoodikiri]] – [[noon (muusika)|noon]] – [[noor koolkond]] – [[noot (muusika)|noot]] - [[Noot (väljaanne)]] – [[notatsioon]] – ''[[nu metal]]'' – [[number (etteaste)|number]] – [[numbernotatsioon]] – [[numbriooper]] – [[generaalbass|nummerdatud bass]] – [[nuppakordion]] – [[näppekeelpillid]] – [[näppepillid]] – [[nüüdismuusika]] – [[nüüdismuusikaansambel]] – ''[[nyckelharpa]]'' ==O== [[Oberheim]] – [[oboe]] – ''[[oboe d'amore]]'' – [[oboekontsert]] – [[oboesonaat]] – ''[[octobass]]'' – ''[[off-beat]]'' - [[ofertoorium]] – [[ofikleid]] – [[okariin]] – [[oktaav (muusika)|oktaav]] – [[oktaavmandoliin]] – [[oktaavis mängimine]] – [[oktav (registripiirkond)]] – [[oktett (muusika)|oktett]] – [[oktett (žanr)]] – ''[[ondes Martenot]]'' – [[ooper]] - [[ooperifestival]] – [[ooperilaulja]] – [[ooperiteater]] – [[oopus]] – ''[[opera buffa]]'' – ''[[opera seria]]'' – [[operett]] – [[oratoorium]] – [[orel]] – [[oreli pedaal]] – [[oreli registrid]] – [[orelimängija]] – [[orelimuusika]] – [[orelivile]] – [[orelpunkt]] – [[organist]] – [[organistrum]] – [[organum]] – [[originaal (dodekafoonia)|originaal]] – [[orkester]] – [[orkestra]] – [[orkestratsioon]] – [[orkestreerimine]] – [[orkestrijuht]] – [[orkestrikellad]] – [[orkestriteos]] – [[orkestritrummid]] – [[ornament (muusika)|ornament]] – [[roll|osa]] – [[osaheli]] – ''[[ossia]]'' – ''[[ostinato]]'' - ''[[outlaw country]]'' ==P== [[paaniflööt]] – [[paaristants]] – [[padespann]] – [[paiaan]] – [[Paiste]] – [[pajupill]] – [[pala (muusika)|pala]] – [[Panasonic]] – [[paraad]] – [[parafoonia]] – [[muusikaline parameeter|parameeter]] – [[pardipill]] – ''[[parkapzuk]]'' – [[parmupill]] – [[paroodia]] – [[partii (muusika)|partii]] – [[partitsell]] – [[partituur]] - [[passaaž (muusika)|passaaž]] – [[passacaglia]] – [[passakalja]] – [[passioon (muusika)|passioon]] – [[pasun]] – [[paus (muusika)|paus]] – [[pavaan]] - [[peahääl]] – [[pedaal]] – [[pedaalnoot]] – [[pedaalnui]] – [[pedalisatsioon]] – [[peegel (muusika)|peegel]] – [[pentatoonika]] – ''[[performance]]'' – [[periood (muusika)|periood]] – [[Peterburi Konservatoorium]] – ''[[pianissimo]]'' – [[pianist]] – ''[[piano]]'' – ''[[piano pianissimo]]'' – [[pide (muusika)|pide]] – [[pidekaar]] – [[pikk arpedžo]] – [[pikoloflööt]] – [[pill]] – [[pillikeel]] – [[instrumentalist|pillimees]] – [[instrumentalist|pillimängija]] – [[pillitundmine]] – [[pillivõimendi]] – [[pilt (lavateos)|pilt]] - [[pingipill]] – [[piraat-CD]] – [[piraatlus]] – [[piraatmuusika]] – [[piraatplaat]] – [[pitsikaato]] – ''[[pizzicato]]'' – ''[[pku]]'' – [[plaadi kirjutamine]] – [[plaadi põletamine]] – [[plaatinaplaat]] – ''[[Play]]'' – [[plektron]] – ''[[plena]]'' – [[plokkflööt]] – ''[[poco a poco]]'' – [[poistekoor]] – [[poistebänd]] – [[polka]] – [[polkarütm]] – [[polonees]] – [[polüfoonia]] – [[polühümnia]] - [[polürütmia]] – [[polütonaalsus]] – [[pommer]] – [[poodium]] – [[poogen (muusika)|poogen]] – [[poogenkeelpillid]] – [[poogenkeelpillid|poogenpillid]] - [[poolkadents]] – [[poolnoot]] – [[poolpaus]] – [[popkantri]] – [[popmuusika]] – [[pop-punk]] – [[portatiivorel]] – ''[[portato]]'' – [[positiivorel]] – [[Positsioon (muusika)|positsioon]] – [[poster]] – ''[[post-rock]]'' – [[posttonaalne muusika]] – ''[[power]]'' – [[power-trio|''power''-trio]] – [[prantsuse muusika]] – [[prantsuse popmuusika]] – ''[[precipitato]]'' – [[prelüüd]] – ''[[prestissimo]]'' – ''[[presto]]'' – [[priim]] – [[primadonna]] – [[Pro Tools]] – ''[[producer]]'' – [[muusikaprodutsent|produtsent]] – [[programmiline muusika]] – [[progressiivne džäss]] – [[progressiivne muusika]] – ''[[progressive house]]'' – ''[[progressive metal]]'' – [[progressiivne rokk]] - [[proosula]] – [[prožektor]] – [[protestantlik koraal]] – [[psalm]] – [[psalmoodia]] – [[psalteerium]] – [[psühhoakustika]] – [[psühhedeelne muusika]] – ''[[psybient]]'' – ''[[psychedelic chillout]]'' – ''[[psychedelic folk]]'' – ''[[psychedelic music]]'' – ''[[psychedelic reggae]]'' – ''[[psychedelic rock]]'' – ''[[psychedelic soul]]'' – ''[[psychedelic trance]]'' – ''[[psytrance]]'' – ''[[pku|pzuk]]'' – [[Ptolemaiose häälestus]] – [[puhas häälestus]] – [[puhas kvart]] – [[puhas kvint]] – [[puhas oktav]] – [[puhas priim]] – [[puhkpill]] – [[puhkpillid]] – [[puhkpillikvintett]] – [[puhkpilliorkester]] – [[pulmalaulud]] – [[pulmamuusika]] – ''[[punctum contra punctum]]'' – ''[[punk rock]]'' – [[punkt (muusika)|punkt]] – [[punktmuusika]] – [[puupill]] – [[puäntillistlik muusika]] – [[põikflööt]] – [[põikheli]] – [[põispill]] – [[põsepill]] – [[pööre (muusika)|pööre]] ==Q== ''[[quena]]'' ==R== ''[[r and b]]'' – ''[[r&b]]'' – [[raaga]] - ''[[ragga]]'' – ''[[ragtime]]'' – [[rahvalaul]] – [[rahvalauluansambel]] – [[rahvalik muusika]] – [[rahvamuusik]] – [[rahvamuusika]] – [[rahvamuusikaansambel]] – [[rahvamuusikaorkester]] – [[rahvamuusikapidu]] – [[rahvapilliorkester]] – [[rahvatants]] – [[Rahvusromantism (muusika)|Rahvusromantism]] – [[raï]]'' – ''[[rallentando]]'' - ''[[rare groove]]'' - ''[[rautalanka]]'' - [[regulaarne temperatsioon]] – [[religioosne muusika Iraanis]] – [[repertuaar]] – [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|RAM]] – [[polüfoonia|range stiili polüfoonia]] – ''[[rap metal]]'' – ''[[rap music]]'' – [[rapsood]] – [[rapsoodia]] – [[rastafarianism|rasta]] – [[rataslüüra]] – [[ravanahatha]] – ''[[rave]]'' – [[re (muusika)|re]] – [[re-mažoor]] – [[re-minoor]] – [[RealPlayer]] – [[REAPER]] – [[rebekk]] – [[Rembetiko|rebétiko]] – [[re-bemoll-mažoor]] – [[re-bemoll-minoor]] – [[re-diees minoor]] – [[reekviem]] – [[refrään]] – ''[[reggae]]'' – [[regilaul]] – [[register (muusika)]] – [[register (heliallikas)]] – [[register (helikõrguspiirkond)]] – [[register (hääl)]] – [[reinlender]] – [[reiv]] – [[relatiivne noodisüsteem]] – [[remiksimine]] – [[re-minoor]] – [[renessanns (muusika)|renessanss]] – [[repriis]] – [[resonants]] – [[responsoorium]] – [[restoranimuusika]] – [[retrograad]] – [[retsitatiiv]] – [[retsiteerimine]] – [[revolutsioonilised laulud]] – ''[[rhytm and blues]]'' – ''[[ricercar]]'' – [[rida (muusika)|rida]] – ''[[rinforzando]]'' - [[rinnahääl]] – ''[[ritardando]]'' – ''[[ritenuto]]'' – ''[[rock and roll]]'' – ''[[rokkmuusika]]'' – ''[[rock'n'roll]]'' – ''[[rockabilly]]'' – [[rockerid]] – [[rokkmuusik]] – [[Rock Summer]] – ''[[rocksteady]]'' – [[rõhk (muusika)|rõhk]] – [[rokkimine]] – [[rokkmuusika]] – [[rokkooper]] – [[rokokoo]] – [[Roland]] – [[romanss]] – [[romantism (muusika)|romantiline muusika]] – [[romantism (muusika)|romantism]] – [[rondellus]] – [[rondo]] – ''[[rondeau]]'' – [[rondovorm]] – [[Rooma koolkond]] – [[roop (muusika)|roop]] – [[Rosegarden]] – ''[[rubato]]'' - ''[[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]]'' – [[rumba]] – [[Rumeenia muusika]] – [[runolaul]] – [[RW]] – [[räpp]] – [[räppar]] – [[räppimine]] – [[räppmuusika]] – [[rühm (muusika)|rühm]] – [[rütm (muusika)|rütm]] – [[rütmifiguur]] – [[rütmimasin]] – [[rütmimuusika]] – [[rütmisilbid]] ==S== [[saade]] – [[SACD]] – [[sadul (muusika)|sadul]] - [[sagedussuhe]] – [[sakraalmuusika]] – [[saksa estraadimuusika]] – [[saksa muusika]] – [[saksa popmuusika]] – [[saksofon]] – [[saksofonist]] – [[salm]] – [[salmik]] – [[salongiorkester]] – [[samba]] – [[sampler (muusikainstrument)|sampler]] – [[sankvaltap]] – [[saraband]] – [[sarangi]] – ''[[satanic rock]]'' – [[helipilt|saund]] – [[Schenkeri analüüs]] – ''[[scherzando]]'' – ''[[scherzo]]'' – ''[[scordatura]]'' – ''[[scratching]]'' – [[seade (muusika)|seade]] – [[seeria]] – [[seeriamuusika]] – [[segakoor]] – ''[[segno]]'' – [[sekstett (žanr)]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekundakord]] – [[sekst (muusika)|sekst]] – [[sekstakord]] – [[sekstett]] – [[sekstis mängimine]] – [[sekstool]] – [[sekulaarne muusika]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekvents]] – [[seltskonnatants]] – ''[[semibrevis]]'' – ''[[senza sordino]]'' – [[septakord]] – [[septett]] – [[septett (žanr)]] – [[septim (muusika)|septim]] – [[septool]] – [[Serbia muusika]] – [[serenaad]] – [[seriaalne meetod]] – [[serpent]] – [[setu kannel]] – [[setu leelo]] – [[setu rahvalaul]] - ''[[shanty]]'' – ''[[shashmaqom]]'' – [[si (muusika)|si]] – [[Si-mažoor]] – [[si-minoor]] – [[Sibelius (arvutiprogramm)|Sibelius]] – [[Si-bemoll-mažoor]] – [[si-bemoll-minoor]] – ''"[[silencium ad cantum!]]"'' – [[simbel]] – [[singel]] – [[singspiel]] – [[sitar]] – [[silpnimetus]] – [[skertso]] - [[skomorohh]] – ''[[slide]]'' – [[Slovakkia muusika]] – [[Sloveenia muusika]] – ''[[smorzando]]'' – [[sol]] – [[Sol-bemoll-mažoor]] – [[sol-diees-minoor]] – [[Sol-mažoor]] – [[sol-minoor]] – [[solfedžeerimine]] – [[solfedžo]] – [[solist]] – [[solmiseerimine]] – [[Solresol]] – [[sonaaditsükkel]] – [[sonaadivorm]] – [[sonaat]] – [[sonaadivorm|sonaat-allegro vorm]] – [[sonaat-sümfooniline tsükkel]] – [[sonatiin]] – [[sonogramm]] – [[soolo]] – [[soololaul]] – [[soome rahvamuusika]] – [[soome tango]] – [[sopran]] – [[sopranivõti]] – [[sopransaksofon]] – [[sordiin]] – [[sordiini all]] – ''[[sostenuto]]'' – ''[[sotto voce]]'' - [[soul (muusikastiil)|soul]] – [[SoulSeek (arvutiprogramm)|SoulSeek]] – ''[[helipilt|sound]]'' – ''[[sound track]]'' – [[spatsialisatsioon]] – [[spinett]] – [[spirituaal]] – [[staar]] – ''[[stabat mater]]'' – ''[[staccato]]'' – [[stakaato]] – [[standardtants]] – ''[[staar|star]]'' – [[STC]] – [[Steinway]] – [[stepptants]] – [[stereofoonia|stereo]] – [[stereofoonia]] – [[stradivaarius]] – [[strihh]] – ''[[stringendo]]'' – [[stseen]] – [[subdominant]] – ''[[subito]]'' - [[sugu (muusika)|sugu]] – ''[[sul ponticello]]'' – ''[[sul tasto]]'' – ''[[suomisaundi]]'' – [[surf]] – ''[[surf rock]]'' – [[suupill]] – [[suur sekst]] – [[suur sekund]] – [[suur septim]] – [[Suur Teater]] – [[suur terts]] – [[suur trumm]] – [[suure trummi pedaal]] – [[suured kolmkõlad]] – [[suurendatud kolmkõla]] – [[suurendatud kvart]] – [[suurendatud kvint]] – [[suurendatud priim]] – [[suurendatud sekst]] – [[suurendatud sekund]] – [[suurendatud septim]] – [[suurendatud terts]] – [[sving]] – [[sõrmistik]] – [[aplikatuur|sõrmeseade]] – [[aplikatuur|sõrmestus]] – [[Sweep (tarkvara)|Sweep]] – ''[[swing]]'' – [[sõjaväemuusika]] – [[sõu]] – [[sämpel]] – [[sämpler]] – [[sämplimine]] – [[süit]] – [[sült (muusikastiil)|süldimuusika]] – [[süldimuusikabänd]] – [[sült (muusikastiil)|sült]] – [[sümfoniettorkester]] – [[sümfoonia]] – [[sümfooniaorkester]] – [[sümfooniline muusika]] – [[sümfooniline poeem]] - [[sündipop]] – [[sünkoop]] – [[sünkopeerimine]] – [[süntesaator]] - [[süsteem (noodikiri)]] – [[süvamuusika]] – [[süürinks]] – [[Synclavier]] ==Š== ''[[sha‘bī]]'' – [[šalmei]] – [[šansoon]] – [[šlaager]] – [[šofar]] - [[šruti (muusika)|šruti]] ==Z== [[zadžaal]] – [[zarzuela]] – ''[[Zeimpekiko|zeïmpékiko]]'' – [[zemirot]] – [[zoomusikoloogia]] ==Ž== [[žiig]] ==T== [[tabel (muusika)|tabel]] – [[tabulatuur (muusika)|tabulatuur]] – [[takt (muusika)|takt]] – [[takti paus]] – [[taktijoon]] – [[taktilöömine]] – [[taktimõõt]] – [[taldrikud]] - ''[[talk box]]'' – ''[[tambora (trumm)|tambora]]'' – [[tamburiin]] – [[tamtamm]] – [[tango]] – [[tantsuline žanr]] – [[tantsumuusika]] – [[tantsusüit]] – [[tapeedimuusika]] – [[tarantella (muusika)|tarantella]] – [[taust (muusika)|taust]] – [[taustalaul]] – [[taustalauljad]] – [[taustamuusika]] – [[tavandilaulud]] – [[teatri muusika-ala juhataja]] – [[teatrimuusika]] – ''[[tekno|techno]]'' – ''[[techno music]]'' – [[teddyboyd]] – [[teema (muusika)|teema]] – [[teema variatsioonidega]] – [[teine Briti invasioon]] – [[teisendusteooria]] – [[teismeliste popp]] – [[teine viiul]] – [[tekno]] – [[temperatsioon]] – [[tempereerimine]] – [[tempereeritud häälestus]] – [[tempo]] _ ''[[Tenorlied]]'' – [[tenorsaksofon]] – ''[[tenuto]]'' – [[teremin]] – [[terts (muusika)|terts]] – [[tertsdeetsim]] – [[tertskvartakord]] – [[tertsett]] – [[tertsett (žanr)]] – [[tertsis mängimine]] – [[tervepaus]] – [[tervetaktipaus]] – [[tessituur]] – [[tetrakord|tetrahord]] – [[tetrakord]] – [[ti]] – [[tibutants]] – ''[[tiento]]'' – [[tigu (muusika)|tigu]] – [[tiibklaver]] – [[timpan]] – [[tintinnabuli]] – [[tokaata]] – [[tom-tom]] – [[tonaalne helirida]] – [[tonaalne laad]] – [[tonaalne muusika]] – [[tonaalsus]] – [[töölaulud]] – [[Toomas-koor]] – [[toon (muusika)|toon]] – [[toonika]] – [[tooniline suurus]] – [[töötlus (muusika)|töötlus]] – ''[[top (muusika)|top]]'' – [[topelt-tertsid]] – [[torm ja tung]] – [[torre]] – [[torukellad]] – [[torupill]] – ''[[tour]]'' - ''[[tractus]]'' – "[[Traktaat harmooniast]]" – ''[[trance]]'' – [[transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] – [[transponeerimine]] – [[transponeeriv muusikainstrument]] - [[trap-muusika]] – ''[[trecento (muusika)]]'' – ''[[tre corde]]'' – [[treen]] – [[tremolo]] – [[tremolo-kang]] – [[trend]] – [[trendimuusika]] – [[triangel]] – [[tribüün]] – [[triller]] – [[triloogia]] – [[trio]] – [[trio (žanr)|trio]] – [[triool]] – [[Tristani-akord]] – [[tritoon]] – [[trombonist]] – [[tromboon]] – [[trompet]] – [[trompetist]] – [[troop (muusika)|troop]] – [[trubaduur]] – [[trummar]] – [[trummikomplekt]] – [[trummimasin]] – [[trummimängija]] – [[trummipulgad]] – [[trummitüdrukud]] – [[truväär]] – [[tsent]] – [[tsesuur]] – [[tsirkusemuusika]] – [[tsitter]] – [[tsükkel]] – [[tšastuška]] – [[tšatša]] – [[tšelesta]] – [[tšello]] – [[tšellokontsert]] – [[tšellosonaat]] – [[tugiheli]] - [[tuplet]] – [[tušš (muusika)|tušš]] – [[tuuba]] – [[tuulekannel]] – [[tuulepõhi]] – [[tuur (muusika)|tuur]] – [[tähtnimetus]] - [[täiskadents]] – [[täisnoot]] – [[täistoonhelirida]] – [[tämber]] - [[töölaul]] – [[tüdrukutebänd]] – [[Türgi muusika]] – ''[[txalaparta]]'' ==U== ''[[u.c.]]'' – [[ukulele]] – [[ulatus]] – ''[[una corda]]'' – [[undeetsim (muusika)|undeetsim]] – ''[[underground music]]'' – [[unisoon]] – ''[[unplugged]]'' – [[Mälupulk|USB-mälupulk]] – [[ut]] – [[uud]] – [[uus Viini koolkond]] – [[uusbarokk]] – [[uusklassitsism]] – [[uuskomplekssus]] – [[uusromantism]] – [[uusvokalism]] ==V== [[heliaste|V aste]] – [[vaatus]] – [[vaba laad]] – [[polüfoonia|vaba stiili polüfoonia]] – [[vagant]] – [[vaikus]] – [[vaimulik muusika]] – [[valged klahvid]] – [[Valgevene muusika]] – [[valgusmuusika]] – ''[[valiha]]'' – [[valsirütm]] – [[valss]] – [[vanaaja muusika]] – [[vanamuusika]] – [[vanamuusikaansambel]] – [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] – [[variatsioon (muusika)|variatsioon]] – [[variatsioonid (muusika)|variatsioonid]] – [[variatsioonivorm]] – [[VCD]] – [[veerandnoot]] – [[veerandpaus]] – [[vene muusika]] – [[Veneetsia koolkond]] – [[Venemaa muusika]] – [[vesper (muusika)|vesper]] – [[heliaste|VI aste]] – [[vibraato]] – [[vibrafon]] – ''[[vibrato]]'' – [[vihuela]] – [[heliaste|VII aste]] – [[Viini klassikaline koolkond]] – [[viiul]] – [[viiuldaja]] – [[viiuli perekond]] – [[viiulikontsert]] – [[viiulisonaat]] – [[viiulivõti]] – [[Vikerraadio]] – [[vilepill]] – [[villancico]] – [[villanella]] – [[villota]] – [[vinüülplaadimängija]] – [[vinüülplaat]] – [[vioola]] – ''[[viola d'amore]]'' – ''[[viola da gamba]]'' – ''[[violino]]'' – ''[[violoncello]]'' – [[vioola]] – [[viola da gamba]] – [[violoon]] – [[virbel]] – [[virbliplank]] – [[virelai]] – [[Virgin]] – [[virginaal]] – [[virtuoos]] – [[virtuoossus]] – [[visand (muusika)|visand]] – ''[[visual kei]]'' – [[Viva (telekanal)|Viva]] – ''[[vivace]]'' – [[vokaalansambel]] – [[vokaalansambel (žanr)]] – [[vokaal-instrumentaalansambel]] – [[vokaalmuusika]] – [[vokaalpolüfoonia]] – [[vokaalsümfooniline muusika]] – [[vokaalteos]] - [[vokaaltreener]] – [[vokaliis]] – [[laulja|vokalist]] – ''[[volti subito]]'' – ''[[voluntary]]'' – [[vuvuzela]] – [[Võimas Rühm]] – [[võimendus]] – [[võrdtempereeritud häälestus]] – [[võtmemärgid]] – [[vähendatud juhtseptakord]] – [[vähendatud kolmkõla]] – [[vähendatud kvart]] – [[vähendatud kvint]] – [[vähendatud oktav]] – [[vähendatud sekst]] – [[vähendatud sekund]] – [[vähendatud septim]] – [[vähendatud terts]] – [[vähikäik (muusika)|vähikäik]] – [[väike juhtseptakord]] – [[väikekannel]] – [[väike sekst]] – [[väike sekund]] – [[väike septim]] – [[väike terts]] – [[väike trumm]] – [[väikepala]] – [[väikesed kolmkõlad]] – [[väli (muusika)|väli]] – [[väljenduslaad]] – [[helivältus|vältus]] ==W== [[wagneri tuuba]] – [[Walkman]] – [[WAV]] – [[Weltmeister]] – [[Winamp]] – [[Windows Media Player]] – [[Windvd]] - ''[[witch house]]'' – ''[[wood]]'' – [[Woodstocki festival]] - [[Würschmidti komma]] ==Õ== [[õllelaulud]] – [[õpetus muusikahelidest]] ==Ü== [[ühehäälsus]] – [[võrdtempereeritud häälestus|ühtlaselt tempereeritud häälestus]] – [[üldlaulupidu]] – [[ülemheli]] – [[ülepuhumine]] ==X== ==Y== [[Yamaha]] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Muusika| Muusika mõisteid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 0t5ua3bt62uorjs6tojbru47s3vzkn6 7256249 7256248 2026-10-20T10:05:02Z Sendrasendra 225202 /* Ü */ 7256249 wikitext text/x-wiki ''Siin on tähestikuliselt loetletud [[muusika]]ga seotud mõisteid. Noodikirja märke on loetletud ka lehel [[Noodikirja märkide loend]]; nüüdismuusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Nüüdismuusika mõisteid]]; elektroonilise muusika tehnoloogia mõisteid on loetletud lehel [[Elektroonilise muusika mõisteid]]; varajase muusika mõisteid on loetletud ka lehel [[Varajase muusika mõisteid]]; kontrapunktiga seotud mõisteid on loetletud ka lehel [[Kontrapunkti mõisteid]].'' {{tähed}} ==#== [[.ac3]] – [[.avi]] – [[.mp3]] – [[.mpeg]] – [[.mpeg4]] – [[.ogg]] – [[.rm]] – [[.rma]] – [[0 (muusika numbernotatsioon)|0]] – [[1 (muusika numbernotatsioon)|1]] – [[10 (muusika numbernotatsioon)|10]] – [[11 (muusika numbernotatsioon)|11]] – [[12 (muusika numbernotatsioon)|12]] – [[12/16 (muusika)|12/16]] – [[12/8 (muusika)|12/8]] – [[12-taktiline bluus]] – [[19. sajandi muusika]] – [[2 (muusika numbernotatsioon)|2]] – [[2/2 (muusika)|2/2]] – [[2/4 (muusika)|2/4]] – [[2/8 (muusika)|2/8]] - [[20. sajandi klassikaline muusika]] – [[20. sajandi muusika]] - [[29. osaheli krooma]] – ''[[2-step garage]]'' – [[3 (muusika numbernotatsioon)|3]] – [[3/16 (muusika)|3/16]] – [[3/2 (muusika)|3/2]] – [[3/4 (muusika)|3/4]] – [[3/8 (muusika)|3/8]] – [[4 (muusika numbernotatsioon)|4]] – [[4/2 (muusika)|4/2]] – [[4/4 (muusika)|4/4]] – [[4/8 (muusika)|4/8]] – [[4-beat]] – [[5 (muusika numbernotatsioon)|5]] – [[50ndate järgnevus]] - [[5/3 ja 53/32 komma]] – [[5/4 (muusika)|5/4]] – [[6 (muusika)|6]] – [[6/16 (muusika)|6/16]] – [[6/4 (muusika)|6/4]] – [[6/8 (muusika)|6/8]] – ''[[goa trance|604]]'' – [[7 (muusika numbernotatsioon)|7]] – [[8 (muusika numbernotatsioon)|8]] – [[8va]] – [[(muusika numbernotatsioon)|9]] – [[9/4 (muusika)|9/4]] – [[9/8 (muusika)|9/8]] ==A== [[a (muusika)|a]] – [[A (muusika)|A]] – ''[[battuta|a battuta]]'' – ''[[a cappella]]'' – ''[[a due]]'' – ''[[a piacere]]'' – ''[[a prima vista]]'' – ''[[a vista]]'' – ''[[a tempo]]'' – ''[[a tre]]'' – [[AAC]] – [[Aafrika muusika]] – [[aaria]] – [[ABA (muusikavorm)|ABA]] – [[ABACA]] – [[ABACABA]] – [[ABBA]] – [[abiheli]] – [[abijoon (muusika)|abijoon]] – [[abinoot]] – [[abreviatuur (muusika)|abreviatuur]] – [[absoluutne kuulmine]] – [[absoluutne muusika]] – ''[[aburukuwa]]'' – ''[[accelerando]]'' – ''[[accompagnato]]'' – ''[[acid house]]'' – ''[[acid jazz]]'' – ''[[acid rock]]'' – ''[[acid techno]]'' – ''[[ad lib]]'' – ''[[ad libitum]]'' – ''[[adagietto]]'' – ''[[adagio]]'' – ''[[adagissimo]]'' – [[Adobe Audition Ardour]] – [[ADSR]] – [[A-duur]] – [[aeglane valss]] – ''[[aer (mensuraalnotatsioon)|aer]]'' – [[aerofon]] – ''[[affettuoso]]'' – ''[[affretando]]'' – [[afroameerika töölaulud]] – [[afrobeat]] – ''[[afro-reggae]]'' – ''[[afro-soul]]'' – ''[[agitato]]'' – [[Agnus Dei]] – [[agoogika]] – ''[[aaria|air]]'' – [[ais]] – [[aisis]] - [[AIVA (komponeerimistarkvara)|AIVA]] - [[ajastamine]] – [[ajaviitemuusika]] – [[Akai]] – [[saade|akompanement]] – [[akolaad]] – [[akord]] – [[akordi heli]] - [[akordi põhikuju]] – [[akordi pööre]] - [[akordi seis]] – [[akordimärk]] – [[akordion]] - [[akordiväline heli]] – [[aktsent (muusika)|aktsent]] – [[akusmaatika]] – [[akusmaatiline heli]] – [[akustika]] – [[akustiline kitarr]] – [[akustiline muusika]] – [[alamheli]] - [[albaania isopolüfoonia]] – [[muusikaalbum|album]] – [[aldivõti]] – [[aleatoorika (muusika)|aleatoorika]] – [[aleatooriline muusika]] – ''[[all antico]]'' – ''[[alla breve]]'' – ''[[alla capriccio]]'' – ''[[alla marcia]]'' – ''[[allargando]]'' – ''[[allegretto]]'' – ''[[allegro]]'' - ''[[Alleluia]]'' – ''[[allemande (muusika)|allemande]]'' – [[alpisarv]] – [[alt (muusika)|alt]] – [[alteratsioon (muusika)|alteratsioon]] – [[alteratsioonimärk]] – [[altereeritud heli]] – [[altereeritud heli|alterheli]] – [[altereeritud helirida]] – [[altereeritud intervall]] – [[alternatiivne muusika]] – [[alternatiivne kantrimuusika]] – [[alternatiivne hiphop]] – ''[[alternative metal]]'' – [[alternatiivrokk]] – [[altflööt]] – [[altsaksofon]] – [[altviiul]] – [[alusheli]] – ''[[amabile]]'' – [[Amati]] – ''[[ambient]]'' – ''[[ambient groove]]'' – ''[[ambient house]]'' – ''[[ambient techno]]'' – [[ambitus]] – [[ambroosiuse laul]] – [[ameerika muusika]] – [[ameerika popmuusika]] – [[ameetrilisus]] – [[a-moll]] – ''[[amoroso]]'' – ''[[amplifier]]'' – [[amplituud]] – [[analoogsalvestus]] – [[anarhofuturism]] – [[anarho-skinhead]] – ''[[ancora]]'' – ''[[andante]]'' – ''[[andantino]]'' – [[anglees]] – [[anglikaani kirikumuusika]] – ''[[animato]]'' – [[donna Anna]] – [[ansambel (muusika)|ansambel]] – [[antifon]] – [[antrakt]] – [[aoid]] - ''[[aphrowe]]'' – [[aplaus]] – [[aplikatsioon]] – [[aplikatuur]] – ''[[appassionato]]'' – [[araabia muusika]] – [[arabesk]] – ''[[archi]]'' – ''[[arco]]'' – ''[[ardente]]'' – [[ariett]] – ''[[arioso]]'' – [[ariooso]] – [[Armeenia muusika]] – ''[[harf|arpa]]'' – [[arpedžo|arpedžeeritud akord]] – [[arpedžo]] – ''[[arpedžo|arpeggio]]'' – [[arranžeerija]] – [[arranžeering]] – ''[[ars antiqua]]'' – ''[[ars nova]]'' – ''[[ars subtilior]]'' – [[artikulatsioon]] – [[artikulatsioonimärk]] – [[arvutimängumuusika]] – [[arvutimuusika]] – [[as (muusika)|as]] – [[Aserbaidžaani muusika]] – [[ases]] – [[As-duur]] – [[as-moll]] – ''[[assai]]'' – [[assamblaaž]] – [[aste (muusika)|aste]] – [[astmeline suurus]] – [[ašuug]] – [[atonaalne helirida]] – [[atonaalne laad]] – [[atonaalne muusika]] – [[atonaalsus]] – ''[[attacca]]'' – ''[[attacca al sequel]]'' – [[Audacity]] – ''[[audio mastering]]'' – [[audiovisuaalne muusika]] – [[audiovisuaalne süsteem]] – [[augmentatsioon]] – [[aukhuulik]] – [[aulos]] – [[Austria muusika]] – [[avalik kontserdielu]] – [[avamäng]] – [[avangardism (muusika)|avangardism]] – [[avangardmuusika]] – ''[[āvāz]]'' – ''[[āvāz-e afshārī]]'' – "[[Ave Maria]]" – ''[[avvivando]]'' ==B== [[b (muusika)|b]] - ''[[back music]]'' - ''[[backround music]]'' - [[bagatell]] - [[bajaan]] - [[balalaika]] - [[ballaad (muusika)|ballaad]] - [[ballett]] - [[ballettsümfoonia]] - [[bandoonium]] - [[bandžo]] - [[banduura]] - ''[[barbaro]]'' - [[barbiton]] - [[bard]] – [[bariton]] – [[baritonivõti]] – [[baritonsaksofon]] – [[barkarool]] – [[barokkmuusika]] – [[barokktrio]] – [[barreevõti]] – [[bass]] – [[bass (pill)]] – [[bassettklarnet]] – [[bassettklarnet|bassettsarv]] – [[bassflööt]] – ''[[bassi]]'' - [[bassiliin]] – [[bassivõti]] – [[basskitarr]] – [[bassklarnet]] – ''[[basso]]'' – ''[[batteria]]'' – ''[[generaalbass|basso continuo]]'' – ''[[basso ostinato]]'' – [[bass-saksofon]] – [[basstromboon]] – [[basstrumm]] – [[basstrummi pedaal]] – ''[[battuta]]'' – ''[[bayāt-e Eşfahān]]'' – ''[[bayāt-e Kurd]]'' – ''[[bayāt-e Turk]]'' – ''[[generaalbass|b.c.]]'' – [[B-duur]] – ''[[beatbox]]'' – [[Beatles]] – ''[[bebop]]'' – [[Bechstein]] – [[bekarr|bekaar]] – [[bekarr]] – ''[[bel canto]]'' – [[bemoll]] – Ben Johnstoni noodikiri – ''[[bebop]]'' – ''[[hällilaul|berceuse]]'' – ''[[bigbänd|big band]]'' – [[bigbänd]] – [[biidermeier (muusika)|biidermeier]] – [[biitmuusika]] – "[[bis!]]" – [[bitonaalsus]] – ''[[black metal]]'' – ''[[blackened death metal]]'' - [[blogi rokk]] – ''[[blue notes]]'' – ''[[bluegrass]]'' – ''[[blues]]'' – ''[[blues ballad]]'' – ''[[blues rock]]'' – [[blull]] – [[bluus]] - [[bluusiheli]] – [[b-moll]] – ''[[bocca chiusa]]'' – [[Bolshoi]] – [[bombardoon]] – [[bongo]] – [[Bosnia ja Hertsegoviina muusika]] – [[Brasiilia muusika]] – ''[[bugi-vugi|boogie woogie]]'' – [[boolero]] – [[bossanoova]] – [[aeglane valss|boston]] – ''[[branle]]'' – ''[[brass]]'' – ''[[brevis]]'' – ''[[brillante]]'' – ''[[brio]]'' – ''[[brioso]]'' – [[britpop]] - [[brutaalne death metal]] – [[Bsplayer]] – [[bufo (ooper)]] – [[bugi-vugi]] – [[Bulgaaria muusika]] – [[burdoon]] – [[burlesk]] – [[burree]] – [[buzuki]] – [[bugi-vugi|buugivuugi]] – [[bänd]] ==C== [[c (muusika)|c]] – [[C (muusika)|C]] – ''[[caccia]]'' – ''[[kadents|cadenza]]'' – ''[[cakewalk]]'' – ''[[calando]]'' – ''[[Kalüpso|calypso]]'' – ''[[cambiare]]'' – ''[[orkestrikellad|campane]]'' – ''[[kellamäng|campanelli]]'' – ''[[canarie]]'' – ''[[cantabile]]'' – ''[[kantaat|cantata]]'' – ''[[cantiga]]'' – ''[[laul|canto]]'' – ''[[cantus]]'' – ''"[[cantus est!]]"'' – ''[[cantus figuratus]]'' – ''[[cantus firmus]]'' – ''[[cantus planus]]'' – ''[[kantsoon|canzone]]'' – ''[[capo]]'' – ''[[kapritšo|capriccio]]'' – ''[[capriccioso]]'' – [[Carnegie Hall]] – [[Casio]] – ''[[cassa]]'' – ''[[kastanjetid|castagnetti]]'' – ''[[kavatiin|cavatina]]'' – ''[[kontrabass|Cb.]]'' – [[CD (andmekandja)|CD]] – [[CD-mängija]] – [[CD-pleier]] – [[CD-ROM]] – [[CD-RW]] – [[C-duur]] – ''[[tšelesta|celesta]]'' – ''[[tšello|cello]]'' – ''[[celtic]]'' – ''[[celtic metal]]'' – ''[[klavessiin|cembalo]]'' – ''[[tsent|cent]]'' – ''[[ces]]'' – [[Ces-duur]] – ''[[ceses]]'' – ''[[cantus firmus|C.f.]]'' – ''[[kontrafagott|Cfg.]]'' – ''[[chaabi]]'' – ''[[cha-cha]]'' – ''[[chaconne]]'' – [[Chamberlin]] – ''[[chanson]]'' – ''[[charleston]]'' – ''[[kitarr|chitarra]]'' – ''[[chiuso]]'' – ''[[chorus]]'' – ''[[inglissarv|C.i.]]'' – ''[[chaconne|ciaccona]]'' – ''[[tsimbel|cimbalo]]'' – [[Cimze seminar]] – ''[[taldrikud|cinelli]]'' – ''[[cis]]'' – ''[[cisis]]'' – [[Cis-duur]] – [[cis-moll]] – ''[[Cl.]]'' – ''[[klarnet|clarinetto]]'' – ''[[klavessiin|clavecin]]'' – ''[[klavessiin|clavicembalo]]'' – ''[[clavinet]]'' – [[Clavivox]] – [[c-moll]] – ''[[kooda|coda]]'' (kooda) – ''[[col arco]]'' – ''[[col legno]]'' – ''[[comes]]'' – ''[[comodo]]'' – ''[[con]]'' – ''[[con amore]]'' – ''[[con arco]]'' – ''[[con brio]]'' – ''[[con forza]]'' – ''[[con fuoco]]'' – ''[[con moto]]'' – ''[[con sordino]]'' – ''[[kontsertiino|concertino]]'' – ''[[kontsert|concerto]]'' – [[concerto grosso]] – ''[[conductus]]'' – ''[[generaalbass|continuo]]'' – ''[[kontrabass|contrabasso]]'' – ''[[kontrafagott|contrafagotto]]'' – ''[[cool jazz]]'' – ''[[coperto]]'' – ''[[metsasarv|Cor.]]'' – ''[[kornet|cornetto]]'' – ''[[metsasarv|corno]]'' – ''[[koor (muusika)|coro]]'' – ''[[country music]]'' – ''[[courante]]'' – ''[[Credo]]'' – ''[[crescendo]]'' – [[Cubase]] – [[C-võti]] ==D== [[d (muusika)|d]] – [[D (muusika)|D]] – ''[[d&b]]'' – ''[[d’n’b]]'' – ''[[da camera]]'' – ''[[da capo]]'' – ''[[da capo al fine]]'' – ''[[da capo al segno]]'' – ''[[da chiesa]]'' – ''[[dal segno]]'' – ''[[da capo|d.c.]]'' – ''[[dastgāh]]'' – [[DAT]] – [[DCC]] – [[D-duur]] – ''[[death metal]]'' – ''[[death rock]]'' – ''[[death techno]]'' – ''[[deciso]]'' – ''[[decrescendo]]'' – [[deetsim]] – ''[[delicato]]'' – ''[[delicamente]]'' – ''[[des]]'' – [[Des-duur]] – ''[[deses]]'' – [[des-moll]] – [[detašee]] – ''[[diabolus in musica]]'' – [[diapasoon]] – [[diatoonika]] – [[diatooniline helilaad]] – [[diatooniline helirida]] – [[diatooniline laad]] – [[didžeriduu]] – [[diees]] – [[digitaalklaver]] – [[digitaalne heli]] – [[digitaalsalvestus]] – [[Digital audio editor]] – [[diktaat (muusika)|diktaat]] – [[diktofon]] – ''[[diminuendo]]'' – [[diminutsioon]] – [[dirigeerimine]] – [[dirigent]] – ''[[dis]]'' – [[Discman]] – ''[[discotheque]]'' – ''[[disis]]'' – ''[[tiiskant|discantus]]'' – [[disko]] – [[diskomuusika]] – [[diskor]] – [[diskoteek]] – [[dis-moll]] – [[dispositsioon (muusika)|dispositsioon]] – [[dissonants]] – [[dissonantsi emantsipatsioon]] – [[ditüramb]] – [[divertisment]] – ''[[divisi]]'' – [[Divxplayer]] – [[DJ]] – [[d-moll]] – [[Drum and bass|DNB]] – ''[[do (muusika)|do]]'' – [[do-bemoll-mažoor]] – [[dodekafoonia]] – ''[[dolce]]'' – ''[[dolente]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[Do-mažoor]] – [[do-minoor]] – [[do-diees]] – [[Do-diees-mažoor]] – [[do-diees-minoor]] – ''[[dolce]]'' – ''[[doloroso]]'' – [[dombra]] – [[dominant]] – [[dominanthelistik]] – [[dominantkvintsekstakord]] – [[dominantsekundakord]] – [[dominantseptakord]] – [[dominanttertskvartakord]] – [[domra]] – [[Donaueschingeni muusikapäevad]] – [[dooria]] – ''[[doppio movimento]]'' – ''[[doublé]]'' – ''[[dramma giocoso]]'' – ''[[drammatico]]'' - ''[[drone]]'' – ''[[drum and bass]]'' – ''[[drum’n’bas]]'' – ''[[dal segno|d.s.]]'' – [[džembe]] – [[džiig]] – [[džaiv]] – [[džässmuusika]] – [[dubldiees]] – [[dudukk]] – [[dudukk (Bulgaaria)]] – [[duett]] – [[duett (žanr)]] – [[dultsimer]] – [[dumka]] – [[duo]] – [[duo (žanr)|duo]] – [[duodeetsim (muusika)|duodeetsim]] – [[duool]] – [[duur]] – [[duurid]] – [[duur-moll-süsteem]] – ''[[dux]]'' – [[DVD]] – [[DVD-A]] – [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] ==E== [[e (muusika)|e]] – [[E (muusika)|E]] – ''[[easy listening]]'' – ''[[ekossees|ecossaise]]'' – [[edetabel (muusika)|edetabel]] – [[eDonkey]] – [[E-duur]] – [[eellöök]] – [[eelmäng]] – [[eeltakt]] – [[eeslaulja]] – [[eesti džässmuusika]] – [[eesti estraadimuusika]] – [[eesti folkmuusika]] – [[eesti kantrimuusika]] – [[eesti koorilaul]] – [[eesti lõõtspill]] – [[eesti muusika]] – [[Eesti Muusikaakadeemia]] – [[eesti ooper]] – [[eesti operett]] – [[eesti popmuusika]] – [[eesti punkmuusika]] – [[eesti rahvamuusika]] – [[eesti räppmuusika]] – [[eesti rokkmuusika]] – [[Eesti Top 40]] – [[effid]] – ''[[eis]]'' - [[ekmeelia]] – [[ekspositsioon (muusika)|ekspositsioon]] – [[ekspressionism]] – [[eksprompt]] – [[elektrikitarr]] – [[elektriorel]] – [[elektripillid]] – [[elektriviiul]] – [[elektroakustiline kitarr]] – [[elektroakustiline muusika]] – [[elektrofon]] – [[elektrooniline muusika]] – [[elektrooniline muusikainstrument]] – [[elektrooniline rock]] – [[elektrooniline trumm]] – [[EMI]] – [[e-moll]] – [[enharmonism]] – [[enharmooniline heli]] – [[enharmooniline helistik]] – [[enharmooniline intervall]] – ''[[Entechno|éntechno]]'' – [[erhu]] – [[ERSO]] – [[Es (muusika)|es]] – [[Es-duur]] – [[esietendus]] – [[esiettekanne]] – [[esimene hääl]] – [[esimene viiul]] – [[esinemine]] – [[esinemispalavik]] – [[esitus]] – [[esituspraktika]] – [[es-moll]] – [[ESP EX seeria]] – ''[[espressivo]]'' – [[estampii]] – [[Estonia (klaver)]] – [[Estonia (kontserdisaal)]] – [[Estonia (teater)]] – [[estraad]] – [[estraadiansambel]] – [[estraadimuusika]] – [[estraadiorkester]] – [[etnodžäss|etniline džäss]] – [[etnodžäss]] – [[etnomusikoloogia]] – [[etteaste]] – [[ettevalmistatud klaver]] – [[etüüd]] – [[eufoonium]] - ''[[eurodance]]'' – [[europop]] – [[Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[Eurovisiooni tantsuvõistlus]] ==F== [[f (muusika)|f]] – [[F (muusika)|F]] – [[Fa (muusika)|fa]] – [[fa-mažoor]] – [[fa-minoor]] – [[fa-diees-mažoor]] – [[fa-diees-minoor]] – ''[[fado]]'' – [[fagotikontsert]] – [[fagott]] – [[failijagamissüsteem]] – [[Fairlight CMI]] – [[faktuur (muusika)|faktuur]] – [[falsett]] – ''[[fan-club]]'' – [[fanfaar]] – [[fantaasia (muusika)]] – [[Fantastiline sümfoonia]] – ''[[fashioncore]] '' – ''[[faux bourdon]]'' – [[F-duur]] – [[Fender Rhodes]] – [[fermaat]] – [[FF]] - [[figuratsioon]] - [[figuratsioon|figuur]] – [[fiidel]] – [[fikseeritud vormid]] – [[filharmoonia]] – [[filmimuusika]] – [[fis]] – [[Fis-duur]] – [[fis-moll]] – [[fl]] – [[FLAC]] – [[flamenko]] – [[flažolett]] – [[flauto]] – ''[[flauto piccolo]]'' – [[flötist]] – [[flöödikontsert]] – [[flöödisonaat]] – [[flööt]] – [[flüügelhorm]] – [[f-moll]] – [[foks]] – [[fokstrott]] – ''[[folk metal]]'' – ''[[folk music]]'' – ''[[folk rock]]'' – [[folkmuusika]] – [[fono]] – [[fonograaf]] – [[fonogramm]] – [[formant]] – [[forminks]] – ''[[forte]]'' – ''[[forte fortissimo]]'' – ''[[fortissimo]]'' – [[fraas (muusika)|fraas]] - [[fraseerimine]] – ''[[free jazz]]'' – ''[[freestyle (muusikastiil)|freestyle]]'' – ''[[frottola]]'' – [[fugaato]] – [[fugett]] – [[funk]] – ''[[funk metal]]'' – [[funktsionaalharmoonia]] – [[funktsionaalharmoonia|funktsionaalne harmoonia]] – ''[[fuoco]]'' – ''[[furioso]]'' – ''[[fusion]]'' – ''[[fusion jazz]]'' - ''[[future house]]'' – [[futurism]] – [[fuuga]] – [[Fuugakunst]] – [[F-võti]] – [[fänn]] – [[fännamine]] – [[fänniklubi]] ==G== [[g (muusika)|g]] – [[G (muusika)|G]] - ''[[gabber]]'' – [[gamelan]] – [[gamelani muusika]] - [[Ganassi komma]] – ''[[gangsta rap]]'' – [[garaažibänd]] – [[garaažimuusika]] – ''[[garage rock]]'' – [[gavott]] – [[G-duur]] – [[generaalbass]] – [[generaalpaus]] – [[ges]] – [[Ges-duur]] – ''[[gigue]]'' – ''[[giocoso]]'' – ''[[noor koolkond|Giovane Scuola]]'' – [[gis]] – ''[[giusto]]'' – ''[[glissando]]'' – [[g-moll]] – ''[[goa trance|goa]]'' – [[goljaar]] – [[gong]] – [[gospelmuusika]] – [[graafiline notatsioon]] – [[grammofon]] – [[grammofoniplaat]] – ''[[grave]]'' – ''[[grazioso]]'' – [[gregooriuse koraal]] – ''[[groupie]]'' – [[grunge]] – [[grupetto]] – [[Gruusia muusika]] – ''[[güiro]]'' – [[gusli]] – [[viiulivõti|G-võti]] ==H== [[h (muusika)|h]] – [[H (muusika)|H]] – [[haamerklaver]] – [[habaneera]] – ''[[habaneera|habanera]]'' - [[Halberstadti klaviatuur]] - [[Halleluuja (muusika)|Halleluuja]] – [[hammondi orel]] – [[hang (muusika)|hang]] – [[hanon]] – [[hardangeri viiul]] – ''[[hard house]]'' – ''[[hard rock]]'' – ''[[hardcore hip hop]]'' – ''[[hardcore music]]'' – ''[[hardcore punk]]'' – ''[[hardcore techno]]'' – [[harf]] – [[harfist]] – [[harjad (löökpillidel)|harjad]] – [[harmoniseerimine (muusika)|harmoniseerimine]] – [[harmoonia (muusika)|harmoonia]] – [[harmooniline intervall]] – [[harmooniline mažoor]] – [[harmooniline minoor]] – [[harmoonium]] – [[Hassapiko|hassápiko]] – [[havai kitarr]] – [[H-duur]] – [[heavy-mehed|''heavy''-mehed]] – ''[[heavy metal]]'' – [[hekelfon]] – [[heksakord|heksahord]] – [[heksakord]] – [[heli]] – [[heliintensiivsus]] – [[heli põhinimetus]] – [[heliallikas]] – [[heliaste]] – [[helikaart]] – [[helikandja]] – [[helikestus]] – [[heliklass]] – [[helikon]] – [[helikõrguslik ulatus]] – [[helilaad]] – [[helilint]] – [[helilooja]] – [[helilooming]] – [[helimass]] – [[heliobjekt]] – [[helioperaator]] – [[helipea]] – [[helipilt]] – [[heliplaat]] – [[helipult]] – [[heliredel]] – [[helirežissöör]] – [[helirea kulgevad astmed]] – [[heliriba]] – [[helirida]] – [[helisagedus]] – [[helisalvestus]] – [[helispekter]] – [[helistik]] – [[helistike sugulus]] – [[helisüntees]] – [[helisüsteem]] – [[helitugevus]] – [[helivõimendus]] – [[helivõimendussüsteem]] – [[helivältus]] – [[hemiool]] – heliülesvõte ([[helisalvestus]] või [[fonogramm]]) – [[helletus]] – [[heptatoonika]] – [[Hermann]] – [[heterofoonia]] – ''[[hi-hat]]'' – [[hiina muusika]] – [[hiina popmuusika]] – [[Hiiu kannel]] – [[hiphop]] – ''[[hip house]]'' – [[His master’s voice]] - [[Hispaania muusika]] - [[Hispaania rahvalik muusika]] – [[hitt]] – [[h-moll]] – [[HMV]] – [[Hohner]] – [[homofoonia]] – [[Hornbosteli-Sachsi muusikainstrumentide liigitus]] – ''[[horror punk]]'' – [[Horvaatia muusika]] – ''[[hot]]'' – ''[[house (muusika)|house]]'' – ''[[house music]]'' – [[huik (etnograafia)|huik]] – [[hullumisstseen]] – ''[[hully-gully]]'' – [[humoresk (muusika)|humoresk]] – [[hunt (muusika)|hunt]] – [[huulik]] – [[hällilaul]] – [[hääl (muusika)|hääl]] – [[häälekool]] – [[häälerühm]] – [[häälestus]] – [[häältejuhtimine]] – [[hümenaios]] – [[hümn]] – [[hümnoodia]] ==I== [[heliaste|I aste]] - ''[[icaro]]'' – [[idiofon]] – [[IDM]] – [[heliaste|II aste]] - [[iiri muusika]] – [[heliaste|III aste]] – [[imitatsioon (muusika)|imitatsioon]] – ''[[impetuoso]]'' – [[impressionism (muusika)|impressionism]] – [[imprompt]] – [[improvisatsioon (muusika)|improvisatsioon]] – [[improvisatsioon (muusika)|improviseerimine]] – ''[[incalzando]]'' – [[India muusika]] – [[India klassikaline muusika]] – [[India popmuusika]] – ''[[indie]]'' – ''[[indie pop]]'' – ''[[indie rock]]'' – ''[[industrial music]]'' – ''[[industrial metal]]'' – ''[[industrial rock]]'' – [[inglise muusika]] – [[inglise popmuusika]] – [[inglissarv]] – [[inglise valss]] – [[inspiratsioon]] – [[instrument (muusika)]] – [[instrumentaalansambel]] – [[instrumentaalkontsert]] – [[instrumentaalmuusika]] – [[instrumentalist]] – [[internetiraadiod]] – [[interpolatsioon (muusika)|interpolatsioon]] – [[interpreet]] – [[interpretatsiooniteooria]] – [[intervall (muusika)|intervall]] – [[intonatsioon (muusika)|intonatsioon]] – [[intoneerimine (muusika)|intoneerimine]] – [[inventsioon]] – [[inversioon (muusika)|inversioon]] - [[isomorfne klaviatuur]] – [[isorütmika]] – [[Itaalia muusika]] – [[itk]] – [[heliaste|IV aste]] ==J== [[jaapani muusika]] – [[jaapani popmuusika]] – [[jácara]] – [[jahisarv]] – [[džäss]] – ''[[jazz blues]]'' – ''[[jazz fusion]]'' – [[džässmuusika]] – ''[[jazz rap]]'' – [[jauram]] – [[jenka]] – [[džaiv]] – [[Johnstoni noodikiri]] – [[joig]] – [[JO-LE-MI]] – [[joodeldamine]] – [[jo-võti]] – [[J-pop]] – [[juhtseptakord]] - [[juhuesitus]] – [[juhuslik alteratsioonimärk]] – ''[[jungle]]'' – [[juugend (muusika)|juugend]] – [[huik (etnograafia)|jänesehuik]] – [[järellöök]] – [[järgnevus (muusika)|järgnevus]] ==K== [[kaanon (muusika)|kaanon]] – [[kabaree]] – [[kabuki]] – [[kadents]] – [[kahekordne lesthuulik]] – [[kaheksandiknoot]] – [[kaheksandikpaus]] – [[kajamasin]] – [[kakofoonia]] – [[kaksikpedaalnui]] – [[kalvinistlik kirikumuusika]] – [[kalüpso]] – [[kammeransambel]] – [[kammerkoor]] – [[kammermuusika]] – [[kammerorkester]] – [[kammipill]] – [[kandleansambel]] – [[kangelaslaul]] – [[kangling]] – [[kannel]] – [[kantaat]] – [[kantri]] – [[kantrimuusika]] – [[kantrimuusika ansambel]] – [[kantsoon]] – [[kanuun]] – [[kapell]] – [[kapellmeister]] – [[kapritšo]] – [[karaoke]] – [[kariljon]] – [[karjapasun]] – [[karmoška]] – [[karnataka muusika]] – [[kassettmagnetofon]] – [[kassettmakk]] – [[kastanjetid]] – [[kastraat]] – [[kauamängiv plaat]] – [[kaunistav heli]] – [[kaunistused (muusika)|kaunistused]] – [[kausshuulik]] – [[kavatiin]] – [[kaver]] – [[pillikeel|keel]] – [[keelpillid]] – [[keelpillikvartett]] – [[keelpillikvintett]] – [[keelpillitrio]] – [[keelpilliorkester]] – [[korrelatsioon (muusika)|korrelatsioon]] – [[kehapill]] – [[kellamäng]] – [[kerge muusika]] - [[kergotamine]] – [[keskendatud laad]] – [[kestus]] – [[kille]] – [[kinnor]] – [[kirikulaul]] – [[kitara]] – [[kitarood]] – [[kitarr]] – [[kitarrist]] - [[kitarrivõimendi]] – [[klaasharmoonika]] – [[klahvakordion]] – [[klapa]] – [[klarnet]] – [[klarnetikontsert]] – [[klassikaline kitarr]] – [[klassikaline muusika]] - [[klassikaline naisbluus]] – [[klassitsism]] – [[klaster (muusika)|klaster]] – [[klaver]] – [[klaverikontsert]] – [[klaviir|klaverikoondis]] – [[klaverikvartett]] – [[klaverikvintett]] – [[klaverimeister]] – [[klaverisonaat]] – [[klaveriduo]] – [[klaveritrio]] – [[klavessiin]] – [[klaviatuur (muusika)|klaviatuur]] – [[klaviir]] – [[klavikord]] – [[klavissett]] – [[klezmer]] – [[klubimuusika]] – [[Klaster (muusika)|kobarakord]] – [[kogumikalbum]] – [[kohvikumuusika]] – [[kolmas pedaal]] – [[kolmekümnekahendiknoot]] – [[kolmekümnekahendikpaus]] - [[kolmesajandikoktav]] – [[kolmkõla]] – [[koloratuur (muusika)|koloratuur]] – [[koloratuursopran]] – [[komma]] – [[kompositsiooni eriala]] – [[kompositsioonimeetod]] – [[kompuutrimuusika]] – [[konkreetne muusika]] – [[konn (keelpillidel)|konn]] – [[konservatoorium]] – [[konsonants]] – [[kontrabass]] – [[kontrabassist]] – [[kontrabassklarnet]] – [[kontrafagott]] – [[kontrapunkt]] – [[kontratenor]] - [[kontserdikoht]] - [[kontserdimaja]] - [[kontserdipaik]] – [[kontserdisaal]] – [[kontsert]] – [[kontsert (barokk)]] – [[kontsert (muusikažanr)]] – [[kontsert kahele viiulile]] – [[kontsertiin]] – [[kontsertiina]] – [[kontsertmeister]] – [[kooda]] – [[koolimuusika]] – [[koomiline ooper]] – [[koor (muusika)|koor]] – [[koori vanem]] – [[koorijuht]] – [[koorijuht (peadirigent)]] – [[koorimuusika]] – [[kopeerimiskaitse]] – [[koraal]] – [[koraaliprelüüd]] – [[kordofon]] – [[koreograafia]] – [[Korg]] – [[kornet]] – [[korpuspillid]] – [[koto]] – [[krihv]] – [[kristlik kantrimuusika]] – [[kromaatiline helirida]] – [[kromaatiline kannel]] - [[kromaatiline ring]] – [[kromaatilisus (muusika)|kromaatilisus]] – [[kromatism]] – ''[[kroncong]]'' – [[krotala]] – [[krummhorn]] – [[ksülofon]] – [[kuiv signaal]] – [[kuljused]] – [[kulminatsioon]] – [[kunstmuusika]] – [[kuplee]] – [[kupüür]] – [[kurant]] – "[[kurat muusikas]]" – [[kuueteistkümnendiknoot]] – [[kuueteistkümnendikpaus]] – [[kuularid]] – [[kuuldelävi]] – [[kuuldeline analüüs]] – [[kvadrofoonia]] – [[kvart (muusika)|kvart]] – [[kvartett]] – [[kvartett (žanr)]] – [[kvartool]] – [[kvartsekstakord]] – [[kvindiring]] – [[kvint]] – [[kvintool]] – [[kvintsekstakord]] – [[kvintett]] – [[kvintett (žanr)]] - [[kõla]] – [[kõlakast]] – [[kõlakoda]] – [[kõlalaud]] – [[kõlapilt]] – [[kõlapulgad]] – [[kõlapulk]] – [[kõlarid]] – [[kõlavärvimeloodia]] – [[kõnelaul]] – [[kõrgusklass]] - [[kõrgusparandus]] – [[kõrgustähistus]] – [[kõrvaklapid]] – [[kõrvalheli]] – [[käristi]] – [[käsikellad]] – [[käsitrumm]] – [[Küprose muusika]] – [[Kyrie eleison]] ==L== [[la (muusika)|la]] – [[La Scala]] – [[laad]] – [[labajalavalss]] – ''[[label]]'' – [[la-bemoll-mažoor]] – ''[[lacrimosa]]'' – [[Ladina-Ameerika muusika]] – [[Ladina-Ameerika tantsud]] – [[laenamine (muusika)|laenamine]] - ''[[lai (luulevorm)|lai]]'' – [[laiendatud tonaalsus]] – [[la-mažoor]] – ''[[Laïka|laïká]]'' – [[lambada]] – ''[[lamentoso]]'' – [[la-minoor]] - ''[[langspil]]'' – ''[[larghetto]]'' – ''[[largissimo]]'' – ''[[largo]]'' – [[Laste Eurovisiooni lauluvõistlus]] – [[lastekoor]] – [[lastelaulud]] – [[lastemuusika]] – [[lastemuusikakool]] – ''[[latin music]]'' - ''[[lauda]]'' – [[laul]] – [[lauleldus]] – [[laulik]] – [[laulja]] – [[laulmine]] - [[laulmistreener]] – [[lauluhääl]] – [[laulukaar]] – [[laululava]] – [[laulumäng]] – [[laulupidu]] – [[lauluväljak]] - [[lauluõpetaja]] – [[lause (muusika)|lause]] – [[lauto]] – [[lavaline liikumine]] – [[Leedu muusika]] – [[leelo]] – [[legaatokaar]] – ''[[legatissimo]]'' – ''[[legato]]'' – [[lehepill]] – [[lehest lugemine (muusika)|lehest lugemine]] – [[lehmakell]] – [[leinamarss]] – [[leinamuusika]] – ''[[lento]]'' – [[lesthuulik]] – [[lestkeel]] – [[leviit]] – [[levimuusika]] – [[libreto]] – ''[[lied]]'' – ''[[lieder]]'' – ''[[liedertaffel]]'' – [[liftimuusika]] – [[lihtintervall]] – [[häältejuhtimine|liikumine]] – [[liitheli]] – [[liitintervall]] – [[liitkontrapunkt]] – [[Limiit (muusika)|limiit]] – [[litaania]] – [[literatuur (muusika)|literatuur]] – [[litofon]] – [[liturgiline muusika]] – [[live-elektroonika|''live''-elektroonika]] - [[lo-fi muusika]] – [[lokria (muusika)|lokria]] – [[lokulaud]] – [[loomulik mažoor]] – [[loomulik minoor]] – ''[[loop]]'' – [[LP]] – [[luterikoraal]] – [[luukamber (muusika)|luukamber]] – [[lõõtspill]] – [[löök (muusika)|löök]] – [[lööklaul]] – [[löökpillid]] – [[löökpillimängija]] – [[löökpillinui]] – [[lühike arpedžo]] – [[lüüdia (muusika)|lüüdia]] – [[lüüra]] ==M== ''[[m.d.]]'' – ''[[m.s.]]'' – ''[[ma non troppo]]'' – [[maailmaesiettekanne]] – [[maailmamuusika]] – [[maailmatuur]] – [[Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu]] – [[madrigal]] – [[madrigalikomöödia]] – ''[[maestoso]]'' – ''[[magister cantandi]]'' – [[magnetofon]] – ''[[magnificat]]'' – [[magnificat|magnifikaat]] – [[Makedoonia muusika]] – [[makk]] – [[malagassi muusika]] – [[mandoliin]] – [[mandoliiniorkester]] – [[mandoola]] – [[manuaal]] – [[marakas]] – [[marimba]] – [[marimbafon]] – [[marss (muusika)|marsimuusika]] – [[marss (muusika)]] – [[marsirütm]] – [[martellato]] – [[mastering]] – [[masterdamine]] – [[masurka]] – [[matusemuusika]] – [[mažoor]] – [[mažoorkolmkõla]] – [[mažoorne helirida]] – [[mazurka]] – [[MD]] – ''[[media player]]'' – [[meditatsiooniline muusika]] – [[meelelahutusmuusika]] – [[meeskoor]] – [[meeskoorilaul]] – [[meetrum]] - [[mehhanismikomma]] – [[melism]] – [[mellotron]] – [[meloodia]] – [[meloodiline intervall]] – [[meloodiline mažoor]] – [[meloodiline minoor]] – [[membraanpillid]] – [[membranofon]] – [[menestrel]] – ''[[meno mosso]]'' – [[mensuraalnoodikiri]] – [[mensuur (noodikiri)]] – [[menuett]] – [[Mercatori komma]] – [[mess (muusika)|mess]] – ''[[metal]]'' – ''[[metal rock]]'' – [[metallofon]] – [[metronoom]] – [[Metropolitan Opera]] – [[metsasarv]] – [[metsasarvekontsert]] – [[metsoforte]] – [[metsopiano]] – [[metsosopran]] – [[metsosopranivõti]] – ''[[mezza voce]]'' – ''[[mezzo forte]]'' – ''[[mezzo piano]]'' – ''[[mf]]'' – [[Mi (muusika)|mi]] – [[mi-bemoll]] – [[mi-bemoll-mažoor]] – [[mi-bemoll minoor]] – [[MIDI]] – [[mikrofon]] – [[mikrointervall]] – [[mikrointervallika]] – [[mikrokassett]] – [[mikropolüfoonia]] – [[mikrotonaalsus]] – [[miksimine]] – [[miksolüüdia (muusika)|miksolüüdia]] – [[mi-mažoor]] – [[mi-minoor]] – [[väikepala|miniatuur]] – [[minidisk]] – [[minimalism]] – [[minimalistlik muusika]] – [[minoor]] – [[minnesinger]] – [[minstrelite muusika]] – [[missa (muusika)|missa]] – ''[[Missa solemnis]]'' – [[mitmehäälsus]] - [[mitmetaktiline paus]] – [[modaalne laad]] – [[modaalne džäss]] – [[modaalrütmika]] – [[moderaator]] – ''[[moderato]]'' – [[modulatsioon (harmoonia)]] – [[modulatsioon (helisüntees)]] – [[Moldova muusika]] – [[moment (muusika)|moment]] – [[monofoonia]] – [[monokord]] – [[monoodia]] – [[Montenegro muusika]] – ''[[moodswinger]]'' – [[Moog]] – [[mordent]] – ''[[morzando]]'' – [[Moskva Konservatoorium]] – [[motett]] – [[motiiv (muusika)|motiiv]] – ''[[mousikē]]'' – [[mp]] – [[MP3]] – [[MPEG]] – [[MTV]] – [[mudel (muusika)|mudel]] – [[mudilaskoor]] - [[multiplikatsioon (muusika)|multiplikatsioon]] – [[multivalentne muusikaanalüüs]] – [[MusE]] – [[museem]] – ''[[musica ficta]]'' – [[Musicmatch]] – [[mustad klahvid]] – [[mustlasmuusika]] – [[muusa]] – [[muusika]] – [[muusika ajalugu]] – [[muusika elementaarteooria]] – [[muusika infootsing]] – [[muusika kopeerimine]] – [[muusika näidendile]] – [[muusika väljendusvahendid]] – [[muusika õpetamine]] – [[muusika tõmbamine]] – [[muusikaakustika]] – [[muusikaalbum]] – [[muusikaelu]] – [[muusikaesteetika]] - [[muusikafestival]] – [[muusikafilosoofia]] – [[muusikafolkloristika]] – [[muusikainstrument]] – [[muusikainstrumentide liigitus]] – [[muusikakeskus]] – [[muusikakool]] – [[muusikakriitika]] – [[muusikakäsikiri]] – [[muusikal]] – [[muusikalaad]] – [[muusikalavastus]] – [[muusikaline hulgateooria]] – [[muusikaline kirjeldus]] – [[muusikaline ootus]] – [[muusikaline parameeter]] – [[muusikaline pinge]] – [[muusikaline seade]] – [[muusikaline struktuur]] – [[muusikaline täringumäng]] – [[muusikaliteratuur]] – [[muusikamatemaatika]] – [[pala (muusika)|muusikapala]] – [[muusikapaleograafia]] – [[muusikapedagoogika]] – [[muusikaproduktsioon]] – [[muusikaprodutsent]] – [[muusikainstrument|muusikariist]] – [[muusikapsühholoogia]] – [[muusikasemiootika]] – [[muusikasotsioloogia]] – [[muusikastiil]] – [[muusikastuudio]] – [[muusikažanr]] – [[muusikateadlane]] – [[muusikateadus]] – [[muusikateater]] – [[muusikateooria]] – [[muusikatermin]] – [[muusikatööstus]] – [[muusikavideo]] – [[muusikavorm]] – [[muusikaõpetaja]] – [[muuvi]] – [[märg signaal]] – [[müra (muusika)]] – [[müramuusika]] ==N== [[Napoli sekstakord]] – [[naiskoor]] – [[naturaalne häälestus]] – [[naturaalpillid]] – [[nelikõla]] – [[neljal käel mängimine]] – ''[[Néo kýma]]'' – [[neobarokk]] – [[neoklassitsism]] – [[neoromantism]] – [[Nero (arvutiprogramm)|Nero]] – [[Nero showtime]] – [[neuma]] – ''[[new age music]]'' – ''[[no wave]]'' – [[nokturn]] – [[nomos]] – [[nonett]] – [[nonett (žanr)]] – [[noodigraafika]] – [[noodijoon]] – [[noodijoonestik]] – [[noodikiri]] - [[noodilipp]] - [[noodipea]] – [[noodist laulmine]] - [[noodivars]] – [[noodivõti]] - [[noolnoodikiri]] – [[noon (muusika)|noon]] – [[noor koolkond]] – [[noot (muusika)|noot]] - [[Noot (väljaanne)]] – [[notatsioon]] – ''[[nu metal]]'' – [[number (etteaste)|number]] – [[numbernotatsioon]] – [[numbriooper]] – [[generaalbass|nummerdatud bass]] – [[nuppakordion]] – [[näppekeelpillid]] – [[näppepillid]] – [[nüüdismuusika]] – [[nüüdismuusikaansambel]] – ''[[nyckelharpa]]'' ==O== [[Oberheim]] – [[oboe]] – ''[[oboe d'amore]]'' – [[oboekontsert]] – [[oboesonaat]] – ''[[octobass]]'' – ''[[off-beat]]'' - [[ofertoorium]] – [[ofikleid]] – [[okariin]] – [[oktaav (muusika)|oktaav]] – [[oktaavmandoliin]] – [[oktaavis mängimine]] – [[oktav (registripiirkond)]] – [[oktett (muusika)|oktett]] – [[oktett (žanr)]] – ''[[ondes Martenot]]'' – [[ooper]] - [[ooperifestival]] – [[ooperilaulja]] – [[ooperiteater]] – [[oopus]] – ''[[opera buffa]]'' – ''[[opera seria]]'' – [[operett]] – [[oratoorium]] – [[orel]] – [[oreli pedaal]] – [[oreli registrid]] – [[orelimängija]] – [[orelimuusika]] – [[orelivile]] – [[orelpunkt]] – [[organist]] – [[organistrum]] – [[organum]] – [[originaal (dodekafoonia)|originaal]] – [[orkester]] – [[orkestra]] – [[orkestratsioon]] – [[orkestreerimine]] – [[orkestrijuht]] – [[orkestrikellad]] – [[orkestriteos]] – [[orkestritrummid]] – [[ornament (muusika)|ornament]] – [[roll|osa]] – [[osaheli]] – ''[[ossia]]'' – ''[[ostinato]]'' - ''[[outlaw country]]'' ==P== [[paaniflööt]] – [[paaristants]] – [[padespann]] – [[paiaan]] – [[Paiste]] – [[pajupill]] – [[pala (muusika)|pala]] – [[Panasonic]] – [[paraad]] – [[parafoonia]] – [[muusikaline parameeter|parameeter]] – [[pardipill]] – ''[[parkapzuk]]'' – [[parmupill]] – [[paroodia]] – [[partii (muusika)|partii]] – [[partitsell]] – [[partituur]] - [[passaaž (muusika)|passaaž]] – [[passacaglia]] – [[passakalja]] – [[passioon (muusika)|passioon]] – [[pasun]] – [[paus (muusika)|paus]] – [[pavaan]] - [[peahääl]] – [[pedaal]] – [[pedaalnoot]] – [[pedaalnui]] – [[pedalisatsioon]] – [[peegel (muusika)|peegel]] – [[pentatoonika]] – ''[[performance]]'' – [[periood (muusika)|periood]] – [[Peterburi Konservatoorium]] – ''[[pianissimo]]'' – [[pianist]] – ''[[piano]]'' – ''[[piano pianissimo]]'' – [[pide (muusika)|pide]] – [[pidekaar]] – [[pikk arpedžo]] – [[pikoloflööt]] – [[pill]] – [[pillikeel]] – [[instrumentalist|pillimees]] – [[instrumentalist|pillimängija]] – [[pillitundmine]] – [[pillivõimendi]] – [[pilt (lavateos)|pilt]] - [[pingipill]] – [[piraat-CD]] – [[piraatlus]] – [[piraatmuusika]] – [[piraatplaat]] – [[pitsikaato]] – ''[[pizzicato]]'' – ''[[pku]]'' – [[plaadi kirjutamine]] – [[plaadi põletamine]] – [[plaatinaplaat]] – ''[[Play]]'' – [[plektron]] – ''[[plena]]'' – [[plokkflööt]] – ''[[poco a poco]]'' – [[poistekoor]] – [[poistebänd]] – [[polka]] – [[polkarütm]] – [[polonees]] – [[polüfoonia]] – [[polühümnia]] - [[polürütmia]] – [[polütonaalsus]] – [[pommer]] – [[poodium]] – [[poogen (muusika)|poogen]] – [[poogenkeelpillid]] – [[poogenkeelpillid|poogenpillid]] - [[poolkadents]] – [[poolnoot]] – [[poolpaus]] – [[popkantri]] – [[popmuusika]] – [[pop-punk]] – [[portatiivorel]] – ''[[portato]]'' – [[positiivorel]] – [[Positsioon (muusika)|positsioon]] – [[poster]] – ''[[post-rock]]'' – [[posttonaalne muusika]] – ''[[power]]'' – [[power-trio|''power''-trio]] – [[prantsuse muusika]] – [[prantsuse popmuusika]] – ''[[precipitato]]'' – [[prelüüd]] – ''[[prestissimo]]'' – ''[[presto]]'' – [[priim]] – [[primadonna]] – [[Pro Tools]] – ''[[producer]]'' – [[muusikaprodutsent|produtsent]] – [[programmiline muusika]] – [[progressiivne džäss]] – [[progressiivne muusika]] – ''[[progressive house]]'' – ''[[progressive metal]]'' – [[progressiivne rokk]] - [[proosula]] – [[prožektor]] – [[protestantlik koraal]] – [[psalm]] – [[psalmoodia]] – [[psalteerium]] – [[psühhoakustika]] – [[psühhedeelne muusika]] – ''[[psybient]]'' – ''[[psychedelic chillout]]'' – ''[[psychedelic folk]]'' – ''[[psychedelic music]]'' – ''[[psychedelic reggae]]'' – ''[[psychedelic rock]]'' – ''[[psychedelic soul]]'' – ''[[psychedelic trance]]'' – ''[[psytrance]]'' – ''[[pku|pzuk]]'' – [[Ptolemaiose häälestus]] – [[puhas häälestus]] – [[puhas kvart]] – [[puhas kvint]] – [[puhas oktav]] – [[puhas priim]] – [[puhkpill]] – [[puhkpillid]] – [[puhkpillikvintett]] – [[puhkpilliorkester]] – [[pulmalaulud]] – [[pulmamuusika]] – ''[[punctum contra punctum]]'' – ''[[punk rock]]'' – [[punkt (muusika)|punkt]] – [[punktmuusika]] – [[puupill]] – [[puäntillistlik muusika]] – [[põikflööt]] – [[põikheli]] – [[põispill]] – [[põsepill]] – [[pööre (muusika)|pööre]] ==Q== ''[[quena]]'' ==R== ''[[r and b]]'' – ''[[r&b]]'' – [[raaga]] - ''[[ragga]]'' – ''[[ragtime]]'' – [[rahvalaul]] – [[rahvalauluansambel]] – [[rahvalik muusika]] – [[rahvamuusik]] – [[rahvamuusika]] – [[rahvamuusikaansambel]] – [[rahvamuusikaorkester]] – [[rahvamuusikapidu]] – [[rahvapilliorkester]] – [[rahvatants]] – [[Rahvusromantism (muusika)|Rahvusromantism]] – [[raï]]'' – ''[[rallentando]]'' - ''[[rare groove]]'' - ''[[rautalanka]]'' - [[regulaarne temperatsioon]] – [[religioosne muusika Iraanis]] – [[repertuaar]] – [[Riiklik Akadeemiline Meeskoor|RAM]] – [[polüfoonia|range stiili polüfoonia]] – ''[[rap metal]]'' – ''[[rap music]]'' – [[rapsood]] – [[rapsoodia]] – [[rastafarianism|rasta]] – [[rataslüüra]] – [[ravanahatha]] – ''[[rave]]'' – [[re (muusika)|re]] – [[re-mažoor]] – [[re-minoor]] – [[RealPlayer]] – [[REAPER]] – [[rebekk]] – [[Rembetiko|rebétiko]] – [[re-bemoll-mažoor]] – [[re-bemoll-minoor]] – [[re-diees minoor]] – [[reekviem]] – [[refrään]] – ''[[reggae]]'' – [[regilaul]] – [[register (muusika)]] – [[register (heliallikas)]] – [[register (helikõrguspiirkond)]] – [[register (hääl)]] – [[reinlender]] – [[reiv]] – [[relatiivne noodisüsteem]] – [[remiksimine]] – [[re-minoor]] – [[renessanns (muusika)|renessanss]] – [[repriis]] – [[resonants]] – [[responsoorium]] – [[restoranimuusika]] – [[retrograad]] – [[retsitatiiv]] – [[retsiteerimine]] – [[revolutsioonilised laulud]] – ''[[rhytm and blues]]'' – ''[[ricercar]]'' – [[rida (muusika)|rida]] – ''[[rinforzando]]'' - [[rinnahääl]] – ''[[ritardando]]'' – ''[[ritenuto]]'' – ''[[rock and roll]]'' – ''[[rokkmuusika]]'' – ''[[rock'n'roll]]'' – ''[[rockabilly]]'' – [[rockerid]] – [[rokkmuusik]] – [[Rock Summer]] – ''[[rocksteady]]'' – [[rõhk (muusika)|rõhk]] – [[rokkimine]] – [[rokkmuusika]] – [[rokkooper]] – [[rokokoo]] – [[Roland]] – [[romanss]] – [[romantism (muusika)|romantiline muusika]] – [[romantism (muusika)|romantism]] – [[rondellus]] – [[rondo]] – ''[[rondeau]]'' – [[rondovorm]] – [[Rooma koolkond]] – [[roop (muusika)|roop]] – [[Rosegarden]] – ''[[rubato]]'' - ''[[Ruggiero (muusika)|Ruggiero]]'' – [[rumba]] – [[Rumeenia muusika]] – [[runolaul]] – [[RW]] – [[räpp]] – [[räppar]] – [[räppimine]] – [[räppmuusika]] – [[rühm (muusika)|rühm]] – [[rütm (muusika)|rütm]] – [[rütmifiguur]] – [[rütmimasin]] – [[rütmimuusika]] – [[rütmisilbid]] ==S== [[saade]] – [[SACD]] – [[sadul (muusika)|sadul]] - [[sagedussuhe]] – [[sakraalmuusika]] – [[saksa estraadimuusika]] – [[saksa muusika]] – [[saksa popmuusika]] – [[saksofon]] – [[saksofonist]] – [[salm]] – [[salmik]] – [[salongiorkester]] – [[samba]] – [[sampler (muusikainstrument)|sampler]] – [[sankvaltap]] – [[saraband]] – [[sarangi]] – ''[[satanic rock]]'' – [[helipilt|saund]] – [[Schenkeri analüüs]] – ''[[scherzando]]'' – ''[[scherzo]]'' – ''[[scordatura]]'' – ''[[scratching]]'' – [[seade (muusika)|seade]] – [[seeria]] – [[seeriamuusika]] – [[segakoor]] – ''[[segno]]'' – [[sekstett (žanr)]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekundakord]] – [[sekst (muusika)|sekst]] – [[sekstakord]] – [[sekstett]] – [[sekstis mängimine]] – [[sekstool]] – [[sekulaarne muusika]] – [[sekund (muusika)|sekund]] – [[sekvents]] – [[seltskonnatants]] – ''[[semibrevis]]'' – ''[[senza sordino]]'' – [[septakord]] – [[septett]] – [[septett (žanr)]] – [[septim (muusika)|septim]] – [[septool]] – [[Serbia muusika]] – [[serenaad]] – [[seriaalne meetod]] – [[serpent]] – [[setu kannel]] – [[setu leelo]] – [[setu rahvalaul]] - ''[[shanty]]'' – ''[[shashmaqom]]'' – [[si (muusika)|si]] – [[Si-mažoor]] – [[si-minoor]] – [[Sibelius (arvutiprogramm)|Sibelius]] – [[Si-bemoll-mažoor]] – [[si-bemoll-minoor]] – ''"[[silencium ad cantum!]]"'' – [[simbel]] – [[singel]] – [[singspiel]] – [[sitar]] – [[silpnimetus]] – [[skertso]] - [[skomorohh]] – ''[[slide]]'' – [[Slovakkia muusika]] – [[Sloveenia muusika]] – ''[[smorzando]]'' – [[sol]] – [[Sol-bemoll-mažoor]] – [[sol-diees-minoor]] – [[Sol-mažoor]] – [[sol-minoor]] – [[solfedžeerimine]] – [[solfedžo]] – [[solist]] – [[solmiseerimine]] – [[Solresol]] – [[sonaaditsükkel]] – [[sonaadivorm]] – [[sonaat]] – [[sonaadivorm|sonaat-allegro vorm]] – [[sonaat-sümfooniline tsükkel]] – [[sonatiin]] – [[sonogramm]] – [[soolo]] – [[soololaul]] – [[soome rahvamuusika]] – [[soome tango]] – [[sopran]] – [[sopranivõti]] – [[sopransaksofon]] – [[sordiin]] – [[sordiini all]] – ''[[sostenuto]]'' – ''[[sotto voce]]'' - [[soul (muusikastiil)|soul]] – [[SoulSeek (arvutiprogramm)|SoulSeek]] – ''[[helipilt|sound]]'' – ''[[sound track]]'' – [[spatsialisatsioon]] – [[spinett]] – [[spirituaal]] – [[staar]] – ''[[stabat mater]]'' – ''[[staccato]]'' – [[stakaato]] – [[standardtants]] – ''[[staar|star]]'' – [[STC]] – [[Steinway]] – [[stepptants]] – [[stereofoonia|stereo]] – [[stereofoonia]] – [[stradivaarius]] – [[strihh]] – ''[[stringendo]]'' – [[stseen]] – [[subdominant]] – ''[[subito]]'' - [[sugu (muusika)|sugu]] – ''[[sul ponticello]]'' – ''[[sul tasto]]'' – ''[[suomisaundi]]'' – [[surf]] – ''[[surf rock]]'' – [[suupill]] – [[suur sekst]] – [[suur sekund]] – [[suur septim]] – [[Suur Teater]] – [[suur terts]] – [[suur trumm]] – [[suure trummi pedaal]] – [[suured kolmkõlad]] – [[suurendatud kolmkõla]] – [[suurendatud kvart]] – [[suurendatud kvint]] – [[suurendatud priim]] – [[suurendatud sekst]] – [[suurendatud sekund]] – [[suurendatud septim]] – [[suurendatud terts]] – [[sving]] – [[sõrmistik]] – [[aplikatuur|sõrmeseade]] – [[aplikatuur|sõrmestus]] – [[Sweep (tarkvara)|Sweep]] – ''[[swing]]'' – [[sõjaväemuusika]] – [[sõu]] – [[sämpel]] – [[sämpler]] – [[sämplimine]] – [[süit]] – [[sült (muusikastiil)|süldimuusika]] – [[süldimuusikabänd]] – [[sült (muusikastiil)|sült]] – [[sümfoniettorkester]] – [[sümfoonia]] – [[sümfooniaorkester]] – [[sümfooniline muusika]] – [[sümfooniline poeem]] - [[sündipop]] – [[sünkoop]] – [[sünkopeerimine]] – [[süntesaator]] - [[süsteem (noodikiri)]] – [[süvamuusika]] – [[süürinks]] – [[Synclavier]] ==Š== ''[[sha‘bī]]'' – [[šalmei]] – [[šansoon]] – [[šlaager]] – [[šofar]] - [[šruti (muusika)|šruti]] ==Z== [[zadžaal]] – [[zarzuela]] – ''[[Zeimpekiko|zeïmpékiko]]'' – [[zemirot]] – [[zoomusikoloogia]] ==Ž== [[žiig]] ==T== [[tabel (muusika)|tabel]] – [[tabulatuur (muusika)|tabulatuur]] – [[takt (muusika)|takt]] – [[takti paus]] – [[taktijoon]] – [[taktilöömine]] – [[taktimõõt]] – [[taldrikud]] - ''[[talk box]]'' – ''[[tambora (trumm)|tambora]]'' – [[tamburiin]] – [[tamtamm]] – [[tango]] – [[tantsuline žanr]] – [[tantsumuusika]] – [[tantsusüit]] – [[tapeedimuusika]] – [[tarantella (muusika)|tarantella]] – [[taust (muusika)|taust]] – [[taustalaul]] – [[taustalauljad]] – [[taustamuusika]] – [[tavandilaulud]] – [[teatri muusika-ala juhataja]] – [[teatrimuusika]] – ''[[tekno|techno]]'' – ''[[techno music]]'' – [[teddyboyd]] – [[teema (muusika)|teema]] – [[teema variatsioonidega]] – [[teine Briti invasioon]] – [[teisendusteooria]] – [[teismeliste popp]] – [[teine viiul]] – [[tekno]] – [[temperatsioon]] – [[tempereerimine]] – [[tempereeritud häälestus]] – [[tempo]] _ ''[[Tenorlied]]'' – [[tenorsaksofon]] – ''[[tenuto]]'' – [[teremin]] – [[terts (muusika)|terts]] – [[tertsdeetsim]] – [[tertskvartakord]] – [[tertsett]] – [[tertsett (žanr)]] – [[tertsis mängimine]] – [[tervepaus]] – [[tervetaktipaus]] – [[tessituur]] – [[tetrakord|tetrahord]] – [[tetrakord]] – [[ti]] – [[tibutants]] – ''[[tiento]]'' – [[tigu (muusika)|tigu]] – [[tiibklaver]] – [[timpan]] – [[tintinnabuli]] – [[tokaata]] – [[tom-tom]] – [[tonaalne helirida]] – [[tonaalne laad]] – [[tonaalne muusika]] – [[tonaalsus]] – [[töölaulud]] – [[Toomas-koor]] – [[toon (muusika)|toon]] – [[toonika]] – [[tooniline suurus]] – [[töötlus (muusika)|töötlus]] – ''[[top (muusika)|top]]'' – [[topelt-tertsid]] – [[torm ja tung]] – [[torre]] – [[torukellad]] – [[torupill]] – ''[[tour]]'' - ''[[tractus]]'' – "[[Traktaat harmooniast]]" – ''[[trance]]'' – [[transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] – [[transponeerimine]] – [[transponeeriv muusikainstrument]] - [[trap-muusika]] – ''[[trecento (muusika)]]'' – ''[[tre corde]]'' – [[treen]] – [[tremolo]] – [[tremolo-kang]] – [[trend]] – [[trendimuusika]] – [[triangel]] – [[tribüün]] – [[triller]] – [[triloogia]] – [[trio]] – [[trio (žanr)|trio]] – [[triool]] – [[Tristani-akord]] – [[tritoon]] – [[trombonist]] – [[tromboon]] – [[trompet]] – [[trompetist]] – [[troop (muusika)|troop]] – [[trubaduur]] – [[trummar]] – [[trummikomplekt]] – [[trummimasin]] – [[trummimängija]] – [[trummipulgad]] – [[trummitüdrukud]] – [[truväär]] – [[tsent]] – [[tsesuur]] – [[tsirkusemuusika]] – [[tsitter]] – [[tsükkel]] – [[tšastuška]] – [[tšatša]] – [[tšelesta]] – [[tšello]] – [[tšellokontsert]] – [[tšellosonaat]] – [[tugiheli]] - [[tuplet]] – [[tušš (muusika)|tušš]] – [[tuuba]] – [[tuulekannel]] – [[tuulepõhi]] – [[tuur (muusika)|tuur]] – [[tähtnimetus]] - [[täiskadents]] – [[täisnoot]] – [[täistoonhelirida]] – [[tämber]] - [[töölaul]] – [[tüdrukutebänd]] – [[Türgi muusika]] – ''[[txalaparta]]'' ==U== ''[[u.c.]]'' – [[ukulele]] – [[ulatus]] – ''[[una corda]]'' – [[undeetsim (muusika)|undeetsim]] – ''[[underground music]]'' – [[unisoon]] – ''[[unplugged]]'' – [[Mälupulk|USB-mälupulk]] – [[ut]] – [[uud]] – [[uus Viini koolkond]] – [[uusbarokk]] – [[uusklassitsism]] – [[uuskomplekssus]] – [[uusromantism]] – [[uusvokalism]] ==V== [[heliaste|V aste]] – [[vaatus]] – [[vaba laad]] – [[polüfoonia|vaba stiili polüfoonia]] – [[vagant]] – [[vaikus]] – [[vaimulik muusika]] – [[valged klahvid]] – [[Valgevene muusika]] – [[valgusmuusika]] – ''[[valiha]]'' – [[valsirütm]] – [[valss]] – [[vanaaja muusika]] – [[vanamuusika]] – [[vanamuusikaansambel]] – [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] – [[variatsioon (muusika)|variatsioon]] – [[variatsioonid (muusika)|variatsioonid]] – [[variatsioonivorm]] – [[VCD]] – [[veerandnoot]] – [[veerandpaus]] – [[vene muusika]] – [[Veneetsia koolkond]] – [[Venemaa muusika]] – [[vesper (muusika)|vesper]] – [[heliaste|VI aste]] – [[vibraato]] – [[vibrafon]] – ''[[vibrato]]'' – [[vihuela]] – [[heliaste|VII aste]] – [[Viini klassikaline koolkond]] – [[viiul]] – [[viiuldaja]] – [[viiuli perekond]] – [[viiulikontsert]] – [[viiulisonaat]] – [[viiulivõti]] – [[Vikerraadio]] – [[vilepill]] – [[villancico]] – [[villanella]] – [[villota]] – [[vinüülplaadimängija]] – [[vinüülplaat]] – [[vioola]] – ''[[viola d'amore]]'' – ''[[viola da gamba]]'' – ''[[violino]]'' – ''[[violoncello]]'' – [[vioola]] – [[viola da gamba]] – [[violoon]] – [[virbel]] – [[virbliplank]] – [[virelai]] – [[Virgin]] – [[virginaal]] – [[virtuoos]] – [[virtuoossus]] – [[visand (muusika)|visand]] – ''[[visual kei]]'' – [[Viva (telekanal)|Viva]] – ''[[vivace]]'' – [[vokaalansambel]] – [[vokaalansambel (žanr)]] – [[vokaal-instrumentaalansambel]] – [[vokaalmuusika]] – [[vokaalpolüfoonia]] – [[vokaalsümfooniline muusika]] – [[vokaalteos]] - [[vokaaltreener]] – [[vokaliis]] – [[laulja|vokalist]] – ''[[volti subito]]'' – ''[[voluntary]]'' – [[vuvuzela]] – [[Võimas Rühm]] – [[võimendus]] – [[võrdtempereeritud häälestus]] – [[võtmemärgid]] – [[vähendatud juhtseptakord]] – [[vähendatud kolmkõla]] – [[vähendatud kvart]] – [[vähendatud kvint]] – [[vähendatud oktav]] – [[vähendatud sekst]] – [[vähendatud sekund]] – [[vähendatud septim]] – [[vähendatud terts]] – [[vähikäik (muusika)|vähikäik]] – [[väike juhtseptakord]] – [[väikekannel]] – [[väike sekst]] – [[väike sekund]] – [[väike septim]] – [[väike terts]] – [[väike trumm]] – [[väikepala]] – [[väikesed kolmkõlad]] – [[väli (muusika)|väli]] – [[väljenduslaad]] – [[helivältus|vältus]] ==W== [[wagneri tuuba]] – [[Walkman]] – [[WAV]] – [[Weltmeister]] – [[Winamp]] – [[Windows Media Player]] – [[Windvd]] - ''[[witch house]]'' – ''[[wood]]'' – [[Woodstocki festival]] - [[Würschmidti komma]] ==Õ== [[õllelaulud]] – [[õpetus muusikahelidest]] ==Ü== [[ühehäälsus]] – [[võrdtempereeritud häälestus|ühtlaselt tempereeritud häälestus]] - [[üldistatud klaviatuur]] – [[üldlaulupidu]] – [[ülemheli]] – [[ülepuhumine]] ==X== ==Y== [[Yamaha]] {{Muusika navigeerimismall}} [[Kategooria:Muusika| Muusika mõisteid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] pof1xtknfbfx2x8ld37jvkb8sergvjh 1 23169 7255879 7255780 2026-10-19T15:39:35Z Sendrasendra 225202 7255879 wikitext text/x-wiki == Maakondade nimed == EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=&f2v=Y&keel=&allikas=&staatus=P&nimeliik=a2&maakond=IS&vald=&kihelkond=&asum=&of=tb] ei ole maakondade nimedes "''-sýsla''" lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on "õigem" (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC) : Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles "Gullbringa maakond". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC) :: Minu meelest tuleks kasutada just "maakondi". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Kas eesti keeles on olemas sõna "jökull"? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC) : Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ---- ''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar'' ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel'' Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde'' Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane'' kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks'' sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) ''Jõgesid on Islandil kaht liiki'' Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC) : Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC) ---- Faktid Keel: islandi Pealinn: Reykjavík President: Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister: Halldór Ásgrímsson Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 280 798 Iseseisvus :17. juuni 1944 Rahaühik:kroon (ISK) Ajavöönd: maailmaaeg Riigihümn: Lofsöngur Üldine iseloomustus Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud. Ajalugu Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad) 874-930 Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt 982 Erik Punane avastas Gröönimaa 1000 Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu- rooplasena Ameerika mandrile 1030-1120 „Rahuaeg“ 1262 Norra kuningas vallutas Islandi 1380 Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla 1402-1404 Musta surma katk 1602 Kuningas kehtestas kaubanduskeelu 1783-1785 Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 1787 Kaubanduskeelus tehti järelandmisi 1818 Rajati Rahvusraamatukogu 1863 Asustati Rahvamuuseum 1874 Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust. 1911 Asutati Islandi ülikool 1940 Briti väed saabusid Islandisse 1941 USA väed pakkusid Islandile kaitset 1946 Island liitus ÜRO-ga 1949 Island liitus NATO-ga 1951 Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping 1971 Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad 1996 Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 2000 Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks Loodus Statistika: Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad Vulkaanid: Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi. Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid. Geisrid ja kuumaveeallikad Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l kuuma vett sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest. Mets Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil kask, aga see ei tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult 1% maismaa pinnast. Loomastik: sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad tursk, piksa ja sei. Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid. Suurimad jõed, järved jne. Islandil Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss. Kliima. Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima. Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi ---- <table> <tr><td>[[Rahvaarv]] (2003)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>280 798<br>2,7 in/km&sup2;</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC) <tr><td>[[Rahvaarv]] (2005)<br>[[Rahvastiku tihedus]]</td><td>299 900<br>2,9 in/km²</td></tr> [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC) </table> ---- ''rahvaarv = 305 300 (2006) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC) ''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC) ---- Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) ---- Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST) ---- rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST) ---- ''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. : Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST) ---- Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST) ---- ''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]]. :Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST) ---- Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST) == Statistika == "Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti."" See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST) :Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST) == Artikli struktuurist ja sisust == Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks: * Peatykk "Loodus" on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki. * Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. september 2026, kell 19:58 (EEST) :Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. :Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust. :Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. "Poliitika" ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada "Riigi" alla. Igal juhul "Ametiühingud" ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST) ::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST) :::1. ja 3. punktiga olen nõus. ::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST) :: Mis puutub "Meedia" ja "Ametiyhingute" liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: "Ajalugu", "Loodus", "Rahvastik, "Majandus", "Lennujaamad", "Kaitseministeerium" - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu. :: Mulle näikse, et "Poliitika" on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused. :: Ahjaa, "Ajaloo" tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid). :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 09:07 (EEST) :::Kus Sa näed "Kaitseministeerium" ja "Lennujaamad"? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil "Riik", mitte "Poliitika". Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita. :::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST) :::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) "ametiyhingud" on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 11:56 (EEST) :::: Olen Andres. Ma ei ütle, et meedia kultuuri all tingimata vale on, aga see on traditsioonide vastane, mistõttu see on kultuuri alt raskesti leitav. See on tavaliselt olnud lähestikku tervishoiu ja haridusega. :::: Ma ei saa aru, miks ametiühingutest ei võiks eraldi osa olla. Hajutatud info on pikast artiklist raskesti leitav. Ei saa teha seda alapeatükiks, kui see ei sobi ühegi peatüki alla. Või tohib see Vikipeedias ainult eraldi artikkel. Lugeja jaoks see loogika ei tööta, et tuleb kuskile ära susata. Siis otsi nõela heinakuhjast. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) : Ahjaa, "Asend ja suurus" ning "Loodus" peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis "Geograafia ja loodus"? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. september 2026, kell 12:01 (EEST) :: Kas asend ja suurus on looduse osa? Ma olen neid küll alati eraldanud. Kogu artikkel on geograafiateemaline. Ja peale loodusgeograafia on veel majandusgeograafia, rahvastikugeograafia jne. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) ::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida "Island 2014. aasta taliolümpiamängudel" ja "Island 2018. aasta taliolümpiamängudel" (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole. ::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST) : Tahtsin veel igaks juhuks öelda, et eelnevad kommentaarid ei ole mõeldud pisendama seda sisulist väärtust, mis sa selle kaastööga lõid. Lihtsalt arutelu tolle töö parima esitlusviisi yle. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. september 2026, kell 10:02 (EEST) :: Mõni aeg tagasi ei oleks mina samuti artikli struktuuriga rahul olnud, aga nüüd arvan, et mida rohkem alapeatükke, seda huvitavam ja omanäolisem. Peatükkide järjestuse puhul eelistan Soome Vikipeedia eeskuju, kus "Asend ja suurus" ning "Loodus" oleks enne "Ajalugu".--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:10 (EEST) :Ma olen nõus, et riigiartikkel ei pea kõigest rääkima, aga sellest ei järeldu, millest ta peaks rääkima. :Kas ma oleksin pidanud maakonnad lihtsalt ära kustutama? Praegu veel ei ole lehte, kuhu need panna. :Seal, kus on liiga detailne, tuleb teha alamartikkel. :Islandi keelest ei pea siin rääkima, kuigi õigupoolest miks mitte. See tundub küll olevat kultuuri osa. Aga mul ei ole midagi selle vastu, et liita see alapeatükk keele artikliga. :Kui meil oleks artikkel [[Island olümpiamängudel]], siis ei oleks neid linke tarvis. Kui kohe näidata, millised artiklid on olemas, siis minu meelest see ongi ülevaatlik. Muide spordi osa on lõpuni toimetamata. -- :Ma olen ka nõus, et olulist ja ebaolulist on tarvis eristada, aga minu meelest see on peenhäälestus. Jämedam töö, nagu materjali lisamine, on minu meelest prioriteetne. Igatahes ma ei suuda neid asju korraga teha. :Island on minu meelest hea näide: kui me loodust ja asendit ei tea, siis me ei mõista ka ajalugu. Aga peatükkide järjestusel ei ole erilist tähtsust, kui on korralik sissejuhatus. Iseasi, kui artikkel on nii lühike, et selle saab järjest läbi lugeda. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 4. september 2026, kell 05:32 (EEST) ::Ajaloo all tuleb ju ka välja, et tegemist on eraldipaikneva saarega, mis asustati võrdlemisi hiljuti. Mina küll sooviks seal näha ühte täiendavat [ava]lõiku, mis räägiks ka inimasustuse eelsest ajast, sest ajalugu ei pea tingimata vaatama ainult inimajaloo vaates. Saaks kirjutada umbes, et "Island paikneb Kesk-Atlandi mäestikus, kus Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam eralduvad teineteisest kiirusega umbes 2,5 cm aastas. Saar hakkas moodustuma 20 miljonit aastat tagasi. Täpne aeg, millal inimesed saarele esmakordselt jõudsid, ei ole selge, kuid Island püsis ühe maailma viimase suurema asustamata saarena (Uus-Meremaa ja Madagaskari kõrval)." ::See peenhäälestamise osa on sedavõrd ajamahukas ja artikli kvaliteedi seisukohalt oluline, et ma seda teisejärguliseks ei peaks. Küll on mõistetav, et korraga kõike teha ei saa ja materjalidest läbi närimine võtab aega. Pigem ongi märkused selle suunitlusega, et millele peaks tulevikus artiklit arendades tähelepanu pöörama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 18:10 (EEST) :::Ma ei mõelnudki, et (materjali jaotuse) peenhäälestus on teisejärguline, vaid et seda saab teha siis, kui materjal ja ka alamartiklite materjal enam-vähem koos on. Otsene toimetamine tuleb muidugi kohe ära teha. Aga selle, mis Sa siin ette panid, võid ise sisse panna. Seda, et Islandi saar oli üks viimaseid suuremaid asustamata saati, ei ole praegu üldse sees. Geoloogilisest ajaloost võib Islandi ajaloo artiklis pisut rääkida küll, aga siin see võib-olla dubleeriks ilmaasjata geoloogilise ehituse osa. Muide, mõnikord ma olen riigiartiklites mingeid lõike meelega dubleerinud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. september 2026, kell 14:00 (EEST) ::::Kui artikkel on pikk, siis näib ka mulle mõistlik mingeid asju dubleerida. Seda enam, et reeglina ei loe keegi tervet artiklit, vaid otsib sealt konkreetset kohta. ::::Keerukus tuleb paljuski ka sellest, et teistel kaastöölistel pole aimu, millal on materjal nö koos (või millal materjali lisaja otsustab käega lüüa). Kui aga ootama jääda, millal materjali rohkem ei lisandu, siis tulevad juba teised artiklit peale ja sellega enam tegeleda ei jõua või läheb see sootumaks meelest. Ehk keeruline on eri kasutajate vahel tööd kooskõlastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 18:38 (EEST) ::::Sellel artiklil on laias laastus ring peal, kuigi osa peatükke on veel puudu ja täiendusi on tarvis teha, sealhulgas viiteid. Kui keegi tahab aidata, tehke valdkonnaartikleid. Ma katsun seekord valdkonnaartiklitega mitte oodata, siis näeb põhiartikkel paremini välja. Sissejuhatust võib muidugi lühendada, aga tuleb kontrollida, kas allpool on see sisu olemas, ja vajaduse korral see allapoole panna. Maakonnad võib välja viia, aga selleks tuleb haldusjaotuse artikkel teha. Keele võib islandi keele artikliga liita, aga jälle peab vaatama, et midagi kaotsi ei läheks. Aga üldiselt riigiartiklit ei saa lühendada, kui valdkonnaartiklit ei ole. Kas peaks valdkonnaartiklitest alustama? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 11:27 (EEST) ---- Kuhu link [[Metro (restoranikett)]] siis sobiks? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 10:48 (EEST) :Kas [[Islandi restoranid]] oleks sobiv link? Sellise artikli ma saaksin praegu teha. Kui ei, mis siis oleks? :Muide, kui vaadata Islandi ettevõtete kategooriat, ega siis ka asi parem välja ei näe. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 11:01 (EEST) ::"Metro (restoranikett)" ei sobi linkimiseks eriti kuskile. Selle saaks küll linkida artiklist [[McDonald's]], kuid see eeldaks enne mõningast laiendamist selles osas, et [[:en:List of countries with McDonald's restaurants#Former locations|kust on lahkutud]]. Samuti saaks selle linkida artikli [[:en:Vkusno i Tochka]] juurest, kui see eestikeelsesse Vikipeediasse tuua. Aga kõik ei pea olema ka kuskilt lingitud. Samuti on sellele korduvalt tähelepanu juhitud, et sobimatuid "Vaata ka" linke ei tohiks lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 15:53 (EEST) :::Neid linke peetakse sobimatuks sellepärast, et nad jätavad astmeid vahele. Siis on Islandi ettevõtete kategooria siin samamoodi sobimatu, miks Sa siis sellega ei võitle? :::Asi pole üldse selles, et kuskil peab link olema. Mina näen seda Islandi teemana, ja mõte on hoopis selles, et kui sellest artiklist alustada, siis peaks saama linkide kaudu jõuda kõikide Islandi-teemaliste artikliteni. :::Kuidas ei sobi? Ma olen valmis kirjutama artikli "Islandi restoranid", seal oleks link tekstist. Sel juhul ma paneksin "Islandi restoranid" siin "Vaata ka" alla. Ma küsisin, kas see link siia sobiks, vasta siis. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 18:10 (EEST) ::::Ingliskeeles Vikipeedias on [[:en:List of restaurants in Iceland]], aga ma pole kindel, kas sellest ikka annab mingit mõistlikku artiklit kokku seada (või kas seda üldse vaja on). ::::Mille poolest on [[:Kategooria:Islandi ettevõtted|Islandi ettevõtete kategooria]] sobimatu? See ei ole Islandil tegutsev ettevõte? ::::Lihtne lahendus oleks lisada foto ja linkida pildiallkirjaga. ::::Sa pingutad linkide teemaga väga tõsiselt üle. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 21:11 (EEST) :::::Seal on ka Islandi Michelini tärnidega restoranide loend. Seal on küllalt materjali, et saaks artikli. :::::Ma tahaksin, et asi oleks süstemaatiline. :::::Mulle tundub, et restoraniikett ei ole kaalu poolest nende teiste ettevõtetega samaväärne. Tekib umbes samasugune efekt nagu siin. See peaks olema pigem Islandi restoranikettide kategoorias. :::::Kui artiklid ise on vajalikud, miks siis ülevaateartikkel ei peaks vajalik olema? :::::Ma küsin veel kord: kas [[Islandi restoranid]]e link sobib sellesse artiklisse või peaks siin olema link veel kõrgema tasandi artiklile? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. oktoober 2026, kell 23:23 (EEST) :::Tarvilik vaheartikkel oleks [[Islandi köök]] (meil on küll [[Uus Põhjala toit]], kus on juttu ka Islandi köögist). :::Kas Islandi ettevõtted peaks olema sama suurusega? Ega [[Andorra]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] pole ka ligilähedaseltki sama kaalukategooria tegijad, aga mõlemad klassifitseeruvad riikideks. Kõik artikliväärilised Islandi ettevõtted saab südamerahuga samasse kategooriasse kokku panna. Pole ka vajadust tekitada suurel hulgal alamkategooriaid, kui neisse ei jagu artikleid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 01:23 (EEST) ::::Ma saan sellest kategooriate loogikast aru küll, aga kõrvaltpilgus tundub asi ikkagi imelik. Siin on ju ka nii. Minu silmis on Metro paigutamine siia "Vaata ka" alla ka loogiline. VillaK tegi isegi niisuguseid vahekategooriaid, kus pole ühtegi artiklit. Siis Sa ei öelnud, et midagi valesti on. ::::[[Islandi köök]] on muidugi vajalik, aga restoranid ei ole selle teema. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 01:43 (EEST) :::Kategooria on nagu loend, kuhu saab toppida kõik, mis aga mingile kriteeriumile vastab. Entsüklopeediartikkel aga loend pole. Mulle näib see üsna ilmne erisus ja seepärast jääb mulle segaseks, et mis siin selgitust vajaks. :::Veel segasemaks jääb aga, et kuidas on võimalik pidada loogiliseks soovi seostada artiklit "Island" ühe sealse pisiettevõttega, aga märgmisväärselt spetsiifilisemas Islandi ettevõtete loendis (millena kategooriat vaadelda võib) ei tahaks sa nii pisikest ettevõtet loetleda? Mida??? :::Ma ei tea, mis vahekategooriatest sa räägid ning ma tõesti ei jõua ka iga muudatust üle vaadata. :::Islandi köögi alla saab rääkida laiemalt saare toidukultuurist, sh restoranikultuurist ning kiirsöögikohtadest. Nt sellest, et saare kaugus muust maailmast teeb asjajamise kohati kalliks, mille üheks näiteks võib tuua McDonald'si otsuse loobuda seal tegutsemisest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 03:51 (EEST) ::::Ülevaateartiklite plokid on meil enamasti tellingutes, sellepärast ongi meil ripakil artikleid. Püüan jõudumööda seda lünka täita ja prioriseerin ülevaateartikleid. ::::Pane tähele, et ma eristan loogilisust ja seda, et ei jää imelikku muljet. Minu silmis on loogiline nii Metro panemine Islandi ettevõtete alla kui ka selle panemine siia "vaata ka". Mõlemal juhul tuleb imelik mulje sellest, et mingid vaheastmed on puudu. Samamoodi, kui oleks rohkem artikleid, siis ::::Sellest, et ma panin [[kabe]] alla lingi artiklile ühest kirikabe võistlusest, tuli suur ja terav arutelu, aga vaheastmeid siiamaani ei ole, pole isegi artiklit [[Kirikabe]]. Ja kui lugeda artiklit [[kabe]], siis ei saagi teada, et meil on palju artikleid kirikabe võistluste kohta. Ta väitis, et kategooriad täidavad paremini seda funktsioni. Nojah, kategooriaid on kergem teha kui artikleid, aga sellise lünklikkuse korral on ka kategooriad imelikud. Ma leian, et kategooriate olemasolu ei õigusta hierarhiliselt ja võretaoliselt ehitatud teemaplokkide puudumist. ::::Minu meelest köögi alla käib see, mida söögiks tehakse, mitte restoranid. Ma ei tea, mis asi on toidukultuur. Minu mure on see, et kui ma teen restoranide artikli (neid ei ole minu meelest nii palju, et oleks mõtet loendit teha), sii Sa ei luba seda "vaata ka" alla panna ja probleem jääb alles. Ja kui sellist artiklit pole tarvis, siis kustutad ära ka veel. Sellest, kui raske on Islandil restorani pidada, võib küll restoranide artiklis rääkida, see ongi majanduse teema. Artiklis pole praegu sobivat kohta, kuhu linki panna, ja restoranidest riigi artiklis rääkida tundub liiga spetsiifiline. Sellest, kuidas riik sõltub toiduainete sisseveost, sobib riigi artiklis tuleb seda ka mainida. Köögi artiklis tuleb ka muidugi nendel teemadel kirjutada, sest köök sõltub sellest, mida saada on. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:55 (EEST) f90emqemubkybpnduugnbkbb4ij1x6z 0 28195 7256192 6373546 2026-10-20T07:47:02Z Andrus Kallastu 1157 7256192 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Musical_keyboard.png|thumb|Kolme[[oktav]]ine klaviatuur]] '''Klaviatuur''' ehk '''klahvistik''' on [[muusika]]s [[klahvpill]]i osa. [[Klahv]]i vajutamisel tekib [[heli]]. Klahvid on järjestatud [[helikõrgus]]e järjekorras: [[vasak]]ul on madalamad (väiksema [[helisagedus]]ega) ning [[parem]]al kõrgemad (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[valge]]test ja [[must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on [[pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on [[puhas oktav]]. Kõige varasem teadaolev klaviatuur oli [[vesiorel]]il. ==Vaata ka== * [[Manuaal]] ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Keyboard Keyboard. – Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Klahvpillid]] [[Kategooria:Pillide osad]] c5dmhslm5mg5r6hhlk1xfm72j0t8f4x 7256245 7256192 2026-10-20T10:00:56Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7256245 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Musical_keyboard.png|thumb|Kolme[[oktav]]ine klaviatuur]] '''Klaviatuur''' ehk '''klahvistik''' on [[muusika]]s [[klahvpill]]i osa. [[Klahv]]i vajutamisel tekib [[heli]]. Klahvid on järjestatud [[helikõrgus]]e järjekorras: [[vasak]]ul on madalamad (väiksema [[helisagedus]]ega) ning [[parem]]al kõrgemad (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[valge]]test ja [[must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on [[pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on [[puhas oktav]]. Kõige varasem teadaolev klaviatuur oli [[vesiorel]]il. ==Vaata ka== * [[Manuaal]] * [[Halberstadti klaviatuur]] * [[Isomorfne klaviatuur]] ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Keyboard Keyboard. – Xenharmonic Wiki] [[Kategooria:Klahvpillid]] [[Kategooria:Pillide osad]] j4mxnfrktnehi2da180gtali88pw37a 0 30848 7256254 7174680 2026-10-20T10:24:11Z Velirand 67997 7256254 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Espoo | hääldus = | nimi1_keel = soome | nimi1 = Espoo | nimi2_keel = rootsi | nimi2 = Esbo | pilt_üldvaade = Espoo Montage 1.jpg | vapp = Espoo.vaakuna.svg | vapi_link = [[Espoo vapp]] | elanikke = 325 716 (31.12.2025) | asendikaardi_pilt = Espoo sijainti Suomi.svg | osm = pind }} '''Espoo''' (['espoo]; [[rootsi keel|rootsi]] ''Esbo'') on [[linn]] [[Soome]]s [[Soome laht|Soome lahe]] põhjakaldal. See piirneb [[Kirkkonummi vald|Kirkkonummi valla]], [[Vihti vald|Vihti valla]], [[Nurmijärvi vald|Nurmijärvi valla]], [[Vantaa]] linna, [[Helsingi]] linna ja [[Kauniainen|Kauniaise]] linnaga. Viimane asetseb Espoo linna sees. Espoo kuulub [[Suur-Helsingi]] koosseisu ja 2025. aasta keskpaiga seisuga elas linnas 325 716&nbsp;inimest, millega see on rahvaarvult teine omavalitsus Soomes. == Ajalugu == Piirkonnast on leitud inimasutuse jälgi, mis ulatuvad tagasi aega 6000 eKr.<ref name="History">[https://web.archive.org/web/20210120045555/https://www.espoo.fi/en-US/City_of_Espoo/Information_about_Espoo/History History of Espoo] (veebiarhiivis)</ref> Aastal 1490 ehitati piirkonda esimene kivikirik.<ref name="History" /> Espoo arengut soodustas [[Suomenlinna merekindlus]]e rajamine 18. sajandil ja [[Helsingi]] muutmine [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigi]] uueks pealinnaks 19. sajandi algul.<ref name="History" /> Linna piiresse jääb mitmeid endisi mõisu, millest üks tähelepanuväärsemaid on [[Espoo mõis]]. Veel asub seal näiteks [[Alberga mõis]]. Espoo sai alevi staatuse [[1963]]. aastal ja linnaõigused [[1972]]. aastal.<ref>[https://www.helsinginseutu.fi/hs/fi/kaupunkitieto/espoo+lyhyesti/espoo+lyhyesti Espoo lyhyesti]. Helsingin Seutu</ref> == Haldusjaotus == Espoo jaguneb järgmisteks piirkondadeks: [[Põhja-Espoo]], [[Suur-Espoonlahti]], [[Suur-Kauklahti]], [[Suur-Leppävaara]], [[Suur-Matinkylä]], [[Suur-Tapiola]] ja [[Vana-Espoo]]. Piirkonnad jagunevad omakorda linnaosadeks. == Haridus ja teadus == Espoos asuvad [[Aalto Ülikool]] ja [[Soome Tehnikauuringute Keskus VTT]]. == Majandus == Seal asuvad ka mitme suurfirma, sealhulgas [[Neste]], [[Nokia]], [[HMD Global]]i, [[Tietoevry]], [[KONE]], [[Fortum]]i, [[Orion Corporation]]i, [[Outokumpu]] ja [[Foreca]] peakorterid. [[Lahnus]]e linnaosas asub [[Serena]] veepark, mis on Põhjamaade suurima siseveepark ning ühtlasi on üks populaarsemaid reisisihtkohti Lõuna-Soomes. == Transport == Espood läbib kaks suurt maanteed: Helsingisse viiv [[Länsiväylä]] (osa riigimaanteest 51) ja riigimaantee 1, mis kulgeb Helsingist Turkusse. Linna ulatub [[Helsingi metroo]], täpsemalt selle pikendus [[Länsimetro]], mille ehitamist alustati 2008. aastal ja mis avati 18. novembril 2017. Samuti kulgeb linnast läbi raudtee ning sinna jääb mitmeid peatusi (sh [[Espoo raudteejaam]]). == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Irving (Texas)|Irving]], [[Ameerika Ühendriigid]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nõmme]], [[Eesti]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]], [[Hiina]] * {{Riigi ikoon|Island}} [[Skagafjörður]], [[Island]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Osan]], [[Lõuna-Korea]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Kongsberg]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Kristianstad]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Køge]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Krõvõi Rih]], [[Ukraina]] * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Esztergom]], [[Ungari]] == Vaata ka == * [[Espoo linnaosade loend]] * [[Espoo konventsioon]] * [[Leikki muuseum]] * [[Sello]] * [[Hevosenkenkä teater]] * [[Gallen-Kallela muuseum]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat}} * [https://www.espoo.fi/fi Espoo koduleht]. Soome keeles {{Espoo linnaosad}} {{Uusimaa}} [[Kategooria:Espoo| ]] [[Kategooria:Uusimaa maakonna vallad]] [[Kategooria:Soome linnad]] 91j0jmegjun2n0maj9zkmcq4jlcns2h 0 31270 7255870 7255412 2026-10-19T14:15:03Z Kalle 51 7255870 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Nr.</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>6</th><th>7</th><th>8</th><th>Geimid</th><th>Võite</th><th>Koht</th></tr> <tr><td>1</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>11:14</td><td>3</td><td>5.</td></tr> <tr><td>2</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>3:2</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>11:15</td><td>3</td><td>6.</td></tr> <tr><td>3</td><td>[[USA]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>4:21</td><td>0</td><td>8.</td></tr> <tr><td>4</td><td>[[Jaapan]]</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>1:3</td><td>19:3</td><td>6</td><td>2.</td></tr> <tr><td>5</td><td>[[Mehhiko]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td></td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>7:18</td><td>1</td><td>7.</td></tr> <tr><td>6</td><td>[[Peruu]]</td><td>3:0</td><td>2:3</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td></td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>12:15</td><td>3</td><td>4.</td></tr> <tr><td>7</td><td>[[Poola]]</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td>3:1</td><td></td><td>0:3</td><td>15:11</td><td>5</td><td>3.</td></tr> <tr><td>8</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>3:0</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>21:3</td><td>7</td><td>1.</td></tr> </table> 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] mn2d9f2xi2alx93yee0m2jjd1m4geps 7255873 7255870 2026-10-19T14:34:59Z Kalle 51 7255873 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotasid avamängu USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 1964]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Nr.</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>6</th><th>7</th><th>8</th><th>Geimid</th><th>Võite</th><th>Koht</th></tr> <tr><td>1</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>11:14</td><td>3</td><td>5.</td></tr> <tr><td>2</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>3:2</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>11:15</td><td>3</td><td>6.</td></tr> <tr><td>3</td><td>[[USA]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>4:21</td><td>0</td><td>8.</td></tr> <tr><td>4</td><td>[[Jaapan]]</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>1:3</td><td>19:3</td><td>6</td><td>2.</td></tr> <tr><td>5</td><td>[[Mehhiko]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td></td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>7:18</td><td>1</td><td>7.</td></tr> <tr><td>6</td><td>[[Peruu]]</td><td>3:0</td><td>2:3</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td></td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>12:15</td><td>3</td><td>4.</td></tr> <tr><td>7</td><td>[[Poola]]</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td>3:1</td><td></td><td>0:3</td><td>15:11</td><td>5</td><td>3.</td></tr> <tr><td>8</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>3:0</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>21:3</td><td>7</td><td>1.</td></tr> </table> 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] hjf709futahnrb5suj8wqegrnkvvl3n 7255875 7255873 2026-10-19T14:37:09Z Kalle 51 7255875 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Võrkpall 1968. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|50px|Võrkpall]] [[Pilt:1968_Mexico_emblem.svg|100px|Mexico 1968]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mehhiko]], [[ Mexico City]] |- | '''<''': '''[[Võrkpall 1964. aasta suveolümpiamängudel|Tokyo 1964]]''' | '''[[Võrkpall 1972. aasta suveolümpiamängudel|München 1972]]''' :'''>''' |} '''[[Võrkpall]] [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el''' [[México]]s [[13. oktoober|13.]]–[[26. oktoober|26. oktoobrini]]. 19. [[suveolümpiamängud]]el Mehhikos toimunud olümpiavõrkpalliturniir oli olümpiamängude ajaloo 2. võrkpalliturniir. Võistlusi peeti nii meeste kui ka naiste võistkondadele, osales 10 meeste ja kaheksa naiste võistkonda. Kõik kohtumised mängiti ringturniiri formaadis. Nõukogude Liit kaotas avamängu USA-le viies setis, kuid jäid seejärel võitmatuks ja kaitsesid oma tiitlit. Hõbemedali pidi otsustama settisuhe. Jaapan kaotas kolmandal võistluspäeval Tšehhoslovakkiale tiebreakis, kuid kaotas kokku vaid kuus setti ja lõpetas seetõttu teisena. Võõrustajamaa Mehhiko jäi võiduta. == Kvalifikatsioon == Osalevate riikide kvalifikatsioon põhines algselt varasematel olümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel. [[Ida-Euroopa]] riikide boikoti tõttu 1967. aasta naiste võrkpalli maailmameistrivõistlustel tekkis aga eriline olukord. [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|FIVB]] korraldas neile võistkondadele kahe olümpiakvalifikatsioonikoha selgitamiseks lisaturniiri. See toimus [[Slavonski Brod]]is 1967. aasta septembri lõpus. == Võistluste formaat == Meeste võistlusel mängisid kõik kümme kvalifitseerunud võistkonda ühes alagrupis ringturniiri formaadis. Selle vooru edukaim võistkond tuli olümpiavõitjaks, alagrupi teine võitis hõbemedali ja kolmas pronksmedali. Naiste võistlusel mängis kaheksa võistkonda sama formaadiga. ==Medalitabel== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik ([[Mehhiko]]) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[1964. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 1964]] [[Pilt:Olympic pictogram Volleyball (indoor).png|40px|Võrkpall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||2||0||0||2 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}}||0||2||0||2 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||0||1 ||1 |- |4.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku (4 riiki)|| 2 || 2 || 2 || 6 |} == Mehed == [[Olümpiavõitja]] [[1964]]: NSV Liit.<br> 10 meeskonda. Turniirist loobusid [[Aafrika]] meister [[Tuneesia]] ja [[Rumeenia]]. Neile asendajate otsimisel ütlesid ära [[Alžeeria]], [[Jugoslaavia]], [[Ungari]] ja [[Holland]]. Asendusmeeskondadeks said Bulgaaria ja Belgia. {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" !width=50 | Koht tabelis !width=180| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|NSVL}} !width=20 | {{riigi ikoon|Jaapan}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksa DV}} !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] !width=20 | [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1967–1971).svg|24px|Bulgaaria]] !width=20 | {{riigi ikoon|USA}} !width=20 | {{riigi ikoon|Belgia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Brasiilia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Mehhiko}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-bgcolor="#F7F6A8" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|NSVL}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' || '''3:0'''||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' || '''3:1''' || 9||8||1 ||26:8 ||464:326||'''17''' |-bgcolor="#DCE5E5" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jaapan}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' || '''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||7 ||2||24:6|| 430:258 || '''16''' |-bgcolor="#FFDAB9" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |0:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3||'''3:2'''|| '''3:1''' || '''3:0'''|| '''3:2''' || '''3:0''' ||9 ||7||2 ||22:15 ||454:417 ||'''16''' |- |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksa DV}} |2:3|| 0:3||2:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2'''|| '''3:0''' || '''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' ||9 ||6||3 ||22:12 ||449:374 ||'''15''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px|Poola]] [[Poola]] |0:3|| 0:3||'''3:1''' || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0'''|| '''3:0'''||'''3:0''' ||'''3:1''' ||9 ||6||3 ||18:11 ||371:281 ||'''15''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| [[Pilt:Flag_of_Bulgaria_(1948–1967).svg|24px|Bulgaaria]] [[Bulgaaria]] | 0:3 ||0:3 ||2:3||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X || '''3:2''' || '''3:0'''||'''3:0''' || '''3:0''' ||9 ||4 ||5 ||16:17 ||379:385||'''13''' |- |'''7.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|USA}} |'''3:2'''|| 0:3||1:3 || 0:3|| 0:3||2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' || '''3:1''' ||9 ||4||5 ||15:18 ||383:414 ||'''13''' |- |'''8.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Belgia}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 || 0:3 || 0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:2''' ||9 ||2||7 ||6:24 ||239:417||'''11''' |- |'''9.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Brasiilia}} |1:3|| 0:3||2:3 || 1:3|| 0:3||0:3||0:3 || 1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||9 ||1||8 ||8:25 ||357:469 ||'''10''' |- |'''10.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Mehhiko}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||1:3 || 0:3 || 1:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||9 ||0 ||9 ||6:27 ||289:474||'''9''' |} 1. NSV Liit: [[Oleg Antropov]], [[Vladimir Beljajev]], [[Ivan Bugajenkov]], [[Vladimir Ivanov (võrkpallur)|Vladimir Ivanov]], [[Valeri Kravtšenko]], [[Jevgeni Lapinski]], [[Vasilius Matuševas]], [[Viktor Mihhaltšuk]], [[Georgi Mondzolevski]], [[Juri Pojarkov]], [[Eduard Sibirjakov]], [[Boriss Tereštšuk]].<br> 2. Jaapan: [[Naohiro Ikeda]], [[Masayuki Minami]], [[Katsutoshi Nekoda]], [[Mamoru Shiragami]], [[Isao Koizumi]], [[Kenji Kimura]], [[Yasuaki Mitsumori]], [[Jungo Morita]], [[Tadayoshi Yokota]], [[Seiji Ohko]], [[Tetsuo Sato]], [[Kenji Shimaoka]].<br> 3. Tšehhoslovakkia: [[Antonín Prochazka]], [[Jiři Svobodo]], [[Lubomir Zajiček]], [[Josef Musil]], [[Karel Smolka]], [[Vladimir Petlak]], [[Petr Kop]], [[Frantiček Sokol]], [[Bohumil Golian]], [[Zdenek Groessl]], [[Pavel Schenk]], [[Drahomir Koudelka]]. == Naised == Olümpiavõitja 1964: Jaapan.<br> 8 naiskonda. <table border = 1> <tr bgcolor="#efefef"><th>Nr.</th><th>Riik</th><th>1</th><th>2</th><th>3</th><th>4</th><th>5</th><th>6</th><th>7</th><th>8</th><th>Geimid</th><th>Võite</th><th>Koht</th></tr> <tr><td>1</td><td>[[Lõuna-Korea]]</td><td></td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>11:14</td><td>3</td><td>5.</td></tr> <tr><td>2</td><td>[[Tšehhoslovakkia]]</td><td>1:3</td><td></td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>3:2</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>11:15</td><td>3</td><td>6.</td></tr> <tr><td>3</td><td>[[USA]]</td><td>1:3</td><td>1:3</td><td></td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>1:3</td><td>4:21</td><td>0</td><td>8.</td></tr> <tr><td>4</td><td>[[Jaapan]]</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>1:3</td><td>19:3</td><td>6</td><td>2.</td></tr> <tr><td>5</td><td>[[Mehhiko]]</td><td>0:3</td><td>0:3</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td></td><td>2:3</td><td>2:3</td><td>0:3</td><td>7:18</td><td>1</td><td>7.</td></tr> <tr><td>6</td><td>[[Peruu]]</td><td>3:0</td><td>2:3</td><td>3:1</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td></td><td>1:3</td><td>0:3</td><td>12:15</td><td>3</td><td>4.</td></tr> <tr><td>7</td><td>[[Poola]]</td><td>3:2</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>0:3</td><td>3:2</td><td>3:1</td><td></td><td>0:3</td><td>15:11</td><td>5</td><td>3.</td></tr> <tr><td>8</td><td>[[NSV Liit]]</td><td>3:0</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:1</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td>3:0</td><td></td><td>21:3</td><td>7</td><td>1.</td></tr> </table> 1. NSV Liit: [[Ljudmila Buldakova]], [[Tatjana Veinberga]], [[Valentina Vinogradova]], [[Vera Dujunova|Vera Galuška]] (aastast 1969 kuni surmani Dujunova), [[Vera Lantratova]], [[Galina Leontjeva]], [[Ljudmila Mihhailovskaja]], [[Tatjana Ponjajeva]], [[Inna Rõskal]], [[Roza Salihhova]], [[Tatjana Sarõtševa]], [[Nina Smolejeva]].<br> 2. Jaapan: [[Setsuko Yoshida]], [[Suzue Takayama]], [[Toyoko Iwahara]], [[Youko Kasahara]], [[Aiko Onozawa]], [[Yukiyo Kojima]], [[Sachiko Fukunaka]], [[Kunie Shishikura]], [[Setsuko Inoue]], [[Sumio Oinuma]], [[Makiko Furukawa]], [[Keiko Hama]].<br> 3. Poola: [[Krystyna Czajkowska]], [[Jozefa Ledwig]], [[Elzbieta Porzec]], [[Wanda Wiecha]], [[Zofia Szczesniewska]], [[Krystyna Jakubowska]], [[Lidia Chmielnicka]], [[Barbara Niemczyk]], [[Halina Aszkielowicz]], [[Krystyna Krupa]], [[Jadwiga Ksiazek]], [[Krystyna Ostromecka]]. {{Võrkpall olümpiamängudel}} [[Kategooria:1968. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Võrkpall olümpiamängudel]] 6tvnn8r6vg2vmrvvz5vyf4j29hfk1st 0 31732 7256041 6743490 2026-10-19T20:44:22Z Kuuskinen 33651 7256041 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Lago Maggiore | pildi_nimi = LagoMaggiore.jpg | pildi_seletus = Lago Maggiore [[Laveno-Mombello]] juures | valgla_riigid = [[Itaalia]], [[Šveits]] | suubuvad = [[Maggia jõgi|Maggia]], [[Ticino jõgi|Ticino]], [[Toce jõgi|Toce]], [[Tresa jõgi]] | voolab_välja = Ticino | valgla_suurus = | järve_pindala = 212,5 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 64,37 | suurim_laius = 10 | keskmine_sügavus = 177,4 | suurim_sügavus = 372 | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = }} '''Lago Maggiore''' [l'aago madž'oore] (itaalia keeles 'suurem järv') on järv Põhja-[[Itaalia]]s ja [[Šveits]]is. Järve pindala on ligikaudu 213 km², suurim sügavus 372 m ja maht 37 km³. Järv asub 193 meetri kõrgusel üle merepinna ja tema [[valgala]] on 6600 km². Järve läänekallas asub [[Piemonte]]s ja idakallas [[Lombardia]]s. Järve kaldal asub Šveitsi kõige madalam punkt. Lago Maggiore on Itaalia kolmest suurest alpijärvest kõige läänepoolsem ja jääb suuruselt alla vaid [[Garda järv]]ele. Järve toidavad veega [[Maggia jõgi|Maggia]], [[Ticino jõgi|Ticino]], [[Toce jõgi|Toce]], [[Tresa jõgi]] ja mõned väiksemad jõed. Toce jõgi voolab välja [[Orta järv]]est ja Trsa jõgi [[Lugano järv]]est. Lago Maggiorest välja voolab Ticino jõgi, mis suubub [[Po jõgi|Po]]sse. Keskmiselt vahetub vesi järves 4 aastaga. Maggiore järv on piklik, veidi üle 64 km pikk ja 10 km lai. Ta ulatub [[Šveitsi Alpid]]esse. Järves on hulgaliselt saari. Järve kaldad muudab kauniks muuhulgas tema taimestik: seal kasvavad [[sidrunipuu]]d, [[palm]]id, [[oleander|oleandrid]], [[kameelia]]d, [[asalea]]d ning [[raudürt]] ([[ladina keel]]es ''verbena''), mille järgi sai ta oma roomaaegse nime '''Lacus Verbanus'''. Lago Maggiorel valitseb [[vahemereline kliima]], mis on pehme nii [[suvi|suvel]] kui [[talv]]el. Kliima sobib haruldaste ja [[eksoot]]iliste taimede kasvatamiseks. Järve saartele ja kaldale on rajatud hulk aedu. Kõige külastatavam on järve läänekallas, kustkaudu pääseb paremini järve keskel asuvate nn [[Borromeo saared|Borromeo paradiisisaarteni]], mis on nime saanud järve patrooni [[kardinal]] [[Carlo Borromeo]] järgi. Läänekaldal asuvad [[Arona]], [[Verbania]], [[Cannobio]] ja [[Locamo]] linn, idakaldal [[Laverno]] ja [[Luino]] linn. ==Välislingid== {{commons|Lago Maggiore}} * [http://www.maggiore.ch/ Lago Maggiore turismiinfo] (''inglise, saksa, itaalia ja prantsuse keeles'') {{koord|type=waterbody|region=IT|dim=100000}} [[Kategooria:Itaalia järved]] [[Kategooria:Šveitsi järved]] eg0kjrzt2f042vo0vpejbasab68ebs6 0 31839 7256043 3490643 2026-10-19T20:51:17Z Kuuskinen 33651 7256043 wikitext text/x-wiki {{Infokast jõgi | nimi = Ticino jõgi | pildi_nimi = Italy Pavia Ponte vecchio.JPG | pildi_seletus = [[Ponte Coperto]] sild [[Pavia]]s Ticino jõel | pildi_laius = | lähe = [[Bedretto]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Po]] jõkke | suue_NS = | suue_EW = | suue_ulatus = | valgla_maad = [[Itaalia]], [[Šveits]] | pikkus = | valgla_pindala = | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | osm = pind }} '''Ticino''' ([[itaalia keel|itaalia]] ''Fiume Ticino'', [[saksa keel|saksa]] ''Tessin Fluss'') on [[jõgi]] [[Euroopa]]s. Ta algab [[Leponti Alpid]]est [[Šveits]]is 2200 m kõrguselt. Ülemjooksul voolab itta, seejärel lõunasse. Alamjooksul pöördub jõgi läände ja suubub [[Lago Maggiore]]sse. Järvest väljunud, voolab ta [[Itaalia]]s lõunasse ja kagusse ning suubub vasakult [[Po]]sse mõni kilomeeter [[Pavia]] linnast allavoolu. [[Suue]] asub 50 m üle merepinna, mis teeb jõe languseks umbes 2150 m. Ticino on 248 km pikk. Tema [[valgla]] on 7228 km² suur. Kõrgeim koht valglas on [[Monte Rosa]] lähedal olev [[Grenzgipfel]], mis on 4618 m kõrgusel merepinnast. [[Vooluhulk]] suudmes on 69 m³/s. Šveitsis on jõele ehitatud [[hüdroelektrijaam]]. Itaalias kasutatakse jõe vett [[põllumajandus]]es (siit lähtub suur Cavouri irrigatsioonikanal). Ticino äärde jäävad Šveitsis [[Airolo]], [[Bellinzona]] ja [[Locarno]] (Lago Maggiore ääres) linnad; Itaalias [[Stresa]] (Lago Maggiore ääres), [[Vigevano]] ja [[Pavia]] linnad. Jõe järgi on nime saanud [[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] [[Ticinuse lahing]], milles [[Hannibal]] saavutas [[218 eKr]] võidu [[Scipio]] üle. Ticino nime kannab ka Šveitsi [[Ticino kanton]]. {{Coordinate |NS=45.14138889 |EW=9.23472222 |type=waterbody |region=IT-25 |dim=1000}} [[Kategooria:Po jõgikond]] [[Kategooria:Šveitsi jõed]] [[Kategooria:Itaalia jõed]] gzzpqabgg0da0d8bd1nmtfbs7rz8ays 0 31974 7256042 6348666 2026-10-19T20:47:41Z Kuuskinen 33651 7256042 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Borromeo saared | pilt = Isola Bella.jpg | pildiallkiri = Isola Bella | veekogu = [[Lago Maggiore]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | saari = 4 | peasaar = | pindala = 0,2 | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} '''Borromeo saared''' ([[itaalia keel|itaalia]] ''Isole Borromee'') on saarestik [[Itaalia]]s [[Lago Maggiore]]s. Saarte pindala on 18–20 ha. Saared on nime saanud järve [[patroon]]i [[kardinal]] [[Carlo Borromeo]] järgi. Saarte omanik on Borromeo suguvõsa. [[Isola Bella]] saarel, mis on nime saanud Borromeo krahvinna Isabella järgi, asub 17. sajandist pärinev uhke Palazzo Borromeo loss ning purskkaevude, skulptuuride ja grottidega aed, mis hõlmab terve saare. [[Isola Madre]] saarel asub Inglise stiilis [[botaanikaaed]]; saar on neljast Borromeo saarest suurim. Isola Madre on asustamata. [[San Giovanni saar]]el, mis on saarestiku väikseim, asub dirigent [[Arturo Toscanini]]le kuulunud villa. [[Isole dei Pescatori]] ehk Isola Superiore saarel asub kalurikülake. ==Vaata ka== *[[Borromeo rõngad]] {{commons|Category:Isole Borromee}} {{Coordinate |NS=45.90333333 |EW=8.53055556 |type=isle}} [[Kategooria:Itaalia saarestikud]] a2wqbe6fhi0e0mivwnjoly3oyd9yl0q 0 34696 7255883 7126118 2026-10-19T15:48:30Z Mustleib 222127 Lisatud infokast 7255883 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Gustav Ränk | pilt = Gustav Ränk 19.11. 1938., ERM Fk 2189-12.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = | autogramm = }} '''Gustav Ränk''' ([[18. veebruar]] ([[Gregoriuse kalender|ukj]]) <small>(5. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1902]] [[Nõmme (Leisi)|Nõmme küla]], [[Karja kihelkond]], [[Saaremaa]] – [[5. aprill]] [[1998]] [[Stockholm]]) oli [[eestlased|eesti]] [[etnoloogia|etnoloog]] ja [[Tartu Ülikool]]i esimene etnograafiaprofessor. ==Elulugu== Gustav Ränk sündis Saaremaal Karja kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas tööd külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. [[1921]]. aastal sai ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel [[algkool]]iõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega [[Tallinn]]a Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine [[1925]]. aastal andis talle õiguse astuda [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a. Õpingute kõrvalt töötas ta alates [[1926]]. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk [[1930]]. aastal juba tuntud teadlasena. [[1931]]. aastal kaitses ta [[magistrikraad|magistritöö]] ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. [[1935]]. aastal ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. [[1938]]. aastal sai Gustav Ränk [[doktorikraad]]i väitekirjaga "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. [[1944]]. aastal oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste [[Tartu]] teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.{{lisa viide}} Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]]. Võõrsil jätkas ta tööd oma erialal: algul [[Stockholmi Rahvateaduslik Instituut|Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis]] ning [[1955]]. aastast kuni pensionile jäämiseni [[1969]]. aastal [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule [[monograafia]]ga Põhja-[[Euraasia]] rahvaste eluruumi [[traditsioon]]ilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i [[17. sajand]]i [[mõis]]a- ja [[kõrts]]iarhitektuurist<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1977/01/0/5 Der Krug in Alt-Livland und im späteren Estland], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat|aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 7, jaanuar 1977</ref>. Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis [[1971]]. aastal monograafia "[[Piim]]ast [[juust]]uni", millest [[1987]]. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus Gustav Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Trükki jõudsid ka tema kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut, "Sest ümmargusest maailmast" ([[1979]]) ja "Laiemasse maailma" ([[1988]]). Tunnustusena teadustegevuse eest valiti Gustav Ränk Euroopa etnoloogide ajakirja [[Ethnologia Europaea]] toimetuskolleegiumi liikmeks. ==Tunnustus== * 1980 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane<ref name="eys" /> * 1982 [[Arthur Puksovi Fond]]i auhind * 1990 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1998 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] ==Teoseid== *[https://hdl.handle.net/10062/97098 Peipsi kalastusest : English summary: The Peipsi Lake fischeries], [[1934]] *[https://hdl.handle.net/10062/87181 Paar algelist kalapüünist Narva jõelt]. [[1933]] *[https://hdl.handle.net/10062/114609 Materiaalne Peko] [[1934]] *[https://hdl.handle.net/10062/94070 Saaremaa taluehitised: etnograafiline uurimus], [[Õpetatud Eesti Selts]], Tartu [[1939]]. 380 lk *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:409949 Der Krug in Alt-Livland und im späteren Estland], 1977, saksa keeles, Autoriõigusega kaitstud kuni 01.01.2069, ISBN 9789949067398 ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts</ref> }} == Välislingid == * {{ISIK|3199}} * Lühifilm [https://arhiiv.err.ee/guid/20150625104021201000300112290E2BA238B440000009708B00000D0F051635 Audoktor. Professor Gustav Ränk (Rež: Margot Sepp, ERR 1991)], kus Ränk jutustab oma teadlasetee algusest Tartus ning uurimistöödest Stockholmi Ülikoolis. {{JÄRJESTA:Ränk, Gustav}} [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Lääne-Saare Üliõpilaskogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 3fws86zhb5x7ghk7i3jh8r6xqsoh9ze 0 34716 7255837 7062344 2026-10-19T13:13:03Z ~2026-55959-02 240058 sõnu 7255837 wikitext text/x-wiki '''Öeldis''' ehk '''predikaat''' ehk '''grammatiline predikaat''' on [[lauseliige]], mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele ''mida teeb?'' == Eesti keel == '''Öeldiseks''' on * tüüpjuhul [[tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]]: ''Poiss kõnnib'''.''''' * [[Tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]] koos muu sõnavormiga: ''Meil '''tuleb minna'''. Laps '''viskas''' luti '''maha'''. Paharet '''laskis''' ruttu '''jalga.''''' * harvem [[tegusõna|tegusõna käändeline vorm]]: ''Karu '''küsinud''', et kuhu minek''. ===Öeldise grammatilised kategooriad=== '''Öeldise grammatilised kategooriad''' on [[öeldisverb]]i grammatilised vormid, milles avalduvad situatsiooni kui tervikut hõlmavatest grammatilistest tähendustest [[aeg (keeleteadus)|aeg]], [[tegumood]], [[modaalsus]], [[teatelaad]] ja [[kõneliik]] ning situatsiooni osalisi hõlmavatest tähendustest [[isik (keeleteadus)|isik]] ja [[arv (keeleteadus)|arv]]. Need tähendused võivad väljenduda 1) [[Tegusõna|verbi]] tunnuste kaudu 2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel. * '''[[Aeg (keeleteadus)|Aeg]]''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[minevik]]u, [[olevik]]u või [[tulevik]]uga. Eesti keeles on neli aega: [[olevik]], [[Minevik (keeleteadus)|lihtminevik]], [[Minevik (keeleteadus)|täisminevik]] ja [[Minevik (keeleteadus)|enneminevik]]. * '''[[Tegumood]]''' näitab [[tegevussubjekt]]i vahekorda [[Alus (keeleteadus)|grammatilise subjektiga]]. * '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega. * '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab''' homme Egiptusse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme Egiptusse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme Egiptusse''. * '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]]. * '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu. * '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[ainsus]]t või [[mitmus]]t. ===Öeldise leksikaalsed kategooriad=== '''Öeldise leksikaalsed kategooriad''' on tunnused, mille alusel öeldised liigituvad. Öeldise leksikaalsed kategooriad on [[agentiivsus]], [[Sihilisus|transitiivsus]], [[tegevuslaad]] ja [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]. Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t – [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne). Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[tegevuslaad]]i vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti [[grammatilised vahendid|grammatiliste]], mõnes keeles leksikaalsete vahenditega. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka [[määrsõna]]d ''läbi'', ''ära'' jmt ja [[sihitis]]e kääne. ===Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]=== Öeldise vormi mõjutab see, milline on tegijate sisuline arv ja [[Alus (keeleteadus)|aluse]] keeleline vorm – ainsus või mitmus, millest sõltuvad täisaluse ja [[kõneviis|kindla kõneviis]]i jaatava öeldise ühildumisreeglid ning otseselt käskiva öeldise vorm. * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] üks tegija''' – öeldis ainsuses: ''Mari '''koristab''' tuba.'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] loetletud mitu tegijat''' – öeldis mitmuses: ''Ema ja isa '''koristavad''' tuba.'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik''' – öeldis mitmuses: ''Vanemad '''koristavad''' tuba. Lapsed '''läksid''' poodi. Prillid '''olid''' katki. Püksid '''olid''' määrdunud'' (nn ''plurale tantum'' – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). ''Kas teie, hr Tamm, '''helistasite''' mulle eile?'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]''' ** OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[arvsõna]] – öeldis [[ainsus]]es: ''Inimkond '''vihkab''' valetajaid. Osa inimesi '''sööb''' viis korda päevas. Kaks '''teeb''' vähe ära, kolm '''jõuab''' küllalt teha. Kolm teist '''saab''' raske ülesande'' (ükskõik, millised kolm). ''Kolmandik rühmast '''tegeleb''' maalimisega.'' ** Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[ainsus]]es: ''Kamp noori '''märatses''' tänaval. Mul '''oli''' eile vähe loenguid.'' ** Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[mitmus]]es: ''Saarel '''lõhkes''' mitu miini. Paar/mitu saadikut '''lahkus/lahkusid''' ruumist.'' ** [[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[mitmus]]es ja koguhulga puhul [[ainsus]]es: ''Kümme sipelgat '''askeldavad(~askeldab)''' usinasti ühe raokese kallal'' aga ''Ühe raokese kallal '''askeldab (~askeldavad)''' usinasti kümme sipelgat.'' ** [[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis (~käisid)''' rallil.'' * [[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus]]lik KÕIK''' või '''määretletud isikutele viitav [[arvsõna]]''' – öeldis [[mitmus]]es: ''Kõik '''armastavad''' jäätist. Need kaks '''mängisid''' malet, teised kolm '''joonistasid'''.'' * '''[[Ainsus]]lik [[Alus (keeleteadus)|alus]] kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis [[ainsus]]es: ''Mihkel '''käis''' oma õega poes.'' * '''[[Mitmus]]lik alus kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis mitmuses: ''Meie sinuga '''esitame''' oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga '''teevad''' seda suuliselt. Teie hr Põlluga '''minge''' kontorisse'' (ka teietamisvormina). * '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[pealause]]ga ühe ja sama isiku tegevust''' – öeldise arv on tingitud kas [[kõrvallause]] tegijate arvust, nt ''Kellel supp on söödud, '''võib/võivad''' mängima minna'', või kõrvallause öeldise vormist, nt ''Kes oma töö korralikult '''ära teevad''', '''võivad''' minu soovitusega '''arvestada'''.'' Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt [[ainsus]]lik, kasutatakse [[pealause]]s sageli üldistavat [[ainsus]]t: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võib''' kohe minna mängima'', aga ka [[mitmus]] ei ole vale: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võivad''' kohe minna mängima.'' ===Öeldise asend [[lause]]s=== Iseseisvas [[Jaatav kõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks on mingi muu [[lauseliige]], siis vahetavad [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja öeldis harilikult kohad, nii et [[Tegusõna|verb]] jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' ema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' ema lapsi.'' [[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul. [[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada: # küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?'' # käsku a) tavalises [[käsklause]]s kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb]]iga, nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!'' # hüüdu (''küll'' asemel):'' '''Oled''' sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!'' # soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.'' [[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[lause]]is, '''''Istun''' mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet'', ning temaatilistel põhjustel, ''Ma '''lahkun''' hommikul – Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda – '''Ei tee''' ma seda.'' [[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus: # [[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, ''Ega ma rumal '''(ei) ole'''! Ega te koju''' ei''' '''lähe'''? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.'' # [[küsilause]]is, ''Kuidas te hommikul nii ruttu siia '''jõudsite'''? Kas sa homme koju '''sõidad'''?'' # [[hüüdlause]]is, ''(Küll) ma sellele poisile veel homme '''näitan'''''! [[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[kõrvallause]]is: # kaudküsilauseis ja [[relatiivlause]]is, ''Ma tean, miks arst seda tegema '''pidi'''. Ma nägin seda meest, kellega naine '''rääkis'''.'' # eitava või küsiva pealausega [[kõrvallause]]tes, ''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud '''oleks''', vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud '''on'''?''''' # aja- [[tingimuslause (keeleteadus)|tingimuslause]]is, mis algavad [[sidesõna]]ga ''kui'', ''Lind värises, kui ma ta pihku''' võtsin'''''. ''Kui sa seda '''teed''', juhtub õnnetus.'' [[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[sidesõna]]dega ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[kõrvallause]]d on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari '''käisid''' kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul''' peeti''' igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki '''lubati''' varakult koju.'' Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on '''linna läinud'''. Isa on '''välja''' '''läinud'''.'' Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, ''Isa on '''läinud linna'''''. == Vaata ka == *[[Öeldisverb]] *[[Liitöeldis]] *[[Saama-tulevik]] *[[Seriaalkonstruktsioon]] *[[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] *[[Sõnajärg]] *[[Alus (keeleteadus)|Alus]] *[[Mitteverbaalne predikaat]] ==Kirjandus== * Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29 * Kerge, Krista. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51 [[Kategooria:Süntaks]] <!-- interwiki --> ljk0cj0w33qqqielz9nwkpu5uc4bt2m 7255862 7255837 2026-10-19T13:57:02Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7255837|7255837]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-55959-02|~2026-55959-02]] ([[User talk:~2026-55959-02|arutelu]]) 7255862 wikitext text/x-wiki '''Öeldis''' ehk '''predikaat''' ehk '''grammatiline predikaat''' on [[lauseliige]], mis väljendab tegevust; vastab üldistavalt küsimusele ''mida teeb?'' == Eesti keel == '''Öeldiseks''' on * tüüpjuhul [[tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]]: ''Poiss '''jookseb.''''' * [[Tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]] koos muu sõnavormiga: ''Meil '''tuleb minna'''. Laps '''viskas''' luti '''maha'''. Paharet '''laskis''' ruttu '''jalga.''''' * harvem [[tegusõna|tegusõna käändeline vorm]]: ''Karu '''küsinud''', et kuhu minek''. ===Öeldise grammatilised kategooriad=== '''Öeldise grammatilised kategooriad''' on [[öeldisverb]]i grammatilised vormid, milles avalduvad situatsiooni kui tervikut hõlmavatest grammatilistest tähendustest [[aeg (keeleteadus)|aeg]], [[tegumood]], [[modaalsus]], [[teatelaad]] ja [[kõneliik]] ning situatsiooni osalisi hõlmavatest tähendustest [[isik (keeleteadus)|isik]] ja [[arv (keeleteadus)|arv]]. Need tähendused võivad väljenduda 1) [[Tegusõna|verbi]] tunnuste kaudu 2) selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel. * '''[[Aeg (keeleteadus)|Aeg]]''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[minevik]]u, [[olevik]]u või [[tulevik]]uga. Eesti keeles on neli aega: [[olevik]], [[Minevik (keeleteadus)|lihtminevik]], [[Minevik (keeleteadus)|täisminevik]] ja [[Minevik (keeleteadus)|enneminevik]]. * '''[[Tegumood]]''' näitab [[tegevussubjekt]]i vahekorda [[Alus (keeleteadus)|grammatilise subjektiga]]. * '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega. * '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab''' homme Egiptusse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme Egiptusse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme Egiptusse''. * '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]]. * '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu. * '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[ainsus]]t või [[mitmus]]t. ===Öeldise leksikaalsed kategooriad=== '''Öeldise leksikaalsed kategooriad''' on tunnused, mille alusel öeldised liigituvad. Öeldise leksikaalsed kategooriad on [[agentiivsus]], [[Sihilisus|transitiivsus]], [[tegevuslaad]] ja [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]. Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t – [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne). Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[tegevuslaad]]i vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti [[grammatilised vahendid|grammatiliste]], mõnes keeles leksikaalsete vahenditega. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka [[määrsõna]]d ''läbi'', ''ära'' jmt ja [[sihitis]]e kääne. ===Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]=== Öeldise vormi mõjutab see, milline on tegijate sisuline arv ja [[Alus (keeleteadus)|aluse]] keeleline vorm – ainsus või mitmus, millest sõltuvad täisaluse ja [[kõneviis|kindla kõneviis]]i jaatava öeldise ühildumisreeglid ning otseselt käskiva öeldise vorm. * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] üks tegija''' – öeldis ainsuses: ''Mari '''koristab''' tuba.'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] loetletud mitu tegijat''' – öeldis mitmuses: ''Ema ja isa '''koristavad''' tuba.'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik''' – öeldis mitmuses: ''Vanemad '''koristavad''' tuba. Lapsed '''läksid''' poodi. Prillid '''olid''' katki. Püksid '''olid''' määrdunud'' (nn ''plurale tantum'' – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). ''Kas teie, hr Tamm, '''helistasite''' mulle eile?'' * '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]''' ** OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[arvsõna]] – öeldis [[ainsus]]es: ''Inimkond '''vihkab''' valetajaid. Osa inimesi '''sööb''' viis korda päevas. Kaks '''teeb''' vähe ära, kolm '''jõuab''' küllalt teha. Kolm teist '''saab''' raske ülesande'' (ükskõik, millised kolm). ''Kolmandik rühmast '''tegeleb''' maalimisega.'' ** Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[ainsus]]es: ''Kamp noori '''märatses''' tänaval. Mul '''oli''' eile vähe loenguid.'' ** Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[mitmus]]es: ''Saarel '''lõhkes''' mitu miini. Paar/mitu saadikut '''lahkus/lahkusid''' ruumist.'' ** [[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[mitmus]]es ja koguhulga puhul [[ainsus]]es: ''Kümme sipelgat '''askeldavad(~askeldab)''' usinasti ühe raokese kallal'' aga ''Ühe raokese kallal '''askeldab (~askeldavad)''' usinasti kümme sipelgat.'' ** [[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis (~käisid)''' rallil.'' * [[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus]]lik KÕIK''' või '''määretletud isikutele viitav [[arvsõna]]''' – öeldis [[mitmus]]es: ''Kõik '''armastavad''' jäätist. Need kaks '''mängisid''' malet, teised kolm '''joonistasid'''.'' * '''[[Ainsus]]lik [[Alus (keeleteadus)|alus]] kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis [[ainsus]]es: ''Mihkel '''käis''' oma õega poes.'' * '''[[Mitmus]]lik alus kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis mitmuses: ''Meie sinuga '''esitame''' oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga '''teevad''' seda suuliselt. Teie hr Põlluga '''minge''' kontorisse'' (ka teietamisvormina). * '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[pealause]]ga ühe ja sama isiku tegevust''' – öeldise arv on tingitud kas [[kõrvallause]] tegijate arvust, nt ''Kellel supp on söödud, '''võib/võivad''' mängima minna'', või kõrvallause öeldise vormist, nt ''Kes oma töö korralikult '''ära teevad''', '''võivad''' minu soovitusega '''arvestada'''.'' Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt [[ainsus]]lik, kasutatakse [[pealause]]s sageli üldistavat [[ainsus]]t: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võib''' kohe minna mängima'', aga ka [[mitmus]] ei ole vale: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võivad''' kohe minna mängima.'' ===Öeldise asend [[lause]]s=== Iseseisvas [[Jaatav kõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks on mingi muu [[lauseliige]], siis vahetavad [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja öeldis harilikult kohad, nii et [[Tegusõna|verb]] jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' ema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' ema lapsi.'' [[Kõrvallause]]tes, [[Eitav kõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[Käsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul. [[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada: # küsimust (''kas'' asemel): ''Oled sa segaseks läinud? = Kas sa oled segaseks läinud?'' # käsku a) tavalises [[käsklause]]s kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb]]iga, nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!'' # hüüdu (''küll'' asemel):'' '''Oled''' sina alles tubli! = Küll sa oled tubli!'' # soovi ja (soov)tingimust (''kui'' asemel):'' '''Läheks''' nad ometi kord minema! = Kui nad ometi kord minema läheks!'' '''''Saaksin''' ma autost head hinda, ostaksin korteri! = Kui ma saaksin autost head hinda, ostaksin korteri.'' [[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[lause]]is, '''''Istun''' mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet'', ning temaatilistel põhjustel, ''Ma '''lahkun''' hommikul – Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda – '''Ei tee''' ma seda.'' [[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus: # [[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, ''Ega ma rumal '''(ei) ole'''! Ega te koju''' ei''' '''lähe'''? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.'' # [[küsilause]]is, ''Kuidas te hommikul nii ruttu siia '''jõudsite'''? Kas sa homme koju '''sõidad'''?'' # [[hüüdlause]]is, ''(Küll) ma sellele poisile veel homme '''näitan'''''! [[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[kõrvallause]]is: # kaudküsilauseis ja [[relatiivlause]]is, ''Ma tean, miks arst seda tegema '''pidi'''. Ma nägin seda meest, kellega naine '''rääkis'''.'' # eitava või küsiva pealausega [[kõrvallause]]tes, ''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud '''oleks''', vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud '''on'''?''''' # aja- [[tingimuslause (keeleteadus)|tingimuslause]]is, mis algavad [[sidesõna]]ga ''kui'', ''Lind värises, kui ma ta pihku''' võtsin'''''. ''Kui sa seda '''teed''', juhtub õnnetus.'' [[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[sidesõna]]dega ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[kõrvallause]]d on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari '''käisid''' kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul''' peeti''' igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki '''lubati''' varakult koju.'' Infiniitse verbivormi laiendeil on tendents paigutuda infiniitvormi ette, ''Isa on '''linna läinud'''. Isa on '''välja''' '''läinud'''.'' Kuid midagi ebatavalist pole ka järelasendis, ''Isa on '''läinud linna'''''. == Vaata ka == *[[Öeldisverb]] *[[Liitöeldis]] *[[Saama-tulevik]] *[[Seriaalkonstruktsioon]] *[[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] *[[Sõnajärg]] *[[Alus (keeleteadus)|Alus]] *[[Mitteverbaalne predikaat]] ==Kirjandus== * Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut 1993, 27–29 * Kerge, Krista. Eesti süntaks keeleõppe praktikule. Tallinn: TEA kirjastus 2001, 49–51 [[Kategooria:Süntaks]] <!-- interwiki --> n94182sngde87e3g8dlliuazzp0i96p 0 34814 7255899 7246481 2026-10-19T16:37:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255899 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Nimi = August Sabbe | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[1. september]] [[1909]] | Sünnikoht = [[Paidra]], [[Pindi vald]], [[Võrumaa]] | Surmaaeg = [[28. september]] [[1978]] | Surmakoht = [[Võhandu jõgi]], [[Paidra]] | Teenistused = [[Eesti kaitsevägi]]<br />[[Kaitseliit]] | Auaste = [[reamees]] }} '''August Sabbe''' (ka '''Sabe'''; [[1. september]] [[1909]] [[Paidra]] – [[28. september]] [[1978]] sealsamas) oli eesti [[metsavend]], keda on sageli nimetatud Eesti viimaseks metsavennaks.<ref name="RMK">{{netiviide |url=https://rmk.ee/looduses-liikumine/kuhu-minna/matkatee/100-lugu-matkateelt/1978-hukkus-eesti-viimane-metsavend-august-sabbe/ |pealkiri=1978 – hukkus Eesti viimane metsavend August Sabbe |väljaanne=Riigimetsa Majandamise Keskus |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Tema ligi kolm aastakümmet kestnud varjamine Nõukogude võimu eest lõppes 1978. aasta septembris [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] ääres, kui julgeolekutöötajad üritasid teda kinni pidada ning Sabbe sattus jõkke ja uppus.<ref name="RMK"/><ref name="militaar">{{netiviide |url=https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/321 |pealkiri=Eesti viimase metsavenna August Sabbe hukkumispaik |väljaanne=Militaarpärand |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Sabbe hukkumise täpsed asjaolud ei ole üheselt selged.<ref name="ESAP">{{netiviide |url=https://db.esap.ee/object/pl-0370 |pealkiri=Jõeveere metsavend Sabbe mälestuskivi |väljaanne=Eesti Sõjaajaloo Andmebaas |vaadatud=28. september 2026}}</ref> ==Lapsepõlv ja perekond== August Sabbe sündis 1. septembril 1909 Pindi vallas Paidra külas Palo talus Jaan Sabbe ja Katri Sabbe (sündinud Nassar) noorima lapsena.<ref name="Raudvassar">{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke532_Sabbe.htm |pealkiri=August Sabbe – langev täht hommikutaevas |autor=Valdur Raudvassar |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Peres kasvasid veel vennad Rudolf ja Heinrich ning õde Hilda.<ref name="Leevi">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/289066 |pealkiri=Leevi kandi lood: 500 aastat esmamainimisest tänapäevani |väljaanne=DIGAR |aeg=2025 |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Sabbe vanemad vennad osalesid [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Heinrich Sabbe teenis [[2. Ratsapolk|2. ratsapolgus]] ja langes 11. märtsil 1919 Petserimaal Meeksi juures.<ref name="Raudvassar"/> Rudolf Sabbe osales Eesti rahvusväeosade organiseerimises ja Vabadussõjas ning teda autasustati [[Vabadusrist]]iga.<ref name="Raudvassar"/> Pärast ajateenistust kuulus August Sabbe [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Võrumaa maleva Lasva-Pindi ratsaeskadroni 2. rühma.<ref name="Leevi"/> Pärast isa surma 1930. aastal jäi talu pidamine suuresti Augusti hooleks.<ref name="Leevi"/> 15. detsembril 1938 elas August Sabe [[Pindi vald|Pindi vallast]] [[Leevi vald|Leevi valla]] külge eraldataval maa-alal Paidra külas.<ref>https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.40.1.6115:62</ref> ==Metsavennaks saamine== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Esimese Nõukogude okupatsiooni]] ajal hoidus Sabbe [[Punaarmee]]sse mobiliseerimisest ja läks metsa.<ref name="RMK"/> 1941. aasta [[Suvesõda|Suvesõja]] ajal osales ta koos teiste kohalike relvastatud meestega Lasva rahvamaja vallutamises.<ref name="RMK"/> [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal tuli Sabbe metsast välja. Tema ema Katri hukkus 13. augustil 1944 Nõukogude lennuväe pommirünnakus.<ref>{{netiviide |url=https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2019/10/R8-2-29072019-WB.pdf |pealkiri=Eesti rahvastikukaotused II/2. Saksa okupatsioon 1941–1944 |väljaanne=Memento |vaadatud=28. september 2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240804001217/http://www.memento.ee/wp-content/uploads/2019/10/R8-2-29072019-WB.pdf |arhiivimisaeg=2024-08-04 |url-olek=ei tööta}}</ref> Nõukogude vägede tagasitulekul 1944. aastal hakkas Sabbe taas mobilisatsiooni eest varjama.<ref name="RMK"/> 1945. aastal tuli ta võimude legaliseerimislubaduse järel metsast välja ning asus Paidra kandis veskis tööle.<ref name="RMK"/> ==Suhted julgeolekuorganitega== Pärast legaliseerumist võtsid Nõukogude julgeolekuorganid Sabbe kinni. Hilisemate käsitluste järgi värvati ta agendiks varjunimega „Jaan“ ning talle tehti ülesandeks leida [[Jaan Roots (metsavend)|Jaan Rootsi]] juhitud metsavennad.<ref name="RMK"/><ref name="Leevi"/> Sabbe ei asunud Rootsi salka julgeolekule välja andma, vaid läks uuesti põranda alla.<ref name="RMK"/> 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate alguses seostus Sabbe Jaan Rootsi juhitud metsavendade rühmaga. 1950. aastal liitus ta salga tagalameeskonnaga ning tegeles muu hulgas toidu ja muu varustuse hankimisega.<ref name="RMK"/> Rootsi salga liikmed kasutasid ühe varjepaigana [[Taevaskoda|Suure Taevaskoja]] piirkonnas asunud punkrit.<ref name="Leevi"/> Nõukogude Riikliku Julgeoleku Komitee 1958. aasta aruandes nimetati Sabbet tagaotsitavaks põrandaaluseks ning väideti, et ta oli osalenud Rootsi salga tegevuses, sealhulgas tapmistes ja relvastatud röövides.<ref name="KGB1958">{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/21647 |pealkiri=Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal |väljaanne=DIGAR |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Need andmed pärinevad Nõukogude julgeolekuorganite dokumentidest ning ei kujuta endast sõltumatu kohtu tuvastatud asjaolusid. Jaan Roots ja mitu tema salga liiget hukkusid 6. juunil 1952 [[Ristipalo]]s toimunud kokkupõrkes Nõukogude julgeolekujõududega.<ref>{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke488_metsavennad.htm |pealkiri=Metsavennad |väljaanne=Kultuur ja Elu |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Pärast Rootsi salga hävitamist jätkas Sabbe varjamist peamiselt üksinda Võru- ja Põlvamaa metsades Pindi, Paidra ja Leevi ümbruses.<ref name="RMK"/> ==Varjamine== Sabbe jäi Nõukogude võimu eest põranda alla enam kui kaheks aastakümneks pärast suuremate metsavennasalkade tegevuse lõppu.<ref name="RMK"/> Julgeolekuorganid jätkasid tema otsimist ning 1950. aastate KGB dokumentides käsitleti eraldi tema võimalike abistajate ja sugulaste jälgimist.<ref name="KGB1958"/> Kohalike elanike mälestuste järgi liikus Sabbe piirkonnas jalgrattaga ning hoidis sidet inimestega, kellelt sai toitu ja muud vajalikku.<ref name="Koppel">{{netiviide |url=https://kultuur.elu.ee/ke482_august_sabbe.htm |pealkiri=August Sabbe radadel |autor=Margit-Mariann Koppel |väljaanne=Kultuur ja Elu |aeg=2005 |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Teda kirjeldati suurekasvulise ja tugeva mehena, kes pööras ka aastakümneid kestnud varjamise ajal tähelepanu oma välimusele.<ref name="Leevi"/> Pärast [[Kalev Arro]] hukkumist 1974. aastal oli Sabbe üks väheseid teadaolevaid endiselt põranda all viibinud Eesti metsavendi.<ref name="ESAP"/> Seetõttu on teda hilisemas kirjanduses ja mälestuskultuuris sageli nimetatud „Eesti viimaseks metsavennaks“, kuigi on teada ka inimesi, kes varjasid ennast Nõukogude võimu eest kauem.<ref name="ESAP"/> ==Hukkumine== 1978. aasta septembris korraldati Sabbe tabamiseks operatsioon Võhandu jõe ääres. Tema juurde lähenesid kalameesteks maskeerunud KGB töötaja Ervin Oras ja SORVVO inspektor Neeme Taavel.<ref name="Koppel"/><ref name="militaar"/> Sabbe oli sel ajal 69-aastane.<ref name="militaar"/> Kinnipidamiskatse käigus tekkis rüselus ning Sabbe sattus Võhandu jõkke, kus ta uppus.<ref name="RMK"/> Tema surma täpsete asjaolude kohta on esitatud erinevaid versioone. Nõukogude julgeolekutöötajate versiooni järgi hüppas Sabbe põgenemiskatsel ise jõkke, kuid hiljem on oletatud ka, et ta võis rüseluse käigus vette kukkuda või olla jõkke surutud.<ref name="Koppel"/><ref name="ESAP"/> Tema kehalt ei leitud laskehaavu.<ref name="Palverand">{{netiviide |url=https://palverand.ee/?c=teekond&id=102&l=et |pealkiri=Paidra ja August Sabbe |väljaanne=Palverännutee |vaadatud=28. september 2026}}</ref> Enamik Eesti allikaid märgib Sabbe hukkumise kuupäevaks 28. septembri 1978.<ref name="RMK"/><ref name="militaar"/> Mõnes allikas on hukkumise või julgeolekuoperatsiooni kuupäevaks märgitud 27. september.<ref name="Raudvassar"/> Sabbe hukkumispaika püstitatud mälestuskivil on kuupäev 28. september 1978.<ref name="ESAP"/> Pärast hukkumist viidi Sabbe surnukeha Tartusse ning ta maeti 20. oktoobril 1978 tähistamata hauda [[Raadi kalmistu]]l.<ref name="militaar"/> ==Mälestuse jäädvustamine== 1998. aastal tähistati Sabbe haud mustast graniidist mälestuskiviga.<ref name="Palverand"/> Sabbe hukkumispaigas Võhandu jõe kaldal asub samuti tema mälestuskivi, millel meenutatakse teda viimase võitluses langenud Eesti metsavennana.<ref name="ESAP"/> 2002. aastal paigutati Võhandu jõe äärde tema hukkumispaika uus mälestusmärk.<ref name="militaar"/> Sabbele kuulunud püstolit eksponeeritakse [[Võrumaa Muuseum]]i metsavendlust käsitlevas väljapanekus.<ref name="militaar"/> Sabbe lugu jõudis rahvusvahelise tähelepanu alla muu hulgas 1990. aastal, kui tema elukäiku käsitleti ajakirjas ''[[National Geographic]]'' Baltimaade iseseisvuspüüdlusi käsitlenud loos.<ref name="RMK"/> Paidra piirkonnas on korraldatud August Sabbe mälestuseks matku tema hukkumispaiga juurde.<ref name="Palverand"/> ==Vaata ka== * [[Võrumaa metsavennad]] * [[Metsavennad]] * [[Jaan Roots (metsavend)]] * [[Ants Kaljurand]] * [[Kalev Arro]] * [[Józef Franczak]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kultuur.elu.ee/ke482_august_sabbe.htm Margit-Mariann Koppel. „August Sabbe radadel“. ''Kultuur ja Elu'', 2005] * [https://arvamus.postimees.ee/158388/mart-arold-kohtumine-metsavend-august-sabbega Mart Arold. „Kohtumine metsavend August Sabbega“. ''Postimees'', 1. september 2009] {{DEFAULTSORT:Sabbe, August}} [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Võrumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1978]] mwsa4q0llopk3qzzk6zfisz90mvffj8 0 38199 7256279 7219326 2026-10-20T11:13:25Z Sendrasendra 225202 /* T */ 7256279 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud tähestikulises järjekorras [[Tallinn]]a [[tänav]]aid ja muid [[aadressikoht]]i, samuti muid väikekohanimesid. 2016. aasta seisuga Tallinnas oli 1374 tänavat (2010. aastal 1298, 2012. aastal 1313).<ref name="rupost" /> {{tähed}} ==#== *[[1. liin]] *[[2. liin]] *[[3. liin]] *[[4. liin]] *[[5. liin]] ==A== *''Aafrika'' (endine, 1885–1955, tänapäeval [[Võistluse tänav|Võistluse]]) *[[Aarde tänav|Aarde]] *[[Aasa tänav|Aasa]] *[[Aaslina tänav|Aaslina]] *[[Aate tänav|Aate]] *[[Abaja tänav (Tallinn)|Abaja]] *''Abaja põik'' (endine, 1958–2015, aastal 2015 ''Koolme'', tänapäeval [[Tammetõru tänav (Tallinn)|Tammetõru]]) *[[Abara tänav|Abara]] *[[Amandus Adamsoni tänav|Amandus Adamsoni]] *[[Admiraliteedi väljak]] *[[Adra tänav (Tallinn)|Adra]] *[[Aedvere tänav|Aedvere]] *[[Aedvilja tänav|Aedvilja]] *[[Aegna puiestee]] *[[Ahingu tänav|Ahingu]] *[[Ahju tänav|Ahju]] *[[Ahtri tänav|Ahtri]] *[[Ahvena tänav|Ahvena]] (1997. aastani ''Ahvena tee'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Aia tänav (Tallinn)|Aia]] (1958–1987 ''Ujula'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Aiandi tänav (Tallinn)|Aiandi]] *[[Aianduse tee]] *[[Aia tee]] (1987–2014 ''Aiatee tänav'', 1924–1987 Aia tee)<ref name="raid2011-174" /><ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn2.htm EKI KNAB] (vaadatud 09.05.2017)</ref> *[[Aida tänav|Aida]] *''[[Aisa tänav (Tallinn)|Aisa]]'' (endine, 1997–2010) *[[Akadeemia tee]] *[[Alajaama tänav|Alajaama]] *[[Alasi tänav (Tallinn)|Alasi]] *''Alberti'' (endine, tänapäeval [[Roo tänav|Roo]]) *[[Alemaa tänav|Alemaa]] *''Alendri'' (endine, tänapäeval [[Veetorni tänav|Veetorni]]) *[[Alevi tänav (Tallinn)|Alevi]] *[[Algi tänav|Algi]] *[[Algi põik]] *[[August Alle tänav|August Alle]] *[[Allika tänav (Tallinn)|Allika]] *''Allika tee'' (endine) *[[Alliksoo tänav|Alliksoo]] (1922–1991 ''Soo'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Alliksoo põik]] (1958–1991 ''Soo põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Allveelaeva tänav|Allveelaeva]] *[[Alvari tänav|Alvari]] *[[Amburi tänav|Amburi]] *[[Andrekse tänav|Andrekse]] *[[Angerja tänav|Angerja]] *[[Angerpisti tänav|Angerpisti]] *[[Angervaksa tänav|Angervaksa]] *[[Ankru tänav|Ankru]] *''Anne'' (endine) *[[Anni tänav|Anni]] (1979–1995 ''Leen Kullmani'') *[[Ao tänav|Ao]] *[[Apteegi tänav|Apteegi]] *[[Arbu tänav|Arbu]] (1979–1995 ''Vassili Võrgu'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Armatuuri tänav|Armatuuri]] *[[Arnika tee]] *[[Artelli tänav|Artelli]] *[[Aru tänav (Tallinn)|Aru]] *[[Arukaskede puiestee]] *[[Asfaldi tänav|Asfaldi]] *''[[Elisabeth Aspe tänav|Elisabeth Aspe]]'' (endine) *[[Astangu tänav|Astangu]] *[[Astla tee]] *[[Astri tänav (Tallinn)|Astri]] *[[Asula tänav|Asula]] *[[Asula põik]] *[[Asunduse tänav|Asunduse]] *[[Auli tänav|Auli]] *[[Auna tänav|Auna]] *[[Auru tänav|Auru]] *''[[Auru põik]]'' (endine, 1958–2010)<ref name="KNAB">[http://www.eki.ee/knab/p_ee_et.htm Eesti kohanimed] [[EKI KNAB]] (vaadatud 02.04.2017)</ref> ==B== *[[Baikovi sild|Baikovi]] ja [[Viktooria sild]], [[Edela sild]] *[[Bensiini tänav|Bensiini]] *[[Betooni tänav (Tallinn)|Betooni]] *[[Betooni põik]] *[[Eduard Bornhöhe tänav|Eduard Bornhöhe]] *[[Bremeni käik]] *[[Börsi käik]] ==D== *''Drevingi'' (endine, taastatud 2008. aastal [[Vana-Keldrimäe tänav|Vana-Keldrimäe]] tänavana) *[[Dunkri tänav|Dunkri]] (1963–1987 ''Vana Tooma'')<ref name="raid2011-174" /> ==E== *[[Edela tänav (Tallinn)|Edela]] *[[Edu tänav|Edu]] *[[Eerikneeme tee]] *[[Eevardi tänav|Eevardi]] *[[Eha tänav (Tallinn)|Eha]] *[[Ehitajate tee]] *[[Ehte tänav|Ehte]] *[[Elektri tänav|Elektri]] *[[Elektroni tänav|Elektroni]] *[[Endla tänav|Endla]] *''[[Enela tänav|Enela]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Energia tänav (Tallinn)|Energia]] *''[[Erbe tänav|Erbe]]'' (endine)<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939</ref> *[[Erika tänav|Erika]] (1953–1990 ''Pavel Nahhimovi'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Esku tänav|Esku]] *[[Estonia puiestee (Tallinn)|Estonia puiestee]] ==F== *[[Friedrich Robert Faehlmanni tänav|Friedrich Robert Faehlmanni]] *[[Falgi tee]] (1948–1989 moodustas koos [[Komandandi tee]]ga ''Nõukogude'' tänava)<ref name="raid2011-174" /> *''Falkpargi'' (endine, tänapäeval [[Amandus Adamsoni tänav|Amandus Adamsoni]] tänav ja osa [[Madara tänav|Madara]] tänavast) *[[Filmi tänav|Filmi]] (1933. aastal ''Jalgpalli,'' 1934–1959 ''Palli'') *[[Filtri tee]] *[[Forelli tänav|Forelli]] ==G== *[[Gaasi tänav|Gaasi]] *[[Gildi tänav (Tallinn)|Gildi]] (1950–1990 ''Kolhoosi'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Nikolai von Glehni tänav|Nikolai von Glehni]] (1960–1989 ''Välgu'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Nikolai von Glehni põik]] (1960–1989 ''Välgu põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Gonsiori tänav|Gonsiori]] (1950–1991 ''Mihhail Lomonossovi'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Graniidi tänav|Graniidi]] *''Grigori'' (endine, tänapäeval osa [[Õle tänav]]ast) *[[Gümnaasiumi tänav|Gümnaasiumi]] (1939–1989 osa [[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli]] tänavast)<ref name="raid2011-174" /> ==H== *[[Haabersti tänav|Haabersti]] *[[Haava tänav (Tallinn)|Haava]] *''Haava põik'' (endine) *[[Haaviku tee]] *[[Haaviku põik]] *[[Hagudi tänav|Hagudi]] *[[Haigru tänav|Haigru]] *[[Haki tänav (Tallinn)|Haki]] *[[Haldja tänav|Haldja]] *[[Haljas tee]] *[[Halla tänav|Halla]] *[[Hallikivi tänav|Hallikivi]] *[[Hallivanamehe tänav|Hallivanamehe]] *[[Halsi tänav|Halsi]] *[[Halu tänav|Halu]] *[[Hane tänav|Hane]] *[[Hange tänav|Hange]] *[[Hanijala tänav|Hanijala]] *[[Hansu tänav|Hansu]] *[[Hao tänav|Hao]] *[[Haraka tänav (Tallinn)|Haraka]] *[[Hargi tänav|Hargi]] *[[Hariduse tänav|Hariduse]]<ref name="moles" /> *[[Harju tänav|Harju]] *[[Harksaba tänav|Harksaba]] *[[Harku tänav|Harku]] *[[Harkumetsa tee]] *[[Hauka tänav|Hauka]] *[[Havi tänav|Havi]] *''Heeringa'' (endine, 1948. aastast [[Turu tänav (Tallinn)|Turu]] tänav) *[[Heina tänav|Heina]] *[[Heinamaa tänav|Heinamaa]] *[[Heinavälja tänav|Heinavälja]] *[[Heki tee (Tallinn)|Heki tee]] *[[Helbe tänav|Helbe]] *[[Heli tänav|Heli]] *[[Helme tänav|Helme]] *[[Helmiku tee]] *[[Helmiku põik]] *[[Herilase tänav|Herilase]] *[[Karl August Hermanni tänav (Tallinn)|Karl August Hermanni]] *[[Herne tänav (Tallinn)|Herne]] *[[Hiidrahnu tänav]] *[[Hiidtamme tänav|Hiidtamme]] *[[Hiie tänav (Tallinn)|Hiie]] *[[Hiie põik]] *[[Hiiela tee]] *[[Hiiepuu tänav|Hiiepuu]] *[[Hiiu tänav|Hiiu]] *[[Hiiu-Maleva tänav|Hiiu-Maleva]] (1959–1994 ''Rahvamaleva'')<ref name="raid2011-174" /> *''Hiiumetsa tee'' (endine, 2010–2014, tänapäeval osa [[Kitsarööpa tee]]st) *[[Hiiu-Suurtüki tänav|Hiiu-Suurtüki]] (1987. aastani ''Suurtüki'', 1987. aastal ''Tüki'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] *[[Hirve tänav|Hirve]] *[[Hirve põik]] *[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] *[[Hoburaua tänav|Hoburaua]] *[[Hobusepea tänav|Hobusepea]] (1923–1987 ''Hobuse'')<ref name="raid2011-174" /> *''[[Hollandi tänav|Hollandi]]'' (endine) *''Hollandi põik'' (endine, 1923–1950, tänapäeval [[Tuukri põik]]) *[[Hommiku tänav (Tallinn)|Hommiku]] *[[Hoo tänav|Hoo]] *[[Hooldekodu tee]] *[[Hospitali tänav|Hospitali]] *[[Humala tänav|Humala]] *[[Hundipea tänav|Hundipea]] (1958–1991 [[Lume tänav|Lume]] tänava osa)<ref name="raid2011-174" /> *[[Hunditubaka tee]] *[[Hõbeda tänav|Hõbeda]] *[[Hõbekuuse tee]] *[[Hõberebase tänav|Hõberebase]] *[[Hõimu tänav|Hõimu]] *[[Häilu tänav|Häilu]] *[[Hälli tänav|Hälli]] *[[Hälli põik]] *[[Hämar tee]] *[[Hämariku tänav|Hämariku]] *[[Härgmäe tänav|Härgmäe]] *[[Härjapea tänav|Härjapea]] *[[Miina Härma tänav|Miina Härma]] *[[Härmatise tänav|Härmatise]] *[[Hüübi tänav|Hüübi]] ==I== *[[Ida tee]] *[[Idakaare tänav|Idakaare]] *[[Idakaare põik]] *[[Iirise tänav|Iirise]] (1947–2015 ''Mehaanika põik'') *[[Ilmarise tänav|Ilmarise]] *[[Ilo tänav|Ilo]] *[[Ilvese tänav|Ilvese]] *[[Imanta tänav|Imanta]] *[[Inseneri tänav|Inseneri]] *[[Invaliidi tänav|Invaliidi]] *''Iru tee'' (endine) *[[Irusilla tänav|Irusilla]] *[[Islandi väljak]] *''Israeli'' (endine, tänapäeval [[Keldrimäe tänav|Keldrimäe]]) *[[Iva tänav|Iva]] ==J== *[[Jaagu tänav|Jaagu]] *[[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama]] *''[[Jaani tänav (Tallinn)|Jaani]]'' (endine, tänapäeval osa [[Pärnu maantee]]st) *[[Jaaniku tänav|Jaaniku]] *[[Jaanilille tee]] *[[Jaanilille põik]] *[[Jahe tee]] *[[Jahimehe tee]] *[[Jahimehe põik]] *[[Jahu tänav|Jahu]] *[[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi]] *[[Carl Robert Jakobsoni tänav (Tallinn)|Carl Robert Jakobsoni]] (1923. aastani ''Vladimiri'') *[[Jalaka tänav (Tallinn)|Jalaka]] *[[Jalami tänav|Jalami]] *''[[Jalgpalli tee]]'' (endine, kadus [[Gonsiori tänav]]a pikendamisel) *[[Jalgpalli tänav|Jalgpalli]] *[[Johann Voldemar Jannseni tänav (Tallinn)|Johann Voldemar Jannseni]] *[[Jasmiini tee]] *[[Joa tänav|Joa]] *[[Joone tänav|Joone]] *[[Joostimäe tänav|Joostimäe]] *[[Jugapuu tee]] *[[Jugapuu põik]] *[[Juhkentali tänav|Juhkentali]] (1974–1990 Liivalaia)<ref name="raid2011-174" /> *[[Juhtme tänav|Juhtme]] *[[Jumika tee]] *[[Jussikalda tänav|Jussikalda]] *''[[Juure tänav|Juure]]'' (endine) *[[Juurdeveo tänav|Juurdeveo]] *[[Jõe tänav (Tallinn)|Jõe]] (1974–1990 osa ''[[Viktor Kingissepa tänav (Tallinn)|Viktor Kingissepa]]'' tänavast)<ref name="raid2011-174" /> *[[Jõekalda tänav|Jõekalda]] *[[Jõeküla tee]] *[[Jõemäe tänav|Jõemäe]] *[[Jõeoti tänav|Jõeoti]] (1995. aastani osa [[Tiskre tee]]st)<ref name="raid2011-174" /> *[[Jõesaare tänav|Jõesaare]] *[[Jõesuu tee]] *[[Jõhvika tänav|Jõhvika]] *[[Järve tänav (Tallinn)|Järve]] *[[Järveaasa tänav|Järveaasa]] *[[Järvekalda tee]] *[[Järveotsa tee]] *[[Järvevana tee]] (1959. aastani osaliselt ''Kaare tee'') *[[Jäägri tee]] *[[Jääraku tee]] *[[Jääraku põik]] *''Jüri'' (endine) *[[Jürilille tee]] ==K== *[[Kaabli tänav|Kaabli]] *[[Kaare tänav (Tallinn)|Kaare]] *''[[Kaare tee (Tallinn)|Kaare tee]]'' (endine, 1959. aastani; tänapäeval osa [[Viadukti tänav]]ast ja [[Järvevana tee]]st) *[[Kaarla tänav|Kaarla]] *[[Kaarlepere tänav|Kaarlepere]] *[[Kaarli puiestee]] (1950–1989 ''Aleksandr Suvorovi puiestee'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kaarna tänav|Kaarna]] *[[Kaaruti tänav|Kaaruti]] *''[[Kaasani tänav|Kaasani]]'' (endine, 1923–1974) *[[Kaasiku tänav|Kaasiku]] *[[Kabli tänav|Kabli]] *[[Kadaka puiestee]] (1940–1941 ''Kommunaari puiestee'') *[[Kadaka tee]] *[[Kadri tee]] *[[Kaera tänav|Kaera]] *[[Kaeravälja tänav|Kaeravälja]] *[[Kaevu tänav (Tallinn)|Kaevu]] *[[Kaevuri tänav|Kaevuri]] *[[Kagu tänav|Kagu]] *[[Kaheküla tee]] *[[Kahlu tänav|Kahlu]] *[[Kahu tänav|Kahu]] (1979–1994 koos [[Lummu tänav|Lummu]] tänavaga ''August Pusta'' tänav)<ref name="raid2011-174" /> *[[Kahva tänav|Kahva]] *[[Kai tänav|Kai]] *[[Kailu tee]] *[[Kaisla tänav|Kaisla]] *[[Kaitse tänav|Kaitse]] *[[Kaja tänav|Kaja]] *[[Kajaka tänav|Kajaka]] *[[Kakumäe tee]] *[[Kaladi tänav|Kaladi]] *[[Kalamehe tee]] *[[Kalaranna tänav|Kalaranna]] *[[Kalasadama tänav|Kalasadama]] *[[Kalavälja tee]] *[[Kalda tänav|Kalda]] *[[Kaldapealse tänav|Kaldapealse]] *[[Kalevala tänav|Kalevala]] *[[Kalevi tänav (Tallinn)|Kalevi]] *[[Kalevipoja tänav|Kalevipoja]] *[[Kalevipoja põik]] *''[[Kaljase tänav|Kaljase]]'' (endine) *[[Kalju tänav (Tallinn)|Kalju]] *[[Kalju põik]] *''Kallaku'' (endine, 1948–1989, tänapäeval [[Piiskopi tänav|Piiskopi]]) *[[Kallaste tänav|Kallaste]] *[[Kalma tänav|Kalma]] *[[Kalmistu tee]] *[[Kalmuse tee]] *[[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri]] *[[Kammelja tänav|Kammelja]] (1997. aastani ''Kammelja tee'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kampri tänav|Kampri]] *''[[Kana tänav (Tallinn)|Kana]]'' (endine, kadus [[Rävala puiestee]] pikendamisel) *[[Kanali tee]] *[[Kanarbiku tänav (Tallinn)|Kanarbiku]] *[[Kandle tänav|Kandle]] *[[Kanepi tänav|Kanepi]] *[[Kangru tänav|Kangru]] *[[Kangrupere tänav|Kangrupere]] *[[Kannikese tänav (Tallinn)|Kannikese]] *[[Kannustiiva tänav|Kannustiiva]] *[[Kantsi tänav|Kantsi]] *[[Kanuti tänav|Kanuti]] *[[Artur Kapi tänav|Artur Kapi]] *[[Johannes Kappeli tänav|Johannes Kappeli]] *[[Karamelli tänav|Karamelli]] *[[Kari tänav|Kari]] (1953–1995 koos [[Sitsi tänav]]aga ''Vladimir Majakovski'') *[[Karjamaa tänav|Karjamaa]] *''Karjamaa põik'' (endine) *[[Karjatse tänav|Karjatse]] *[[Karjavälja tänav|Karjavälja]] *[[Karnapi tee]] *[[Karsti tänav|Karsti]] *[[Karu tänav (Tallinn)|Karu]] *[[Karukella tee]] *[[Karusambla tänav|Karusambla]] *[[Karuse tänav|Karuse]] *[[Karuslase tänav|Karuslase]] *[[Karusmarja tänav|Karusmarja]] *''[[Kasarmu tänav (Tallinn)|Kasarmu]]'' (endine) *[[Kase tänav (Tallinn)|Kase]] *[[Kaskede puiestee]] *[[Kassi tänav|Kassi]] *[[Kassikäpa tee]] *[[Kastani tänav (Tallinn)|Kastani]] *[[Kaste tänav|Kaste]] *[[Kasteheina tänav|Kasteheina]] *[[Kastevarre tee]] *[[Kastiku tee]] *[[Kasvu tänav|Kasvu]] *[[Katariina käik]] *''Katla'' (endine, tänapäeval osa [[Tõllu tänav]]ast) *[[Katleri tänav|Katleri]] *[[Katusepapi tänav|Katusepapi]] *[[Kauba tänav|Kauba]] *[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] (1991. aastani osa ''Lenini puiesteest'', mis on tänapäeval [[Rävala puiestee]])<ref name="raid2011-174" /> *[[Kauge tänav|Kauge]] *[[Kauka tänav|Kauka]] (1959–1991 ''Rudolf Vakmanni'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kauna tänav (Tallinn)|Kauna]] *[[Kaunis tänav|Kaunis]] *[[Kaupmehe tänav|Kaupmehe]] (1959–1990 ''Hans Pöögelmanni'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kauri tänav|Kauri]] *[[Keava tänav|Keava]] *[[Kedriku tänav|Kedriku]] *[[Keemia tänav|Keemia]] *[[Keeru tee]] *[[Keevise tänav|Keevise]] *[[Keldrimäe tänav|Keldrimäe]] (1954–1991 ''Turu põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kelluka tee]] *[[Kentmanni tänav|Kentmanni]] (1940–1989 ''Jaan Kreuksi'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kentmanni põik]] (1940–1989 ''Jaan Kreuksi põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Paul Kerese tänav (Tallinn)|Paul Kerese]] *[[Kesa tänav|Kesa]] *[[Kesalille tee]] *[[Keskküla tänav|Keskküla]] *[[Kesk-Ameerika tänav|Kesk-Ameerika]] (1959–1991 ''Kuu'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kesk-Kalamaja tänav|Kesk-Kalamaja]] *''[[Kesk-Liiva tänav|Kesk-Liiva]]'' (endine) *[[Kesk-Luha tänav|Kesk-Luha]] *''[[Kesk-Kompassi tänav|Kesk-Kompassi]]'' (endine) *[[Kesk-Sõjamäe tänav|Kesk-Sõjamäe]] *[[Kesktee]] *[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] *[[Kessi tänav|Kessi]] *[[Ketraja tänav|Ketraja]] *[[Ketta tänav|Ketta]] *[[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade]] *[[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa]] *[[Kihnu tänav|Kihnu]] *[[Kiige tänav|Kiige]] *[[Kiikri tänav|Kiikri]] *[[Kiili tänav|Kiili]] *[[Kiini tänav|Kiini]] *[[Kiire tänav|Kiire]] (1950–1996 ''Väike-Kiire'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kiisa tänav|Kiisa]] *[[Kiive tänav|Kiive]] *[[Kikkapuu tee]] *[[Kilbi tänav|Kilbi]] *[[Kilde tänav|Kilde]] *[[Killustiku tänav|Killustiku]] (1960–1992 ''Killustiku põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kilu tänav|Kilu]] *[[Kinga tänav|Kinga]] *[[Kirde tänav (Tallinn)|Kirde]] *[[Kiriku tänav|Kiriku]] (1950–1989 ''Raamatukogu tänav'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kiriku plats]] (1950–1989 ''Raamatukogu plats'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kiriku põik]] (1950–1989 ''Raamatukogu põik'')<ref name="raid2011-174" /> *[[Kirilase tänav|Kirilase]] *[[Kirsi tänav (Tallinn)|Kirsi]] *[[Kitsarööpa tee]] (2010–2014 osaliselt ''Hiiumetsa tee'') *[[Kitsas tänav (Tallinn)|Kitsas]] *[[Kitseküla tänav|Kitseküla]] *[[August Kitzbergi tänav (Tallinn)|August Kitzbergi]] *[[Kiuru tänav|Kiuru]] *[[Kivi tänav (Tallinn)|Kivi]] *[[Kiviaia tee]] *[[Kivikülvi tänav|Kivikülvi]] *[[Kivila tänav|Kivila]] (1981–1995 ''Arnold Veimeri'') *[[Kivimurru tänav (Tallinn)|Kivimurru]] *[[Kivimäe tänav|Kivimäe]] *[[Kivinuka tänav|Kivinuka]] *[[Kivipere tänav|Kivipere]] *[[Kiviranna tee]] *[[Kiviriku tänav|Kiviriku]] *[[Kiviräha tänav|Kiviräha]] *[[Kivisilla tänav|Kivisilla]] *[[Klaasi tänav (Tallinn)|Klaasi]] * Klaasingi (endine) *[[Kloostri tee]] *[[Kloostrimetsa tee]] *[[Kodu tänav|Kodu]] *''[[Koge tänav|Koge]]'' (endine) *[[Kohila tänav|Kohila]] *[[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu]] *[[Koidiku tänav|Koidiku]] *[[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]] *[[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Lydia Koidula]] *[[Kolde puiestee]] *[[Koldrohu tee]] *[[Kollane tänav|Kollane]] *[[Komandandi tee]] *[[Komeedi tänav|Komeedi]] *[[Kompassi plats]] *[[Kontpuu tee]] *[[Koogu tänav|Koogu]] *[[Kooli tänav (Tallinn)|Kooli]] *''Koolme'' (endine, 2015, 1958–2015 ''Abaja põik'', tänapäeval [[Tammetõru tänav|Tammetõru]]) *[[Jaan Koorti tänav (Tallinn)|Jaan Koorti]] *[[Koovitaja tänav|Koovitaja]] *[[Kopli tänav|Kopli]] (1950–1990 ''Mihhail Kalinini'') *[[Kopliranna tänav|Kopliranna]] *[[Korese tänav|Korese]] *[[Korgi tänav|Korgi]] *[[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] *[[Kose põik]] *[[Kosemetsa tänav|Kosemetsa]] *[[Koskla tänav|Koskla]] *[[Kotermaa tänav|Kotermaa]] *[[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka]] *[[Kotkapoja tänav|Kotkapoja]] (1990. aastani ''Kiire põik'') *[[Kotlepi tänav|Kotlepi]] *[[Kotzebue tänav|Kotzebue]] *[[Kraavi tänav|Kraavi]] *[[Kreegi tänav (Tallinn)|Kreegi]] *[[Kreegi põik]] *[[Kressi tee]] *[[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi]] (varem ''Romanovi prospekt'') *[[Kriidi tänav|Kriidi]] *[[Kristeni tänav|Kristeni]] *[[Kristiina tänav|Kristiina]] *[[Kristjani tänav|Kristjani]] *[[Krookuse tänav|Krookuse]] *[[Krooni tänav|Krooni]] *[[Krulli tänav|Krulli]] *[[Kruusa tänav|Kruusa]] *[[Kruusaranna tee]] *[[Krüüsli tänav|Krüüsli]] *[[Kubu tänav|Kubu]] *[[Kudu tänav|Kudu]] *[[Kuhja tänav|Kuhja]] *[[Friedrich Kuhlbarsi tänav|Friedrich Kuhlbarsi]] *[[Kuiv tänav|Kuiv]] *[[Kuke tänav (Tallinn)|Kuke]] *[[Kukermiidi tänav|Kukermiidi]] *[[Kuklase tänav|Kuklase]] *[[Kukulinnu tänav]] (1949–2014 ''Käo põik'') *[[Kuldnoka tänav (Tallinn)|Kuldnoka]] *[[Kuldtiiva tänav|Kuldtiiva]] *[[Kuljuse tänav|Kuljuse]] *''[[Kullamaa tänav|Kullamaa]]'' (endine) *[[Kullassepa tänav|Kullassepa]] *[[Kullerkupu tänav|Kullerkupu]] *[[Kullese tänav|Kullese]] *[[Kulli tänav|Kulli]] *[[Kumalase tänav|Kumalase]] *[[Kume tänav|Kume]] *[[Kummeli tee]] *[[Juhan Kunderi tänav|Juhan Kunderi]] *[[Juhan Kunderi põik]] *[[Kungla tänav (Tallinn)|Kungla]] *[[Kuninga tänav|Kuninga]] *[[Kupra tee]] *[[Kura tänav|Kura]] *[[Kure tänav (Tallinn)|Kure]] *[[Kurekatla tee]] *[[Kuremarja tänav|Kuremarja]] *[[Kurepõllu tänav|Kurepõllu]] *[[Kurereha tee]] *[[Kurikneeme tee]] *[[Kuristiku tänav|Kuristiku]] *[[Kurmu tänav|Kurmu]] *[[Kurni tänav|Kurni]] *[[Kurni põik]] *[[Kursi tänav|Kursi]] *[[Kuru tänav (Tallinn)|Kuru]] *[[Kuslapuu tänav|Kuslapuu]] *[[Kuukivi tänav|Kuukivi]] *[[Kuukressi tee]] *[[Kuuli tänav|Kuuli]] *[[Kuunari tänav|Kuunari]] *[[Kuuse tänav|Kuuse]] *[[Kuusenõmme tee]] *[[Kuusiku tee]] *[[Kvartsi tänav|Kvartsi]] *[[Kvartsliiva tänav|Kvartsliiva]] *[[Kõdra tee]] *[[Kõivu tee]] *[[Kõivu põik]] *[[Kõla tänav|Kõla]] *[[Kõlviku tee]] *[[Kõlviku põik]] *[[Kõnnu tänav|Kõnnu]] *[[Kõpla tänav|Kõpla]] *[[Kõrge tänav|Kõrge]] *[[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]] *[[Kõrkja tee]] *[[Kõrre tänav|Kõrre]] *[[Kõue tänav (Tallinn)|Kõue]] *[[Kõver tänav|Kõver]] *[[Käba tänav|Käba]] *[[Käbi tänav|Käbi]] *[[Käbliku tänav|Käbliku]] *[[Käia tänav|Käia]] *[[Kännu tänav|Kännu]] *''Kännu põik'' (endine) *[[Käo tänav (Tallinn)|Käo]] *''Käo põik'' (endine, 2014. aastani [[Kukulinnu tänav|Kukulinnu]]) *[[Käokannu tee]] *[[Käokeele tee]] *[[Käokäpa tee]] *[[Käolina tänav|Käolina]] *[[Käopoja tänav|Käopoja]] *[[Kristjan Kärberi tänav|Kristjan Kärberi]] *[[Kärbi tänav|Kärbi]] *[[Kärbise tänav|Kärbise]] *[[Kärestiku tänav|Kärestiku]] *[[Kärje tänav|Kärje]] *[[Kärneri tänav|Kärneri]] *[[Käru tänav|Käru]] *[[Kätki tänav|Kätki]] *[[Käänu tänav|Käänu]] *[[Köie tänav|Köie]] *[[Johann Köleri tänav|Johann Köleri]] *[[Köömne tänav|Köömne]] *[[Külaniidu tee]] *[[Külma tänav|Külma]] *[[Külmallika tänav|Külmallika]] (1927–1958 ''Allika'', 1940–1941 ''Kalmuse'') *[[Külmallika põik]] *[[Külvi tänav|Külvi]] *[[Künka tänav|Künka]] *[[Künkamaa tänav|Künkamaa]] *[[Künnapuu tänav|Künnapuu]] *[[Künni tänav|Künni]] *[[Küti tänav|Küti]] *[[Küünla tee]] *[[Küüvitsa tee]] ==L== *[[Laagna tee]] *[[Laane tänav|Laane]] *[[Laanelille tänav|Laanelille]] *[[Laaniku tänav|Laaniku]] *[[Laboratooriumi tänav|Laboratooriumi]] *[[Laeva tänav|Laeva]] *[[Laeva väljak]] *[[Laevastiku tänav|Laevastiku]] *[[Lagedi tee (Tallinn)|Lagedi tee]] *[[Lageloo tänav|Lageloo]] *[[Lagle puiestee]] *[[Lahe tänav (Tallinn)|Lahe]] *[[Lahepea tänav|Lahepea]] *''[[Lahesuu tänav|Lahesuu]]'' (endine, 1958–1984) *[[Lai tänav (Tallinn)|Lai]] *[[Laiaküla tee]] *[[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa]] *[[Laine tänav|Laine]] *[[Laki põik]] *[[Laki tänav|Laki]] *[[Lambi tänav|Lambi]] *[[Lammi tänav (Tallinn)|Lammi]] *[[Landi tänav|Landi]] *[[Laose tänav|Laose]] *[[Lasnamäe tänav|Lasnamäe]] *[[Laste tänav|Laste]] *[[Lastekodu tänav|Lastekodu]] (1923. aastani ''Lutheri-Vaestekooli'', 1939. aastani ''Lutheri'' või ''Lutri'') *[[Latika tänav|Latika]] *''[[Laugu tänav|Laugu]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Lauka tänav|Lauka]] *[[Lauliku tänav|Lauliku]] (1940–1941 ''Nikolai Triigi'') *[[Laulu tänav (Tallinn)|Laulu]] *[[Laulupeo tänav|Laulupeo]] *[[Lauri tee]] *[[Laurimaa tänav|Laurimaa]] *[[Lauripere tänav|Lauripere]] *[[Ants Lauteri tänav|Ants Lauteri]] *[[Lavamaa tänav|Lavamaa]] *[[Lee tänav|Lee]] *[[Leediku tänav|Leediku]] *[[Leedri tee]] *[[Leegi tänav|Leegi]] *[[Leesika tänav|Leesika]] *[[Leete tänav (Tallinn)|Leete]] *[[Leevikese tänav|Leevikese]] *[[Lehe tänav|Lehe]] *[[Lehiku tee]] *[[Lehise tänav|Lehise]] *[[Lehiste puiestee]] *[[Lehola tänav (Tallinn)|Lehola]] *[[Lehtmäe tänav|Lehtmäe]] *[[Lehtpuu tänav|Lehtpuu]] *[[Lehtri tänav]] *[[Leigeri tänav|Leigeri]] *[[Leina tänav|Leina]] *[[Leiva tänav|Leiva]] *[[Lelle tänav|Lelle]] *[[Lembitu tänav (Tallinn)|Lembitu]] *[[Lemle tänav|Lemle]] *[[Lemmiku tänav|Lemmiku]] *[[Lemmiku põik]] *[[Lennujaama tee]] *[[Lennuki tänav (Tallinn)|Lennuki]] (1991. aastani kandis praegune [[Mardi tänav|Mardi]] tänav ''Lennuki'' tänava nime) *[[Lennusadama tänav|Lennusadama]] *[[Lennuse tänav|Lennuse]] *[[Lepa tänav|Lepa]] *[[Lepa põik]] *[[Lepatriinu tänav|Lepatriinu]] *[[Lepiku tee (Tallinn)|Lepiku tee]] *[[Lesta tänav|Lesta]] *[[Lible tänav|Lible]] *[[Liblika tänav|Liblika]] *[[Liikuri tänav|Liikuri]] (1989. aastani ''Günther Reindorffi'') *[[Liilia tee]] *[[Liimi tänav|Liimi]] *[[Liinivahe tänav|Liinivahe]] *[[Liipri tänav|Liipri]] *[[Liiva tänav (Tallinn)|Liiva]] *''[[Liivaaugu tee]]'' (endine) *[[Liivalaia tänav|Liivalaia]] *[[Liivalao tänav|Liivalao]] *[[Liivaluite tänav|Liivaluite]] *[[Livamadala tänav|Liivamadala]] *[[Liivametsa tänav|Liivametsa]] *[[Liivamäe tänav|Liivamäe]] *[[Liivaoja tänav|Liivaoja]] *[[Liivaranna tee]] *[[Liiviku tänav|Liiviku]] *[[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] *[[Lilleherne tee]] *[[Lillevälja tänav|Lillevälja]] *[[Lina tänav (Tallinn)|Lina]] *[[Linda tänav (Tallinn)|Linda]] *[[Lindakivi puiestee]] *[[Linnamäe tee]] *[[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] *[[Linnuse tee]] *[[Lobjaka tänav|Lobjaka]] *[[Lodjapuu tee]] *[[Lodumetsa tee]] *[[Logi tänav|Logi]] *[[Lohu tänav|Lohu]] *[[Loigu tänav|Loigu]] *[[Loite tänav|Loite]] (1884–1938 ''Lessingi'', 1939–1944 ''Leegi'', 1944–1959 ''Vine'') *[[Loitsu tänav|Loitsu]] (1979–1994 ''Feodor Okki'') *[[Loo tänav|Loo]] *[[Loode tänav|Loode]] (1885–1923 ''Nürnbergi'') *[[Loode põik]] *[[Looga tänav|Looga]] *[[Looklev tee]] *[[Loometsa tänav|Loometsa]] *[[Loomuse tänav|Loomuse]] *[[Loopealse puiestee]] *[[Lootsi tänav (Tallinn)|Lootsi]] *[[Lootuse puiestee]] *[[Lootuse põik]] *[[Lossi tänav (Tallinn)|Lossi]] (1950–1990 ''Basseini'') *[[Lossi plats]] *[[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja]] *[[Luha tänav (Tallinn)|Luha]] *[[Luige tänav (Tallinn)|Luige]] *[[Luise tänav|Luise]] *[[Luisu tänav|Luisu]] *[[Luite tänav|Luite]] *''Luite põik'' (endine) *[[Luku tänav|Luku]] *[[Lume tänav|Lume]] *[[Lumikellukese tee]] *[[Lumiku tänav|Lumiku]] *[[Lummu tänav|Lummu]] *[[Luste tänav|Luste]] *[[Lutheri tänav|Lutheri]] *''Lutheri'' (endine, 1939. aastani; tänapäeval [[Lastekodu tänav|Lastekodu]]) *[[Lõhe tänav|Lõhe]] *[[Lõhmuse tee]] *''[[Lõhmuse põik]]'' (endine, jagati neljaks erinimeliseks tänavaks: [[Kontpuu tee]], [[Läätspuu tee]], [[Pukspuu tee]] ja [[Tuhkpuu tee]]) *[[Lõikuse tänav|Lõikuse]] *[[Lõime tänav|Lõime]] *[[Lõimise tänav|Lõimise]] *[[Lõkke tänav|Lõkke]] *[[Lõo tänav (Tallinn)|Lõo]] *[[Lõokese tänav|Lõokese]] *[[Lõosilma tänav|Lõosilma]] *[[Lõuka tänav|Lõuka]] *[[Lõuna tänav (Tallinn)|Lõuna]] (1940–1941 ''Auna'') *[[Lõvi tänav|Lõvi]] *[[Lõõtsa tänav|Lõõtsa]] *[[Läike tänav|Läike]] *[[Lätte tänav|Lätte]] *[[Lääne tee]] *[[Läänekaare tänav|Läänekaare]] *[[Läänemere tee]] *[[Läänemuuli tänav|Läänemuuli]] *[[Läätspuu tee]] *[[Lühike tänav (Tallinn)|Lühike]] *[[Lühike jalg]] *[[Lükati tee]] *[[Lüli tänav|Lüli]] *[[Lüüsi tänav|Lüüsi]] ==M== *[[Maakri tänav|Maakri]] *[[Maarjaheina tänav|Maarjaheina]] *[[Maarjamäe tänav|Maarjamäe]] *[[Maasika tänav|Maasika]] *[[Madala tänav|Madala]] (1963–1995 ''Nikolai Nekrassovi'') *[[Madalmaa tänav|Madalmaa]] *[[Madara tänav|Madara]] *[[Madli tänav|Madli]] *[[Magasini tänav|Magasini]] (1949–1990 ''Alice Tisleri'') *[[Magdaleena tänav|Magdaleena]] (1950–1991 ''Lasteaia'') *[[Mahla tänav|Mahla]] *[[Mahtra tänav|Mahtra]] *[[Mai tänav|Mai]] (1940–1941 ''Ale'', 1959. aastani ''Apteegi'') *[[Mai põik]] *[[Maikellukese tee]] *[[Mailase tee]] *[[Maimu tänav|Maimu]] *[[Maisi tänav|Maisi]] *[[Majaka tänav|Majaka]] *[[Majaka põik]] *[[Male tänav|Male]] *[[Maleva tänav|Maleva]] *[[Maleva põik]] *[[Malmi tänav|Malmi]] *[[Maneeži tänav|Maneeži]] *[[Manufaktuuri tänav|Manufaktuuri]] *[[Marana tänav|Marana]] *[[Marati tänav|Marati]] *[[Mardi tänav|Mardi]] (1936–1991 ''Lennuki'') *[[Mardipere tänav|Mardipere]] *[[Marja tänav (Tallinn)|Marja]] *[[Marjamaa tänav|Marjamaa]] *''[[Märjamaa tänav|Märjamaa]]'' (endine) *[[Marsi tänav|Marsi]] *[[Marta tänav (Tallinn)|Marta]] *[[Martsa tänav|Martsa]] *[[Masina tänav|Masina]] *[[Masti tänav|Masti]] *[[Matka tee]] *[[Meeliku tänav|Meeliku]] *[[Meeruse tänav|Meeruse]] *[[Meeta tänav|Meeta]] *[[Mehaanika tänav|Mehaanika]] *''Mehaanika põik'' (endine, 1947–2015, tänapäeval [[Iirise tänav|Iirise]]) *[[Meika tänav|Meika]] *[[Meistri tänav|Meistri]] *[[Meleka tänav|Meleka]] *[[Mere puiestee]] *[[Merelahe tee]] *[[Meremehe tee]] *[[Merihärja tänav|Merihärja]] *[[Merekalju tänav|Merekalju]] *[[Merikanni tänav|Merikanni]] *[[Merimetsa tee]] *[[Merinõela tänav|Merinõela]] *[[Merirahu tänav|Merirahu]] *[[Meriski tänav|Meriski]] *[[Merivälja tee]] *[[Mesika tee]] *[[Mesika põik]] *[[Mesila tänav|Mesila]] *[[Metalli tänav|Metalli]] *[[Metsa tänav|Metsa]] *[[Metsa põik]] *[[Metsakooli tee]] *[[Metsakooli põik]] *[[Mait Metsanurga tänav|Mait Metsanurga]] *[[Metsavahi tee]] *[[Metsavahi põik]] *[[Metsaveere tänav|Metsaveere]] (1915–1925 [[Aleksandrovi tänav|''Aleksandrovi'']]) *[[Metsise tänav|Metsise]] *[[Metsniku tee]] *[[Mihkli tänav (Tallinn)|Mihkli]] *[[Miinisadama tänav|Miinisadama]] *[[Miku tee]] *[[Mineraali tänav|Mineraali]] *[[Mingi tänav|Mingi]] *[[Mirta tänav|Mirta]] *[[Moonalao tänav|Moonalao]] *[[Mooni tänav|Mooni]] *[[Moora tänav|Moora]] *''Moora põik'' (endine, 1958–1994, tänapäeval [[Nõva tänav (Tallinn)|Nõva]]) *[[Moora umbtänav]] *[[Mootori tänav|Mootori]] *[[Moskva puiestee]] *[[Mugula tee]] *[[Muhu tänav|Muhu]] *[[Muldvalge tänav|Muldvalge]] *[[Mulla tänav|Mulla]] *''Mulla põik'' (endine, 1958–2017, tänapäeval [[Mullamaa tänav|Mullamaa]]) *[[Mullamaa tänav|Mullamaa]] (1958–2017 ''Mulla põik'') *[[Munga tänav (Tallinn)|Munga]] *[[Muraka tänav|Muraka]] *[[Mureli tänav (Tallinn)|Mureli]] *[[Muru tänav (Tallinn)|Muru]] *[[Mustakivi tee]] *[[Mustamäe tee]] *[[Mustasõstra tänav|Mustasõstra]] *[[Mustika tänav|Mustika]] *[[Mustjuure tänav|Mustjuure]] *[[Mustjõe tänav|Mustjõe]] (1939. aastani ''Scharlottental'', ''Scharlottentaler'', ''Шарлоттентальская ул'' ja [[Sarlotte tänav|''Sarlotte'' tänav]]) *[[Mustjõe põik]] *[[Muti tänav|Muti]] *[[Muuga tee (Tallinn)|Muuga tee]] *[[Muuluka tänav (Tallinn)|Muuluka]] *[[Mõigu tänav|Mõigu]] *[[Mõisa tänav|Mõisa]] *[[Mõisapõllu tänav|Mõisapõllu]] *[[Mõrra tee]] *[[Mõtuse tänav|Mõtuse]] *[[Mõõna tee]] *[[Mäe tänav (Tallinn)|Mäe]] *[[Mäealuse tänav|Mäealuse]] *[[Mäekalda tänav|Mäekalda]] *[[Mäekõrtsi tänav|Mäekõrtsi]] *[[Mäeküla tänav|Mäeküla]] *[[Mäepealse tänav|Mäepealse]] *[[Mäepere tänav|Mäepere]] *[[Mäevälja tänav|Mäevälja]] *[[Mägra tänav|Mägra]] *[[Mähe tee]] *''Mähe põik'' (endine, jagati [[Lauri tee]]ks ja [[Sitska tee]]ks) *[[Mähe-Kaasiku tee]] *[[Jakob Mändmetsa tänav|Jakob Mändmetsa]] *[[Mängu tänav|Mängu]] *[[Männi tänav|Männi]] *[[Männiku tee]] *[[Männiliiva tänav|Männiliiva]] *[[Männimetsa tee (Tallinn)|Männimetsa tee]] *[[Männimetsa põik]] *[[Mänsaku tänav|Mänsaku]] *[[Märtsikellukese tee]] *[[Möldre tee]] *[[Mündi tänav|Mündi]] *[[Müta tänav|Müta]] *[[Müürivahe tänav|Müürivahe]] ==N== *[[Naadi tee]] *[[Naaritsa tänav|Naaritsa]] *[[Nabra tänav|Nabra]] *[[Naeri tänav|Naeri]] *[[Nafta tänav|Nafta]] *[[Naistepuna tee]] *[[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] *[[Nata tänav|Nata]] *[[Neeme tänav|Neeme]] *[[Neeme põik]] *[[Neemiku tänav|Neemiku]] *[[Neiuvaiba tee]] *[[Nelgi tänav (Tallinn)|Nelgi]] *[[Nepi tänav|Nepi]] *[[Nigli tänav|Nigli]] *[[Niguliste tänav|Niguliste]] *[[Niidi tänav|Niidi]] *[[Niidi põik]] *[[Niidu tee]] *[[Niine tänav|Niine]] *[[Niine põik]] *[[Nirgi tänav (Tallinn)|Nirgi]] *[[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu]] *[[Nooda tee]] *[[Noole tänav|Noole]] *[[Noorkuu tänav|Noorkuu]] *[[Nugise tänav|Nugise]] (1927–2001 [[Auto tänav|Auto]]) *[[Nuia tänav|Nuia]] *[[Nulu tänav|Nulu]] *[[Nunne tänav|Nunne]] (1950–1987 [[Vaksali tänav (Tallinn)|Vaksali]]) *[[Nurklik tänav|Nurklik]] *[[Nurme tänav (Tallinn)|Nurme]] *[[Nurmenuku tee]] *[[Nurmiku tee]] *[[Nurmiku põik]] *[[Nõelasilma tänav|Nõelasilma]] *[[Nõeliku tänav|Nõeliku]] *[[Nõgikikka tänav|Nõgikikka]] *[[Nõlva tänav|Nõlva]] (1939. aastani ''Polaari'') *[[Nõmme tee]] *[[Nõmme põik]] *[[Nõmme-Kase tänav|Nõmme-Kase]] (1960–1990 [[Tiivase tänav|Tiivase]]) *[[Nõo tee]] *[[Nõva tänav (Tallinn)|Nõva]] (1958–1994 ''Moora põik'') *[[Näituse tänav (Tallinn)|Näituse]] *[[Näsiniine tee]] ==O== *[[Oa tänav (Tallinn)|Oa]] *[[Oblika tee]] *[[Oda tänav|Oda]] *[[Odra tänav (Tallinn)|Odra]] *''Ogaliku'' (endine, kaotati seoses uue planeeringuga) *[[Oja tänav|Oja]] *[[Ojakääru tänav|Ojakääru]] *[[Ojaveere tänav|Ojaveere]] *[[Okka tänav|Okka]] *[[Oksa tänav|Oksa]] *[[Olevi tänav|Olevi]] *[[Olevi põik]] *[[Olevimägi]] *[[Oleviste tänav|Oleviste]] *[[Oomi tänav|Oomi]] *[[Orase tänav|Orase]] *[[Orava tänav|Orava]] *[[Oru tänav (Tallinn)|Oru]] *[[Osja tee]] *[[Osmussaare tänav|Osmussaare]] *[[Oti tänav|Oti]] *[[Georg Otsa tänav|Georg Otsa]] *[[Otsatalu tänav|Otsatalu]] *[[Otse tänav|Otse]] ==P== *''[[Paabusilma tänav|Paabusilma]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Paadi tänav|Paadi]] *[[Paagi tänav|Paagi]] *[[Paakspuu tee]] *[[Paali tänav|Paali]] *[[Paasiku tänav|Paasiku]] *[[Paavli tänav|Paavli]] (1950–1990 [[Aleksandr Popov (füüsik)|''Aleksandr Popovi'']]) *[[Paberi tänav|Paberi]] (1950. aastateni [[Klaasingi tänav|''Klaasingi'']]) *[[Padriku tee]] *[[Padu tänav (Tallinn)|Padu]] *[[Pae tänav (Tallinn)|Pae]] *[[Paekaare tänav|Paekaare]] (1978–1981 [[Ivan Fedjuninski tänav|''Ivan Fedjuninski'']], 1981–1991 [[Kindral Fedjuninski tänav|''Kindral Fedjuninski'']]) *[[Paekalda tänav|Paekalda]] *[[Paekivi tänav|Paekivi]] *[[Paepargi tänav|Paepargi]] *[[Paevälja puiestee]] *[[Pagari tänav|Pagari]] *[[Pagi tänav|Pagi]] *[[Paide tänav|Paide]] *[[Paiste tänav|Paiste]] *[[Paisu tänav|Paisu]] *[[Paju tänav (Tallinn)|Paju]] *[[Pajude puiestee]] *[[Pajulille tee]] *[[Pajustiku tee]] *[[Pakase tänav|Pakase]] *[[Palderjani tee]] *[[Paldiski maantee]] *[[Paljandi tänav|Paljandi]] *[[Paljassaare tee]] *[[Paljassaare põik]] *[[Pallasti tänav|Pallasti]] (1939. aastani [[Ballasti tänav|''Ballasti'']]) *[[Palli tänav|Palli]] *[[Palu tänav|Palu]] *''[[Paluka tänav|Paluka]]'' (endine) *[[Palusambla tänav|Palusambla]] *[[Paneeli tänav|Paneeli]] *[[Panga tänav|Panga]] *[[Papli tänav (Tallinn)|Papli]] *[[Paplite puiestee]] *[[Parda tänav|Parda]] *[[Pardi tänav|Pardi]] *[[Pardiloigu tänav|Pardiloigu]] *[[Pargi tänav (Tallinn)|Pargi]] *[[Parmu tänav|Parmu]] *[[Parve tänav|Parve]] *[[Patriarh Aleksius II väljak]] *[[Pebre tänav|Pebre]] *[[Pedaja tänav|Pedaja]] *[[Peetri tänav (Tallinn)|Peetri]] *[[Pelguranna tänav|Pelguranna]] *[[Pendi tänav|Pendi]] *[[Pesa tänav|Pesa]] *[[Peterburi tee (Tallinn)|Peterburi tee]] *[[Petrooleumi tänav|Petrooleumi]] *[[Pidu tänav|Pidu]] *[[Pihlaka tänav (Tallinn)|Pihlaka]] *[[Pihlamarja tänav|Pihlamarja]] *[[Pihlametsa tee]] *[[Piibelehe tänav|Piibelehe]] *[[Piibri tänav|Piibri]] *[[Piima tänav (Tallinn)|Piima]] *[[Piimamehe tänav|Piimamehe]] *[[Piipheina tee]] *[[Piiri tänav (Tallinn)|Piiri]] *[[Piiritsa tänav|Piiritsa]] *[[Piiskopi tänav|Piiskopi]] (1948–1989 [[Kallaku tänav|''Kallaku'']]) *[[Pikakase tänav|Pikakase]] *[[Pikaliiva tänav|Pikaliiva]] *[[Pikk tänav|Pikk]] *[[Pikk jalg]] *[[Pikksilma tänav|Pikksilma]] *[[Pikri tänav|Pikri]] *[[Pikse tänav|Pikse]] *[[Piksepeni tänav|Piksepeni]] *[[Pille tänav|Pille]] *[[Pilliroo tänav|Pilliroo]] *[[Pilve tänav|Pilve]] *[[Pilvetee tänav|Pilvetee]] *[[Pilviku tänav|Pilviku]] *[[Paul Pinna tänav|Paul Pinna]] *[[Pinu tänav|Pinu]] *[[Pirita tee]] *[[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] *[[Plaasi tänav|Plaasi]] *[[Planeedi tänav|Planeedi]] *[[Plangu tänav|Plangu]] *[[Plasti tänav|Plasti]] *''[[Ploomi tänav|Ploomi]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Pohla tänav|Pohla]] *[[Pojengi tee]] *''[[Polaari tänav|Polaari]]'' (endine, 1939. aastast [[Nõlva tänav|Nõlva]]) *[[Poldri tänav|Poldri]] *[[Poorditänav|Poordi]] *[[Poru tänav|Poru]] *[[Jaan Poska tänav|Jaan Poska]] (1940–1991 [[Aleksander Leiner|''Aleksander Leineri'']]) *[[Postitalu tänav|Postitalu]] *[[Preesi tänav|Preesi]] *[[Prii tänav|Prii]] *''Prii tänav'' (endine, tänapäeval osa [[Kungla tänav]]ast) *[[Priimula tee]] *[[Priimurru tänav|Priimurru]] *[[Priisle tee]] *[[Printsu tee]] *[[Pronksi tänav|Pronksi]] *[[Pruuali tee]] *[[Puhangu tänav|Puhangu]] (1953–1995 [[Aleksandr Herzen|''Aleksandr Herzeni'']]) *[[Puhke tänav|Puhke]] *[[Puhkekodu tee]] *[[Puhma tänav|Puhma]] *[[Puju tänav|Puju]] *[[Puki tee]] *[[Pukspuu tee]] *[[Punane tänav|Punane]] *[[Pune tee]] *[[Punga tänav (Tallinn)|Punga]] *[[Puraviku tänav|Puraviku]] *[[Purde tänav (Tallinn)|Purde]] *[[Purje tänav|Purje]] *[[Puu tänav|Puu]] *[[Puusepa tänav (Tallinn)|Puusepa]] *[[Puuvilja tänav (Tallinn)|Puuvilja]] *[[Puuvilla tänav|Puuvilla]] *[[Põdra tänav|Põdra]] *[[Põdrakanepi tee]] *''Põdrasambla'' (endine, kaotati seoses uue planeeringuga) *[[Põhja puiestee]] *[[Põhjakaare tänav|Põhjakaare]] (1922. aastani [[Kepleri tänav|''Kepleri'']], 1922–1958 [[Põhja tänav|''Põhja'']], 1940–1941 [[Korvi tänav|''Korvi'']]) *''[[Põhjakants]]'' (endine){{lisa viide}} *[[Põlde tänav|Põlde]] *[[Põlde põik]] *[[Põldma tänav|Põldma]] *[[Põldmarja tänav|Põldmarja]] *[[Põlendiku tänav|Põlendiku]] *[[Põllu tänav (Tallinn)|Põllu]] *[[Põllu põik]] *[[Põllumäe tänav|Põllumäe]] *[[Põõsa tee]] *[[Päevakoera tänav|Päevakoera]] *[[Päevalille tänav|Päevalille]] *[[Pähkli tänav (Tallinn)|Pähkli]] *[[Päikese puiestee]] (1925. aastani ''Peetri prospekt'' (''Петровский проспект''), 1940–1941 ''[[Prožektori puiestee]]'') *[[Pärituule tänav|Pärituule]] *[[Pärja tänav|Pärja]] (1925. aastani ''[[Sergei Šahhovskoi]]'' (''Шаховская ул'')) *[[Jakob Pärna tänav|Jakob Pärna]] *[[Pärnade puiestee]] *[[Pärnamäe tee]] *[[Pärnaõie tee]] *[[Pärniku tee]] *[[Pärnu maantee]] *[[Pärnulõuka tänav|Pärnulõuka]] *[[Pääsküla tänav|Pääsküla]] *[[Pääsukese tänav (Tallinn)|Pääsukese]] *''[[Pääsusaba tänav|Pääsusaba]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Pääsusilma tee]] *[[Pöialpoisi tänav|Pöialpoisi]] *[[Pöörise tänav|Pöörise]] *[[Pühavaimu tänav|Pühavaimu]] (1948–1987 [[Säde tänav (Tallinn)|''Säde'']]) *[[Püssirohu tänav|Püssirohu]] *[[Püü tänav|Püü]] *[[Püü põik]] ==R== *[[Raadiku tänav|Raadiku]] (1980–1994 [[Partisani tänav (Tallinn)|''Partisani'']]) *[[Raba tänav|Raba]] *[[Rabaküla tänav|Rabaküla]] *[[Rabaveere tänav|Rabaveere]] *[[Raekoja tänav|Raekoja]] *[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] *''Raevalla'' (endine, 1948–1984, 1923–1948 ''[[Väike-Raevalla tänav|Väike-Raevalla]]'') *[[Rahe tänav|Rahe]] *[[Rahu tänav (Tallinn)|Rahu]] *[[Rahu tee]] *[[Rahukohtu tänav|Rahukohtu]] (1950–1989 [[Rahvakohtu tänav|''Rahvakohtu'']]) *[[Rahumäe tee]] *[[Rahvakooli tee]] *[[Raiduri tee]] *[[Raie tänav|Raie]] (1925. aastani [[Ivanovi tänav|''Ivanovi'']] (''Ивановская ул''), 1925–1959 Kuldnoka, aastal 1940 [[Meika tänav|Meika]], 1959–1960 [[Ristnoka tänav|''Ristnoka'']]) *[[Raja tänav (Tallinn)|Raja]] *[[Rajametsa tänav|Rajametsa]] *[[Rajapere tänav|Rajapere]] *[[Rakise tänav|Rakise]] *''[[Raku tänav|Raku]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Randla tänav|Randla]] (1953–1995 ''[[Pjotr Tšaikovski]]'') *[[Randvere tee]] *[[Rangu tänav|Rangu]] *[[Ranna tee (Tallinn)|Ranna tee]] *[[Rannamõisa tee]] *[[Rannamäe tee]] *[[Rannaniidu tänav|Rannaniidu]] *[[Ranniku tee]] *[[Ranniku põik]] *[[Rao tänav|Rao]] *[[Rapla tänav|Rapla]] (varem ''Siiversi'') *[[Rataskaevu tänav|Rataskaevu]] *[[Ratta tänav|Ratta]] *[[Raua tänav|Raua]] (1952–1989 [[Nikolai Gogol|''Nikolai Gogoli'']]) *[[Raua põik]] *[[Kristjan Raua tänav|Kristjan Raua]] *[[Rauakooli tee]] *[[Raudosja tee]] *[[Raudsüdame tänav|Raudsüdame]] *[[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] *[[Raunjala tänav|Raunjala]] *[[Ravi tänav|Ravi]] *[[Ravila tänav (Tallinn)|Ravila]] *[[Rebase tänav (Tallinn)|Rebase]] *[[Rebasesaba tee]] *[[Regati puiestee]] *[[Reha tänav|Reha]] *[[Rehe tänav (Tallinn)|Rehe]] *[[Rehe põik]] *[[Rehelepa tänav|Rehelepa]] *[[Rehelepa põik]] *[[Reidi tee]] *[[Villem Reimani tänav|Villem Reimani]] *[[Ado Reinvaldi tänav|Ado Reinvaldi]] *[[Reisijate tänav|Reisijate]] *[[Reketi tänav|Reketi]] *[[Remmelga tänav|Remmelga]] *''[[Reseeda tänav|Reseeda]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Retke tee]] *[[Riida tänav|Riida]] *[[Riisika tänav|Riisika]] *[[Ristaia tee]] *[[Risti tänav|Risti]] *[[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] (enne aastat 1939 ka [[Oskari tänav|''Oskari'']] ([[oldermann]] [[Oscar Gregory]] järgi)) *[[Ristiku põik]] *[[Rivi tänav|Rivi]] *[[Rocca al Mare tänav|Rocca al Mare]] *[[Roheline tänav (Tallinn)|Roheline]] *[[Roheline aas]] *[[Rohu tänav|Rohu]] *[[Rohula tänav|Rohula]] *[[Rohumaa tänav|Rohumaa]] *[[Ronga tänav|Ronga]] *[[Roo tänav|Roo]] *[[Roolahe tänav|Roolahe]] *[[Roopa tänav|Roopa]] (1923–1959 Roopa, 1959–1960 ''[[Alma Tiivase tänav|Alma Tiivase]]'', 1960. aastast Roopa) *[[Roosi tänav (Tallinn)|Roosi]] *[[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi]] *[[Roostiku tänav|Roostiku]] *[[Roseni tänav|Roseni]] *[[Rotermanni tänav|Rotermanni]] *[[Rukki tänav (Tallinn)|Rukki]] *[[Rukkilille tee]] *''[[Rulkoviuse tänav|Rulkoviuse]]'' (endine) *[[Rulli tänav|Rulli]] *[[Rumbi tänav|Rumbi]] *[[Rummu tee]] *''[[Russovi tänav|Russovi]]'' (endine) *[[Rutu tänav|Rutu]] *[[Ruunaoja tänav|Ruunaoja]] *[[Rõika tänav|Rõika]] *[[Rõugu tänav|Rõugu]] *[[Rõõmu tänav|Rõõmu]] *[[Räga tänav|Räga]] *[[Rähkloo tänav|Rähkloo]] *[[Rähni tänav|Rähni]] *[[Räime tänav|Räime]] *[[Räitsaka tänav|Räitsaka]] *[[Rändrahnu tee]] *[[Ränduri tänav|Ränduri]] (2008–2009 ''Relsi'', varem osa [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] tänavast) *''[[Räni tänav (Tallinn)|Räni]]'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Räniliiva tänav|Räniliiva]] *[[Rännaku puiestee]] *[[Rännu tänav|Rännu]] *[[Rästa tänav (Tallinn)|Rästa]] *[[Rästa põik]] *[[Rätsepa tee]] *[[Rävala puiestee]] *[[Räägu tänav (Tallinn)|Räägu]] *[[Ründi tänav|Ründi]] *[[Rünga tänav|Rünga]] *[[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli]] ==S== *[[Saadu tänav|Saadu]] *[[Saagi tänav|Saagi]] *''[[Saali tänav|Saali]]'' (endine) *[[Saani tänav|Saani]] (algselt ''Казарменная ул'', ''Kasernen Weg'' (1870), seejärel ''Schlittengasse'', alates 1880 Saani ehk ''Санная'') *[[Saare tänav (Tallinn)|Saare]] *[[Saaremaa puiestee]] *[[Saarepiiga puiestee]] (1979–1995 ''[[Kangelaste puiestee]]'') *[[Saarepuu tänav|Saarepuu]] *[[Saariku tee]] *[[Saarma tänav|Saarma]] *[[Saarma põik]] *[[Saarvahtra puiestee]] *[[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] *[[Saeveski tänav (Tallinn)|Saeveski]] *[[Sagari tänav|Sagari]] *[[Saha põik]] *[[Saha tänav|Saha]] *[[Saiakang]] *[[Sakala tänav|Sakala]] (aastal 1885 ''Veike-Pärnu uulits,'' 1908–1936 ''[[Väike-Pärnu maantee]]'', 1959–1960 [[Ugandi tänav|''Ugandi'']]) *[[Saku tänav|Saku]] *[[Salaoja tänav|Salaoja]] *[[Salme tänav (Tallinn)|Salme]] (varem ''Militärstraße'' (1913), ''Военная ул'' (1907), 1951. aastani [[Sõja tänav|''Sõja'']]) *[[Salu tee (Tallinn)|Salu tee]] *[[Salve tänav|Salve]] *[[Sambla tänav|Sambla]] (1922. aastast; varem ''Šahtli'', ''Schahtli'', ''[[Schachtelstraße]]'' või ''Шахтельская ул)'' *[[Sambliku tänav|Sambliku]] *[[Sammu tänav|Sammu]] *[[Sanatooriumi tänav (Tallinn)|Sanatooriumi]] *[[Sanglepa tänav|Sanglepa]] *[[Sarapiku tee]] *[[Sarapuu tänav|Sarapuu]] *[[Sarra tänav|Sarra]] *[[Sarruse tänav|Sarruse]] *[[Sarve tänav|Sarve]] *[[Saturni tänav|Saturni]] (1929–1959 ''Päikese'') *[[Saue tänav|Saue]] *[[Sauna tänav|Sauna]] *[[Saviliiva tee]] *[[Seebi tänav|Seebi]] *[[Seedri põik]] *[[Seedri tänav|Seedri]] *[[Seemne tänav|Seemne]] *[[Seene tänav|Seene]] (1922. aastani [[Pavlovi tänav|''Pavlovi'']]) *[[Seli puiestee]] *[[Selise tänav|Selise]] *[[Selja tänav|Selja]] *[[Seljaku tänav|Seljaku]] *''[[Seltersi tänav|Seltersi]]'' (endine) *[[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa]] *[[Sepapaja tänav|Sepapaja]] *[[Sepapere tänav|Sepapere]] *[[Sepapoisi tänav|Sepapoisi]] *[[Sepise tänav|Sepise]] *''[[Septembri tänav|Septembri]]'' (endine) *[[Serva tänav|Serva]] *[[Side tänav (Tallinn)|Side]] *[[Siduri tänav|Siduri]] *[[Sihi tänav (Tallinn)|Sihi tänav]] *[[Siia tänav|Siia]] *[[Siidisaba tänav|Siidisaba]] *[[Siili tänav (Tallinn)|Siili]] *''[[Siimeoni tänav|Siimeoni]]'' (endine) *[[Siire tänav|Siire]] *[[Sikupilli tänav|Sikupilli]] *[[Sikuti tänav|Sikuti]] *[[Silde tänav|Silde]] *[[Silgu tänav|Silgu]] *Silikaadi (1939. aastani ja 1950–1990 [[Risti tänav|''Risti'']]) *[[Silikaltsiidi tänav|Silikaltsiidi]] *[[Silla tänav|Silla]] *[[Silluse tänav|Silluse]] *[[Silmiku tänav|Silmiku]] *[[Silmu tänav|Silmu]] *[[Sinika tänav|Sinika]] *[[Siniladva tänav|Siniladva]] *[[Sinilille tänav|Sinilille]] *[[Sinimäe tänav|Sinimäe]] *[[Sininuku tänav|Sininuku]] *[[Sinirebase tänav|Sinirebase]] *[[Sinitiiva tänav|Sinitiiva]] *[[Sipelga tänav (Tallinn)|Sipelga]] *[[Sirbi tänav|Sirbi]] *[[Sireli tänav|Sireli]] *[[Sirge tänav|Sirge]] *[[Sisaski tänav|Sisaski]] *[[Sitsi tänav|Sitsi]] *[[Juhan Smuuli tee]] *[[Sompa tee]] *[[Soo tänav (Tallinn)|Soo]] (1951–1991 [[Jevgeni Nikonov|''Jevgeni Nikonovi'']]) *[[Soodi tänav|Soodi]] *''Sookailu tee'' (endine, jäi välja ehitamata) *[[Sookaskede puiestee]] *[[Soolahe tee]] *[[Soone põik]] *[[Soone tänav|Soone]] *[[Sooranna tänav|Sooranna]] *''[[Sootaga tänav|Sootaga]]'' (endine) *[[Sooviku tänav|Sooviku]] *[[Soovildiku tänav|Soovildiku]] *[[Soovõha tee]] *[[Spordi tänav|Spordi]] *[[Staadioni tänav (Tallinn)|Staadioni]] (1955. aastani ''Kalmistu'') *[[Staapli tänav|Staapli]] *[[Stalkeri käik|Stalkeri]] *[[Suislepa tee]] *[[Suitsu tänav|Suitsu]] *[[Suitsu põik]] *[[Suklema tänav|Suklema]] *[[Sule tänav|Sule]] *[[Sulevi tänav (Tallinn)|Sulevi]] *[[Sulevimägi]] *[[Sumba tänav|Sumba]] *[[Supluse puiestee]] *[[Suru tänav|Suru]] *[[Suur Rannavärav (tänav)|Suur Rannavärav]] *[[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] (1950–1991 ''Komsomoli'') *[[Suurekivi tänav|Suurekivi]] *[[Suurevälja tänav|Suurevälja]] *[[Suurgildi plats]] *[[Suur-Karja tänav|Suur-Karja]] *''[[Suur-Karjamaa tänav|Suur-Karjamaa]]'' (endine) *[[Suur-Kloostri tänav|Suur-Kloostri]] *''[[Suur-Kompassi tänav|Suur-Kompassi]]'' (endine) *[[Suur-Laagri tänav|Suur-Laagri]] *''[[Suur-Laevaehituse tänav|Suur-Laevaehituse]]'' (endine) *''[[Suur-Lasnamäe tänav|Suur-Lasnamäe]]'' (endine) *[[Suur-Männiku tänav|Suur-Männiku]] *[[Suur-Paala tänav|Suur-Paala]] (varem ''Suur-Poltava'', ''Große Poltawsche Straße'' ja ''Большая Полтавская ул)'' *[[Suur-Patarei tänav|Suur-Patarei]] *''[[Suur-Pääsukese tänav|Suur-Pääsukese]]'' (endine) *''[[Suur-Raevalla tänav|Suur-Raevalla]]'' (endine) *[[Suur-Sõjamäe tänav|Suur-Sõjamäe]] *[[Suur-Sõjamäe põik]] *''[[Suur-Söörensi tänav|Suur-Söörensi]]'' (endine) *''[[Suur-Tartu maantee|Suur-Tartu]]'' (endine) *[[Suurtüki tänav|Suurtüki]] (1960–1987 koos [[Kotzebue tänav|Kotzebue]] tänavaga ''[[Johannes Käsperti tänav|Johannes Käsperti]]'' tänav)<ref name="raid2011-175" /> *[[Suusa tänav|Suusa]] *[[Suve tänav (Tallinn)|Suve]] *[[Suvila tänav|Suvila]] *[[Sõbra põik]] *[[Sõbra tänav (Tallinn)|Sõbra]] *[[Sõjakooli tänav|Sõjakooli]] *[[Sõle tänav|Sõle]] (1968–1990 [[Karl Marx|''Karl Marxi'']]) *[[Sõlme tänav|Sõlme]] *[[Sõmera tänav|Sõmera]] *''Sõnajala'' (endine, tänapäeval [[Pebre tänav|Pebre]]) *[[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] *[[Sõstra tänav|Sõstra]] *[[Sõstramäe tänav|Sõstramäe]] *[[Sõudebaasi tee]] *[[Sõõru tänav|Sõõru]] *[[Sädeme tänav|Sädeme]] *[[Säina tänav|Säina]] *[[Ernst Särgava allee]] *[[Särje tänav|Särje]] *[[Särjesilma tänav|Särjesilma]] *[[Sääse tänav|Sääse]] *[[Söe tänav|Söe]] *[[Söödi tänav|Söödi]] *[[Peeter Süda tänav|Peeter Süda]] *[[Sügise tänav|Sügise]] *[[Sügislase tänav|Sügislase]] *[[Süsta tänav|Süsta]] *[[Juhan Sütiste tee]] ==T== *''[[Taagi tee]]'' (endine, 1958–1984) *[[Taara tänav|Taara]] *[[Taela tänav|Taela]] *[[Taevakivi tänav|Taevakivi]] *[[Taevastiiva tänav|Taevastiiva]] *[[Tagala tänav|Tagala]] *[[Tagamaa tee]] *[[Taime tänav|Taime]] *[[Tala tänav|Tala]] *[[Talli tänav (Tallinn)|Talli]] *[[Tallinna tänav (Tallinn)|Tallinna]] *[[Taludevahe tänav|Taludevahe]] *[[Talve tänav|Talve]] *[[Talviku tänav|Talviku]] *[[Tambeti tänav|Tambeti]] *[[Tamme tänav|Tamme]] *[[Tammede puiestee]] *[[Tammepärja tänav (Tallinn)|Tammepärja]] *[[Tammetõru tänav (Tallinn)|Tammetõru]] (1958–2015 ''Abaja põik'', aastal 2015 ''Koolme'') *[[Tammiku tänav (Tallinn)|Tammiku]] *[[A. H. Tammsaare tee]] *[[Tanuma tänav|Tanuma]] *[[Tapri tänav|Tapri]] *[[Tare tänav|Tare]] *[[Tarja tänav|Tarja]] *[[Tarna tänav|Tarna]] *[[Tartu maantee (Tallinn)|Tartu maantee]] *[[Tasandi tänav|Tasandi]] *''Tasuja'' (endine) *[[Tasuja puiestee]] *[[Tatari tänav|Tatari]] *[[Teaduspargi tänav|Teaduspargi]] *[[Teatri väljak]] *[[Tedre tänav|Tedre]] *[[Tedre põik]] *[[Tedrepere tänav|Tedrepere]] *[[Teekonna tänav|Teekonna]] *[[Teelehe tee]] *[[Teelise tänav|Teelise]] *[[Teemeistri tänav|Teemeistri]] *[[Teenri tänav]] (''endine'') *[[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika]] *[[Teisepere tänav|Teisepere]] *[[Teivi tänav|Teivi]] *[[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] *[[Tendri tänav|Tendri]] *[[Tera tänav|Tera]] *[[Terase tänav|Terase]] *[[Tervise tänav|Tervise]] *[[Tihase tänav|Tihase]] *[[Tihniku tänav|Tihniku]] *[[Tiigi tänav (Tallinn)|Tiigi]] *[[Tiiru tänav|Tiiru]] *[[Tiiu tänav|Tiiu]] *[[Tiiva tänav|Tiiva]] *[[Tikutaja tänav|Tikutaja]] *[[Tildri tänav|Tildri]] *[[Tildri põik]] *[[Timuti tänav|Timuti]] *[[Tina tänav|Tina]] *[[Tindi tänav|Tindi]] *[[Tipi tee]] *[[Tirdi tänav|Tirdi]] *[[Tirgu tänav|Tirgu]] *[[Tiskrevälja tänav|Tiskrevälja]] *[[Rudolf Tobiase tänav|Rudolf Tobiase]] *[[Tohu tänav|Tohu]] *[[Tolli tänav|Tolli]] *[[Tolmuka tee]] *[[Tondi tänav|Tondi]] *[[Tondiraba tänav|Tondiraba]] *''[[Tominga tänav (Tallinn)|Tominga]]'' (endine) *''[[Toodri tee]]'' (endine, 1958–1984) *[[Tooma tänav|Tooma]] *[[Toomapere tänav|Toomapere]] *[[Toome puiestee]] *[[Toome põik]] *[[Toomiku tee]] *[[Toominga tänav (Tallinn)|Toominga]] *[[Toom-Kooli tänav|Toom-Kooli]] *[[Toom-Kuninga tänav|Toom-Kuninga]] (1950–1990 [[Pioneeride tänav|''Pioneeride'']]) *[[Toompea tänav|Toompea]] *[[Toompuiestee]] *[[Toom-Rüütli tänav|Toom-Rüütli]] (1954–1987 ''Linnuse'') *[[Toonela tee]] *[[Toorme tänav|Toorme]] *[[Topi tänav|Topi]] *[[Tormi tänav|Tormi]] *[[Torni tänav|Torni]] *[[Tornimäe tänav|Tornimäe]] *[[Torupilli ots]] *[[Trahteri tänav|Trahteri]] *[[Treiali tänav|Treiali]] *[[Trepi tänav|Trepi]] *[[Trummi põik]] *[[Trummi tänav|Trummi]] *[[Truubi tänav|Truubi]] *[[Tselluloosi tänav (Tallinn)|Tselluloosi]]{{lisa viide}} *[[Tuha tänav|Tuha]] *[[Tuhkpuu tee]] *[[Tuhkru tänav|Tuhkru]] *''[[Tuiskliiva tänav|Tuiskliiva]]'' (endine) *[[Tuisu tänav|Tuisu]] *[[Tuki tänav|Tuki]] *[[Tulbi tänav|Tulbi]] *[[Tulekivi tänav|Tulekivi]] *[[Tuleraua tänav|Tuleraua]] *[[Tuletorni tänav|Tuletorni]] *[[Tulika tänav|Tulika]] *[[Tulika põik]] *[[Tulimulla tänav|Tulimulla]] *[[Tuluste tänav|Tuluste]] *[[Tulva tänav|Tulva]] *[[Tungla tänav|Tungla]] *[[Tupsi tee]] *[[Turba tänav|Turba]] *[[Tursa tänav|Tursa]] *[[Turu tänav (Tallinn)|Turu]] (algselt ''Salzmann-Dörptsche Straße'' (1825), ''Heringstraße'' (1865), Heeringi tänav (1885), [[Heeringa tänav]] (1908–1948); 1954–1991 [[Keldrimäe tänav|Keldrimäe]]) *[[Turu platsi tänav|Turu plats]] *[[Turvise tänav|Turvise]] *[[Tuudi tänav|Tuudi]] *[[Tuukri tänav|Tuukri]] *[[Tuukri põik]] *[[Tuulemaa tänav|Tuulemaa]] (1953–1995 ''[[Vissarion Belinski]]'') *[[Tuulemäe tänav|Tuulemäe]] *[[Tuulenurga tänav|Tuulenurga]] *[[Tuuleveski tänav|Tuuleveski]] *[[Tuuliku tee]] *[[Tuvi tänav|Tuvi]] *[[Tõivu tänav|Tõivu]] *''Tõkke'' (endine) *[[Tõllu tänav|Tõllu]] *[[Tõnismägi]] *[[Tõnu tänav|Tõnu]] *[[Tõru tänav|Tõru]] *[[Tõrviku tänav|Tõrviku]] *[[Tõusu tee]] *[[Tähe tänav (Tallinn)|Tähe]] (1922. aastani [[Romanovi tänav|''Romanovi'']]) *[[Tähesaju tee]] *[[Tähetorni tänav|Tähetorni]] *[[Tähistaeva tänav|Tähistaeva]] *[[Täpiku tänav|Täpiku]] *[[Töökoja tänav|Töökoja]] *[[Tööstuse tänav|Tööstuse]] (varem ''[[Girgensoni tänav|Girgensoni]]'') *[[Türi tänav|Türi]] *[[Konstantin Türnpu tänav|Konstantin Türnpu]] *[[Tüve tänav|Tüve]] ==U== *[[Ubalehe tee]] *''[[Udu tänav|Udu]]'' (endine) *[[Udeselja tänav|Udeselja]] *[[Ugala tänav|Ugala]] *[[Uime tänav|Uime]] *[[Ujuki tänav|Ujuki]] *[[Uku tänav|Uku]] *[[Umboja tänav|Umboja]] *[[Uneliblika tänav|Uneliblika]] *[[Unistuse tänav|Unistuse]] *[[Unna tänav|Unna]] *[[Urva tänav (Tallinn)|Urva]] *[[Ussilaka tee]] *[[Ussimäe tee]] *[[Uue Maailma tänav|Uue Maailma]] (1950–1990 [[Oja tänav|''Oja'']]) *[[Uuepere tänav|Uuepere]] *[[Uueristi tänav|Uueristi]] *[[Uus tänav (Tallinn)|Uus]] *[[Uus-Kalamaja tänav|Uus-Kalamaja]] *[[Uuslinna tänav|Uuslinna]] *''[[Uus-Hollandi tänav|Uus-Hollandi]]'' (endine, tänapäeval on osa [[Tuukri tänav|Tuukri]] tänavast) *[[Uus-Maleva tänav|Uus-Maleva]] *[[Uus-Sadama tänav|Uus-Sadama]] *[[Uus-Tatari tänav|Uus-Tatari]] *''[[Uus-Tui tänav|Uus-Tui]]'' (endine) *[[Uus-Volta tänav|Uus-Volta]] ==V== *[[Vaablase tänav|Vaablase]] *[[Vaagi tänav|Vaagi]] *[[Vaalu tänav|Vaalu]] *[[Vaari tänav|Vaari]] *[[Vaarika tänav (Tallinn)|Vaarika]] *[[Vaate põik]] *[[Vaate tee]] *[[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] *[[Vabaduse väljak]] *[[Vabarna tee]] *[[Vabaõhukooli tee]] *[[Vabe tänav|Vabe]] *[[Vabriku tänav (Tallinn)|Vabriku]] (1964–1990 ''[[Ivan Rabtšinski]]'') *''[[Vaestepatuste tänav|Vaestepatuste]]'' (endine) *[[Vahe tänav (Tallinn)|Vahe]] *[[Vahepere tänav|Vahepere]] *[[Vahtra tänav|Vahtra]] *[[Vahtramäe tee]] *[[Vahtriku tee]] *[[Vahulille tee]] *[[Vahuri tänav|Vahuri]] *[[Vaigu tänav|Vaigu]] *[[Vaikne tänav (Tallinn)|Vaikne]] *[[Vaimu tänav|Vaimu]] (varem ''Spockstraße'', ''Spuk-/Spuck- straße/gasse''; 1872. aastast ''Шпуковская ул;'' aastal 1907 ''Нечистая ул''; 1950–1987 [[Vana tänav]]) *[[Vainu tänav (Tallinn)|Vainu]] (1940–1941 [[Mõrra tänav|''Mõrra'']]) *[[Vainutalu põik]] *[[Vainutalu tänav|Vainutalu]] *[[Vaksiku tänav|Vaksiku]] *[[Valdeku tänav|Valdeku]] (1940–1941 [[Punatähe tänav|''Punatähe'']]) *[[Valge tänav|Valge]] *[[Valgevase tänav|Valgevase]] *[[Valguse tänav|Valguse]] *[[Valguta tänav|Valguta]] *[[Valli tänav|Valli]] (varem ''Walliwahe'') *[[Valukoja tänav|Valukoja]] *[[Valve tänav|Valve]] *[[Vambola tänav|Vambola]] *[[Vana-Kalamaja tänav|Vana-Kalamaja]] *[[Vana-Keldrimäe tänav|Vana-Keldrimäe]] *[[Vanakuu tänav|Vanakuu]] *[[Vana-Kuuli tänav|Vana-Kuuli]] *[[Vana-Liivamäe tänav|Vana-Liivamäe]] (2008. aastani ''Väike-Liivamäe'') *[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (1959–1991 [[Jaan Sihver|''Jaan Sihveri'']]) *[[Vana-Merivälja tee]] *[[Vana-Mustamäe tänav|Vana-Mustamäe]] *[[Vana-Posti tänav|Vana-Posti]] *[[Vana-Pärnu maantee]] *[[Vana-Tartu maantee]] *[[Vanaturu kael]] *[[Vana-Umboja tänav|Vana-Umboja]] *[[Vana-Veerenni tänav|Vana-Veerenni]] *[[Vana-Viru tänav|Vana-Viru]] *[[Vana turg]] *[[Vanemuise tänav (Tallinn)|Vanemuise tänav]] *[[Vaniku tänav|Vaniku]] *''[[Vaprate tee]]'' (endine, liideti [[Vabaõhukooli tee]]ga) *''[[Varblase tänav|Varblase]]'' (endine) *[[Varbola tänav|Varbola]] *[[Varese tänav|Varese]] *[[Varese põik]] *[[Varju tee]] *[[Varjulille tee]] *[[Varraku tänav|Varraku]] (1979–1995 ''[[Johannes Lumiste]]'') *[[Varre tänav|Varre]] *[[Varsaallika tänav|Varsaallika]] *''Varsaallika põik'' (endine, sõidetav osa liideti [[Kaunis tänav|Kauni]] tänavaga) *[[Vasara tänav|Vasara]] *[[Vase tänav (Tallinn)|Vase]] *[[Vati tänav|Vati]] *[[Vedru tänav|Vedru]] *[[Veduri tänav|Veduri]] *[[Vee tänav (Tallinn)|Vee]] *[[Veerenni tänav|Veerenni]] *[[Veerenni põik]] *[[Veeriku tee]] *[[Veerise tänav|Veerise]] *[[Veerme tänav|Veerme]] *[[Veetorni tänav|Veetorni]] *[[Vene tänav|Vene]] *[[Versta tänav|Versta]] *[[Vesikaare tänav|Vesikaare]] *[[Vesilennuki tänav|Vesilennuki]] *[[Vesioina tänav|Vesioina]] *[[Vesipapi tänav|Vesipapi]] *[[Vesiravila tänav|Vesiravila]] *[[Vesiveski tänav|Vesiveski]] *[[Vesivärava tänav|Vesivärava]] *''[[Veski tänav (Tallinn)|Veski]]'' (endine) *[[Veskilise tänav|Veskilise]] *[[Veskimetsa tänav|Veskimetsa]] *[[Veskimäe tänav|Veskimäe]] *[[Veskiposti tänav|Veskiposti]] *[[Vesse tänav|Vesse]] *[[Vesse põik]] *[[Vete tänav|Vete]] *[[Viadukti tänav|Viadukti]] (aastani 1959 kandis osaliselt ''Kaare tee'' nimetust) *[[Videviku tänav|Videviku]] *[[Vibu tänav|Vibu]] *[[Vigla tänav|Vigla]] *[[Vihitaja tänav|Vihitaja]] *[[Vihu tänav|Vihu]] *[[Vihuri tänav|Vihuri]] (1953–1995 ''[[Vissarion Belinski]]'') *[[Viige tänav|Viige]] *[[Viimsi põik]] *[[Viimsi tee]] *[[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti]] *[[Viirpuu tee]] *[[Viisi tänav|Viisi]] *[[Vikerkaare tänav (Tallinn)|Vikerkaare]] *[[Vikerlase tänav|Vikerlase]] *[[Vikimõisa tänav|Vikimõisa]] *[[Eduard Vilde tee]] *[[Vile tänav|Vile]] *[[Vilisuu tänav|Vilisuu]] *[[Viljandi maantee (Tallinn)|Viljandi maantee]] *[[Villardi tänav|Villardi]] *[[Villkäpa tänav|Villkäpa]] *[[Villpea tänav|Villpea]] *[[Jüri Vilmsi tänav|Jüri Vilmsi]] *[[Vilu tee]] *[[Vimma tänav|Vimma]] *[[Vindi tänav|Vindi]] *[[Vineeri tänav|Vineeri]] *[[Vinkli tänav|Vinkli]] *[[Virbi tänav|Virbi]] *[[Virmalise tänav|Virmalise]] *[[Virna tänav|Virna]] *[[Viru tänav|Viru]] *[[Viru väljak]] *[[Virve tänav|Virve]] *[[Visase tänav|Visase]] *[[Vismeistri tänav|Vismeistri]] *[[Viu tänav|Viu]] *''Viu põik'' (endine) *[[Volta tänav|Volta]] *[[Voo tänav|Voo]] *[[Voolu tänav|Voolu]] *[[Voorimehe tänav|Voorimehe]] *[[Vormsi tänav|Vormsi]] *[[Vuti tänav|Vuti]] *[[Võidu tänav|Võidu]] *[[Võidu põik]] *[[Võidujooksu tänav|Võidujooksu]] *[[Võistluse tänav|Võistluse]] *[[Võlvi tänav|Võlvi]] *[[Võra tee]] *[[Võrgu tänav|Võrgu]] *[[Võrgukivi tänav|Võrgukivi]] *[[Võrse tänav|Võrse]] *[[Võrsiku tänav|Võrsiku]] *[[Võru tänav (Tallinn)|Võru]] *[[Võsa tee]] *[[Võsara tänav|Võsara]] *[[Võsu tänav|Võsu]] *[[Võtme tänav|Võtme]] *[[Vähi tänav|Vähi]] *[[Väike tänav (Tallinn)|Väike]] *[[Väike Rannavärav (tänav)|Väike Rannavärav]] *[[Väikese Illimari tänav|Väikese Illimari]] *[[Väike-Ameerika tänav|Väike-Ameerika]] (1950–1991 [[Kiire tänav|Kiire]]) *''[[Väike-Erika tänav|Väike-Erika]]'' (endine; ka ''Väike-Eeriku'') *''[[Väike-Gonsiori tänav|Väike-Gonsiori]]'' (endine) *[[Väike-Karja tänav|Väike-Karja]] *''[[Väike-Karjamaa tänav|Väike-Karjamaa]]'' (endine) *[[Väike-Kloostri tänav|Väike-Kloostri]] (1950–1987 ''[[Vaksali põik]]'') *''[[Väike-Kompassi tänav|Väike-Kompassi]]'' (endine) *[[Väike-Laagri tänav|Väike-Laagri]] *''[[Väike-Laevaehituse tänav|Väike-Laevaehituse]]'' (endine) *''[[Väike-Lasnamäe tänav|Väike-Lasnamäe]]'' (endine) *[[Väike-Männiku tänav|Väike-Männiku]] *[[Väike-Paala tänav|Väike-Paala]] *[[Väike-Patarei tänav|Väike-Patarei]] *''[[Väike-Pärnu maantee]]'' (endine) *[[Väike-Pääsukese tänav|Väike-Pääsukese]] *''[[Väike-Raevalla tänav|Väike-Raevalla]]'' (endine) *''[[Väike-Roosikrantsi tänav|Väike-Roosikrantsi]]'' (endine) *[[Väike-Sõjamäe tänav|Väike-Sõjamäe]] *''[[Väike-Söörensi tänav|Väike-Söörensi]]'' (endine) *''[[Väike-Tartu maantee]]'' (endine) *[[Väina tee]] *[[Välgu tänav|Välgu]] *[[Välja tänav (Tallinn)|Välja]] *[[Väo tee]] *[[Väomurru tänav|Väomurru]] *[[Värava tänav|Värava]] *[[Värsi tänav|Värsi]] *[[Värvi tänav|Värvi]] *[[Västriku tänav (Tallinn)|Västriku]] *[[Vääna tänav|Vääna]] *[[Vööri tänav|Vööri]] ==W== *[[August Weizenbergi tänav|August Weizenbergi]] *[[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav|Ferdinand Johann Wiedemanni]] *[[Wismari tänav|Wismari]] ==Õ== *[[Õhtu tänav (Tallinn)|Õhtu]] *[[Õie tänav (Tallinn)|Õie]] *[[Õie põik]] *[[Õilme tänav|Õilme]] *[[Õismäe tee]] *[[Õitse tänav|Õitse]] *[[Õle tänav|Õle]] *[[Õllepruuli tänav|Õllepruuli]] *[[Õnne tänav (Tallinn)|Õnne]] *[[Õpetajate tänav|Õpetajate]] *[[Õuna tänav (Tallinn)|Õuna]] ==Ä== *[[Ädala tänav|Ädala]] *[[Äigrumäe tee]] *[[Äkke tänav|Äkke]] *[[Ämariku tänav|''Ämariku'']] (endine) *[[Ääre tänav|Ääre]] *[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi]] ==Ö== *[[Ööbiku tänav (Tallinn)|Ööbiku]] *[[Öölase tänav|Öölase]] ==Ü== *[[Ülase tänav (Tallinn)|Ülase]] *[[Ülemiste tee]] *''[[Ülem-Jõe tänav|Ülem-Jõe]]'' (endine) *''[[Ülem-Luha tänav|Ülem-Luha]]'' (endine) *[[Üliõpilaste tee]] *[[Ümera tänav|Ümera]] ==Vaata ka== *[[Tallinna väljakute loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rupost">[http://rus.postimees.ee/3841757/v-tallinne-naschitali-1374-ulicy В Таллинне насчитали 1374 улицы] Postimees, 19.09.2016</ref> <ref name="raid2011-174">{{raamatuviide| autor=[[Tõnu Raid]]| pealkiri=Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989| koht=Tallinn| kirjastus=[[Grenader (kirjastus)|Grenader]]| aasta=2011| lehekülg=174| isbn=978-9949-448-54-8}}</ref> <ref name="moles">[http://www.moles.ee/06/Sep/19/14-1.php Длинная история короткой улицы]</ref> <ref name="raid2011-175">{{raamatuviide| autor=[[Tõnu Raid]]| pealkiri=Tallinn ajaloolistel linnaplaanidel 1634–1989| koht=Tallinn| kirjastus=[[Grenader (kirjastus)|Grenader]]| aasta=2011| lehekülg=175| isbn=978-9949-448-54-8}}</ref> }} ==Viited== {{viited|allikad= }} == Välislingid == *[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimede loend] [[KNAB]]-is *[http://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm Tallinna tänavanimed linnaosade kaupa] [[KNAB]]-is *[https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ddok4981.htm Tallinna asumid ja nendes paiknevate tänavate loetelu], aktal.tallinnlv.ee, *[http://www.carstenwilms.online.de/strassen_reval.htm Ajaloolised Tallinna tänavanimed saksa ja eesti keeles] (Carsten Wilms) *[http://www.eki.ee/knab/tallinn2.htm#1 Muudatused Tallinna tänavanimistus 1987–2009] *[http://tallinnstreets.com/#A A Rambling Dictionary of Tallinn Street Names by Simon Hamilton] {{Tänavate loendid}} [[Kategooria:Tallinna tänavad| Tallinna tänavate loend]] [[Kategooria:Eesti tänavate loendid]] [[Kategooria:Tallinna loendid]] 6g8l3uynj9xfocf7t36tai9at1s6qo6 0 41064 7255993 6481083 2026-10-19T19:04:35Z Kuuskinen 33651 7255993 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Neusiedli järv | pildi_nimi = Neusiedler See im Winter.jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Austria]], [[Ungari]] | suubuvad = [[Wulka]] | voolab_välja = [[Einserkanal]] | valgla_suurus = 1120 | valgla_suuruse_viide = | järve_pindala = 315 | järve_pindala_viide = | suurim_pikkus = | suurim_laius = | keskmine_sügavus = 1 m | suurim_sügavus = 1,8 m | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Austria | kaart = | kaardi_seletus = }} '''Neusiedli järv''' ([[saksa keel]]es ''Neusiedler See'', [[ungari keel]]es ''Fertő'') on järv [[Kesk-Euroopa]]s [[Austria]] ja [[Ungari]] piiril. Järve pindala on 315 km&sup2;, millest 240 km&sup2; kuulub Austriale ja 75 km&sup2; Ungarile. Suurim sügavus on 1,8 meetrit ja keskmine sügavus 1 meeter. See on Austria suurim järv. Sõltuvalt ilmastikust on veetase väga kõikuv. Järv on ka korduvalt täiesti ära kuivanud, viimati 20. sajandi alguses. Järv on ümbritsetud peaaegu kogu ulatuses tiheda roostikuga. Järve ääres paikneb Austria kõige madalam punkt kõrgusega 114 meetrit Aadria merepinnast. Neusiedli järve hõlmavad osaliselt [[Neusiedli järve-Seewinkeli rahvuspark]] ja [[Fertő-Hansági rahvuspark]], mis kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Järve voolab [[Wulka]] jõgi. [[Kategooria: Austria järved]] [[Kategooria: Ungari järved]] 3e5ghxsu2d8625oqlyyf2sx1mn8ev2r 0 49533 7256135 6812461 2026-10-20T06:09:53Z Kuuskinen 33651 7256135 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Bouvet' saar | pilt = Bouvet' saar.png | pildiallkiri = Bouvet' saar | veekogu = [[Atlandi ookean]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 780 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Bouvet Island on the globe (Antarctica centered).svg }} [[Pilt:Bouvet island 0.jpg|pisi|Bouvet' saare kagurannik [[päikesetõus]]u ajal 8 [[meremiil]]i kauguselt. [[Koloreeritud foto|Koloreeritud]] [[mustvalge foto]]. 1898]] [[Pilt:Bouvet-Location.JPG|pisi|Bouvet' saare asukoht]] '''Bouvet' saar''' on [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}. Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Gough]]i saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarerühmaga. Lähim [[manner]] on [[Antarktis]], mille osa [[Kuninganna Maudi maa]] on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. [[Kaplinn]]ast jääb Bouvet umbes 2560 km edelasse. Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõunasihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-läänesihis) umbes 10 km. ==Õiguslik staatus== Bouvet' saar koos ümbritsevate pisisaartega on Norra [[sõltlasala]] (''biland''), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud [[Norra põhiseadus]]e §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."<ref>[http://www.lovdata.no/all/nl-18140517-000.html Norra põhiseadus]</ref> See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane. Saare staatust reguleerivad Norra seadus [[27. veebruar]]ist [[1930]] nr 3 "[[Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.]]", millega see võeti Norra võimu alla, [[Storting]]i otsus [[23. aprill]]ist [[1931]] ja kuninglik teadaanne [[14. jaanuar]]ist [[1939]]. Ükski riik ei vaidlusta Norra [[suveräänsus]]t Bouvet' saare üle. Saar on [[suveräänsus|suveräänsete]] õigustega üksus [[Norra]] kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama [[vööndiaeg]], [[Kesk-Euroopa aeg]] (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma [[sihtnumber|sihtnumbrit]] ega [[maakood (telefon)|telefoni maakood]]i, kuid tal on interneti [[tippdomeen]] ([[.bv]]) (mida küll ei kasutata) ja [[ISO maakoodide loend|ISO maakood]] 074. ==Ajalugu== Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] troopilist paradiisi otsides [[Prantsusmaa|prantsuse]] meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle koordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, sest uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri ([[Antarktis]]e) tipu. Nagu hiljem selgus, oli saare pikkuskraad määratud valesti; seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]] ja [[James Clark Ross]] ei leidnud seda), ning vahepeal isegi arvati, et seda pole tegelikult olemas. [[1808]]. aastal leidsid [[inglased|inglise]] [[vaalakütt|vaalakütid]] [[James Lindsay]] ja [[Thomas Hopper]] saare uuesti ja alles [[1899]] määras [[Saksa keisririik|Saksamaa]] süvamereekspeditsioon õigesti selle koordinaadid. [[1822]] maabus saarel [[Ameerika|ameeriklane]] [[Benjamin Morell]] ja andis sellele nime Bouvet. 19. sajandil kuulus saar [[Suurbritannia|Briti]] kroonile. 1. detsembril [[1927]] kuulutas Norra Antarktika-ekspeditsioon saare Norra omaks. 19. novembril [[1928]] andis Suurbritannia parlament saare ametlikult Norra valdusse. ==Loodus== [[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|pisi|Bouvet õhust]] [[Pilt:Bouvet Island ISS017-E-16161 no text.JPG|pisi|Bouvet kosmosest]] Saar on 57 km² suur (mõnedel andmetel 49 km²), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on väga ebasõbralikud. Seal on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udu ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja luhtunud on ka katsed rajada sinna alalist [[Meteoroloogiajaam|meteoroloogiajaama]]. Samuti pole saarel inimesi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta satelliidifotode põhjal arvatakse, et hävinenud ja merre on paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aeg-ajalt [[raadioamatöör]]id, kasutades siis tähisega "3Y0" algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul viibis seal Norra uurimislaev [[Agulhas]] teadusekspeditsiooni ja mõne raadioamatööriga. Kuna saar on järskude kaljuste kallastega, pääseb sinna kõige lihtsamalt [[helikopter]]iga. Saare kaljudel kasvavad mõned [[sammal|samblad]], [[samblik]]uliigid ja mõned muud taimed. Rannal võib leida [[pingviin]]e, [[hüljes|hülgeid]] ja [[kotik]]uid, samuti mitmesuguseid merelinde. [[1971]]. aastast on saar koos ümbritseva merealaga kuulutatud [[loodusreservaat|loodusreservaadiks]]. [[19. sajand]]il leiti saare lähedalt ka tema väike kaaslane, mis hävines ilmselt aastatel 1895–1896 toimunud vulkaanipurske tagajärjel. ==Vaata ka== *[[Norra sõltuvad territooriumid ja eristaatusega piirkonnad]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/bv.html Sissekanne saidil The World Factbook] <small>Artikli kirjutamisel on kasutatud norra Vikipeedia artikleid [[:no:Bouvetøya]] ja [[:no:Norske biland og områder med særstatus]] seisuga 25.3.2009.</small> ja [[raamat]]ut "Maailma loodusimed", [[1997]], lk. 206-207, ISBN 9985-866-09-6. [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Atlandi ookeani saared]] [[Kategooria:Asustamata saared]] muinekfrus4jhfzxfm5tsbix0cg5t1o 0 50887 7256287 6873460 2026-10-20T11:53:07Z -wuppertaler 66469 /* Näiteid */ changed one image for a better one (higher resolution) 7256287 wikitext text/x-wiki [[File:Lengerich Bahnhofstrasse 18 Haus Jasper 02.jpg|pisi|Erkeriga hoone [[Lengerich (Nordrhein-Westfalen)|Lengerichi]] linnas [[Saksamaa]]l.]] [[File:Farmacia del Ayuntamiento, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 01.JPG|pisi|[[Tallinn]]a [[Raeapteek|Raeapteegi]] erkerid]] '''Erker''' ehk '''ärkel''' on hoone seinast <span>soklita </span>eenduv [[katus]]tatud osa. Sageli on erker kujundatud kaarekujuliselt või mitmetahulisena. Erkerit kasutatakse fassaadi elavdamiseks ja/või parema väljavaate loomiseks ning ruumi paremaks valgustamiseks. Keskaegses [[sakraalarhitektuur]]is on erker [[vintskap]]ilaadne seinast väljaulatuv katustatud raamistik, mille küljes ripub kirikukell. Eestis on säilinud erkerit võimalik näha [[Muhu Katariina kirik]]u lääneportaali kohal. Rahvalik mõiste ''ärklituba'' on termini ''ärkel'' vääritimõistmise tulemus. Ärklitoaks peetakse tegelikult [[pööning]]ul, katuse all või nn [[mansardkorrus]]el asuvat tuba, millel pole aga mingit otsest ega kaudset seost ärkliga. Tõelise ärklitoa üks esiletükkivamaid näiteid asub Tallinnas Kopli tn 50/1 maja fassaadil. == Näiteid == <gallery> GER Regensburg, Altes Rathaus 0011.jpg|[[Gooti kunst|Gooti]] erker [[Regensburg]]i vanal raekojal Bonneval %286%29.JPG|Erker majal [[Bonneval]]is [[Eure-et-Loiri departemang|Eure et Loir]]is Nürnberg Sebalder Pfarrhof Sebalder Chörlein.jpg|Gooti väljaehitis [[kabel]]iga Nürnbergi Püha Sebalduse kiriku kiriklal, enne 1361 Kairo Gayer Anderson Museum BW 9.jpg|Puiterker [[Kairo]]s FR Colmar 20080828 026.jpg|Kahekorruseline [[renessanss]]erker majal [[Colmar]]is Gelsenkirchen - Turfstraße - Schloss Horst 09 ies.jpg|Mitmekorruseline renessansserker [[Gelsenkirchen]]i [[Horsti linnus]]e läänefassaadil Myrtle Street Flats (San Francisco).JPG|Ärkliaknad [[San Francisco]]s Kivi 60, Tartu 01.JPG|Erkeriga maja [[Tartu]]s [[Kivi tänav (Tartu)|Kivi 60]] </gallery> ==Vaata ka== * ''[[jharokha]]'' * ''[[mashrabiya]]'' *[[Arhitektuuri mõisteid]] [[Kategooria:Arhitektuurielemendid]] 44axumsgn84bsc9eqozo1tkvqbf6fpf 0 51580 7255994 6984485 2026-10-19T19:06:09Z Amherst99 15496 7255994 wikitext text/x-wiki [[Fail:Mihkel Pung (tlm f4959 rl 1).TIF|pisi|Mihkel Pung u 1905]] '''Mihkel Pung''' ([[19. oktoober]] [[1876]] [[Vana-Põltsamaa vald]], [[Viljandimaa]] – [[11. oktoober]] [[1941]] [[Sosva vangilaager]], [[Turinsk]], [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti [[advokaat]] ja [[poliitik]], [[Riiginõukogu]] esimees. == Elulugu == Mihkel Pung õppis [[Eesti Aleksandrikool]]is ja [[Treffneri gümnaasium]]is. Õppis aastatel 1897–1900, 1901–1902 [[Tartu ülikool|Tartu]] ja 1900–1901 [[Peterburi ülikool]]is [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], [[EÜS Põhjala]] liige. Aastatel 1903–1905 oli ajalehe [[Teataja]] toimetaja Tallinnas. Aastatel 1904–1905 oli [[Tallinna linnasekretär]]. Aastatel 1905–1906 paguluses välismaal, Šveitsis ja Prantsusmaal. 1906–1911 tegutses advokaadina [[Peterburi]]s ja oli ajakirja [[Seadus ja Kohus (ajakiri)|Seadus ja Kohus]] tegevtoimetaja aastail 1909–1911. Töötas advokaadina Tallinnas 1901–1904, 1911–1918, 1924–1931, 1932–1940. 1919. aastal oli Eesti rahandusesindaja [[Helsingi]]s (korraldas seal esimeste Eesti paberrahade trükkimist)<ref>{{Netiviide|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pung_mihkel|pealkiri=Mihkel Pung|väljaanne=EE}}</ref>, Pung oli alates [[7. märts]]ist 1919 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] ajutise juhatuse ([[Eduard Aule]], Mihkel Pung ja [[Johan Sihver]]) koosseisu liige ja 25. märtsist 1919 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president <ref>{{Netiviide |url=http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=129&sm_id=274 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-06 |arhiivimisaeg=2009-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091204092407/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=129&sm_id=274 |url-olek=ei tööta }}</ref> Mihkel Pung oli ka Tallinna Vastastikuse Krediidiühingu ([[Tallinna Krediitpank|Tallinna Krediitpanga]]) asutaja ja juhatuse liige, Põhja Vastastikuse krediitseltsi Peterburis juhatuse liige. Aastatel 1920–1924 oli ta panga Pung & Co <ref>[[Pekka Erelt]]. [https://web.archive.org/web/20151108054952/http://ekspress.delfi.ee/kuum/punaste-pankiir-i-osa?id=69033767 Punaste pankiir, I osa], Eesti Ekspress, 3. SEPTEMBER 2003</ref> üks omanikke Tallinnas. Pung oli ka [[Centumi klubi]] asutajaliige <ref>{{Netiviide |url=http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=777&sm_id=917 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-02-06 |arhiivimisaeg=2009-12-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091206182126/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=777&sm_id=917 |url-olek=ei tööta }}</ref> ning alates 1926. aastast KTK juriskonsult. Mihkel Pung oli [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] liige ([[Rahvuslik Keskerakond]]), [[Rahvuskogu]] Teise Koja esimees. Majandusminister [[12. veebruar]] [[1931]] – [[20. november]] [[1931]] Pätsi valitsuses ja välisminister [[19. juuli]] [[1932]] – [[1. november]] [[1932]] Eenpalu valitsuses. [[Riigi Majandusnõukogu]] liige aastatel 1935–1938, [[Riiginõukogu]] esimees 1938–1940. Mihkel Pung vangistati [[NKVD]] poolt 14. juunil 1941 Tallinnas oma kodus [[Veetorni tänav]] 4-1 ja perekond (abikaasa oli president Konstantin Pätsi õde Marianne Pung (sünd. Päts)) küüditati. Suri eeluurimisel vangilaagris. ==Tunnustus== * [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[23. veebruar]] [[1938]]) * [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]] ([[14. jaanuar]] [[1935]]) ==Isiklikku== Mihkel Pung oli riigivanema ja presidendi [[Konstantin Päts]]i õemees. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= | nimi=[[Eesti Pank|Eesti Panga]] [[Eesti Panga president|president]] | aeg=[[1919]]| järgnev=Eduard Aule}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti välisminister]] | aeg=[[19. juuli]] – [[1. november]] [[1932]] | järgnev=[[August Rei]]}} {{lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1936/10/18/12 Mihkel Pung 60-aastane], Päewaleht, nr. 283, 18. oktoober 1936 *[http://www.ap3.ee/?PublicationId=b68e32f2-b135-40d5-87e8-3d6d4fe91192 Eesti riigi algusaegade 8 mõjuka äriliidri vara ja selle saatus], Äripäev, 22. veebruar 2008 * {{ISIK|2713}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Pung, Mihkel}} [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riiginõukogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Majaomanikkude Koja liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1876]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 6qj7qwsjzlkb53hy4716bry046c5q1z 0 55539 7255985 7238785 2026-10-19T18:51:43Z Kruusamägi 1530 7255985 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; bussiliini kohta vaata [[123 (Harju bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''123. aasta''' ('''CXXIII''') oli [[2. sajand]]i 23. aasta. ==Sündmused== *... ==Sündinud== *... ==Surnud== *... [[Kategooria:123| ]] np3px0xhb9i7ktww4w6bckiegdulrba 0 55540 7255984 7238784 2026-10-19T18:49:34Z Sendrasendra 225202 7255984 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Harju bussiliini kohta vaata artiklit [[124 (Harju bussiliin)]]}} {{aasta artikkel}} '''124. aasta''' ('''CXXIV''') oli [[2. sajand]]i 24. aasta. ==Sündmused== *... ==Sündinud== *... ==Surnud== *... [[Kategooria:124| ]] sg9smcpv3pk6hy2jckslrp7ltphffda 0 55555 7255822 6636227 2026-10-19T12:52:01Z Estopedist1 278 viitamata 7255822 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Saaremaa rügement''' oli Eesti sõjaväeosa, mis oleks moodustatud sõja korral [[Saaremaa (maakond)|Saaremaalt]] mobiliseeritud sõjaväelastest. Rahuajal Saaremaal sõjaväeosi ei asunud. Saaremaa rügemendi formeerimiseks ja mobilisatsiooniks eeltööde tegemiseks asutati 1939. aastal [[Saaremaakaitse Juhatus]] (Saaremaakaitse ülem, kolm käsundusohvitseri, kirjutaja, varaallohvitser, relvurallohvitser ja autojuht; Saaremaakaitse ülema abi väljaspool koosseisu oli [[Kaitseliidu Saaremaa Malev]]a pealik). [[28. juuni]]l [[1939]] kehtestatud koosseisu järgi kuulus Saaremaa rügementi [[staap]], 3 [[pataljon]]i, suusk-jalgratturkompanii, 2 patareid, sidekompanii, pioneerikompanii, ratsakomando, komandandikomando, orkester, töökompanii, meditsiiniambulants ja veterinaarambulants, kokku 3097 meest. [[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]] [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] m2tkc1ah6fnwx6a85cd4k77i7lywwmb 0 67906 7255995 6339007 2026-10-19T19:06:14Z Juhan242 213253 /* */ 7255995 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}} '''Priit Kelder''' ([[7. detsember]] [[1945]] – [[25. aprill]] [[2019]]) oli [[Eesti]] [[orientalistika]] populariseerija ja riigiametnik, [[Eesti Rooma Klubi]] liige. ==Elukäik== [[1975]]. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena. Orientalistika alal on ta töötanud õppejõuna mitmes Tallinna kõrgkoolis ning esinenud konverentsidel. Nõukogude ajal pidas ta Tallinna kõrgkoolides [[ateism]]iloenguid, kus propageeris idausundeid, ida filosoofiat ja kultuuri. 1980. aastatel pidas loenguid [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] ja [[Kultuuriülikool]]is. Hiljem on ta töötanud muuhulgas ka [[Akadeemia Nord]]is. Ta on olnud [[Interpol]]i Eesti büroo direktor (1994–1997) ja [[Siseministeerium]]i asekantsler. Ka kuulus ta Eesti idamaiste võitluskunstide pioneeride hulka. Ta treenis [[karate]]t, osales karatevõistlustel kata-vormi soorituses ja oli karatetreener. Hiljem sai tema meelisalaks ''[[taiji]]''. Ta oli ka selle võitluskunsti treener. ==Teoseid== *"Iseloomulikke lehekülgi keskaja hiina filosoofiast". Akadeemia Nord. Tallinn 2001. 51 lk *"Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs". Akadeemia Nord. Tallinn 2005. 198 lk **selle arvustus - [[Märt Läänemets]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marginaalne-sinoloogia "Marginaalne sinoloogia. Arvustuse asemel". Sirp, 5. mai 2006] *Oscar Ratti, Adele Westbrook. "Samuraide saladused. Feodaalaja Jaapani võitluskunstid". Inglise keelest tõlkinud Priit Kelder. [[Ilo]]. Tallinn 2007. 504 lk *"Lugu". [[TORE kirjastus]], Tartu 2019. 812 lk ===Tema enesehinnang oma töödele=== *"Tema teadustöö valdkond hõlmab [[kultuuriajalugu]], eeskätt [[ida filosoofia|idamaade filosoofia]] ja usundisarnaste õpetuste ajalugu. Priit Kelder on avaldanud töid [[Vana-Hiina filosoofia|hiina filosoofia]] ja [[budism]]i ajaloost ning kirjutanud [[idamaade võitluskunstid|idamaiste võitluskunstide]] ja [[esteetika|esteetilise]] mõtte ajaloost. Huvitavad on Priit Kelderi rännakud [[võrdlev usundilugu|võrdleva usundiloo]] radadel. Komparatiivne kallak on üldse omane tema Idamaade mõtet kajastavatele töödele, kus ta sageli otsib kõrvutusjooni läänemaiste mõttesuundade, -tavade ja traditsioonidega".<ref>Priit Kelder. "Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs". Akadeemia Nord. Tallinn 2005. Tagakaane väliskülg.</ref> ==Tunnustus== *1997 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://archive-ee.com/page/672242/2012-11-16/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/25.02.00/ Priit Kelder] {{JÄRJESTA:Kelder, Priit}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2019]] 78a2wqqw92obsxgttz179avtb91wz01 7255996 7255995 2026-10-19T19:08:22Z Juhan242 213253 /* */ 7255996 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2006}} '''Priit Kelder''' ([[7. detsember]] [[1945]] – [[25. aprill]] [[2019]]) oli [[Eesti]] [[orientalistika]] populariseerija, kirjanik ja riigiametnik, [[Eesti Rooma Klubi]] liige. ==Elukäik== [[1975]]. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloolasena. Orientalistika alal on ta töötanud õppejõuna mitmes Tallinna kõrgkoolis ning esinenud konverentsidel. Nõukogude ajal pidas ta Tallinna kõrgkoolides [[ateism]]iloenguid, kus propageeris idausundeid, ida filosoofiat ja kultuuri. 1980. aastatel pidas loenguid [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] ja [[Kultuuriülikool]]is. Hiljem on ta töötanud muuhulgas ka [[Akadeemia Nord]]is. Ta on olnud [[Interpol]]i Eesti büroo direktor (1994–1997) ja [[Siseministeerium]]i asekantsler. Ka kuulus ta Eesti idamaiste võitluskunstide pioneeride hulka. Ta treenis [[karate]]t, osales karatevõistlustel kata-vormi soorituses ja oli karatetreener. Hiljem sai tema meelisalaks ''[[taiji]]''. Ta oli ka selle võitluskunsti treener. ==Teoseid== *"Iseloomulikke lehekülgi keskaja hiina filosoofiast". Akadeemia Nord. Tallinn 2001. 51 lk *"Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs". Akadeemia Nord. Tallinn 2005. 198 lk **selle arvustus - [[Märt Läänemets]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/marginaalne-sinoloogia "Marginaalne sinoloogia. Arvustuse asemel". Sirp, 5. mai 2006] *Oscar Ratti, Adele Westbrook. "Samuraide saladused. Feodaalaja Jaapani võitluskunstid". Inglise keelest tõlkinud Priit Kelder. [[Ilo]]. Tallinn 2007. 504 lk *"Lugu". [[TORE kirjastus]], Tartu 2019. 812 lk ===Tema enesehinnang oma töödele=== *"Tema teadustöö valdkond hõlmab [[kultuuriajalugu]], eeskätt [[ida filosoofia|idamaade filosoofia]] ja usundisarnaste õpetuste ajalugu. Priit Kelder on avaldanud töid [[Vana-Hiina filosoofia|hiina filosoofia]] ja [[budism]]i ajaloost ning kirjutanud [[idamaade võitluskunstid|idamaiste võitluskunstide]] ja [[esteetika|esteetilise]] mõtte ajaloost. Huvitavad on Priit Kelderi rännakud [[võrdlev usundilugu|võrdleva usundiloo]] radadel. Komparatiivne kallak on üldse omane tema Idamaade mõtet kajastavatele töödele, kus ta sageli otsib kõrvutusjooni läänemaiste mõttesuundade, -tavade ja traditsioonidega".<ref>Priit Kelder. "Neokonfutsianistliku filosoofia peamiste kosmoloogiliste ja ontoloogiliste kategooriate ajalooline analüüs". Akadeemia Nord. Tallinn 2005. Tagakaane väliskülg.</ref> ==Tunnustus== *1997 [[Riigivapi V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://archive-ee.com/page/672242/2012-11-16/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/25.02.00/ Priit Kelder] {{JÄRJESTA:Kelder, Priit}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2019]] qrqkq3yyxdcgs6r85rxze0k9y5idcbo 0 69644 7256237 7255773 2026-10-20T09:26:58Z N1releh 199583 7256237 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:1976 Tangshan.png|pisi|Tangshani maavärin.]] '''Tangshani maavärin''' on [[20. sajand]]i suurim seismiline katastroof, mis toimus [[1976]]. aasta [[28. juuli]] öösel kell 3.42 kohaliku aja järgi. [[Maavärina magnituud]] oli 7,8. Maavärina [[hüpotsenter]] asus otse [[Tangshan]]i linna all, [[Peking]]ist 160 km ida suunas. Suur [[Hiina]] tööstuslinn hävis ning 243 000 inimest suri; majanduslik kahju oli hinnanguliselt 2 miljardit USA dollarit. [[4. veebruar]]il [[1975]] toimus Tangshanist 400 km kirdes [[Haichengi maavärin]], mis oli umbes sama tugev (7,5 magnituudiga), ent selles hukkus vähem inimesi – 2041. Hiina valitsus väitis, et see tõestab Hiina sotsialistliku süsteemi üleolekut ja maavärinate maoistliku ennustusmeetodi tõhusust. Tegelikult ei antud enne Haichengi maavärinat ühtki ametlikku hoiatust ega valitsuse korraldust. Kohalik omavalitsus oletas eeltõugete põhjal, et tulemas on midagi veel suuremat ja hakkas elanikke evakueerima. Kasuks tuli see, et maa värises Haichengis õhtupoolikul, kui inimesed polnud enam tööl ega maganud veel. Tangshani maavärin toimus seevastu ilma ühegi eeltõuketa kohaliku aja järgi kell kolmveerand neli öösel, kui inimesed magasid. Valitsuse esimene ametlik hinnang hukkunute kohta ilmus alles [[1979]]. aasta novembris, enam kui 3 aastat hiljem. Varasemad hinnangud pärinesid välismaalt, ent välismaalasi Tangshani kohapeale uurima ei lastud ja seetõttu polnud hinnangud usaldusväärsed. Traditsioonilise Hiina uskumuse järgi tähendab maavärin taevaliku korra tõrget ja seda, et valitsus on kaotanud taeva soosingu. 1976. aasta augustis toimus Ida-[[Tiibet]]is [[Songpan-Pingwu maavärin|Songpan-Pingwu]] 7,2 magnituudiga maavärin, mis tekitas ebausklike seas arvamuse, et taevas on valitsuse peale pahane, sest valitsuse ülesanne on loodusõnnetused ära hoida. [[9. september|9. septembril]] 1976 suri [[Mao Zedong]]. Samal aastal, pärast Tangshani ja Songpan-Pingwu maavärinaid, lõppes [[kultuurirevolutsioon]] ja [[Nelja jõuk]], kuhu kuulus Mao Zedongi lesk [[Jiang Qing]], kaotas võimu. {{Coordinate |type=landmark |region=CN-13 |dim=200000}} [[Kategooria:Hiina maavärinad]] [[Kategooria:20. sajand Hiinas]] [[Kategooria:1976]] caoe8mp6j51rymznz5pjhe8r5u9xnl2 0 70391 7256268 7255746 2026-10-20T10:47:22Z N1releh 199583 7256268 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} {{pealkiri kaldkirjas}} {{Budism}} '''''Chan''''' ([[hiina keel]]es 禪 ''chán'') on 7.–8. sajandil kujunenud [[Hiina budism]]i koolkond. Pärimuse järgi tõi ''chan''<nowiki/>'i Hiinasse India munk [[Bodhidharma]] 6. sajandi algul. Koolkond jagunes algusajal eri suundadeks ja alamkoolkondadeks. ''Chan''<nowiki/>'i kaks tänapäevani säilinud peamist koolkonda on ''[[caodong]]'' ja ''[[linji]]'', mis kujunesid 12. sajandil eraldi koolkondadeks, ning mõlemal on omakorda hulk alamkoolkondi. == Nimetus == ''Chan'' oli algul lühend hiinakeelsest sõnast ''channa'' (禪那), mis oli foneetiline mugandus [[sanskrit]]i sõnast ''[[dhyāna]]''. Nagu ''dhyāna'', viitab ka ''chan'' eelkõige [[mõtlus]]ele, kuid võib samuti tähistada üldiseid [[meeleharjutus]]i. == Tekstid == ''Chan''<nowiki/>'i kirjandus on rikkalik, ületades oma mahu poolest kõiki teisi [[Hiina budism]]i koolkondi. Enim austatakse ''[[Laṅkāvatāra-sūtra]]''’t ja [[Teemantsuutra]]t ning [[Huineng]]ile omistatud [[Kuuenda patriarhi lavasuutra]]t. Hiina ''chan''<nowiki/>'i õpetajate tekstidest on tuntud veel ''[[gongan]]’''ide kogumikud "Sinise kalju ülestähendused" ja "Väravateta läbipääs" ning mitmed varasemate patriarhide ja kuulsate munkade elulugude ja õpetuste kogumikud. == Ajalugu == ''Chan''’i koolkonna ajalookäsitluse järgi algab nende õpetusliin [[Buddha]]st, kes andis oma õpetuse edasi [[Mahākāśyapa|Mahākāśyapale]], keda peetakse ''chan''’i traditsiooni esimeseks [[India]] päritolu esiõpetajaks. Šākjamuni Buddha õpetuste edasiandmist Mahākāśyapale kirjeldatakse kogumiku "Väravateta läbipääs" kuuendas osas: "Endisel ajal oli Bhagavat (Buddha) munkadega Gŗdhrakūţa mäel. Ta noppis maast ühe lille ja näitas seda teistele. Kõik vaikisid, ainult auväärne Kāśyapa naeratas. Bhagavat ütles: {{Tsitaat|Minul on tõeline õpetuse silmatera, imeline nirvaana-meel, tõelise vormi mitte-vorm, salajane dharma-värav. See ei toetu kirjatähele, vaid antakse eriliselt edasi väljaspool koole. Usaldan selle Mahākāśyapa’le.<ref name=":0">Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused''.'' Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 138-141.</ref>}} 28. India esiõpetaja [[Bodhidharma]] viis ''chan''’i õpetuse [[Hiina]]sse ning temaga algas Hiina esiõpetajate liin. Pärast viiendat Hiina esiõpetajat [[Hongren]]i (601–674) jagunes ''chan'' paljudeks harudeks.<ref name=":0" /> Hongren lubas oma järeltulijaks kuulutada selle, kes kirjutab õpetuse tõelisest mõistmisest tunnistust andva luuletuse. Hongreni auväärseim õpilane Shenxiu (606/607–706) kirjutas seinale õpetussalmi: {{Tsitaat|:Ihu on ju virgumise puu<br>meel on nagu selge peegli alus<br>pühi teda ikka hoolsasti<br>ära talle tolmu ligi lase}} Mõni päev hiljem ilmus seinale teine, [[Huineng]]i (638–713) loodud luuletus: {{Tsitaat|:Virgumisel algselt puud ei ole<br>selgel peeglil ei ole alust<br>algselt pole mitte ühtki asja –<br>mis see seda tolmu ligi tõmbab?}} Hongren tundis viimases ära tõelise taipamise ning kuulutas Huinengi ''chan''’i koolkonna kuuendaks esiõpetajaks.<ref name=":0" /> Huinengi järgijatest kujunes välja lõuna koolkond ning Shenxiu järgijatest põhja koolkond. Lõuna koolkonnas pandi suuremat rõhku [[äkiline virgumine|äkilisele taipamisele]] ning kritiseeriti [[astmeline tee|astmelist teed]] pooldavat põhja koolkonda. Kuuenda esiõpetaja Huinengi õpilaste õpilased [[Mazu Daoyi]] ja [[Shitou|Shitou Xiqian]] panid aluse ''chan''’i viiele alamkoolkonnale, millest kaks – ''[[linji]]'' ja ''[[caodong]]'' – tegutsevad tänapäevani.<ref name=":0" /><ref>Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda''.'' Tänapäev, lk 12. </ref> == Mõju == ''Chan'' on oluliselt mõjutanud Hiina ja teiste Ida-Aasia maade kirjandust, maalikunsti, arhitektuuri ja muusikat ning kultuuri laiemalt. ''Chan''<nowiki/>'iga seostatakse näiteks [[teetseremoonia]], [[ikebana|lilleseadmiskunsti]] ja [[võitluskunstid]]e teket ning levikut. Samuti kujunes selle mõjul [[jaapani budism|Jaapani budismist]]is välja [[zen|''zen'']], [[Korea budism|Korea budismist]]is [[Seon|''seon'']] ja [[Vietnami budism|Vietnami budismist]]is [[Thiền|''thiền'']]. == Levik == Hiinas formaliseerus ja stagneerus ''chan'' kui elav traditsioon mõnevõrra Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal, kuid tähtsamad õpetusliinid jätkusid. 19.–20. sajandil mitmed uuendusmeelsed õpetajad, nagu Xuyun (1840–1959) ja Laiguo (1881–1953), reformisid ja kaasajastasid ''chan''<nowiki/>'i. [[Läänemaailm]]as on ''chan'' alates [[20. sajand]]ist tuntud olnud eelkõige jaapanipärase [[zen-budism]]ina. Jaapani uusaja ''zen''’i tuntumaid esindajad on Bankei (1622–1693) ja [[Hakuin]]. Jaapani ''[[rinzai ]]''koolkonna ''zen''’i tuntuim tutvustaja ja levitaja Läänes oli [[Daisetz Teitaro Suzuki]]. Tänu [[Taiwan]]i õpetajate Hsing-yuni (Xingyun, 1927–) ja Sheng-yeni (Shengyan, 1930–2009) tegevusele, on viimastel aastakümnetel{{millal}} Läänes Hiina ''chan'' rohkem levima hakanud. == Vaata ka == * [[Hiina budism]] * [[Tiantai]] * [[Huayan]] * [[Zen-budism]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Sheng-yen 2007. Härja jälgi mööda. Tänapäev. * Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen| ]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] nc1tokep47ymaa3iy4cm2h7wdygkdzn 0 72326 7256095 6887151 2026-10-19T23:27:42Z Kruusamägi 1530 7256095 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=oktoober}} {{Jalgpallur | nimi = Reimo Oja | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Reimo Oja | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1982|11|23}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 185 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[HÜJK Emmaste]] | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = | koondisemänge1 = | koondiseväravaid1 = | koondis1 = | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Reimo Oja''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1982]]) on eesti jalgpallur. == Endised klubid == *[[2001]] [[JK Tervis Pärnu]] 8/4 *[[2004]] [[FC Elva]] 19/17 *[[2004]] [[JK Tulevik Viljandi]] 1/0 *[[2005]] [[JK Tulevik Viljandi]] 16/1 *[[2009]] [[JK Tallinna Kalev]] ==Isiklikku== Reimol on vend Raido ning õed Girgit Oja ja Gerli Oja. Reimo isa Tõnu Oja on kehalise kasvatuse õpetaja, ema on Terje Oja. {{JÄRJESTA:Oja, Reimo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] 68b545fc2m03csl8s3ux155m35fse0x 1 72339 7256119 2895057 2026-10-20T04:25:35Z Sendrasendra 225202 7256119 wikitext text/x-wiki mis numbrid on klubide nimede järel? -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 8. jaanuar 2007, kell 23:47 (UTC) Minu meelest võiks siit selle isikliku osa (õed-vennad ja vanemad) välja jätta; viited niikuinii puuduvad.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 2. veebruar 2012, kell 01:21 (EET) ---- Kaalukas saavutus on see, et ta on tulnud Eesti meistriks. Sellepärast ma ei kustutaks. Tõsi küll, tegu on haruldase ja võistkondliku võistlusalaga. Investeerimisega on ta paar korda pildil olnud. Lõputud noorte ja harrastajate tulemused on üleliigsed. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 07:25 (EEST) at1mz4xniku915iuhcpdwsntng4l518 7256238 7256119 2026-10-20T09:32:16Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7256238 wikitext text/x-wiki mis numbrid on klubide nimede järel? -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 8. jaanuar 2007, kell 23:47 (UTC) Minu meelest võiks siit selle isikliku osa (õed-vennad ja vanemad) välja jätta; viited niikuinii puuduvad.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 2. veebruar 2012, kell 01:21 (EET) ---- Kaalukas saavutus on see, et ta on tulnud Eesti meistriks. Sellepärast ma ei kustutaks. Tõsi küll, tegu on haruldase ja võistkondliku võistlusalaga. Investeerimisega on ta paar korda pildil olnud. Lõputud noorte ja harrastajate tulemused on üleliigsed. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 07:25 (EEST) :Aa, ajasin sellega segi, kes on üldises arutelus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:32 (EEST) 6glo4402pt3zskqxlv26vuxbgvzgnxv 0 76395 7256075 6782165 2026-10-19T22:01:51Z Juppi lantteineen 239848 7256075 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Sergei stanishev.jpg|thumb|Sergej Stanišev (2006)]] '''Sergej Dmitrievič Stanišev''' (venepäraselt '''Sergei Dmitrijevitš Stanišev'''; bulgaaria ja vene keeles ''Сергей Дмитриевич Станишев''; sündinud [[5. mai|5. mail]] [[1966]] [[Herson]]is) on [[Bulgaaria]] [[poliitik]], [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] [[17. august|17. augustist]] [[2005]] kuni [[27. juuli]]ni [[2009]], [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei|Bulgaaria Sotsialistliku Partei]] esimees. Ta sündis [[Ukraina NSV]]-s Hersoni linnas. Tema isa oli endine [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] Keskkomitee sekretär [[Dimitǎr Jakov Stanišev]] (1924–2000), kes vastutas Bulgaaria Kommunistliku Partei rahvusvaheliste suhete eest, ja ema [[Sofia Ülikool]]i slaavi filoloogia professor [[Dina Muhhina|Dina Sergejevna Muhhina]] (1927–2015). Tal on vanem vend, arhitekt [[Georgi Stanišev]] (sündinud [[1952]]). Ta lõpetas [[Sofia]]s keskkooli, mis praegu on Dobri Vojnikovi nimeline 35. Keskkool. [[1989]]. aastal lõpetas ta kiitusega [[Moskva ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna. [[1994]]. aastal kaitses ta seal doktoriväitekirja teemal "Kõrgemate tsiviilauastmete teenistusliku edutamise süsteem Venemaal ja selle evolutsioon 19. sajandi teisel poolel". Aastatel 1994–1995 töötas Stanišev vabakutselise ajakirjanikuna. Ta on avaldanud üle 50 välispoliitikateemalise artikli Bulgaaria ja välismaa ajakirjandusväljaannetes. [[1995]]. aastal määrati ta Bulgaaria Sotsialistliku Partei Ülemnõukogu peanõunikuks. Aastatel 1996–2001 töötas ta sealsamas osakonnajuhatajana. [[1998]]. aastal õppis ta [[politoloogia]]t ([[Moskva]] Poliitiliste Uuringute Kool) ja [[1999]]–2000 rahvusvahelisi suhteid (''[[London School of Economics]]''). [[Pilt:Stanishev na Buzudhza.JPG|thumb|Miitingul [[Buzludža]]l 2005]] Mais [[2000]] valiti ta Bulgaaria Sotsialistliku Partei Ülemnõukogu liikmeks. Juunis [[2001]] valiti ta 19. [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]] [[mitmemandaadiline valimisringkond|mitmemandaadilisest valimisringkonnast]] Bulgaaria parlamenti ([[Rahvakogu]]sse). [[2001. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|Detsembris 2001]] valiti ta Bulgaaria Sotsialistliku Partei Ülemnõukogu esimeheks ning fraktsiooni [[Koalitsioon Bulgaaria Eest]] esimeheks. [[2005. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]] [[25. juuli]]l valiti ta saadikuks 2. [[Burgas]]e mitmemandaadilisest valimisringkonnast. Tema partei sai 31% häältest. Enne peaministriks valimist oli ta fraktsiooni Koalitsioon Bulgaaria esimees [[Rahvakogu]] 40. koosseisus. [[16. august]]il [[2005]] valiti ta 168 rahvaesindaja häältega Bulgaaria Vabariigi peaministriks ning asus ametisse 17. augustil. Tema koalitsioonivalitsusse kuulusid Koalitsioon Bulgaaria Eest, [[Rahvuslik Liikumine Simeon Teine]] ja [[Liikumine Õiguste ja Vabaduste Eest]]. 2014. aastast on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. ==Isiklikku== Sergej Stanišev sai Bulgaaria kodakondsuse alles [[1996]] (enne seda oli tal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Venemaa]] kodakondsus). Kuigi tema isa on [[bulgaarlased|bulgaarlane]], kannab ta endiselt venepärast [[isanimi|isanime]]. Tema elukaaslane on ajakirjanik [[Elena Jončeva]]. Lapsi ei ole. Ta armastab sõita mootorrattaga. [[2002]]. aastal hämmastas ta erakonnakaaslasi, sõites [[Buzludža mägi|Buzludža mäele]] erakonna nõupidamisele mootorrattal ja kandes nahktagi kirjaga seljal "Kui sa näed seda kirja lugeda, siis peab Elena olema tagant maha kukkunud." ==Välislingid== *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/4631697.stm Võimuvõitlus Bulgaarias] *[http://www.bsp.bg/ Bulgaaria Sotsialistliku partei koduleht] {{Bulgaaria peaministrid}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Simeon Sakskoburggotski]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[17. august]] [[2005]] – [[27. juuli]] [[2009]]|järgnev=[[Boiko Borissov]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Stanišev, Sergej}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] n1ytjrlpfis53cf1r5451tn4g36uv2u 0 80476 7256201 7248007 2026-10-20T07:56:16Z Eulander 95378 /* Posti- ja jaotusvõrk */ 7256201 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ettevõttest; Eesti posti ajaloo kohta vaata [[Eesti posti ajalugu]]; väliseesti väljaannete kohta vaata [[Eesti Post (ajaleht, 1945)]] ja [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]].}} {{toimetaAeg}} {{ettevõte | nimi = AS Eesti Post | logo = Omniva lockup horizontal orange.svg | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = | asutamisaeg = 1638 (osana Rootsi riiklikust ''Kungliga Postverket'' postisüsteemist) | lõpetatud = | asutaja = | peakorter = [[Tallinn]], [[Eesti]] | piirkond = [[Eesti]] | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = | teenused = posti-, logistika, infologistikateenused, sh rahvusvahelised ja riigisisesed kullerteenused | käive = 135,6 mln eurot (2020)<ref name="dv03032021">[https://www.dv.ee/novosti/2021/03/03/nahodivshajasja-na-grani-bankrotstva-eesti-post-otchitalas-o-rekordnyh-rezultatah Находившаяся на грани банкротства Eesti Post завершила 2020 год с рекордным оборотом и самой высокой прибылью в истории компании.] Деловые ведомости, 03.03.2021</ref> | tegevuskasum = 9,6 mln eurot (2020)<ref name="dv03032021"/> | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = [[Eesti Vabariik]] (100%) | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = [[Maksekeskus AS]], [[Omniva LT UAB]] (Leedu), [[Omniva SIA]] (Läti), [[Post11]] | tunnuslause = | kodulehekülg = https://www.omniva.ee | märkused = }}'''Aktsiaselts Eesti Post''' (kaubamärk '''Omniva''') on [[Eesti]] suurim [[post]]iteenuste ettevõte ja ühtlasi rahvusvaheline logistikaettevõte. Eesti Post kuulub täielikult Eesti riigile, kuuludes [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi]] haldusalasse. ==Ajalugu== {{Vaata|Eesti posti ajalugu}} === Varasem ajalugu === Riikliku postiteenuse järglasena võib Eesti Post oma ajalugu jälgida kuni [[1636]]. aastal asutatud [[Posten AB|Rootsi riikliku postisüsteemini]], mis juurutati Eesti- ja Liivimaal [[1638]]. aastal kuninganna [[Kristiina]] eestkostevalitsuse postimääruse alusel.<ref name="ajalugu">[http://www.post.ee/ajalugu AS Eesti Post ajalugu] (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> Enne [[1917]]. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.<ref name="ajalugu" /> 25. veebruaril [[1918]] võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.<ref name="ajalugu" /> Esimesed Eesti [[postmark|postmargid]] ilmusid müügile 22. novembril 1918 – [[Lillemustriga postmargid|lillemuster]] (5 kopikat) ja 30. novembril lillemuster (15 kopikat).<ref name="ajalugu" /> === Taasiseseisvunud Eestis === Eesti Post on varem Eesti aladel tegutsenud riikliku postiteenistuse järeltulija, seepärast kuulus Eesti Postile enne Eesti postituru avamist postiteenuste [[monopol]]. 1997. aastal võttis valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine [[riigiettevõte]] Eesti Post, ümber aktsiaseltsiks Eesti Post. Ettevõte pakub posti-, [[logistika]]- ja [[infologistika]]teenuseid, sealhulgas rahvusvahelisi ja riigisiseseid [[kullerteenus]]eid.<ref name="tutvustus">[http://www.post.ee/ettevottest AS Eesti Post tutvustus] (vaadatud 6. augustil 2011)</ref> Oma teenindusvõrgu kaudu vahendab firma koostöös teiste ettevõtetega muidki teenuseid. Alates juunist 2014 on Eesti Post koondanud enamiku oma teenuseid Eestis ja välismaal kaubamärgi Omniva alla. 2025. aasta novembris andis Eesti valitsus sisulise heakskiidu Eesti Posti erastamiseks ja suunise alustada ettevalmistusi võõrandamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsus andis heakskiidu Eesti Posti erastamise ettevalmistusele {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/valitsus-andis-heakskiidu-eesti-posti-erastamise-ettevalmistusele |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> Ametlik valitsuse otsus selle kohta tuli 2026. aasta aprillis, millega anti suunis võõrandada kogu ettevõte aktsiate avaliku enampakkumise teel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuskabinet otsustas alustada Omniva aktsiate võõrandamise ettevalmistamist {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/valitsuskabinet-otsustas-alustada-omniva-aktsiate-voorandamise-ettevalmistamist |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> Septembris 2026 algatas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium aktsiate võõrandamise, mis kestab sama aasta novembrini. Ettevõtte müügi alghind on 52 miljonit eurot.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Algab Eesti Posti erastamine läbi aktsiate avaliku enampakkumise {{!}} Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |url=https://www.agri.ee/uudised/algab-eesti-posti-erastamine-labi-aktsiate-avaliku-enampakkumise |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=www.agri.ee |keel=et}}</ref> === Postimuuseum === 20. mail 1935 loodi Eesti Postimuuseum, mis suleti aga 1947 ja varad anti üle Ajaloomuuseumile, kust osad varad jõudsid ka Leningradi A. S. Popovi nimelisse Side Keskmuuseumi. 1994. aastal taastas Eesti Post Tartu Postkontori struktuuris Postimuuseumi. Alates 2009. aastast allub Eesti Postimuuseum [[Eesti Rahva Muuseum]]ile ja selle nimi on [[Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum]]. == Posti- ja jaotusvõrk == {{vaata|Postkontor|Postipunkt}} [[Fail:Omniva postkontor Kuressaares.jpg|pisi|250x250px|Omniva Kuressaare postkontor]] [[Fail:Omniva kirjakast Kuressaares.jpg|pisi|Omniva kirjakast]] [[Fail:Omniva pakiautomaat Kuressaares.jpg|pisi|Omniva pakiautomaat]] [[Omniva]] haldab Eestis postkontorite võrgustikku. Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks postkontor. 2006. aastal hakkas Eesti Post looma postipunktide süsteemi. [[Postipunkt|Postipunktid]] olid postiasutused, mis osutasid postkontoritega võrdväärseid postiteenuseid Eesti Posti nimel. Neid loodi väljaspool suuremaid linnu kohalikku kaubandus- või teenindusasutusse või muusse ühiskondlikku hoonesse.<ref name="omniva.ee22">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> Esimene postipunkt pandi tööle 1. augustil 2006 [[Põlva maakond|Põlvamaal]] [[Leevaku]] [[A ja O (kauplus)|A ja O kaupluses]].<ref name="omniva.ee3">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> 2011. aasta augusti seisuga oli Eestis 398 postiasutust.<ref name="ajalugu" /> 2016. aasta seisuga oli Eestis 163 postkontorit ja 159 postipunkti.<ref name="omniva.ee">https://www.omniva.ee/index.php?article_id=474&page=580&action=article& Eesti Posti koduleht</ref> 2020. aasta augusti seisuga oli Eestis 96 postkontorit ja 167 postipunkti.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=24. august 2020 |pealkiri=Postkontorite, postipunktide ja Baltikumi pakiautomaatide asukohad (CSV arendajale) |url=https://www.omniva.ee/locations.csv |vaadatud=26.08.2020 |väljaanne=Omniva koduleht}}</ref> 2021. aasta novembri seisuga oli Eestis 265 postiasutust.<ref>[https://www.err.ee/1608416858/eesti-post-plaanib-kahjumlikku-postiteenuseari-koomale-tommata "Eesti Post plaanib kahjumlikku postiteenuseäri koomale tõmmata"] ERR, 26. november 2021</ref> 2022. aasta novembri seisuga oli Eestis 182 postiasutust.<ref>[https://www.err.ee/1608700903/omniva-sulgeb-sugisel-ule-70-postiasutuse "Omniva sulgeb sügisel üle 70 postiasutuse"] ERR, 31. august 2022</ref> 2025. aasta novembri seisuga oli Eestis 35 postkontorit ja mõnikümmend postipunkti.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2025-11-28 |pealkiri=Omniva plaanib 2026. aastal viia Eesti postivõrgu vastavusse tegeliku tarbimisega |url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-plaanib-2026-aastal-viia-eesti-postivorgu-vastavusse-tegeliku-tarbimisega/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref> Samal kuul teavitas Eesti Post, et plaanib 2026. aastal viia Eesti postivõrgu vastavusse tegeliku tarbimisega, mille tulemusena jääks Eestisse minimaalselt üks postkontor igasse maakonda ning täiendavad postkontorid Tallinnasse ja Tartusse. Plaani kohaselt suleti kõik postipunktid.<ref name=":2" /> Viimane postipunkt Mandri-Eestis oli Kiviõli postipunkt, mis suleti 30. septembril 2026<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=Ida-Virumaalt kaob viimane postipunkt |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8545501/ida-virumaalt-kaob-viimane-postipunkt |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rämmal |eesnimi=Grete |kuupäev=2026-09-15 |pealkiri=Omniva sulgeb 1. oktoobrist Kiviõli postkontori |url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-sulgeb-1-oktoobrist-kivioli-postkontori/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref>. 2026. aasta oktoobri seisuga oli Eestis 27 postkontorit ja üks [[postipunkt]] Ruhnul (suletakse või korraldatakse ümber tõenäoliselt samuti 2026. aasta lõpuks<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Omniva sulges Mandri-Eesti viimase postipunkti |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120607686/omniva-sulges-mandri-eesti-viimase-postipunkti |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref>).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Omniva asukohad |url=https://www.omniva.ee/asukohad/ |vaadatud=2026-10-02 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref> ==Majandusnäitajad == Käive oli 2019. aastal 126,3 mln eurot ja kahjum 3,2 mln eurot.<ref name="dv25092020">[https://www.dv.ee/novosti/2020/09/25/glava-eesti-post-ansi-arumejel-otpravlen-v-otstavku Глава Eesti Post Анси Арумеэль отправлен в отставку] Деловые ведомости, 25.09.2020</ref> ==Tütarettevõtted== [[Kontsern]]i kuuluvad emaettevõttena AS Eesti Post ning tütarettevõtetena Eestis Maksekeskus AS ja Finbite OÜ, Leedus Omniva LT UAB ja Lätis Omniva SIA. Samuti kuulub sinna sidusettevõte Post11 OÜ.<ref>[https://web.archive.org/web/20220831145954/https://www.omniva.ee/meie Omniva kontsern] Omniva (vaadatud 31. augustil 2022)</ref> Eesti Posti kontserni kuulus varem tütarettevõtetena ka AS [[Eesti Elektronpost]], kus AS Eesti Post osalus moodustas 50,86%, ning Eesti E-arvete Keskus OÜ,<ref name="tutvustus" /> mis alustas tegevust 3. juunil 2009.<ref name="siseneb">[http://www.post.ee/?id=7960 "Eesti Post siseneb jõuliselt e-arvete turule" Eesti Posti pressiteade, 03.06.2009 (vaadatud 6. augustil 2011)]</ref> AS-ile Eesti Elektronpost kuulus omakorda osa firmast [[Kasahstani Elektronpost]].<ref name="tutvustus" /> == Liikmesus == Eesti Post on [[PostEurop]]i (1994), [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] ning [[Balti Postiliit|Balti Postiliidu]] (1994) liige. Eesti Vabariik on [[Ülemaailmne Postiliit|Ülemaailmse Postiliidu]] liige (alates 1922, liikmestaatus taastati 1992).<ref name="tutvustus" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Mailboxes in Estonia}} * [https://www.omniva.ee/ Eesti Posti koduleht] * [https://www.postimees.ee/62505/eesti-post-lubab-ponevat-margiaastat "Eesti Post lubab põnevat margiaastat"] Postimees, 27. detsember 2008 * [[Ulvar Käärt]]. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/51154386/eesti-post-napsas-selilt-kolm-miljonit "Eesti Post napsas Selilt kolm miljonit"] Ärileht.ee, 6. jaanuar 2009 *[https://www.inforegister.ee/10328799-EESTI-POST-AS Ettevõtte taustainfo - Inforegister] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/PostiS?leiaKehtiv eRT, Postiseadus], riigiteataja.ee * [https://www.aripaev.ee/uudised/2024/02/06/suusad-ristis-omniva-tahab-borsile-minister-seisab-vastu "Suusad ristis: Omniva tahab börsile, minister seisab vastu"] Äripäev, 6. veebruar 2024 [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Post Eestis]] [[Kategooria:Eesti taristu]] [[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] [[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]] lxwkwgjx9m105c9f7hqt3xaecv995fj 0 81923 7256285 7251280 2026-10-20T11:42:37Z ~2026-56402-92 240114 7256285 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * Hans Kiiver (ajakirjanik) * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * Erik Udam (insener, vabadusvõitleja ning sportlane) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ning tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * Oskar Pärn (ametiühingute ja raamatukogunduse tegelane) * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Karl Laane]], "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] fqr4mut7ovbl6c8s6fdt1njeou3tsef 0 84185 7256016 6584039 2026-10-19T19:54:37Z Amherst99 15496 7256016 wikitext text/x-wiki '''Debiilikuks''' nimetati varasemas meditsiiniterminoloogias [[debiilsus]]t ([[ladina keel]]es ''debilitas mentis'') põdevat inimest. Tänapäeval on meditsiinis sellest terminist loobutud, sest see sõna on muutunud [[sõimusõna]]ks. Selle asemel räägitakse vastavalt [[RHK-10]] klassifikatsioonile [[kerge vaimne alaareng|kerge vaimse alaarenguga]] isikust. ==Vaata ka== *[[vaimne alaareng]] *[[vaimne küündimatus]] ==Välislingid== {{vikisõnastikus|debiilsus}} {{vikisõnastikus|debiilik}} [[Kategooria:Psühhiaatria]] cl9g7l8k4i6wg74hdbnfotwkrpjm4uj 0 87820 7256217 6705810 2026-10-20T08:31:13Z Neptuunium 58653 Eraldi artiklit ei ole vaja 7256217 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}} {{Liita|Röövloom}} '''Kisklus''' ehk '''röövlus''' ehk '''episitism''' ehk '''predatsioon''' on [[röövloom]]a ja [[saakloom]]a vaheline [[toitumissuhe]]. [[Kiskja]]d ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), [[surmamine|surmavad]] nad ning [[söömine|söövad]] ära.<ref name="m-allaby-a">M. Allaby, "''A Dictionary of Ecology (Oxford)''", lk 306, [[2003]], ISBN 0-19-925469-9</ref> Samas võib kiskja olla mõne teist [[liik (bioloogia)|liiki]] kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub [[kiskahel]], mille viimaseks lüliks on [[tippkiskja]]. Kisklus hõlmab ka [[putuktoidulised taimed|putuktoiduliste]]<ref name="m-allaby-a" /><ref>Michael Allaby, ''[http://books.google.ee/books?id=wzZGQOmcjqAC&pg=PA408&dq=insectivorous+plants+predation&hl=et&sa=X&ei=axJ-UuaJK4PRhAfijIHQBw&redir_esc=y#v=onepage&q=insectivorous%20plants%20predation&f=false A Dictionary of Plant Sciences]'',lk 508, 2012, Oxford University Press, ISBN 978 0 19 960057 1, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ja [[lihasööjataimed]]e toitumissuhteid.<ref>Rebecca L. Johnson, ''[http://books.google.ee/books?id=KAHUzs2GNx4C&pg=PA6&dq=insectivorous+plants+predation&hl=et&sa=X&ei=axJ-UuaJK4PRhAfijIHQBw&redir_esc=y#v=onepage&q=insectivorous%20plants%20predation&f=false Carnivorous Plants]'', lk 6, 2007, ISBN 978 0 8225 6563 5, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> == Vaata ka == *[[jahipidamine]] *[[kiskahel]] *[[parasitism]] == Viited == {{Viited|}} == Välislingid == *[[Michael Allaby]], "''A Dictionary of Ecology (Oxford)''", lk 306, [[2003]], ISBN 0-19-925469-9 *Michael Allaby, [http://books.google.ee/books?id=wzZGQOmcjqAC&pg=PA408&dq=insectivorous+plants+predation&hl=et&sa=X&ei=axJ-UuaJK4PRhAfijIHQBw&redir_esc=y#v=onepage&q=insectivorous%20plants%20predation&f=false ''A Dictionary of Plant Sciences''], lk 508, 2012, Oxford University Press, ISBN 978 0 19 960057 1, Veebiversioon (vaadatud 09.11.2013) {{Mall:Suhtetüübid}} [[Kategooria:Toitumine]] 0hhv8ogns1o3lnzqvcu226h5sdluujh 0 87902 7256216 7002801 2026-10-20T08:30:59Z Neptuunium 58653 ei ole vaja eraldi artiklit 7256216 wikitext text/x-wiki {{Liita|Kisklus}} '''Kiskja''' ehk '''röövloom''' ehk '''predaator''' on kiskeluviisiga [[loomad|loom]], kes peab jahti [[saakloom]]adele. Üldkeeles peetakse '''röövloomadeks''' sageli [[kiskjalised|kiskjalisi]] (''Carnivora'') röövimetajaid, kuid kiskeluviisiga loomi on ka lindude ([[röövlinnud]]), kalade ([[röövkalad]]) ja putukate ([[röövputukad]]) seas. Bioloogias peetakse sageli röövloomadeks ka teisi [[Heterotroofsed organismid|heterotroofseid]] organisme, kes süstemaatiliselt ei kuulu loomade (''Animalia'') hulka, näiteks paljud [[protistid]]. ==Vaata ka== *[[Kannibalism]] *[[Kiskjalised]] *[[Karnivoor]] *[[Kisklus]] *[[Suurkiskjad]] [[Kategooria:Ökoloogia]] trip1nlqkmynokw991dgkzbrk60uotv 0 95797 7255887 7151013 2026-10-19T16:20:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255887 wikitext text/x-wiki {{Auto | nimi = Audi Q7 | tootja = [[Audi AG]] | pilt = Audi Q7 4M 01 China 2016-04-16.jpg | pildiallkiri = Teise põlvkonna Audi Q7 (4M) | tootmine = 2005–tänapäev | klass = Luksuslik [[linnamaastur]] | paigutus = eesmootor, nelikvedu (quattro) | keretüüp = 5-ukseline maastur | seotud = [[Volkswagen Touareg]], [[Porsche Cayenne]], [[Bentley Bentayga]], [[Lamborghini Urus]] }} '''Audi Q7''' on Saksa autotootja [[Audi]] poolt toodetav luksuslik [[linnamaastur]], mida esitleti esmakordselt 2005. aasta septembris Frankfurdi autonäitusel. Audi Q7 oli ettevõtte esimene sisenemine maasturite turule ning see pani aluse Audi edukale Q-mudeliseeriale, kuhu kuuluvad nüüdseks ka [[Audi Q5|Q5]], [[Audi Q3|Q3]], [[Audi Q2|Q2]] ja [[Audi Q8|Q8]]. Q7 on tuntud oma suure mahutavuse (kuni seitse istekohta), rikkaliku varustuse ja võimeka quattro nelikveosüsteemi poolest. Läbi kahe põlvkonna on mudel jaganud platvormi teiste Volkswageni grupi luksusmaasturitega, nagu [[Volkswagen Touareg]] ja [[Porsche Cayenne]], kuid Q7 on neist pikema teljevahega ja suunatud rohkem peredele. == Esimene põlvkond (tüüp 4L; 2005–2015) == {{Auto | pilt = Audi Q7 (Facelift) front 20110115.jpg | pildiallkiri = Audi Q7 pärast 2010. aasta mudeliuuendust | nimi = Audi Q7 (4L) | tootja = [[Audi]] | tootmine = 2005–2015 | kokkupanek = [[Bratislava]], [[Slovakkia]] | platvorm = Volkswagen PL71 | mootor = 3.0 L – 4.2 L bensiin <br> 3.0 L – 6.0 L diisel | teljevahe = 3002 mm | pikkus = 5085 mm | laius = 1983 mm | kõrgus = 1737 mm | seotud = [[Volkswagen Touareg]], [[Porsche Cayenne]] }} Esimese põlvkonna Audi Q7 ehitati Volkswagen PL71 platvormi täiendatud versioonile. Auto välisdisain põhines suuresti 2003. aasta [[Audi Pikes Peak Quattro]] ideeautol. Mootorivalikusse kuulusid võimsad bensiinimootorid (3,6 V6 ja 4,2 V8) ning säästlikumad diiselmootorid (3,0 V6 TDI ja 4,2 V8 TDI). Mudel läbis kerge uuenduskuuri 2010. aastal, mille käigus muudeti tulesid ja optimeeriti mootoreid.<ref>{{Netiviide |autor=Audi MediaCenter |pealkiri=The first generation Audi Q7 |url=https://www.audi-mediacenter.com/en/audi-q7-71 |vaadatud=2025-12-18}}</ref> === Q7 V12 TDI (2008–2012) === Erilise tähelepanu pälvis 6,0-liitrise kahe turboga V12-diiselmootoriga versioon. See arendas 368 kW (500 hj) ja pakkus pöördemomenti 1000 Nm. See oli maailma võimsaim seeriaviisilisele sõiduautole paigaldatud diiselmootor, võimaldades suurel maasturil kiirendada 0–100 km/h vaid 5,5 sekundiga.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Audi Q7 V12 TDI: The most powerful diesel SUV |url=https://www.caranddriver.com/news/a15147817/audi-q7-v12-tdi-news/ |väljaanne=Car and Driver |vaadatud=2025-12-18 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <gallery caption="Audi Q7 V12 TDI"> Fail:Audi Q7 V12 - Flickr - Alexandre Prévot (6).jpg|Audi Q7 V12 TDI välisvaade Fail:Audi Q7 V12 TDI engine front-view.jpg|Massiivne V12 TDI mootor </gallery> == Teine põlvkond (tüüp 4M; 2015–tänapäev) == Teist põlvkonda esitleti 2014. aasta lõpus ja see jõudis müügile 2015. aastal. Uus mudel ehitati MLB Evo platvormile, mis võimaldas tänu alumiiniumi ja kõrgtehnoloogilise terase kasutamisele vähendada auto kaalu kuni 363 kg võrreldes eelkäijaga.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=2015 Audi Q7 sheds 325kg |url=https://www.autocar.co.uk/car-news/new-cars/2015-audi-q7-revealed-official-pics-and-details |väljaanne=Autocar |vaadatud=2025-12-18 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Selles põlvkonnas lisandus valikusse ka pistikhübriid Q7 e-tron quattro. Mudel läbis esimese suurema värskenduse 2020. aastal, saades Audi uue disainikeele kohase kaheksanurkse esivõre ja uue interjööri, kus on kaksik-puuteekraanid. === 2020. aasta mudeliuuendus === 2020. aastal läbis Q7 põhjaliku värskenduse, saades Audi uue disainikeele kohase kaheksanurkse esivõre ja uue interjööri, kus on kaksik-puuteekraanid nagu mudelil Q8. LED-esituled muutusid standardvarustuseks ning lisavarustusse tulid HD Matrix LED ja lasertuled. === 2024. aasta mudeliuuendus === 2024. aastal läbis Q7 teise põhjaliku mudeliuuenduse, mis tõi kaasa uue kärgstruktuuriga Singleframe-iluvõre ja modernsema esikaitseraua disaini. Lisaks seadistatava valgusmustriga esituledele uuendati oluliselt auto tarkvara, mis võimaldab nüüd paigaldada kolmandate osapoolte rakendusi nagu Spotify otse auto süsteemi.<ref>{{Netiviide |autor=Audi MediaCenter |pealkiri=Updated Audi Q7: More style, more tech |url=https://www.audi-mediacenter.com/en/press-releases/upgraded-audi-q7-more-style-more-technology-15822 |vaadatud=2025-12-18}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Digitaalne näidikutepaneel sai täiustatud liikluskuva, mis suudab reaalajas eristada ja kuvada ümbritsevaid veoautosid ja mootorrattaid. Pistikhübriidide puhul võeti kasutusele suurem, 25,9 kWh mahutavusega aku, mis pikendas elektrilise sõiduulatuse kuni 90 kilomeetrini.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Audi upgrades Q7 and Q8 plug-in hybrids |url=https://www.electrive.com/2024/05/15/audi-upgrades-q7-and-q8-plug-in-hybrids/ |väljaanne=electrive |vaadatud=2025-12-18 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tehniliselt standardiseeriti sportmudelil SQ7 nelikroolimine, mis parandab nii manööverdatavust linnas kui ka stabiilsust maanteel. Välisvärvide valikusse lisandusid uued metalliktoonid ning interjööris värskendati dekoratiivliistude ja polstri valikut. See uuendus on suunatud mudeli hoidmisele värskena kuni järgmise põlvkonna saabumiseni 2025. aasta lõpus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Audi|Q7]] [[Kategooria:Maasturid]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] 1528lnvt167q5e22xk3qv5agl4bqtua 0 98442 7256224 6504516 2026-10-20T09:01:58Z Kuuskinen 33651 7256224 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Amalienborgi loss |omakeelne nimi = Amalienborg slot |pilt = Amalienborg Palace (cropped).jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Kopenhaagen]], [[Taani]] |stiil = [[rokokoo]] |ehituse algus = 1750 |ehituse lõpp = 1760 |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = Amalienborg Slotsplads, 1257 København K, Danmark |kõrgus = |arhitekt = [[Nicolai Eigtved]] |omanik = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} [[Pilt:Copenhagen amalienborg seen from opera house.jpg|thumb|Vaade Amalienborgile Kopenhaageni ooperimaja poolt]] '''Amalienborgi loss''' (taani ''Amalienborg slot'') on [[loss]] [[Kopenhaagen]]is, [[Taani kuninglik perekond|Taani kuningliku perekonna]] [[talveresidents]]. See koosneb neljast ühesuguse [[rokokoo]]stiilis [[fassaad]]iga hoonest, mille keskel on kaheksanurkne lossiplats, millel seisab kuningas [[Frederik V]] ratsamonument. Praegune loss valmis [[1750]]–[[1754]] aadliperekondade elumajana, kuid pärast tulekahju [[Christiansborgi loss]]is [[26. aprill]]il [[1794]] ostis kuningapere selle oma eluasemeks. == Ajalugu == Esimene loss sel asukohal ehitati [[Frederik III]] abikaasa, kuninganna [[Sophie Amalie]] jaoks ning nimetati tema järgi Sophie Amalienborgiks. Loss rajati väljapoole linnamüüri [[Christian IV]] omandatud maaosale. Lisaks asusid ja asuvad praegugi seal [[Rosenborgi loss]], [[Nyboder]] (ajalooline ridamajade kvartal) ning uus idapoolne kaitsemüür vanalinna ümber. Praegu tuntakse seda piirkonda [[Indre By]] linnajaona. Lossi juurde kuulus ka aed, mis asus läänevärava ''Vesterporti'' vastas. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda [[Vesterbo]] nime all. Tööd aias algasid [[1664]] ja loss ehitati aastail [[1669]]–[[1673]]. Kui kuningas [[1670]] suri, jäi leskkuninganna lossi elama ning suri seal [[20. veebruar]]il [[1685]]. [[15. aprill]]il [[1689]] tähistas [[Christian V]] lossis oma 44. sünnipäeva saksa ooperietendusega, mille jaoks rajati spetsiaalne ajutine teatrihoone. Etendust saatis suur edu ning seda korrati [[19. aprill]]il. Kohe pärast teise vaatuse algust süttisid dekoratsioonid ning kogu teatrihoone ja loss põlesid maani maha. Surma sai 180 inimest. Kuningas plaanis lossi taas üles ehitada, sest lossikirik, aiaehitised ja õukonna hooned olid terved. [[1690. aastad|1690. aastate]] algul juhtis ettevalmistustöid arhitekt [[Ole Rømer]], kuid [[1694]] sõlmiti leping Rootsi arhitekti [[Nicodemus Tessin noorem]]aga. [[1697]] lõpetas ta oma joonised, kuid kuninga arvates olid plaanid liiga uhked ning ta andis käsu olevasolevad ehitised samal aastal hoopis maha lõhkuda. Väljanõutud ehitusmaterjalidest rajati aga uus garnisonikirik. Teise Amalienborgi rajamist alustati [[Frederik IV]] valitsemisaja algusaastail, kuid lossi ehitamiseni ei jõutud. Lossi asemel ajati suvemaja, paviljon talveaedadega ning kaarestikud mõlemale poole paviljoni. Ühel pool ehitisi asus prantsuse aed ning teisel pool oli ala sõjaväeõppuste jaoks. Paviljoni esimesel korrusel asus söögituba ning ülemisel korrusel salong, kust avanes vaade sadamale, aiale ja sõjaväe alale. ===Frederiksstaden=== [[Frederiksstaden]] on linnaosa, mis rajati Frederik IV poolt tähistamaks kolmesaja aasta möödumist [[Oldenburgid]]e troonile saamisest [[1748]]. aastal ning kolmesaja aasta möödumist [[Christian I]] kroonimisest [[1749]]. aastal. Frederiksstadeni idee omistatakse tavaliselt [[Johann Hartwig Ernst Bernstorff]]ile, kes oli Taani täievoliline suursaadik [[Pariis]]is. Projekti peakavandi tegi [[Adam Gottlob Moltke]], üks võimsamaid ja mõjukamaid mehi toonases Taanis, koostöös kuningliku arhitekti ja ülevaataja [[Nicolai Eigtved]]iga. Frederiksstadenist, mis planeeriti moodsaks linnajaoks linna kõige tähtsamatele elanikele, sai ajapikku [[Euroopa]] barokkarhitektuuri suurepärane näide. ==Amalienborgi lossikompleks== Eigtvedsi suurejooneliste plaanide järgi olid neli platsi ümbritsevat paleed mõeldud linnaelamuteks neljale aadliperele. Kõik neli hoonet olid välimuselt identsed, kuid sisemuselt täiesti erinevad. Ehitusplatsid maksti kinni valitud aadlike poolt, kes hiljem seetõttu vabastati maksudest ja mitmetest kohustustest. Ainus nõudmine oli, et paleed järgiksid täpselt linnaosa arhitektuurilisi nõudmisi ning, et nende ehitus ei ületaks selleks ette nähtud aega. Lääneküljes asuvate losside ehitust alustati [[1750]] ning need jõuti valmis enne arhitekti surma [[1754]]. Kahe ülejäänud lossi ehitusega tegeles Eigtvedi kolleeg ja rivaal [[Lauritz de Thurah]], järgides täpselt Eigtvedsi kavandeid. Kaks viimast lossi valmisid [[1760]]. Amalienborgi kompleksi kuuluvad lossid (sulgudes originaalnimetused): * Christian VII loss ([[Adam Gottlob Moltke|Moltke]] loss) * Christian VIII loss ([[Christian Frederik Levetzau|Levetzau]] loss) * Frederik VIII loss ([[Joachim Brockdorff|Brockdorff]]i loss) * Christian IX loss ([[Hans Schack|Schack]]i loss) ===Christian VII loss (Moltke loss)=== Loss rajati [[Adam Gottlob Moltke]] jaoks ning alates [[1885]]. aastast on kuningakoda seda kasutanud külaliste majutamiseks, vastuvõttudeks ja pidulikeks puhkudeks. Moltke loss rajati [[1750]]–[[1754]] parimate meistrite ja kunstnike poolt ning oli tollal kõigist neljast lossist kalleim. Loss avati ametlikult [[30. märts]]il [[1754]], kuninga 30. sünnipäeval. Kohe pärast [[1794]]. aasta tulekahju müüdi loss kuningaperele ning kuningapere kolis sama aasta detsembris sisse. Pärast [[Christian VII]] surma [[1808]] majutas [[Frederik IV]] lossi oma teenijaskonna. [[1852]]–[[1885]] oli osa lossist välisministeeriumi kasutuses. Järgnevate aastate jooksul kasutasid lossi kuningapere erinevad liikmed. [[1971]]–[[1975]] asus lossis lasteaed ja hilisem kooliruum printside [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]i ja [[Joachim (Taani prints)|Joachim]]i jaoks. [[1982]] algas ulatuslik renoveerimine, mis lõppes [[1996]]. Õnnestunud renoveerimisprojekt pälvis [[Europa Nostra]] kultuuripärandi medali. Praegu{{millal}} on loss aeg-ajalt{{millal}} külastajatele avatud. ===Christian VIII loss=== Loss rajati krahv [[Christian Frederik Levetzau]] jaoks ning ehitustööd kestsid [[1750]]–[[1760]]. See on neljast lossist loodepoolseim ning [[2004]]. aastani elas seal [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Pärast krahvi surma müüdi loss pärandusena Restrupi mõisale, kuid perekond nõudis, et krahvi vappi mitte kunagi hoonest ei eemaldataks. Krahvi vapp ripub praegu{{millal}} lossis kõrvuti monarhi vapiga. [[1794]] ostis lossi kuningas [[Christian VII]] poolvend [[Frederik (Taani ja Norra kroonprints)|Frederik]], kelle käsul kunstnik ja arhitekt [[Nicolai Abildgaard]] tõi sisekujundusse Prantsuse [[ampiirstiil]]i elemente. Loss sai nime kroonprints Frederiki poja [[Christian VIII|Christian Frederiki]] järgi, kes kasvas selles lossis, võttis pärast isa surma [[1805]]. aastal lossi üle ning sai Christian VIII nime all [[1839]]. aastal kuningaks. Christian VIII suri [[1848]] ja leskkuninganna Caroline Amalie [[1881]]. Aastail [[1885]]–[[1898]] kasutas lossi välisministeerium. 1898 kolisid lossi [[Christian X|kroonprints Christian]] (kuningana Christian X) ja [[Alexandrine (Taani kuninganna)|kroonprintsess Alexandrine]]. Pärast Christian X surma oli loss prints [[Knud (Taani prints)|Knudi]] kasutuses. Praeguseks on endisest [[rokokoo]]interjöörist säilinud suhteliselt vähe. [[1980]] loss renoveeriti ning sinna kolis [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]]. Lisaks paigutati lossi kuninganna teatmeteoste raamatukogu ja [[Glücksburgid]]e muuseum. Muuseum esitleb originaalsisustusega eraruume aastaist [[1863]]–[[1947]]. ===Frederik VIII loss=== [[Image:Frederik VIII's Palæ.jpg|thumb|250px|right|Frederik VIII loss]] See on idapoolseim loss ning oli koduks kuninganna [[Ingrid (Taani kuninganna)|Ingrid]]ile kuni tema surmani [[2000]]. aastal. Sedagi renoveeriti ning nüüd elavad seal [[Frederik (Taani kroonprints)|kroonprints Frederik]] ja [[Mary (Taani kroonprintsess)|kroonprintsess Mary]]. Loss ehitati [[1750]] krahv [[Joachim Brockdorff]]i jaoks. Pärast krahvi surma [[1763]] läks loss [[Adam Gottlob Moltke]] omandusse. Kaks aastat hiljem müüs Moltke lossi [[Frederik V]]-le. [[1767]] läks loss Sõjaväeakadeemia kasutusse ning [[1788]] paigutati seniste armeekadettide asemel lossi mereväekadetid. [[1827]] koliti akadeemia lossist välja. Järgneva aasta jooksul valmistati lossi ette [[Frederik VII]] ja ta abikaasa printsess [[Vilhelmine Marie]] jaoks. Pärast seda, kui abielu [[1837]] lahutati, elasid lossis teised kuningapere liikmed. [[1869]] sai lossist [[Frederik VIII]] kodu ning [[1934]] kolisid lossi [[Frederik IX]] ja [[Ingrid (Taani kuninganna)|kuninganna Ingrid]]. ===Christian IX loss=== Christian IX loss on praeguse kuningapaari koduks aastast [[1967]]. Lossi hakati ehitama aastal [[1750]] arhitekt Eigtvedi projekti järgi, töödejuhataja oli algul [[Christian Josef Zuber]] ja pärast teda [[Philip de Lange]]. Algselt oli loss planeeritud [[Severin Løvenskjold]]i jaoks, kuid [[1754]] loobus ta majanduslike raskuste tõttu lossist. Valmiv loss läks seejärel krahvinna [[Anne Sophie Schack]]i ja ta lapselapse [[Hans Schack]]i omandusse. Peagi pärast omanikuvahetust toimunud tulekahju peatas lossi ehituse paariks aastaks. [[7. jaanuar]]il [[1757]] abiellus [[Hans Schack]] krahvinna [[Ulrikke Auguste Vilhelmine Moltke]]ga, kes oli krahv [[Adam Gottlob Moltke]] tütar, ning krahvi väimehena sai Hans Schack palgata ehitusele parimaid arhitekte ja kunstnikke. [[1794]] sai lossist toonase [[Frederik IV|kroonprintsi Frederik]]i ja ta abikaasa kroonprintsess Marie eraresidents; kroonprints suri [[1839]] ja kroonprintsess [[1852]]. Pärast kroonprintsessi surma oli loss muuhulgas ülemkohtu ja välisministeeriumi kasutuses. Aastani [[1906]] elas lossis [[Christian IX]], kuid pärast teda jäi loss aastani [[1948]] tühjaks. [[1967]] renoveeriti loss toonase [[Margrethe II|kroonprintsessi Margrethe]] ja [[Henrik (Taani prints)|prints Henrik]]u jaoks. ==Frederik V ratsamonument== [[Image:Frederik V statue front.jpg|thumb|200px|Frederik V ratsamonument]] Ratsamonumendi idee autor oli krahv Moltke ning monumendi rajas Prantsuse skulptor [[Jacques-François-Joseph Saly]]. Töid alustati [[1753]] ja nurgakivi pandi [[1760]]. Monument valmis [[1771]], viis aastat pärast [[Frederik V]] surma [[1766]]. aastal. Igal õhtul toimub monumendi juures kuningliku ihukaardiväe vahetus. Monument kuulub [[Taani kultuurikaanon]]isse. ==Amaliehaven== Amaliehaven rajati [[1983]]. aastal ja on üks uuemaid aedu [[Kopenhaagen]]is. See paikneb sadama ja Amalienborgi kompleksi vahelisel alal. Aed rajati kingitusena Kopenhaageni elanikele A. P. Mølleri ja Chastine McKinney Mølleri fondi poolt. Kahetasandilise aia projekteeris [[Belgia]] arhitekt [[Jean Delogne]]. Aias paiknevad marmorskupltuurid ja purskkaevu kujundas itaallane [[Arnaldo Pomodoro]]. Praegu on aed Taani riigi ja Kopenhaageni linnavalitsuse ühisomanduses ning seda peab ülal Paleede ja Kinnisvara Agentuur. {{Coordinate |NS=55.68402778 |EW=12.59305556 |type=landmark |region=DK}} [[Kategooria:Taani lossid]] [[Kategooria:Kopenhaagen]] jwufsg5tmztil1x3w90rfaqo1i2a30r 0 100830 7256227 7127045 2026-10-20T09:07:03Z Kuuskinen 33651 7256227 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Rosenborgi loss |omakeelne nimi = Rosenborg Slot |pilt = I12 174 Schloss Rosenborg.jpg |asukoht = [[Kopenhaagen]], [[Taani]] |stiil = [[Renessanssarhitektuur|renessanss]] |ehituse algus = 1606 |ehituse lõpp = 1624 |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = |arhitekt = Bertel Lange ja Hans van Steenwinckel |omanik = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Rosenborgi loss''' on väike loss [[Kopenhaagen]]is [[Taani]]s. ==Ajalugu== Loss ehitati [[1606]]. aastal maaresidentsiks ning on suurepärane [[Christian IV]] aegse arhitektuuri näide. Loss ehitati [[Holland]]i renessanss-stiilis, praegune välimus pärineb [[1624]]. aastast. Lossi põhiplaani projekteerisid arhitektid Bertel Lange ja Hans van Steenwinckel. Kuninglik perekond kasutas lossi aastani [[1701]]. Pärast [[Frederik IV]] kasutati lossi esimest korda [[1794]], pärast [[Christiansborgi loss]]i põlengut, ning teist korda [[1801]], kui inglased ründasid [[Kopenhaagen]]it. ==Loss tänapäeval== Loss avati huvilistele [[1838]]. aastal ning seal on eksponeeritud kuningliku kunstikogu 16.–19. sajandist pärit esemed. Lossis saab vaadata [[Taani]] kroonijuveele ja regaale, seal on välja pandud [[kroonimisvaip]]. ==Lossiaed== Rosenborgi lossi aeda nimetatakse Kuninga aiaks (''Kongens Have''), mida tuntakse ka Rosenborgi lossi aiana. Rosenborgi lossi aed on [[Taani]] vanim kuninglik aed, mis kujundati [[Christian IV]] ajal renessanss-stiilis natuke aega enne lossi valmimist. Tänapäeval on lossiaed populaarne puhkepaik ja seda külastab igal aastal üle 2,5 miljoni inimese. Lossi kõrval asub kasarm, kus Taani Kuninglik Ihukaitse (''Den Kongelige Livgarde'') turistidele esineb. {{Coordinate |NS=55.68583333 |EW=12.5775 |type=landmark |region=DK}} [[Kategooria:Taani lossid]] [[Kategooria:Kopenhaagen]] 98e4xxkni5u0e2ri3k4ejymsu0yzep8 0 101312 7255820 6573932 2026-10-19T12:51:48Z Andrus Kallastu 1157 7255820 wikitext text/x-wiki {{liita|Diatoonika}} '''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on muusikas [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] mistahes helide [[intervall (muusika)|intervall]]. [[Diatoonika |Diatoonilised]] on kõik järgmised [[intervall (muusika)|intervallid]] ja nende ühendid: *[[väike sekund]] ([[pooltoon]]) *[[suur sekund]] ([[tervetoon]]) *[[väike terts]] (tervetoon + pooltoon) *[[suur terts]] (tervetoon + tervetoon) *[[puhas kvart]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[puhas kvint]] (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon) *[[väike sekst]] (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur sekst]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) *[[väike septim]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur septim]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) *[[oktav]]. [[Tritoon]]i on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli [[alteratsioon]]i ehk järelikult [[kromaatika]]t kas *pool tooni suurema kui puhas kvart ([[suurendatud kvart]]: tervetoon + tervetoon + tervetoon) *pool tooni väiksemana kui puhas kvint ([[vähendatud kvint]]: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon). [[Duur-moll-süsteem]]is moodustuvad diatoonilised intervallid[[loomulik helirida | loomulike heliridade]] [[aste (muusika)|astmete]] vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] IV ja VII astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] vi ja ii astme vahele moodustuv [[suurendatud kvart]] ja pöördintervallina [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] VII ja IV astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] ii ja vi astme vahele moodustuv [[vähendatud kvint]]. ==Vaata ka== *[[Diatoonika]] *[[Diatooniline helirida]] *[[Altereeritud intervall]] *[[Enharmooniline intervall]] {{Intervallid}} [[Kategooria:Intervallid]] mo5wkj8t92z8jdi480m2b89211zmnxn 7255823 7255820 2026-10-19T12:53:35Z Andrus Kallastu 1157 7255823 wikitext text/x-wiki '''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on muusikas [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] mistahes helide [[intervall (muusika)|intervall]]. [[Diatoonika |Diatoonilised]] on kõik järgmised [[intervall (muusika)|intervallid]] ja nende ühendid: *[[väike sekund]] ([[pooltoon]]) *[[suur sekund]] ([[tervetoon]]) *[[väike terts]] (tervetoon + pooltoon) *[[suur terts]] (tervetoon + tervetoon) *[[puhas kvart]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[puhas kvint]] (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon) *[[väike sekst]] (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur sekst]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) *[[väike septim]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur septim]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) *[[oktav]]. [[Tritoon]]i on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli [[alteratsioon]]i ehk järelikult [[kromaatika]]t kas *pool tooni suurema kui puhas kvart ([[suurendatud kvart]]: tervetoon + tervetoon + tervetoon) *pool tooni väiksemana kui puhas kvint ([[vähendatud kvint]]: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon). [[Duur-moll-süsteem]]is moodustuvad diatoonilised intervallid[[loomulik helirida | loomulike heliridade]] [[aste (muusika)|astmete]] vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] IV ja VII astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] vi ja ii astme vahele moodustuv [[suurendatud kvart]] ja pöördintervallina [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] VII ja IV astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] ii ja vi astme vahele moodustuv [[vähendatud kvint]]. ==Vaata ka== *[[Diatoonika]] *[[Diatooniline helirida]] *[[Altereeritud intervall]] *[[Enharmooniline intervall]] {{Intervallid}} [[Kategooria:Intervallid]] oibng069h0s8toqtt0zlha3vocab9e3 7255824 7255823 2026-10-19T12:54:19Z Andrus Kallastu 1157 7255824 wikitext text/x-wiki '''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on muusikas [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] kahe heli [[intervall (muusika)|intervall]]. [[Diatoonika |Diatoonilised]] on kõik järgmised [[intervall (muusika)|intervallid]] ja nende ühendid: *[[väike sekund]] ([[pooltoon]]) *[[suur sekund]] ([[tervetoon]]) *[[väike terts]] (tervetoon + pooltoon) *[[suur terts]] (tervetoon + tervetoon) *[[puhas kvart]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[puhas kvint]] (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon) *[[väike sekst]] (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur sekst]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) *[[väike septim]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur septim]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) *[[oktav]]. [[Tritoon]]i on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli [[alteratsioon]]i ehk järelikult [[kromaatika]]t kas *pool tooni suurema kui puhas kvart ([[suurendatud kvart]]: tervetoon + tervetoon + tervetoon) *pool tooni väiksemana kui puhas kvint ([[vähendatud kvint]]: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon). [[Duur-moll-süsteem]]is moodustuvad diatoonilised intervallid[[loomulik helirida | loomulike heliridade]] [[aste (muusika)|astmete]] vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] IV ja VII astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] vi ja ii astme vahele moodustuv [[suurendatud kvart]] ja pöördintervallina [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] VII ja IV astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] ii ja vi astme vahele moodustuv [[vähendatud kvint]]. ==Vaata ka== *[[Diatoonika]] *[[Diatooniline helirida]] *[[Altereeritud intervall]] *[[Enharmooniline intervall]] {{Intervallid}} [[Kategooria:Intervallid]] 9bxnm0urepoxkdg57pvoxn6ql03iqdv 7255825 7255824 2026-10-19T12:54:49Z Andrus Kallastu 1157 7255825 wikitext text/x-wiki '''Diatooniline intervall''' ehk '''alusintervall''' on [[muusika]]s [[diatooniline helirida | diatoonilise helirea]] kahe heli [[intervall (muusika)|intervall]]. [[Diatoonika |Diatoonilised]] on kõik järgmised [[intervall (muusika)|intervallid]] ja nende ühendid: *[[väike sekund]] ([[pooltoon]]) *[[suur sekund]] ([[tervetoon]]) *[[väike terts]] (tervetoon + pooltoon) *[[suur terts]] (tervetoon + tervetoon) *[[puhas kvart]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[puhas kvint]] (tervetoon + täistoon + pooltoon + tervetoon) *[[väike sekst]] (pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur sekst]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon) *[[väike septim]] (tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon) *[[suur septim]] (tervetoon + tervetoon + pooltoon + tervetoon + tervetoon + tervetoon) *[[oktav]]. [[Tritoon]]i on diatoonika seisukohalt traditsiooniliselt defineeritud kui puhta intervalli [[alteratsioon]]i ehk järelikult [[kromaatika]]t kas *pool tooni suurema kui puhas kvart ([[suurendatud kvart]]: tervetoon + tervetoon + tervetoon) *pool tooni väiksemana kui puhas kvint ([[vähendatud kvint]]: pooltoon + tervetoon + tervetoon + pooltoon). [[Duur-moll-süsteem]]is moodustuvad diatoonilised intervallid[[loomulik helirida | loomulike heliridade]] [[aste (muusika)|astmete]] vahel. Diatoonilised on puhtad, suured ja väikesed intervallid. Peale nende on diatoonilised veel [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] IV ja VII astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] vi ja ii astme vahele moodustuv [[suurendatud kvart]] ja pöördintervallina [[loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] VII ja IV astme ning [[loomulik minoor|loomuliku minoori]] ii ja vi astme vahele moodustuv [[vähendatud kvint]]. ==Vaata ka== *[[Diatoonika]] *[[Diatooniline helirida]] *[[Altereeritud intervall]] *[[Enharmooniline intervall]] {{Intervallid}} [[Kategooria:Intervallid]] m1tx4s61dvd5o880gky5gmygvvrmfe3 4 101354 7255812 7255762 2026-10-19T12:14:23Z Patrik Kressander (GoMore) 240053 Edit request; I work for GoMore (paid, see user page) 7255812 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> l1dffufqt23wfxt74rsixiht4gwjod5 7255816 7255812 2026-10-19T12:23:39Z Kruusamägi 1530 /* Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) */ 7255816 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) 9iu80dpwa7yd10smjeeoj4dxt9uli9n 7255818 7255816 2026-10-19T12:39:34Z Patrik Kressander (GoMore) 240053 /* Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) */ Vastus; töötan GoMore-is (tasustatud, vt kasutajalehte) 7255818 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) 7xa1oi7x1s1qj805jou3emicbeyf0ol 7255901 7255818 2026-10-19T16:39:17Z NordicAtlas 240044 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ Vastus 7255901 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) c3p85hn17y5sb69k2i8lndrcomn1bfl 7256169 7255901 2026-10-20T07:04:31Z Neptuunium 58653 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ 7256169 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ma ei tea kohe peast öelda, kust meil see piir jookseb. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) sl1evzf23zc7z7kx1zzir58diuzhzyc 7256170 7256169 2026-10-20T07:04:44Z Neptuunium 58653 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ 7256170 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) hm7octwrshdek58ki0itxpj9v6rifd0 7256241 7256170 2026-10-20T09:45:27Z Sendrasendra 225202 /* Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit */ 7256241 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 66 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) :See erinevus tuleb kaasaegsest tavast. Miks peaks Riigikoguga ühtlustama? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:03 (EEST) :Tundub, et Sa saad asjast valesti aru. "Koosseis" pealkirjas ei tähenda, et teema on kitsendatud. Tavaks oli loendada sõna "koosseis" abil. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 20:58 (EEST) :: Ahaa, aityma täpsustamast – sellega ma polnd kursis. Mulle kyll näikse, et me ei pea tingimata omaaegset nime kasutama (eriti kui see tagantjärele segadust tekitab ja venitab pealkirju pikemaks). Minu pakutud variant ei ole seejuures uus leiutis nagu sa teises arutelus viitad: DEA.DIGAR leiab vormi "ENSV XI Ülemkogu" näiteks 10x, seejuures Riigikogu enda koostatud sarjast 101 "lyhielulugu". "V Ülemnõukogu" annab Dea.Digarist 314 vastet. Neid sama kuju erinevate koosseisude kohta leiab ka omaaegsetest allikatest, otsingu "V Ülemnõukogu" puhul näiteks ajaliselt: 1940-1949(32), 1950-1959(141), 1960-1969(34), 1970-1979(19), 1980-1989(44), 1990-1999(37). Seejuures ei kasutata nendes vastetes kindlast koosseisust rääkides tingimata sõna "koosseis". Öelda, et tava oli selgelt yhtpidi on vaieldav. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. september 2026, kell 12:17 (EEST) :::Seda jälle mina ei teadnud, pole kunagi seda näinud. Nii ajalehtedes kui ka teatmeteostes olen kohanud ainult "koosseisu". Ma arvan, et see oli ametlik. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. september 2026, kell 13:27 (EEST) == Korea nimede ümbertähtimine == Tere, kavatsen lähiajal kirjutada artiklit Korea näitleja 이병헌 kohta ning ma pole kindel, kas oleks parem kasutada nimekuju Lee Byung-hun või I Byeong-heon? Olen näinud Korea nimedega seoses kasutusel mitut tüüpi ümbertähtimist ning seetõttu mõtlesingi küsida, et kas on mingit kindlamat eelistust või põhimõtet, mida võiks järgida? Näiteks on kasutatud nimekuju Bak Yeong-hyo (artiklis [[Lõuna-Korea lipp]]), samas kui [[Park Geun-hye]] on kirjutatud just teist moodi (박'il on kasutatud nii Bak kui ka Park nimekuju). Kas oleks mõistlik Korea nimede puhul üldiselt lähtuda ühest kindlast ümbertähtimissüsteemist või kas võiks eelistada isiku enda kasutatavat või rahvusvaheliselt tuntud nimekuju, näiteks I asemel Lee, Bak asemel Park, Gim asemel Kim jne? Oleks huvitav teada, kas selle kohta on Vikipeedias juba väljakujunenud põhimõte või on nimekuju valik seni olnud rohkem juhtumipõhine? [[Kasutaja:Kasparkelk|Kasparkelk]] ([[Kasutaja arutelu:Kasparkelk|arutelu]]) 18. september 2026, kell 17:01 (EEST) :Järgida tuleb EKI soovitusi: [https://eki.ee/teatmik/korea-nimed/]. Varem kasutasime alati McCune'i-Reischaueri süsteemi, sest EKI nägi seda ette. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 18:14 (EEST) == Inarisaami nädala artikkel on Eesti üldlaulupidu == Inarisaami vikipeedia käesoleva nädala artikkel ([[:smn:Ovdâsijđo |esileht]]) on [[:smn:Eestieennâm laavlâjuhleh|Eesti üldlaulupidu]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. september 2026, kell 22:14 (EEST) == Palun abi kasutajalehe teisaldamisel põhiruumi == <code>Tere! Olen koostanud artikli „Liisa Jugapuu“ kasutajalehel „Kasutaja:Aare Äkke/Liisa Jugapuu“. Soovin valmis artikli teisaldada põhiruumi pealkirja „Liisa Jugapuu“ alla, kuid minu kasutajakontol ei ole veel lehekülgede teisaldamise õigust. Kas keegi saaks palun lehe põhiruumi teisaldada? Aitäh!</code> [[Kasutaja:Aare Äkke|Aare Äkke]] ([[Kasutaja arutelu:Aare Äkke|arutelu]]) 26. september 2026, kell 14:54 (EEST) :Teisaldasin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. september 2026, kell 15:34 (EEST) == Bussiliinide artiklid == Kas meil on kogukondlik kokkulepe selliste artiklite tähelepanuväärsuse-vajalikkuse-õigustatuse kohta? Praegu on selliseid artikleid kategoorias [[:Kategooria:Eesti bussiliinid|Eesti bussiliinid]] yle 150. [[Mall:Tallinna trolliliinid|Trolliliinide omi]] on veel ca 20, [[Mall:Tallinna trammiliinid|trammiliine]] ca 10. Mu meelest vajaks selliseid artiklid mingit selget otsust, sest praegu pole ilmselge, mis alustel neid luua, säilitada või kustutada (paljud artiklid nt ei sisalda midagi peale sõiduplaani, mis on ilmselgelt probleemne). <hr> '''Mujalt vikidest võrdlusmaterjali:''' * '''Enwiki''': Yldine juhend ([[:en:WP:NTS]]) ytleb mh nt: ''Transportation services, and associated items, are notable if they have been discussed in multiple, independent sources. Timetables, schedules, ticket sales, pricelists, and similar items do not convey notability, but may be used to verify information thereafter. News stories about funding and routing controversies, etc. are generally not sufficient to establish notability, but may be used to verify the accuracy of information of mass transit for which notability has already been established. Services with likely notability include: National, continental, regional, and commuter rail services; Major routes and rail lines; Train stations. ** ''Intercity bus services providing regularly scheduled, fixed-route services on multiple routes between two or more major cities or regions are likely to be notable. Their individual routes are not likely to be notable, but may be discussed within the article (with proper citations) if relevant.'' ** ''All mass transit is likely to be notable to some degree. This varies, depending on its size and the number of routes and services it provides. Some mass transit systems in major cities have a large number of articles on their services. [[:en:WP:SIZE]] guidelines help in determining this.'' *** ''A small town's bus service with just a few routes can be mentioned in the article on the town if the town has a relatively short article. If the section within an article outgrows the article on the town, it can be split into its own article on the service. This article can list and describe encyclopedic information on its routes.'' *** ''If the list and description of an agency's routes outgrows the article on the system, this can be split into a separate article titled List of Transit Agency bus routes. This page can be used to describe details on the bus routes. Since the transit agency itself has already been proven notable, notability need not be separately established on this page, but sources of the information must still be listed. An external link to the agency's official site, along with an internal link to the main article on the agency, is acceptable.'' *** ''If the information on all the individual bus routes of an agency, when put together in a single article, [[:en:Wikipedia:Article size|exceeds article size guidelines]], separate articles can be created on groups of bus routes that the agency itself defines as being related, or on individual bus routes. When this is done, a navbox shall be created linking all these routes and other articles pertaining to the transit agency. Individual bus routes are only likely to be notable in major cities that have rapid transit systems.'' ** ''Charter and contract bus companies, which are usually contained to a single city or region, are not likely to be notable.'' * Vt nt [[:en:Category:Bus routes in the United States]] – aeg-ajalt leiab yksikute liinide kohta artikleid, kuid valdavalt on need grupeeritud erinevatel viisidel kokku. Vrd [[:en:Bx36 (New York City bus)]] ja [[:en:Bx7, Bx20, and M100 buses]]. Siin on veel palju iseärasusi, aga ma ei suutnud praegu kõige kirjeldamisesse syynbida. * Vt ka nt [[:en:Helsinki light rail line 15]]. <hr> * '''Soome''': vt nt [[:fi:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] ja [[:fi:Luokka:Helsingin seudun linja-autoliikenne]] – linnaliinide kohta valdavalt ei paista artikleid olema, erandid on [[:fi:Runkolinja]]-tyypi põhiliinid(?) (nt [[:fi:Runkolinja 560]]). Trammiliinide kohta artikleid pole, on põhiartikkel [[:fi:Helsingin raitioliikenne]], kus on neid kirjeldet. * '''Prantsuse''': vt nt [[:fr:Catégorie:Liste_de_lignes_de_bus]] (vt, et siin ei ole iga liin eraldi artiklid, vaidn eed näikse grupeeritud tyypide kaupa, nt [[:fr:Lignes_de_bus_RATP_de_500_à_599]]). <hr> '''Arutelu''': : Nähtavasti on meil aja jooksul õnneks olnud mõningad erihuvilised (viimati nähtavasti {{ping|MorsMe}}) kes nende artiklitega toimetavad ning neid vähemalt sisuliselt pädevatena hoiavad (sh ajakohastavad), seega ses osas väga suurt problemaatilisust vististi pole. : Ma olen isegi nõus, et see on kohati huvitav informatsioon, aga mu meelest nende artiklite praegune sisu valdavalt ei õigusta eraldiseisvat artiklit – see ei tohiks koosneda lihtsalt sõiduplaani kirjeldusest. Vt nt [[38 (Tallinna bussiliin)]] ja vrd nt eeltoodud soome Runkolinja artiklitega. : Yks lahendus oleks täiendada/luua artikleid nagu [[Tallinna bussiliiklus]] ja/või köita materjali vastavate linnaosade ja/või mõnel juhul ka tänavate artiklite juurde. Linna enda artiklit "Transport" saaks ka kindlasti parandada-täiendada. Samuti saaks luua koondartikleid nagu [[Tallinna bussiliinid 1–9]] vms, vt ka enwiki juhend. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 11:44 (EEST) :Põhimõtteliselt võib ka koondartiklid teha. Tuleb veel arvestada seda, et mõnikord on tehakse liinides muudatusi ja mõnikord antakse number pärast mõneaastast vaheaega hoopis teisele liinile. Mulle tundub praegune lahendus lugeja jaoks kõige lihtsam. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :: Minu meelest on praeguse lahendusega see probleem, et need artiklid ei vasta tyypiliselt meie tavalistele sisunõuetele. Bussiliini sõiduplaan ei ole entsyklopeediaartikkel. Koondav lahendus võimaldaks ehk veidigi hõlpsamalt sinna mingit muud sisu lisada, kuivõrd yksikute liinide kohta ilmselt allikaid napib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. oktoober 2026, kell 19:53 (EEST) :::Sõiduplaani ei ole, on marsruudi kirjeldus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. oktoober 2026, kell 23:37 (EEST) == Ukraina kultuur Eestis == üks aktivist soovib vikiabi oma artiklitega, vaata [[Arutelu:Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]] ja [[Kasutaja_arutelu:Estopedist1#Raadio_Druzi_mustand_(huvide_konflikt)]]. Võib-olla keegi aitab? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 22:43 (EEST) == Palve hinnata MTÜ Noorteaeg artikli mustandit == Tere! Olen koostanud artikli mustandi Ida-Virumaal tegutseva noorteorganisatsiooni MTÜ Noorteaeg kohta. Mustand: [[Kasutaja:K0gar1n/Noorteaeg]] Organisatsioon asutati 2025. aastal ning on tegelenud noorteprojektide, kogukonnaürituste ja festivalide korraldamisega. 2025. aastal pälvis MTÜ Noorteaeg tunnustuse „Ida-Viru Noorte Ettevõtlik Tegu 2025”. Artiklis on kasutatud muu hulgas IVEKi, KÜSKi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja teiste avalike allikate materjale. Olen ise organisatsiooni asutaja ja juhatuse liige ning olen sellest ka oma kasutajalehel teada andnud. Sooviksin paluda kogenud Vikipeedia kasutajate tagasisidet: Kas olemasolevad allikad on artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks piisavad? Kas mustand vastab Vikipeedia nõuetele ning sobiks pärast vajadusel tehtavaid parandusi põhinimeruumi? Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:K0gar1n|K0gar1n]] ([[Kasutaja arutelu:K0gar1n|arutelu]]) 17. oktoober 2026, kell 19:26 (EEST) == Palve hinnata Reimo Oja elulooartikli mustandit == Tere! Olen koostanud elulooartikli mustandi Eesti kergejõustiklasest ja ettevõtjast Reimo Ojast. Artikkel käsitleb 2016. aasta Eesti meistritiitlit kergejõustikus, varasemaid noortespordi saavutusi ning investeerimistegevust, mida kajastas 2016. aastal Kanal 2 ajakirjandussaade „Radar”. Mustand sisaldab 15 allikaviidet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle ja ajakirjanduslikke käsitlusi. Olen ise artiklis käsitletud isik ning soovin seda huvide konflikti vältimiseks läbipaistvalt märkida. Palun kogenud toimetajatelt sõltumatut hinnangut, kas artikkel vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja allikate nõuetele ning kas selle võiks pärast võimalikke parandusi põhinimeruumi üle viia. Mustand: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]] Tänan ette tagasiside eest! [[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:14 (EEST) :Täiendasin vahepeal artikli mustandit. :Uuendatud versioon sisaldab nüüd 30 viitekirjet, sealhulgas Eesti Kergejõustikuliidu ametlikke võistlusprotokolle, rahvusvaheliste võistluste tulemusi ja ajakirjanduslikke käsitlusi. :Lisasin ka Eesti meistrivõistluste medalite koondtabeli ning täiendasin noorte- ja täiskasvanute spordikarjääri kirjeldust. :Uuendatud mustand asub endiselt siin: [[Kasutaja:NordicAtlas/liivakast]]. :Ootan jätkuvalt tagasisidet eelkõige artikli tähelepanuväärsuse, neutraalsuse ja avaldamiskõlblikkuse kohta. :[[Kasutaja:NordicAtlas|NordicAtlas]] ([[Kasutaja arutelu:NordicAtlas|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:39 (EEST) :: Sisu poolest tundub muidu täitsa okei, aga mulle näib tähelepanuväärsus kysitav. Näiteks Radari saatelõik seda mu hinnangul ei tõesta. Sportlaskarjääri puhul on võimalus suurem (ehkki ka mitte ilmselge), ent siin ei oska ma täpset hinnangut anda, sest ma pole kursis, milliseid standardid meil sportlaste puhul kehtivad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 10:04 (EEST) ::Tema ainuke saavutus on Eesti võistkondlik meistritiitel haruldasel võistlusalal. Artikkel on täis irrelevantseid fakte. Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi ei täida. Artiklit väärib ainult juhul, kui me otsustame, et iga Eesti meister peab sees olema. Ja ka siis ei oleks tema kohta peaaegu midagi öelda.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 12:45 (EEST) == Artikkel GoMore kohta (huvide konflikt) == Tere! Töötan ettevõttes GoMore ApS (Head of Central Marketing), seega on mul huvide konflikt. See on kirjas ka minu kasutajalehel. GoMore on Taani autojagamisplatvorm, kus eraisikud ja ettevõtted rendivad autosid välja. Eestis tegutseb GoMore alates 1. märtsist 2024.<ref>[https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eestis-alustab-inimeselt-inimesele-autode-jagamise-platvorm-gomore Eestis alustab inimeselt inimesele autode jagamise platvorm GoMore], Raamatupidamisuudised, 1.03.2024.</ref> 2026. aastal ostis GoMore Getaroundi Euroopa äri ja tegutseb nüüd 11 riigis.<ref>[https://tech.eu/2026/05/05/getaround-europe-and-gomore-merge-to-create-europes-largest-peer-to-peer-carsharing-network/ Getaround Europe and GoMore merge to create Europe's largest peer-to-peer carsharing network], tech.eu, 5.05.2026.</ref> Kas eestikeelne artikkel oleks teie hinnangul vajalik? Kui jah, kirjutan mustandi oma kasutajalehe alamlehele, et keegi teine saaks selle üle vaadata ja avaldada. Kui artiklit praegu ei ole vaja, saan sellest aru. Aitäh! [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:14 (EEST) <references /> :Meil pole artiklit teemal [[autojagamine]]. Äkki oleks mõistlikum alustada sellest? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:23 (EEST) ::Aitäh, Ivo! Huvide konflikti tõttu ma autojagamise üldartiklit ise ei kirjuta ja GoMore'i artiklit praegu ei koosta. [[Kasutaja:Patrik Kressander (GoMore)|Patrik Kressander (GoMore)]] ([[Kasutaja arutelu:Patrik Kressander (GoMore)|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:39 (EEST) 7uf34uk9jr5w9rrw2uzrcmd9g2daryt 0 101956 7256187 6985043 2026-10-20T07:39:25Z Kuuskinen 33651 7256187 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome saarest; Rootsi saare kohta vaata artiklit [[Utö (Rootsi)]]}} {{viitamata}} {{Saar | pilt = UtöK05.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Läänemeri]] | saarestik = [[Turu saarestik]] | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 40 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Utö fyr.jpg|thumb|Utö tuletorn]] '''Utö''' on [[Soome]]le kuuluv saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Asub [[Hanko]]st 90 km läänes. Saare pindala on 0,81 km². Halduslikult kuulub [[Pargas (linn)|Pargase]] linna, varem [[Korpo vald]]a. Utö on Soome lõunapoolseim asustatud saar. Seal elab püsivalt umbes 40 inimest. Saarel on [[tuletorn]]. Saarel on [[parvlaev]]aühendus [[Nauvo]]ga. Saar kogus laiemat tuntust seoses 1994. aasta 28. septembris aset leidnud parvlaeva [[Estonia katastroof]]iga, kui päästeoperatsiooni käigus toodi osa merest päästetuid kopteritega Utö saarele. == Välislingid == *http://www.uto.fi/ *https://visitparainen.fi/fi/uto/ [[Kategooria:Soome saared]] lbi40zhi4u08ke63kc85nzo6bok5wxp 7256190 7256187 2026-10-20T07:46:13Z Kuuskinen 33651 7256190 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome saarest; Rootsi saare kohta vaata artiklit [[Utö (Rootsi)]]}} {{Saar | pilt = UtöK05.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Läänemeri]] | saarestik = [[Turu saarestik]] | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 40 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Utö fyr.jpg|thumb|Utö tuletorn]] '''Utö''' on [[Soome]]le kuuluv saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Asub [[Hanko]]st 90 km läänes. Saare pindala on 0,81 km². Halduslikult kuulub [[Pargas (linn)|Pargase]] linna, varem [[Korpo vald]]a. Utö on Soome lõunapoolseim asustatud saar. Seal elab püsivalt umbes 40 inimest.<ref name="Now" /> Saarel on [[tuletorn]]. Saarel on [[parvlaev]]aühendus [[Nauvo]]ga. Saar kogus laiemat tuntust seoses 1994. aasta 28. septembris aset leidnud parvlaeva [[Estonia katastroof]]iga, kui päästeoperatsiooni käigus toodi osa merest päästetuid kopteritega Utö saarele.<ref name="Estonia" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Utö Now |väljaanne=Utö Local Heritage Society |url=https://uto.fi/history |vaadatud=2026-10-20}}</ref> <ref name="Estonia">{{netiviide |pealkiri=Utö garnisoni endine ülem: Estonia vrakk on kaitstud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/2939737/uto-garnisoni-endine-ulem-estonia-vrakk-on-kaitstud |vaadatud=2026-10-20}}</ref> }} == Välislingid == *http://www.uto.fi/ *https://visitparainen.fi/fi/uto/ [[Kategooria:Soome saared]] jh2wh91g5f9uyg9fe9x91jl8ttdhezi 7256191 7256190 2026-10-20T07:46:28Z Kuuskinen 33651 7256191 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Soome saarest; Rootsi saare kohta vaata artiklit [[Utö (Rootsi)]]}} {{Saar | pilt = UtöK05.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Läänemeri]] | saarestik = [[Turu saarestik]] | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 40 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Utö fyr.jpg|thumb|Utö tuletorn]] '''Utö''' on [[Soome]]le kuuluv saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Asub [[Hanko]]st 90 km läänes. Saare pindala on 0,81 km². Halduslikult kuulub [[Pargas (linn)|Pargase]] linna, varem [[Korpo vald]]a. Utö on Soome lõunapoolseim asustatud saar. Seal elab püsivalt umbes 40 inimest.<ref name="Now" /> Saarel on [[tuletorn]]. Saarel on [[parvlaev]]aühendus [[Nauvo]]ga. Saar kogus laiemat tuntust seoses 1994. aasta 28. septembris aset leidnud parvlaeva [[Estonia katastroof]]iga, kui päästeoperatsiooni käigus toodi osa merest päästetuid kopteritega Utö saarele.<ref name="Estonia" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Utö Now |väljaanne=Utö Local Heritage Society |url=https://uto.fi/history |vaadatud=2026-10-20}}</ref> <ref name="Estonia">{{netiviide |pealkiri=Utö garnisoni endine ülem: Estonia vrakk on kaitstud |väljaanne=Postimees |url=https://www.postimees.ee/2939737/uto-garnisoni-endine-ulem-estonia-vrakk-on-kaitstud |vaadatud=2026-10-20}}</ref> }} == Välislingid == *http://www.uto.fi/ *https://visitparainen.fi/fi/uto/ [[Kategooria:Soome saared]] 0x2b86mzlj7s4vq4a44yhpp82j0ga28 0 103883 7256030 6978628 2026-10-19T20:20:57Z Kruusamägi 1530 7256030 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zutphen | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Zutphen | pilt = Walburgkerk, Zutphen.JPG | lipp = Flag_of_Zutphen.svg | lipu_link = [[Zutpheni lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Zutphen.svg | vapi_link = [[Zutpheni vapp]] | pindala = 83,7 | elanikke = | asendikaart = Holland }} [[Fail:Zutphen-plaats-OpenTopo.jpg|pisi|Linna kaart aastast 2014]] '''Zutphen''' on [[Holland]]i [[linn]], mis asub [[Gelderlandi provints]]is [[IJssel]]i jõe paremal kaldal, [[Berkel]]i jõe suubumiskohal, umbes 30 km [[Arnhem]]ist kirdes. Zutpheni vallaga liideti 1. jaanuarist 2005 [[Warnsveld]]i vald. Praeguse valla pindala on 42,84 km² ja elanike arv 46 709 (1. jaanuar 2007). Linna on korduvalt piiratud, vallutatud ja rüüstatud. == Ajalugu == Umbes 300. aastal pKr tekkis madalate jõeäärsete luitemägede alale [[germaanlased|germaani]] asula, esimene püsiv asula selles paigas. Kuigi paljud sellised asulad jäeti [[varakeskaeg|varakeskajal]] maha, jäi [[IJssel]]i ja [[Berkel]]i jõe strateegiliselt tähtsas ühinemiskohas asuv Zutphen püsima. Pärast IJsseli-äärsete alade liitmist [[Karl Suur]]e [[Frangi riik|Frangi riigiga]] sai Zutphenist kohalik halduskeskus, mida juhtis Zutpheni krahv. Aastal [[882]] ründasid ja laastasid asulat [[normannid]]. Seejärel rajati tärkava linna kaitseks [[viikingid|viikingite]] rünnakute eest ringikujuline kindlustus. 11. sajandil oli Zutphen mitme aasta vältel kuninglikuks residentsiks; sinna ehitati [[pfalts]] (kuninglik residents) ning suur kapiitlikirik – praeguse [[Püha Walburgise kirik]]u eelkäija. Zutpheni krahvid kogusid märkimisväärset võimu, kuni nende suguvõsa 12. sajandil välja suri. Pärast isa ja venna surma abiellus Zutpheni pärijanna Ermengarde [[Gelderni hertsogkond|Gelderni]] krahviga; nende poeg, Gelderni krahv Heinrich I, oli esimene, kes kandis mõlemat tiitlit. Aastatel 1191–1196 sai asula linnaõigused, mis andsid sellele õiguse iseennast valitseda ja pidada oma kohut. Tegemist on ühega riigi vanimatest linnadest – vaid [[Utrecht]] ja [[Deventer]] said linnaõigused varem. Zutphenist sai omakorda eeskuju nö "emalinna" rolli täitev keskus mitmele teisele Gelderni linnale, nagu [[Arnhem]], [[Doetinchem]], [[Doesburg]], [[Lochem]], [[Harderwijk]], [[Venlo]] ja [[Emmerich]]. Samuti liitus linn [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]] – jõukate linnade ühendusega, mis oli toona Euroopa selle osa majanduslikuks keskuseks. 12. sajandil vermiti Zutphenis münte Gelderni ja Zutpheni krahvide – [[Heinrich I Geldern|Heinrich I]] (u 1150–1181) ja [[Otto I Geldern|Otto I]] (1182–1207) – käsul. Kuigi linnal oli müntimisõigus mitme sajandi vältel, kasutati seda aktiivselt vaid neljal perioodil: 1478–1480, 1582–1583, 1604–1605 ja 1687–1692. Linna suurim ja vanim kirik on [[Püha Walburgise kirik]], mis pärineb algselt 11. sajandist. Praeguses [[gooti stiil]]is hoones asuvad Zutpheni endiste krahvide hauamonumendid, 14. sajandist pärit küünlajalg, kunstipärane vasest ristimisvaagen (1527) ja Van Heeckerenite suguvõsa mälestusmärk (1700). Kiriku raamatukogus leidub reformatsioonieelne kogumik, sealhulgas väärtuslikke käsikirju ja [[inkunaabel|inkunaableid]]. Seda peetakse üheks vaid viiest Euroopas säilinud keskaegsest raamatukogust (teised asuvad Inglismaal ja Itaalias). Selle raamatukogu teosed on endiselt kettidega oma iidsete puidust lugemispultide külge kinnitatud – see on tava sajandite tagusest ajast, mil "avalikes raamatukogudes" kasutati varguste vältimiseks kette. Kindlustatud linn pidas vastu mitmele piiramisele, eriti [[Kaheksakümneaastane sõda|kaheksakümneaastase sõja]] vältel; neist tuntuim kokkupõrge linna müüride all oli [[1586]]. aasta septembris toimunud [[Zutpheni lahing]], milles sai surmavalt haavata Sir [[Philip Sidney]]. 1587. aastal andis inglise reetur [[Rowland York]] linna hispaanlastele üle, kuid [[Zutpheni piiramine (1591)|1591. aasta piiramise]] käigus vallutas [[Oranje prints]] Maurits selle tagasi. Sellest ajast peale on linn – välja arvatud kaks lühikest perioodi ([[1672]]. aastal ja [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal) – kuulunud Madalmaade koosseisu. Linna kindlustused lammutati 1874. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pommitasid liitlasväed linna korduvalt, kuna üle IJsseli jõe viiv sild oli [[Operatsioon Market Garden|operatsiooni "Market Garden"]] järel eluliselt tähtis Arnhemi piirkonnas asuvate Saksa vägede varustamiseks. Pärast kahenädalasi lahinguid vabastati linn 14. aprillil 1945. Sõjajärgsel ajal algatati linnas restaureerimisprogramm. Tänapäeval on Zutphenis üks Loode-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegseid linnasüdameid; seal leidub nii keskaegse linnamüüri jäänuseid kui ka sadu hooneid, mis pärinevad 13., 14. ja 15. sajandist. == Tuntud inimesed == Linnast on pärit 15. sajandi maalikunstnik [[meister Francke]]. == Seosed Eestiga == 13. juunil 1990 sõlmiti [[Tartu]] ning [[Deventer]]i ja Zutpheni vahel kokkulepe koostöö ja sõprussuhete arendamiseks. Alates 2004. aastast on need linnad Tartu ametlikud sõpruslinnad.<ref>[https://www.tartu.ee/et/zutphen-ja-deventer "Tartu koostöösuhted Zutpheni ja Deventeriga"] tartu.ee (vaadatud 19. oktoobril 2026)</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://zutphen.nl/ Linna koduleht] [[Kategooria:Hollandi linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Gelderlandi provints]] 52hy9wnhgyzfkrgia34xdn7trs8zao9 0 104081 7256128 5486130 2026-10-20T05:52:03Z Kuuskinen 33651 7256128 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Zugi järv | pildi_nimi = Aussicht Winter Rigi Zugersee.jpg | pildi_seletus = Vaade järvele [[Rigi]] mägedest | suubuvad = [[Lorze]] | voolab_välja = Lorze | valgla_suurus = 204 | järve_pindala = 38,3 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 13,8 | suurim_laius = 4,7 | keskmine_sügavus = 83,2 m | suurim_sügavus = 197 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = | kaart = Karte Zugersee.png | kaardi_seletus = }} [[Pilt:Zugersee_Cham.jpg|thumb|Zugi järv [[Cham (Šveits)|Cham]]i lähedal]] '''Zugi järv''' (saksa keeles ''Zugersee'') on [[järv]] [[Šveits]]is [[Zugi kanton]]is. Järve pindala on 38,3 km², maht 3,18 km³, suurim sügavus 198 m ja pinna [[kõrgus merepinnast]] 413 m. Ta on põhja-lõuna suunas välja venitatud. Maksimaalne pikkus on 13,7 km ja maksimaalne laius 4,6 km. Kõige kitsamas kohas [[Chiemen]]i ja [[Lothenbach]]i vahel on vastaskaldad teineteisest umbes 1000 m kaugusel. Järv on pindalalt Šveitsi järvede seas 10. kohal. Järvest voolab läbi [[Lorze]] jõgi. Järve [[valgala]] koos järve pinnaga on 246 km². Tähtsamad asulad järve kaldal on [[Zug]], [[Cham (Šveits)|Cham]], [[Arth]] ja [[Walchwil]]. Järv on tuntud oma [[päikeseloojang]]ute poolest. Zugi linna vastas järve läänekalda põhjaosas ei ole mägesid. Seetõttu on [[horisont]] vaba ja päike loojub otsekui järve. Selline vaatepilt on Šveitsis haruldane. {{Coordinate |type=waterbody |region=CH-ZG/CH-SZ |dim=5000}} [[Kategooria:Šveitsi järved]] c4rhfmq52mqspl07apv1v60kqv9ddnh 0 104446 7255939 6959590 2026-10-19T17:53:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255939 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Avinurme lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõja]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Sõjategevusest Eestis]] |pilt=1944 monument Avinurmes.JPG‎ |pildiallkiri=Avinurme lahingus langenute monument |aeg=[[19. september|19.]]-[[20. september]] [[1944]] |koht= [[Avinurme]], [[Mustvee vald]] [[Jõgeva maakond]] [[Eesti]] |tulemus= Nõukogude vägede võit |osaline1=[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 20. Eesti diviisi [[20. diviisi suurtükirügement|suurtükirügemendi]] III suurtükigrupi (7., 8. ja 9. [[Patarei (sõjandus)|patarei]]d)<br> [[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]i väeosad:<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[3. Eesti Piirikaitserügement]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[6. Eesti Piirikaitserügement]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[288. Politsei Jalaväepataljon]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[292. Politsei Jalaväepataljon]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[285. julgestusdiviis]]i 113. julgestusrügemendi osad <br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[2. Eesti Piirikaitserügement]] 2. Pataljon<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestileegion.com/?eesti-leegion%2Fueksused%2Fpiirikaitseruegemendid%2F2-piirikaitseruegement-estnische-ss-grenzschutz-regiment-nr-2.html |pealkiri=2. Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz Regiment nr. 2). TAANDUMINE |vaadatud=2022-07-02 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304203620/http://www.eestileegion.com/?eesti-leegion%2Fueksused%2Fpiirikaitseruegemendid%2F2-piirikaitseruegement-estnische-ss-grenzschutz-regiment-nr-2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] 2. pataljon <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[921. Laskurpolk|921. laskurpolgu]] 1. pataljon<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 45. üksik tankipolk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 952. liikursuurtükkide polk |väejuht1=[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]]<br>[[Image:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Sturmbannführer]] [[Paul Lilleleht]] |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[polkovnik]] [[Nikolai Trankmann]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[major]] [[Oskar Andrejev]] |jõud1=~2000 meest<br>14, 100-mm [[haubits]]at |jõud2=? meest<br> 12 tanki<br>8 [[liikursuurtükk]]i |kaotused1=Langenud ?<br>haavatud ?<br> vangi langenud ? |kaotused2=Langenud ?<br>haavatud ?<br> vangi langenud ?<br>. }} '''Avinurme lahingust''' oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Sõjategevuse ajal Eestis]] toimunud lahing, millest võtsid Nõukogude poolel osa eestlaste [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] 2. pataljon ja [[921. Laskurpolk|921. laskurpolgu]] 1. pataljon, Saksa poolel eestlaste [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis]]i ja [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviisi]] osad. ==Taandumine== [[Operatsioon Aster|Eesti mahajätmise plaani]] kohaselt pidid [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] üksused jalgsimarsil lahkuma üle Viljandi Lätti. Mehhaniseeritud väeosad, peamiselt [[III Germaani Soomuskorpus|III Germaani soomuskorpus]]el aga üle Rakvere-Paide Pärnuni. 18. septembril said Sinimägedest taganevad üksused käsu asuda kaitseliinile [[Laekvere]] lähistel, 19. septembri varahommikul alustati taganemist [[Kurtna laager|Kurtna laagrisse]], kus asus ka 20. diviisi staap ja kust liiguti edasi [[Jõuga]] suunas. 45. rügemendi ülem [[Obersturmbannführer]] [[Harald Riipalu]] määrati taganevate maavägede ülemaks. [[Jõuga]] teeristil sai H. Riipalu käsu ilmuda diviisi staapi [[Koeru]]sse. [[Iisaku]] ja [[Peipsi järv]]e vahelt pidid taanduma 11. Ida-Preisi jalaväediviis, 288. ja 292. politseipataljon ning 2., 3., 4. ja 6. piirikaitserügement [[300. Eriotstarbeline Jalaväediviis|300. Eriotstarbelise Jalaväediviis]]ist. Plaani järgi pidi jalavägi taganema mööda [[Kuremäe]]–[[Iisaku]]–[[Rostoja]]–[[Tagajõe]] teed, suurtükivägi ja voorid pidid taganema mööda [[Tudulinna–Avinurme maantee]]d. Taganevate vägede katteväeosaks määrati [[pataljon Narva|20. Füsiljeerpataljon]], mis oli tugevdatud 45. rügemendi tankitõrje- ja jalaväe saatesuurtükkidega. Mööda Iisaku–Tudulinna–Avinurme teed liikusid edela Saksa 113. julgestusrügement, nn [[Sihveri pataljon]] ([[47. Relva-SS Grenaderirügement#III pataljon|III/47]]), [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II/45]], [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/46]] ja järelväena [[Pataljon "Narva"|20. Füsiljeerpataljon]]. Saksa väejuhatus suunas [[Torma]]-[[Mustvee]] piirkonda [[11. SS-diviisi „Nordland”]] 11. soomustatud luurepataljoni SS-Obersturmbannführer [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel, kahe tanki- ja kahe soomukikompaniiga. Saalbachil oli ülesanne Mustvee-Torma joonel kaitse sisse võtta ning positsioonidelt enne mitte lahkuda, kui viimased [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. eriotstarbelisele diviis]]i eesti [[piirikaitserügemendid]] on neist möödunud. Saalbachi pataljon aga taandus juba esimeste kokkupõrgete järel Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpusega. [[17. september|17. septembril]] 1944 forsseeris [[8. Eesti laskurkorpus]] [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal|Emajõe Kastre suunal]]. 18. septembril jätkas [[2. löögiarmee]] edu arendamist kogu rindel. 18. septembri keskpäeva paiku vallutas piki Peipsi läänekallast liikuv [[7. Eesti laskurdiviis]]i [[354. laskurpolk]] [[Kallaste]]. Päeva lõpuks jõudis 8. Eesti laskurkorpus [[Mustvee]] joonele, kus oli lahingukontakt 1, jalaväerügemendi ja [[42. Kaitse Pioneeripataljon|42. politseipataljon]]iga. [[19. september|19. septembril]] hõivas [[354. laskurpolk]] [[Tiheda]], [[300. laskurpolk]] [[Võtikvere]], [[921. laskurpolk]] [[Sepa (Tartu)|Sepa]], [[925. laskurpolk]] [[Võiduvere]]. 8. Eesti laskurkorpus oli aga moodustanud korpuse liikuva eelsalga, kes pidi hõivama Avinurme ja Tudulinna. Tema koosseisu arvati alampolkovnik Sergei Tšesnakovi 952. liikursuurtükkide polk, alampolkovnik [[Eduard Kuslapuu]] 45. üksik tankipolk ja [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] 2. pataljon major [[Oskar Andrejev]]i juhtimisel<ref name=":0" />. Eelsalga juhiks määrati 27. laskurpolgu komandör polkovnik [[Nikolai Trankmann]]. Pärast 19. septembri keskööd jõudis liikuva eelsalga avangard [[Kõveriku]] külla, kus 921. laskurpolgu 1. pataljon oli puhkepeatusel. [[Avinurme raudteejaam]]a ja selle lähema ümbruse alad võeti kontrolli alla paar tundi hiljem. ==Kõveriku lahing== Avinurme-Mustvee teeristile välja saadetud eelsalk ja Avinurme poolt tulnud Saksa 113. jalaväerügemendi voori ees liikunud autokolonn sõitis otse teeristil olnud 921. polgu 1. pataljoni [[varitsus]]se. Esimene masin sattus umbes 1,5 km [[Pärniku]] teeristist [[Mustvee]] poole Kõveriku küla Hansura talu lähedal vaenlase varitsusele. Autokolonn koosnes väidetavalt viiest masinast, kus oli peal umbes 120–140 meest. Kolonnis ei olnud ühtegi tanki ega [[liikursuurtükk]]i. 27. laskurpolgu eelsalga avangardi liikursuurtükkide tulest sai esimene masin otsetabamuse, sellel olnud umbes 25 meest said kohe surma. Teistelt autodelt hüppasid mehed maha ja hajusid pimedusse. Lahingu järel jõudis kohale ka 354. polgu 2. pataljon, kelle ülesandeks oli hõivata [[Avijõe]] sild Rakvere teel u 1 km Pärniku teeristist loodes. [[File:Eesti.raudteevõrk.Sonda–Mustvee.svg|300px|pisi|[[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmeline raudtee]]]] ==Avinurme lahing== Avinurme-Mustvee teel liikunud üksused tõmbusid 20. septembri varahommikul tagasi Avinurme kiriku juurde. Avinurme lahing toimus maa-alal [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee]] ja üle veskitammi kulgeva [[Laursaare]] tee vahel, mõlemal pool [[Avinurme–Mustvee maantee]]d, [[Avijõe]]st lõunas. Vasturünnakut läbimurdmiseks alustati [[20. diviisi suurtükirügement|suurtükirügemendi]] III suurtükigrupi [[Patarei (sõjandus)|patarei]]d tulelöögiga [[Mustvee maantee]] ja jõe vahelisele alale pärast [[Laursaare|Laursaarde]] viivat teele, kus üle veskisilla viiva Laursaare teeni ja paiknenud [[Sonda–Mustvee raudteeliin|Sonda–Mustvee kitsarööpmelise raudtee]] ja veskisilla vahelisel maa-alal mõlemal pool maanteed Avijõe lõunakaldal asusid Punaarmee väeüksused. Peatung algas umbes tund-poolteist pärast päikesetõusu ja sellest võtsid osa 3. ja 6. piirikaitserügemendi üksused, üksikud grupid 20. diviisi 45. rüg/II, 46. rüg/I, „Sihveri“ pataljonidest, 288. ja 292. politseipataljonidest ning 113. jalaväerügement Saksa 285. diviisist. Üksuste peajõud olid oma pataljoniülemate juhtimisel öösel, kuulnud Pärniku teeristi hõivamisest, möödunud Avinurmest metsateid pidi põhja poolt. Rünnakut koordineeris [[6. Eesti Piirikaitserügement|6. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülem Sturmbannführer [[Paul Lilleleht]], Punaarmee poolel 27. laskurpolgu 2. pataljoni major Oskar Andrejev<ref name=":0">[[Aleksander Martin]], [https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1984/09/22/1 Emajõest Virtsuni], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984</ref>. Peajõudude rünnak kestis paar tundi, millega kiiluti sügavale vastase positsioonidesse. Lahingu käigus lõunapoolsemal tiival võidelnud sakslased 113. jalaväerügemendist taganesid tankide eest ja jätsid oma rindelõigu lahti, sealtkaudu püüdis vastane üle Kalma tee kiriku ja kruusaaugu tagant kogu grupeeringut ümber piirata. Külgkaitse koos suurtükimeestega paiskas vastase sealt tagasi üle Kalma tee. Enne keskpäeva saabusid vastasel kohale suured abijõud, tankid ja iseliikuvad suurtükid 45. tankipolgust<ref>[[Fjodor Paulman]], [https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1972/10/07/14 KUULSUSRIKAS LAHINGUTEE 5]., Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 120, 7. oktoober 1972 lk 3</ref>, mis lõplikult otsustasid lahingu käigu ning rünnakul olnud mehed tõmbusid tagasi kaitsele Kalma teest mõnisada meetrit loodesse, et võimaldada vooridel tagasiliikumist [[Tudulinna]] poole. Kolmandas lahinguetapis, eesti üksuste kaitsetegevuses püüdsid Punaarmee üksused tankide toetusel frontaalselt kiriku peale läbi murda. See ei õnnestunud, kui mõned tankid [[Tankirusikas|tankirusikatega]] puruks lasti. Katsel, kaitsel olnud eesti üksuste vasakust tiivast mööda minna ja kruusaaugu tagant meie järelkaitse kotti võtta, suutsid kaitsjad siiski ründajad teisel pool kruusaauku hoida. Frontaalrindelõigul tekkis vaikus ja algas järkjärguline tagasitõmbumine. Viimane vastupanulahing toimus [[Avinurme]] asulas, mõnisada meetrit [[Avinurme kirik]]ust lääne pool, ning kestis veidi alla tunni. Selles lahingus õnnestus vastase rünnak tagasi lüüa. Keskpäeval lahkusid viimased eesti üksused Tudulinna suunas, Avinurmest lahkudes võeti kaasa niipalju haavatuid kui võimalik. Lahingus haavatud olid paigutatud kirikusse, raskelt haavatud olid asetatud kirikupinkidele või altariäärsesse paremasse nurka põrandale lamama. Peale haavatute vooris evakueerimist jäi kirikusse vaid kümme-viisteist (50<ref>[https://web.archive.org/web/20210512073824/http://okupatsioon.ee/et/uelevaated-okupatsiooniajast/26-vastupanu Lahingud Eestis 1944], Vastupanu, https://web.archive.org/web/20200206051730/http://www.okupatsioon.ee/</ref>) väga raskelt haavatut, kellest ainult üksikud olid täie teadvuse juures<ref>[[Valdo Kallion]], "Avinurme lahing" „Wiking – Narva toimetised“, Tartu 1998</ref>. Eesti üksuste lahkumise järel toimus vastase rünnak aleviku keskusele, kirikule ja eesti üksuste poolt maha jäetud positsioonidele. Kiriku vallutas major Oskar Andrejevi pataljoni, leitnant A. Snotingu juhitav 4. laskurrood. [[Avinurme kirik]]u altari kõrval lamanud Saksa poolel sõdinud raskelt haavatud eestlased tapeti punaväelaste poolt{{lisa viide}}. Kirikus toimunu kohta kirjutab [[8. Eesti Laskurkorpus]]e 27. laskurpolgu [[politruk]] major [[Nikolai Vanaselja]]: „Kiriku juures ja isegi selle esikus lajatavad granaatide plahvatused ja kostab lühikesi automaadivalanguid. Siin likvideerivad luurajad peitu pugenud hitlerlaste gruppe.”{{lisa viide}} Avinurmest edasi Tudulinna suunas liikudes avastasid [[27. Laskurpolk|27. laskurpolgu]] võitlejad taganeva voori haavatutega, mille vastu mindi „otsustavalt” pealetungile. Automaatide tule ja tankiroomikutega lömastati umbes kilomeetri ulatuses haavatuid, voorisõdureid ja hobuseid<ref>Koostanud: N. Vanaselja, Võitluse radadel. Mälestuste kogumik, Kirjastus: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 , </ref><ref name=":0" />. Juhttank jõudis voori lömastada umbes kilomeetri-poolteise ulatuses, siis pandi see tankirusikaga põlema. Avinurme lahingule järgnenud ja Tudulinna poole suundunud vooridega, Avinurme ja Tudulinna asulate vahelisel teelõigul, Vanatoa talust Avinurme poole vanal teetrassil [[Pikati oja]] silla ümbruses sirgel teelõigul u 7 km Avinurmest Tudulinna poole toimunut kirjeldades, kirjutas 8. Eesti Laskurkorpuse suurtükiväe staabiülem polkovnik [[Feodor Paulmann]]: „Käigu pealt tulistades kiilusid tankid ja iseliikuvad suurtükid vaenlase kolonni ning hävitasid hitlerlasi ja nende sõjamasinaid tule ja roomikutega. 317 hitlerlast hävitati. Üle 600 mehe võeti vangi. Suurtüki- ja miinipilduja tulega, ning tankide ja iseliikuvate suurtükkide roomikutega hävitati 32 suurtükki, 127 kuulipildujat, 94 autot, 16 mootorratast ja 35 hobust. Lisaks saadi sõjasaagiks 18 suurtükki, 67 kuulipildujat, 320 vintpüssi, 200 automaati, 34 autot, 37 jalg- ja 9 mootorratast, 100 hobust ning suurel hulgal toiduainete ja varustuse ladusid.”<ref>Vaino Kallas, [http://kultuur.elu.ee/ke529_porkuni.htm Need sündmused ei unune – Avinurme ja Porkuni lahing], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref> 20. septembri kella 16-ks vallutasid 27. laskurpolgu väed teesõlme Tudulinnas ja Tudulinna asula<ref name=":0" />. ==Langenud ja mälestuse jäädvustamine== Kõveriku lahingus oli Saksa poolel langenuid ligikaudu 30 sõjameest, kes maeti külaelanike poolt lahingupaiga lähedusse. Avinurme kirikus tapetuid oli kümmekonna ümber, kes kõik maeti lähedalolevasse kruusakarjääri. Lahinguväljal langenuid oli jõe ääres kui ka kruusaaugu kõrval mäel kokku 8–12 meest. Punaarmee poolel langenud maeti ühishauda ja tehti peale betoonist sammas, hiljem toimus nende ümbermatmine Peipsi kaldale, „Leinava ema“ mälestusmärgi ette. 1964. aastal püstitati Avinurme kiriku ette mälestussammas kirjadega: „Au kangelastele, kes langesid võitluses kodumaa eest Avinurme vabastamisel. 20. IX 1944. a.“ ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kool.ee/?6122 Eesti piirikaitse rügemendid] *[[Kalju Jalakas]], [http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1000815 Tähistamata sõjahauad varjavad jubedaid saladusi], Vooremaa.ee, 13. september 2008 *[[Vaino Kallas]], [http://kultuur.elu.ee/ke529_porkuni.htm Need sündmused ei unune – Avinurme ja Porkuni lahing], Kultuur ja Elu, 2/2017 *[[Valdo Kallion]], "Avinurme lahing" „Wiking – Narva toimetised“, Tartu 1998 *[https://www.postimees.ee/31859/avinurmes-kaevati-valja-saksa-mundris-teeninud-sodurite-sailmed Avinurmes kaevati välja Saksa mundris teeninud sõdurite säilmed], Postimees, 8. september 2008 {{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Mustvee vald]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] g2miottnzn8lxwkqccsn1vao0ci7sn3 0 108178 7256118 6725388 2026-10-20T04:21:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256118 wikitext text/x-wiki {{italictitle}} {{See artikkel| räägib koeratõust; Mehhiko linna kohta vaata artiklit [[Chihuahua (Mehhiko)]]; osariigi kohta vaata artiklit [[Chihuahua osariik]]; laulu kohta vaata artiklit [[Chihuahua (laul)]]}} {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Portrait of a Dog (4760643633).jpg<!-- eelmine: Chihuahua 01 K.jpg--> |pildiallkiri= |ryhm=9 |alaryhm=6 |alaalaryhm= |standard_nr=218 |standard_kuup=16.09.2010 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/218g09-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/218_chihuahua_et.pdf |orig_nimi=Chihuahueño |hyydnimed= |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus=seltsi |asukohamaa={{PisiLipp|Mehhiko}} |korgus=15–23&nbsp;cm<!--fiwi--> |kaal=1,5–3&nbsp;kg (ideaalkaal)<br />0,5&nbsp;kg–1,5&nbsp;kg (lubatav) |kattekarv=<div style="margin:-4px 0 0 -5px;"> *''lühikarvaline'': karv on kogu kehal lühike ja liibuv; aluskarva olemasolu korral on kattekarv mõnevõrra pikem *''pikakarvaline'': peen ja siidine, sile või veidi laineline; liiga paks aluskarv ei ole soovitav<ref name=EKL /></div> |karvkate=lubatud on kõik värvused, toonid ja värvikombinatsioonid, välja arvatud ''merle'' (marmorjas). <ref name=EKL /></div> |pesakond= |eluiga= |markused= }} '''''Chihuahua''''' on [[Mehhiko]]st pärinev [[koeratõug]]. ''Chihuahua'' on maailma kõige väiksem [[FCI]] tunnustatud koeratõug. Nende ideaalkaal on 1,5–3 kg. "Chihuahua on väga hea seltsikoer. Julge, väga elav, uhke ja ettevõtlik, nõuab ja pakub ka ise tohutult kiindumust. Koerale meeldib väga limpsida oma peremehe nägu, see on erakordselt kahtlane tegevus kõigi teiste v.a. peremehe jaoks."<ref name=koerEE /> "Chihuahuade päritolu varjutab saladuseloor. Teadlased pole veel kokkuleppele jõudnud, milline rahvus lõi chihuahuad: muistsed indialased, egiptlased või hiinlased."<ref name=koerEE /> <gallery mode=packed caption=Pildid> Degaen.jpg| Killer Chihuahua.jpg| Chihuahua1 bvdb.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/218_chihuahua_et.pdf |title=Chihuahua|date= |accessdate=26.08.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=}}</ref><ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Chihuahua.html |title=Chihuahua |date= |accessdate=26.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170826234429/http://www.koer.ee/Chihuahua.html |archive-date=26.08.2017 |url-status=dead}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Chihuahua (dog)|Chihuahua}} * [http://www.koer.ee/http://www.koer.ee/Chihuahua.html Chihuahua] koer.ee saidil [[Kategooria:Mehhiko koeratõud]] syzi13jvceljsuhl5d8gw0qhodnrk0x 0 108667 7256067 7084480 2026-10-19T21:49:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256067 wikitext text/x-wiki '''Biometaan''' ehk '''rohegaas''' on metaanirikas (95–98%) gaasiline [[kütus]], mida toodetakse erinevatest biolagunevatest jäätmetest. Nendeks jäätmeteks võivad olla reovesi, reoveesetted, põllumajandusliku päritoluga jäätmed ning erinevat päritolu [[biomass]], mis muudab biometaani keskkonnasõbralikuks [[Taastuv energiaressurss|taastuvkütuseks]].<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.biometaan.info/|pealkiri=Mis on biometaan?|väljaanne=Elering AS|vaadatud=08.11.2019}}</ref> [[Metaan]] (CH₄) on [[Biogaas|biogaasi]] põhikomponent ja selle energiat sisaldav osa, mida saab kasutada transpordivahendites [[Kütus|mootorikütusena]] ning kütusena [[Elekter|elektri]] ja soojuse koostootmisel vastavates seadmetes.<ref name="dv4j8">[https://web.archive.org/web/20151222114350/http://www.wfuel.info/inc_ee/files/files/Lampinen-Laakkonen-Biometaan-mootorikutusena-2.pdf "Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele".] 2012. lk 46</ref> == Tootmine == Biometaani toodetakse biogaasist. Biogaasi saadakse anaeroobsel kääritamisel ning see sisaldab metaani 50–70%.<ref>{{Netiviide|url=http://eestibiogaas.ee/tootmine-ja-kasutamine/|pealkiri=Tootmine ja kasutamine|väljaanne=Eesti Biogaasi Assotsiatsioon|vaadatud=11.11.2019}}</ref> Selleks, et biogaas muuta maagaasi kvaliteedinõuetele vastavaks biometaaniks, tuleb biogaasist eraldada [[süsihappegaas]] ja [[Väävel|väävliühenditest]] nii, et metaanisisaldus oleks üle 96%.<ref>{{Netiviide|url=https://www.europeanbiogas.eu/wp-content/uploads/files/2013/10/eba_biomethane_factsheet.pdf|pealkiri=EBA’s BIOMETHANE fact sheet|väljaanne=European Biogas Association|aeg=oktoober 2013|vaadatud=10.11.2019|arhiivimisaeg=10.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191110222232/https://www.europeanbiogas.eu/wp-content/uploads/files/2013/10/eba_biomethane_factsheet.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Kõigepealt valmib [[Anaeroobne keskkond|anaeroobses]] kääritis 40 päevaga 37 °C juures toorbiogaas. Algses [[Biogaas|biogaasis]] on umbes 55% metaani. Seejärel puhastatakse biometaanist teised gaasid, peamiselt [[süsihappegaas]]. [[Biometaan OÜ]] tootmisjaamas kasutatakse gaasi puhastamiseks näiteks uuenduslikku [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] ettevõtte DMT Environmental Technology B.V membraanpuhastuse tehnoloogiat DMT Carborex MS. Korralikult puhastatud biometaan on ilma piiranguteta kasutatav kõikjal kus ka [[maagaas]].<ref name=":2">{{Netiviide|url=http://k-agro.ee/biometaani-tootmine/|pealkiri=Biometaani tootmine|väljaanne=Kõo ühendatud põllumajandusettevõtted Viljandimaal|vaadatud=11.11.2019}}</ref> === Biometaani tootmine Eestis === [[Eesti Arengufond|Eesti Arengufondi]] hinnangul on biometaani potentsiaalne aastane tootmiskogus 450 miljonit normaalkuupmeetrit. Rohtne [[biomass]] põllumajandusest on kõige potentsiaalsem [[Ressursid|ressurss]] biogaasi tootmiseks. Prügilagaas, reoveesetted ja biojäätmed on aga väiksema potentsiaaliga. Siiski on põllumajandusjääkidest tootmine kõige kallim tootmisviis. See on kallis, sest põllumaad on väikesed ning asetsevad hajutatult ning tooraine transport on seega kulukas.<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://elering.ee/gaasituru-kasiraamat/7-biometaan/73-biometaani-tootmine-ja-potentsiaal-eestis|pealkiri=Biometaani tootmine ja potentsiaal Eestis|väljaanne=Elering|vaadatud=10.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191110222221/https://elering.ee/gaasituru-kasiraamat/7-biometaan/73-biometaani-tootmine-ja-potentsiaal-eestis|arhiivimisaeg=10.11.2019|url-olek=ei tööta}}</ref> [[Eesti|Eestis]] on 18 toorbiogaasijaama, kuid biometaani toodavad Eestis kaks jaama.<ref name=":2" /> 2018. aasta aprillis alustas esimesena gaasi tootmist [[Kunda|Kundas]] asuv [[Rohegaas OÜ]], mille võimsus on 2019. aasta seisuga 6 miljonit kuupmeetrit ning biometaani toodetakse reoveesetetest.<ref name=":3" /> [[Viljandimaa|Viljandimaal]] Koksveres tegutsev jaam [[Biometaan OÜ]] alustas tegevust 2018. aasta juulis ning selle tootmisjaama koguvõimsus on aastas 1,5 miljonit kuupmeetrit. Nad toodavad gaasi sõnnikust ja [[Biomass|biomassist]].<ref name=":0" /> == Biometaani kasutamine == Biometaan võib asendada taastumatute [[Fossiilkütus|fossiilkütuste]] kasutamist ning seega väheneks ka [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]] teke.<ref name=":1" /> Lisaks sellele suurendab ka biometaani tootmine ja kasutamine ühiskonna jõukust, sest riik ei sõltu enam nii palju [[Import|imporditavast]] kütusest. <ref name=":3" /> === Biometaani kasutus Eestis === [[Eesti|Eestil,]] nagu ka teistel Euroopa Liidu liikmetel, on plaanis 2020. aastaks 10% transpordile kuluvast kütusest saada [[Taastuv ressurss|taastuvressursidest]] ning biometaan peaks ära katma sellest 3%.<ref name=":3" /> Selle jaoks on plaan biometaani turgu ning selleks vajalikke tingimusi arendada.<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://elering.ee/biometaan|pealkiri=Biometaan|väljaanne=Elering|vaadatud=09.11.2019|autor=|aeg=|arhiivimisaeg=21.07.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190721142630/https://elering.ee/biometaan|url-olek=ei tööta}}</ref> Turu arendamiseks on loodud ja luuakse üle Eesti [[Bensiinijaam|tanklaid]], millest valmis on 17, valmimisel 1 ja kavandatavaid 9 (2019. oktoober seisuga). [[Eesti Arengufond]]i andmetel oleks aga biometaani kasutuselevõtt kasumlik vaid juhul, kui tootmine ja tarbimine oleksid efektiivsemalt organiseeritud. <ref name=":3" /> === Biometaan Euroopas === [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Taastuv energiaressurss|taastuvenergia]] direktiivist 2009/28/EÜ kohustab kõiki liikmesriike tootma 2020. aastaks 10% transpordikütusest taastuvenergiast ning biometaan on selleks üks võimalus.<ref name=":1" /> Eri riigid kasutavad biogaaside sektori arendamiseks erinevaid mooduseid. [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]] on kasutusel soodustariifide süsteem. Sellega on riiklikult tagatud iga toodetud ja elektrivõrku jõudnud või kasutatud [[Kilovatt-tund|kilovatt-tunni]] hind.<ref>{{Netiviide|autor=M. Prussi, M. Padella, M. Conton, E.D. Postma, L. Lonza|url=https://reader.elsevier.com/reader/sd/pii/S0959652619306808?token=E8EE71C2D16142F79C8F6188F12EB0EE2C3C596328B37F44447DF68C552A90B31ABE965068F8259A0DE69335BCA65506|pealkiri=Review of technologies for biomethane production and assessment ofEu transport share in 2030|väljaanne=Elsevier|aeg=25.02.2018|vaadatud=10.11.2019}}</ref> Biometaani kasutamise suurendamiseks on aga riikidel ka muid meetodeid. == Vaata ka == * [[Biogaas]] * [[Metaan]] * [[Taastuv ressurss]] == Viited == <references responsive="" /> ==Välislingid== *[http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/7/77/Vohu,_V._Eesti_Arengufond._Biometaani_tootmine_ja_kasutamine_transpordik%C3%BCtusena_-_v%C3%A4%C3%A4rtusahel_ja_rakendusettepanekud._2015.pdf "Biometaani tootmine ja kasutamine transportkütusena – väärtusahel ja rakendusettepanekud"], Eesti arengufond, mai 2015. lk 30 *[http://tehnika.postimees.ee/3328977/eesti-hakkab-massiliselt-biometaani-tootma "Eesti hakkab massiliselt biometaani tootma"], Postimees, 15.09.2015 *[https://www.youtube.com/watch?v=Vsk6AnilIfs "Lidköping biogas"], YouTube *[https://www.youtube.com/watch?v=P_EGg72EVfM "Biomethane production"], YouTube *[http://www.iea-biogas.net/files/daten-redaktion/download/publi-task37/upgrading_rz_low_final.pdf "Biogas upgrading technologies – developments and innovations"], Anneli Petersson, Arthur Wellinger, lk 16–18 [[Kategooria:Gaasid]] [[Kategooria:Alternatiivenergia]] [[Kategooria:Kütused]] mfmxokj4pyehhs7rm2ph7hpcdyfawo2 0 109238 7256063 7240196 2026-10-19T21:47:07Z Juppi lantteineen 239848 7256063 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{ Teadlane | pilt = Louis Pasteur.jpg | pildiallkiri = | sündinud = [[27. detsember]] [[1822]] | sünnikoht = [[Dole (Jura)|Dole]], [[Prantsusmaa]] | surnud = {{Surmaaeg ja vanus|1895|9|28|1822|12|27}} | surmakoht = [[Pariis]] | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[mikrobioloogia]]<br>[[keemia]] | töökoht = [[Strasbourgi Ülikool]]<br>[[Lille'i I ülikool]]<br>[[École normale supérieure]]<br>[[Pasteuri Instituut]] | haridus = École Normale Supérieure<br>[[Pariisi Ülikool]]<br>[[Conservatoire national des arts et métiers]] | tuntumad_tööd = | autasud = | autogramm = Louis Pasteur Signature.svg | märkused = }} [[Image:Albert_Edelfelt_-_Louis_Pasteur_-_1885.jpg|thumb|[[Albert Edelfelt]], "Louis Pasteuri portree" (1885)]] '''Louis Pasteur''' ([[27. detsember]] [[1822]] [[Dole (Jura)|Dole]] – [[28. september]] [[1895]] [[Pariis]]) oli prantsuse [[keemik]] ja [[mikrobioloogia|mikrobioloog]], kes on tuntud [[vaktsineerimine|vaktsineerimise]], [[käärimine|käärimise]] ja [[pastöriseerimine|pastöriseerimise]] põhimõtete avastajana – neist viimane ongi tema järgi nimetatud. Tema [[keemia]]alased uuringud panid aluse läbimurretele [[haigus]]te põhjuste mõistmise ja vältimise osas ning panid aluse tänapäevasele [[hügieen]]ile, [[tervishoid|tervishoiule]] ja [[meditsiin]]ile. Pasteuri on peetud miljonite inimeste päästjaks, sest ta leiutas [[vaktsiin]]id [[marutõbi|marutõve]] ja [[Siberi katk]]u vastu. Teda on nimetatud [[bakterioloogia]] isaks ning koos [[Robert Koch]]i ja [[Antonie van Leeuwenhoek]]iga ka [[mikrobioloogia]] isaks. Pasteur lükkas ümber [[isetärkamine|isetärkamise]] õpetuse. [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] järelevalve all tehtud katses näitas ta, et [[steriliseerimine (mikrobioloogia)|steriliseeritud]] ja pitseeritud anumates ei tekkinud mingit elu, kuid steriliseeritud ja avatuks jäetud anumates hakkasid kasvama mikroorganismid. Pasteuril oli juhtroll haiguste leviku ja põhjuste selgitamisel, täpsemalt bakteriteooria võidulepääsus. Enne teda oli bakteriteooria olnud meditsiinis vähetähtis seisukoht. Tema paljud katsed näitasid, et haiguste levikut saab vältida või peatada [[bakter]]ite hävitamisega. Selle seisukoha omaksvõtt tõi kaasa pöördelise muutuse tervishoius ja meditsiinis. Tänapäeval tuntakse Pasteuri nime eeskätt pastöörimismeetodiga, mille abil hävitatakse [[piim]]as või [[vein]]is bakterid. Pasteuril on avastusi ka keemias. Nendest tähtsaimad on teatud [[kristall]]ide [[asümmeetria]] põhjuseks oleva molekulistruktuuri avastamine ja sellega seotud [[ratsemiseerimine]]. Teadlaskarjääri alguses uuris ta [[kiraalne molekul|kiraalseid molekule]] [[naatriumammooniumtartaat|naatriumammooniumtartraadi]] näitel. [[1887]] asutas ta [[Pasteuri instituut|Pasteuri instituudi]] ja oli elu lõpuni selle direktor. Kuigi Pasteur sooritas palju teedrajavaid eksperimente, ei saanud ta sageli teiste teadlastega hästi läbi. Tema märkmete uurimine on paljastanud, et Pasteur harrastas pettusi, et oma konkurentidest üle olla. [[1849]] abiellus Pasteur Marie Laurentiga. Neil sündis viis last. Neist vanim, Jeanne, suri üheksa-aastaselt. [[1865]] suri kaheaastane Camille ja [[1866]] 12 ja poole aastane Cécile, kõik kolm [[tüüfus|tüüfusse]]. Suureks kasvasid poeg Jean Baptiste ja tütar Marie Louise. Poeg sõdis [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]]. == Tunnustus == *1856 – [[Rumfordi medal]] *1869 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] välisliikmeks *1885 – valiti [[Ameerika Filosoofiaselts]]i välisliikmeks *1895 – [[Leeuwenhoeki medal]] *[[Auleegioni orden]]i suurristi järk ==Vaata ka== *[[Pasteuri efekt]] *[[Mikroorganismid]] (alaosast ajalugu) {{vikitsitaadid}} {{DEFAULTSORT:Pasteur, Louis}} [[Kategooria:Prantsuse keemikud]] [[Kategooria:Mikrobioloogid]] [[Kategooria:Prantsuse Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Bonapartistid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1822]] [[Kategooria:Surnud 1895]] 3hmkb0wotaq4o0kksz908r7ga5u14lx 0 112275 7255827 7200584 2026-10-19T12:55:07Z Kruusamägi 1530 /* Direktorid */ 7255827 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Fail:Muuseumiöö Eesti Loodusmuuseumis.jpg|pisi|2017. aasta [[muuseumiöö]] Eesti Loodusmuuseumis]] '''Eesti Loodusmuuseum''' on [[loodusmuuseum|loodusteaduslik muuseum]] [[Tallinn]]as aadressil [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 29a. Eesti Loodusmuuseum kuulub [[Kliimaministeerium|Kliimaministeeriumi]] haldusalasse. Loodusmuuseumi kogudesse kuulub ligi 300 000 [[museaal]]i, sh 30 000 museaalist koosnev foto- ja videokogu. Kogudes on koha leidnud ligikaudu 90% Eestis esinevatest taime-, mardika-, liblika-, linnu- ja imetajaliikidest. Väga väärtusliku osa kogudest moodustavad [[tüüpeksemplar]]id – materjal, mille esmaskirjeldaja on tunnistanud uue [[takson]]i tunnuste kandjaks. Muuseumi bioloogilised kogud on digiteeritud elurikkuse infosüsteemis [[PlutoF]] ning geoloogilised kogud maateaduste infosüsteemis [[SARV]]. Muuseumi kogusid kasutatakse nii teadus- kui ka õppetööks kui ka näituste koostamiseks. Loodusmuuseumi kogusid saab kasutada kohapeal, teadustööks on võimalik museaale ka välja laenutada. Eesti loodusmuuseumi näitused koosnevad püsiekspositsioonist ja ajutistest näitustest. Püsiekspositsioon laiub muuseumi kahel korrusel. Teisel korrusel asuvad mere ja jõgede saal ning geoloogia saal. Kolmandal korrusel on metsasaal ja avastuste ruum. Eksponaatide seas on näiteks [[tuur Maria]] – suurim Eestist püütud kala. Lisaks esitleb loodusmuuseum igal aastal mitut suuremat ja väiksemat ajutist näitust, mille teemad ulatuvad elusatest ämblikest söögi- ja mürgiseente ja mineraalideni. Kevadest sügiseni on ajutised väljapanekud ka loodusmuuseumi sisehoovis. == Ajalugu == Eesti Loodusmuuseumile panid aluse 19. sajandi loodusteadlased. 1842. aastal asutatud [[Eestimaa Kirjanduse Ühing]] (EKÜ) avas 1864. aastal '''[[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]]i''', mille üheks oluliseks tegevussuunaks oli looduse uurimine. Eriti tähtsaks muutus see alates 1872. aastast, kui EKÜ presidendiks valiti [[Alexander von der Pahlen]] (1820–1895), kes tänu oma kiindumusele loodusteadustesse aitas kaasa vastavate materjalide laekumisele. A. von der Pahleni, geoloog [[Alexander von Keyserling]]i ning akadeemik [[Friedrich Schmidt]]i juhtimisel loodi 1876. aastal uus sektsioon kodumaa looduse uurimiseks. Kõne alla tuli ka eraldi loodusmuuseumi loomise vajadus. See mõte küll ei teostunud, kuid sisuliselt eraldiseisev loodusosakond siiski tekkis. Loodusteaduslik materjal hakkas jõudsalt kasvama, põhiliselt annetuste kaudu ja eriti pärast väljapanekute avamist. Tähtsaim sel ajal lisandunud kogu on dr. G. A. von Rauchilt pärandina saadud linnutopiste kogu. Kui varem kasutati varade hoidmiseks ja eksponeerimiseks rendipindu, siis 1911. aastal koliti ostetud majja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]al. Kavas oli Provintsiaalmuuseumi edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud kogud ning kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas "Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtud uurimistööd, eriti geoloogiaalased, äratasid tähelepanu välismaalgi. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui [[Tartu Ülikooli muuseum]]il, mille varasid tänini täielikult tagasi saadud ei ole. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna [[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridusministeeriumi]] kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all '''Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum''' (endine Provintsiaalmuuseum) – seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist "teadmisväärsele kogu maailmast". 1939. aastal sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] hävitas baltisaksa institutsioonid Eestimaal. Enamik EKÜ liikmeid asus ümber Saksamaale ja ühing lõpetas tegevuse. Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist 1940. aastal]] kuulutas Nõukogude võim kõik muuseumid riigistatuks. Provintsiaalmuuseumile kuulunud loodusteaduslike varade säilitamiseks loodi '''Riiklik Loodusteaduste Muuseum'''. Soovitatavaks peeti, et uus muuseum oleks eeskätt pedagoogilise suunitlusega ja rakendataks laiemate rahvahulkade teenistusse. [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog [[Eerik Kumari]]. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ligikaudu 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000 säiliku. == Näitused == [[Pilt:Näitus "Müstiline ürgmeri".jpg|pisi|Näitus "Müstiline ürgmeri" Foto: Jüri Lõun]] Eesti Loodusmuuseumi ekspositsioon koosneb kolmel korrusel olevast püsiekspositsioonist ja vahetatavatest ajutistest näitustest. Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni moodustavad merede ja jõgede saal, geoloogiasaal ja metsasaal. Lisaks on muuseumis avastuste ruum, mis tutvustab kujundlikult loomade meeli, seejuures on näitena kasutatud loomaliike, kelle üks või teine meel või meeleelund on eriti hästi arenenud või väga omapärane.  Loodusmuuseumi ajutiste näituste teemad on mitmekesised, eksponeeritud on näiteks [[National Geographic]]u allveefotosid, troopilisi ja kodumaised [[Ämblikulised|ämblikke]], [[Ööliblikad|ööliblikate]] ja [[Kaklased|kakkude]] maailma, [[Samblikud|samblike]] ja [[Sammaltaimed|sammalde]] maailma ning [[Soome laht|Soome lahe]] keskkonnaseisundit minevikus ja tänapäeval, selle kultuurilugu ning elukeskkonda. Näiteks 2018. aasta septembrini<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loodusmuuseum.ee/loodusmuuseumis-saab-ürgmere-saladusi-avastada-sügiseni|pealkiri=Loodusmuuseumis saab ürgmere saladusi avastada sügiseni|aeg=1. märts 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180315225514/https://www.loodusmuuseum.ee/loodusmuuseumis-saab-ürgmere-saladusi-avastada-sügiseni|arhiivimisaeg=2018-03-15}}</ref> oli Loodusmuuseumis avatud näitus [http://www.loodusmuuseum.ee/n%C3%A4itus-%E2%80%9Em%C3%BCstiline-%C3%BCrgmeri%E2%80%9C "Müstiline ürgmeri"], mis tutvustas Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, rääkides nii Eesti alade liikumisest, Eestis elanud taimedest ja loomadest, aga ka [[kliimamuutus]]test. 2018. aasta oktoobrist detsembrini sai näha näitust "Isad ja pojad".<ref>[https://web.archive.org/web/20200812031536/https://www.loodusmuuseum.ee/n%C3%A4itus-isad-pojad Näitus "Isad ja pojad"] Eesti Loodusmuuseum</ref> 2020. aasta alguses avati näitus "Hirmus armas nahkhiir".{{lisa viide}} == Kogud == [[Pilt:Eesti Loodusmuuseumi botaanilised kogud.jpg|pisi|Eesti Loodusmuuseumi botaanilised kogud]] Eesti Loodusmuuseumi kogumis- ja uurimistöö eesmärgiks on Eesti looduse mitmekesisuse säilitamine ning ajas ja ruumis toimuvate muutuste dokumenteerimine. Loodusmuuseumi kogudesse kuulub üle 300 000 museaali. === Botaanilised kogud === Loodusmuuseumi botaanilises põhikogus on umbes 108 000 herbaareksemplari. [[Soontaimed]]e herbaarium sisaldab 79 000 eksemplari, neist 77 700 on herbaarlehtede, ülejäänud viljade, seemnete ja käbide kujul. Enamik materjalist on kogutud Eestist, esindatud on valdav osa kodumaisest floorast – üle 1600 taksoni. === Mükoloogilised kogud === Mükoloogilises herbaariumis on umbes 2450 herbaareksemplari. Lihheniseerumata seente kogus on 250 eksemplari. [[Samblikud|Samblike]] ehk lihheniseerunud seente kogus arvel olevast üle 2200 eksemplarist on umbes 1600 kogutud Eestist ja 600 välismaalt (põhiliselt Skandinaaviast ja mujalt Euroopast). Herbaariumi vanimad museaalid pärinevad 1870. aastast. === Geoloogilised kogud === Loodusmuuseumi geoloogilises kogus on umbes 35 000 museaali. Valdava osa paleontoloogilisest kogust moodustavad Eesti aluspõhja [[Paleosoikum]]i aegkonna [[fossiil]]id. Litoloogilised kogud koondavad Eesti aluspõhja tüüpilisi settekivimeid: [[lubjakivi|lubjakive]], [[dolomiit]]e, [[mergel|mergleid]], [[liivakivi|liivakive]] ja [[aleuroliit]]e. Petroloogilised kogud on väikesearvulised, põhilise osa moodustavad Eesti [[rändkivi]]de ja endise Nõukogude Liidu aladelt kogutud [[moondekivim|moonde-]] ja [[tardkivim|magmakivimite]] näidised. <gallery> Estonian Museum of Natural History Specimen No 171012 photo (g1 g1-49 1 jpg).jpg|''[[Pseudoasaphus globifrons]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171117 photo (g1 g1-118-4 1 jpg).jpg|''[[Ischadites murchisoni]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171245 photo (g1 g1-203 1 jpg).jpg|''[[Zaphrentis bilateralis]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171193 photo (g1 g1-171 jpg).jpg|''[[Sarcinula organum]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171546 photo (g1 g1-364 1 jpg).jpg|''[[Discoceras odini]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171740 photo (g1 g1-466 b jpg).jpg|''[[Nieszkowskia ahti]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 171849 photo (g1 g1-551 1 jpg).jpg|''[[Platysolenites antiquissimus]]'' Estonian Museum of Natural History Specimen No 172568 photo (g297 g297-1 1 jpg).jpg|[[Vanadiniit]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 172580 photo (g297 g297-13 b jpg).jpg|[[Kavansiit]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 176009 photo (g286 g286-109 jpg).jpg|[[Barüüt]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 178119 photo (g28 g28-21 1 jpg).jpg|[[Plaatina]] liiv Estonian Museum of Natural History Specimen No 178171 photo (g28 g28-79-1 1 jpg).jpg|[[Ametüst]] Estonian Museum of Natural History Specimen No 173308 photo (g1 g1-1589 1 jpg).jpg|Liivakas savi glaukoniidiga glaukoniitliivakivist Estonian Museum of Natural History Specimen No 174682 photo (g286 g286-58 jpg).jpg|Soonahhaadi ebaharilik vorm Estonian Museum of Natural History Specimen No 177580 photo (g21 g21-10 jpg).jpg|[[Mammut]]i võha tükk Estonian Museum of Natural History Specimen No 177581 photo (g21 g21-11 b jpg).jpg|[[Karvane ninasarvik|Karvase ninasarviku]] alalõualuu </gallery> === Zooloogilised kogud === [[Pilt:Eesti Loodusmuuseumi zoloogilised kogud.jpg|pisi|Eesti Loodusmuuseumi zooloogilised kogud]] Loodusmuuseumi zooloogilistes kogudes on umbes 130 000 museaali. Esindatud on laialdane valik liike nii [[Selgroogsed|selgroogseid]] kui ka [[Selgrootud|selgrootuid]] nii Eestist kui mujalt maailmast. Zooloogilisse kogusse kuuluvad: * Linnumunade kogu * Imetajate kogu * Molluskikodade, [[korallid]]e ja [[okasnahksed|okasnahksete]] kogu * Märgpreparaatide kogu * Entomoloogiline kogu === Teadusajalooline kogu === Teadusajalooline kogu ligikaudu 1050 museaaliga koondab arhiivmaterjali ning teadusajaloolisi esemeid looduse uurimise ja vahendamisega seotult. === Fotokogu === Loodusmuuseumi fotokogus leidub fotosid, negatiive ja värvidiapositiive kokku 28 000 eksemplari, mis kajastavad läbi aja muuseumi elu-olu, näitusi, [[välitööd|välitöid]] ja üritusi. Muuseumi fotokogu on digiteeritud elurikkuse infosüsteemis [[PlutoF]] ja selle tähis on TAMF. == Direktorid == [[File:Asta Tuusti 2021.jpg|thumb|Eesti Loodusmuuseumi direktor Asta Tuusti 2021. aastal]] * 1970–1990 [[Jaan Remmel]] * 1990–1998 [[Peeter Ernits]] * 1999–2006 [[Lemmi Jõe]] * 2006–2011 [[Maris Laja]] * 2011–2019 [[Heidi Vilu]] * 2019–2021 [[Asta Tuusti]] * alates 2021. aasta augustist [[Heidi Jõks]] (endine Vilu) * alates 2027. aasta kevadest [[Riina Roosipuu]]<ref>[https://www.err.ee/1610084650/loodusmuuseumi-direktoriks-saab-endine-teletorni-juht-riina-roosipuu "Loodusmuuseumi direktoriks saab endine teletorni juht Riina Roosipuu"] ERR, 23. juuli 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610170378/riina-roosipuu-asub-loodusmuuseumi-juhi-ametikohale-alles-2028-aastal "Riina Roosipuu asub loodusmuuseumi juhi ametikohale alles 2028. aastal"] ERR, 19. oktoober 2026</ref> == Vaata ka == * [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Estonian Museum of Natural History}} * [https://www.loodusmuuseum.ee/ Eesti Loodusmuuseumi koduleht] * [https://kultuur.err.ee/1608338552/lennusadama-korvale-rajatav-keskkonnamaja-valmib-2024-aastaks "Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja valmib 2024. aastaks"] ERR kultuur, 14. september 2021 {{koord}} [[Kategooria:Tallinna muuseumid]] [[Kategooria:Keskkonnahariduskeskused]] [[Kategooria:Loodusmuuseumid]] 5zdffmeaxuj3ougn2qihlynqm02xtql 0 119109 7256126 3534097 2026-10-20T05:46:32Z Kuuskinen 33651 7256126 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Davosi järv | pildi_nimi = Luftbild Davosersee.jpg | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Šveits]] | suubuvad = Flüelabach, Totalpbach | voolab_välja = [[Landquart (jõgi)|Landquart]] | valgla_suurus = | järve_pindala = 0,59 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 1,5 | suurim_laius = 0,5 | suurim_sügavus = 54 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Šveits }} '''Davosi järv''' (saksa ''Davosersee'') on järv [[Šveits]]is [[Graubündeni kanton]]is [[Davosi vald|Davosi vallas]]. Asub 1559 m kõrgusel merepinnast [[Davos]]i ja [[Wolfgangi kuru]] vahel. Järve suurim sügavus on 54 m ja pindala 0,59 km². {{Coordinate |NS=46.81972222 |EW=9.85416667 |type=waterbody |region=CH-GR}} [[Kategooria:Šveitsi järved]] 4oi41rdjeqx13bq4t4ghc5v9cc3fpgy 0 122720 7255945 7251776 2026-10-19T18:06:50Z MorsMe 217455 7255945 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Krillimäe / Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] | rowspan="8" |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] | rowspan="33" |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] | rowspan="17" |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] | rowspan="6" |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} === Endised bussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] | rowspan="2" |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- style="background:pink; color:crimson" |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] | rowspan="6" |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |Viru väljak |Muudeti mais 1994 [[86 (Tallinna bussiliin)|liiniks 86]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 [[85 (Tallinna bussiliin)|liiniks 85]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle / Väike-Õismäe |ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|1 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] | rowspan="7" |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] | rowspan="2" |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] | rowspan="2" |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] | rowspan="2" |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] | rowspan="2" |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 [[84 (Tallinna bussiliin)|liiniks 84]] |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] | rowspan="2" |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) | rowspan="3" |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK |Kunstiakadeemia |Muudeti jaanuaris 1994 [[83 (Tallinna bussiliin)|liiniks 83]] |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | rowspan="3" |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] | rowspan="8" |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[69 (Tallinna bussiliin)|69]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Kaubamaja |Suleti 11. augustil 2013 |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lauluväljak]] |Hobujaama |Suleti juulil 2014 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |Harkujärve/Oja tee |Suleti augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Balti jaam]] |Balti jaam |Suleti 28. veebruaril 2021 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Mustamäe]] – [[Moonalao tänav|Moonalao]] |Mustamäe |Suleti 24. juuli 2022 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |Harkujärve/Oja tee |Suleti 23. augustil 2026 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lasnamägi|Lauluväljak]] | | | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] | rowspan="4" |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |}{{Tallinna bussiliinid}} === Kommertsbussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[200 (Tallinna bussiliin)|200]] |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |[[277 (Tallinna bussiliin)|277]] |[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Võsu]] – [[Käsmu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} === Endised kommertsbussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | rowspan="13" |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] | rowspan="5" |TAK | |1994–1995 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] | |1994–1995 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] | |1994–1995 |- |[[86 (Tallinna bussiliin)|86]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] | |1994–1995 |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] | rowspan="10" |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] | |1995–1996 |- |[[177 (Tallinna bussiliin)|177]] |[[Tallinn]] – [[Keila]] | rowspan="44" |[[Hansabuss]] | | |- |[[187C (Tallinna bussiliin)|187C]] |[[Kallavere]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] | | |- |[[191 (Tallinna bussiliin)|191]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | | |- |[[198 (Tallinna bussiliin)|198]] |[[Tallinn]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] | | |- |[[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |[[Tallinn]] ([[Mustakivi]]) – [[Kurna]] | | |- |[[203 (Tallinna bussiliin)|203]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[206 (Tallinna bussiliin)|206]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] | | |- |[[206A (Tallinna bussiliin)|206A]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Rannamõisa]] – [[Suurupi]] | | |- |[[208 (Tallinna bussiliin)|208]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] | | |- |[[209 (Tallinna bussiliin)|209]] |[[Tallinn]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] | | |- |[[210 (Tallinna bussiliin)|210]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] | | |- |[[214 (Tallinna bussiliin)|214]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] | | |- |[[214A (Tallinna bussiliin)|214A]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] | | |- |[[215 (Tallinna bussiliin)|215]] |[[Tallinn]] – [[Peetri (Rae)|Peetri]] | | |- |[[216 (Tallinna bussiliin)|216]] |[[Tallinn]] – [[Kiili]] – [[Paekna]] – [[Nabala]] | | |- |[[219 (Tallinna bussiliin)|219]] |[[Tallinn]] – [[Kurtna]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] – [[Entusiasti]] | | |- |[[220 (Tallinna bussiliin)|220]] |[[Tallinn]] – [[Jälgimäe]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] | | |- |[[221 (Tallinna bussiliin)|221]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] | | |- |[[221A (Tallinna bussiliin)|221A]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] | | |- |[[222 (Tallinna bussiliin)|222]] |[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Keila]] – [[Paldiski]] | | |- |[[224 (Tallinna bussiliin)|224]] |[[Tallinn]] – [[Laagri]] | | |- |[[229 (Tallinna bussiliin)|229]] |[[Tallinn]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] | | |- |[[229A (Tallinna bussiliin)|229A]] |[[Tallinn]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Ardu]] | | |- |[[232 (Tallinna bussiliin)|232]] |[[Tallinn]] – [[Loo]] | | |- |[[232A (Tallinna bussiliin)|232A]] |[[Tallinn]] – [[Loo]] | | |- |[[236 (Tallinna bussiliin)|236]] |[[Tallinn]] – [[Kuusalu]] – [[Loksa]] – [[Viinistu]] | | |- |[[236B (Tallinna bussiliin)|236B]] |[[Tallinn]] – [[Neeme]] – [[Kaberneeme]] | | |- |[[237 (Tallinna bussiliin)|237]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Lohusalu]] | | |- |[[237A (Tallinna bussiliin)|237A]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Laulasmaa]] – [[Kloogaranna]] | | |- |[[238 (Tallinna bussiliin)|238]] |[[Tallinn]] – [[Ääsmäe]] – [[Ruila]] – [[Kernu]] – [[Haiba]] | | |- |[[242 (Tallinna bussiliin)|242]] |[[Tallinn]] – [[Kiiu]] – [[Kuusalu]] | | |- |[[242A (Tallinna bussiliin)|242A]] |[[Tallinn]] – [[Kolga]] – [[Loksa]] | | |- |[[243 (Tallinna bussiliin)|243]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] | | |- |[[243A (Tallinna bussiliin)|243A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Pajupea]] – [[Aruküla]] | | |- |[[244 (Tallinna bussiliin)|244]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] | | |- |[[244A (Tallinna bussiliin)|244A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] | | |- |[[256 (Tallinna bussiliin)|256]] |[[Tallinn]] – [[Riisipere]] – [[Nissi]] – [[Turba]] | | |- |[[258 (Tallinna bussiliin)|258]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] | | |- |[[259 (Tallinna bussiliin)|259]] |[[Jüri]] – [[Raeküla]] – [[Assaku]] – [[Tallinn]] | | |- |[[260 (Tallinna bussiliin)|260]] |[[Tallinn]] – [[Haabneeme]] – [[Rohuneeme]] | | |- |[[262 (Tallinna bussiliin)|262]] |[[Tallinn]] – [[Lagedi]] – [[Aruküla]] – [[Raasiku]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Mähe]] – [[Randvere]] – [[Tammneeme]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Loksa]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] – [[Vergi]] – [[Karepa]] |Ekspressbussiliinid osaühing | | |- |[[283 (Tallinna bussiliin)|283]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | rowspan="6" |[[Hansabuss]] | | |- |[[285 (Tallinna bussiliin)|285]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] | | |- |[[286 (Tallinna bussiliin)|286]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[287 (Tallinna bussiliin)|287]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[288 (Tallinna bussiliin)|288]] |[[Tallinn]] – [[Pirita]] – [[Muuga aedlinn]] – [[Maardu]] | | |- |[[300 (Tallinna bussiliin)|300]] |[[Tallinn]] – [[Harku]] – [[Tabasalu]] | | |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] | |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) {{Tallinna trammiliinid}} == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |}{{Tallinna trolliliinid}} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]] |[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Kagusuund |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|R23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|RE23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|E23]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE34]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E34]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E35]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] / [[Valga raudteejaam|Valga]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE37]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Riia raudteejaam|Riia]] | |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |- |[[Tallinna–Rakvere rongiliin|R32]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|RE33]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|E33]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |} : == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[Tallinna ühistransport]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Välislingid == * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references />{{Tallinna Ühistransport}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] qi2qwmq6z45kb13gir83fqis9taibjx 0 131495 7256062 7027365 2026-10-19T21:45:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256062 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zirli_reoveepuhastusjaama_biogaasi_mahuti_ja_koostootmisseade_Austrias.jpeg|pisi|Zirli reoveepuhastusjaama biogaasimahuti ja koostootmisseade Austrias]] '''Biogaas''' ehk käärimisgaas on suure [[metaan]]isisaldusega [[gaas]], mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid [[anaeroobne lagunemine|anaeroobselt lagundavad]]<ref name="sy5Dt" />. See koosneb peamiselt metaanist CH₄ (45–70%) ja [[süsinikdioksiid]]ist CO₂ (30–55%), vähesel määral sisaldub biogaasis [[lämmastik]]ku N₂, [[divesiniksulfiid]]i H₂S ja teisi gaase<ref name="EPK" />. Biogaasi toodetakse [[bioloogiline lagunemine|biolagunevatest]] materjalidest: [[sõnnik|loomasõnnikust]], [[reoveesete|reoveesettest]], taimse [[biomass]]i allikatest, toiduainetööstuse jäätmetest ja muudest [[biojäätmed|biojäätmetest]]. Levinud on mitme tooraine kooskääritamine suurema produktsiooni saavutamiseks.<ref name="EBA" /> Lisaks on biogaasi võimalik koguda prügilatest [[prügilagaas]]ina.<ref name="EBP" /> Biogaasi põhikomponent metaan on energiakandja, mille põlemisel [[energia]] vabaneb. Seetõttu on biogaasist võimalik soojuse ja elektri [[koostootmine|koostootmisseadme]] abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Tehniliselt puhastatud biogaasi ehk [[biometaan]]i saab kasutada mootorikütusena ning suunata üldisesse [[maagaas]]ivõrku, kui selle kvaliteet vastab loodusliku maagaasi standarditele.<ref name="EBP" /> Kuna biogaasi saadakse taastuvate looduslike materjalide bioloogilisel lagundamisel, siis on see [[taastuv energiaressurss|taastuvenergiaallikas]] ning paljudes riikides saavad biogaasi tootjad taastuvenergiatoetusi. ==Tootmine== Biogaas tekib [[orgaaniline aine|orgaanilisest ainest]] anaeroobsel lagundamisel. See protsess toimub [[bioreaktor|biogaasi reaktorites]], aga ka looduslikult [[soo]]de ja [[järv]]ede põhjas, [[mäletsejalised|mäletsejate]] vatsas ning [[prügila]]tes, kus hapniku juurdepääs lagundatavale ainele on takistatud. Orgaanilisest materjalist tekib anaeroobsel lagundamisel biogaas ja [[kääritusjääk]]. Erinevalt aeroobsest [[kompostimine|kompostimisest]] vabaneb protsessis väga vähe soojust, sest energia seotakse tekkiva metaani koosseisu.<ref name="EPK" /> ===Anaeroobne lagundamine=== Anaeroobne lagunemine toimub mikroorganismide elutegevuse tulemusena neljas etapis. * Esimene etapp on terve reaktsiooni kiirust limiteeriv<ref name="irOCw" /> [[hüdrolüüs]], mille käigus lõhutakse keerukad orgaanilised ühendid väiksemateks molekulideks: [[suhkrud|suhkruteks]], [[rasvhape]]teks, [[aminohape]]teks. Hüdrolüüsi teostavad [[obligatoorsed anaeroobid]] või [[fakultatiivsed anaeroobid]] [[eksoensüüm]]ide toel. * Teises etapis ehk [[atsidogenees]]is toodavad fermentatiivsed bakterid hüdrolüüsi produktidest lenduvaid orgaanilisi happeid ([[äädikhape]]t, [[propioonhape]]t, [[võihape]]t), eralduvad süsihappegaas CO₂ ja [[vesinik]] H₂, vähesel määral tekib alkohole ja piimhapet. * Kolmandas [[atsetogenees|atsetogeneetilises]] etapis toodavad bakterid moodustunud hapetest ja alkoholidest äädikhappe, süsihappegaasi ja vesiniku. * Metaan CH₄ tekib viimases ehk [[metanogenees]]i etapis metanogeenide elutegevuse tulemusel peamiselt vesinikust ja süsinikdioksiidist, aga ka teistest vaheproduktidest. Seega on orgaanilise aine anaeroobseks lagundamiseks vaja nelja mikroorganismide gruppi, mis teostavad reaktsiooni erinevaid etappe.<ref name="rpq6l" /> ===Biogaasijaam=== Biogaasijaam koosneb jäätmete vastuvõtu seadmetest, substraadi eelsäilitusmahutitest ja segamismahutitest, biogaasireaktorist, kääritusjäägihoidlast, gaasihoidlast ja gaasi kasutamise seadmetest. Pärast jäätmete vastuvõttu ja segamist suunatakse substraat biogaasireaktorisse, kus toimub anaeroobse lagundamise protsess. Tekkiv biogaas juhitakse gaasihoidlasse ja sealt gaasi kasutamise seadmesse, milleks on enamasti koostootmisjaam soojuse ja elektri valmistamiseks. Reaktoris tekkiv kääritusjääk ladestatakse hoidlasse ning seda saab kasutada [[Põllumajandus|põllumajandusliku]] väetisena.<ref name="ZtorQ" /> Biogaasi tootmistehnoloogiad reaktoris jaotatakse mitmeks tüübiks. Substraadi kuivainesisalduse alusel eristatakse kuiv- ja märgkääritamist, protsessi temperatuuri alusel jagatakse reaktorid [[psührofiilid|psühro-]], [[mesofiilid|meso-]] ja [[termofiilid|termofiilseteks]]. Sõltuvalt anaeroobse lagundamise etappide lahutatusest reaktori eri osades esinevad üheetapiline ehk astmeline, kaheetapiline ja kolmeetapiline tootmistehnoloogia. Vastavalt substraadi lisamise korrale eristatakse katkevat, osaliselt katkevat ja katkematut ehk pidevat täitmisviisi.<ref name="EPK" /> Anaeroobse lagundamise protsessis on olulised mitmed keskkonnatingimused, mille sobivusest sõltuvad reaktsiooni toimumine ja biogaasi teke. [[Hapnik]]u kontsentratsioon reaktoris peaks olema võimalikult väike, et tagada mikroobidele anaeroobsed elutingimused. Protsess toimub eri temperatuuridel: psührofiilse tehnoloogia korral on temperatuur reaktoris ligikaudu 25&nbsp;°C, mesofiilses reaktoris 32–42&nbsp;°C, termofiilses reaktoris 50–57&nbsp;°C. Kõige levinumad on mesofiilsed reaktorid, kus on tagatud suur gaasiproduktsioon ja tootmisprotsessi stabiilsus suhteliselt väikese reaktori kütmisvajaduse juures. Lisaks tuleb jälgida [[pH]] väärtust reaktoris, piisava koguse substraadi olemasolu ja võimalike [[inhibiitor]]ite (ammooniumioon NH₄⁺, divesiniksulfiid, raskmetallid jt) kontsentratsiooni.<ref name="EPK" /> ===Prügilagaasi kogumine=== Prügilagaas tekib niiskete orgaaniliste jäätmete lagunemisel prügila anaeroobsetes tingimustes<ref name="EBP" />. Õhuhapniku ligipääs sügavamal asuvatele kihtidele on raskendatud, mistõttu saavad seal elada anaeroobsed mikroobid, kes toodavad elutegevuse käigus gaasi. Gaasi kogumissüsteemi puudumisel vabaneb tekkiv prügilagaas õhku, kuid uutes prügilates on sisse ehitatud vastav kogumistorustik. Prügilagaas sarnaneb koostiselt biogaasiga, kuid sisaldab vähesel määral ka muid, peamiselt kloori-, fluori- ja väävliühendeid, mis võivad olla [[kantserogeen]]sed. Prügilagaasi lendumisel levib ebameeldiv lõhn, keskkonda vabanevad tervist kahjustavad ja plahvatusohtlikud ained, eralduvad süsinikdioksiid ja metaan, mis on [[kasvuhoonegaas]]id. Prügilagaasi kogumisel ja käitlemisel toodetakse sellest energiat ning hoitakse ära nimetatud negatiivsed nähtused.<ref name="Yrc8X" /> ==Koostis== {| class="wikitable" |+Biogaasi koostis<ref name="EBA" /> ! Ühend ! Keemiline valem ! Kontsentratsioon |- | Metaan | CH₄ | 50–75 mahuprotsenti |- | Süsinikdioksiid | CO₂ | 25–45 mahuprotsenti |- | Vesi | H₂O | 2–7 mahuprotsenti |- | Divesiniksulfiid | H₂S | 20 – 20 000 ppm |- | Lämmastik | N₂ | < 2 mahuprotsenti |- | Vesinik | H₂ | < 1 mahuprotsenti |- | Hapnik | O₂ | < 2 mahuprotsenti |} Biogaasi koostis varieerub sõltuvalt selle tootmisprotsessist. Prügilagaasis ulatub metaani osakaal ligikaudu 50 protsendini<ref name="Ttj6R" />. Nüüdisaegsete jäätmekäitlustehnoloogiatega on võimalik toota 50–75% metaanisisaldusega biogaasi, mille puhastamisel on võimalik saavutada maagaasiga võrdväärne metaanisisaldus. Liigne divesiniksulfiidi sisaldus biogaasis on probleem energia tootmisel, sest see tekitab gaasimootorite [[korrosioon]]i<ref name="EPK" />. Toodetud biogaas sisaldab lisandina [[veeaur]]u, mille mahuprotsent sõltub kääritusreaktsiooni temperatuurist. Õhuniiskuse ja soojuspaisumise tõttu tekkiva gaasikoguse vea parandamiseks kasutatakse matemaatilist algoritmi, mille tulemusel saadakse kuiva biogaasi standardiseeritud produktsioon.<ref name="33mjy" /> ==Kasutamine== Biogaasi põletamisel vabaneb energia, mida iseloomustab biogaasi [[kütteväärtus]] 5–7 kWh/m³<ref name="EBP" />. Biogaasi kasutatakse elektri tootmiseks [[sisepõlemismootor]]ites, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga, võimalik on kasutada ka [[mikrogaasturbiin]]e, [[kütuseelement]]e ja stirling- ehk [[välispõlemismootor]]eid. Alternatiiv on biogaasi kasutamine katlakütusena soojuse tootmiseks või mõlema energialiigi [[koostootmine]] soojuse ja elektri koostootmisjaamas. Puhastatud biogaasi ehk biometaani saab kasutada transpordivahendite [[biokütus]]ena või suunata seda maagaasivõrku üldiseks tarbimiseks.<ref name="EPK" /> Kääritusjääki on võimalik kasutada põllumajandusliku [[väetis]]ena. Tooraine anaeroobsel lagundamisel väheneb oluliselt materjali süsinikusisaldus, kuid säilivad taimedele olulised mineraalsed lämmastik ja [[fosfor]]. Seega on kääritusjäägi väetavad omadused paremad kui biogaasi võimalikul toormaterjalil loomasõnnikul. Kääritusjäägi reaalne kasutamine põllumajanduses on reguleeritud piirkonna seadusandlusega, sest olulised on väetamise õige ajastus, sobiva laotamistehnoloogia valik ja väetise optimaalne kogus. Suurt tähelepanu juhitakse kääritusjäägi sanitaarsusele, sest tuleb tagada võimalike [[patogeen]]ide eemaldamine enne kääritusjäägi põllule laotamist. Peamised patogeenide allikad biogaasi tootmisel on substraadina kasutatavad loomasõnnikud.<ref name="NzAtH" /> ==Biogaas Eestis== [[Pilt:Estonian Cell.jpg|pisi|Eesti suurim biogaasi tootev ettevõte on [[Estonian Cell]] Kundas]] Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni [http://www.veeb.eestibiogaas.ee EBA] hinnangul on Eesti reaalne majanduslik biogaasi potentsiaal koos prügilagaasiga ligikaudu 500 mln Nm³/a (2012. aasta seisuga), millest saaks toota 300 mln Nm³ 98% metaanisisaldusega biometaani aastas. 2010. aastal toodeti Eestis biogaasi 13,13 mln Nm³/a ehk 2,6% reaalsest kasutatavast biogaasi potentsiaalist.<ref name="EBP" /> Eestis toodavad biogaasi [[AS Tallinna Vesi]] Paljassaare reoveepuhasti, [[AS Narva Vesi]] reoveepuhasti, [[OÜ Saare Economics Jööri]], [[Salutaguse Pärmitehas]]e reoveepuhasti, [[Aravete Biogaas OÜ]] ja [[AS Kuressaare Veevärk]]. Lisaks kogutakse prügilagaasi [[Väätsa prügila|Väätsa]], [[Jõelähtme prügila|Jõelähtme]], [[Pääsküla prügila|Pääsküla]] ja [[Paikuse prügila]]s. Nimetatud asutused kasutavad biogaasi soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Tartu [[Aardlapalu prügila]]s tehakse ettevalmistusi prügilagaasi kasutamiseks mootorikütusena Tartu linna surugaasibussides, valmimisel on [[Tartu Veevärk|Tartu Veevärgi]] biogaasireaktor ja mitu väiksemat biogaasijaama<ref name="EBP" />. 2013. aastal pandi tööle ka Vinni ja Oisu biogaasijaam, kus kasutatakse toormena veise- ja sealäga ning sõnnikut. [[Kunda]]s asuv AS-i [[Estonian Cell]] biogaasireaktor on Euroopa suurim. Sealne [[reovesi]] on suure [[orgaaniline aine|orgaanilise aine]] sisalduse ja sobiva temperatuuriga (üle 38 kraadi) ning selles on vähe toksilisi ühendeid. Tekkiv gaas kasutatakse ära tehase oma kuivatites. == Biogaas Euroopas == [[2020]]. aastal moodustas biogaas 4,5% EL27 (Euroopa Liidu 27 liikmesriiki) riigisisesest gaasi kogutarbimisest ja 10,5% EL27 bioenergia tarbimisest. EBA (Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni) arvutuste kohaselt suudab biogaas [[2030]]. aastaks asendada 10% EL27 gaasinõudlusest ja [[2050. aastad|2050]]. aastaks kuni 30–40%. Need arvud näitavad, et õigete poliitiliste otsuste korral võib biogaas olla usaldusväärne lahendus vähese süsinikdioksiidiheitega energiale üleminekuks. <ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Calderón |eesnimi=Cristina |kuupäev=2022 |pealkiri=Bioenergy Europe Statistical Report 2022 |url=https://bioenergyeurope.org/29-statistical-reports/370-biogas-2022.html |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=Bioenergy Europe |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322202915/https://bioenergyeurope.org/29-statistical-reports/370-biogas-2022.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Umbes 63% Euroopa tehastest toodab biogaasi [[Põllumajandus|põllumajanduslike]] kõrvalsaaduste baasil. Põllumajanduses jäägid on olulised lähteained biogaasi toomisel. Enamikus riikides tugineb biogaas ühele põhilisele toorainele. Tooraine liik sõltub vastava riigi kohalikest tingimustest. <ref name=":0" /> Kõige enam toodetakse biogaasi Euroopas. Kaks kolmandikku Euroopa biogaasijaamadest asub Saksamaal, mistõttu on Saksamaa tootmismahu poolest Euroopas esikohal. Biogaasi tootmismahu suurenemisele Saksamaal andis tõuke taimne biomass, mida varem sel otstarbel ei kasutatud, kuid viimasel ajal liigutakse üha enam selles suunas, et võtta kasutusele rohkem põllundustootmise jääke, kariloomade elutegevuse jääke (sõnnik, läga) ja prügilagaase. Teised riigid, näiteks [[Taani]], [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]] ja [[Holland]], tegelevad biogaasi tootmise edendamisega. <ref>{{Netiviide |pealkiri=An introduction to biogas and biomethane – Outlook for biogas and biomethane: Prospects for organic growth – Analysis |url=https://www.iea.org/reports/outlook-for-biogas-and-biomethane-prospects-for-organic-growth/an-introduction-to-biogas-and-biomethane |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=IEA |keel=en-GB}}</ref> [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] plaan „[[REPowerEU]]“ on muuta Euroopa Liit sõltumatuks [[Venemaa]] fossiilkütustest. Üks REPowerEU eesmärke on toota [[2030]]. aastaks 35 miljardit m³ biogaasi aastas. Euroopa Liidus rakendub biolagunevate jäätmete sortimiskohustus [[2024]]. aastal, mis soodustab biogaasi tootmist. 28. septembril [[2022]] asutati [[Biometaani Tööstuspartnerluse Liit]], mis edendab Euroopa Komisjoni, tööstusharu esindajate, teadlaste ja tooraine tootjate vahelist koostööd. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Biomethane |url=https://energy.ec.europa.eu/topics/renewable-energy/bioenergy/biomethane_en |vaadatud=2023-03-22 |väljaanne=energy.ec.europa.eu |keel=en}}</ref> ==Vaata ka== * [[Anaeroobne lagunemine]] * [[Prügilagaas]] * [[Biometaan]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="sy5Dt">Säästva arengu sõnaseletusi. [http://www.seit.ee/sass/?word=biogaas&ID=1&showing=2&search_word=Otsi&keel=ee&type=hagus "Biogaas"] Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn (vaadatud 5.10.2012)</ref> <ref name="EPK">[http://tek.emu.ee/userfiles/taastuvenergia_keskus/biogaasiraamat_veebiversioon.pdf "Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu 2009</ref> <ref name="EBA">[http://www.veeb.eestibiogaas.ee/biogaasist/toorained/ "Biogaasi toorained"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (vaadatud 5.10.2012)</ref> <ref name="EBP">[http://eestibiogaas.ee/kasutusvoimalused-eestis/ "Mis on biogaas"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Biogaasiportaal (vaadatud 5.10.2012)</ref> <ref name="irOCw">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0960852409014412 "Solubilization of organic sludge by thermophilic aerobic bacteria as a pretreatment for anaerobic digestion"] Hasegawa S, Shiota N, Katsura K, Akashi A (2002). Water Sci Technol 41: 163–169</ref> <ref name="rpq6l">[http://www.nachhaltigwirtschaften.at/nw_pdf/1036_technologieportrait_biogas.pdf "Technologie Portrait. Biogas"] Tretter H, Berichte aus Energie- und Umweltforschung, Wien 2002</ref> <ref name="ZtorQ">[https://web.archive.org/web/20150117132553/http://www.veeb.eestibiogaas.ee/biogaasist/tootmine/ "Biogaasi tootmine"] Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (vaadatud 5.10.2012)</ref> <ref name="Yrc8X">[https://web.archive.org/web/20070712214133/http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1997/2_1997/jaatm297.htm "Prügilagaas energiaallikana Soomes"] Väisänen P (1997). Keskkonnatehnika 2/1997</ref> <ref name="Ttj6R">[https://web.archive.org/web/20150507020914/http://www.catpower.ee/gaasigeneraatorid/pr%C3%BCgilagaasi-koostootmine/ "Prügilagaasi koostootmine"] Wihuri Cat (vaadatud 5.10.2012)</ref> <ref name="33mjy">[https://web.archive.org/web/20120615130228/http://www.manuremanagement.cornell.edu/Pages/Topics/General_Docs/Journal_Articles/Richards_etal_1991_Kinetic_analysis_methane_fermentation.pdf "Methods for kinetic analysis of methane fermentation in high solids biomass digesters"]. Richards B, Cummings R, White T, Jewell W (1991). Biomass and Bioenergy 1 (2): 65–73</ref> <ref name="NzAtH">[http://www.lemvigbiogas.com/BiogasHandbook.pdf "Biogas Handbook"] Seadi T A, Rutz D, Prassl H, Köttner M, Finsterwalder T, Volk S, Janssen R, University of Southern Denmark Esbjerg 2008</ref> }} ==Välislingid== * [http://eestibiogaas.ee/ Eesti Biogaasiportaal] * [http://eba.eestibiogaas.ee/ Eesti Biogaasi Assotsiatsioon] * [http://www.balticbiogas.ee/ Baltic Biogas OÜ] * [http://monusminek.ee/index.php Mõnus Minek OÜ] [[Kategooria:Loodus]] [[Kategooria:Keskkond]] lcdki5ng8b5t56ziy2t15m0ovqdnv4h 0 135957 7256260 7245347 2026-10-20T10:39:46Z ~2026-56166-69 240113 /* CAM-taimede fotosüntees */ 7256260 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}} [[Pilt:Pineapple1.JPG|pisi|[[Ananass]] on CAM-taim]] '''CAM-taimed''' ([[akronüüm]] [[inglise keel|ingliskeelsest]] fraasist ''crassulacean acid metabolism'') on peamiselt [[paksulehelised|paksuleheliste]] sugukonda kuuluvad [[taimed]], kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C₃-taimede fotosünteesirajast. Vastavat protsessi nimetatakse [[paksuleheliste taimede fotosüntees]]iks ehk CAM-taimede fotosünteesiks. CAM-taimed on näiteks [[kaktus]]ed, [[ananass]]id, [[piimalill]]ed, Eestis kasvavaist taimedest näiteks [[kukehari]]. == CAM-taimede fotosüntees == CAM-fotosüntees arenes evolutsiooniliselt välja kõrgest temperatuurist tingitud veekaotuse vältimiseks kuivades tingimustes. CAM-taimed on kõige enam levinud [[troopika]]s ja [[kõrb]]etes, nende [[Fotosüntees|fotosünteetilised]] iseärasused võimaldavad neil sellistes ekstreemsetes oludes ellu jääda. [[Süsinik]] [[Fikseerumine|fikseerub]] neis ööpäeva tsükli alusel. Selline fotosünteesi etappide jagamine öö ja päeva vahel võimaldab CAM-taimedel väga suurel määral kokku hoida vett, mis muidu auruks lihtsalt [[õhulõhe]]de kaudu välja.<ref name="CAM1">Berg JM, Tymoczko JL, Stryer L. Biochemistry. 5th edition. New York: W H Freeman; 2002. Section 20.2, The Activity of the Calvin Cycle Depends on Environmental Conditions. Available from: https://web.archive.org/web/20210506204840/https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22376/.</ref> === Öösel === Õhulõhed avanevad ööjaheduse saabudes, mil [[õhuniiskus]] tõuseb ja seega [[transpiratsioon]] lehtedest väheneb. Algab CO₂ sidumine, kusjuures kaasnev veekadu on minimaalne. Kõigepealt tehakse süsihappegaas [[Bikarbonaadid|bikarbonaadiks]] ja PEPC-i ensüüm seob selle fosfoenoolpüruvaadiga. Saadud [[Oksaalatsetaat|oksaalatsetaadi]] teeb malaadi dehüdrogenaas (MDH) malaadiks ning produkt talletatakse vakuoolis.<ref name="CAM1" /> === Päeval === Et vältida veekadu niigi kuivades tingimustes, sulguvad õhulõhed päeva saabudes. Sel ajal ei saa süsihappegaas ümbritsevast õhust lehtedesse. Et fotosüntees saaks toimuda, hakatakse [[vakuool]]idesse talletatud malaadist eraldama süsihappegaasi, mis seejärel siseneb [[Calvini tsükkel|Calvini tsüklisse.]]<ref name="CAM1" /> [[Pilt:CAM cycle Estonian.png|vasakul|pisi|451x451px|CAM-fotosüntees]] == CAM-fotosüntees veetaimedes == Arvestades asjaolu, et CAM-süsiniku fikseerimine aitab maismaataimedel vähendada veekadu fotosünteesil kõrbetingimustes, tundub veider leida sama mehhanismi ka [[veetaimed]]es, kelle jaoks veepuudus ei saa olla probleemiks. Mõned veetaimed kasutavad seda varianti seetõttu, et süsihappegaasi kontsentratsioon vees väheneb päeval kiiremini (ajal, mil fotosüntees on aktiivne), kui atmosfäärist seda vette juurde jõuab [[Difusioon|difundeeruda]]. Tulemuseks on süsihappegaasist tühjaks imetud veemass. Öösel aga CO₂ [[kontsentratsioon]] vees jälle tõuseb ja CAM-rada kasutavad taimed saavad endale süsiniku valmis siduda malaadi näol, et päevasel ajal sealt jälle seda eraldada.<ref name="CAM2">Keeley, J.E., 1998. CAM photosynthesis in submerged aquatic plants. The Botanical Review, 64 (2), pp. 121–175.</ref><ref>http://lifeofplant.blogspot.com.ee/2011/10/c4-and-cam-photosynthesis.html; Külastatud 30. oktoober 2016.</ref> == Vaata ka == *[[C3-taimed|{{C3}}-taimed]] *[[C4-taimed|{{C4}}-taimed]] *[[Fotosüntees]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Botaanika]] [[Kategooria:Ökoloogia]] gu1xf7nma3zvzyj3dqnv04r88hlmeml 7256263 7256260 2026-10-20T10:41:15Z ~2026-56166-69 240113 /* CAM-fotosüntees veetaimedes */ 7256263 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}} [[Pilt:Pineapple1.JPG|pisi|[[Ananass]] on CAM-taim]] '''CAM-taimed''' ([[akronüüm]] [[inglise keel|ingliskeelsest]] fraasist ''crassulacean acid metabolism'') on peamiselt [[paksulehelised|paksuleheliste]] sugukonda kuuluvad [[taimed]], kelle fotosünteesi rada on lihtsustatult öeldes edasiarendus C₃-taimede fotosünteesirajast. Vastavat protsessi nimetatakse [[paksuleheliste taimede fotosüntees]]iks ehk CAM-taimede fotosünteesiks. CAM-taimed on näiteks [[kaktus]]ed, [[ananass]]id, [[piimalill]]ed, Eestis kasvavaist taimedest näiteks [[kukehari]]. == CAM-taimede fotosüntees == CAM-fotosüntees arenes evolutsiooniliselt välja kõrgest temperatuurist tingitud veekaotuse vältimiseks kuivades tingimustes. CAM-taimed on kõige enam levinud [[troopika]]s ja [[kõrb]]etes, nende [[Fotosüntees|fotosünteetilised]] iseärasused võimaldavad neil sellistes ekstreemsetes oludes ellu jääda. [[Süsinik]] [[Fikseerumine|fikseerub]] neis ööpäeva tsükli alusel. Selline fotosünteesi etappide jagamine öö ja päeva vahel võimaldab CAM-taimedel väga suurel määral kokku hoida vett, mis muidu auruks lihtsalt [[õhulõhe]]de kaudu välja.<ref name="CAM1">Berg JM, Tymoczko JL, Stryer L. Biochemistry. 5th edition. New York: W H Freeman; 2002. Section 20.2, The Activity of the Calvin Cycle Depends on Environmental Conditions. Available from: https://web.archive.org/web/20210506204840/https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22376/.</ref> === Öösel === Õhulõhed avanevad ööjaheduse saabudes, mil [[õhuniiskus]] tõuseb ja seega [[transpiratsioon]] lehtedest väheneb. Algab CO₂ sidumine, kusjuures kaasnev veekadu on minimaalne. Kõigepealt tehakse süsihappegaas [[Bikarbonaadid|bikarbonaadiks]] ja PEPC-i ensüüm seob selle fosfoenoolpüruvaadiga. Saadud [[Oksaalatsetaat|oksaalatsetaadi]] teeb malaadi dehüdrogenaas (MDH) malaadiks ning produkt talletatakse vakuoolis.<ref name="CAM1" /> === Päeval === Et vältida veekadu niigi kuivades tingimustes, sulguvad õhulõhed päeva saabudes. Sel ajal ei saa süsihappegaas ümbritsevast õhust lehtedesse. Et fotosüntees saaks toimuda, hakatakse [[vakuool]]idesse talletatud malaadist eraldama süsihappegaasi, mis seejärel siseneb [[Calvini tsükkel|Calvini tsüklisse.]]<ref name="CAM1" /> [[Pilt:CAM cycle Estonian.png|vasakul|pisi|451x451px|CAM-fotosüntees]] == CAM-fotosüntees veetaimedes == Arvestades asjaolu, et CAM-süsiniku fikseerimine aitab maismaa taimedel vähendada veekadu fotosünteesil kõrbetingimustes, tundub veider leida sama mehhanismi ka [[veetaimed]]es, kelle jaoks veepuudus ei saa olla probleemiks. Mõned veetaimed kasutavad seda varianti seetõttu, et süsihappegaasi kontsentratsioon vees väheneb päeval kiiremini (ajal, mil fotosüntees on aktiivne), kui atmosfäärist seda vette juurde jõuab [[Difusioon|difundeeruda]]. Tulemuseks on süsihappegaasist tühjaks imetud veemass. Öösel aga CO₂ [[kontsentratsioon]] vees jälle tõuseb ja CAM-rada kasutavad taimed saavad endale süsiniku valmis siduda malaadi näol, et päevasel ajal sealt jälle seda eraldada.<ref name="CAM2">Keeley, J.E., 1998. CAM photosynthesis in submerged aquatic plants. The Botanical Review, 64 (2), pp. 121–175.</ref><ref>http://lifeofplant.blogspot.com.ee/2011/10/c4-and-cam-photosynthesis.html; Külastatud 30. oktoober 2016.</ref> == Vaata ka == *[[C3-taimed|{{C3}}-taimed]] *[[C4-taimed|{{C4}}-taimed]] *[[Fotosüntees]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Botaanika]] [[Kategooria:Ökoloogia]] 2ew05dq8sms2453ppxxet18ikr5sxpb 0 138248 7256091 5550355 2026-10-19T22:40:19Z Juppi lantteineen 239848 7256091 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Oswald Schmiedeberg.JPG|pisi|Oswald Schmiedeberg (1908)]] '''Johann Ernst Oswald Schmiedeberg''' ([[29. september]] [[1838]] [[Laidsen]] – [[12. juuli]] [[1921]] [[Baden-Baden]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] arstiteadlane. Oswald Schmiedebergi peetakse moodsa [[farmakoloogia]] rajajaks. Schmiedemann sündis [[Kuramaa]]l [[amtmann]]i pojana. Ta õppis [[Tartu Ülikool]]is [[1860]]–[[1866]] ja lõpetas selle [[doktorikraad]]iga. Tema [[väitekiri]] käsitles [[veri|vere]] [[kloroform]]isisalduse mõõtmist. Pärast töötas ta sealsamas farmakoloogia, [[dieetika]] ja [[meditsiini ajalugu|meditsiini ajaloo]] [[eradotsent|eradotsendina]] [[1867]]–1868, [[dotsent|dotsendina]] [[1868]]–69 ja [[professor]]ina [[1869]]–1872. Ta oli ka [[Rudolf Buchheim]]i assistent. [[1872]]. aastal sai Schmiedeberg farmakoloogiaprofessoriks [[Strasbourgi Ülikool]]is, kuhu jäi järgmiseks 46 aastaks. Schmiedebergi teadustöö seisnes peamiselt seoste leidmises ainete [[keemiline struktuur|keemilise struktuuri]] ja nende farmakoloogilise mõju vahel. Koos oma õpilase [[Hans Horst Meyer]]iga avastas ta [[metabolism]]i uurides [[glükuroonhape|glükuroonhappe]]. Hiljem avastas ta, et glükuroonhapet leidub [[kõhr]]es ja see esineb [[kondroitiinsulfaat|kondroitiinsulfaadi]] [[disahhariid]]ina. Ta õppis tundma [[hüaluronaan]]i struktuuri ning uuris selle suhteid [[kollageen]]i, [[amüloid]]ide ja kondroitiinsulfaadiga. [[1869]] demonstreeris ta, et [[muskariin]]il on [[süda]]me tegevusele samasugune mõju kui [[uitnärv]]i stimuleerimisel [[elektrivool]]uga. Schmiedeberg andis suure panuse [[Saksamaa]] farmakoloogiatööstuse õitsengusse enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]. Enamik tolle aja farmakoloogiaprofessoritest oli tema õpilased. Schmiedeberg avaldas üle 200 raamatu ja artikli. Koos [[patoloog]]ide [[Bernhard Naunyn]]i (1839–1825) ja [[Edwin Klebs]]iga (1834–1913) oli ta mõjuka Eksperimentaalpatoloogia ja -farmakoloogia arhiivi asutaja. {{DEFAULTSORT:Schmiedeberg, Johann Ernst Oswald}} [[Kategooria:Saksamaa arstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:sündinud 1838]] [[Kategooria:surnud 1921]] 1h1rx6a1xq5d99uc6sijvba3m4mhzhs 0 148340 7256272 7248879 2026-10-20T10:54:31Z ~2026-56402-92 240114 7256272 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Park | pilt = Pärnamäe kalmistu.jpg | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 109 ha | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[Pilt:Pärnamäe cemetery in Tallinn.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnamäe cemetery well.jpg|pisi]] '''Pärnamäe kalmistu''' on kalmistu [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Laiaküla (Tallinn)|Laiaküla]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis, kontor on aadressil [[Pärnamäe tee]] 36. Praeguse Pärnamäe suurkalmistu alal on olnud kolm varasemat kalmistut – [[Iru vanadekodu vana kalmistu]], [[Laiaküla kalmistu]] ja [[Iru vanadekodu uus kalmistu]]. Tänapäeval pole ajalooliste kalmistute ja uue suurkalmistu vahel mingeid piire. 1950. aastate II poolel hakati projekteerima uut suurt kalmistut Tallinna linna jaoks, sest 1930. aastatel rajatud linnakalmistud ([[Tallinna Metsakalmistu|Metsa-]] ja [[Tallinna Liiva kalmistu|Liiva kalmistu]]) olid kiiresti täitunud. Projekti koostasid arhitekt [[Anton Soans]] ja maastikuarhitekt [[Lidia Pettai]]. Algselt oli kavas rajada seal ka uus sõjaväekalmistu, kuid hiljem sellest mõttest loobuti. Pärnamäe kalmistu ametlikuks kasutuselevõtmise ajaks loetakse [[27. november|27. novembrit]] [[1963]], kui uue kalmistu 1. sektorisse maeti Elfriede Alev. 1993. aasta sügisel avati Pärnamäe kalmistu Eesti esimene [[krematoorium]]. On tänase pindalaga ehk 104 hektarit Eesti suurim kalmistu. Seal asub eraldi kino- ja filmirahva kvartal. == Tuntud maetuid == *[[Ago Aaloe]] *[[Paul Ambur]] *[[Endel Annus]] *[[Anu Anton]] *[[Hilda Dresen]] *[[Ben Drui]] *[[Aare Ermel]] *[[Tiit Haagma]] * Jevgenia Haponen * Voldemar Jaanus *[[Revo Jõgisalu]] *[[Rein Karemäe]] *[[Tõnis Kask]] *[[Krista Kilvet]] *[[Milvi Koplus]] *[[Grigori Kromanov]] * Vassili Külaots * Madis Küla-Nurmik *[[Leida Laius]] *[[Harri Lehiste]] *[[Hugo Lepnurm]] * Enn Limberg *[[Gustav Lokotar]] *[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] *[[Viktor Maamägi]] * Aleksander Mandrõkin *[[Jüri Müür]] *[[Olav Neuland]] * Andrus Nilk *[[Fred Olbrei]] * Ülari Ollik (Mätas) * Indrek Paavle * Ralf R. Parve * Vladimir Parvel * Jüri Pino * Vladimir Pool *[[Vambola Põder]] * Hugo Pärno * Erik Püvi (Püüsalu) * Aarne Rannamäe * Kuldar Raudnask (vanem) *[[Kuldar K. Raudnask]] *[[Mauri Raus]] *[[Sander Raus]] * Harry Rehe *[[Rudolf Rimmel]] *[[Aleksander Sibul]] *[[Peeter Simm]] * Agu Tammeorg *[[Enn Toona]] *[[Georg Tenno]] *[[Marko Tibar]] *[[Agne Trummal]] *[[Elbert Tuganov]] * Ivan Tuhkru *[[Uno Ussisoo]] *[[Debora Vaarandi]] *[[Robert Vaidlo]] *[[Herbert Vainu]] *[[Andres Valkonen]] *[[Ferdinand Veike]] *[[Artur Verte]] *[[Margarita Voites]] *[[Irena Veisaitė]] Sinna olid maetud ka poliitik Otto Tief ja poksija Nikolai Stepulov. Mõlemad on maetud ümber Metsakalmistule. Otto Tief aastal 1993. ==Vaata ka== *[[Iru vanadekodu vana kalmistu]] *[[Laiaküla kalmistu]] *[[Iru vanadekodu uus kalmistu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnamäe Cemetery}} *[https://www.kalmistud.ee/plan/26 Pärnamäe kalmistu kaart] *[https://www.kalmistud.ee/cemetery/26 Pärname kalmistu tutvustus] (vaadatud 6.oktoobril 2025) * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Pärnamäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]] c266bestuqkkxxm280eaxqeqau2qn1t 0 150063 7256052 7058681 2026-10-19T21:11:29Z ~2026-56147-73 240070 See on nii üldtuntud tsitaat, et võiks ka siin sees olla. 7256052 wikitext text/x-wiki '''Arno Tali''' on [[Oskar Luts]]u Tootsi-lugude sarja tegelane, romaanisarja esimese osa "[[Kevade]]" peategelane ning hilisemate osade kõrvaltegelane. 1969. aasta Eesti filmis [[Kevade (film)|"Kevade"]] kehastab teda [[Arno Liiver]]. "Kevade" sündmustik ongi esitatud suuremalt jaolt Arno Tali vaatevinklist. Ta on üks õpilastest [[Paunvere]] kihelkonnakooli klassis, mille elule Lutsu lühiromaan keskendub. Arnot on kujutatud mõtliku, unistava ja tundliku poisina. Temas on nähtud ka autori ''alter ego'', ehkki hilisemates osades figureerib Luts ise selgesti eristuva kõrvaltegelasena. "Kevade" algab sõnadega (1912. aasta esmatrüki sõnastuses): "Kui Arno isaga koolimajasse jõudis, olid tunnid juba peale hakanud."<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:37570/23875/page/3</ref> == Vaata ka == *[[Arno Tali fond]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Oskar Lutsu teoste tegelased]] ooeo4e2iw2d5hqi6dmba2pghgzkjaxz 0 157990 7255838 7198738 2026-10-19T13:15:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255838 wikitext text/x-wiki [[File:Anu_Välba.08-2011_097.jpg|thumb|Anu Välba juhtimas Vabaduse Laulu 20. augustil 2011 Tallinna Lauluväljakul]] '''Anu Välba''' (sündinud [[14. mai]]l [[1974]]) on [[eestlased|eesti]] [[teleajakirjanik|tele-]] ja [[raadioajakirjanik]]. ==Haridus== Anu Välba on õppinud aastatel 1981–1990 [[Tori Põhikool]]is ja 1990–1992 [[Sindi Keskkool]]is. Aastatel 1992–1994 õppis ta [[Tallinna Majanduskool]]is hotellimajanduse erialal ja 1994–1998 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is telerežii erialal. 1998. aastal täiendas ta end Baltic Media Centeri tele- ja raadioajakirjanike kursustel.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=Anu Välba |url=https://telekraat.ee/biograafiad/anu-valba/ |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Telekraat}}</ref> ==Töö ja looming== Tööd [[Eesti Televisioon]]is alustas Välba juba õpingute kõrvalt: aastatel 1994–1996 juhtis noortesaateid ja töötas toimetajana, 1996–1997 oli kultuurisaadete toimetaja ja saatejuht ning 1997. aastast on ta olnud ETV meelelahutussaadete toimetaja, saatejuht ja produtsent.<ref name=":0" /><ref name="anu-valba">[https://telekraat.ee/biograafiad/anu-valba/ Anu Välba elulugu] andmebaasis Telekraat. Vaadatud 18.06.2023.</ref> Anu Välba on alates 1997. aastast teinud kas toimetaja või kaassaatejuhina ühiseid saateid koos ajakirjanik [[Marko Reikop]]iga<ref>Piret Kooli. [https://epl.delfi.ee/artikkel/70454033/anu-valba-too-ei-saa-minu-jaoks-enam-kunagi-eraelust-tahtsamaks Anu Välba: töö ei saa minu jaoks enam kunagi eraelust tähtsamaks] Eesti Päevaleht / LP, 03.01.2015,</ref>, näiteks on nad aastaid koos juhtinud telesaateid "[[Terevisioon]]" (2001–2006), "[[Paar (telesaade)|Paar]]" (2006–2009) ja igaargipäevaõhtust saadet "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]" (2009–...). Välba on toimetanud ja juhtinud saatesarju ja eriprogramme "[[Hommiku-TV]]",<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=25.05.2019 |pealkiri=Anu Välba: minu elus ei ole ainult televisioon |url=https://eeter.err.ee/945555/anu-valba-minu-elus-ei-ole-ainult-televisioon |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> "[[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor|Eurolaul]]" (1997 ja 1998 saatejuhina), "[[Laululahing]]", Eesti Vabariigi aastapäeva kontserti ja presidendi vastuvõttu jpm. Välba on olnud ka "[[Kreisiraadio]]" telesaadete idee üks eestvedajaid ja teostajaid. Ta on teinud saateid [[Raadio 2]]-s ning hooajal 2008/2009 juhtinud "[[Vikerhommik]]ut". Suviti on Välba asendanud puhkusel olevaid saatejuhte "Vikerhommikus" ning juhtinud 2014. aastal [[Vikerraadio]]s "[[Jutusaade (saade)|Jutusaadet]]" (vaheldumisi [[Margit Kilumets]]aga).<ref name=":0" /> Ta on olnud ka 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse loomingulise juhi assistent (2001–2002) ja ETV ekraanigraafika tegevprodutsent (2001–2005).<ref name="anu-valba" /> Alates 2015. aastast juhib Välba Eesti Televisioonis intervjueerijana oma saadet "[[Hommik Anuga]]", mis on eetris pühapäevahommikuti. ===Saateid=== * Noortesaated (1994–1996): "NP!", "Ajavahel", "Kahe aja vahel", "Teletop" ja "Club TV". * Kultuurisaated (1996–1997): "Teleteatri 4 nädalat" ja "Suflöör". * Meelelahutuslikud ülevaatesaated: "Õhtune ekspress" ja "Hommiku TV" (1997–2000) ning "[[Terevisioon]]" (2001–2006), "Paar" (2006–2009) ja "Ringvaade" (2009–2013), saatejuht-toimetaja. * Meelelahutussaated: "Klaver põõsas", "Käi jala", "Green Stage" ja sketšisari "Kreisiraadio", toimetaja (kõik 1997–1999); "Kaks takti ette" (2003), "Ita forEver" (2006), "Tippkohtumine" (2011) ning "Everiga ja Ever Ita" (2011), saatejuht. * Konkursid: "Eurolaul" (2006–2008), "Eesti laul" (2009), "Laululahing" (2008–2009) ja "Klassikatähed" (2013, 2016), toimetaja. * Vestlussaade "Hommik Anuga", saatejuht-toimetaja (2015. aastast). * Tähtpäevasaated: "Eri Klas. Õnnelik inimene" (2019), "Uno Loop. Armastuse värvid" ja "Filmirežissöör Arvo Kruusement” (mõlemad 2020), toimetaja. * Aastalõpuintervjuu Eesti Vabariigi presidendi [[Kersti Kaljulaid]]iga (2017), intervjueerija.<ref name="ReferenceA">[https://telekraat.ee/biograafiad/anu-valba/ Anu Välba elulugu] andmebaasis Telekraat. Vaadatud 26.07.2025.</ref> * Intervjueeritud maailmakuulsusi: [[Brad Pitt]], [[Angelina Jolie]], [[Leonardo DiCaprio]].<ref>[https://eeter.err.ee/1609748712/anu-valba-tohutult-suur-privileeg-on-saateid-teha Anu Välba: tohutult suur privileeg on saateid teha] ERR Eeter, 18.07.2025.</ref> ==Ühiskondlik ja heategevus== 2008. aastal esindas Anu Välba Eestit [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesmaade naiste ühisretkel [[Mont Blanc]]ile, millega tähistati [[Prantsusmaa]] eesistumisaja algust ja 200 aasta möödumist esimese naise jõudmisest Mont Blanci tippu.<ref name="ReferenceA" /> 2008. aastal andis ta oma panuse heategevusprojekti "Eesti naised Ivo Nikkolole", kus tuntud naised lõid moefirmale rõivaid, ning disainis kleidi. Ta oli esimene mittemoeloojast avaliku elu tegelane, kelle moelooming selle kampaania raames [[Ivo Nikkolo]] firmapoodi müügile jõudis.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/264867/teletaht-anu-valba-disainis-kleidi Teletäht Anu Välba disainis kleidi] Õhtuleht.ee, 01.02.2008.</ref> 2009. aastal osales ta Tallinnas tuletõrjujate trepijooksul, kus ligi 17 kilo kaaluvat tuletõrjuja varustust kandes tuli jõuda hotelli [[Swissôtel Tallinn|Swissôtel]] 25. korrusele. Välba pälvis naiste arvestuses kolmanda koha.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/349310/anu-valba-tuletorjujate-trepijooksul-kolmas Anu Välba tuletõrjujate trepijooksul kolmas] Õhtuleht.ee, 06.10.2009.</ref> 2019. aastal osales koos mitme ETV töötajaga heategevuskampaanias "[[Maalides head]]". Ühistööna valminud maalid pandi heategevusoksjonile, mille tulu annetati heategevusfondile Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi.<ref>[https://eeter.err.ee/949511/galerii-err-i-tootajad-haarasid-heategevuse-nimel-pintslid-nappu Galerii: ERR-i töötajad haarasid heategevuse nimel pintslid näppu] ERR Eeter, 06.06.2019.</ref> == Tunnustus == * 1998 – [[Eesti Kultuurkapital]]i stipendium * 2003, 2006, 2009 – [[Nädal (ajakiri)|ajakirja Nädal]] lugejate auhind – parim naissaatejuht televisioonis<ref>{{Netiviide |kuupäev=1.06.2009 |pealkiri=Parimad kolleegid on Anu Välba ja Urmas Vaino |url=https://elu24.postimees.ee/126099/parimad-kolleegid-on-anu-valba-ja-urmas-vaino |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> * 2013, 2016, 2018 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhind]] – aasta parim naissaatejuht<ref>[https://menu.err.ee/836179/rahvas-valis-parimaks-naissaatejuhiks-anu-valba-ja-seriaaliks-ensv Rahvas valis parimaks naissaatejuhiks Anu Välba ja seriaaliks "ENSV"] ERR Uudised, 01.06.2018</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=3.06.2016 |pealkiri=Aasta 2016 parim naissaatejuht on Anu Välba |url=https://eeter.err.ee/291067/aasta-2016-parim-naissaatejuht-on-anu-valba |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=ERR}}</ref> * 2015 – [[Selge Kõneleja|Selge Kõneleja auhind]]<ref>[https://web.archive.org/web/20240110162915/https://vaegkuuljad.ee/kuulmisabi/selge-konelemine/ Selged kõnelejad] Eesti Vaegkuuljate Liit, 09.01.2024.</ref> * 2017, 2025 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhind]] – parim saatejuht<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=11. aprill 2025 |pealkiri=Parima saatejuhi EFTA pälvis Anu Välba |url=https://eeter.err.ee/1609662536/parima-saatejuhi-efta-palvis-anu-valba |väljaanne=eeter.err.ee}}</ref> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kolleegipreemiad=== * 2003, 2004, 2005, 2008, 2009 – [[ETV]] kolleegipreemia – parim naissaatejuht<ref>{{Netiviide |kuupäev=26.05.2007 |pealkiri=ETV jagas preemiaid |url=https://www.postimees.ee/1665137/etv-jagas-preemiaid |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kulli |eesnimi=Jaanus |kuupäev=2.06.2008 |pealkiri=Anu Välba: tiitlite üle ma arvet ei pea |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/281756/anu-valba-tiitlite-ule-ma-arvet-ei-pea |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rebane |eesnimi=Eveli |kuupäev=14.05.2009 |pealkiri=Kolleegid Anu Välbast: "Anule on võimatu ära öelda." |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/329027/kolleegid-anu-valbast-anule-on-voimatu-ara-oelda- |vaadatud=4. mail 2025 |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> * 2005 – ETV kolleegipreemia – parim toimetaja ==Isiklikku== Tal on 2013. aastal sündinud poeg Karl.<ref name=":1" /><ref>[https://web.archive.org/web/20130824024624/http://menu.err.ee/uudised/elu/915e3a98-45d2-4926-a19f-ba6af0a4c243 Palju õnne! Anu Välba sai poja] ERR Menu, 22.08.2013.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [https://telekraat.ee/biograafiad/anu-valba/ Anu Välba elulugu] andmebaasis Telekraat ==Välislingid== * [https://eeter.err.ee/1609340232/galerii-ja-video-sobrad-ja-kolleegid-tegid-anu-valbale-lobusa-juubelitervituse Galerii ja video: sõbrad ja kolleegid tegid Anu Välbale lõbusa juubelitervituse] ERR Eeter, 12. mai 2024 * [https://eeter.err.ee/1609341087/anu-valba-50-err-i-arhiivikaadrid-armastatud-saatejuhist Anu Välba 50 | ERR-i arhiivikaadrid armastatud saatejuhist] ERR Eeter, 14. mai 2024 * [https://eeter.err.ee/1609446044/anu-valba-mul-on-onne-et-vaatajad-ei-ole-mind-ekraanile-uksinda-jatnud Anu Välba: mul on õnne, et vaatajad ei ole mind ekraanile üksinda jätnud] ERR Eeter, 6. september 2024 {{DEFAULTSORT:Välba, Anu}} [[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] f0ezfts6ltgzy67plmos2z9i7d65kfm 0 167104 7256156 6274256 2026-10-20T06:39:15Z Kuuskinen 33651 7256156 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Kirdemaa | pilt = Basissletta - panoramio.jpg | pildiallkiri = Basissletta | veekogu = [[Põhja-Jäämeri]] | saarestik = [[Teravmäed]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = 1688 | kõrgus = 620 | kõrgeim koht = [[Snøtoppen]] | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Nordaustlandet.png }} [[Pilt:Kirdemaa.png|thumb|400px]] [[Pilt:Nordaustlandet1 (js).jpg|thumb|Kirdemaa on arktiline kõrb]] [[Pilt:Nordaustlandet (js) 5.jpg|thumb|[[Morsk]]ade koloonia Kirdemaa rannikul]] '''Kirdemaa''' ([[norra keel|norra]] ''Nordaustlandet'') on saar [[Norra]] Kuningriigis [[Svalbard]]is [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]] kirdeosas. Edelas eraldab Kirdemaad [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedest]] [[Hinlopeni väin]]. [[Kuningas Karli maa]]st kagus eraldab teda [[Erik Erikseni väin]]. Kirdemaa ranniku lähedal on palju väiksemaid saari; neist suuremad on [[Storøya]] umbes 15 km kaugusel kirdes ja [[Lågøya]] umbes 10 km kaugusel loodes. Kirdemaa pindala on 14 443 km²<ref>Kasutatud on ametlikke andmeid ([http://www.ssb.no/emner/00/00/20/nos_svalbard/nos_d330/tab/012.html Statistisk sentralbyrå]). [http://www.snl.no/Nordaustlandet Store Norske Leksikonis on pindalaks märgitud] 14 467 km².</ref>. Ta on [[Norra]] Kuningriigi, [[Svalbard]]i ja [[Teravmäed|Teravmägede]] suuruselt teine saar. Saare ulatus ida-lääne suunas on umbes 180 km ja põhja-lõuna suunas umbes 140 km. Rannajoone pikkus on 1688 km. ==Loodus== ===Rannajoon=== Saare põhja- ja läänerannikul on palju [[fjord]]e. Pikim fjord on [[Wahlenbergi fjord]] (46 km). ===Pinnamood=== Kirdemaa pind on [[mägismaa]] kõrgusega alla 700 meetri. Saare jäävaba loodeosa on mägine. Kõrgeim mägi on [[Snøtoppen]] (620 m) saare loodetipus. Läänerannikul on laiad rannikutasandikud. Saart läbib lai [[Rijpdalen]]. ===Liustikud=== [[Liustik]]ud hõlmavad 11 009 km² (umbes 76% saare pindalast)<ref>[http://www.ssb.no/emner/00/00/20/nos_svalbard/nos_d330/tab/012.html Statistisk sentralbyrå]</ref>. Põhja- ja läänerannikul on palju jäävaba maad. Saare idaosa katab [[Euroopa]] suurima pindalaga liustik [[Austfonna]] (8105 km²). Selle lõunaosa peetakse sageli eraldi liustikuks ([[Sørfonna]]). Need lõpevad meres 30 m kõrguse jääseinana. Kirdemaa lääneosa katab [[Vestfonna]]. Liustike paksus ulatub 564 meetrini. ===Taimed=== Taimkate on napp. Kirdemaalt on leitud 83 taimeliiki. Palju on samblikke ja vetikaid. Liustikevaba ala on [[arktiline tundra]], kus kasvavad [[samblad]] ja [[samblikud]]. ===Loomad=== Kirdemaal elavad [[teravmägede põhjapõder|teravmägede põhjapõdrad]] (''Rangifer tarandus platyrhynchus''), kellele saare napist taimkattest piisab, ja [[morsk|morsad]]. Juhukülaliste seas on ka [[jääkaru]]d, kes satuvad sinna [[triivjää]]ga, ja [[polaarrebane|polaarrebased]]. [[Linnud|Lindudest]] pesitsevad saarel [[kurvitsalised]] [[merirüdi]] (''Calidris maritima''), [[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla'') ja [[põhjatirk]] (''Uria lomvia'') ning Teravmägede ainuke [[värvulised|värvuline]] [[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''). Leitud on viis [[ämblikud|ämblikuliiki]] ning 34 liiki [[hooghännalised|hooghännalisi]] (sealhulgas ''[[Hypogastruroidea]]'', ''[[Neanuridae]]'', ''[[Isotomidae]]'', ''[[Entomobryidae]]'', ''[[Neelidae]]'', ''[[Sminthurididae]]'', ''[[Katiannidae]]'') <ref>[http://arcticcentre.ulapland.fi/IPY/Invertebrate+Biology+report+2008.pdf Invertebrate Biology report 2008.pdf]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Kaitse== Kirdemaad ja seda ümbritsevaid väiksemaid saari hõlmab [[Kirde-Svalbardi looduskaitseala]]. Saare külastamiseks on tarvis ''[[sysselmann]]''<nowiki>'i</nowiki> luba. Kirdemaale ei tohi püstitada [[rajatis]]i; seal ei tohi [[kaevandus|kaevandada]], [[jäätmed|jäätmeid]] maha jätta, häirida loomi ega kasutada [[mootorsõiduk]]eid. Saarele ei või tuua uusi [[liik (bioloogia)|liike]]. ==Avastuslugu== Kirdemaa oli vaalaküttidele teada juba 1650. aasta paiku. Esimest korda sõitis ümber saare [[Elling Carlsen]] [[1863]]. ==Asustus== Kirdemaal ei ole püsielanikke. Aastatel [[1957]]–[[1958]] rajati [[rahvusvaheline geofüüsika aasta|rahvusvahelise geofüüsika aasta]] puhul [[Murchisoni fjord]]i äärde [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Šveits]]i ühine uurimisjaam ([[Kinnvika jaam]]). Jaam oli kasutusel kuni [[1959]]. aastani. [[Rahvusvaheline polaaraasta|Rahvusvahelise polaaraasta]] [[2007]]–[[2008]] raames on seda uuesti kasutama hakatud. <ref>[http://www.kinnvika.net/?Deptid=28039 Kinnvika.net]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Allikas== *[http://www.snl.no/Nordaustlandet Store Norske Leksikon] ==Välislingid== {{commons|Category:Nordaustlandet|Kirdemaa}} {{ENref|:en:Nordaustlandet|4.04.2009}} {{RUref|Северо-Восточная Земля|5.04.2009}} {{Coordinate |NS=79.8 |EW=22.4 |type=isle |region=NO-21 |dim=170000}} [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Svalbard]] [[Kategooria:Asustamata saared]] coitz8inirv5b47l0vjsh5ejviro8kg 0 167116 7256158 5924597 2026-10-20T06:42:54Z Kuuskinen 33651 7256158 wikitext text/x-wiki :''"Edge" suunab siia. Andmeside kohta vaata artiklit [[EDGE]]. {{Saar | nimi = Edgeøya | pilt = Outlook.KappLee.jpg | pildiallkiri = Kapp Lee ja Storfjorden | veekogu = [[Põhja-Jäämeri]] | saarestik = [[Teravmäed]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Edgeoya.png }} '''Edgeøya''' ['edžöia] (eesti keeles ka '''Edge''') on [[asustamata saar]] [[Norra]] Kuningriigis [[Svalbard]]is [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]] kaguosas. Põhjas eraldab Edgeøyat [[Barentsi saar]]est [[Freemani väin]] ja [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedest]] läänes [[Storfjorden (Teravmäed)|Storfjorden]]. Saare pindala on 5073 km² või 5074 km²<ref>[http://www.snl.no/Edge%C3%B8ya Store Norske Leksikon]</ref>. See on suuruselt kolmas saar Svalbardis. Saar asetseb [[Triias]]e kihtidel. Saart katavad madalad lamedatipulised mäed. Edgeøya kõrgeim koht on 590 m kõrgusel merepinnast. {{lisa viide}} Saare lõuna- ja idaosas on suured alad kaetud jääga. Edgeøya on arktiline saar, kus elavad muu hulgas [[põhjapõder|põhjapõdrad]] ja [[jääkaru]]d. Saar kuulub [[Kagu-Svalbardi looduskaitseala]] koosseisu. Edgeøya on saanud nime [[1624]]. aastal surnud inglise kaupmehe ja vaalapüüdja [[Thomas Edge]]'i järgi. Edge nägi saart [[1616]]. Oletatavasti olid seal pisut varem hollandlased. Aastal [[1972]] tehti saarel proovipuurimine, mille käigus [[nafta]]t ei leitud. == Vaata ka == *[[Norra saarte loend]] ==Allikas== *[http://www.snl.no/Edge%C3%B8ya Store Norske Leksikon] ==Viited== {{viited}} {{ENref|:en:Edgeøya|5. aprill 2009}} {{koord |type=isle |region=None}} [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Põhja-Jäämere saared]] [[Kategooria:Svalbard]] [[Kategooria:Asustamata saared]] mugaw47xbypmxg9zyw5izf3zj4v1tuw 0 167141 7256159 6853246 2026-10-20T06:46:25Z Kuuskinen 33651 7256159 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Barentsi saar | pilt = Edgeoya Barentsoya.jpg | pildiallkiri = [[Satelliidifoto]] Edgeoya (alumine) ja Barentsi saarest | veekogu = [[Põhja-Jäämeri]] | saarestik = | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = 0 | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Barentsi saar.png }} '''Barentsi saar''' ([[norra keel|norra]] ''Barentsøya'') on [[Norra]]le kuuluv [[saar]] [[Svalbard]]is [[Teravmäed|Teravmägede]] saarestikus [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägede]] ja [[Edgeøya]] vahel. Edgeøyast eraldab teda [[Freemani väin]]. Lääne-Teravmägede ja Barentsi saare vahel paikneb väike [[Kükenthaløya]] saar. Barentsi saare geograafilised koordinaadid on {{koord dm|78|25|N|21|27|E}}. Barentsi saar on [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]] suuruselt neljas saar. Saare pindala on umbes 1288 km². Saar on saanud nime [[Holland|hollandi]] maadeavastaja [[Willem Barents]]i järgi, kes saart oma silmaga ei näinud. Barentsi saarel puudub alaline asustus. ===Loodus=== ==Rannajoon== [[Pilt:Dorst bay.jpg|thumb|[[Dorsti laht]] Barentsi saare rannikul]] Barentsi saare rannajoone pikkus 205 km.<ref>[http://www.ssb.no/emner/00/00/20/nos_svalbard/nos_d330/tab/012.html Statistisk sentralbyrå]</ref> Rannajoon on suhteliselt vähe liigestatud. ===Geoloogiline ehitus ja pinnamood=== Saare [[pealiskord|pealiskorra]] moodustavad [[lubjakivi]] ja [[kilt]]kivi kihid, mille all on horisontaalselt asetsevad tugevalt moondunud kurrutatud [[paleosoikum]]i ([[triias]])e kivimid. Saare lääneosas paikneb [[basalt|basaldist]] kõrgustik. Saare kõrgeim mägi on 590 meetri kõrgune [[Schweinfurthberget]].<ref>{{Netiviide |url=http://medlem.spray.se/celvin/fjellnor.html#misk14 |pealkiri=Fjell i Norges kommuner |vaadatud=2009-04-23 |arhiivimisaeg=2006-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060926014231/http://medlem.spray.se/celvin/fjellnor.html#misk14 |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Veestik=== Umbes poolt saare territooriumist katab [[liustik]] ([[Barentsjøkulen]] oma harudega). ===Taimed=== Jäävaba ala on [[arktiline tundra]]. [[Pilt:Silene acaulis - Fjellsmelle.jpg|thumb|Varretu põisrohi]] Karmist kliimast hoolimata on Barentsi saarel suhteliselt liigirikas taimestik. Saarel kasvavad muu hulgas mitmesugused [[kivirik]]ud, [[tulikas|tulikad]], [[kohev villpea]] ja [[varretu põisrohi]]. Kasvab ka [[seened|seeni]]. ==Loomad== [[Pilt:Barents island franken hut 1.jpg|thumb|Hütt ja jääkaru Barentsi saarel]] Saarel elavad [[jääkaru]]d, [[polaarrebane|polaarrebased]] ja [[teravmägede põhjapõder|teravmägede põhjapõdrad]]. Lindudest elab saarel [[kaljukajakas]]. ==Kaitse== Barentsi saar asetseb [[Kagu-Svalbardi looduskaitseala]] territooriumil. Saarel on keelatud [[rajatis]]te püstitamine, [[kaevandus|kaevandamine]], [[mootorsõiduk]]ite kasutamine, eluslooduse häirimine ja uute [[liik (bioloogia)|liikide]] sissetoomine. ==Pildid== <gallery> Pilt:Barents island franken hut 2.jpg|Hütt ja jääkaru Barentsi saarel Pilt:Barents island monolith.jpg|Monoliit Barentsi saarel </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Barentsøya|Barentsi saar}} <small>''Selles artiklis on kasutatud venekeelset artiklit [[:ru:Остров Баренца]] seisuga 5. aprill 2009 ning ingliskeelset artiklit [[:en:Barents Island]], norrakeelset artiklit [[:no:Barentsøya]] ja saksakeelset artiklit [[:de:Barentsøya]] seisuga 23. aprill 2009''.</small> [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Svalbard]] q6lx0pjpg4cw1uvt8ar53xbt3x1ntqy 0 167195 7256163 6779056 2026-10-20T06:53:04Z Kuuskinen 33651 7256163 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Sørøya | pilt = Hespervika, Sørøya, Nórsko, 2013.jpg | pildiallkiri = Sørøya loodeosa | veekogu = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 659 | kõrgeim koht = [[Komagaksla]] | rahvaarv = 1092 | rahvaarvu seis = 2012 | asendikaardi pilt = Norway - Sørøya, Finnmark.png }} '''Sørøya''' on [[saar]] Norras [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]]. Saare pindala 811,4 km². Ta on suuruselt neljas saar Norra põhiosas. Saare kõrgeim tipp on [[Komagaksla]] (659 m) ja sellega ei mahu saar Norra 30 kõrgeima saare hulka. Sørøya jaguneb [[Hasviki vald|Hasviki]] ja [[Hammerfesti vald|Hammerfesti valla]] vahel. 15. veebruaril 1945 evakueerisid Suurbritannia neli hävitajat 525 Norra tsiviilelanikku Sørøyalt [[Murmansk]]i kaudu [[Šotimaa]]le. Seda päästeoperatsiooni nimetati "[[Avatud Uks|Avatud ukseks]]". [[Kategooria:Norra mere saared]] [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Finnmargi maakond]] e8qxltp5g409c2wycu4dt4p4pxxrlkd 0 167691 7256160 6279311 2026-10-20T06:49:52Z Kuuskinen 33651 7256160 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Kvitøya | pilt = Kvitøya 2020-08-03 Sentinel-2 L2A Highlight Optimized Natural Color 01.jpg | pildiallkiri = [[Sentinel-2]] [[satelliidifoto]] saarest | veekogu = [[Põhja-Jäämeri]] | saarestik = [[Teravmäed]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = Svalbardi kaart.png }} '''Kvitøya''' ([[norra keel]]es 'valge saar') on [[Norra]]le kuuluv asustamata [[saar]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]]s [[Kirdemaa]]st ida pool. Saarel on Norra Kuningriigi idapoolseim punkt. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{Koord dms|80|09|05|N|32|35|37|E}}. Lähim naaber ida pool on [[Venemaa]]le kuuluv [[Victoria saar (Venemaa)|Victoria saar]] 62 km kaugusel. Saare pindala on 682 km². Saar on peaaegu üleni kaetud klassikalise kuplikujulise jääkilbi [[Kvitøyjøkulen]]iga, mille pindala on 705 km². Selle järgi on saar ka nime saanud. Jääst vabu alasid on mõni ruutkilomeeter ning see ala on väga aher ja kaljune. Suurim jäävaba piirkond on Andréeneset saare edelaosas. Kvitøya on [[Kirde-Svalbardi looduskaitseala]] osa. Arvatakse, et Kvitøya avastas hollandlane [[Cornelis Giles]] [[1707]]. aastal, sest pikka aega nimetati seda saart kaartidel Gilesi maaks. Praeguse nime pani saarele [[Tromsø]] vaalakütt Johan Kjeldsen [[1876]]. aastal. Kvitøyal on [[arktiline kliima]]. Kui Teravmägede lääneossa toob [[Golfi hoovus]]e põhjapoolne haru, [[Teravmägede hoovus]] veel laiuskraadile ebakohase aasta läbi jäävaba mere ja palju niiskust, siis Kvitøyale see ei jõua. Külm [[Ida-Teravmägede hoovus]] ümbritseb Kvitøya aasta läbi külma vee- ja jäämassiga. Isegi suvel jääb temperatuur saarel alla nulli. Saare elustik koosneb [[samblad|sammaldest]] ja [[samblikud|samblikest]]. Saarel on [[randtiir]]ukoloonia. Aeg-ajalt jõuavad saarele [[jääkaru]]d. == Andrée polaarekspeditsioon == [[Pilt:Andrees Station4.jpg|thumb|Andrée ekspeditsiooni peatuskoht 1897. aastal Kvitøya saarel]] Saarel lõppes [[Salomon August Andrée]] polaarekspeditsioon, mille käigus Andrée lootis [[vesinik]]uga täidetud [[õhupall]]iga lennata üle [[põhjapoolus]]e. Õhupall startis [[11. juuli]]l [[1897]], kuid ei pidanud reisile vastu ja maandus [[14. juuli]]l paakjääl kolmsada kilomeetrit Kvitøyast põhjas. Ekspeditsiooni liikmed Andrée, [[Nils Strindberg]] ja [[Knut Frænkel]] jõudsid [[6. oktoober|6. oktoobril]] jalgsi saarele ning seadsid end sisse selle suurimas jäävabas osas, mida tänapäeval nimetatakse ekspeditsiooni juhi järgi Andréenesetiks. Ekspeditsiooni saatus oli palju aastaid teadmata, kuni [[1930]]. aastal leiti ekspeditsiooni liikmete säilmed, päevikud ja fotod. Selgus, et nad olid surnud mõne nädala jooksul pärast saarele jõudmist. Veekindlatesse kastidesse pandud 240 fotost 93 õnnestus taastada. Tänapäeval on Andrée ekspeditsiooni kolme liikme mälestuseks saarele püstitatud mälestussammas. [[1997]] püstitati ekspeditsiooni 100. aastapäevaks teinegi mälestussammas, kuid selle lasid Teravmägede võimud kõrvaldada, kuna see olevat rajatud ebaseaduslikult. ==Välislingid== *[http://www.gonorway.no/norway/sidevisning.php?id=204 GoNorway - Kvitøya] [[Kategooria:Svalbard]] [[Kategooria:Norra saared]] 45ga3dgia1aaevjdbzz1sza30cob6km 0 167819 7256165 6779042 2026-10-20T06:54:33Z Kuuskinen 33651 7256165 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Ringvassøy | pilt = Skogsfjordvatn.jpg | pildiallkiri = [[Skogsfjordvatnet]] Ringvassøy saarel | veekogu = [[Norra meri]] | pindala = 656 | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 1051 | kõrgeim koht = [[Soltindan]] | rahvaarv = 1300 | rahvaarvu seis = 2018 | asendikaardi pilt = Norway - Ringvassøy.png }} '''Ringvassøy''' ([[põhjasaami keel]]es ''Ráneš'') on [[saar]] Norras [[Tromsi maakond|Tromsi maakonnas]]. Ta on [[Norra]] põhiosa suuruselt kuues saar. Saare pindala on 656 km². Saar on jaotatud [[Tromsø vald|Tromsø]] ja [[Karlsøy vald|Karlsøy valla]] vahel. Saare kõrgeim punkt [[Soltindan]] asub 1051 m kõrgusel merepinnast. Saarel paiknev 10 km pikkune [[Skogsfjordvatnet]] on suurim saarejärv Norras. [[Kategooria:Norra mere saared]] [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Tromsi maakond]] 4aggpcpz7rbdn5hm0th4ssfhkqgpjby 0 167877 7256166 6779050 2026-10-20T06:55:31Z Kuuskinen 33651 7256166 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Seiland | pilt = Seiland2.JPG | pildiallkiri = Seilandi kivine rand | veekogu = | saarestik = | pindala = 559 | kõrgus = 1079 | kõrgeim koht = Seilandstuva | rahvaarv = 147 | rahvaarvu seis = 2013 | asendikaardi pilt = Norway - Seiland.png }} '''Seiland''' ([[saami keel]]es ''Sievju'') on saar Norras [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]] [[Kvaløya (Finnmark)|Kvaløyast]] edelas. Saar on jaotatud [[Hammerfesti vald|Hammerfesti]] ja [[Alta vald|Alta valla]] vahel. Seilandi pindala on 559 km². See on Norra pindalalt 12. (põhiosa 8.) ja kõrguselt 9. (põhiosa 6.) saar. Arheoloogilised kaevamised on näidanud, et inimesed on saarel elanud umbes 7000 aastat. Aastal 2007 elas saarel 190 inimest. Saare asulad on [[Kårhamn]], [[Hønseby]], [[Eidvågen]], [[Fiskebukta]], [[Survika]], [[Altneset]] ja [[Hakkstabben]]. Seilandil on kaks liustikku – [[Seilandsjøkelen]] ja [[Nordmannsjøkelen]]. Saare kõrgeim mägi on 1078 meetri kõrgune [[Seilandstuva]]. Saarel on 2006. aastal loodud [[Seilandi rahvuspark]], mille pindala on 316 km². [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Finnmargi maakond]] [[Kategooria:Alta vald]] p331989qryqcwco2s7zabokb7f57mz2 0 168041 7256161 6779037 2026-10-20T06:51:26Z Kuuskinen 33651 7256161 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Magerøya | pilt = Magerøya-2012-07-14-24-30-3.jpg | pildiallkiri = | veekogu = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 417 | kõrgeim koht = Gråkallfjellet | rahvaarv = 3201 | rahvaarvu seis = 2012 | asendikaardi pilt = Norway - Magerøya.png }} '''Magerøya''' ([[põhjasaami keel]]es ''Máhkarávju'') on [[saar]] Norra põhjaosas [[Finnmargi maakond|Finnmargi maakonnas]] [[Nordkapi vald|Nordkapi vallas]]. Saare pindala on 436,6 km², kõrgeim punkt ulatub 417 m üle merepinna. Saarele on iseloomulik mägine [[tundra]]maastik, kohati kasvab [[tundrakask]]e. Magerøyal asub [[Nordkapp|Nordkapi]] neem, mis pakub turistidele suurt huvi. Et suurendada külastajate arvu, rajati aastatel 1993–1999 [[Nordkapi tunnel]], mille pikkus on 6,87 km ja mis küündib 212 m merepinnast allapoole. Rajamise ajal oli see maailma pikim ja sügavaim merealune tunnel. Isegi suvel võib tunnelis tekkida udu või jää. [[Hurtigruten]]i parvlaevad ühendavad Magerøya saart [[Honningsvåg]]iga; sooja [[Põhja-Atlandi hoovus]]e tõttu on meri saare ümber jäävaba. <gallery> Pilt:Mageroya E-69 road.jpg|Vaade Euroopa maanteelt [[E69]] Pilt:Tunel na wyspe Mageroya.jpg|Sissepääs [[Nordkapi tunnel]]isse Pilt:Nordkapp Skarsvåg.JPG|[[Skarsvåg]]i küla </gallery> [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Norra mere saared]] [[Kategooria:Barentsi mere saared]] [[Kategooria:Finnmargi maakond]] 5sr490x7kj6gwp89ln7xzoao8nrs1su 0 169243 7256143 6240657 2026-10-20T06:19:49Z Kuuskinen 33651 7256143 wikitext text/x-wiki {{Mägi | nimi = Newtontoppen | pilt = Newtontoppen.jpg | pildiallkiri = Newtontoppeni edelakülg, 1988 | kõrgus = 1713 m | asukoht = [[Lääne-Teravmäed]] | mäeahelik = | suhteline kõrgus = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = }} '''Newtontoppen''' on [[Teravmäed|Teravmägede]] kõrgeim [[mägi]]. Mägi sai nime [[Isaac Newton]]i järgi. Newtontoppen asub [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägede]] saare idaosas [[Ny-Friesland]]is. Mäe [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|79|0|N|17|30|E}}. Mäe kõrgus on 1713 meetrit.<ref>[http://www.snl.no/Newtontoppen Store Norske Leksikon]</ref> Varem oli nii Newtontoppeni kui ka [[Perriertoppen]]i kõrguseks mõõdetud 1717 meetrit, kuid [[1996]]. aastal sooritatud uue mõõtmise tulemusel tunnistati Newtontoppen Perriertoppenist ühe meetri võrra kõrgemaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=An update to World Tops and Bottoms |url=http://bubl.ac.uk/org/tacit/TAC/tac47/highjink.htm |vaadatud=2009-04-20 |arhiivimisaeg=2008-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080327141641/http://bubl.ac.uk/org/tacit/TAC/tac47/highjink.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimesena vallutas Newtontoppeni tipu rootslane [[Helge Backlund]] [[1900]]. aastal. Tänapäeval ronitakse mäe otsa harva, sest see on inimasustusest kaugel ning seal valitseb karm kliima. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.framexpeditions.com/trip-reports/spitsbergen-96/photo-album/img0007.gif Foto] * [http://www.svalbard-images.com/photos/photo-svalbard-103-e.php Vaade Newtontoppenilt loodesse Perriertoppeni suunas] [[Kategooria:Svalbard]] [[Kategooria:Norra mäed]] [[Kategooria:Ühetuhandelised]] 4qtmpwx8qke1qyizjmq94aylv87vvjb 0 170801 7256084 4317511 2026-10-19T22:26:29Z Juppi lantteineen 239848 7256084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Camilla Collett.jpg|thumb|Camilla Collett (1840)]] '''Jacobine Camilla Collett''' (neiupõlvenimega '''Wergeland'''; [[23. jaanuar]] [[1813]] – [[6. märts]] [[1895]]) oli [[norralased|norra]] [[kirjanik]], keda peetakse ka norra esimeseks [[Feminism|feministiks]]. Ta oli luuletaja [[Henrik Wergeland]]i noorem õde. == Bibliograafia == *[["Amtmandens Døttre"]] (romaan) 1854–1855 (parandatud väljaanne: 1860, 1879) *"Fortællinger" (lühike proosateos) 1861 *"I de lange Nætter" (päevik) 1863 *"Sidste Blade I–III" (artiklid) 1868–1873 *"Fra de Stummes Leir" (artiklid) 1877 *"Mod Strømmen I–II" (artiklid) 1879–1885 *"Skrifter I–X" (tööde kogumik) 1892–1893 *"Dagbøker og breve" 1926–1934 {{ENref|:en:Camilla Collett|3.05.2009}} {{DEFAULTSORT:Collett, Camilla}} [[Kategooria:Norra kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1813]] [[Kategooria:Surnud 1895]] naefhh5r874hyg32uyxc4kym0iv9ysf 0 182353 7256194 7200006 2026-10-20T07:50:56Z ~2026-56288-37 240104 Leiutajateküla pulmapidu 2026 7256194 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=november}} [[Pilt:Tiit Kevad.jpg|pisi|Tiit Kevad]] '''Tiit Kevad''' (sündinud [[15. august]]il [[1973]] [[Pärnu]]s) on eesti trummar. Ta alustas muusikaõpinguid 12-aastaselt akordioniõpingutega [[Pärnu Muusikakool]]is. Aastatel 1991–1995 õppis löökpille [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]. 2024. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsiooni-pedagoogika / džässmuusika erialal. 2026 aastal magistrikraad "Jazz- ja improvisatsiooniline muusika" Eesti Muusika- ja Teatri akadeemia Töötanud 1991–1996 [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestris]], 1990–1996 ka löökpillide õpetajana Pärnu Muusikakoolis ja 1997. aastast [[Tartu I Muusikakool]]is. Tegutseb vabakutselise muusiku ja pedagoogina. Teeb kaasa ansamblites [[Sitimaan]], [[Jääboiler]], Inboiler, [[Tulli Lum]], [[Justament]], [[Liisi Koikson]]. Siiri Sisask, Marko Matvere VLŪ. Esinenud festivalidel Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Lätis, Saksamaal ja USAs. Teinud koostööd ansamblitega [[Jäääär]], [[L'Dorado]], [[Kukerpillid]], Ohver nr 32125, P.M.V, [[Popidiot]], [[Winny Puhh]], [[Kuldne Trio]], [[Pärnu Big Band]], Chaos Trio. Teinud kaasa Endla teatri muusikalides "Teatrilaev" (1992), "Valge Hobuse võõrastemaja" (1993), "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (1995),[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] muusikalides "Vaim" (2000), "Verevennad" (2001), "Inetu" (2002), "Evita" (2002), "Aida" (2003), "Cats" (2005), "Chess" (2006), "Ruja" (2008), "Detektiiv Lotte" (2008), "Queen – Doors of time" (2009), "Ämbliknaise suudlus" (2009), "Evita" (2009), "Thank You for the Music" Tribute to ABBA (2011), "Mary Poppins" (2011),"Kosmonaut Lotte" (2012), "Cabaret" (2012), "Grease" (2013), "Lotte unenäomaailmas" (2015), "Mammamia" (2016), Beauty and the Beast (2018), "Sister Act" 2020, "Kinky boots" (2024), "Leiutajateküla pulmapidu" (2026). Suuremate projektide hulka kuuluvad veel [[Andrew Lloyd Webber]]i gala [[Tallinna Laululava]]l (2006), Broadway gala [[Tartu Laululava]]l (2007), muusikalikontsertide sari "Memory" (aastast 2005), [[Ühtne Eesti suurkogu]] (2010) Saku Suurhallis. Osalenud löökpilli intensiivõppes laagrites: Thomas Lang's Drumming Bootcamp Klosterneuburg Austria (2015), Thomas Lang's 5th Big Drum Bonanza Los Angeles/California (2016), Benny Greb's Mastersession Sound Hammelburg/Germany (2017), 21 Drums (Ash Soan/Mark Guiliana/Robert Sput Searight/Mike Johnston /Richard Spaven)Ireland (2019), Windmill weekends (Ash Soan) Norfolk UK (2022). == Diskograafia == *Sitimaan MC „Naive“ 1991 *Tulli lum „Tulli lum“ 2000 *Justament „Teadjamees“ 2000 *Jääboiler „Nii ongi“ 2001 *Kukerpillid „Pojad on mul õige naksid“ 2002 *Tiit Born „Tähetüdruk“ 2003 *Mait Seger „Sadness and Sun“ 2003 *Jäääär „Oota“ 2003 *Liisi Koikson „Väike järv“ 2005 *Liisi Koikson DVD „Väike järv“ kontsert 2006 *Liisi Koikson „Väikeste asjade võlu“ 2007 *"Eesti improvisatsioonid" saksofon DVD 2007 *"Ruja" rokkooper DVD 2008 *Lastelaulud „Detektiiv Lotte“ 2008 *Jäääär „Pojaga restoranis“ 2009 *Mait Seger „Oo, see on ju Päike“ 2009 *Jäääär „Öö on öö“ 2009 *Liisi Koikson "Ettepoole" 2010 *Sitimaan „Years of Joybeat“ 2010 *Lastelaulud " Kosmonaut Lotte" 2012 *Justament "Karmovõlg" 2012 *Grease "Laulud Vanemuise lavastusest" 2013 *Inboiler "Tere, ma armastan sind" 2013 *Lastelaulud "Lotte unenäomaailmas" 2015 *Justament "Hea" 2016 *Liisi Koikson "Coffee For one" (2017) *Laulud Vanemuise muusikalidest "Memory" (2017) *Inboiler “Ponksist professorid” (2018) *Justament "Aastaring" (2020) https://www.instagram.com/tiitkevad/?hl=en https://www.instagram.com/tiitkevad/?hl=en == Välislingid == * https://www.instagram.com/tiitkevad/?hl=en * http://www.myspace.com/tiitkevad * https://play.spotify.com/album/6OsIj4aCWhMu8eoCPPSJn0 {{JÄRJESTA:Kevad, Tiit}} [[Kategooria:Eesti trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] qd5lmppdczf20uwz7s55bxvg565gv2f 0 187551 7256087 6981683 2026-10-19T22:36:13Z Juppi lantteineen 239848 7256087 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; Rootsi riigitegelase kohta vaata artiklit [[Erik Stenbock]] (1886)}} [[Pilt:Eric Stenbock.jpg|thumb|Eric Stenbock]] '''Erik Magnus Andreas Harry (Stanislaus) [[Stenbock]]''' ([[12. märts]] <small>(29. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1860]] [[Cheltenham]], [[Gloucestershire]] – [[26. aprill]] <small>(14. aprill [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1895]] [[Brighton]], [[Ida-Sussex]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa päritolu]]<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=973 lk. 203]</ref> proosakirjanik, luuletaja ja [[Kolga mõis]]a [[fideikomiss]]ijärgne pärija; [[krahv]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16828 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kolga mõis (Kuusalu khk)]</ref> Eric [[Stenbock]] sündis 1860. aastal [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadliperekonda ja tema esivanemate hulka kuulus Rootsi kuninganna. Peamiselt Inglismaal üles kasvanud, avaldas ta oma esimese luulekogu 1881. aastal Oxfordis õppides. "Armastus, uni ja unenäod" oli pühendatud Charles Bertram Fowlerile, poisile, kellest Stenbock oli vaimustunud ja kes suri 16-aastaselt. Ka Stenbock ise põdes suure osa oma lühikesest elust, rikkudes tervist veelgi alkoholi ja oopiumiga.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Conway |eesnimi=James J. |kuupäev=2010-04-26 |pealkiri=“Scholar, connoisseur, drunkard, poet, pervert…” |url=https://strangeflowers.wordpress.com/2010/04/26/scholar-connoisseur-drunkard-poet-pervert/ |vaadatud=2023-05-02 |väljaanne=Strange Flowers |keel=en}}</ref> 1885. aastal külastas Stenbock oma valdusi Eestis ja jättis tõenäoliselt kohalikele oma rohelise ülikonna ja oranži siidisärgiga kustumatu mulje. Stenbock asus Kolgasse rajama kasvuhoonet ja ''menagerie''<nowiki/>'d, kus olid punased seinad, troopilised taimed ja vabapidamisel kilpkonnad, ahvid, papagoid, tuvid, sisalikud ja salamandrid. Krahvi magamistoas asus voodi kohal [[pentagramm]]. Ta suitsetas [[oopium]]i ja mängis hilisõhtuni klaverit ning ilmus hommikusöögilauda hommikumantlis, madu ümber kaela keeratud. Isegi need veidrused ei heidutada kohalikke mõisnikke, kes lootsid, et nende abiellumisealised tütred võiksid Stenbockile silma jääda. Õhtusöökidele ilmus krahv koos lemmikahviga.<ref name=":0" /> Peagi jõudis Stenbock arusaamisele, et elus leidub enamat kui Balti sinivereliste ärritamine, ja naasis 1887. aastal [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]]sse. Nii tema elu kui ka looming tabas suurepäraselt tollal tõusuteel olnud [[Dekadents|dekadent]]liku liikumise meeleolu ning ta avaldas mitmetele oma kaasaegsetele tugevat mõju. [[Arthur Symons]] näiteks nimetas teda "veidraks, fantastiliseks, palavikuliseks, [[Ekstsentrilisus|ekstsentrili]]seks, [[Ekstravagantsus|ekstravagant]]seks, haiglaslikuks ja [[Perverssus|pervers]]seks." Stenbocki elu ajal ilmus temalt kolm [[luulekogu]] ja üks [[Lühijutt|lühijutt]]ude kogumik. John Adlardi kirjutas oma raamatus "Stenbock, [[William Butler Yeats|Yeats]] ja 90ndad" Stenbocki kohta napisõnaliselt: "Ta oli haige mees, pervert, ja tema elu oli lühike." <ref name=":0" /> Stenbocki vanaisa oli pärandanud talle rahasumma, mille ta pidi endale saama mitte "siis", vaid "kui" ta saab 21-aastaseks. Luuletaja kehva tervise tõttu tunnetas ta oma surelikkust teravamalt kui enamik teisi. 1893. aastal avaldas Stenbock leinakogumiku "Surma vari" ja väitis, et tal on elada veel viis nädalat. Stenbock toitus ainult leivast ja piimast ning tema alkoholism tõi kaasa hirmuäratavaid deliiriume. Reisides erinevatele tervisevetele võttis ta endaga kõikjale kaasa koera, ahvi ja elusuuruses nuku, keda nimetas ''le petit comte''<nowiki/>'iks, ja nõudis, et nukku koheldaks kui tema poega.<ref name=":0" /> Kirjanik [[Ernest Rhys]] on meenutanud, kuidas Stenbock võttis külalisi vastu, õlal kärnkonn Fatima. Tema toas toas olid [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja [[Percy Shelley|Shelley]] büstid, mille vahel põles punane lamp. Seda ekstsentrilist pühapaika külastas isegi [[Oscar Wilde]], kes süütas võõrustaja hirmuks lambist oma sigareti. 26. aprillil 1895, samal päeval, mis sai saatuslikuks ka Oscar Wilde'ile – nimelt algas sel päeval kohtuprotsess, mille tulemusena mõisteti kirjanik sunnitööle, mis omakorda kiirendas tema surma –, lõi Stenbock kodus lahvatanud tüli käigus ära pea ning suri vaid 35-aastaselt.<ref name=":0" /> Ta on maetud Brightonis Extra-Mural Cemetery kalmistule.<ref>[http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=12293800 findagrave.com: Eric Stenbock]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.brightonourstory.co.uk/stenbock.htm |pealkiri=Brighton Ourstory: Our Grave Concern for Count Eric Stenbock |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2010-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100715074507/http://www.brightonourstory.co.uk/stenbock.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Üle-eestilise kooliteatrite [[Põhjafestival|Põhjafestivali]] raames antakse välja [[Eric Stenbocki nimeline preemia|temanimelist auhinda]], milleks [[2007]]. aastal oli [[Jüri Mildeberg]]i joonistus "Kolga teatrimaja". ==Perekond== Tema vanemad olid [[Narva]]s sündinud [[Ulricehamn|Bogesundi]] krahv, [[Västergötland]]i [[Torpa]] vabahärra ja [[Tirool]]is [[Merano]] lähedal asunud Rottensteini lossi (''Schloß Rottenstein; Castel Rottenstein'') omanik [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich Stenbock]] (1834–1861) ja Lucy Frerichs (1839–1896), kes oli [[Bremen]]ist pärit [[Manchester]]i puuvillatööstur Johan Frerichsi tütar.<ref name="frerichs">{{Netiviide |pealkiri=genealogy.links.org: Lucy Sophia Frerichs 1839–1896 |url=http://genealogy.links.org/links-cgi/readged?%2Fhome%2Fben%2Fcamilla-genealogy%2Fcurrent+c-frerichs503+2-5-0-1-0 |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305024430/http://genealogy.links.org/links-cgi/readged?%2Fhome%2Fben%2Fcamilla-genealogy%2Fcurrent+c-frerichs503+2-5-0-1-0 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema 1861 lesestunud ema abiellus 1864 [[Francis Mowatt]]iga (1837–1919), kes oli 1894–1903 alaline riigikassa sekretär.<ref>[http://www.gac.culture.gov.uk/search/Object.asp?object_key=17013 Charles Wellington Furse õlimaal: Sir Francis Mowatt (1857-1919) Permanent Secretary of the Treasury 1894-1903]</ref> Tema vanaisa krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus Stenbock]] (1804–1885) oli [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu]] ja [[Loo mõis|Loo]] mõisa omanik, vanavanaisa krahv [[Johann Diedrich Stenbock]] (1781–1822) päris 1800 oma vanaisalt, [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] maanõunikult krahv [[Karl Magnus Stenbock]]ilt (1725–1798) ([[Magnus Stenbock]]i (1664–1717) pojapoeg), [[Haabneeme mõis|Haabneeme]], [[Viimsi mõis|Viimsi]], [[Lubja mõis|Lubja]] ja [[Vohnja mõis|Vohnja]] [[mõis]]a, kuid müüs Haabneeme, Viimsi ja Lubja mõisa samal aastal kindralmajor vürst [[Vassili Gortšakov|Vassili Gortšakovile]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16744 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Haabneeme mõis (Jõelähtme khk)]</ref> Tema kaugemate esivanemate hulka kuulusid Rootsi kuninga [[Johan III]] vallastütar [[Sofia Gyllenhielm]] ja [[Pontus De la Gardie]], ning nende poeg [[Jakob De la Gardie]] (1583–1652), kelle tütar abiellus Eric Stenbocki esivanema [[Ulricehamn|Bogesundi]] krahvi [[Gustaf Otto Stenbock]]iga. ===Sugupuu=== <ref>{{Netiviide |url=http://www.royalblood.co.uk/D1396/I1396857.html |pealkiri=royalblood.co.uk: Eric Magnus Andreas Stenbock |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2016-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160309062804/http://www.royalblood.co.uk/D1396/I1396857.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="frerichs"></ref> {{Sugupuu |nimi=Krahv Eric Stenbock |isa= Krahv [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich Stenbock]] (1834–1861) |isaisa= Krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus Stenbock]] (1804–1885) |isaisaisa=Krahv [[Johann Dietrich Stenbock|Diedrich (Johan Didrik) Stenbock]] (1781–1822) |isaisaema=Karoline Barbara Gertrude von [[Ramm]] (1781–1857) </br>([[Karl Adolf von Ramm]]i tütar [[Padise mõis|Padise]]lt)<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=936 lk. 166]</ref> |isaema= Theophile [[Stuart]] </br>(1817–1885) |isaemaisa= Parun [[Friedrich Stuart]] (1761–1841; [[:en:Friedrich von Stuart|en]])</br> ([[Liepāja|Libau]] sadama tolliinspektor, [[Diždama|Groß-Dahmen]] pandihärra) |isaemaema= [[Henriette Kant]] (1783–1850) ([[Vecsaule|Alt-Rahden]], [[Kuramaa]]) </br>([[Immanuel Kant]]i vennatütar) |ema= Lucy Sophia Frerichs </br>(1839–1896) |emaisa= [[John Andrew Frerichs|Johann Andreas Frerichs]] </br>(1799–1868) |emaisaisa= Peter Frerichs (u 1765 – u 1812) |emaisaema= Anna Rebekka Weber (u 1776 – 1853) |emaema= Lucy Jennings Barnes </br>(1806–1850) |emaemaisa= John Samuel Barnes (1774–1847) |emaemaema= Sophia Elizabeth Dunsterville (1777–1849) }} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Ave Randviir]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C5068C0BF9EFF8FFC2256F54002974A9 Eric Stenbock - dekadentlik õuduskirjanik ja Eesti mõisnik], [[Eesti Ekspress]] 22. november 2004 *[http://www.helixes.org/livsbok/pages/writings/stenbock.html "...And the darkness grew intolerable.” Ett liv av melankoli: Greve Eric Stanislaus Stenbock] ([[rootsi keel]]es) *[http://www.mmhistory.org.uk/cce/Jo/biography.htm Eric Stenbocki elulugu] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Stenbock, Eric}} [[Kategooria:Stenbockid|Eric]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Kolga mõisnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1895]] auivm6ho7p15azveihe02ndkm4cpd0m 7256088 7256087 2026-10-19T22:36:59Z Juppi lantteineen 239848 7256088 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; Rootsi riigitegelase kohta vaata artiklit [[Erik Stenbock]]}} [[Pilt:Eric Stenbock.jpg|thumb|Eric Stenbock (1886)]] '''Erik Magnus Andreas Harry (Stanislaus) [[Stenbock]]''' ([[12. märts]] <small>(29. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1860]] [[Cheltenham]], [[Gloucestershire]] – [[26. aprill]] <small>(14. aprill [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1895]] [[Brighton]], [[Ida-Sussex]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa päritolu]]<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=973 lk. 203]</ref> proosakirjanik, luuletaja ja [[Kolga mõis]]a [[fideikomiss]]ijärgne pärija; [[krahv]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16828 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Kolga mõis (Kuusalu khk)]</ref> Eric [[Stenbock]] sündis 1860. aastal [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadliperekonda ja tema esivanemate hulka kuulus Rootsi kuninganna. Peamiselt Inglismaal üles kasvanud, avaldas ta oma esimese luulekogu 1881. aastal Oxfordis õppides. "Armastus, uni ja unenäod" oli pühendatud Charles Bertram Fowlerile, poisile, kellest Stenbock oli vaimustunud ja kes suri 16-aastaselt. Ka Stenbock ise põdes suure osa oma lühikesest elust, rikkudes tervist veelgi alkoholi ja oopiumiga.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Conway |eesnimi=James J. |kuupäev=2010-04-26 |pealkiri=“Scholar, connoisseur, drunkard, poet, pervert…” |url=https://strangeflowers.wordpress.com/2010/04/26/scholar-connoisseur-drunkard-poet-pervert/ |vaadatud=2023-05-02 |väljaanne=Strange Flowers |keel=en}}</ref> 1885. aastal külastas Stenbock oma valdusi Eestis ja jättis tõenäoliselt kohalikele oma rohelise ülikonna ja oranži siidisärgiga kustumatu mulje. Stenbock asus Kolgasse rajama kasvuhoonet ja ''menagerie''<nowiki/>'d, kus olid punased seinad, troopilised taimed ja vabapidamisel kilpkonnad, ahvid, papagoid, tuvid, sisalikud ja salamandrid. Krahvi magamistoas asus voodi kohal [[pentagramm]]. Ta suitsetas [[oopium]]i ja mängis hilisõhtuni klaverit ning ilmus hommikusöögilauda hommikumantlis, madu ümber kaela keeratud. Isegi need veidrused ei heidutada kohalikke mõisnikke, kes lootsid, et nende abiellumisealised tütred võiksid Stenbockile silma jääda. Õhtusöökidele ilmus krahv koos lemmikahviga.<ref name=":0" /> Peagi jõudis Stenbock arusaamisele, et elus leidub enamat kui Balti sinivereliste ärritamine, ja naasis 1887. aastal [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]]sse. Nii tema elu kui ka looming tabas suurepäraselt tollal tõusuteel olnud [[Dekadents|dekadent]]liku liikumise meeleolu ning ta avaldas mitmetele oma kaasaegsetele tugevat mõju. [[Arthur Symons]] näiteks nimetas teda "veidraks, fantastiliseks, palavikuliseks, [[Ekstsentrilisus|ekstsentrili]]seks, [[Ekstravagantsus|ekstravagant]]seks, haiglaslikuks ja [[Perverssus|pervers]]seks." Stenbocki elu ajal ilmus temalt kolm [[luulekogu]] ja üks [[Lühijutt|lühijutt]]ude kogumik. John Adlardi kirjutas oma raamatus "Stenbock, [[William Butler Yeats|Yeats]] ja 90ndad" Stenbocki kohta napisõnaliselt: "Ta oli haige mees, pervert, ja tema elu oli lühike." <ref name=":0" /> Stenbocki vanaisa oli pärandanud talle rahasumma, mille ta pidi endale saama mitte "siis", vaid "kui" ta saab 21-aastaseks. Luuletaja kehva tervise tõttu tunnetas ta oma surelikkust teravamalt kui enamik teisi. 1893. aastal avaldas Stenbock leinakogumiku "Surma vari" ja väitis, et tal on elada veel viis nädalat. Stenbock toitus ainult leivast ja piimast ning tema alkoholism tõi kaasa hirmuäratavaid deliiriume. Reisides erinevatele tervisevetele võttis ta endaga kõikjale kaasa koera, ahvi ja elusuuruses nuku, keda nimetas ''le petit comte''<nowiki/>'iks, ja nõudis, et nukku koheldaks kui tema poega.<ref name=":0" /> Kirjanik [[Ernest Rhys]] on meenutanud, kuidas Stenbock võttis külalisi vastu, õlal kärnkonn Fatima. Tema toas toas olid [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja [[Percy Shelley|Shelley]] büstid, mille vahel põles punane lamp. Seda ekstsentrilist pühapaika külastas isegi [[Oscar Wilde]], kes süütas võõrustaja hirmuks lambist oma sigareti. 26. aprillil 1895, samal päeval, mis sai saatuslikuks ka Oscar Wilde'ile – nimelt algas sel päeval kohtuprotsess, mille tulemusena mõisteti kirjanik sunnitööle, mis omakorda kiirendas tema surma –, lõi Stenbock kodus lahvatanud tüli käigus ära pea ning suri vaid 35-aastaselt.<ref name=":0" /> Ta on maetud Brightonis Extra-Mural Cemetery kalmistule.<ref>[http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=12293800 findagrave.com: Eric Stenbock]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.brightonourstory.co.uk/stenbock.htm |pealkiri=Brighton Ourstory: Our Grave Concern for Count Eric Stenbock |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2010-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100715074507/http://www.brightonourstory.co.uk/stenbock.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Üle-eestilise kooliteatrite [[Põhjafestival|Põhjafestivali]] raames antakse välja [[Eric Stenbocki nimeline preemia|temanimelist auhinda]], milleks [[2007]]. aastal oli [[Jüri Mildeberg]]i joonistus "Kolga teatrimaja". ==Perekond== Tema vanemad olid [[Narva]]s sündinud [[Ulricehamn|Bogesundi]] krahv, [[Västergötland]]i [[Torpa]] vabahärra ja [[Tirool]]is [[Merano]] lähedal asunud Rottensteini lossi (''Schloß Rottenstein; Castel Rottenstein'') omanik [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich Stenbock]] (1834–1861) ja Lucy Frerichs (1839–1896), kes oli [[Bremen]]ist pärit [[Manchester]]i puuvillatööstur Johan Frerichsi tütar.<ref name="frerichs">{{Netiviide |pealkiri=genealogy.links.org: Lucy Sophia Frerichs 1839–1896 |url=http://genealogy.links.org/links-cgi/readged?%2Fhome%2Fben%2Fcamilla-genealogy%2Fcurrent+c-frerichs503+2-5-0-1-0 |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305024430/http://genealogy.links.org/links-cgi/readged?%2Fhome%2Fben%2Fcamilla-genealogy%2Fcurrent+c-frerichs503+2-5-0-1-0 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema 1861 lesestunud ema abiellus 1864 [[Francis Mowatt]]iga (1837–1919), kes oli 1894–1903 alaline riigikassa sekretär.<ref>[http://www.gac.culture.gov.uk/search/Object.asp?object_key=17013 Charles Wellington Furse õlimaal: Sir Francis Mowatt (1857-1919) Permanent Secretary of the Treasury 1894-1903]</ref> Tema vanaisa krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus Stenbock]] (1804–1885) oli [[Kolga mõis|Kolga]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu]] ja [[Loo mõis|Loo]] mõisa omanik, vanavanaisa krahv [[Johann Diedrich Stenbock]] (1781–1822) päris 1800 oma vanaisalt, [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] maanõunikult krahv [[Karl Magnus Stenbock]]ilt (1725–1798) ([[Magnus Stenbock]]i (1664–1717) pojapoeg), [[Haabneeme mõis|Haabneeme]], [[Viimsi mõis|Viimsi]], [[Lubja mõis|Lubja]] ja [[Vohnja mõis|Vohnja]] [[mõis]]a, kuid müüs Haabneeme, Viimsi ja Lubja mõisa samal aastal kindralmajor vürst [[Vassili Gortšakov|Vassili Gortšakovile]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16744 Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Haabneeme mõis (Jõelähtme khk)]</ref> Tema kaugemate esivanemate hulka kuulusid Rootsi kuninga [[Johan III]] vallastütar [[Sofia Gyllenhielm]] ja [[Pontus De la Gardie]], ning nende poeg [[Jakob De la Gardie]] (1583–1652), kelle tütar abiellus Eric Stenbocki esivanema [[Ulricehamn|Bogesundi]] krahvi [[Gustaf Otto Stenbock]]iga. ===Sugupuu=== <ref>{{Netiviide |url=http://www.royalblood.co.uk/D1396/I1396857.html |pealkiri=royalblood.co.uk: Eric Magnus Andreas Stenbock |vaadatud=2009-10-12 |arhiivimisaeg=2016-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160309062804/http://www.royalblood.co.uk/D1396/I1396857.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="frerichs"></ref> {{Sugupuu |nimi=Krahv Eric Stenbock |isa= Krahv [[Erik Friedrich Diedrich Magnus Stenbock|Erich Stenbock]] (1834–1861) |isaisa= Krahv [[Karl Magnus Reinhold Stenbock|Magnus Stenbock]] (1804–1885) |isaisaisa=Krahv [[Johann Dietrich Stenbock|Diedrich (Johan Didrik) Stenbock]] (1781–1822) |isaisaema=Karoline Barbara Gertrude von [[Ramm]] (1781–1857) </br>([[Karl Adolf von Ramm]]i tütar [[Padise mõis|Padise]]lt)<ref>Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Estland, Teil 2.2, Görlitz 1930, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=936 lk. 166]</ref> |isaema= Theophile [[Stuart]] </br>(1817–1885) |isaemaisa= Parun [[Friedrich Stuart]] (1761–1841; [[:en:Friedrich von Stuart|en]])</br> ([[Liepāja|Libau]] sadama tolliinspektor, [[Diždama|Groß-Dahmen]] pandihärra) |isaemaema= [[Henriette Kant]] (1783–1850) ([[Vecsaule|Alt-Rahden]], [[Kuramaa]]) </br>([[Immanuel Kant]]i vennatütar) |ema= Lucy Sophia Frerichs </br>(1839–1896) |emaisa= [[John Andrew Frerichs|Johann Andreas Frerichs]] </br>(1799–1868) |emaisaisa= Peter Frerichs (u 1765 – u 1812) |emaisaema= Anna Rebekka Weber (u 1776 – 1853) |emaema= Lucy Jennings Barnes </br>(1806–1850) |emaemaisa= John Samuel Barnes (1774–1847) |emaemaema= Sophia Elizabeth Dunsterville (1777–1849) }} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[[Ave Randviir]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C5068C0BF9EFF8FFC2256F54002974A9 Eric Stenbock - dekadentlik õuduskirjanik ja Eesti mõisnik], [[Eesti Ekspress]] 22. november 2004 *[http://www.helixes.org/livsbok/pages/writings/stenbock.html "...And the darkness grew intolerable.” Ett liv av melankoli: Greve Eric Stanislaus Stenbock] ([[rootsi keel]]es) *[http://www.mmhistory.org.uk/cce/Jo/biography.htm Eric Stenbocki elulugu] (inglise keeles) {{JÄRJESTA:Stenbock, Eric}} [[Kategooria:Stenbockid|Eric]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Eestimaa aadlikud]] [[Kategooria:Kolga mõisnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1860]] [[Kategooria:Surnud 1895]] olpw6ty72usfiwxnhw0rcxgm9giak2c 0 191462 7255951 7255408 2026-10-19T18:25:37Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6509267 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Pilt:Pixar logo.svg|pisi]] [[Pilt:Pixar animation studios1.png|pisi|Pixari peakorter Emeryville'is]] '''Pixar''' (''Pixar Animation Studios'') on [[arvutianimatsioon]]iga tegelev Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis asutati 3. veebruaril 1986. Pixar on tuntud peamiselt oma [[animafilm]]ide ja [[lühianimatsioon]]ide poolest. Ettevõtte peakorter asub [[Emeryville]]'is [[California|California osariigi]]s. 2006. aastal ostis Pixari [[Walt Disney Company]]. [[Filmistuudio]] on võitnud 22 [[Oscar]]it, 2 [[Kuldgloobus]]t ja 6 [[Grammy]]t.<ref name="3qDt4" /> ==Ajalugu== [[Pilt:VES Awards 89 cropped.jpg|pisi|[[Ed Catmull]]]] 1970. aastatel hakkasid [[Ed Catmull]]i juhtimisel koos käima [[New York Institute of Technology|New Yorgi Tehnoloogiainstituudi]] (NYIT) üliõpilastest arvutigraafikahuvilised. 1979. aastal tegi [[George Lucas]] ettepaneku tuua [[Ed Catmull]] koos kaaslastega [[Lucasfilm]]i alla, millega nõustuti. Seal olles loodi palju innovaatilisi graafikaprogramme ja tehnilisi lahendusi, sealhulgas ka arvuti Pixar.<ref name="history" /> [[George Lucas]]el tekkis aga pärast lahutust [[1986]]. aastal rahaliselt raske olukord ning ta otsustas [[Lucasfilm]]i arvutigraafika osakonna maha müüa. <ref name="oIaRh" /> Selle ostis ära [[Steve Jobs]] 10 miljoni dollari eest ja moodustas osakonnast iseseisva ettevõtte, mis sai nimeks Pixar. [[Pilt:Pixar Computer - computer history museum 2013-04-11 23-46.jpg|pisi| ''Pixar Image Computer'' ]] Algselt oli Pixar arvutiriistvara tootev firma, mille põhitoode oli [[Pixar Image Computer]], mida müüdi peamiselt valitsusasutustele ja haiglatele. <ref name="pGvSY" /> Pixarit kasutati sel ajal kõrgtehnoloogiliste [[graafika]]- ja [[animatsioon]]ilõikude jaoks [[Lucasfilm]]i projektides. Erinevalt teistest arvutitest lõi Pixari tarkvara suure [[Lahutusvõime|eraldusvõimega]] [[Kolmemõõtmeline arvutigraafika|kolmemõõtmelisi]] värvikujutisi peaaegu kõigest, alates hoonetest ja autodest kuni keeristormide ja tulnukateni. Pixar oli ka suuteline aitama meditsiinitöötajatel tuvastada haigusi [[röntgen]]i kolmemõõtmelise esitluse abil. Samuti suutis arvuti esitada uusi satelliidipilte ilmaennustajatele ja seda kõike umbes 200 korda kiiremini kui eelmised arvutid.<ref name="history" /> Mitu aastat olid animatsiooniks vajaminevate arvutite hinnad väga kõrged. Algselt maksis Pixari arvuti 135 000 dollarit ja sellele tuli veel lisaks osta 35 000 dollarit maksev terminal [[Sun Microsystems]]ilt või [[Silicon Graphics]]ilt. Arvuti oli tublisti oma ajast ees ja seda ei müüdud palju.<ref name="N2k1w" /> Pixari meeskond tuli aga välja mitme uudse tarkvaraga, mida kasutati erinevate toodete loomisel.<ref name="2021_07_29_Movies_Insider_YouTube">29. juuli 2021, Movies Insider, [https://www.youtube.com/watch?v=n1xAYik1g-w& How Pixar Changed 3D Animation With Every Movie (Part 1, 'Toy Story' to 'Cars 2')], youtube.com</ref><ref name="2021_08_05_Movies_Insider_YouTube">05. august 2021, Movies Insider, [https://www.youtube.com/watch?v=K_BNaUmVulo& How Every Single Pixar Movie Advanced 3D Animation (Part Two: 'Brave' To 'Luca')], youtube.com</ref> [[RenderMan]] on arvutigraafika programm, mis võimaldab arvutikunstnikel lisada värve ja luua tekstuure ekraanil olevatele [[3D objekt|3D-objekt]]idele. Sellega on võimalik luua tegelikkusele nii sarnaseid pilte, et neid on fotodest peaaegu võimatu eristada. RenderManile taotleti ja ka saadi [[patent]]. RenderMani loomine tasus end ära, kui "Tin Toy" võitis [[Oscar]]i parima lühianimatsiooni eest 1988. aastal. Pärast seda on programmi kasutatud kogu Pixari loomingus ning samuti kasutavad seda paljud teised filmistuudiod [[eriefektid]]e loomisel. 1992. aastal võitis Pixari ja Disney ühisprojekt CAPS (''computer animated production system'') Pixarile teise [[Oscar]]i. 1993. aastal võitis RenderMan stuudiole kolmanda [[Oscar]]i. Hoolimata sellest ei saanud Pixar kasumit. Pärast "[[Lelulugu|Leluloo]]" esilinastust 1995. aastal teatas Pixar oma esimesest kasumist ja sellest ajast peale hakkas Pixari edu ülesmäge minema. 1998. aastal esilinastus "[[Putukalugu]]", millest sai veel suurem hitt kui "Lelulugu" ja mis tõi üle maailma sisse rohkem kui 360 miljonit dollarit.{{lisa viide}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Bicubic Patches.png|pisi|Objekti arvutimudel]] *1979 – [[George Lucas]] tõi [[Ed Catmull]]i ja partnerid [[Lucasfilm]]i. *1986 – [[George Lucas]] loobus arvutigraafika üksusest, mille ostab [[Steve Jobs]] (sünnib Pixar); esimene [[Oscar]]ikandidaat "Luxo Jr" *1988 – stuudio sai esimese [[Oscar]]i "Tin Toy" eest. *1992 – CAPS (''computer animated production system'') võitis Pixarile ja Disneyle [[Oscar]]i. *1993 – Pixar teenis kolmanda [[Oscar]]i RenderMani eest. *1995 – "[[Lelulugu]]" tuli avalikkuse ette ja vallutas kinokassad; neljas [[Oscar]] digitaalse skaneerimise tehnoloogia eest. *1998 – "[[Putukalugu]]" esilinastus kinodes; ettevõte võitis veel kaks [[Oscar]]it Marioneti 3D-animatsioonisüsteemi ja lühianimatsiooni "Geri's Game" eest. *1999 – "[[Lelulugu 2]]" esilinastus ja purustas kassarekordid; Pixar võitis üheksanda [[Oscar]]i tehniliste saavutuste eest. *2000 – firma kolis uude peakontorisse Emeryville'i California osariigis. "[[Lelulugu 2]]" võitis [[Kuldgloobus]]e. *2001 – esilinastus "[[Kollide Kompanii]]". [[Ed Catmull]] sai Pixari presidendiks. Pixari töötajate arv oli üle 600. *2003 – esilinastus "[[Kalapoeg Nemo]]". *2004 – esilinastus "[[Imelised]]". "[[Kalapoeg Nemo]]" võitis [[Oscar]]i. *2006 – [[The Walt Disney Company|Walt Disney Co.]] ostis Pixari. Esilinastus "[[Autod (joonisfilm)|Autod]]". *2007 – esilinastus "[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]". *2008 – esilinastus "[[WALL-E]]". *2009 – esilinastus esimene Pixari 3D-animatsioon "[[Üles]]". *[[6. september|6. septembril]] 2009 anti [[Veneetsia filmifestival]]il filmistuudio režissööridele elutöö eest [[Kuldlõvi]] auhind. Auhinna andis üle [[Lucasfilm]]i asutaja [[George Lucas]]. [[Pilt:- ITALY - Pixar exhibition at the PAC in Milan 26.JPG|pisi| Pixar ]] ==Lühianimatsioonid== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Nimi |- | 1984 || ''The Adventures of André and Wally B.'' |- | 1986 || ''Luxo Jr.'' |- | 1987 || ''Red's Dream'' |- | 1988 || ''Tin Toy'' |- | 1989 || ''Knick Knack'' |- | 1997 || ''Geri's Game'' |- | 2000 || ''For the Birds'' |- | 2002 || ''Mike's New Car'' |- | 2003 || ''Boundin''' |- | 2005 || ''Jack-Jack Attack ; One Man Band'' |- | 2006 || ''Mater and the Ghostlight ; Lifted'' |- | 2008 || ''Presto ; BURN-E'' |- | 2007 || ''Your Friend the Rat'' |- | 2009 || ''Partly Cloudy ; Dug's Special Mission'' |} <ref name="jrVp0" /> ==Animafilmid== *"[[Lelulugu]]" (''Toy Story'') – 1995 *"[[Putukalugu]]" (''A Bug's Life'') – 1998 *"[[Lelulugu 2]]" (''Toy Story 2'') – 1999 *"[[Kollide Kompanii]]" (''Monsters, Inc.'') – 2001 *"[[Kalapoeg Nemo]]" (''Finding Nemo'') – 2003 *"[[Imelised]]" (''The Incredibles'') – 2004 *"[[Autod (joonisfilm)|Autod]]" (''Cars'') – 2006 *"[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]" – 2007 *"[[WALL-E]]" – 2008 *"[[Üles]]" (''UP'') – 2009 *"[[Lelulugu 3]]" (''Toy Story 3'') – 2010 *"[[Autod 2]]" (''Cars 2'') – 2011 *"[[Vaprake]]" (''Brave'') – 2012 *"[[Lennukid (film)|Lennukid]]" (''Planes'') – 2013 *"[[Kollide ülikool]]" (''Monsters University'') – 2013 *"[[Kalapoeg Dory]]" (''Finding Dory'') – 2016 *"[[Imelised 2]]" (''The Incredibles 2'') –2018 *"[[Autod 3]]" (''Cars 3'') –2017 *[[Lelulugu 4]] <ref name="zrt8o" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="history">{{netiviide | URL = http://www.fundinguniverse.com/company-histories/Pixar-Animation-Studios-Company-History.html | Pealkiri = Pixar Animation Studios | Aeg = 15.11.2009}}</ref> <ref name="3qDt4">{{netiviide | URL = http://www.pixar.com/companyinfo/press_box/awards.htm | Pealkiri = Awards | Autor = Pixar | Aeg = 15.11.2009 | vaadatud = 17.11.2009 | arhiivimisaeg = 27.09.2011 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110927043045/http://www.pixar.com/companyinfo/press_box/awards.htm | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="oIaRh">{{netiviide | URL = http://www.applematters.com/article/how_to_turn_10_million_into_7_billion_a_brief_history_of_pixar/ | Pealkiri = How To Turn 10 Million Into 7 Billion: A Brief History Of Pixar | Autor = Chris Seibold | Väljaanne = 23.01.2006 | Aeg = 15.11.2009}}</ref> <ref name="pGvSY">{{netiviide | URL = http://lowendmac.com/orchard/06/pixar-story-lucas-disney.html | Pealkiri = The Pixar Story: Dick Shoup, Alex Schure, George Lucas, Steve Jobs, and Disney | Autor = Tom Hormby | Väljaanne = 2006.01.23, revised 2007.01.22 | Aeg = 15.11.2009 | vaadatud = 17.11.2009 | arhiivimisaeg = 14.08.2013 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130814014138/http://lowendmac.com/orchard/06/pixar-story-lucas-disney.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="N2k1w">{{netiviide | URL = http://www.absoluteastronomy.com/topics/Pixar_Image_Computer#encyclopedia | Pealkiri = Pixar Image Computer | Aeg = 15.11.2009}}</ref> <ref name="jrVp0">{{netiviide | URL = http://www.listal.com/list/pixar-short-films | Pealkiri = Pixar Short Films | Väljaanne = 28.01.2008 | Aeg = 15.11.2009 | vaadatud = 17.11.2009 | arhiivimisaeg = 6.10.2009 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20091006082351/http://www.listal.com/list/pixar-short-films | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="zrt8o">{{netiviide | URL = http://movies.yahoo.com/feature/need-to-know-pixar-history.html | Pealkiri = A Brief History of Pixar Studios | Autor = Matt McDaniel | Väljaanne = 6.03.2009| Aeg = 15.11.2009}}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.pixar.com/index.html Pixari ametlik koduleht] {{Elutöö Kuldlõvi}} {{Coordinate |NS=37.83205556 |EW=-122.28261111 |type=landmark |region=US-CA}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmistuudiod]] [[Kategooria:Animatsioonistuudiod]] d529vudw7iesgnlbik83q0kw73xawnk 0 192450 7256133 7253505 2026-10-20T06:04:12Z Velirand 67997 7256133 wikitext text/x-wiki '''Eero Endjärv''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]]. Põhihariduse on Eero Endjärv omandanud aastatel 1980–1988 [[Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkoolis]] ja keskhariduse aastatel 1988–1991 [[Tallinna 43. Keskkool|Tallinna 43. Keskkoolis]]. Aastatel 1991–1995 õppis Eero Endjärv [[Tallinna Tehnikaülikool]]is [[ehitus]]e erialal (jäi lõpetamata). Kõrghariduse [[arhitektuur]]i erialal omandas ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel 1995–2001. Aastatel 1994–1995 töötas Eero Endjärv Usesoft ASis [[AutoCAD]] koolitajana. 1995–2001 töötas ta disainerina Hotel Olümpia/Reval Hotels juures ning Guvatrak ASis. Alates 2001. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Agabus, Endjärv & Truverk OÜ. Eero Endjärve tuntumad tööd on elamu [[Otepää]]l, [[Tallinna Ülikool]]i uus hoone, [[Viimsi Kool]] ja [[Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu]]. Eero Endjärv oli aastatel 2006–2026 [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]]. ==Töid== *Eramu [[Otepää]]l, [[2004]] (kaasautorid [[Mattias Agabus]] ja [[Illimar Truverk]]) *Eramu [[Sõrve]]s, 2005 *Weizenbergi 14 kortermaja rekonstruktsioon, 2002 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *Kreutzwaldi 10 kortermaja rekonstruktsioon, 2003 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *[[Sompa tee]] 29/31 kortermaja, 2003 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *[[Viimsi Kool]], 2006 (kaasautorid Mattias Agabus, Illimar Truverk, [[Priit Pent]] ja [[Raul Järg]]) *[[Tallinna Ülikool]]i uus hoone, 2006 (kaasautorid Mattias Agabus, Illimar Truverk, Priit Pent ja Raul Järg) *Tammeõue kortermajad, 2007 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) *Taludevahe kortermajad, 2007 *[[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu]], 2009 (kaasautorid Mattias Agabus ja Illimar Truverk) ==Võistlustöid== *2003 – Tallinna Pedagoogikaülikooli arhitektuuriline ideekonkurss; 1. preemia *2006 – Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu; 1. preemia == Tunnustus == * 2010 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Priit Pent|Priit Penti]], [[Illimar Truverk|Illimar Truverki]], [[Mattias Agabus|Mattias Agabuse]], [[Kristi Lents|Kristi Lentsi]] ja [[Hannelore Kääramees|Hannelore Kääramehega]]; [[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu]] hoone projekteerimine ja sisekujundus) * 2013 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Hannelore Kääramees|Hannelore Kääramehega]]; Passion House moodulmaja - kvaliteetse disaini ja perspektiivika arendustegevuse oskusliku sidumise eest) ==Allikad== #[http://www.aet-arhitektid.ee Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ] #[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&architect_id=799 Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Eero Endjärv] #Urmas Oja: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&id=157 "Kortervilla. Elamu Kreutzwaldi tn. 10 Tallinnas"] MAJA, 2-2005 #Illimar Truverk, Raul Järg, Priit Pent: [http://www.solness.ee/maja/?mid=117&id=107 "Päikeseratas - Viimsi uus keskkool"] MAJA, 3-2003 #Tiina Kolk: [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3361/new_eri_artiklid_336108 "Stiilne valge villa Otepää kaunil maastikul"] Eesti Ekspress, 2. oktoober 2006 {{JÄRJESTA:Endjärv, Eero}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] e24s2wm72frmlwzzu7x6my625mehbuf 0 201885 7255860 6039539 2026-10-19T13:56:18Z Kuuskinen 33651 7255860 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Visingsö | pilt = Visingsborg 2026 - bild 3.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Vättern]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 25 | kõrgus = 31 m | kõrgeim koht = | rahvaarv = 672 | rahvaarvu seis = 2024 | asendikaart = Rootsi | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Lake Vättern.png|pisi|Vätterni kaart]] '''Visingsö''' on [[saar]] [[Rootsi]]s [[Vättern]]i järves. Visingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km².<ref>[http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx scb.se]</ref> Saar asub järve lõunaosas, 30 km [[Jönköping]]ist põhja pool ja 6 km [[Gränna]]st lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt [[Jönköpingi vald]]a. Visingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks [[Näsi linnus]] ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa. Visingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju. [[12. sajand|12.]] ja [[13. sajand]]il oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: [[Karl Sverkersson]], [[Erik Knutsson]], [[Johan Sverkersson]] ja [[Magnus Aidalukk]]. [[17. sajand]]il rajati Visingsö idakaldale [[Visingborgi loss]], kus elas mõjukas [[Brahe]] pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis. 17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele [[tamm]]ed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat [[puit]]u. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud [[tammik]]uga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.visingso.net Visingsö.net] {{koord |NS=58.05 |EW=14.33333333 |type=isle |region=SE}} [[Kategooria:Rootsi saared]] [[Kategooria:Järvesaared]] [[Kategooria:Jönköpingi lään]] 0sl4vt6dv2s7o0ygy9wj1nsntou0aeq 7255861 7255860 2026-10-19T13:56:45Z Kuuskinen 33651 7255861 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Visingsö | pilt = Visingsborg 2026 - bild 3.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Vättern]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 25 | kõrgus = 31 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 672 | rahvaarvu seis = 2024 | asendikaart = Rootsi | märgisuurus = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Lake Vättern.png|pisi|Vätterni kaart]] '''Visingsö''' on [[saar]] [[Rootsi]]s [[Vättern]]i järves. Visingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km².<ref>[http://www.scb.se/Pages/TableAndChart____21205.aspx scb.se]</ref> Saar asub järve lõunaosas, 30 km [[Jönköping]]ist põhja pool ja 6 km [[Gränna]]st lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt [[Jönköpingi vald]]a. Visingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks [[Näsi linnus]] ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa. Visingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju. [[12. sajand|12.]] ja [[13. sajand]]il oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: [[Karl Sverkersson]], [[Erik Knutsson]], [[Johan Sverkersson]] ja [[Magnus Aidalukk]]. [[17. sajand]]il rajati Visingsö idakaldale [[Visingborgi loss]], kus elas mõjukas [[Brahe]] pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis. 17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele [[tamm]]ed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat [[puit]]u. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud [[tammik]]uga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat}} * [http://www.visingso.net Visingsö.net] {{koord |NS=58.05 |EW=14.33333333 |type=isle |region=SE}} [[Kategooria:Rootsi saared]] [[Kategooria:Järvesaared]] [[Kategooria:Jönköpingi lään]] b0pwrbwdgvq3x6ccmy7kkwj55td7i2e 0 203527 7255885 5360901 2026-10-19T16:08:02Z ~2026-56043-88 240069 7255885 wikitext text/x-wiki ei ole miid[[Pilt:Keränen, Mika.IMG_3312.JPG|pisi|Mika Keränen esitamas katkendit raamatust "Varastatud oranž jalgratas" kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 28. mail 2011]] "'''Varastatud oranž jalgratas'''" on [[Mika Keränen]]i (Mihkel Kera) lasteraamat, mis ilmus kirjastuselt [[Jutulind]] [[2008]]. aastal. Illustratsioonid tegi [[Marja-Liisa Plats]], kujundas [[Annike Laving]] ja toimetas [[Jaak Urmet]]. Raamatu järg on teos "[[Peidetud hõbedane aardelaegas]]", mis ilmus aastal [[2009]]. [[Kategooria:Eesti lasteraamatud]] [[Kategooria:2008. aasta kirjandusteosed]] 8df80rcir760byq47y2p11949px1voa 0 203550 7256082 7239352 2026-10-19T22:17:46Z Juppi lantteineen 239848 7256082 wikitext text/x-wiki [[Fail:8-Jaak-Vilo-foto-Henry-Narits-scaled.jpg|pisi|Jaak Vilo (2023)]] '''Jaak Vilo''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1966]]) on eesti [[arvutiteadlane]], [[bioinformaatika|bioinformaatik]], aastast 2012 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, aastast 2024 TA asepresident. Ta oli aastatel 2011–2022 ja on uuesti alates 1. jaanuarist 2026 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|arvutiteaduse instituudi]] juhataja. Tema peamised uurimissuunad on seotud [[algoritm]]ide, [[bioinformaatika]] ja [[terviseinformaatika]] uurimisega <ref name="Horisont"/>. == Elukäik == ===Haridus=== Ta lõpetas 1984 [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1991 [[Tartu Ülikool]]i rakendusmatemaatika eriala programmeerimise suunal ''[[cum laude]]''. Hiljem täiendas end [[Helsingi Ülikool]]is, kus kaitses 2002. aastal doktorikraadi arvutiteaduses. ===Töökäik=== Aastatel 1989–1993 töötas Jaak Vilo Helsingi Ülikooli arvutiteaduse instituudis õpetajana ning 1993–1999 assistendi ja uurimisassistendina. Ajavahemikul 1999–2002 oli ta Euroopa Bioinformaatika Instituudi vanemteadur ning 2002–2006 ettevõtte EGeen Inc informaatikadirektor ja [[Eesti Biokeskus|Eesti Biokeskuse]] erakorraline vanemteadur. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis töötas ta 2004. aastast dotsendi, vanemteaduri ja erakorraline vanemteadurina. Temast sai 2007. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja 2011–2022 täitis ta lisaks arvutiteaduse instituudi juhataja rolli.<ref name="atiuusjuht" /> 28. novembril 2025 valiti Vilo taas instituudi juhatajaks ning tema uus ametiaeg algas 1. jaanuaril 2026.<ref>{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo |pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=28. november 2025 |vaadatud=3. septembril 2026}}</ref> [[2012]]. aastal valis [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üldkogu Jaak Vilo akadeemikuks informaatika alal.<ref name="ERR-teadusteakad" /> Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. 4. detsembril 2024 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil TA asepresidendiks. Jaak Vilo on olnud ühenduse [[Informatics Europe]] nõukogu liige (2018–2022).<ref name="infeur" /> Vilo on rahvusvahelise bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR nõukogu liige Eesti teadusdelegaadina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ELIXIR Board |url=https://elixir-europe.org/about-us/governance/board |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ELIXIR |keel=en}}</ref> Jaak Vilo kuulub [[korp! Sakala]]sse. ===Rektorikandidaat=== 9. veebruaril 2023 esitas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu Jaak Vilo [[Tartu Ülikooli rektor]]i kandidaadiks. 13. märtsil registreeriti Tartu Ülikooli rektori kandidaatideks professor [[Toomas Asser]], professor [[Raul Eamets]] ja professor Jaak Vilo. 20. aprillil kogunes [[Tartu Ülikooli aula]]sse 292-liikmeline valimiskogu, järgmiseks viieks aastaks valiti rektoriametis jätkama Toomas Asser. == Teadustöö == Jaak Vilo teadustöö keskmes on informaatika ja selle rakendused, näiteks bioinformaatika. Ta on välja töötanud uusi algoritme ja efektiivset tarkvara, mis on võimaldanud bioinformaatika vallas teha andmeanalüüse ning saada uudseid tulemusi isegi molekulaarbioloogias. Vilo on olnud teerajaja näiteks tekstidest (uute) mustrite otsimisel, geenide regulatsioonimehhanismide uurimisel, geeniekspressiooni analüüsil, G-valk retseptorite analüüsil ning veebipõhiste tööriistade ja keskkondade arendamisel. Tema uurimistöö on motiveeritud informaatika parimate meetodite rakendatavusest eri valdkondades, eriti hästi on see õnnestunud bioinformaatikas, meditsiiniinformaatikas ja keeletehnoloogias, aga ka sotsiaalvõrgustike alal. Jaak Vilo on loonud oma uurimisrühma BIIT, kust on välja kasvanud uus põlvkond Eesti arvutiteadlasi ja bioinformaatikuid. Ta osaleb Eesti arvutiteaduse ja IT-hariduse diskussioonides ja juhtimises. Lisaks on ta sõna sekka öelnud hariduse ja teaduse alastes diskussioonides ja juhtimisel, ülikoolide ja Eesti IT-sektori koostöö edendamisel. Jaak Vilo on mitme IT-ettevõtte, sealhulgas Teleporti, Meediamaa, Keelevara, EGeeni ja Qureteci kaasasutaja.<ref name="Horisont" /> 2009. aastal oli ta Tarkvara TAK (Tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskus; praeguse nimega STACC OÜ) asutajate seas, olles koos [[Marlon Dumas]]iga EAS TAK taotlusvooru eduka taotluse koordinaator. ==Tunnustus== * 2013 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="teenetamargid" /> * 2014 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITL) valitud aasta tegija 2013 <ref name="tegija" /> * 2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]] <ref name="utmedal" /> * 2020 ACM Senior member <ref name="ACMSenior" /> * 2023 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 2026 Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige<ref>{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/jaak-vilo-ja-martin-zobel-valiti-embo-liikmeteks |pealkiri=Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti EMBO liikmeteks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=30. juuni 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}</ref> * 2026 [[Academia Europaea]] liige<ref>{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/akadeemik-jaak-vilo-valiti-academia-europaea-liikmeks |pealkiri=Akadeemik Jaak Vilo valiti Academia Europaea liikmeks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=14. aprill 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Horisont">Helen Rohtmets-Aasa: "Jaak Vilo: Informaatik, kes kaevab bioloogiaandmeid" Horisont, 6/2017.</ref> <ref name="atiuusjuht">{{Netiviide|Autor=Henry Narits|URL=https://ut.ee/et/sisu/arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-heisi-kurig|Pealkiri=Arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti Heisi Kurig|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=30.11.2022|Kasutatud=12.01.2023}}</ref> <ref name="ERR-teadusteakad">[http://uudised.err.ee/index.php?06267533 Hando Runnelist sai akadeemik] ERR, 5. detsember 2012.</ref> <ref name="infeur">[https://www.informatics-europe.org/about/board.html Informatics Europe juhatuse liikmed]</ref> <ref name="teenetamargid">[http://www.epl.ee/news/eesti/president-ilves-autasustab-teenetemargiga-99-inimest.d?id=65640942 President Ilves autasustab teenetemärgiga 99 inimest] Eesti Päevaleht 7. veebruar 2013.</ref> <ref name="tegija">[https://www.am.ee/en/node/3601 Arvutimaailm 15. mai 2014]</ref> <ref name="utmedal">{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> <ref name="ACMSenior">[https://awards.acm.org/award_winners/vilo_3718046 Association for Computing Machinery – ACM Senior member]</ref> }} == Kirjandus == Margus Maidla. Akadeemik Jaak Vilo ja tema biit. − Teaduste Akadeemia − Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 699–706. == Välislingid == * [https://www.akadeemia.ee/member/vilo/ Jaak Vilo] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * {{ETIS}} * [[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1082894/jaak-vilo-kuidas-andmeid-kaevad-nonda-vastu-kostab/ "Jaak Vilo: kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab"] Postimees, 23. detsember 2012 {{JÄRJESTA:Vilo, Jaak}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Academia Europaea liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 4ec7riq5y5m2ukbuinqyckw2bnlgjon 0 217848 7255969 7254261 2026-10-19T18:26:17Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6433132 wikitext text/x-wiki "'''Lelulugu'''" ("''Toy Story''") on [[The Walt Disney Company|Disney]] ja [[Pixar]]i animastuudiote täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis aastal [[1995]]. Eestis esilinastus see 6. septembril 1996. Mänguasjade seiklusi kajastavale linaloole on valminud ka mitu järge. [[Lelulugu 2|Teine film]] valmis [[1999]]. aastal (Eestis esilinastus 17. märtsil 2000. Kahe esimese filmi režissöör oli [[John Lasseter]]. [[Lelulugu 3|Kolmas film]] valmis [[2010]]. aastal (Eestis esilinastus 16. juulil [[2010]]) [[Lee Unkrich]]i käe all. == Rollid ja osatäitjad == {| class="wikitable" |- ! rowspan="2" width="20%" | Tegelaskuju ! colspan="3" align="center" | Hääle andnud näitlejad |- ! align="center" width="20%" | [[Lelulugu (film)|Lelulugu]] ! align="center" width="20%" | [[Lelulugu 2]] ! align="center" width="20%" | [[Lelulugu 3]] |- ! Sceriffo Woody ehk Woody | colspan="3" | [[Tom Hanks]]/[[Andres Raag]] |- ! Buzz Valgusaasta (Buzz Lightyear) | colspan="3" | [[Tim Allen]]/[[Janek Joost]] |- ! Jessie | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2" | [[Joan Cusack]]/[[Mirtel Pohla]] |- ! Hamm (põrsas) | colspan="3" | [[John Ratzenberger]]/[[Peeter Tammearu]] |- ! Rex | colspan="3" | [[Wallace Shawn]]/[[Erki Aule]] |- ! härra Kartulpea (Mr. Potato Head) | colspan="3" | [[Don Rickles]]/[[Andrus Vaarik]] |- ! proua Kartulpea (Mrs. Potato Head) | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="2" | [[Estelle Harris]]/[[Helene Vannari]] |- ! Vedru (Slinky Dog) | colspan="2" | [[Jim Varney]] | colspan="1" | [[Blake Clark]]/[[Tõnu Aav]] |- ! Bo Peep | colspan="3" | [[Annie Potts]] |- ! Sergente | colspan="3" | [[R. Lee Ermey]] |- ! Alieni | colspan="3" | [[Jeff Pidgeon]] |- ! Barbie | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Jodi Benson]] | colspan="1" | [[Jodi Benson]]/[[Elisabet Tamm]] |- ! Stinky Pete | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Kelsey Grammer]] | style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! Imperatore Zurg | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Andrew Stanton]] | style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! Wheezy | style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Joe Ranft]] | style="background:lightgrey;" | &nbsp; |- ! Ken | colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Michael Keaton]]/[[Märt Avandi]] |- ! Mr. Pricklepants | colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; | colspan="1" | [[Timothy Dalton]] |- ! Lots-O'-Huggin' Bear ([[Lotso]]) | colspan="2" style="background:lightgrey;" | &nbsp; | [[Ned Beatty]] |} == Välislingid == * [http://disney.go.com/toystory/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:1995. aasta filmid]] 9cfmuvjsyeqnlwmwexth3vqtk9ns8on 0 222906 7256284 7099737 2026-10-20T11:38:31Z Ehitaja 63547 /* Isiklikku */ 7256284 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Keeletoimeta|kuu=mai}} [[File:Torupill player.jpg|thumb|Cätlin Mägi (2013)]] '''Cätlin Mägi''' (varem '''Cätlin Jaago'''; sündinud [[7. aprill]]il [[1979]] [[Märjamaa]]l) on eesti [[Rahvamuusika|pärimusmuusik]] ja kultuurikorraldaja. ==Elulugu== Mägi on pillimänguga tegelenud alates 1986. aastast, kui ta õppis Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis [[klaver]]it ja [[plokkflööt]]i. 2000. aastal õppis ta Norras Telemargi Ülikooli traditsiooniliste kunstide osakonnas Raulandis parmupillimängu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cätlin Jaagot paelub parmupill - 24tundi - Valga |url=http://www.24tundi.ee/?id=382293 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110204091559/http://www.24tundi.ee/?id=382293 |arhiivimisaeg=2011-02-04 |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=www.24tundi.ee |keel=et}}</ref> Pärast [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikolledžisse]] astumist hakkas ta süvendatult tegelema pärimusmuusikaga. 2002. aastal lõpetas ta [[Viljandi Kultuurikolledž]]i rahvamuusika eriala.<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tu-vka-muusika-oppekava-vilistlased Viljandi Kultuuriakadeemia muusika õppekava vilistlased]</ref> Cätlin Mägi on mitmes koolis (mh Viljandi Kultuuriakadeemias ja [[Eesti Pärimusmuusika Keskus]]es) õppejõud ja kursuste juhendaja. Cätlin Mäe käe all saab õppida [[torupill]]i, [[parmupill]]i, [[flööt]]i ning pärimusmuusika teoreetilisi aineid nagu noodistamine ja analüüs. Ta on teinud pärimusmuusika lugudele seadeid ja juhendanud selliseid ansambleid nagu [[Vägilased]], [[Ro toro|RO:TORO]], [[Torupilli Jussi Trio]]. Eesti pärimusmuusikast on Cätlin Mägi uurinud just vanemat pillimuusika repertuaari. Oma uurimuse on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on Eesti Pärimusmuusika Keskuse veebilehe "Pärimusmuusika Noodikogu" autor-koostaja. Sinna on koondatud juba üle 400 pilliloo, repertuaarist võib leida lugusid vanadelt pillimeestelt üle Eesti ja lugude juures on ka tänapäeva esitajate videod ja salvestised.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noodikogu |url=https://folk.ee/opi/valjaanded/noodikogu |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Eesti Pärimusmuusika Keskus |keel=et}}</ref> Cätlin on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia veebipõhise torupilli õppematerjali "Torupilli Meistriklass" autor. See on virtuaalne torupilliõpik, mis koosneb 28 õppevideost, mis on metoodiliselt üles ehitatud. Samalt leheküljelt leiab ka üle saja torupilliloo koos noodi ja videoga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Torupilli Meistriklass |url=https://torupill.vka.ee/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=torupill.vka.ee}}</ref> Ta on taastanud ühe rikkaima repertuaariga traditsioonilise torupillimängija [[Torupilli-Juss|Juhan Maakeri]] (Torupilli Jussi) repertuaari, noodistades ja analüüsides kõik tema 33 lugu, õppinud neid tänapäeva torupilliga mängima ning välja andnud kogumiku "Paras paar: Cätlin Mägi & Torupilli Juss" (2020).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paras paar. Torupilli Juss & Cätlin Mägi |url=https://catlin.ee/paras-paar-torupilli-juss-catlin-magi/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Cätlin Mägi |keel=et}}</ref> 2003. aastast korraldab ta [[Viljandi Hansapäevad]]e raames rahvusvahelist torupillilaagrit. 2011. aastal ilmus temalt kogumik "Eesti parmupill". See hõlmab eesti- ja ingliskeelset raamatut, noodiraamatut ning CD-d. Seal on kogu parmupillitraditsioon, mida arhiividest ja muuseumidest leida võib: ajalugu, pillimehed, fotod, pillid, mänguõpetused, noodimaterjal ja lood traditsioonilistelt esitajatelt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kõik tooted |url=https://folk.ee/pood |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Eesti Pärimusmuusika Keskus |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2022. aastast mängib ta ansamblites [[:RO:TORO]], Aparaat ([[Tiit Kikas]] ja Cätlin Mägi), [[Torupilli Jussi Trio]], Ju-Ju (Dj+Cätlin Mägi). Ta on muusikuna osalenud rohkem kui 40 CD-plaadi tegemisel. Ainuüksi Inglismaal on ansambel RO:TORO andnud üle 50 kontserdi.{{Lisa viide}} Soolokavaga "Mu pill parmupill" esineb ta festivalidel üle maailma. Ta on üles astunud maailmamuusika festivalil "Womex 2019".{{Lisa viide}} Cätlin Mägi oli [[Noorte laulu- ja tantsupidu|2011. aasta koolinoorte laulupeol]] üliõpilaste juhendaja ja mitme loo torupillisolist. Veel on ta andnud Eesti koolides sadu kontserte, mille raames ta on tutvustanud pärimuspille ja -muusikat.{{Lisa viide}} 2018. aastal jõudis ta konkursi "Vabariigi pillimees" finaali. 2019. aastal pääses ta [[Eesti Laul 2019|Eesti Laulu]] poolfinaali oma looga "Parmumäng".<ref>{{Viide |perekonnanimi=Euro Fans |pealkiri=Cätlin Mägi & Jaan Pehk - Parmumäng (Eesti Laul 2019 - Semifinal 2) |kuupäev=2025-02-26 |url=https://www.youtube.com/watch?v=vC_NALRZ-c0 |vaadatud=2025-06-10}}</ref> == Looming == === Muusik ansamblites ja projektides === * 2019 üldtantsupeo "Minu arm" ansamblis osalemine * 2018–... duo Cätlin Mägi & [[Jaan Pehk]] * 2018–... soolokava "Mu pill parmupill" * 2017 noorte [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|tantsupeo "Mina jään"]] ansamblis osalemine * 2015–... ansambel Ju-Ju (DJ+Cätlin Mägi Trad.instruments) * 2015–... ansambel Jew’s Harp Group (Est/Fin) * 2014 [[XIX üldtantsupidu|üldtantsupeo "Puudutus"]] ansamblis osalemine * 2013–... ansambel Aparaat (Tiit Kikas ja Cätlin Mägi) * 2013–... Torupilli Jussi Trio ([[Eeva Talsi]], [[Karoliina Kreintaal]], Cätlin Mägi) * 2009–... [[Jaan Tätte]] ja ansambel Udupasun * 2009–2012 tantsuetendus "Tantsumasin" * 2007–... ansambel Rütmiallikal * 2006–2011 [[Liisi Koikson]] ja ansambel Elletuse * 2005–... ansambel Trio-Tinger-Tanger (Norra/Eesti) * 2004–... ansambel RO:TORO * 200 –... esinemised koos jutuvestja [[Piret Päär]]iga * 2000–2011 ansambel [[Vägilased]] === Muusik albumitel === * 2022 Uued pillilood pärimusmuusikas, "Torupilli teeots" koos Jaan Jaagoga * 2022 "Uni" Orelipoiss (viled, taustalaul, parmupill) * 2022 "Püha on maa" tantsupeo CD (flööt, torupill, parmupillid, vilepill) * 2020 "Paras paar" Torupilli Juss ja Cätlin Mägi (torupill) * 2019 "Minu arm" tantsupeo CD (flööt, torupill, parmupillid, vilepill) * 2018 "Kirjad ääremaalt" ansambel [[Revals]] (torupill) * 2018 "Mu pill parmupill" (parmupillid, looper ja efektiplokid) * 2016 "Regijoon" [[Celia Roose]], (parmupill) * 2013 "Mengin nagu taevatitt!" ansambel Torupilli Jussi Trio (torupill, laul, parmupill, pikkvile) * 2012 "Äratund" Jaan Tätte ja Udupasun (laul, flöödid, viled, kaherealine lõõts, torupill) * 2012 "Päevalodja" [[Anu Taul]] (vile, flööt) * 2012 "Vägilased" kogumik 3 CD-d * 2011 "Selle maa lood" [[XI noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte tantsupidu]] 2011 (torupill, viled, parmupill) * 2011 "Wabariigi polka" ansambel RO:TORO (torupill, parmupill, pikkvile) * 2010 "Oh laulgem südamest" [[Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor|TTÜ Akadeemiline meeskoor]] (torupill, laul) * 2010 "Tuulevaiksel ööl" [[Marko Matvere]], Liisi Koikson, [[Maarja-Liis Ilus]], Jaan Tätte ja Udupasun (laul, flöödid, viled, torupill) * 2010 "Kes Aias?" ansambel Vägilased (laul, torupill, parmupill, viled, flööt) * 2010 "Laul jookseb ehenna" Liisi Koikson ja Elletuse (laul, flööt, vile) * 2010 "Soolo" Cätlin Jaago (torupill, parmupill, pikkvile)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}</ref> * 2009 "Sõit Sõõrule" erinevad esitajad (laul) * 2009 "Tulemine" Jaan Tätte ja ansambel Udupasun (laul, flöödid, viled, 2-realine lõõts, torupill) * 2008 "Handi hullus" ansambel RO:TORO (torupill, pikkvile, vile) * 2008 "Estonian traditional music 2008" kogumik, ansambel Vägilased, Elletuse, Rütmiallikal ja RO:TORO * 2007 "Estonian traditional music 2007" kogumik, ansambel Vägilased ja RO:TORO * 2007 "Helletused" Liisi Koikson ja ansambel Elletuse (flöödid, torupill, laul) * 2007 Eesti improvisatsioonid "Saksofon" (ansambel RO:TORO, torupill) * 2006 "Engi Aig" Anu Taul (vile, flööt) * 2006 "Estonian traditional music 2006" kogumik, ansambel Vägilased ja RO:TORO * 2005 "Estonian Bagpipe" ansambel RO:TORO (torupill, pikkvile, vile) * 2005 ansambel Vägilased CD "Ema õpetus" (flööt, viled, torupill, parmupill, laul) * 2005 "Estonian traditional music 2005" kogumik, ansambel Vägilased ja RO:TORO * 2004 ansambel Vägilased CD "Väga ilusad" (flööt, viled, torupill, parmupill, laul) * 2004 ansambel "Tuulemaa" (flööt, torupill) * 2003 "Tähetüdar" Anu Taul ja Mulgimaa laulud (flööt, torupill, viled, parmupill) * 2003 "Šoti laulud Šoti klubis" ansambel [[Kukerpillid]] (flööt, vile, torupill) * 2003 "Igal pillil oma viis" Raplamaa noored rahvapillimängijad (torupill) * 2002 "Pärimusmuusika lõikuspidu" kogumik * 2002 "Sabbatum" ansambel [[Rondellus (ansambel)|Rondellus]] (torupill) * 2002 "Untsakad 10" ansambel [[Untsakad]] (vile, torupill) * 2001 "Cätlin Jaago in bagpipe tradition" (torupill, parmupill) * 2001 "Estonian traditional music 2001" kogumik * 2001 "Kui mina alles noor veel olin" kogumikplaat (torupill) * 2000 "Eluvee Allikal" [[Asta Iisak]] (torupill) * 2000 ansambel Untsakad "Tütarlaps merimeeste kõrtsis" (vile, torupill) * 1995 ansambel Untsakad "Nuur ma olli, ull ma olli…" kogumik (torupill) * 1993 "Roheline" Rütmi ja liikumisõpetuse metoodiline juhend (flööt) === Muusik lavastustes, eriprojektides === * 2019 üldlaulu- ja tantsupeol tantsupeo ansambliliige * 2018–2019 ballett "Katariina I" [[Tauno Aints]] ja [[Toomas Edur]], torupilli- ja kandlemängija * 2017–2018 Eesti Rahvapillide näitus Brüsseli pillimuuseumis. Tutvustamas rahvapille, Torupilli Jussi Trioga * 2017 XII noorte laulu- ja tantsupeol tantsupeo ansambliliige * 2015 üldlaulu- ja tantsupeol tantsupeo ansambliliige * 2011 "Suur maalritöö", [[Ugala|Ugala teater]] – flöödipartiide salvestised * 2009 tantsuetendus "Tantsumasin", Eesti Pärimusmuusika Keskus – muusika, tantsija * 2001 "Unistus Mallorcast", Ugala teater – muusik * 1999–2000 "Naiste naljad, meeste mängud" – muusik === Kontsertide ja eriprojektide muusikaline kujundaja === * 2022 "Ой у лузі червона калина" / "Minu verev lodjapuu, mu süda" - Eesti Pärimusmuusika Keskus (torupill) * 2019 "Piret Päär ja Rahvapillimehed" muusikaline kujundaja * 2019 Piret Päär ja Cätlin Mägi "Tuurile [[August Pulst|August Pulstiga]]" muusikaline kujundaja * 2019 moeetendus "Oma mood" muusikaline kujundaja * 2018 [[Etnokulp|Etnokulpide auhinnagala]] muusikaklippide looja ja kujundaja{{lisa viide}} * 2017 Viljandi Pärimusmuusika Festivali juubelikontserdi "Alguses oli Alle-aa" produtsent (muusikaline kujundaja, kava kokkupanija, videoklippide koostaja) * 2017 ansambel RO:TORO ja Šoti torupillimängija Finlay MacDonaldi kontserdikava ettevalmistus * 2016 Torupilli Jussi Trio ja Schönbergi kvartett, projekti produtsent ja muusikaline kujundaja * 2015 [[Mark Soosaar]]e dokumentaalfilmi "Hülgepüük" muusikaline kujundaja * 2014 kontserdikava "Torupilli Juss on meiega" * 2011 kontserditurnee "Sõnade ja sõrmedega" muusikaline kujundaja * 2010 Eesti Pärimusmuusika Keskuses korraldatud jõuluetenduse "Jõuluootus muinasjuttude ja muusikaga" muusikaline kujundaja * 2009 Viljandi pärimusmuusika festivali kontserdiprogramm "Kummardus torupillile". Soolokontsert, kus tegi jutuvestjana kaasa Piret Päär * 2008 üleeuroopaline tervishoiuministrite assamblee Tallinnas, Pirita kloostri varemetes toimunud ''performance'' * 2008 tantsuetenduse "Omaenese ukseni" muusikaline kujundaja * 2004–2011 ansambel Vägilased loominguline juht, lugude arranžeerija * 2004–... ansambli RO:TORO loominguline juht, lugude arranžeerija === Albumite muusikaline kujundaja === * 2020 "Paras paar" Torupilli Juss ja Cätlin Mägi (torupill) * 2018 "Mu pill parmupill" Cätlin Mägi sooloalbum * 2013 "Mengin nagu taevatitt!" ansambel Torupilli Jussi Trio, välja andnud ansambel Torupilli Jussi Trio * 2011 "Wabariigi polka" ansambel RO:TORO, välja andnud RO:TORO / Hitivabrik OÜ * 2010 "Kes aias?" ansambel Vägilased, välja andnud ansambel Vägilased * 2010 "Soolo" Cätlin Jaago, välja andnud Cätlin Jaago<ref name=":0" /> * 2008 "Estonian traditional music 2008" välja andnud Eesti Pärimusmuusika Keskus * 2008 ansambel RO:TORO CD "Handi Hullus" välja andnud Fääri saarte plaadifirma TUTL * 2005 ansambel Vägilased CD "Ema õpetus" välja andnud ansambel Vägilased * 2005 ansambel RO:TORO CD "RO:TORO" välja andnud Fääri saarte plaadifirma TUTL * 2001 sooloplaat "Cätlin Jaago In Bagpipe Tradition" välja andnud Cätlin Jaago === Kirjutisi === * Eesti torupilli ja parmupilli sämplite projektis muusik 2022-2023 * Veebipõhise torupilli õpiku "Torupilli Meistriklass" (28 video) koostaja ja autor (2022) * Veebipõhise torupilli repertuaari "Torupilli Meistriklass" (üle 100 loo) koostaja ja autor (2022) * 99 pärimusmuusika pilliloo õppevideote produtseerimine veebilehele "Pärimusmuusika Noodikogu" (2022) * 77 pärimusmuusika pilliloole saate helifailide (nii aeglases kui kiires tempo) produtseerimine (2022) * Torupilli Juss ja Cätlin Mägi "Paras paar" 2020 kogumiku autor ja koostaja (Viljandi-Tartu) * Pärimusmuusika noodikogu 7. vihiku "Hiiumaa torupillimängija Juhan Maaker ehk Torupilli Juss" (2019) autor (Viljandi-Tartu) * Pärimusmuusika noodikogu 5. vihiku "Kuusalu pillilood" (2019) autor (Viljandi-Tartu) * Laulumängude kogumiku "Laulumängud lastele" autor Janne Suits (2018), noodigraafik * Laulumängude kogumiku "Õnnõkõn siin tsõõrin olla" autor Meelika Hainsoo (2018), noodigraafik * Pärimusmuusika noodikogu 4. vihiku "Vana-Võromaa pillilood" (2018) konsultant ja noodigraafik (Viljandi-Tartu) * Pärimusmuusika noodikogu 3. vihiku "Mulgimaa pillilood" (2018) autor (Viljandi-Tartu) * Pärimusmuusika noodikogu 2. vihiku "Otto Hiiop, Kristjan Joakit" (2017) konsultant (Viljandi-Tartu) * Tutvustavad torupilli- ja parmupillivideod Pilliportaalis (2017) * Pärimusmuusika noodikogu 1. vihiku (2016) autor (Viljandi-Tartu) * Artikkel rahvusvahelises torupilliajakirjas Chanter (2015) - The Estonian Bagpipe (torupill), autor * Parmupill. Noodiraamat + mänguõpetus (2015, Viljandi), autor * 2014–... Pärimusmuusika noodikogu www.folk.ee/noodikogu autor * "Pärimuslikud laulumängud lastele" (2014, Viljandi), autor Janne Suits, noodigraafik * Eesti parmupill / Estonian Jew’s harp (2011, Tartu), autor ja koostaja * Raamat "Eesti Rahvapille" (2008) kaasautor Jaago, Cätlini artiklid: Torupill, parmupill, pikkvile, plokkflööt == Tunnustus == * 2022 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia: pärimusmuusika õppevideote ja digitaalsete õppematerjalide tegemise eest * 2022 Eesti Kultuurkapitali tunnustuspreemia torupilli töörühma eestvedamise eest * 2022 Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi tunnustuspreemia "Vana parmupilli- ja torupillikultuuri väärtustaja - selle uurija ja tooja tänapäeva inimesteni" * 2019 Eesti Kultuurkapitali pärimuskultuuri aastapreemia * 2018 "Aasta tegu erialaraamatukogus 2018", Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing * 2018 aasta rahvamuusik, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts * 2018 aasta parim album "Mu pill parmupill", Etnokulbid 2018 * 2017 II preemia konkursil Saja-aastane ÖÖ looga "Sookraakadi" * 2010 aasta parim album: "Tulemine" Jaan Tätte ja Udupasun * 2007 Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära" * 2022 Mooste Elohelü konkursil Cätlin Mägi & TÜ VKA torupilliõpilased 3 preemiat: Mooste Elühelü preemia "Leidlik mõte", Viljandi pärimusmuusika festivali eripreemia ja Eesti Rahvaluule Arhiivi eripreemia == Tegevus kultuurikorraldajana == * 2022 pärimusmuusika konkursi "Vabariigi pillimees" žürii liige * 2022 16. oktoober "Torupillipäev Riidajal: Tauli torupill 50" korraldusmeeskonnas * 2022 TUNE projekti Viljandi Intensive Weeki peakorraldaja * 2022–... Eesti Folkloorinõukogu torupilli töörühma liige * 2022 Viljandi kultuuriakadeemia esindaja rahvusvahelises projektis TUNE, Kreeka * 2019–... The International Jew's Harp Society (Rahvusvaheline Parmupilliühing) nõukogu liige * 2019 TÜ VKA Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikute lõpukontserdi komisjoni liige * 2019 H. Elleri nim Muusikakooli pärimusmuusikute lõpukontserdi komisjoni esimees * 2019 osalemine TÜ VKA magistriõppekava "Kultuuripärandi loovrakendused" koostamise toimkonnas * 2019 osalemine žüriiliikmena Eesti Folkloorinõukogu poolt välja antud pärimuskultuuri auhinna "PäKu" ja "Toetugi" väljaselgitamisel * 2018–... põhjamaades pärimusmuusikat õpetavate kõrgkoolide võrgustiku Nordtrad esindaja Eestist * 2018 pärimusmuusika konkursi "Võistumängimine" žürii liige * 2018 TÜ VKA Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikute lõpukontserdi komisjoni esimees * 2018 H. Elleri nim Muusikakooli pärimusmuusikute lõpukontserdi komisjoni esimees * 2017 ETV saatesarjas "Pärimuzoon" parmupilli tutvustamine * 2016 kursus "Puhkpill pärimusmuusikas" korraldaja ja koolitaja * 2014–... MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus liige * 2014 konverentsi "Oma Lugu" korraldustoimkonna liige * 2014–... Eesti parmupillifestivalide korraldustoimkonna liige * 2013 pärimusmuusika konkursi "Võistumängimine" * 2010 festivali "Regilaul uues kuues" (Türi) žürii liige * 2009–... TÜ VKA muusikaosakonna nõukogu liige * 2009–2019 A. Pulsti õpistu õppekolleegiumi liige * 2009–2019 pärimusmuusikat õppivatele ja mängivatele noortele suunatud võistumängimise korraldustoimkonna liige * 2008–2019 Eesti Pärimusmuusika Keskuse loomenõukogu liige * 2008–2018 EMTA ja TÜ VKA ühismagistriõppekava koostamise toimkonna liige * 2008–... TÜ VKA esindamine Eesti Folkloorinõukogu liikmena * 2008–2012 Eesti ETNO õppekolleegiumi liige * 2007–... Eesti Pärimusmuusika Keskuse korraldatud koolikontsertidel eesti rahvapillide tutvustamine * 2003–2012 Viljandis toimunud Hansapäevade torupillilaagri kunstiline juht ja õpetaja == Isiklikku == Cätlin Mägil on [[Silver Sepp|Silver Sepaga]] tütar Emma (2005) ning muusik [[Marko Mägi (muusik)|Marko Mägiga]] tütar Klara (2012) ja poeg Ludvig (2016). Marko Mägiga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cätlin Jaago |url=https://www.discogs.com/artist/2098715-C%C3%A4tlin-Jaago |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Discogs |keel=en}}</ref> abiellus ta 31. detsembril 2012.<ref>[https://viljandi.jaani.eelk.ee/doc/aja-leht/Aja%20Leht%20jaanuar%202013.pdf Viljandi Jaani kiriku aja leht], lk 8.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://catlin.ee/ Cätlin Mägi koduleht] * [https://torupill.vka.ee Torupilli Meistriklass] * [https://www.folk.ee/noodikogu Pärimusmuusika noodikogu] * [https://parnu.postimees.ee/378419/parimusmuusik-ja-jutuvestja-lahevad-kontserttuurile Pärimusmuusik ja jutuvestja lähevad kontserttuurile] * http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=370565 {{JÄRJESTA:Mägi, Cätlin}} [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna kultuurikorraldajad]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna muusikud]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] i4kkd3yu32kox9ot5ipi6o3kawk0rnj 0 225635 7256099 4096570 2026-10-20T00:04:29Z Kruusamägi 1530 /* Haridus */ link fix 7256099 wikitext text/x-wiki {{Liita|Xi'an Shi}} {{See artikkel| räägib linnast; allprovintsilinna kohta vaata artiklit [[Xi'an Shi]]}} [[Pilt:Xi'an location.png|thumb]] '''Xi'an''' on (西安; ''Xī'ān'' 'läänerahu') on linn [[Hiina]]s, [[Shaanxi]] provintsi pealinn ja [[Xi'an Shi]] [[allprovintsilinn]]a keskus. Ta asub [[Huang He]] lisajõe [[Wei He]] orus. 1993. aastal oli linnas 2,4 miljonit elanikku. {{lisa viide}} [[Xi'ani linnastu]] hõlmab 3830 km², elanike arv on 7 168 005. ==Majandus== Xi'an on tähtis tööstuskeskus, kus asuvad masinaehitus-, tekstiilitööstus-, elektrotehnikatööstus-, sõidukiehitus-, keraamikatööstus-, metallurgia- ja toiduainetööstusettevõtted. Xi'an on ka transpordisõlm. ==Haridus== Linnas on [[Loodeülikool (Hiina)|Loodeülikool]]. ==Ajalugu== Xi'an on üks [[Hiina ajaloolised pealinnad|Hiina neljast ajaloolisest pealinnast]]. Praegust nime kannab linn [[14. sajand]]ist, vanal ajal kandis ta nime '''[[Chang'an]]''' ([[traditsiooniline hiina kiri|traditsioonilises hiina kirjas]] 長安, [[lihtsustatud hiina kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 长安; ''Cháng'ān'' 'igavene rahu'). Linn on üle 3000 aasta vana ning oli 11 dünastia pealinn. Linna erilised õitseajad olid [[Hani dünastia]] ja [[Tangi dünastia]] ajal. 7.–8. sajandil oli linnas umbes 2 miljonit elanikku ning ta oli maailma suurim linn, Hiina ja muu maailma vahelise kauba- ja kultuurivahetuse keskus. Sealt sai alguse [[Siiditee]]. ==Vaatamisväärsused== *[[Suur Metshanede pagood]] (652) *[[Väike Metshanede pagood]] (707) *[[Xi'ani mošee]] ehk [[Xi'ani suur mošee]] (8. sajand, ümber ehitatud) *[[Xi'ani kellatorn]] (14. sajand) *[[Trummitorn]] (1370) *[[Xingjiao tempel]] (669) *[[Xi'ani linnamüür]] *[[Xi'ani steelimets]] *[[Fenghao]] *[[Epangi palee]] *[[Chang'an]]i paik *[[Damingi palee]] paik *[[Xi'ani intsident|Xi'ani intsidendi]] paik *[[8. marsiarmee Xi'ani büroo paik]] *[[Dulingi mausoleum]] Xi'anist umbes 30 km kaugusel on [[Qini dünastia]] aegsete [[terrakotasõdalased|terrakotasõdalaste]] asukoht [[Qin Shihuangdi mausoleum]]. Xi'anist umbes 10 km kaugusel on arheoloogiline [[Banpo muuseum]]. ==Vaata ka== *[[Xi'ani palee]] [[Kategooria:Xi'an| ]] icz66rxl73mom4f7f503xernl7xk8ws 0 228360 7256130 7134871 2026-10-20T05:58:31Z Svencapoeira 67038 7256130 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Heinikulised | värvus = seened | pilt = Triibulineheinik.jpg | pildi_seletus = [[Triibuline heinik]] ''Tricholoma portentosum'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Heinikulised''' ''Tricholomataceae'' | sugukonna_autor = [[Roger Heim|R. Heim]] ex [[Zdeněk Pouzar|Pouzar]], 1983 | tüüpperekond = [[Heinik]] ''Tricholoma'' | tüüpperekonna_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Friedrich Staude|Staude]] (1857) }} '''Heinikulised''' (''Tricholomataceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Selle sugukonna seentel esineb suhteliselt sageli [[bioluminestsents]]i. Varem arvati heinikulised heinikulaadsete seltsi. ==Perekondi== *''Dermoloma'' – [[sametheinik]] *''Leucopaxillus'' – [[lehtervahelik]] *''[[Omphalia]]'' *''Phaeotellus'' – [[ebasõlik]] *''[[Pseudobaeospora]]'' *''[[Pseudotricholoma]]'' *''Tricholoma'' – [[heinik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|120011}} [[Kategooria:Heinikulised| ]] neuo8uksnps3bd4cgd1qh3lxprgvo57 7256134 7256130 2026-10-20T06:08:25Z Svencapoeira 67038 7256134 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Heinikulised | värvus = seened | pilt = Triibulineheinik.jpg | pildi_seletus = [[Triibuline heinik]] ''Tricholoma portentosum'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Heinikulised''' ''Tricholomataceae'' | sugukonna_autor = [[Roger Heim|R. Heim]] ex [[Zdeněk Pouzar|Pouzar]], 1983 | tüüpperekond = [[Heinik]] ''Tricholoma'' | tüüpperekonna_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Friedrich Staude|Staude]] (1857) }} '''Heinikulised''' (''Tricholomataceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Selle sugukonna seentel esineb suhteliselt sageli [[bioluminestsents]]i. Varem arvati heinikulised heinikulaadsete seltsi. ==Eesti perekondi== *''Dermoloma'' – [[sametheinik]] *''Leucopaxillus'' – [[lehtervahelik]] *''[[Pseudobaeospora]]'' *''Tricholoma'' – [[heinik]] ==Perekondi mujal== *''[[Omphalia]]'' *''Phaeotellus'' – [[ebasõlik]] *''[[Pseudotricholoma]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|120011}} [[Kategooria:Heinikulised| ]] g787f36q94xtzcc31ymax7vadvu5w9i 7256174 7256134 2026-10-20T07:09:23Z Svencapoeira 67038 7256174 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Heinikulised | värvus = seened | pilt = Triibuline heinik2.jpg | pildi_seletus = [[Triibuline heinik]] ''Tricholoma portentosum'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Heinikulised''' ''Tricholomataceae'' | sugukonna_autor = [[Roger Heim|R. Heim]] ex [[Zdeněk Pouzar|Pouzar]], 1983 | tüüpperekond = [[Heinik]] ''Tricholoma'' | tüüpperekonna_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Friedrich Staude|Staude]] (1857) }} '''Heinikulised''' (''Tricholomataceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Selle sugukonna seentel esineb suhteliselt sageli [[bioluminestsents]]i. Varem arvati heinikulised heinikulaadsete seltsi. ==Eesti perekondi== *''Dermoloma'' – [[sametheinik]] *''Leucopaxillus'' – [[lehtervahelik]] *''[[Pseudobaeospora]]'' *''Tricholoma'' – [[heinik]] ==Perekondi mujal== *''[[Omphalia]]'' *''Phaeotellus'' – [[ebasõlik]] *''[[Pseudotricholoma]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|120011}} [[Kategooria:Heinikulised| ]] i4aoluox809j23x761pxhe14glpqepk 3 234894 7255807 7064678 2026-10-19T11:59:50Z Evlper 104506 /* Spliti katedraal */ uus alaosa 7255807 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Kuuskinen! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2011, kell 00:21 (EET) Tere! Sa teed täitsa head tööd... aga üks pisike märkus oleks ka :) Ehk lisad viiteid valmistades nende juurde natuke rohkem infot. Näiteks vahel harva juhtub, et ajalehed muudavad oma artiklilinke ja sellistes olukordades on lihtsalt lingi põhjal ikka väga keeruline välja kaevata, et mille juurde see kunagi viia võis. Artiklinime olemasolul on aga viide hõlpsalt taastatav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. juuni 2012, kell 00:45 (EEST) :Tänud hea nõuande eest! :) [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 2. juuni 2012, kell 1:54 (EET) Kui teed isikuartikleid, siis lisa palun kategooriate ette ka järjestamisvõti <nowiki>{{JÄRJESTA:}}</nowiki>, kus on perekonnanimi eespool, muidu järjestatakse neid artikleid eesnimede järgi.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 13. juuni 2012, kell 15:09 (EEST) :Arusaadav, edaspidi pean meeles. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 13. juuni 2012, kell 15:13 (EEST) ---- Palun pane filmide pealkirjad jutumärkidesse. --Epp 22. juuni 2012, kell 03:40 (EEST) : Muu teksti sees (sh määratluses) küll, aga tabelilahtris või loendis, kus pealkiri on niigi igatpidi eraldatud, pole see vajalik. Pikne 22. juuni 2012, kell 09:34 (EEST) :: Jah, aga ainult juhul, kui sellele vahetult ei eelne ega järgne midagi. Kui on aastaarvud, tegelased ja muud märkused, siis peab eraldama. Filmidel ja albumitel on igasuguseid kummalisi pealkirju. --Epp 25. juuni 2012, kell 22:34 (EEST) :: [[Filmide loend]]is on pealkirjad jutumärkides. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2012, kell 09:29 (EEST) Kui inimesel on rohkem nimekujusid, kui see, mis pealkirjas, siis palun tee neilt ümbersuunamised. --Epp 25. juuni 2012, kell 22:35 (EEST) ---- Sõna-sõnalt ei tohi maha kirjutada. --Epp 20. oktoober 2012, kell 00:41 (EEST) Palun ära kirjuta varasemat teksti täielikult üle. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 27. september 2015, kell 01:17 (EEST) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:06 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:06 (EET) :Kiitos! [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 27. jaanuar 2017, kell 12:32 == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Valgusaasta == Kas eesti keeles on valgusaasta lühendiks ''ly''? Märkasin, et kasutad seda, aga ma pole varem kunagi näinud, et seda nii lühendatakse (või et seda üldse lühendatakse...). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2020, kell 01:07 (EEST) :Nüüd võisin vist jah praaki teha. IAU tekstis on seda [https://www.iau.org/public/themes/measuring/ kasutatud], aga eesti keeles võib küll olla, et ei lühendata. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 20. juuni 2020, kell 01:25 (EEST) ---- Malli {{tl|Infokast}} reeglina ei tuleks lisada otse artiklitesse. See on abimall teiste mallide koostamiseks. Parem on teha eraldi mall, näiteks malli [[:en:Template:Infobox galaxy]] eeskujul mall lehele [[Mall:Infokast galaktika]], ning kasutada artiklites seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2020, kell 14:33 (EEST) :See galaktika malli tõlkimine tundub hea ideena. Artikleid, millele see sobiks, peaks üsna palju olema. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 21. juuni 2020, kell 12:20 (EEST) == Viidete skript == Skripti abil viidete korrastamine on vastuoluline teema. Nt mina isikult pean seda valeks, sest see raskendab sageli tarviliku leidmist ning samuti muudab see keerukamaks mistahes ümberkorralduste tegemise artikliga. Vahel võib see ka mõistlik olla, aga paljudel juhtudel mitte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 18:22 (EET) :Ise olen kahe vahel selles osas. Viidete korrastamine muudab minu jaoks mitmeid tekste tavaliselt loetavamaks, aga no ega ma möönan et vb igal pool ei pea jah näppima neid. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 22:40 (EET) :: Soovitan täpsem olla. Skriptiga võib viited viidete loendi malli sisse koondada, võib viidete loendi malli sisse koondatud viited artikli teksti sisse liigutada, võib ainult osa viiteid koondada ja teised jätta koondamata, võib duplitseerivad viited ühe viite alla panna, võib muidki asju teha. Seepärast ongi resümees kasutusel sõna "korrastamine" ja mitte näiteks "koondamine" – sama hästi võib skripti töö tulemus olla koondamise vastand. Kui keegi ütleb, et skriptiga viidete korrastamine raskendab tarviliku leidmist, siis ''sorry'', aga see ei tähenda midagi. Täpsem on öelda: "viidete koondamine on vastuoluline teema". See, kas keegi teeb seda skripti abil või käsitsi, ei muuda lõpptulemuse osas midagi. Lihtsalt teisel juhul käib see paari sekundiga ja esimesel juhul võib võtta tunde (pikema artikli puhul). Kõigi viidete koondamine artikli lõppu võib teatud juhtudel küll osa tegevusi raskemaks teha, näiteks artikli lahutamise mitmeks eri artikliks. Ent sel juhul saab skripti abil viited teksti sisse liigutada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:29 (EET) == Spliti katedraal == Tere! Märkasin kiriku malli lisamist. Kirikute puhul tuleb vahel ette, eriti Lõuna-Euroopas, et varasem ehitis, näiteks mõni varasem muu funktsiooniga Rooma rajatis (mausoleum, termid, tsiviilbasiilika jm) on kirikuks kohandatud. Kas sellisel puhul võiks olla otstarbekaks panna malli kirja ka sajand, mil kirikuna funktsioneerima hakkas? Spliti katedraal pühitseti alates 7. sajandist, mil asula taastuma hakkas. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 14:59 (EEST) oajws53fun92dzb43k66bvuxwjf9aya 7255847 7255807 2026-10-19T13:25:28Z Kuuskinen 33651 /* Spliti katedraal */ Vastus 7255847 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Kuuskinen! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2011, kell 00:21 (EET) Tere! Sa teed täitsa head tööd... aga üks pisike märkus oleks ka :) Ehk lisad viiteid valmistades nende juurde natuke rohkem infot. Näiteks vahel harva juhtub, et ajalehed muudavad oma artiklilinke ja sellistes olukordades on lihtsalt lingi põhjal ikka väga keeruline välja kaevata, et mille juurde see kunagi viia võis. Artiklinime olemasolul on aga viide hõlpsalt taastatav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. juuni 2012, kell 00:45 (EEST) :Tänud hea nõuande eest! :) [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 2. juuni 2012, kell 1:54 (EET) Kui teed isikuartikleid, siis lisa palun kategooriate ette ka järjestamisvõti <nowiki>{{JÄRJESTA:}}</nowiki>, kus on perekonnanimi eespool, muidu järjestatakse neid artikleid eesnimede järgi.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 13. juuni 2012, kell 15:09 (EEST) :Arusaadav, edaspidi pean meeles. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 13. juuni 2012, kell 15:13 (EEST) ---- Palun pane filmide pealkirjad jutumärkidesse. --Epp 22. juuni 2012, kell 03:40 (EEST) : Muu teksti sees (sh määratluses) küll, aga tabelilahtris või loendis, kus pealkiri on niigi igatpidi eraldatud, pole see vajalik. Pikne 22. juuni 2012, kell 09:34 (EEST) :: Jah, aga ainult juhul, kui sellele vahetult ei eelne ega järgne midagi. Kui on aastaarvud, tegelased ja muud märkused, siis peab eraldama. Filmidel ja albumitel on igasuguseid kummalisi pealkirju. --Epp 25. juuni 2012, kell 22:34 (EEST) :: [[Filmide loend]]is on pealkirjad jutumärkides. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2012, kell 09:29 (EEST) Kui inimesel on rohkem nimekujusid, kui see, mis pealkirjas, siis palun tee neilt ümbersuunamised. --Epp 25. juuni 2012, kell 22:35 (EEST) ---- Sõna-sõnalt ei tohi maha kirjutada. --Epp 20. oktoober 2012, kell 00:41 (EEST) Palun ära kirjuta varasemat teksti täielikult üle. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 27. september 2015, kell 01:17 (EEST) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:06 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:06 (EET) :Kiitos! [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 27. jaanuar 2017, kell 12:32 == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Valgusaasta == Kas eesti keeles on valgusaasta lühendiks ''ly''? Märkasin, et kasutad seda, aga ma pole varem kunagi näinud, et seda nii lühendatakse (või et seda üldse lühendatakse...). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuni 2020, kell 01:07 (EEST) :Nüüd võisin vist jah praaki teha. IAU tekstis on seda [https://www.iau.org/public/themes/measuring/ kasutatud], aga eesti keeles võib küll olla, et ei lühendata. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 20. juuni 2020, kell 01:25 (EEST) ---- Malli {{tl|Infokast}} reeglina ei tuleks lisada otse artiklitesse. See on abimall teiste mallide koostamiseks. Parem on teha eraldi mall, näiteks malli [[:en:Template:Infobox galaxy]] eeskujul mall lehele [[Mall:Infokast galaktika]], ning kasutada artiklites seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuni 2020, kell 14:33 (EEST) :See galaktika malli tõlkimine tundub hea ideena. Artikleid, millele see sobiks, peaks üsna palju olema. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 21. juuni 2020, kell 12:20 (EEST) == Viidete skript == Skripti abil viidete korrastamine on vastuoluline teema. Nt mina isikult pean seda valeks, sest see raskendab sageli tarviliku leidmist ning samuti muudab see keerukamaks mistahes ümberkorralduste tegemise artikliga. Vahel võib see ka mõistlik olla, aga paljudel juhtudel mitte. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 18:22 (EET) :Ise olen kahe vahel selles osas. Viidete korrastamine muudab minu jaoks mitmeid tekste tavaliselt loetavamaks, aga no ega ma möönan et vb igal pool ei pea jah näppima neid. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 22:40 (EET) :: Soovitan täpsem olla. Skriptiga võib viited viidete loendi malli sisse koondada, võib viidete loendi malli sisse koondatud viited artikli teksti sisse liigutada, võib ainult osa viiteid koondada ja teised jätta koondamata, võib duplitseerivad viited ühe viite alla panna, võib muidki asju teha. Seepärast ongi resümees kasutusel sõna "korrastamine" ja mitte näiteks "koondamine" – sama hästi võib skripti töö tulemus olla koondamise vastand. Kui keegi ütleb, et skriptiga viidete korrastamine raskendab tarviliku leidmist, siis ''sorry'', aga see ei tähenda midagi. Täpsem on öelda: "viidete koondamine on vastuoluline teema". See, kas keegi teeb seda skripti abil või käsitsi, ei muuda lõpptulemuse osas midagi. Lihtsalt teisel juhul käib see paari sekundiga ja esimesel juhul võib võtta tunde (pikema artikli puhul). Kõigi viidete koondamine artikli lõppu võib teatud juhtudel küll osa tegevusi raskemaks teha, näiteks artikli lahutamise mitmeks eri artikliks. Ent sel juhul saab skripti abil viited teksti sisse liigutada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:29 (EET) == Spliti katedraal == Tere! Märkasin kiriku malli lisamist. Kirikute puhul tuleb vahel ette, eriti Lõuna-Euroopas, et varasem ehitis, näiteks mõni varasem muu funktsiooniga Rooma rajatis (mausoleum, termid, tsiviilbasiilika jm) on kirikuks kohandatud. Kas sellisel puhul võiks olla otstarbekaks panna malli kirja ka sajand, mil kirikuna funktsioneerima hakkas? Spliti katedraal pühitseti alates 7. sajandist, mil asula taastuma hakkas. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 14:59 (EEST) :Jah, tegelikult peaks sellises olukorras olema nii daatumid millal ehitati kui ka millal pühitseti, et malli infost ei jääks muljet, et hoone ehitati kohe kirikuks. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:25 (EEST) jhzua9dkd08iqrsitbqwdv8m0xd0qjn 0 235986 7256289 7211315 2026-10-20T11:57:40Z Hindrey&hindrey 204955 /* Autoriraamatuid */ 7256289 wikitext text/x-wiki '''Andres Siplane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1974]] [[Pärnu]]s) on eesti [[sotsiaaltöö]] spetsialist ja [[kirjanik]]. Tema kirjanikupseudonüüm on '''Saamuel Pliuhkam'''. ==Haridus== Siplane on lõpetanud 1992. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1994 oli ta [[piirivalve]]väe [[ajateenija]] [[Remniku Õppekeskus]]es. Ta on lõpetanud sotsiaaltöö alal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i 1999. aastal bakalaureuse- ja 2001. aastal magistrikraadiga.<ref name="andres-sip">[https://www.etis.ee/CV/Andres_Siplane Andres Siplane] ETIS-es. Vaadatud 26.05.2025.</ref> ==Töö== Siplane on töötanud [[Pärnu Linnavalitsus]]e sotsiaalhoolekande osakonnas (1995–1999), [[Justiitsministeerium]]is (1999–2000), [[Riigikogu Kantselei]] nõunikuna (2000–2005), MTÜ-s Puhas Eesti ja MTÜ-s Eesti Pakendiringlus teenindusjuhina<ref name="roheliste">[https://www.postimees.ee/224507/roheliste-volikogu-juhiks-valiti-andres-siplane Roheliste volikogu juhiks valiti Andres Siplane] Postimees.ee, 13.02.2010.</ref> (2005–2011), [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] tugikeskuse juhatajana (2011–2014) ja [[Kaitseministeerium]]i sotsiaalnõunikuna (alates 2014. aasta novembrist; 2024. aasta seisuga ta seal enam ei tööta).<ref name="andres-sip" /><ref>Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609285926/kaitseminister-otsustas-lopetada-represseeritutele-tervisetoetuse-andmise Kaitseminister otsustas lõpetada represseeritutele tervisetoetuse andmise] ERR Uudised, 18.03.2024.</ref> Andres Siplane on muu hulgas uurinud mitmeid naissõjaväelaste sotsiaalse toimetuleku aspekte, teinud selle kohta erialakonverentsidel ettekandeid ja avaldanud sõjandusväljaannetes ülevaateartikleid ("Naissoost ajateenijate toimetulek Kaitseväes" (2018), "Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest" (2018), "Naised Kaitseväes ning rahuvalvemissioonidel" (2018), "Naissoost ajateenija toimetulek teenistusülesannetega" (2019), "Naised Ukraina rindelt" (2019), "Naissoost ajateenijatest" (2020) jm).<ref name="andres-sip" /> Ta on [[Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon]]i liige (2025. aasta seisuga).<ref>[https://web.archive.org/web/20251124225449/https://www.eswa.ee/organisatsioon/liikmed/liikmete-nimekiri-68/ Liikmete nimekiri] Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref> ==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== Siplane kuulus aastatel 2006–2011 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Andres+Siplane Andres Siplane] E-äriregistris. Vaadatud 26.05.2025.</ref>; ta on olnud selle erakonna juhatuse ja ka volikogu esimees.<ref name="roheliste" /> 2011. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega [[uisuklubi Gliss]].<ref>{{Viide |pealkiri=Uisuklubi Gliss |kuupäev=2024-09-10 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uisuklubi_Gliss&oldid=6724036 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-07-25}}</ref> Klubi on erahuvikooli [[Tiiu Valgemäe Uisukool]] pidaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home {{!}} start-from-scratch |url=https://www.tvuk.eu/ |vaadatud=2025-07-25 |väljaanne=My Site |keel=en}}</ref> Klubis käib igal hooajal treenimas sadakond noort. Klubi korraldab kaks korda aasta võistlusi Gliss Open ja Gliss Extra. Ta on [[Telliskivi Selts]]i liige.<ref name="ReferenceA">Jürgen Rooste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95266209/andres-siplane-leiab-kaitseministeeriumi-too-korvalt-aega-paljukski-et-koike-jouda-tuleb-parajalt-laisk-olla Andres Siplane leiab kaitseministeeriumi töö kõrvalt aega paljukski: "Et kõike jõuda, tuleb parajalt laisk olla."] Maaleht.ee, 04.12.2021.</ref> Ta on juhtinud giidina kultuuriloolisi ja masinatööstusteemalisi ekskursioone [[Tallinna Linnamuuseum]]is, [[Tartu Linnamuuseum]]is, [[Kalamaja päevad]]el, üleriigilisel [[muuseumiöö]]l, Tallinna [[disainiöö]]l, Tallinna linnaruumifestivalil ja veel paljudel kultuuriüritustel.<ref>[https://www.linnamuuseum.ee/tallinna-linnamuuseum/muuseumioo-2022-tallinna-linnamuuseumis/ Muuseumiöö “Öös on unistusi”] Tallinna Linnamuuseumi koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://muuseum.tartu.ee/event/ajalooretk-tartu-kanalisatsioonikaevude-luukide-lugu/ Ajalooretk: Tartu kanalisatsioonikaevude luukide lugu] Tartu Linnamuuseumi koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250526171147/https://www.disainioo.ee/2025-programm/krulli-kvartali-ekskursioonid Krulli kvartali ekskursioonid] Disainiöö koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://kalamajapaevad.ee/programm2022/ Kalamaja Päevade programm] Kalamaja päevade koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref name="ReferenceA" /> ==Looming== ===Teater=== Pärnust pärit ajaloo- ja kultuurihuvilisena asutas Andres Siplane 2025. aastal [[Pärnu saksa käsitööliste teater|Pärnu Saksa Käsitööliste Teatri]], mille kunstiline juht ja esineja ta ise on. Teatri esimese lavastuse, püstijalatragöödia "UNRÄP ehk Kirjaneitsi tükid mõlemal pool jõge" esietendus toimus Pärnus 20. märtsil 2025. Teatril on plaanis ka edaspidi etendada humoorikaid lugusid Pärnuga seotud ajaloosündmustest ning ajaloolistest ja kultuuriloolistest isikutest.<ref>Kristi Raidla. [https://kultuur.err.ee/1609639258/parnu-saksa-kasitooliste-teater-avab-uksed-pustijala-tragoodiaga Pärnu saksa käsitööliste teater avab uksed püstijala tragöödiaga] ERR Kultuur, 20.03.2025.</ref> Aprillis 2025 esietendus teatris käsitlus Tartu kultuuriloost "Vägivald, asotsiaalsus ja alkoholism Tartu tänavatel. Ja meie südametes". Lavateos põhineb osaliselt Andres Siplase kirjandusliku ''[[alter ego]]'' Saamuel Pliuhkami varem trükis ilmunud lugudel. Lavastuses esitatakse ühtlasi üleskutse püstitada [[Tartu õlletehas]]e juurde luuletaja [[Artur Alliksaar]]e monument.<ref>Anu Jürisson. [https://parnu.postimees.ee/8228079/uus-parnu-teater-teeb-algatuse-rajada-alliksaarele-monument Uus Pärnu teater teeb algatuse rajada Alliksaarele monument] Pärnu Postimees, 11.04.2025.</ref> ===Autoriraamatuid=== * Andres Siplane. "Eesti kasulaps 2005", Tallinn, Eesti Kasuperede Liit (59 lk) * Andres Siplane. "Kasulaps iseseisvas elus", Tallinn, Eesti Kasuperede Liit (77 lk) * Andres Siplane. "Introverdi monoloog. Pärnu", Tallinn, A. Siplane, 2019 (136 lk) * Andres Siplane. "Luukide vaatlemisest", Tallinn, 2021 (144 lk) * Andres Siplane. "Mariupol : linn, mida enam ei ole", Tallinn, Andres Siplane, 2023 (131 lk) * Andres Siplane. "Kõige teravamad flipid tulevas TVUKist ehk uisuklubi Gliss mitteametlik ajalugu", Tallinn, Andres Siplane 2026 (150 lk) ===Teosed Saamuel Pliuhkami pseudonüümi all=== * Saamuel Pliuhkam. "Hindrey ja Tõnisson", Pärnu, A. Siplane, 2011 (222 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama", Tallinn, A. Siplane, 2015 (188 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Mina lähen tunglaga kõige ees", Tallinn, A. Siplane, 2018 (193 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Parteisekretär Morgenstern siirdub eraettevõtlusesse", Pärnu, A. Siplane, 2021 (160 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Õilis metslane ja sisemine deemon", Pärnu, A. Siplane, 2025 (150 lk) ===Kaaskoostatud raamat=== * "Haiguste ravi. Kontrollitud : raamat tänavakunstist". Koostajad Tõnis Palkov, Uku Sepsivart, Andres Siplane. Tallinn, Eesti Pakendiringlus, 2009 (216 lk) ==Tunnustus== * 2001 – Foorumi ajakirjandusauhind<ref>[https://meedialiit.ee/foorumi-ajakirjandusauhinna-2001-voitis-andres-siplane/ Foorumi ajakirjandusauhinna 2001 võitis Andres Siplane] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. 25.01.2002.</ref> * 2018 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-7 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> * 2021 – Kaitseministeeriumi hõberinnamärk – pikaajalise silmapaistva tegevuse eest sotsiaalvaldkonna arendamisel kaitseministeeriumi valitsemisalas<ref>[https://web.archive.org/web/20250427033557/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tunnustab-riigikaitse-silmapaistvaid-edasiviijaid Kaitseminister tunnustab riigikaitse silmapaistvaid edasiviijaid] Kaitseministeeriumi koduleht. 02.12.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Jürgen Rooste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95266209/andres-siplane-leiab-kaitseministeeriumi-too-korvalt-aega-paljukski-et-koike-jouda-tuleb-parajalt-laisk-olla Andres Siplane leiab kaitseministeeriumi töö kõrvalt aega paljukski: "Et kõike jõuda, tuleb parajalt laisk olla."] Maaleht.ee, 4. detsember 2021 {{JÄRJESTA:Siplane, Andres}} [[Kategooria:Eesti sotsiaaltöötajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] dd1igd5k6f8ir4sz9d79o19w724t1iq 7256290 7256289 2026-10-20T11:57:59Z Hindrey&hindrey 204955 /* Autoriraamatuid */ 7256290 wikitext text/x-wiki '''Andres Siplane''' (sündinud [[28. juuli]]l [[1974]] [[Pärnu]]s) on eesti [[sotsiaaltöö]] spetsialist ja [[kirjanik]]. Tema kirjanikupseudonüüm on '''Saamuel Pliuhkam'''. ==Haridus== Siplane on lõpetanud 1992. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i. Aastatel 1993–1994 oli ta [[piirivalve]]väe [[ajateenija]] [[Remniku Õppekeskus]]es. Ta on lõpetanud sotsiaaltöö alal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i 1999. aastal bakalaureuse- ja 2001. aastal magistrikraadiga.<ref name="andres-sip">[https://www.etis.ee/CV/Andres_Siplane Andres Siplane] ETIS-es. Vaadatud 26.05.2025.</ref> ==Töö== Siplane on töötanud [[Pärnu Linnavalitsus]]e sotsiaalhoolekande osakonnas (1995–1999), [[Justiitsministeerium]]is (1999–2000), [[Riigikogu Kantselei]] nõunikuna (2000–2005), MTÜ-s Puhas Eesti ja MTÜ-s Eesti Pakendiringlus teenindusjuhina<ref name="roheliste">[https://www.postimees.ee/224507/roheliste-volikogu-juhiks-valiti-andres-siplane Roheliste volikogu juhiks valiti Andres Siplane] Postimees.ee, 13.02.2010.</ref> (2005–2011), [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] tugikeskuse juhatajana (2011–2014) ja [[Kaitseministeerium]]i sotsiaalnõunikuna (alates 2014. aasta novembrist; 2024. aasta seisuga ta seal enam ei tööta).<ref name="andres-sip" /><ref>Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609285926/kaitseminister-otsustas-lopetada-represseeritutele-tervisetoetuse-andmise Kaitseminister otsustas lõpetada represseeritutele tervisetoetuse andmise] ERR Uudised, 18.03.2024.</ref> Andres Siplane on muu hulgas uurinud mitmeid naissõjaväelaste sotsiaalse toimetuleku aspekte, teinud selle kohta erialakonverentsidel ettekandeid ja avaldanud sõjandusväljaannetes ülevaateartikleid ("Naissoost ajateenijate toimetulek Kaitseväes" (2018), "Naiskaitseväelaste kaasamisega seotud hoiakutest ja kogemustest" (2018), "Naised Kaitseväes ning rahuvalvemissioonidel" (2018), "Naissoost ajateenija toimetulek teenistusülesannetega" (2019), "Naised Ukraina rindelt" (2019), "Naissoost ajateenijatest" (2020) jm).<ref name="andres-sip" /> Ta on [[Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon]]i liige (2025. aasta seisuga).<ref>[https://web.archive.org/web/20251124225449/https://www.eswa.ee/organisatsioon/liikmed/liikmete-nimekiri-68/ Liikmete nimekiri] Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref> ==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus== Siplane kuulus aastatel 2006–2011 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]]<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Andres+Siplane Andres Siplane] E-äriregistris. Vaadatud 26.05.2025.</ref>; ta on olnud selle erakonna juhatuse ja ka volikogu esimees.<ref name="roheliste" /> 2011. aastal asutas ta koos mõttekaaslastega [[uisuklubi Gliss]].<ref>{{Viide |pealkiri=Uisuklubi Gliss |kuupäev=2024-09-10 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uisuklubi_Gliss&oldid=6724036 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-07-25}}</ref> Klubi on erahuvikooli [[Tiiu Valgemäe Uisukool]] pidaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home {{!}} start-from-scratch |url=https://www.tvuk.eu/ |vaadatud=2025-07-25 |väljaanne=My Site |keel=en}}</ref> Klubis käib igal hooajal treenimas sadakond noort. Klubi korraldab kaks korda aasta võistlusi Gliss Open ja Gliss Extra. Ta on [[Telliskivi Selts]]i liige.<ref name="ReferenceA">Jürgen Rooste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95266209/andres-siplane-leiab-kaitseministeeriumi-too-korvalt-aega-paljukski-et-koike-jouda-tuleb-parajalt-laisk-olla Andres Siplane leiab kaitseministeeriumi töö kõrvalt aega paljukski: "Et kõike jõuda, tuleb parajalt laisk olla."] Maaleht.ee, 04.12.2021.</ref> Ta on juhtinud giidina kultuuriloolisi ja masinatööstusteemalisi ekskursioone [[Tallinna Linnamuuseum]]is, [[Tartu Linnamuuseum]]is, [[Kalamaja päevad]]el, üleriigilisel [[muuseumiöö]]l, Tallinna [[disainiöö]]l, Tallinna linnaruumifestivalil ja veel paljudel kultuuriüritustel.<ref>[https://www.linnamuuseum.ee/tallinna-linnamuuseum/muuseumioo-2022-tallinna-linnamuuseumis/ Muuseumiöö “Öös on unistusi”] Tallinna Linnamuuseumi koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://muuseum.tartu.ee/event/ajalooretk-tartu-kanalisatsioonikaevude-luukide-lugu/ Ajalooretk: Tartu kanalisatsioonikaevude luukide lugu] Tartu Linnamuuseumi koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20250526171147/https://www.disainioo.ee/2025-programm/krulli-kvartali-ekskursioonid Krulli kvartali ekskursioonid] Disainiöö koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref>[https://kalamajapaevad.ee/programm2022/ Kalamaja Päevade programm] Kalamaja päevade koduleht. Vaadatud 26.05.2025.</ref><ref name="ReferenceA" /> ==Looming== ===Teater=== Pärnust pärit ajaloo- ja kultuurihuvilisena asutas Andres Siplane 2025. aastal [[Pärnu saksa käsitööliste teater|Pärnu Saksa Käsitööliste Teatri]], mille kunstiline juht ja esineja ta ise on. Teatri esimese lavastuse, püstijalatragöödia "UNRÄP ehk Kirjaneitsi tükid mõlemal pool jõge" esietendus toimus Pärnus 20. märtsil 2025. Teatril on plaanis ka edaspidi etendada humoorikaid lugusid Pärnuga seotud ajaloosündmustest ning ajaloolistest ja kultuuriloolistest isikutest.<ref>Kristi Raidla. [https://kultuur.err.ee/1609639258/parnu-saksa-kasitooliste-teater-avab-uksed-pustijala-tragoodiaga Pärnu saksa käsitööliste teater avab uksed püstijala tragöödiaga] ERR Kultuur, 20.03.2025.</ref> Aprillis 2025 esietendus teatris käsitlus Tartu kultuuriloost "Vägivald, asotsiaalsus ja alkoholism Tartu tänavatel. Ja meie südametes". Lavateos põhineb osaliselt Andres Siplase kirjandusliku ''[[alter ego]]'' Saamuel Pliuhkami varem trükis ilmunud lugudel. Lavastuses esitatakse ühtlasi üleskutse püstitada [[Tartu õlletehas]]e juurde luuletaja [[Artur Alliksaar]]e monument.<ref>Anu Jürisson. [https://parnu.postimees.ee/8228079/uus-parnu-teater-teeb-algatuse-rajada-alliksaarele-monument Uus Pärnu teater teeb algatuse rajada Alliksaarele monument] Pärnu Postimees, 11.04.2025.</ref> ===Autoriraamatuid=== * Andres Siplane. "Eesti kasulaps 2005", Tallinn, Eesti Kasuperede Liit (59 lk) * Andres Siplane. "Kasulaps iseseisvas elus", Tallinn, Eesti Kasuperede Liit (77 lk) * Andres Siplane. "Introverdi monoloog. Pärnu", Tallinn, A. Siplane, 2019 (136 lk) * Andres Siplane. "Luukide vaatlemisest", Tallinn, 2021 (144 lk) * Andres Siplane. "Mariupol : linn, mida enam ei ole", Tallinn, Andres Siplane, 2023 (131 lk) * Andres Siplane. "Kõige teravamad flipid tulevad TVUKist ehk uisuklubi Gliss mitteametlik ajalugu", Tallinn, Andres Siplane 2026 (150 lk) ===Teosed Saamuel Pliuhkami pseudonüümi all=== * Saamuel Pliuhkam. "Hindrey ja Tõnisson", Pärnu, A. Siplane, 2011 (222 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama", Tallinn, A. Siplane, 2015 (188 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Mina lähen tunglaga kõige ees", Tallinn, A. Siplane, 2018 (193 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Parteisekretär Morgenstern siirdub eraettevõtlusesse", Pärnu, A. Siplane, 2021 (160 lk) * Saamuel Pliuhkam. "Õilis metslane ja sisemine deemon", Pärnu, A. Siplane, 2025 (150 lk) ===Kaaskoostatud raamat=== * "Haiguste ravi. Kontrollitud : raamat tänavakunstist". Koostajad Tõnis Palkov, Uku Sepsivart, Andres Siplane. Tallinn, Eesti Pakendiringlus, 2009 (216 lk) ==Tunnustus== * 2001 – Foorumi ajakirjandusauhind<ref>[https://meedialiit.ee/foorumi-ajakirjandusauhinna-2001-voitis-andres-siplane/ Foorumi ajakirjandusauhinna 2001 võitis Andres Siplane] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. 25.01.2002.</ref> * 2018 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] – metsavendade ajaloo talletamise ja tutvustamise eest<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-7 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> * 2021 – Kaitseministeeriumi hõberinnamärk – pikaajalise silmapaistva tegevuse eest sotsiaalvaldkonna arendamisel kaitseministeeriumi valitsemisalas<ref>[https://web.archive.org/web/20250427033557/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tunnustab-riigikaitse-silmapaistvaid-edasiviijaid Kaitseminister tunnustab riigikaitse silmapaistvaid edasiviijaid] Kaitseministeeriumi koduleht. 02.12.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Jürgen Rooste]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95266209/andres-siplane-leiab-kaitseministeeriumi-too-korvalt-aega-paljukski-et-koike-jouda-tuleb-parajalt-laisk-olla Andres Siplane leiab kaitseministeeriumi töö kõrvalt aega paljukski: "Et kõike jõuda, tuleb parajalt laisk olla."] Maaleht.ee, 4. detsember 2021 {{JÄRJESTA:Siplane, Andres}} [[Kategooria:Eesti sotsiaaltöötajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] lvny2xxt2ajuwm7jtksoyx75z3j7chh 0 239018 7256048 6421718 2026-10-19T21:02:16Z Kruusamägi 1530 7256048 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} {{linn | nimi = Deventer | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Deventer | pilt = IJsselkade Deventer 2011.jpg | lipp = Deventer vlag.svg | lipu_link = [[Deventeri lipp]] | vapp = Deventer wapen.svg | vapi_link = [[Deventeri vapp]] | pindala = 134,4 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Holland }} [[Fail:Deventer-plaats-OpenTopo.jpg|pisi|Linna kaart aastast 2014]] '''Deventer''' on [[Holland]]i [[linn]], mis asub [[IJssel]]i jõe ääres [[Overijsseli provints]]is. Deventerit on esmamainitud [[877]]. aastal, hiljem kujunes sellest [[hansalinn]]. [[2005]]. aastal liideti linnaga [[Bathmeni vald]]. Linna jalgpalliklubi [[Go Ahead Eagles]] mängib hooajal 2016/17 riigi tugevaimas liigas [[Eredivisie]]. == Seosed Eestiga == 1990. aastal korraldas Eesti kunstiühendus "Vitars" koostöös Eesti firmaga Cross Development F.S.P. [[Hansapäevad]]e raames Deventeri linnas [[klaasikunst]]i näituse, kus oli eksponeeritud teoseid kunstnikelt nagu D. Offman, R. Suvi, A. Lobanov, V. Sein ja M. Tõnnov. Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik [[Jaak Olep]] avaldas samal aastal näituse kohta artikli "Eesti vitraažid Deventeris". 13. juunil 1990 sõlmiti [[Tartu]] ning Deventeri ja [[Zutphen]]i vahel koostöökokkulepe koostöö ja sõprussuhete arendamiseks. Alates 2004. aastast on need linnad Tartu ametlikud sõpruslinnad.<ref>[https://www.tartu.ee/et/zutphen-ja-deventer "Tartu koostöösuhted Zutpheni ja Deventeriga"] tartu.ee (vaadatud 19. oktoobril 2026)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.deventer.nl/ Deventeri koduleht] [[Kategooria:Hollandi linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Overijsseli provints]] [[Kategooria:Deventer| ]] hrxoi4hgmth8nn9khrh3eeg01y417kt 7256098 7256048 2026-10-20T00:02:28Z Kruusamägi 1530 7256098 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}} {{linn | nimi = Deventer | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Deventer | pilt = IJsselkade Deventer 2011.jpg | lipp = Deventer vlag.svg | lipu_link = [[Deventeri lipp]] | vapp = Deventer wapen.svg | vapi_link = [[Deventeri vapp]] | pindala = 134,4 | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Holland }} [[Fail:Deventer-plaats-OpenTopo.jpg|pisi|Linna kaart aastast 2014]] '''Deventer''' on [[Holland]]i [[linn]], mis asub [[IJssel]]i jõe ääres [[Overijsseli provints]]is. Deventerit on esmamainitud [[877]]. aastal, hiljem kujunes sellest [[hansalinn]]. [[2005]]. aastal liideti linnaga [[Bathmeni vald]]. == Sport == Linna jalgpalliklubi [[Go Ahead Eagles]] mängib riigi tugevaimas liigas [[Eredivisie]]. Aastatel 1917, 1922, 1930 ja 1933 võideti riigi meistritiitel. 1992. aastal rajati linna uisukeskus De Scheg, mis on alates 2011. aastast osaliselt kaetud. See kuulub Hollandi kümne kiireima uisuraja hulka ning seal on treeninud mitmed tuntud uisutajad, sealhulgas olümpiavõitja [[Mark Tuitert]] ja endine sprindi maailmameister [[Erben Wennemars]]. Tulenevalt asukohast IJsseli jõe kaldal tegutseb Deventeris mitmeid veespordiklubisid. == Seosed Eestiga == 1990. aastal korraldas Eesti kunstiühendus "Vitars" koostöös Eesti firmaga Cross Development F.S.P. [[Hansapäevad]]e raames Deventeri linnas [[klaasikunst]]i näituse, kus oli eksponeeritud teoseid kunstnikelt nagu D. Offman, R. Suvi, A. Lobanov, V. Sein ja M. Tõnnov. Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik [[Jaak Olep]] avaldas samal aastal näituse kohta artikli "Eesti vitraažid Deventeris". 13. juunil 1990 sõlmiti [[Tartu]] ning Deventeri ja [[Zutphen]]i vahel koostöökokkulepe koostöö ja sõprussuhete arendamiseks. Alates 2004. aastast on need linnad Tartu ametlikud sõpruslinnad.<ref>[https://www.tartu.ee/et/zutphen-ja-deventer "Tartu koostöösuhted Zutpheni ja Deventeriga"] tartu.ee (vaadatud 19. oktoobril 2026)</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.deventer.nl/ Deventeri koduleht] [[Kategooria:Hollandi linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Overijsseli provints]] [[Kategooria:Deventer| ]] aar5ivro89r4j3ljp0djygct1765jho 0 239316 7255953 7254340 2026-10-19T18:25:41Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 7122668 wikitext text/x-wiki {{Tegelaskuju | nimi = Ämblikmees | pilt = Spider-Man.jpg | autor = [[Stan Lee]] ja [[Steve Ditko]] | esimene = [[Amazing Fantasy]] 15. väljaanne (august 1962) | täisnimi = Peter Benjamin Parker }} '''Ämblikmees''' ([[inglise keel|inglise]] '''Spider-Man''') on väljamõeldud superkangelane, kes ilmub [[Marvel Comics]] koomiksites. Tegelaskuju lõid kirjanik [[Stan Lee]] ja kunstnik [[Steve Ditko]] ning esmakordselt ilmus Ämblikmees 1962. aastal koomiksisarja "[[Amazing Fantasy]]" 15. väljaandes. Ämblikmeest peetakse laialdaselt üheks populaarsemaks ja kommertslikult edukamaks superkangelaseks ning ta on esinenud [[Koomiks|koomiksites]], [[Telesaade|telesaadetes]], [[Film|filmides]], [[Videomäng|videomängudes]], [[Romaan|romaanides]] ja [[Näidend|näidendites]]. == Väljamõeldud tegelase elulugu == Ämblikmees on Peter Benjamin Parkeri salajane identiteet. Parker sündis [[New Yorgi osariik|New York City]] [[Queens|Queensi]] linnaosa Forest Hills piirkonnas. Tema vanemad hukkusid lennuõnnetuses, kui ta oli veel laps, mistõttu kasvatasid teda tema [[onu Ben]] ja [[tädi May]]. Õppides Midtown keskkoolis, paistis Peter Parker silma erakordse õppeedukuse ja sügava teadushuvi poolest, kuid jäi sotsiaalselt pigem tagasihoidlikuks ning ei kuulunud eakaaslaste seas populaarsete hulka. Tema elu muutus pöördumatult pärast seda, kui teadusnäitusel hammustas teda radioaktiivne ämblik. Selle tulemusena omandas ta üliinimliku jõu, kiiruse ja väleduse ning võime kinnituda seinte ja lagede külge. Tuginedes oma teaduslikele oskustele, konstrueeris Parker seadme, mis võimaldab tal tulistada enda loodud kleepuvat võrku randmetele kinnitatud mehhanismide abil. Esialgu kasutas ta oma võimeid isikliku kasu eesmärgil, esinedes kostümeeritud tegelasena ning saavutades lühiajalise populaarsuse meelelahutusmaailmas. Oluliseks pöördepunktiks kujunes aga sündmus, kus Parker keeldus sekkumast varga tabamisse; sama kurjategija tappis hiljem tema onu Beni. Süütundest ajendatuna leidis Parker mõrvari ning otsustas edaspidi rakendada oma võimeid õiguse ja ühiskonna hüvanguks. Edasises elus seisab Peter Parker silmitsi mitmete väljakutsetega: ta püüab toetada oma lesestunud tädi Mayd majanduslikult, toime tulla tudengielu ja sotsiaalsete raskustega ning samal ajal jätkata kuritegevusevastast tegevust Ämblikmehena. Tema tegevus kutsub esile vastakaid reaktsioone avalikkuses, eriti ajalehe [[Daily Bugle]] väljaandja [[J. Jonah Jameson|J. Jonah Jamesoni]] poolt, kes suhtub Ämblikmehesse kriitiliselt ja vaenulikult. Iroonilisel kombel töötab Parker samas väljaandes vabakutselise [[Fotograaf|fotograafina]], pildistades Ämblikmeest, Jameson ise ei tea, et Ämblikmees on Peter Parkeri [[alter ego]]. === Lapsed === Ämblikmehe põhikehastus pole kunagi isaks saanud. Koomiksite jooksul on aga Peter Parkeri alternatiivsetel versioonidel olnud bioloogilisi lapsi, tavaliselt [[Mary Jane Watson|Mary Jane Watsoniga]]. Nende hulka kuuluvad Ämbliktüdruk ([[Mayday Parker]]) ja [[Benjy Parker]] MC2 universumist ning Spiderling (Annie Parker) Maalt-18119. ==Filmid== *"[[Ämblikmees (film)|Ämblikmees]]" (2002) *"[[Ämblikmees 2]]" (2004) *"[[Ämblikmees 3]]" (2007) *"[[Imeline Ämblikmees]]" (2012) *"[[Imeline Ämblikmees 2]]" (2014) *"[[Ämblikmees: Kojutulek]]" (2017) *"[[Ämblikmees: Uus universum]]" (2018) *"[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]" (2019) *"[[Ämblikmees: Pole Koduteed]]" (2021) *"[[Ämblikmees: Üle kogu multiversumi]]" (2023) *"[[Ämblikmees. Täitsa uus päev]]" (2026) ==Välislingid== *[[Kaarel Kressa]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/64674410 Ämblikmees saab tänavu 50!], Eesti Päevaleht, 14. juuli 2012{{Vikitsitaadid}} {{Commonskat|Spider-Man}} [[Kategooria:Koomiksitegelased]] [[Kategooria:Filmitegelased]] [[Kategooria:Animafilmitegelased]] [[Kategooria:Videomängude tegelased]] [[Kategooria:Väljamõeldud tegelaskujud]] 3m6fiqjhulaygwfp8mfihhklx3vng0h 0 240245 7256121 6835503 2026-10-20T04:50:03Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:CZ_Zlin_COA.svg|CZ_Zlin_COA.svg]] pildiga [[Pilt:CZ_Zlín_COA.svg|CZ_Zlín_COA.svg]]. Põhjus: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR1|Criterion 1]] (original uploader’s request). 7256121 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Zlín | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Zlín | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = 20150531_130939_stitch.jpg | pildiallkiri = Zlín | lipp = Flag_of_Zlin.svg | lipu_link = [[Zlíni lipp]] | vapp = CZ Zlín COA.svg | vapi_link = [[Zlíni vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Zlín''' on [[statutaarlinn]] [[Tšehhi]]s, [[Zlíni maakond|Zlíni maakonna]] ja [[Zlíni ringkond|Zlíni ringkonna]] keskus. Asub [[Dřevnice]] jõe ääres. [[1949]]–[[1989]] oli linna nimi '''Gottwaldov'''. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.mestozlin.cz/ Zlíni koduleht] {{Commonscat}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Zlíni maakond]] pk629u6jvcxli1vqilo78b1kttrhmjc 0 242347 7256164 6324897 2026-10-20T06:53:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256164 wikitext text/x-wiki '''Dan Arvo Asplund''' ([[1. veebruar]] [[1948]], [[Helsingi]] – 24. september [[2020]], [[Jyväskylä]]) oli [[Soome]] tehnikateadlane, [[bioenergeetika (energeetika)|bioenergeetika]] asjatundja ja eestkõneleja.<ref name="benet"/> Aastal [[2008]] sai ta [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind|Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhinna]].<ref name="benet"/> Ta oli ettevõtte Benet Oy juhatuse esimees.<ref name="benet"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="benet">{{Netiviide |url=http://benet.finbioenergy.fi/default.asp?sivuID=14177&component=/modules/bbsView.asp&recID=12190 |pealkiri=Benet Oy |vaadatud=2011-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091225032917/http://benet.finbioenergy.fi/default.asp?sivuID=14177&component=/modules/bbsView.asp&recID=12190 |arhiivimisaeg=2009-12-25 |url-olek=ei tööta}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Asplund, Dan}} [[Kategooria:Soome teadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 8fy87122if9ikcdcz4jecv79ucox8ec 0 243257 7255922 7218492 2026-10-19T17:02:28Z MorsMe 217455 7255922 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1961 *2009|number=17|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=16|järgmine liin=17A|järgmine=17A (Tallinna bussiliin)|eelmine=16 (Tallinna bussiliin)|läbi=|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City G n°1494.jpg|suleti=*2006 *2023|logo=Junction of Liivalaia tn and Ants Lauteri tn in Kesklinn Tallinn 19 April 2021.jpg}} '''Tallinna bussiliin 17''' sõitis Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Alates 1. augustist 2023 on marsruut 17 asendatud liiniga 67 Seli - Bussijaam - J.Sütiste. Liin oli tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin oli käigus iga päev ning sellel sõitsid peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama oli tipptunnil 36 minutit. Lepistiku Siili Linnu tee Tedre Koskla Taskopark Ülase Ristiku Tehnika Toompark Balti jaam Kalamaja Kungla Volta Erika Karjamaa Tööstuse Sitsi Kari Randla Supelranna Rannapargi Helme Koldepuistee[[ LÕPP PEATUS == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+Liin nr 17 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 1. veebruaril 2006<ref>{{Netiviide |kuupäev=2006-01-23 |pealkiri=Veebruarist Mustamäelt bussiga otse Suur-Sõjamäele ei pääse |url=https://www.postimees.ee/1523025/veebruarist-mustamaelt-bussiga-otse-suur-sojamaele-ei-paase |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> |- | colspan="3" |2006 - 2009 oli liin [[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam | |- |2023 | - |Liin liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|bussiliiniga 67]] |} {| class="wikitable" |+Liin nr 17A !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti [[67 (Tallinna bussiliin)|liiniga 67]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2009 kuni 31.07.2023 !J. Sütiste tee - Bussijaam !Bussijaam - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Bussijaam | ; Bussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 31.01.2006 !J. Sütiste tee - Suur-Sõjamäe !Suur-Sõjamäe - J. Sütiste tee |- | ; J. Sütiste tee ; Liivaku ; Vambola ; Tervise ; Lastehaigla ; Retke tee ; Tüve ; Nõmme tee ; Räägu ; Koolimaja ; Hauka ; Lilleküla jaam ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Hotell Olümpia ; Püssirohu ; Autobussijaam ; Sossimägi ; Järvevana ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama ; Kesk-Sõjamäe ; Orto ; Tubaka ; Suur-Sõjamäe | ; Suur-Sõjamäe ; Tubaka ; Orto ; Kesk-Sõjamäe ; Kaubajaama ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Järvevana ; Sossimägi ; Autobussijaam ; Püssirohu ; Hotell Olümpia ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Koskla ; Lilleküla jaam ; Hauka ; Koolimaja ; Räägu ; Nõmme tee ; Tüve ; Retke tee ; Lastehaigla ; Tervise ; Vambola ; Liivaku ; J. Sütiste tee |} == Galerii == <gallery> Fail:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|Sõpruse puiesteel Fail:481TAK.JPG|Hauka peatuses Fail:1487 scania omnicity.jpg|Bussijaama suunas </gallery> ==Vaata ka== *[[Tallinna ühistranspordiliinid]] *[[17A]] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] g43fxc3c7mjabpblmuzd1mby7k3pivs 0 245072 7255856 7255591 2026-10-19T13:51:36Z Sendrasendra 225202 7255856 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] '''Induse kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne [[kõrgkultuur]] ja [[tsivilisatsioon]] Loode-[[India]]s, [[Indus]]e jõe orus umbes3300&nbsp;eKr 3300 – 1300&nbsp;eKr (kõrgaeg umbes 2600–1900&nbsp;eKr).<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] kultuuri kõrval üks maailma kõige vanemaid ja ulatuslikumaid kõrgkultuure.<ref name="mõtteloom" /> Induse kultuuri kõrgajal võis selle mõjuala rahvaarv ulatuda viie miljonini. Sealsete linnade linnaehitus, tellistest hooned ning kanalisatsioon ja veevärk on kuulsad.<ref name="4d2Uz" /> Induse kultuur koosneb [[Harappa kultuu]]rist ja [[Mohenjo Daro kultuur]]ist. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-[[Sarasvati]] tsivilisatsioon. Viimane põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel "[[Rigveeda]]s" "[[Nadī stuti sūkta]]s" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]], kuid see oletus on keeleliselt ja geograafiliselt vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur koondus Induse jõe oru ja [[Pandžab]]i piirkonna ümber, hõlmates ka [[Ghaggar-Hakra]] jõe oru<ref name="possehl" /> ning [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelise ala.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Harappa kultuuri nimi tuleb sellest, et selle kultuuri esimene linn avastati 1920ndatel [[Pakistan]]is tänapäeva Harappa linna lähedal.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest ajast saadik ja olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.<ref name="IqYm2" /> Teine tuntud Induse kultuuri asula on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. [[Harappa keel]]est puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] või [[paramunda keeled|paramunda]] ja [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab [[Lõuna-Aasia]]s tänini tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige [[linn]]akultuur. Säilinud kirjalikke allikaid pole tänini lõplikult dešifreeritud. On teada, et Induse kultuuri ja [[Mesopotaamia]] vahel leidis [[merekaubandus]]. Induse kultuur hääbus seni teadmata põhjustel 1500. aasta paiku&nbsp;eKr ja selle viimased alad langesid [[Aarjalased|aarjalaste]] sissetungi ohvriks. Siiski on Induse kultuuril olnud pikaajaline mõju hilisemale [[India kultuur]]ile.<ref name="mõtteloom" /> == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]", milles kohalikud elanikud jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km). Aastal 1856 külastas teadlane [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa kultuuri. [[Mohenjo Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;e Kr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kokogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini&nbsp;eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 3qnec4cqfdbchpnzy374hu7jny61ua8 7255878 7255856 2026-10-19T15:37:38Z Sendrasendra 225202 7255878 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on siiski vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine ja väljakaevamised == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimest korda kirjeldas Harappa varemeid Inglise maadeuurija [[Charles Masson]] [[1842]]. aastal teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]", milles kohalikud elanikud jutustasid iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km). Aastal 1856 külastas teadlane [[Alexander Cunningham]] Harappat, kus inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadiks. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> Alexander Cunningham avalikustas esimese Harappa pitsati aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avastas J. Fleet veel Harappa pitsateid, mis ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Aastatel 1921–1922 avastasid Marshall, Rai Bahadur Daya Ram Sahni ja Madho Sarup Vats Harappa kultuuri. [[Mohenjo Daro]] linna avastas [[Rakhal Das Banerjee]]. 1931. aastaks oli suurem osa Mohenjo Daro linnast välja kaevatud. Pärast India iseseisvumist jäid suurem osa arheoloogilistest leidudest Pakistanile. Selle territooriumil asus suurem osa Induse kultuurist. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis, põhjapoolseim Shortugai Afganistanis, idapoolseim [[Alamgirpur]] Indias ja lõunapoolseim [[Malawan]] Indias.<ref name="26BCs" /> 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;e Kr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kokogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini&nbsp;eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] hm21ae9tilpft7fs2pumx1oyxc3z0pp 7255936 7255878 2026-10-19T17:43:28Z Sendrasendra 225202 7255936 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] 1826. aastal avastas [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest, Harappa künkad, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga, kus [[Aleksander Suur]] võitis 326. aastal eKr kuningas [[Poros]]e vägesid [[Hydaspese lahing]]us.<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas sedapaika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilist iseloomu. Massoni ja Burnesi kirjeldused jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte, kes külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. 1884. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastaČtel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seetõttu olla vanemad kui kakssada aastat. 1912. aastal avaldas [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud pitseri kohta.<ref>John Faithfull Fleet. Seals from Harappa. – ''Journal of the Royal Asiatic Society'', 1912 kd 44, nr 3, lk 699–701.</ref> 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, kus [[R. D. Banerji]] leidis 1919. aastal, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappa väljakaevamised algasid 1920. aastal, Mohenjo Daro väljakaevamised aga 1922. aastal. Viimased veensid Marshalli, et tegemist on seni tundmatu muistse tsivilisatsiooniga. Ta avaldas oma leiud ajalehes [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. 1931. aastaks oli suur osa Mohenjo Darost juba välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väiksemaid väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaania 1950. aastal. Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]], kõige põhjapoolsem aga [[Manda (Jammu)|Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]] kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d. 1022 teadaolevast arheoloogilisest leiukohast on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: :''Et asulat saaks nimetada hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad.''<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. Võib-olla on siin oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Sanskritikeelses [[veedakirjandus]]es leidub küll lugusid aarjalaste sissetungidest umbes aastatel 1700–1300 eKr. Neis kirjeldatakse lahinguid põliselanikkonnaga, kuid need lood ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid sündmusi praeguseks teada oleva Induse tsivilisatsiooniga.<ref name="Singh2008" />, lk 133–138. == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;e Kr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kokogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini&nbsp;eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] jw3bmh7vwmi29nt4c0a2etky9s6uece 7256026 7255936 2026-10-19T20:15:10Z Sendrasendra 225202 /* Avastamine, väljakaevamised ja levikuala */ 7256026 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;e Kr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900&nbsp;eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kokogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini&nbsp;eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 14butjz6iwmx9czmcky71mmsxeqoz15 7256032 7256026 2026-10-19T20:22:51Z Sendrasendra 225202 /* Kronoloogia */ 7256032 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == John Marshall, kes aastal 1931 tegi kindlaks Induse religiooni silmapaisteva eripära: Jumal ja Jumalanna; jumalikustamine ja austus loomade ja taimede vastu; kasutatakse vanne ja on vee usukomme; sümboolse tähendusega on ka veel [[fallos]] ja häbe, mis sümboliseerivad viljakust. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja mõnikord vaidlustatud. On leitud Induse oru pitsateid, millel on kujutatud loomi. Marshalli arust oli kujutatud neil varasel kujul [[hindud]]e jumalat [[Shiva|Šiva]]t ([[Rudra]]), joogaasendis ja loomade isandana (tavaliselt kujutatud kolme peaga). Marshalli hüpoteesi põhjal on tegu jumalaema kultusega ja kaevetööde käigus on leitud mitmeid naisekujusid, arvatakse, et see on hindu sekti [[Šaktism]]i tekke eelkäijaks. Erinevalt tänapäeva Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonidest puuduvad Induse orul templid ja lossid, kuigi väljakaevamised näitavad, et neil olid nende ehitamiseks vajalikud teadmised olemas. Kuna templeid ja losse polnud, peeti religioosseid tseremooniaid kodus või vabas õhus. Matmistavasid iseloomustab lamavasse asendisse panemine ja fraktsioneeriva matmine, mille puhul organism on vähendatud (skelett ja organid on eraldatud), ja esines isegi tuhastamist. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 2ci83snil4a5qoap9iyix3oox73p1ts 7256106 7256032 2026-10-20T01:18:13Z Sendrasendra 225202 /* Religioon */ 7256106 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks koduses kasutuses olnud kujutised, mitte tingimata jumalannade kujud.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|editor-first=Nayanjot|editor-last=Lahiri|year=2000|title=The Decline and Fall of the Indus Civilisation|isbn=81-7530-034-5|publisher=Permanent Black|location=Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1998|title=India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization|isbn=81-7305-129-1|publisher=Aryan Books International|location=New Delhi}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=1997|title=The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline)}} *{{cite book|first=B. B.|last=Lal|authorlink=B. B. Lal|year=2002|title=The Sarasvati flows on}} *{{cite book|last=McIntosh|first=Jane|title=A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization|url=https://archive.org/details/peacefulrealmri00mcin|location=Boulder|publisher=Westview Press|year=2001|isbn=0813335329}} *{{cite book|authorlink=Mohammed Rafique Mughal|last=Mughal|first=Mohammad Rafique|year=1997|title=Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture|publisher=Ferozesons|isbn=9690013505}} *{{cite web|authorlink=Asko Parpola|last=Parpola|first=Asko|url=http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf|title=Study of the Indus Script|date=19.05.2005}} (50th ICES Tokyo Session) *{{cite book|last=Possehl|first=Gregory|authorlink=Gregory Possehl|year=2002|title=The Indus Civilisation|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000poss|location=Walnut Creek|publisher=Alta Mira Press}} *{{cite book|first=Shikaripura Ranganatha|last=Rao|authorlink=Shikaripura Ranganatha Rao|year=1991|title=Dawn and Devolution of the Indus Civilisation|isbn=81-85179-74-3|publisher=Aditya Prakashan|location=New Delhi}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology|title=Indo-Aryans of Ancient South Asia|url=https://archive.org/details/indoaryansofanci0001geor|editor=George Erdosy|year=1995|isbn=3-11-014447-6|publisher=de Gruyter|location=Berlin u.a.}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|chapter=Migration, Philology and South Asian Archaeology|title=Aryan and Non-Aryan in South Asia.|editor=Bronkhorst and Deshpande|year=1999|isbn=1-888789-04-2|publisher=Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies|location=Cambridge}} *{{cite book|last=Shaffer|first=Jim G.|authorlink=Jim G. Shaffer|year=1992|chapter=The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age|title=Chronologies in Old World Archaeology|edition=Second|editor=R. W. Ehrich|location=Chicago|publisher=University of Chicago Press}} *{{cite journal|journal=Electronic Journal of Vedic Studies|authorlink=Michael Witzel|last=Witzel|first=Michael|title=The Languages of Harappa|date=veebruar 2000|url=http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf}} *Rita P. Wright, The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies, Cambridge University Press, 2010, ISBN 9780521576529 == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 3ml4hei93rkkl16pjcf7ixdvsy4yjt1 7256108 7256106 2026-10-20T02:03:23Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256108 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks koduses kasutuses olnud kujutised, mitte tingimata jumalannade kujud.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ´´Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] sfvo1u7tt912ed94mquxe81lajy41jh 7256109 7256108 2026-10-20T02:05:58Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256109 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks koduses kasutuses olnud kujutised, mitte tingimata jumalannade kujud.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} * *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ´´Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 94pj1lk799dw8gsi3txn6m6jvfq61b7 7256110 7256109 2026-10-20T02:08:07Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256110 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks koduses kasutuses olnud kujutised, mitte tingimata jumalannade kujud.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ´´Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] e4tqo7ur1oedwyjn8mg589dcs8m1ml2 7256117 7256110 2026-10-20T04:11:16Z Sendrasendra 225202 /* Religioon */ 7256117 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> – [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref name="Parpola1994" /> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *{{cite book|last=Kirkpatrick|first=Naida|year=2002|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000kirk|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ´´Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] mipuv7wmypis5tawo0xt6wqzx5ib2re 7256138 7256117 2026-10-20T06:15:31Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256138 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> – [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref name="Parpola1994" /> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *{{cite book|last=[[Bridget Allchin|Allchin, Bridget]]|year=1997|title=Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia|location=New York|publisher=Viking}} *{{cite book|editor-last=Allchin|editor-first=Raymond|editor-mask=[[F. Raymond Allchin|Allchin, Raymond]]|year=1995|title=The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States|url=https://archive.org/details/archaeologyofear0000allc|location=New York|publisher=Cambridge University Press}} *{{cite book|last=Aronovsky|first=Ilona|author2=Gopinath, Sujata|year=2005|title=The Indus Valley|url=https://archive.org/details/indusvalley0000aron_a2l3|location=Chicago|publisher=Heinemann}} *{{cite book|last=Basham|first=A. L.|title=The Wonder That Was India|publisher=Sidgwick & Jackson|location=London|year=1967|pages=11–14}} *{{cite book|first=D. K.|last=Chakrabarti|year=2004|title=Indus Civilization Sites in India: New Discoveries|url=https://archive.org/details/induscivilizatio0000unse|publisher=Marg Publications|location=Mumbai|isbn=81-85026-63-7}} *{{cite book|authorlink=Ahmad Hasan Dani|last=Dani|first=Ahmad Hassan|title=Short History of Pakistan (Book 1)|year=1984|publisher=University of Karachi}} *{{cite book|editor-last1=Dani|editor-first1=Ahmad Hassan|editor-last2=Mohen|editor-first2=J-P.|year=1996|title=History of Humanity, Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC|location=New York/Paris|publisher=Routledge/UNESCO|isbn=0415093066}} *{{cite book|first=S. P.|last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1996|title=The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues|isbn=81-85268-46-0|publisher=Pratibha Prakashan|location=Delhi}} *{{cite book|editor-first=S. P.|editor-last=Gupta|authorlink=S. P. Gupta|year=1995|title=The lost Sarasvati and the Indus Civilisation|publisher=Kusumanjali Prakashan|location=Jodhpur}} *{{cite journal|last=Kathiroli|year=2004|title=Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat|journal=Journal of Indian Ocean Archaeology|issue=1|pages=141–149}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|year=1998|title=Ancient cities of the Indus Valley Civilisation|url=https://archive.org/details/ancientcitiesofi0000keno|publisher=Oxford University Press|isbn=0-19-577940-1}} *{{cite journal|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|title=The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-world-prehistory_1991-03_5_1/page/n1|journal=Journal of World Prehistory|year=1991|volume=5|pages=1–64|doi=10.1007/BF00978474}} *{{cite book|authorlink=Jonathan Mark Kenoyer|last=Kenoyer|first=Jonathan Mark|author2=Heuston, Kimberly|year=2005|title=The Ancient South Asian World|url=https://archive.org/details/ancientsouthasia0000keno|location=Oxford/New York|publisher=Oxford University Press|isbn=0195174224}} *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann}}2002. *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ´´Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483 *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] qe0apcchke4yfx9ldrjvh5msvsjhvut 7256177 7256138 2026-10-20T07:14:30Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256177 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> – [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref name="Parpola1994" /> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *A. L. Basham. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick & Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[S. P. Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1, *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Kathiroli. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *D. K. Chakrabarti. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications, Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] oy9b6r5s0awcp48k50ueu41pmnimt18 7256178 7256177 2026-10-20T07:18:01Z Sendrasendra 225202 /* Religioon ja matmisrituaalid */ 7256178 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> – [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *A. L. Basham. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick & Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[S. P. Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[B. B. Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia (Rise, Maturity and Decline'', 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[B. B. Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1, *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Kathiroli. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *D. K. Chakrabarti. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications, Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] rubu7e58ynd5kbnidygqnv4xenhwoe0 7256193 7256178 2026-10-20T07:49:53Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256193 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja häbeme sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> – [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 0vj96jvcezoa8ihx8ursgu36twkku8g 7256196 7256193 2026-10-20T07:53:17Z Sendrasendra 225202 /* Religioon ja matmisrituaalid */ 7256196 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kirjutamise süsteem == Aastatel 400–600 on märgatavaid India sümboleid leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt pottidelt ja rohkem kui tosinalt muult materjalilt, kaasa arvatud "siltidelt", mis väidetavalt kord rippusid sisemise värava kohal, Induse linna Dholaviras. Tüüpilised Induse kirjutised ei ole pikemad kui neli-viis tähemärki, enamik neist (peale Dholavira "sildid") on väikesed; pikim ühel pinnal, mis on väiksem kui 1-tolline (2,54&nbsp;cm) ruut, on 17 märki pikk; pikim ükskõik, mis objektil (leitud kolmes erinevas masstoodangu pinnal) on 26 sümbolit. Samal ajal kui Induse oru tsivilisatsiooni on üldiselt iseloomustatud kui haritud ühiskonda, mida tõendavad kirjutised, need kirjutised on vaidlustatud Farmeri, Sproati ja Witzeli poolt, kes vaidlevad Induse süsteemi üle, et see ei kodeeri keelt, aga oli sarnane mitmekesise mittekeelse märkide süsteemiga. Märkide süsteeme kasutati ulatuslikult Lähis-Idas ja teistes ühiskondades, et sümboliseerida perekondi, klanne, jumalaid ja religioosseid ettekujutusi. Teised on väitnud, et mõnikord olid sümbolid kasutatud majandustehingutes, aga see väide jätab seletamata Indu sümbolite tuleku paljudesse rituaalsetesse esemetesse. 2009. aastal P. N. Rao jt tehtud uuringu põhjal avaldati ajakirjas Science eri keelelistes skriptides ja mittekeelelistes süsteemides esinevate mustrite võrdlused. Leiti, et Indude käekirja mustrid on sarnased räägitavate sõnadega, toetades hüpoteese, mis kodeerivad veel tundmatuid keeli. Farmer, Sproat ja Witzel on selle leiu vaidlustanud, tuues välja, et Rao et al. tegelikult ei võrrelnud Indude märke "päris-maailma-mitte-keeleliste-süsteemidega" vaid "kahe täielikult kunstliku süsteemiga, mis on leiutatud autorite poolt. Üks koosneb 200 000 juhuslikus järjekorras olevast märgist ja teine 200 000 õiges täielikus järjekorras olevast märgist. Farmer et al. on samuti demonstreerinud seda, et võrdlus mittekeelsete süsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja tavalised keelte vahel annab sarnase tulemuse, mille ka Rao et al. sai Indude märkidest. Pildid mõnest tuhandest säilinud kirjutisest on avaldatud väljaandes Corpus of Indus Seals and Inscriptions (1987, 1991, 2010), muudetud Asko Parpola ja ta kolleegide poolt. Uuesti avaldatud fotod on tehtud 1920. ja 1930. aastatel, sadadest kadunud või varastatud kirjutistest, koos paljude viimaste sajandite jooksul avastatutega. Varem teadlased pidid täiendama materjale ''Corpus''<nowiki/>'ses kaevetööde aruannetest pisikeste fotode põhjal. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 13mif24p93imlch7we962ds7opwa5ot 7256209 7256196 2026-10-20T08:21:02Z Sendrasendra 225202 /* Kirjutamise süsteem */ 7256209 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 31a5s3tran87ny2b9ruwhykd39kiydl 7256226 7256209 2026-10-20T09:05:01Z Sendrasendra 225202 /* Kiri */ 7256226 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014): [A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation]. ''Ancient Asia'', 5. kd, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref>]] [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. [[Walter Fairservis]] leidis 1983. aastal, et Induse kirja lugemiseks on piisavalt sarnasusi [[draviidi keeled|draviidi keeltega]]. 1987. aastal leidis [[James Kinnier Wilson]] sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse. [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. 1977. aastal avaldas [[Iravatham Mahadevan]] ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> Parpola on koos teiste teadlastega avaldanud kolmeosalise teose, mis sisaldab mitu tuhat pitserit ja raidkirja.<ref>[[Asko Parpola]], [[Jagat Pati Joshi]], ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in India'', kd 1, Suomalainen Tiedeakatemia 1987.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[Sayid Ghulam Mustafa Shah]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in Pakistan'', kd 2, Suomalainen Tiedeakatemia 1991.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[B. M. Pande]], [[Petteri Koskikallio]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Supplement to Mohenjo-daro and Harappa'', kd 3.1, Suomalainen Tiedeakatemia 2010.</ref> Välja on kuulutatud ka neljas köide, kuid seda pole veel avaldatud. [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]] ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.archaeoastronomie.de/]</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse Kirja kirjutati paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] tõi 1931. aastal esile järgmised Induse oru usundi võimalikud tunnused: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall tõlgendas seda kuju hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena. Ta seostas kuju joogaasendiga ja Šiva kui loomade isanda ehk [[Pašupati]] kujutlusega. Marshall pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine.<ref>John Marshall. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931.</ref> Nii selle peade arv kui ka seos Šivaga on vaieldavad. Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi: need võisid olla näiteks mänguasjad, dekoratiivesemed või kodustes kaitserituaalides kasutatud naisekujukesed. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Esimesed käsitlused Harappa kultuuri usundist esitas [[John Marshall]] 1931. aastal.<ref>[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid. Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 2 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka votiivkujukesed ehk usulise tõotuse või tänu märgiks valmistatud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju või leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja Lothalist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest antropomorfsetest kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist, näiteks templist. Naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Tähelepanuväärne on ka see, et templeid ei ole leitud. Sellepärast on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Marshall pidas ühelt pitserilt leitud meesfiguuri, millel oli peas pühvlisarvedega peakate, tõendiks selle kohta, et austati ka meesjumalust. Loomadest ümbritsetud figuuri tõlgendas Marshall [[Pašupati]]na ehk loomade isandana, keda hilisemas hindu mütoloogias seostatakse [[Šiva]]ga kui ühe tema avaldumisvormiga. Marshall arvas, et figuur on joogaasendis, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]]. Siiski vaieldakse selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]] ja kas figuur sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus sobib kokku hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema kultusega, mis oli seotud neitsiliku Kreeka ja jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]]ga.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]|The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal.. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref>< Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ning olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkesti teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Matmiskommete seas olid surnute hauda lamama asetamine ja sekundaarne matmist, mille puhul maeti ümber üksnes surnu säilmed, näiteks luud. Kasutusel oli ka tuhastamine. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H.Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit, kuid [[Mortimer Wheeler]] tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad siiski kindlad tõendid ja samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2020. [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 1zzhudrk4xc43atz0kryjgmso7v0o71 7256265 7256226 2026-10-20T10:44:18Z Sendrasendra 225202 /* Religioon ja matmisrituaalid */ 7256265 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014): [A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation]. ''Ancient Asia'', 5. kd, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref>]] [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. [[Walter Fairservis]] leidis 1983. aastal, et Induse kirja lugemiseks on piisavalt sarnasusi [[draviidi keeled|draviidi keeltega]]. 1987. aastal leidis [[James Kinnier Wilson]] sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse. [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. 1977. aastal avaldas [[Iravatham Mahadevan]] ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> Parpola on koos teiste teadlastega avaldanud kolmeosalise teose, mis sisaldab mitu tuhat pitserit ja raidkirja.<ref>[[Asko Parpola]], [[Jagat Pati Joshi]], ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in India'', kd 1, Suomalainen Tiedeakatemia 1987.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[Sayid Ghulam Mustafa Shah]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in Pakistan'', kd 2, Suomalainen Tiedeakatemia 1991.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[B. M. Pande]], [[Petteri Koskikallio]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Supplement to Mohenjo-daro and Harappa'', kd 3.1, Suomalainen Tiedeakatemia 2010.</ref> Välja on kuulutatud ka neljas köide, kuid seda pole veel avaldatud. [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]] ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.archaeoastronomie.de/]</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse Kirja kirjutati paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. **[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *[[Gregory Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 6jiwu63o02zrmc8mc5jcku5qpkg60u4 7256286 7256265 2026-10-20T11:46:20Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7256286 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref name="Singh2008" /> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014): [A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation]. ''Ancient Asia'', 5. kd, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref>]] [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. [[Walter Fairservis]] leidis 1983. aastal, et Induse kirja lugemiseks on piisavalt sarnasusi [[draviidi keeled|draviidi keeltega]]. 1987. aastal leidis [[James Kinnier Wilson]] sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse. [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. 1977. aastal avaldas [[Iravatham Mahadevan]] ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> Parpola on koos teiste teadlastega avaldanud kolmeosalise teose, mis sisaldab mitu tuhat pitserit ja raidkirja.<ref>[[Asko Parpola]], [[Jagat Pati Joshi]], ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in India'', kd 1, Suomalainen Tiedeakatemia 1987.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[Sayid Ghulam Mustafa Shah]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in Pakistan'', kd 2, Suomalainen Tiedeakatemia 1991.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[B. M. Pande]], [[Petteri Koskikallio]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Supplement to Mohenjo-daro and Harappa'', kd 3.1, Suomalainen Tiedeakatemia 2010.</ref> Välja on kuulutatud ka neljas köide, kuid seda pole veel avaldatud. [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]] ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.archaeoastronomie.de/]</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse Kirja kirjutati paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] 12s4hlaljjpfy4r5dc1zir4ylu1esl9 7256288 7256286 2026-10-20T11:54:58Z Sendrasendra 225202 /* Avastamine, väljakaevamised ja levikuala */ 7256288 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2011}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:CiviltàValleIndoMappa.png|pisi|Induse kultuuri asuala]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Induse kultuuri pitsatid [[Briti Muuseum]]is]] [[Pilt:Mohenjo-daro.jpg|pisi|Suur bassein Mohenjo Daros]] '''Induse kultuur''' ehk '''Harappa kultuur''' ehk '''Induse oru tsivilisatsioon''' oli [[pronksiaeg]]ne linnatsivilisatsioon, mis kujunes välja [[Indus]]e jõe orus ja sellega piirnevatel aladel praeguse [[Pakistan]]i, Loode-[[India]] ja Kirde-[[Afganistan]]i territooriumil. Selle varaseim arengujärk algas umbes 3300 eKr, küpsusperiood kestis umbes 2600–1900 eKr ja hiline Harappa periood ulatus umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Induse kultuur oli üks maailma vanimaid [[kõrgkultuur]]e. See oli ajaliselt osaliselt samaaegne [[Vana-Egiptus]]e ja [[Mesopotaamia]] tsivilisatsiooniga.<ref name="mõtteloom" /> <ref name="Angot">Angot 2001: 35.</ref> Mesopotaamias ja Egiptuses tekkisid linnad mõnevõrra varem, kuid Harappa tsivilisatsiooni levikuala oli neist kõige suurem. Induse kultuuri kõrgajal võis selle asualal elada üks kuni viis miljonit inimest.<ref name="4d2Uz" /> See hõlmas suurt ala Induse jõe oru tasandikku ja selle lisajõgede piirkonnas ja [[Pandžab]]is ning ulatus ka rannikule ja [[Ghaggar-Hakra]] jõe orgu,<ref name="possehl" /> samuti ida poole [[Ganges]]e ja [[Yamuna]] jõe vahelisele alale.<ref name="FIg0p" /><ref name="Leshnik" /> Induse kultuuri nimetatakse [[Harappa]] linna järgi ka Harappa kultuuriks. Harappa oli üks esimesi Induse kultuuri keskusi. Selle arheoloogilist tähtsust hakati mõistma 1920ndatel, kui asula praeguse Pakistani territooriumil avastati.<ref name="PrhyI" /> Induse kultuuri asulakohtade arheoloogilised uuringud on jätkunud tänaseni.<ref name="IqYm2" /> Induse kultuuri teine tuntud keskus on [[Mohenjo Daro]], mis asub samuti praeguse Pakistani territooriumil. [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvad Mohenjo Daro (1980) ja Indias [[Gujarat]]is asuv [[Dholavira]] (2021). Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimetusi "Induse-Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" ja "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon". Viimane nimetus põhineb [[Ghaggar-Hakra]] jõe samastamisel [[Rigveeda]] hümnis "[[Nadī stuti sūkta]]" mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõega]]. See samastamine on vaieldav.<ref name="Ching 2006 28–32" /><ref name="PLMta" /><ref name="CpDbO" /> Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Selle linnu iseloomustasid korrapärane planeering, tellistest hooned ning arenenud taristu, sealhulgas veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem.<ref name="4d2Uz" /><ref name="Angot" /> Mõnes linnas olid telliskividest majad mitmekorruselised ja vannitoaga. Kaubandus ja käsitöö olid tegevusalade kaupa eri linnaosadesse koondatud. Kindlalt pole tuvastatud paleesid ega templeid, mis viitaksid selgelt religioosse või ilmaliku võimu olemasolule, kuigi mõnes linnas, näiteks Mohenjo Daros, leidub suuri ühiskasutatavaid rajatisi, sealhulgas suur bassein Mohenjo Daros. Arheoloogilised leiud tõendavad kaubandussidemeid [[Mesopotaamia]]ga, sealhulgas merekaubandust. Mõningaid viiteid Induse oru elanike kohta leidub ka [[Sumer]]i raidkirjades, kus neid nimetatakse [[Meluhha]]ks. Induse kultuuri kandjate keele kohta puuduvad otsesed ja kindlad teadmised, sest nende kasutatud [[Induse kiri|Induse kirja]] pole suudetud lõplikult dešifreerida. [[Tamil Nadu]] valitsus kuulutas 2025. aasta jaanuaris selle dešifreerimise eest välja miljoni USA dollari suuruse auhinna. Ükski dešifreerimisväide pole teadusringkondades üldist tunnustust saanud.<ref name="Stalin 2025">[https://www.business-standard.com/india-news/cm-stalin-announces-1-million-prize-for-decoding-indus-valley-script-125010500330_1.html CM Stalin announces $1 million prize for decoding Indus valley script], Business Standard, 5.1.2025.</ref> Harappalaste keelt on seostatud [[protodraviidi keeled|protodraviidi]], [[eelami-draviidi keeled|eelami-draviidi]], [[munda keeled|munda]] ja [[paramunda keeled|paramunda]] keeltega ning ka [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltega]]. Nende keeleline ja etniline kuuluvus on jätkuvalt teadusliku vaidluse all. Induse kultuuri linnade tähtsus vähenes järk-järgult alates umbes 1900. aastast eKr ja paljud neist hüljati. Hilis-Harappa periood ulatus siiski umbes aastani 1300 eKr.<ref name="7Yxuq" /><ref name="yZSda" /> Tsivilisatsiooni hääbumise põhjused on vaieldavad. Võimalike teguritena on käsitletud keskkonna- ja kliimamuutusi, jõgede veerežiimi muutumist ja kaubandussidemete nõrgenemist. 2025. aastal avaldatud uuringu kohaselt oli piirkonnas umbes 4400–3400 aastat tagasi neli pikka põuda, millest igaüks kestis üle 85 aasta; kõige raskem kestis umbes 164 aastat ja mõjutas ligi 91% tsivilisatsiooni alast. Viimane põud (umbes 3531–3418 aastat tagasi) langeb ajaliselt kokku linnade lõpliku mahajätmisega. Uuringu autorid rõhutavad, et põud oli ainult üks surveallikas ning tsivilisatsiooni saatuse määras ka ühiskondlik ja majanduslik kohanemine.<ref name="Solanki 2025">Hiren Solanki, Vimal Mishra jt. River drought forcing of the Harappan metamorphosis. –''Communications Earth & Environment'', 2025.</ref> Induse kultuuri linnalise ühiskonnakorralduse hääbumist on varem seostatud ka aarjalaste sissetungiga, kuid seda seletust ei peeta tänapäeval enam usutavaks. On mõningaid märke sellest, et Harappa tsivilisatsiooni hiline periood kattus ajaliselt esimeste [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] saabumisega Lõuna-Aasiasse. Linnade mahajätmise ja indoaarjalaste pühade tekstide [[veedad]]e tekkimise vahele võis siiski jääda mitusada aastat. Induse kultuuri piirkondlikud traditsioonid jätkusid pärast linnatsivilisatsiooni hääbumist ja mõjutasid hilisemat [[India kultuur]]i. == Avastamine, väljakaevamised ja levikuala == [[Pilt:Indus Valley Civilization, Early Phase (3300-2600 BCE).png|pisi|Vara-Harappa, umbes 3300–2600&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Mature Phase (2600-1900 BCE).png|pisi|Kõrg-Harappa, umbes 2600–1900&nbsp;eKr]] [[Pilt:Indus Valley Civilization, Late Phase (1900-1300 BCE).png|pisi|Hilis-Harappa, umbes 1900–1300&nbsp;eKr]] Esimesena eurooplastest teatas Harappa küngastesst [[Charles Masson]], kes oli deserteerinud [[Briti Ida-India Kompanii]] sõjaväest. Ta külastas paika 1820ndate teisel poolel, kuid tema peamine huvi oli Kreeka ajalugu. Ta oli veendunud, et tegu on [[Sagala]]ga (kreeka allikates Sangala), mille [[Aleksander Suur]] hävitas 326. aastal eKr. [[1842]]. aastal avaldatud teoses "[[Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and the Punjab]]" mainis ta, et kohalikud elanikud olid jutustanud iidsest linnast, mis ulatus üle 13 ''[[kos]]''{{'}}i (ligi 40 km).<ref>Charles Masson. ''Narrative of Various Journeys in Balochistan, Afghanistan and The Panjab'', 1842.</ref> 1831. aastal külastas varemeid [[Alexander Burnes]], ent kuigi ta pidas seda paika ajalooliselt tähtsaks, ei märganud ta selle erilisust. Massoni ja Burnesi kirjeldus jõudsid hiljem [[Alexander Cunningham]]i kätte. Cunningham külastas Harappat 1853. ja 1856. aastal, otsides [[Xuanzang]]i kirjeldatud linnu, kuid ei pidanud leiukohta tähelepanuväärseks. Inglise insenerid John ja William Brunton ehitasid [[Briti Ida-India Kompanii]] raudteed [[Karachi]] ja [[Lahore]]'i linna vahele. Neile oli räägitud varemetes iidsest linnast Brahminabadist. Linna külastades leidis John sealt palju hästi põletatud telliseid, mida ta kavatses kasutada raudtee ehitamisel. Mõni kuu hiljem leidis Johni vend William kaugemal põhjas teise varemetes linna, millest korjatud põletatud telliseid olid kasutusele võtnud lähedal asuva Harappa asula elanikud.<ref name="vEimX" /> 1861. aastal asutas Cunningham India Arheoloogiateenistuse pärast seda, kui Briti kroon oli 1858. aastal võtnud India valitsemise üle Briti Ida-India Kompaniilt. 1872. aastal tuli Cunningham Harappasse tagasi ja avastas, et varemete telliseid oli kasutatud Multani ja [[Lahore]]'i vahelise raudtee [[Punjab Railway]] ehitamisel. Ta korraldas mõned väljakaevamised ja sai [[Oudh]]i volinikult kindralmajor Clarke'ilt [[pitser]]i (H-1048), millel oli pulli kujutis ja tundmatu kiri. Et pullil puudus India veistele iselomulik küür, tegi Cunningham järelduse, et pitser ei pärine Indiast. Ka tema ei mõistnud Harappa erilist tähtsust. Detsembris 1885. aastal sai J. Harvey kohaliku taluniku kaudu Harappast pärit pitseri ja 1886. aastal leidis T. A. O'Connor [[ükssarvik]]ut kujutava pitseri. Kõik kolm pitserit jõudsid [[Briti Muuseum]]i, kus [[John Marshall]] neid 1906. aastal uuris. Marshall oli 1902. aastal nimetatud India Arheoloogiateenistuse peadirektoriks ja saatis 1909. aastal [[Hiranand Sastri]] Harappasse täiendavaid uuringuid tegema. Sastri ei pidanud edasisi väljakaevamisi vaeva väärt olevaks. [[D. R. Bhandarkar]] külastas aastatel 1911–1912 nii Harappat kui ka [[Mohenjo Daro]]t, kuid arvas, et tegu on tänapäevaste tellistega ja ehitised ei saa seega olla vanemad kui kakssada aastat. 1914. aastal saatis Marshall Harappasse [[Harold Hargreaves]]i, kuid ka tema ei olnud leiukohast kuigi vaimustunud. Aastatel 1916–1917 järgnes [[Daya Ram Sahni]], kes koostas väljakaevamiste kava. Alexander Cunningham oli esimese Harappa pitsati avalikustanud aastatel 1872–1875.<ref name="sqhZP" /> Pool sajandit hiljem, 1912. aastal, avaldas J [[John Faithfull Fleet]] uurimuse Clarke'i pitseri ja kahe hiljem leitud Harappa pitseri kohta. See ajendas [[John Marshall|John Hubert Marshalli]] alustama põhjalikumate väljakaevamistega. Hoolimata Harappast leitud esemetest ei olnud veel selge, et tegu on muistse tsivilisatsiooniga. Sellele arusaamisele jõuti Mohenjo Daros, mida [[Rakhal Das Banerjee]] (R. D. Banerji) külastas 1919. aastal. Ta leidis, et väljakaevamised tasuvad end ära. Harappas alustas [[Daya Ram Sahni]] väljakaevamisi 1921. aastal, Mohenjo Daro linna avastanud R. D. Banerji aga 1922. aastal. Hiljem liitus nendega [[Madho Sarup Vats]]. 1924. aasta suvel mõistsid Marshall, Sahni ja Banerji, et mõlema asula leiud on sarnased ja kuuluvad seni tundmatusse muistsesse tsivilisatsiooni. Marshall avaldas oma leiud 20. septembril 1924 pildiajakirjas [[The Illustrated London News]], lootes, et teised oskavad neid tõlgendada. See andis soovitud tulemuse: [[Archibald Sayce]] tundis ära [[protoeelami kultuur]]i elemente, mis sarnanesid [[Jacques de Morgan]]i [[Susa]]st leitud materjaliga. Nendega nõustusid [[Sydney Smith]] ja [[Cyril John Gadd]], kes tundsid ära Mesopotaamia sümboleid. [[Ernest J. H. Mackay]] nägi omakorda sarnasusi [[Kish]]iga. Kuigi nad ei väitnud, et Harappa kultuur pärineb [[Vana-Lähis-Ida]]st, nihutasid sarnasused Lähis-Ida ja [[Vana-Egiptus]]ega India tsivilisatsiooni algusaja senisest umbes 2000–2500 aastat varasemaks. Mohenjo Daro linn oli 1931. aastaks suuremas osas välja kaevatud. Pärast Briti India jagamist 1947. aastal jagunes Induse tsivilisatsiooni ala [[Pakistani]] ja [[India]] vahel, kusjuures suurem osa sellest jäi Pakistani alale. Briti arheoloogide mõju kestis veel mõnda aega, muu hulgas [[Aurel Stein]]i tegevuse kaudu, kuid peagi hakkasid nendega võrdväärselt tegutsema India arheoloog [[Nani Gopal Majumdar]] ja Saksa arheoloog [[Michael Jansen]]. Hiljem korraldati veel väljakaevamisi, näiteks [[Mortimer Wheeler]]i juhitud kampaaniad Harappas 1946. ja Mohenjo Daros 1950. aastal. 2010. aastal tabasid [[Haryana]] piirkonda Indias suured üleujutused, mis kahjustasid [[Jognakhera]] arheoloogiliste väljakaevamiste alasid, kust oli leitud 5000 aasta vanuseid vase sulatamise jälgi. Induse kultuuri alad jäid ligi kolmemeetrise veekihi alla, kui [[Sutlej Yamuna Linki kanal]] üle kallaste tõusis.<ref name="EzMzg" /> Harappa ja Mohenjo Daro pälvisid pikka aega kõige rohkem tähelepanu, kuid järk-järgult selgus, et oli ka teisi sama suuri või isegi suuremaid linnu, näiteks [[Lurewala]], [[Ganweriwala]], [[Rakhigarhi]] ja [[Dholavira]]. Üha rohkem uuritakse ka väiksemaid külasid, näiteks [[Allahdino]]t ja [[Balu]]t. Ka neil on Induse kultuurile iseloomulikke tunnuseid, kuigi piirkondlikud erinevused on selged. Näiteks moodustab Allahdino keraamikast iseloomulik [[must-punane keraamika]] (BRW) ainult 1%. [[Kalibangan]]i [[mudatellis]]est platvorme, mida on tõlgendatud tulealtaritena, enamikus teistes asulates ei leidu. Erinevad on ka matmiskombed. Sellise mitmekesisuse tõttu jagas [[Gregory Possehl]] Induse kultuuri piirkondlikeks domeenideks. Läänerannikul paikneb [[Kulli kultuur]]i Kulli domeen, sellest ida pool aga [[Sindh]]i domeen Induse alamjooksul. Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen, millest kirdes paikneb Anarta kalkoliitikum (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]).Sellest lõuna pool, poolsaarel, asub [[Saurashtra]] ehk Sorathi domeen. Saurashtra poolsaarest põhja ja kirde pool paiknes Anarta kalkoliitilise kultuuritraditsiooni levikuala (vt [[Lõuna-Aasia kiviaeg]]). Induse ülemjooksu piirkond moodustab Harappa domeeni; sellest läänes asuvad loodepoolsed piirialad, lõunas [[Cholistan]]i domeen ja idas idadomeen.<ref name="Possehl2002">Possehl 2002: 6–7.</ref> Võrreldes tollase Egiptuse ja Mesopotaamiaga hõlmas Harappa tsivilisatsioon palju suurema ala. Selle tuumik oli [[Indus]]e jõe org, kuid tsivilisatsioon ulatus piki [[Araabia meri|Araabia mere]] rannikut läänes asuvast [[Sutkagan-dor]]ist lõunas asuvate [[Lothal]]i ja [[Malwan]]ini, mis võimaldasid kaubandussidemeid [[Pärsia laht|Pärsia lahega]]. Idas paiknesid asulad Ghaggar-Hakra jõe kallastel. Mõne hüpoteesi kohaselt voolas selles jões kunagi aasta läbi vesi ja seda on peetud üheks võimalikuks kandidaadiks [[Rigveeda]]s mainitud [[Sarasvati jõgi|Sarasvati jõele]]. Kõige idapoolsem asula oli [[Alamgirpur]] Indias, kõige põhjapoolsem aga [[Manda]], kui mitte arvestada [[lasuriit|lasuriidi]]kaevanduste lähedal asunud kaubanduskolooniat [[Shortugai]]d Afganistanis. Induse kultuuri läänepoolseim leiukoht on [[Sutkagan Dor]] Pakistanis ja lõunapoolseimaks on peetud [[Malwan]]i Indias<ref name="26BCs" /> või [[Daimabad]] [[Maharashtra]]s. Teada on üle tuhande arheoloogilise leiukoha (Possehli 1990ndate andmetel 1022, uuemate hinnangute järgi umbes 1400 või rohkem), kuid neist on välja kaevatud ainult umbes 100. Et kirja pole seniajani dešifreeritud, on raske määrata, milline piirkond oli tsivilisatsiooni keskus ja milline ääreala. Samuti pole alati kindel, kas tegu on tõepoolest Harappa tsivilisatsiooni asulatega. Näiteks osutatakse Ghaggar-Hakra jõe äärsetele asulatele sageli siis, kui räägitakse Sarasvati kultuurist. Need asulad peaksid sellisel juhul kuuluma peamiselt hilis-Harappa perioodi. [[Shikaripura Ranganatha Rao|S. R. Rao]] arvates peavad asulad vastama teatud tingimustele, et neid saaks selle perioodi alla arvata: "Et asulat saaks nimetada Hilis-Harappa asulaks, peavad linnastumise taandumise etapi elanikud olema säilitanud Harappa kultuuri põhisaavutused, näiteks kirja, Harappa standardsete kaaluühikute kasutamise ja Harappa uskumused, sealhulgas surnute matmise või muul viisil käitlemise tavad."<ref>S. R. Rao. New Light on the Post-Urban (Late Harappan) Phase of the Indus Civilization in India. – [[Gregory Possehl|G. L. Possehl]]. ''Harappan Civilization. A Contemporary Perspective'', Oxford University Press 1982.</ref> Kõik Sarasvati kultuuri alla arvatud idapoolsed asulad neile tingimustele ei vasta. [[Chris Kostman]] on arvanud, et siin võib olla oma osa India ajaloolaste natsionalistlikel seisukohtadel, sest selline käsitlus nihutab tsivilisatsiooni keskme Pakistanis asuva Induse jõe äärest Indias asuva Ghaggar-Hakra jõe piirkonda.<ref>Chris J. D. Kostman. [https://www.adventurecorps.com/archaeo/centperiph.html The Indus Valley Civilization: In Search of Those Elusive Centers and Peripheries]. – ''Journal of the Association of Graduates in Near Eastern Studies'', 1992, kd 3, nr 1.</ref> Induse jõe muistne nimi oli Sindhu ja sellepärast on tehtud ettepanek nimetada seda tsivilisatsiooni ka Sindhu-Sarasvati tsivilisatsiooniks. Tavapärasem on siiski nimetada arheoloogilist kultuuri selle tüüpleiukoha järgi, antud juhul Harappa järgi. Vaatamata arvukatele ja silmapaistvatele leidudele on paljud küsimused endiselt vastuseta. Kirja pole siiani dešifreeritud, sest tekstid (kui need üldse on tekstid) on säilinud üksnes mõne sümboli pikkuste katkenditena. Samuti pole teada, kas see kiri on seotud [[braahmi kiri|braahmi kirjaga]], ehkki tänapäeval peetakse sellist seost vähem tõenäoliseks. Varem seostati Induse linnade hääbumist [[indoaarjalased|indoaarjalaste]] sissetungiga ja viidati [[veedakirjandus]]es kirjeldatud lahingutele põliselanikkonnaga. Tänapäeval seda seletust enamasti ei toetata: veedakirjandus ei paku pidepunkte, mis seostaksid neid lugusid Induse linnade hääbumisega, ning linnade mahajätmise ja veedade tekkimise vahele jääb mitu sajandit.<ref>Singh 2008.</ref> == Kronoloogia == [[Pilt:Jar, Indus Valley Tradition, Harappan Phase, Quetta, Southern Baluchistan, Pakistan, c. 2500-1900 BC - Royal Ontario Museum - DSC09717.JPG|pisi|Induse kultuuri keraamika, 2500–1900&nbsp;eKr]] Harappa kultuuri kõrgaeg oli 2600–1900 eKr. Sellele eelnes Vara-Harappa periood ja järgnes Hilis-Harappa periood. Kogu Harappa ajastu kestis 33.–14. sajandini eKr. Induse kultuuri periodiseerimisel kasutatakse kahte mõistet: periood ja ajastu.<ref name="WbjBD" /> Vara-Harappa, Kõrg-Harappa ja Hilis-Harappa perioodi nimetatakse vastavalt regionaliseerumise, integreerumise ja lokaliseerumise ajastuks. Regionaliseerumise ajastu ulatub tagasi [[neoliitikum]]i.<ref name="xuAMx" /> {|class="wikitable" !Aeg !Periood !Ajastu |- |7000–5500&nbsp;eKr |[[Mehrgarh]] I (keraamikaeelne neoliitiline) |Varajane toiduvalmistamise ajastu |- |5500–3300&nbsp;eKr |Mehrgarh II–VI (neoliitiline) |rowspan=4|Regionaliseerumise ajastu |- |3300–2600&nbsp;eKr |Vara-Harappa |- |3300–2800&nbsp;eKr |Harappa 1 (Ravi faas) |- |2800–2600&nbsp;eKr |Harappa 2 (Kot Diji faas, Nausharo I, Mehrgarh VII) |- |2600–1900&nbsp;eKr |Kõrg-Harappa (Induse oru tsivilisatsioon) |rowspan=4|Integreerumise ajastu |- |2600–2450&nbsp;eKr |Harappa 3A (Nausharo II) |- |2450–2200&nbsp;eKr |Harappa 3B |- |2200–1900&nbsp;eKr |Harappa 3C |- |1900–1300&nbsp;eKr |Hilis-Harappa, maalitud ookerkeraamika |rowspan=3|Lokaliseerumise ajastu |- |1900–1700&nbsp;eKr |Harappa 4 |- |1700–1300&nbsp;eKr |Harappa 5 |- |1300–300&nbsp;eKr |Maalitud hallsavi nõude kultuur, põhjapoolne mustade glasuurnõude kultuur. |''Induse-Gangese traditsioon'' |} == Geograafia == Induse oru tsivilisatsioon hõlmas enamiku Pakistanist ning osa Loode-Indiast, [[Afganistan]]ist ja [[Iraan]]ist.<ref name="ZGjMj" /> Induse oru geograafiline asend lõi sarnased olud [[Vana-Egiptus]]e ja [[Peruu]] kultuuridega, kus põllumaid ümbritsevad mäed, kõrb ja ookean. Induse kultuuri leiukohad on sagedamini jõgede ääres, aga ka iidsetel rannaaladel<ref name="ZQ1rw" />, näiteks Balakoti<ref name="JSxGY" /> linn Pakistanis, ja saartel, näiteks [[Dholavira]]<ref name="CvZwz" /> asundus [[Khadir Bet]]i järvesaarel Indias. Paljud Induse kultuuri asulad on avastatud Ghaggar-Harka jõesängi ääres<ref name="ofpLM" />. Nende seas on Rupar, Rakhigarhi, Sothi, Kalibangan ja Ganwariwala. Mõnede arheoloogide väitel on Ghaggar-Hakari ja selle harujõgede kuivanud jõesängide äärest avastatud üle 500 Harappa kultuuriasulat<ref name="8vVUH" />, [[Indus]]e ja selle harujõgede ääres aga ainult 100 asulat<ref name="99Quu" />. Osa arheolooge peab neid arve liialdatuks.<ref name="A9Y7v" /> == Vara-Harappa == Vara-Harappa Ravi faas on saanud nime lähedal asuva [[Ravi jõgi|Ravi jõe]] järgi. See kestis 3300–2800&nbsp;eKr. Varaseimad näited Induse kirjast on dateeritud aastasse umbes 3000 eKr.<ref name="ZmCM0" /> Arheoloog K. N. Dikshiti avastused [[Bhirrana]] külast Indias [[Rajasthan]]is näitavad, et sellest piirkonnast leitud [[Hakra keraamika]] on üle 9500 aasta vanune.<ref name="sDzYh" /> Varasemat külakultuuri esindavad Rehman Deri ja Amri leiukoht Pakistanis. Kot Diji asula (Harappa 2) esindab üleminekuperioodi Kõrg-Harappale, kus tsitadell on märk keskvõimust ja linnaeluviisi süvenemisest. Teine sellele perioodile iseloomulik linn on leitud [[Hakra jõgi|Hakra jõe]] äärest Indias [[Kalibangan]]is.<ref name="rHChg" /> Kaubateed ühendasid Induse kultuuri piirkonna teiste kultuuridega ja kaugemate piirkondadega, kust hangiti tooraineid, sealhulgas [[lasuriit]]i ja muud ehete valmistamiseks vajalikku materjali. Selleks ajaks olid Induse kodustanud mitmed põllukultuurid, näiteks oa, seesami, datlipalmi ja puuvillapõõsa, ja loomi, näiteks vesipühvli. Vara-Harappa kogukondadest said aastaks 2600&nbsp;eKr suured linnad, millestst kasvas välja Kõrg-Harappa kultuur. == Kõrg-Harappa == Induse ja selle harujõgede ümbrusest on avastatud üle 1052 kõrg-Harappa linna ja asula. Neist olulisemad on Harappa, [[Ganeriwala]] ja Mohenjo Daro Pakistanis ning [[Dholavira]], [[Kalibangan]], [[Rakhigarhi]], [[Rupar]] ja [[Lothal]] Indias. === Linnad === Induse kultuuri linnad, olid ehitatud keerulise tehnoloogiaga ja linnaplaneering oli läbi mõeldud. Need olid Lõuna-Aasia esimesed teadaolevad suured linnad. Korrapärased tänavad, kaevud, veevarustus ja kanalisatsioon viitavad sellele, et ühiskasutuses olevate rajatiste ehitamiseks ja kasutamiseks suudeti teha ulatuslikku koostööd. Linnade planeering võis tuleneda puhtuse ja hügieeni tähtsust või usuliste rituaalide vajadustest. Ei ole selge, kumb oli olulisem. Harappas, Mohenjo-daros ja Rakhigarhis oli välja ehitatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem. Need kanalisatsioonid olid ühed maailma vanimatest. Elamud said vett kaevudest, mis kas paiknesid majades või olid ühiskasutuses. Pesemisruumidest juhiti heitvesi kaetud äravoolukanalite kaudu tänavate kanalisatsiooni. Majade sissepääsud avanesid enamasti sisehoovidesse või väiksematele tänavatele, mitte otse peatänavatele. Harappa linnadega sarnaseid ehitusvõtteid kasutati ka mõnes külas. Kindluse otstarve pole teada. Induse kultuur erines kaasegsetest Mesopotaamia ja Egiptuse kultuurist selle poolest, et seal ei rajatud suuri monumentaalehitisi. Puuduvad veenvad tõendid ka templite, kuningate, sõjaväe ja preestrite olemasolu kohta. Mõnda hoonet on peetud aidaeks. Ühest linnast leiti suur ja hoolikalt ehitatud bassein, mis võis olla mõeldud avalikuks kasutamiseks. Kuigi kindlustatud alad olid ümbritsetud müüridega, pole selge, kas need olid rajatud kaitse eesmärgil. Müürid võisid olla mõeldud üleujutuste tõkestamiseks või veevoogude suunamiseks. Paljude linnade asukad on ilmselt olnud kauplejad või käsitöölised, kes elasid teiste püüdlejatega samadele ametitele hästi määratletud naabrustes. Materjale kaugematelt aladelt kasutati linnades pitsatite, pärlite ja teiste objektide konstrueerimisel. Käsitöölised leiutasid viisi glasuuritud fajansspärlite valmistamiseks. Pitsatitel on pildid loomadest, inimestest (võib olla jumalad) ja teistsugustest kirjutistest, sealhulgas veel avastamata Induse oru tsivilisatsiooni kirjutamissüsteemid. Mõned pitsatid olid kasutusel, et tembeldada savi kaupadele ja tõenäoliselt oli sellel ka muid kasutus viise. Paljude linnade elanikud olid tõenäoliselt kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid oma ametikaaslastega samades linnaosades. Käsitöös kasutati ka kaugematest piirkondadest toodud materjale, millest valmistati muu hulgas pitsateid ja helmeid. Käsitöölised arendasid välja glasuuritud fajansshelmeste valmistamise tehnika. Pitsatitel kujutati loomi ja inimesi, kellest mõned võisid olla ka jumalused, ning ja neil oli kasutatud Induse kultuuri seni dešifreerimata kirja. Osa pitsateid kasutati kaupadele savijäljendite tegemiseks, kuid neil võis olla ka muid otstarbeid. Kuigi mõned majad olid teistest suuremad, paistab, et Induse kultuuri linnade ühiskond oli suhteliselt võrdõiguslik. Kõigil majadel oli juurdepääs veevarustusele ja kanalisatsioonile. See võib viidata sellele, et ühiskonnas ei olnud suurt materiaalset ebavõrdsust, ehkki isiklike ehete erinevused viitavad sotsiaalsele kihistumisele. == Võimud ja juhtimine == Arheoloogilised leiud ei anna ühest vastust küsimusele, kuidas oli Induse kultuuris korraldatud keskvõim või kuidas võim Harappa ühiskonnas väljendus. Küll aga leidub tõendeid keeruliste otsuste tegemise ja nende elluviimise kohta. Sellele viitab näiteks Harappa linnade käsitöötoodangu suur ühtsus, mis ilmneb keraamika, pitsatite, kaaluvihide ja telliste valmistamisel. Keskvõimu ja ühiskonnakorralduse kohta on esitatud mitu põhilist teooriat: Induse kultuuris võis olla ühtne riigikorraldus, millele viitavad käsitöötoodangu suur ühetaolisus, linnade kavandatud planeering, ühesugused tellisemõõtmed ja käsitöökeskuste paiknemine tooraineallikate lähedal. Samas ei olnud tsivilisatsioonil ühtainsat keskset linna, vaid mitu olulist keskust, sealhulgas Mohenjo Daro ja Harappa. == Tehnoloogia == Induse kultuuri kandjad saavutasid pikkuse, massi ja aja mõõtmisel suure täpsuse. Nad olid esimeste seas, kes võtsid kasutusele ühtlustatud mõõtühikud ja mõõtmissüsteemi. Arheoloogilised leiud näitavad siiski, et Induse tsivilisatsiooni eri piirkondades kasutati erinevaid mõõtühikuid. Lothalist leitud elevandiluust mõõteskaalal oli väikseim jaotis ligikaudu 1,704 mm, mis on teadaolevalt väikseim pronksiajal kasutatud mõõtühik. Harappa insenerid kasutasid praktilistes mõõtmiste,s sealhulgas massi mõõtmisel, kümnendsüsteemi. Sellele viitavad kuustahukakujuliste kaaluvihtide proportsioonid. Need [[räni]]st kaaluvihid järgisid suhtarve 5 : 2 : 1. Kasutusel olid kaaluvihid massiga 0,05, 0,1, 0,2, 0,5, 1, 2, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 ühikut. Üks ühik vastas ligikaudu 28 grammile, mis on lähedane Inglise või Kreeka [[unts]]i massile. Väiksemate esemete kaalumiseks kasutati samal põhimõttel põhinevaid 0,871 ühiku massiga kaaluvihte. Nagu teisteski kultuurides, ei olnud kaaluvihid kogu Induse kultuuralal siiski täiesti ühtsed. 4. sajandil eKr koostatud [[Kautilja]]le omistatud teoses "[[Arthaśāstra]]" kirjeldatud kaalud ja mõõdud langevad kokku Lothalis kasutatutega. Harappalased arendasid uusi tehnikaid [[metallurgia]]s ning valmistasid [[vask]]e, [[pronks]]i, [[plii]]d ja [[tina]]. Harappalaste tehnilised oskused olid märkimisväärsed, eriti sadamasildade ehitamises. 2001. aastal tegid arheoloogid kindlaks, et [[Mehrgarh]]i elanikud oskasid hambaid ravida. 2006. aasta aprillis teatati teadusajakirjas [[Nature]], et Mehrgarhist on leitud seni vanimad teadaolevad tõendid elava inimese hamba puurimise kohta. Mehrgarhi neoliitikumiaegsest matmispaigast, mis pärineb ligikaudu 7500–9000 aasta tagusest ajast, leiti üheteistkümne täiskasvanu purihammastest puurimisjäljed. [[Banawal]]ist leiti kullajälgedega proovikivi, mis oli valmistatud [[basaniit|basaniidist]] ja mida tõenäoliselt kasutati kulla puhtuse kontrollimiseks. Sama meetodit kasutatakse mõnes India piirkonnas tänapäevani. == Kunst ja käsitöö == [[Pilt:Dancing Girl of Mohenjo-daro.jpg|pisi|Mohenjo Daro tantsiv tüdruk]] Väljakaevamistel on leitud skulptuure, [[keraamika]]t, kullast ehteid, pitsateid ja anatoomiliselt täpseid kujusid, mis on tehtud [[Terrakota|põletatud savist]]. [[Pilt:W8nafs aic000005ap.jpg|pisi|Induse kultuuri pitsatid]] Mitmed kullast, põletatud savist ja kivist valmistatud kujukesed kujutavad tantsivaid tüdrukuid, mis viitab tantsukunsti viljelemisele Induse kultuuris. Enamikul pitsatitel on loomakujutised, kuid nende valmistamisaega ei ole alati võimalik kindlaks teha. Paljudel küpse Harappa perioodi leiukohtadest pärit pitsatitel kujutatud looma pole osatud määrata. Sellel loomal on silmatorkav sarv ning ta meenutab osalt härga ja osalt sebrat. Kujutise tähenduse üle on palju arutletud, kuid seni pole piisavalt tõendeid, et kinnitada selle religioosset või kultuslikku tähendust. Samas tekitab kujutise laialdane levik küsimuse, kas loomakujutised olid Induse kultuuris religioossed sümbolid. Harappa kultuuri kõigil arenguetappidel tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas töödeldi merekarpe ning valmistati keraamika ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeid. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappa kultuuri kõigis arenguetappides tegeleti mitmesuguste käsitööaladega, sealhulgas merekarpide töötlemise, keraamika valmistamise ning ahhaadist ja glasuuritud steatiidist helmeste valmistamisega. Helmeid kasutati kaelakeede, käevõrude ja muude ehete valmistamiseks. Osa neist käsitöötraditsioonidest on India subkontinendil säilinud tänapäevani. Harappast on leitud mitmesuguseid kosmeetika- ja tualetitarbeid, sealhulgas erilisi kamme (''kakai''), silmade puhastamiseks kasutatud vahendeid ja erilisi kolmeotstarbelisi tualetitarbeid. Tänapäeva Indias kasutatakse nendega sarnaseid esemeid endiselt. Leitud on ka põletatud savist naisekujukesi, mis pärinevad ligikaudu 2800.–2600. aastast eKr. Mõnel kujukesel on juukselahu kohale maalitud punane joon. Seda on seostatud ''[[maṅga]]'' ehk juukselahu punaseks värvimise tavaga, mis on tuntud ka tänapäeva Indias. Mohenjo Darost on leitud kujutis, mis kujutab sarvedega peakatet kandvat olend, kes istub rätsepistes. Seda kujutist, mida on nimetatud ka Pashupatiks, on tõlgendatud mitmeti. [[John Marshall]] pidas seda hinduistliku jumala [[Šiva]] kujutiseks. Kui see tõlgendus leiaks kinnitust, võiks see viidata sellele, et mõned hinduismiga seotud uskumused ja tavad pärinevad [[veedad]]e koostamise eelsest ajast. Induse pitseritel on kujutatud harfitaolist instrumenti, mis viitab sellele, et olid kasutusel keeltega muusikainstrumendid. Harappanlased tegid ka erinevaid mänguasju ja mänge, üks nendest on näiteks [[täring]]. == Kaubandus ja transport == [[Pilt:Lothal dock.jpg|pisi|Sadamasild Lothalis]] Induse tsivilisatsiooni majandus paistab olevat oluliselt sõltunud [[kaubandus]]est, millele aitas kaasa hästiarenenud transporditehnoloogia. Induse oru tsivilisatsioon võis olla esimene tsivilisatsioon, mis kasutas ratastel transpordimeetodit. Nende edusammud võisid kaasa aidata härjavankrite kasutamisel transpordiks, mis on identsed tänapäeva Lõuna-Aasia omadega, ning ka paate. Enamik neist paatidest olid tõenäoliselt väikesed lamedapõhjalised alused, võimalik, et purjedega, nagu neid võib näha tänapäeval Induse jõe peal. On ka teisejärguline tõend meresõidualuste kohta. Arheoloogid on avastanud massiivse süvendatud kanali ja sadamaks arvatud ehitise rannikulinnast Lothalist ida Indias (Guarati osariigis). H.-P. Francfort avastas ka laiaulatusliku kanalite võrgustiku, mida kasutati põldude niisutamiseks. Vaseajastu perioodil, aastal 4300–3200&nbsp;e.m.a olid induse oru tsivilisatsiooni keraamika sarnane lõuna [[Türkmenistan]]i ja põhja Iraaniga, mis vihjab märkimisväärsele liikuvusele ja kaubandusele. Varase Harappani perioodi (3200–2600&nbsp;e.m.a) sarnasused saviesemetes, pitserites, kujukestes, ornamentides/ehetes jne dokumenteerivad intensiivset kaubandust [[Kesk-Aasia]] ning Iraani platooga. Induse tsivilisatsiooni järeletehtud esemed integreerusid kaubandusvõrgustikus majanduslikult tohutul alal, hõlmates osasid Afganistanist, rannikupiirkondi [[Pärsia]]st, põhja ja lääne Indiat ning Mesopotaamiat. Harappasse maetud inimeste hambaemailide uuringud vihjavad sellele, et mõned elanikud olid migreerunud linna Induse orust väljaspool. On mõningaid tõendeid, et kaubanduslikud kontaktid ulatusid Kreetale ning võimalik ka, et Egiptusse. Harappani etapi keskosas toimis Harappani ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide vahel laiaulatuslik merekaubanduse võrk, suur osa kaubavahetusest käis läbi "vahendajate Dilmunist" (kaasaja Bahrein ja Failaka Pärsia Lahes). Nõnda pikki vahemaid hõlmav merekaubandus sai võimalikuks tänu innovatiivsele palkidest ehitatud aluse arendamisele, millel oli üks tsentraalne kootud kangast purjega mast. Mitmed rannikuala asustused nagu Sotkagen-dor (Dashti jõe kallastel, Jiwanist põhja pool), Sokhta Koh (Shadi jõe kallastel, Pasnist põhja pool) ja Balakot (Sonmiani läheduses) Pakistanis koos Lothaliga Indias tunnistavad oma rolli Harappani kaubanduspunktidena. Madalad sadamad merele avanevates jõesuuetes võimaldasid elavat merekaubandust Mesopotaamia linnadega. == Kiri ja keel == Induse kirjas on eristatud 400–600 eri märki. Neid on leitud pitsatitelt, väikestelt tahvlitelt, keraamilistelt anumatelt ja veel rohkem kui kümmet tüüpi esemelt. Nende hulka kuulub ka nn [[Dholavira silt]] – suurte märkidega tahvel, mis arvatavasti paiknes kunagi [[Dholavira]] sisemise kindlustatud ala värava kohal. Tüüpilised Induse kirjad koosnevad neljast või viiest märgist ja enamik neist on väikesed. Dholavira silt on erand. Alla 7 cm² suurusele pinnale kantud kirjadest on pikimas 17 märki. Ühel esemel olevatest kirjadest on pikimas 26 märki. Selline kiri on leitud kolmelt eri esemelt, mis pärinevad masstootmisest. Induse kultuuri on nende kirjutiste leidude põhjal üldiselt peetud kirjaoskusega ühiskonnaks. Selle arusaama on aga vaidlustanud [[Steve Farmer]], [[Richard Sproat]] ja [[Michael Witzel]] (2004). Nende arvates ei kodeerinud Induse märgisüsteem keelt, vaid sarnanes mitmesuguste keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, mida kasutati laialdaselt Lähis-Idas ja mujal perekondade, suguvõsade, jumalate ning usuliste kujutelmade tähistamiseks.<ref name="Farmer2004">Farmer, Steve; Sproat, Richard; Witzel, Michael. The Collapse of the Indus-Script Thesis: The Myth of a Literate Harappan Civilization. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2004, 11 (2), lk 19–57.</ref> Teised uurijad on oletanud, et märke kasutati ka majandustehingutes, kuid see ei seleta, miks neid leidub paljudel rituaalse otstarbega esemetel. 2009. aastal avaldasid P. N. Rao ja tema kolleegid ajakirjas [[Science]] uurimuse, milles võrreldi Induse kirja märgijärjestusi teiste keeleliste kirjasüsteemide ja keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega.<ref name="Rao2009">Rao, Rajesh P. N.; Yadav, Nisha; Vahia, Mayank N.; Joglekar, Hrishikesh; Adhikari, R.; Mahadevan, Iravatham. Entropic Evidence for Linguistic Structure in the Indus Script. – ''Science'', 2009, 324 (5931), lk 1165.</ref> Nad leidsid, et Induse kirja märgijärjestuste [[tinglik entroopia]] sarnaneb loomulike keelte omaga. See tulemus toetas hüpoteesi, et Induse kiri kodeerib seni dešifreerimata keelt. Farmer, Sproat ja Witzel vaidlustasid selle järelduse.<ref name="Farmer2004"/> Nad väitsid, et Rao ja tema kolleegid ei võrrelnud Induse märke tegelikus maailmas kasutatavate keelt mittekodeerivate märgisüsteemidega, vaid kahe autorite endi loodud kunstliku süsteemiga. Üks neist koosnes 200 000 juhuslikus järjekorras märgist, teine aga 200 000 märgist, mis olid paigutatud täielikult korrapärasesse järjestusse. Farmer ja tema kolleegid näitasid ka, et keelt mittekodeerivate märgisüsteemide, näiteks keskaja [[heraldika]] märkide ja loomulike keelte võrdlemisel saadakse Rao ja tema kolleegide tulemustega sarnaseid tulemusi.<ref name="Farmer2004"/> Tuhandete säilinud Induse kirjade fotod on avaldatud teoses ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions'' (1987, 1991, 2010), mille koostamisel osales [[Asko Parpola]] koos kolleegidega.<ref name="CISI1987">Joshi, Jagat Pati; Parpola, Asko (toim). 1987. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 1: Collections in India'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 239; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 86.)</ref><ref name="CISI1991">Shah, Sayid Ghulam Mustafa; Parpola, Asko (toim). 1991. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 2: Collections in Pakistan'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', seeria B, kd 240; ''Memoirs of the Department of Archaeology and Museums, Government of Pakistan'', nr 5.)</ref><ref name="CISI2010">Parpola, Asko; Pande, B. M.; Koskikallio, Petteri (toim). 2010. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Volume 3: New Material, Untraced Objects, and Collections Outside India and Pakistan. Part 1: Mohenjo-daro and Harappa'', Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. (''Annales Academiae Scientiarum Fennicae'', Humaniora 359; ''Memoirs of the Archaeological Survey of India'', nr 96.)</ref> Teos sisaldab ka 1920ndatel ja 1930ndatel tehtud fotosid sadadest esemetest, mis on hiljem kaduma läinud või varastatud, ja fotosid paljudest hiljem avastatud leidudest. Enne nende materjalide avaldamist pidid uurijad täiendama korpuses esitatud andmeid kaevamisaruannetes leiduvate väikeste fotode abil. [[Pilt:Longest Indus script inscription (colour).jpg|pisi|Pikim leitud Induse kirja tekst koosneb 34 märgist. Seda vaskplaati võidi kasutada vasegravüüride valmistamiseks, millisel juhul oleks tegu vanima teadaoleva trükitehnikaga<ref>[[Vasant Shinde]], [[Rick J. Willis]] (2014): [A New Type of Inscribed Copper Plate from Indus Valley (Harappan) Civilisation]. ''Ancient Asia'', 5. kd, artikkel 1. [https://web.archive.org/web/20230323014232/https://www.ancient-asia-journal.com/articles/10.5334/aa.12317/ Veebis.]</ref>]] [[Induse kiri]] on hoolimata enam kui sajast dešifreerimiskatsest endiselt [[Dešifreerimine|dešifreerimata]]. Ühe varajase katse tegi [[William Flinders Petrie]], kes lähtus sarnasustest [[Egiptuse hieroglüüfid]]ega. [[Walter Fairservis]] leidis 1983. aastal, et Induse kirja lugemiseks on piisavalt sarnasusi [[draviidi keeled|draviidi keeltega]]. 1987. aastal leidis [[James Kinnier Wilson]] sarnasusi Mesopotaamia [[kiilkiri|kiilkirjaga]] ja esitas Induse-Sumeri dešifreeringukatse. [[Hindu rahvuslus]]e pooldajad väidavad mõnikord, et Induse kiri on [[sanskriti keel|sanskriti]] varane vorm. Selle väitega kaasneb vastuoluline seisukoht, et India identiteet ulatub tagasi Induse kultuuri aega. Probleem on aga selles, et pole teada, millist keelt või milliseid keeli Induse tsivilisatsiooni ajal kõneldi. Samuti puudub [[bilingva]] või [[trilingva]] (kaks- või kolmkeelne tekst) nagu [[Rosetta kivi]], mille abil saaks Induse kirja võrrelda mõne tuntud kirjaga. 1977. aastal avaldas [[Iravatham Mahadevan]] ligikaudu 3700 pitseri kirjelduse, milles ta eristas 417 eri märki.<ref>[[Iravatham Mahadevan]]. ''The Indus Script. Texts, Concordance and Tables'', Archaeological Survey of India 1977.</ref> [[Shikaripura Ranganatha Rao]] väitis 1982. aastal, et on kirja dešifreerinud, tuginedes vaid 62 märgile.<ref>[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''The Decipherment of the Indus Script'', Asia Publishing 1982.</ref> [[Asko Parpola]] arvas 1994. aastal, et Induse kirjas oli ligikaudu 450 eri märki.<ref name="Parpola1994">Parpola 1994.</ref> Parpola on koos teiste teadlastega avaldanud kolmeosalise teose, mis sisaldab mitu tuhat pitserit ja raidkirja.<ref>[[Asko Parpola]], [[Jagat Pati Joshi]], ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in India'', kd 1, Suomalainen Tiedeakatemia 1987.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[Sayid Ghulam Mustafa Shah]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Collections in Pakistan'', kd 2, Suomalainen Tiedeakatemia 1991.</ref><ref>[[Asko Parpola]], [[B. M. Pande]], [[Petteri Koskikallio]]. ''Corpus of Indus Seals and Inscriptions. Supplement to Mohenjo-daro and Harappa'', kd 3.1, Suomalainen Tiedeakatemia 2010.</ref> Välja on kuulutatud ka neljas köide, kuid seda pole veel avaldatud. [[Bryan Kenneth Wells]] eristas 2015. aastal koguni 676 märki.<ref>[[Bryan Kenneth Wells]] ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015.</ref> Wells on koos [[Andreas Fuls]]iga koostanud andmebaasi, mis sisaldab suurt osa neist märkidest.<ref>[http://www.archaeoastronomie.de/]</ref> Märkide suure arvu tõttu on ebatõenäoline, et tegu on [[tähtkiri|tähtkirja]] või [[silpkiri|silpkirjaga]]. Tõenäoliselt on Induse kiri [[logosüllaabiline kiri]], milles on ühendatud silpkirja ja [[logograafiline kiri|logograafilise kirja]] tunnused. Induse Kirja kirjutati paremalt vasakule. Mõned tekstid on aga kirjutatud vasakult paremale ja osa mitmerealisi tekste vahelduvas suunas ehk [[bustrofedoon]]is. == Religioon ja matmisrituaalid == [[John Marshall]] nimetas 1931. aastal järgmisi Induse kultuuri usundi võimalike tunnuseid: suur jumalus ja jumalanna-ema; loomade ja taimede jumalikustamine või austamine; vannide ja vee kasutamine usulistes toimingutes ning [[fallos]]e ja [[häbe]]me sümboolne kujutamine, mis võib olla seotud viljakusega. Marshalli tõlgenduste üle on palju vaieldud ja neid on ka vaidlustatud.<ref name="Marshall1931">[[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> Marshalli hüpoteesi kohaselt võidi Induse orus austada jumalanna-ema. Väljakaevamistel on leitud arvukalt naisekujukesi, mida Marshall tõlgendas jumalanna kujutistena. Lähis-Idas leitud kirjalikest allikatest selgus, et samalaadsed kujukesed olid viljakuse sümbolid ja kujutasid mõnikord ka jumalannasid, ja Marshall järeldas sellest, et Induse orus oli levinud jumalanna-ema kultus.<ref name="Marshall1931" /> On oletatud, et selline kultus võis olla seotud hilisema hinduismi jumalannade austamise ja [[šaktism]]iga, kuid otsest järjepidevust pole tõestatud. Naisekujukeste tähenduse kohta on esitatud ka teisi tõlgendusi. 1931. aastal pidas [[Ernest J. H. Mackay]] kujukesi võimalikeks mänguasjadeks,<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. Figurines and Model Animals, I: 338–355; Games and Toys, II: 549–561. – [[John Marshall]] (toim). ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 3 kd, Arthur Probsthain 1931.</ref> 1938. aastal pakkus ta välja, et need võisid olla ka [[votiiv]]kujukesed, st usulise tõotuse või tänu märgiks mõeldud esemed.<ref>[[Ernest J. H. Mackay]]. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938.</ref> Ka loomakujukesi on peetud võimalikeks mänguasjadeks ja votiivkujukesteks. [[Shereen Ratnagar]]i arvates võisid mõned savikujukesed kujutada majapidamise naisi ja neid võidi hoida kodus kurjade vaimude või muude ohtude peletamiseks.<ref>Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall's Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127.</ref> [[Pilt:Picture of original Godess.jpg|pisi|Lehvikukujulise peakattega naisekujuke]] [[Pilt:Shiva Pashupati.jpg|pisi|Pašupati pitser]] Kujukeste tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik, eriti sellepärast, et Induse kiri pole veel dešifreeritud.<ref>"Terrakotast naisekujukesi, mida on leitud mõne asula neoliitilistest kihtidest alates, näiteks loodepiirkonnas, on sageli nimetatud jumalanna-emadeks. On väga tõenäoline, et põlluharijad seostasid naisi viljakusega, sest naised sünnitavad. Samuti on võimalik, et nad austasid viljakusega seotud jumalannade kujutisi. Naisekujukeste tõlgendamine on aga väga subjektiivne. Kas need kujukesed kujutasid jumalannasid või olid need mänguasjad, dekoratiivesemed või tavaliste naiste savist portreed? Samamoodi võib küsida, kas küürselgsete pullide kujukesed, mida on leitud näiteks Rana Ghundai, Mehrgarhi, Mundigaki, Bala Koti, Gilundi, Balathali ja Chirandi asulast, olid kultusobjektid. Kui kujukese kuju ega leiukontekst ei viita usulisele või kultuslikule tähendusele, tuleb terrakotakujukeste rolli ja otstarbe kohta järeldusi tehes olla ettevaatlik." Singh 2008: 130.</ref> Leiud erinevad ka linnati. [[Kalibangan]]ist pole inimesekujulisi kujukesi leitud ja [[Lothal]]ist on leitud vaid mõni üksik. [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]] uuris Mohenjo Daro kujukeste arvu, tüüpe ja leiukohti. Umbes 80% sealsest inimesekujulistesr kujukestest kujutab naisi, kuid nende suur mitmekesisus muudab liigitamise keeruliseks. Siiski on kujukesterühmadel ka ühiseid tunnuseid. Kõik mehekujukesed on alasti. Paljudel saledatel naisekujukestel on lehvikukujuline peakate, teise rühma moodustavad aga peaaegu alasti, täidlased ja tõenäoliselt rasedad naised. Kuigi need kujukesed võivad kujutada viljakust, lükkas Ardeleanu-Jansen tagasi tõlgenduse, et need olid jumalanna-ema kujutised. Ühtegi kujukest ei leitud avalikust ruumist ja naisekujukesi leiti tavaliselt koos mehe- ja loomakujukestega, mitte eraldi.<ref>"Seniste uurimistulemuste põhjal tuleb tõlgendamisel arvesse võtta kahte peamist tegurit: naisekujukeste endi ikonograafilist mitmekesisust ja nendega koos leitud teiste inimese ja loomakujukeste valikut. Koos viitavad need tegurid ideoloogilisele keerukusele, mis ületab kaugelt tavapärase viljakuse ja emaduse temaatika." [[Alexandra Ardeleanu-Jansen]]. The Terracotta Figurines from Mohenjo Daro: Considerations on Tradition, Craft, and Ideology in the Harappan Civilization (c. 2400—1800 BC). – [[Shadakshari Settar]], [[Ravi Korisettar]] (toim). ''Indian Archaeology in Retrospect'', kd 2, ''Protohistory: Archaeology of the Harappan Civilization'', Manohar Publishers 2002.</ref> Templeid ei ole leitud, mistõttu on oletatud, et rituaalid toimusid koduses ringis. Induse oru pitseritel on kujutatud mitmesuguseid loomi. Ühel tuntud pitseril on sarvilise (pühvlisarvedega) peakattega istuv inimkujuline olend, keda ümbritsevad loomad. Marshall pidas seda meesjumaluse kujutiseks ja tõlgendas olendit hinduistliku jumala [[Šiva]] (või [[Rudra]]) varase kujutisena ehk loomade isanda [[Pašupati]]na. Ta seostas kuju joogaasendiga, mis sobiks kokku kujutlusega Šivast kui [[Mahājogī]]st ehk suurest [[joogi]]st, ja pidas võimalikuks, et kuju on kolmepealine. Nii sai pitser nimeks [[Pašupati pitser]].<ref name="Marshall1931" /> Siiski vaieldakse nii selle üle, kas kujutatud asend on tõepoolest [[joogaasend]], kui ka selle üle, mitu pead kujul on ja kas see sarnaneb Šivaga; sellele on pakutud palju erinevaid tõlgendusi.<ref>Possehl 2002: 141–143.</ref> Mõned uurijad on sarnaselt Marshalliga pidanud seda figuuri draviidi päritolu aarjaeelseks jumaluseks. Teised näevad selles veedade jumalust. Viimane tõlgendus on seotud hindu rahvuslusega, mis eeldab kultuurilist järjepidevust ja väidab, et aarjalased olid India põliselanikud. Selle seisukohaga seondub ka India päritolu teooria ehk ''out-of-India''-teooria, mille järgi indoaarja keeled ja nende kõnelejad pärinevad India subkontinendilt. Enamik uurijaid seda teooriat siiski ei poolda. [[Pilt:Kalibangan cylinder seal.jpg|pisi|Kalibangani rullpitser K-65]] [[Pilt:IndusValleySeals.JPG|pisi|Loomi kujutavad märkidega pitserid]] Erinevate tõlgenduste keerukust näitab ka Kalibangani rullpitser K-65. Pašupati pitseri üle peetud arutelus oli sellel kujutatud tegelast tõlgendatud loomade emandana. [[Shubhangana Atre]] nägi Kalibangani rullpitseril võimalikku inimohvrit, täpsemalt neitsiohvrit. Tema tõlgenduse järgi kujutab keskel olev isik neitsit, keda ohverdatakse kahe relvastatud mehe vahel. Atre võrdles seda hilisema Kreeja neitsiliku jumalanna [[Artemis]]e ja tema Rooma vaste [[Diana]] kultusega.<ref>Shubhangana Atre. Lady of Beasts – The Harappan Goddess. – ''Puratattva'', 1985–1986, nr 16, lk 7–10. [https://archive.org/stream/in.gov.ignca.74144/74144_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Pramod V. Pathak]] vaidles sellele vastu, märkides, et odad ei sobi ohverdamisrelvadeks. Pathaki arvates oli tegu mängunukkudega.<ref>[[Pramod V. Pathak]]. The Lady of the Beasts or The Lord of the Beasts. A Reappraisal. – ''Puratattva'', 1991, nr 21, lk 57–64. [https://archive.org/stream/in.ernet.dli.2015.532772/2015.532772.puratattva-no21_djvu.txt Tekst.]</ref> [[Asko Parpola]] tõlgenduse järgi kujutab pitser kaht sõdalast, kes ähvardavad teineteist odaga läbi torgata, samal ajal kui jumalanna hoiab mõlemal käest kinni. Võitlusstseeni kõrval sulandub jumalanna keha tiigri kehaga.<ref>Parpola 1994.</ref> Mõningaid kive on tõlgendatud [[jooni]]de ja [[lingam]]itena, mis kujutavad vastavalt naise ja mehe suguelundeid. Ka see tõlgendus on vaieldav.<ref>"Kui välja arvata Marshalli aruandes esitatud foto realistlikust falloselaadsest esemest, mille leiukoht pole teada (tahvel XIII, 3), puuduvad arheoloogilised tõendid, mis toetaksid väiteid, et Harappa usundis oli eriline seksuaalse sisuga kultus." [[George F. Dales]]. Excavations at Balakot, Pakistan, 1973. – ''Journal of Field Archaeology'', 1974, kd 1, nr 1/2, lk 3–22.</ref> Arvukad loomakujutised, sealhulgas võimalikud [[ükssarvik]]ud, võivad samuti olla seotud kultusega. Loomakujutistel esineb ka [[haakrist]]i sümbol, millel võis selles usundis olla oma tähendus. [[Pilt:Mohenjo-daro Priesterkönig.jpeg|pisi|Nn [[preesterkuningas DK-1909]] Mohenjo Darost]] Suured veerajatised, sealhulgas Mohenjo Daro suur kümblusbassein, ajendasid [[Michael Jansen]]it kasutama sõna ''Wasserluxus'' 'veeluksus', mis tähistab veega seotud küllust või luksust.<ref>[[Michael Jansen]]. ''Mohenjo-Daro. Stadt der Brunnen und Kanäle. Wasserluxus vor 4500 Jahren'', Bergisch Gladbach 1993.</ref> [[Ernest J. H. Mackay]] oli juba varem oletanud, et veel võis peale kehalise puhtuse tagamise olla ka usuline tähendus.<ref>"Basseinide hoolikalt viimistletud servad, erakordselt hea ehituskvaliteet ja tugev sillutis viitavad sellele, et kümblemisel oli Mohenjo Daro elanike usuelus oluline koht. Kui seda oletust pidada põhjendatuks, siis on võimalik, et rituaalides kasutatud veel oli ka usuline tähendus ja sellepärast hoolitseti selle eest, et vesi ei voolaks mujale kui emakese Maa rüppe." [[Ernest J. H. Mackay]]. Architecture and masonry. – [[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', Arthur Probsthain 1931.</ref> Ka teised uurijad on hiljem pidanud võimalikuks, et veemajandusel oli usuline mõõde. Nende seas oli [[Gregory L. Possehl]], kes kasutas samuti sõna ''Wasserluxus''.<ref>Possehl 2002.</ref> Rituaalne tähendus võis olla ka tulel. Kalibanganist, Banawalist, Lothalist, Amrist, Nageshwarist, Vagadist ja Rakhigarhist on leitud tulealtareid, kuid ainult [[Kalibangan]]i ja [[Banawal]]i puhul paistab, et need olid ühiskasutuses ja olid seotud [[tulerituaa]]lide ja [[tuleohver|tuleohvritega]]. Paistab, et teistes linnades olid tulealtarid kasutusel kodustes rituaalides. Matmispaiku on leitud muu hulgas Harappast, Kalibanganist, Lothalist, Rakhigarhist ja Surkotadast. Surnud asetati hauda enamasti selili, pea põhja poole, ja neile pandi kaasa veidi toitu ja keraamikat. Kasutusel olid ka sekundaarne matmine, mille puhul maeti ümber see, mis surnust oli säilinud, (näiteks luud) ja tuhastamine. Harappa matmispaik R37 on andnud rohkelt teavet, sealhulgas kirstude kasutamise kohta. Säilmed pärinevad hea tervise ja toitumusega inimestelt, kes kuulusid tõenäoliselt ülemkihti.<ref name="Coningham">Coningham, Young 2015: 206–211.</ref>{{rp|206–211}} Erinevalt Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonist pole Induse oru tsivilisatsioonist leitud suurejoonelisi hauamonumente. Tõlgendamise raskusi näitab ka Mohenjo Darost leitud nn preesterkuninga kuju. Selle kaevas aastatel 1925–1926 välja [[Kashinath Narayan Dikshit]]. [[Ernest J. H. Mackay]] oli esimene, kes pidas seda kuju võimalikuks preestri kujutiseks. Marshall oletas, et see võis kujutada kuningas-preestrit. [[Mortimer Wheeler]] pööras selle ümber ja tegi tuntuks nimetuse "preesterkuningas". Wheeler võrdles seda kuju Sumeri preesterkuningatega.<ref name="Wheeler1953">[[Mortimer Wheeler]]. ''The Indus Civilization'', Cambridge University Press 1953.</ref> Selle tõlgenduse toetuseks puuduvad kindlad tõendid. Samuti on vähe märke hierarhilisest ühiskonnast, mida selline valitseja eeldaks.<ref>Possehl 2002: 114–115.</ref> Sellepärast peetakse üha ebatõenäolisemaks, et kuju kujutas preesterkuningat.<ref>Coningham, Young 2015: 481–483.</ref><ref>[[Adam S. Green]]. Killing the Priest-King: Addressing Egalitarianism in the Indus Civilization. – ''Journal of Archaeological Research'', 2021, kd 29 (veebis 2020). [https://web.archive.org/web/20230521215243/https://link.springer.com/article/10.1007/s10814-020-09147-9 Tekst].</ref> == Vaata ka == * [[Harappa arhitektuur]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7Yxuq">http://www.harappa.com/har/indus-saraswati.html</ref> <ref name="yZSda">http://www.mohenjodaro.net/mohenjodaroessay.html</ref> <ref name="mõtteloom">[https://web.archive.org/web/20121015150945/http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006</ref> <ref name="4d2Uz">Wright 2010, pp. 115–125</ref> <ref name="Ching 2006 28–32">{{Cite book |last=Ching |first=Francis D. K. |year=2006 |title=A Global History of Architecture |url=https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7 |location=Hoboken, N.J. |publisher=J. Wiley & Sons |isbn=0471268925 |pages=[https://archive.org/details/globalhistoryofa0000chin_n0o7/page/28 28]–32 |last2=Jarzombek, Mark;Prakash, Vikramaditya}}</ref> <ref name="PLMta">McIntosh, Jane (2001). A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization. Boulder: Westview Press. ISBN 0813335329, p. 24</ref> <ref name="CpDbO">{{cite book|last=Ratnagar|first=Shereen|year=2006|title=Trading Encounters: From the Euphrates to the Indus in the Bronze Age|publisher=Oxford University Press, India|isbn=019568088X}}</ref> <ref name="possehl">{{cite journal | last = Possehl | first = G. L. | authorlink=Gregory Possehl | date = oktoober 1990 | title = Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization | journal = Annual Review of Anthropology | volume = 19 | pages = 261–282 | doi = 10.1146/annurev.an.19.100190.001401 | url = http://arjournals.annualreviews.org/toc/anthro/19/1?cookieSet=1 | accessdate = 06.05.2007|issn=0084-6570 }}Vt kaarti lk 263</ref> <ref name="FIg0p">''Indian Archaeology, A Review.'' 1958–1959. Excavations at Alamgirpur. Delhi: Archaeol. Surv. India, pp. 51–52.</ref> <ref name="Leshnik">{{cite journal | last = Leshnik | first = Lawrence S. | date = oktoober 1968 | title = The Harappan "Port" at Lothal: Another View | journal = American Anthropologist, New Series, | volume = 70 | issue = 5 | pages = 911–922 | doi = 10.1525/aa.1968.70.5.02a00070 | url = http://links.jstor.org/sici?sici=0002-7294(196810)2%3A70%3A5%3C911%3ATH%22ALA%3E2.0.CO%3B2-2 | accessdate = 06.05.2007}}</ref> <ref name="PrhyI">{{Cite book |last=Beck |first=Roger B. |title=World History: Patterns of Interaction |url=https://archive.org/details/mcdougallittellw00beck |publisher=McDougal Littell |year=1999 |location=Evanston, IL |isbn=0-395-87274-X |last2=Linda Black, Larry S. Krieger, Phillip C. Naylor, Dahia Ibo Shabaka,}}</ref> <ref name="IqYm2">{{cite news|url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/334517.stm|title='Earliest writing' found|publisher=BBC News|date=04.05.1999 | accessdate=05.01.2010}}</ref> <ref name="vEimX">Davreau, Robert (1976). "Indus Valley". In Reader's Digest. ''World's Last Mysteries''.</ref> <ref name="sqhZP">Cunningham, A., 1875. Archaeological Survey of India, Report for the Year 1872–73, 5: 105–8 and pl. 32-3. Calcutta: Archaeological Survey of India.</ref> <ref name="26BCs">Singh, Upinder (2008). ''A History of Ancient and Early medieval India : from the Stone Age to the 12th century''. New Delhi: Pearson</ref> <ref name="EzMzg">Sabharwal, Vijay (11 July 2010). "Indus Valley site ravaged by floods". ''The Times Of India''.</ref> <ref name="WbjBD">Kenoyer, Jonathan Mark (1991). "The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India". ''Journal of World Prehistory'' '''5''' (4): 1–64.doi:10.1007/BF00978474.</ref> <ref name="xuAMx">Chandler, Graham (September–October 1999). "Traders of the Plain". ''Saudi Aramco World'': 34–42.</ref> <ref name="ZGjMj">"The Largest Bronze Age Urban Civilization". harappa.com. Retrieved 29.04.2013.</ref> <ref name="ZQ1rw">Ray, Himanshu Prabha (2003). ''The Archaeology of Seafaring in Ancient South Asia''. Cambridge University Press. p. 95. ISBN 0-521-01109-4.</ref> <ref name="JSxGY">Dales, George F. (1979). "The Balakot Project: summary of four years excavations in Pakistan". In Maurizio Taddei (ed.). ''South Asian Archaeology 1977''. Naples: Seminario di Studi Asiatici Series Minor 6. Instituto Universitario Orientate. pp. 241–274.</ref> <ref name="CvZwz">Bisht, R. S. (1989). "A new model of the Harappan town planning as revealed at Dholavira in Kutch: a surface study of its plan and architecture". In Chatterjee, Bhaskar (ed.). ''History and Archaeology''. New Delhi: Ramanand Vidya Bhawan. pp. 379–408. ISBN 81-85205-46-9.</ref> <ref name="ofpLM">Possehl, Gregory L. (1990). "Revolution in the Urban Revolution: The Emergence of Indus Urbanization". ''Annual Reviews of Anthropology'''''19''' (19): 261–282 (Map on page 263).doi:10.1146/annurev.an.19.100190.001401.</ref> <ref name="8vVUH">Gupta 1995, p. 183</ref> <ref name="99Quu">e.g. Misra, Virendra Nath (1992). ''Indus Civilization, a special Number of the Eastern Anthropologist''. pp. 1–19.</ref> <ref name="A9Y7v">Ratnagar, Shereen (2006). ''Understanding Harappa: Civilization in the Greater Indus Valley''. New Delhi: Tulika Books. ISBN 81-89487-02-7.</ref> <ref name="ZmCM0">Parpola, Asko (1994). ''Deciphering the Indus Script''. Cambridge University Press. ISBN 0-521-43079-8.</ref> <ref name="sDzYh">Archeologists confirm Indian civilization is 2000 years older than previously believed, Jason Overdorf, Globalpost, November 28, 2012</ref> <ref name="rHChg">Thapar, B. K. (1975). "Kalibangan: A Harappan Metropolis Beyond the Indus Valley". ''Expedition'' '''17''' (2): 19–32.</ref> }} == Kirjandus == *[[John Marshall]]. ''Mohenjo-daro and the Indus Civilization'', 1931. *Ernest J. H. Mackay. ''Further Excavations at Mohenjo-daro'', Delhi: Manager of Publications 1938. *[[Arthur Llewellyn Basham]]. ''The Wonder That Was India'', Sidgwick, Jackson: London 1967, lk 11–14. *[[Ahmad Hasan Dani]]. ''A Short History of Pakistan (Book 1)'', University of Karachi 1984. *[[Shikaripura Ranganatha Rao]]. ''Dawn and Devolution of the Indus Civilisation'', Aditya Prakashan: New Delhi 1991, ISBN 81-85179-74-3. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. The Indus Valley tradition of Pakistan and Western India. – ''Journal of World Prehistory'', 1991, kd 5, lk 1–64. *[[Jim G. Shaffer]]. The Indus Valley, Baluchistan and Helmand Traditions: Neolithic Through Bronze Age. – ''Chronologies in Old World Archaeology'', 2. trükk, Chicago: University of Chicago Press 1992. *Asko Parpola. ''Deciphering the Indus Script'', Cambridge University Press 1994. *[[Jim G. Shaffer]]. Cultural tradition and Palaeoethnicity in South Asian Archaeology. – George Erdosy (toim). ''Indo-Aryans of Ancient South Asia'', Gruyter: Berlin jt 1995, ISBN 3-11-014447-6. *[[S. P. Gupta]]. ''The lost Sarasvati and the Indus Civilisation'', Kusumanjali Prakashan: Jodhpur 1995. *[[F. Raymond Allchin]]. ''The Archaeology of Early Historic South Asia: The Emergence of Cities and States'', New York: Cambridge University Press 1995. *[[Swaraj Prakash Gupta]]. ''The Indus-Saraswati Civilization: Origins, Problems and Issues'', 'Pratibha Prakashan: Delhi 1996, ISBN 81-85268-46-0 . *Ahmad Hassan Dani, J-P. Mohen (toim). ''History of Humanity'', Volume III, From the Third Millennium to the Seventh Century BC'', New York/Paris: Routledge/UNESCO 1996, ISBN 0415093066. *[[Mohammed Rafique Mughal]]. ''Ancient Cholistan, Archaeology and Architecture'', Ferozesons 1997, ISBN 9690013505. *[[Braj Basi Lal]]. ''The Earliest Civilisation of South Asia. Rise, Maturity and Decline'', Aryan Books International 1997. *[[Bridget Allchin]]. ''Origins of a Civilization: The Prehistory and Early Archaeology of South Asia'', New York: Viking 1997. *Gregory L. Possehl. The Transformation of the Indus Civilization. – ''Journal of World Prehistory'', 1997, kd 11. *[[Braj Basi Lal]]. ''India 1947–1997: New Light on the Indus Civilization'', Aryan Books International: New Delhi 1998, ISBN 81-7305-129-1. *[[Jonathan Mark Kenoyer]]. ''Ancient cities of the Indus Valley Civilisation'', Oxford University Press 1998, ISBN 0-19-577940-1. *[[Jim G. Shaffer]]. Migration, Philology and South Asian Archaeology. – Bronkhorst, Deshpande (toim). ''Aryan and Non-Aryan in South Asia'', Harvard University, Dept. of Sanskrit and Indian Studies, Cambridge 1999, ISBN 1-888789-04-2. *Michael Witzel. The Languages of Harappa. – ''Electronic Journal of Vedic Studies'', 2000. [http://www.people.fas.harvard.edu/~witzel/IndusLang.pdf Veebis.] *Nayanjot Lahiri (toim). ''The Decline and Fall of the Indus Civilisation'', Permanent Black: Delhi 2000, ISBN 81-7530-034-5. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise And Fall of the Indus Civilization'', Boulder: Westview Press 2001, ISBN 0813335329. *[[Michel Angot]]. ''L'Inde classique'', Société d'Édition Les Belles Lettres 2001. *Shereen Ratnagar. ''Understanding Harappa: Civilisation in the Greater Indus Valley'', New Delhi: Tulika Books 2001. *[[Gregory L. Possehl]]. ''The Indus Civilisation'', Walnut Creek: Alta Mira Press 2002. *[[B. B. Lal]]. ''The Sarasvati flows on'', 2002. 481–483. *Naida Kirkpatrick. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2002. *Jane McIntosh. ''A Peaceful Realm: The Rise and Fall of the Indus Civilization'', Westview Press 2002. *S. Kathiroli, S. Badrinarayanan, D. V. Rao, B. Sasisekaran, S. Ramesh. Recent Marine Archaeological Finds in Khambhat, Gujarat. – ''Journal of Indian Ocean Archaeology'', 2004, nr 1, lk 141–149. *[[Dilip Kumar Chakrabarti]]. ''Indus Civilization Sites in India: New Discoveries'', Marg Publications: Mumbai 2004, ISBN 81-85026-63-7. *[[Asko Parpola]]. [http://www.harappa.com/script/indusscript.pdf Study of the Indus Script], 50th ICES Tokyo Session 2005. *[[Jonathan Mark Kenoyer]], Kimberly Heuston. ''The Ancient South Asian World'', Oxford/New York: Oxford University Press 2005, ISBN 0195174224. *Ilona Aronovsky, Sujata Gopinath. ''The Indus Valley'', Chicago: Heinemann 2005. *Rita P. Wright. ''The Ancient Indus: Urbanism Economy and Society, Case Studies in Early Societies'', Cambridge University Press 2010, ISBN 9780521576529. *Nayanjot Lahiri. ''Finding Forgotten Cities: How the Indus Civilisation Was Discovered'', Hachette India / Permanent Black 2012. *[[Robin Coningham]], [[Ruth Young]]. ''The Archaeology of South Asia. From the Indus to Asoka, c.6500 BCE–200 CE'', [[Cambridge University Press]] 2015. *Bryan K. Wells. ''The Archaeology and Epigraphy of Indus Writing'', Archaeopress 2015. *Shereen Ratnagar. A Critical View of Marshall’s Mother Goddess at Mohenjo-Daro. – ''Studies in People's History'', 2016, kd 3, nr 2, lk 113–127. *Shereen Ratnagar. ''Harappan Archaeology: Early State Perspectives'', New Delhi: Primus Books 2016. == Välislingid == * [http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/India2.htm "Harappa tsivilisatsiooni lõpp ja indoaarialaste sissetulek"] India kultuuriloo konspekt (Irina Avramets, Tartu Ülikooli semiootika osakond) * [http://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_India_budismi_taust1_2002.htm Budismi pühakirjad, 1. loeng: India budismi taustsüsteemid. I] Märt Läänemets, 16. veebruaril 2002, [[Budismi Instituut]] * [http://www.eao.ee/01tekstid/leksikon/i.html Induse kultuur], "Ida mõtteloo leksikon", 2006 [[Kategooria:Induse kultuur| ]] [[Kategooria:Pronksiaeg]] [[Kategooria:Aasia vanaaeg]] [[Kategooria:Arheoloogilised kultuurid]] [[Kategooria:Vana-India]] pqrh537yqizsqb49lat3e4e4qsw5a8u 0 247149 7255813 7129575 2026-10-19T12:14:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255813 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2026}}[[Fail:Anne Noortekeskuse hoone.jpg|pisi|273x273px|Anne Noortekeskuse hoone aadressil Uus 56, Tartu]] '''[[Anne Noortekeskus]]''' on [[Tartu]]s [[Annelinn]]as aadressil Uus 56 tegutsev [[noorsootöö]][[asutus]]. Anne Noortekeskus hõlmab kaht keskust: 1. korrusel tegutseb noortekeskus 12–19-aastastele ning 2. korrusel 7–11-aastastele. Need noortekeskused on osa [[Tartu Noorsootöö Keskus|Tartu Noorsootöö Keskusest]].<ref name=":0" /> Anne Noortekeskus lähtub enda tegevuses avatud noorsootöö põhimõtetest ning osalemine on noorele vabatahtlik ja tasuta. Tänu [[Tartu Jogentaga Kool|Tartu Jogentaga kooli]] lähedusele pööratakse keskuses eritähelepanu muu emakeelega noorte kaasamisele tegevustesse (lõimumise eesmärgil). Noorsootöötajad viivad läbi nii noortekeskuste ruumides kui ka välialadel tasuta hariduslikke töötube klassidele ja muudele noorterühmadele. Lisaks on Anne Noortekeskuse hoone põhistaap Tartu Noorte Töömalevale, mis on samuti üks Tartu Noorsootöö Keskuse allüksusi.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Anne Noortekeskus Tartu |url=https://tntk.tartu.ee/anne-noortekeskus-tartu/ |vaadatud=2026-02-16 |väljaanne=TARTU NOORSOOTÖÖ KESKUS |keel=et}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Anne Noortekeskus 7–11-aastastele == [[Fail:Anne noorema sihtrühma noortekeskus.jpg|pisi|Anne noorema sihtrühma noortekeskuse köök]] Anne Noortekeskus nooremale sihtrühmale, 7–11-aastastele tegutseb hoone 2. korrusel ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 12–18.<ref name=":0" /> Noortekeskuses toimuvad erinevad huvitegevused, igapäevategevustes on tähelepanu noorte motoorsete oskuste arendamisel (meisterdamine, kokaklubi jne).<ref name=":0" /> == Anne Noortekeskus 12–19-aastastele == Vanemale vanuserühmale, 12–19-aastastele suunatud noortekeskus asub hoone 1. korrusel ning on avatud õppeaasta keskel iga päev: esmaspäevast neljapäevani kella 12–19, reedel kella 13–21 ning laupäeval ja pühapäeval kella 13–17.<ref name=":0" /> [[Fail:Anne vanema sihtrühma noortekeskus.jpg|vasakul|pisi|308x308px|Anne vanema sihtrühma noortekeskus]] Anne vanema sihtrühma noortekeskuse fookus on noorte tööhõive ning vastavalt sellele toimuvad tegevused, nagu Tartu noorte töömalev, ettevõtlikkuse arendamine projektide kirjutamise kaudu, vabatahtliku tegevuse populaarsuse tõstmine, koolivaheaja tegevuste ja sündmuste planeerimine. Lisaks avardatakse noorte silmaringi ettevõtlikkuse klubis. Sotsiaalseid oskuseid arendatakse läbi noorelt-noorele tegevuste, vestlusringides ja lauamänguõhtutel.<ref name=":0" /> Noortekeskuses saavad noored mängida lauamänge, suhelda eakaaslastega, kuulata muusikat, mängida lauatennist, lauahokit või Xboxi. Kõik noortekeskuses toimuvad tegevused on noortele tasuta ja avatud osavõtuga.<ref name=":0" /> == Tartu Noorsootöö Keskus == [[Fail:Lille 9 Tartu.jpg|pisi|Lille Noortekeskuse hoone, aadressil Lille 9, Tartu]] [[Tartu Noorsootöö Keskus]] on [[Tartu linnavalitsus]]e [[Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond|kultuuriosakonna]] allasutus, mis korraldab noorsootööd Tartu linnas. Keskusel on kokku viis noortekeskust: kaks Anne Noortekeskust (7–11- ning 12–19-aastastele) aadressil Uus 56, kaks [[Lille Noortekeskus]]t (7–11- ning 12–19-aastastele) aadressil Lille 9 ning [[Ilmatsalu Noortekeskus|Ilmatsalus]] üks noortekeskus (7–19-aastastele) aadressil Järve tee 8. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://tntk.tartu.ee/anne-noortekeskus-tartu/ Anne Noortekeskuse info Tartu Noorsootöö Keskuse kodulehel] * [https://tntk.tartu.ee/tartu-noorsootoo-keskus/ Tartu Noorsootöö Keskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti noortekeskused]] [[Kategooria:Annelinn]] hwjt7w2l42rnmf4ax2q26qtajinpuo1 0 251597 7255835 7206297 2026-10-19T13:05:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255835 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hint, Anu.merepäevad 2011 544.jpg|thumb|Anu Hint (paremal) tema loodud kleidis modelliga Tallinna Merepäevade reisisadama laval<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2011</small>]] '''Anu Hint''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1961]]) on eesti moekunstnik ja õppejõud. == Elukäik == Anu Hint õppis aastatel [[1968]]–[[1973]] [[Tallinna 34. 8-klassiline Kool|Tallinna 34. 8-klassilises koolis]] ja aastatel [[1973]]–[[1979]] [[Tallinna 46. Keskkool]]is. Aastatel [[1980]]–[[1985]] õppis ta [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI)]] moeerialal.<ref>http://www.hot.ee/anuhint/cv.htm{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta oli üks [[ERKI Moeshow]] algatajatest ja osales kooli ''show''<nowiki/>'del aastatel 1982–1985.<ref>{{Viide |pealkiri=ERKI Moeshow |kuupäev=2024-09-02 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/ERKI_Moeshow |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas ta 1985.–1991. aastani [[Tallinna Moemaja]]s moekunstnikuna.<ref>{{Viide |pealkiri=Tallinna Moemaja |kuupäev=2022-11-23 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Moemaja |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Hiljem töötas kunstnikuna firmades Enelin, Founder ja Kamilla. Enelini firma kunstnikuna disainis ta rõivaid filmile "[[Need vanad armastuskirjad]]".<ref>{{Viide |pealkiri=Need vanad armastuskirjad |kuupäev=2020-12-13 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Need_vanad_armastuskirjad |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-09-14}}</ref> Aastatel 1996–2005 teenindati kliente omanimelises moestuudios aadressil Tatari 21B. 2012. aastal asutatud OÜ HINT Design pakub villasest kangast jakke, keepe ja aksessuaare.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HINT design |url=https://hintdesign.weebly.com/ |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=HINT design |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240914065309/https://hintdesign.weebly.com/ |arhiivimisaeg=2024-09-14 |url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1986. aastast kuulub Anu Hint [[Eesti Kunstnike Liit]]u, 1990. aastast [[Eesti Disainerite Liit]]u, 1993. aastast [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]se. Alates 2007. aastast on Anu Hint [[Eesti Moekunstnike Ühendus]]e juhataja ning korraldab EMÜ näitusi ja töötubasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Moedisain {{!}} Eesti Moekunstnike Ühendus {{!}} Tallinn |url=https://www.moekunstnikud.com |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Moekunstnike Ühendus |keel=en}}</ref> == Isikunäitused ja moe-''show'''d == * 2007 – koos [[Ilona Treiman]]iga ehete ja moefotode näitus [[Adamson-Ericu muuseum]]is * 2011 – koos Ilona Treimaniga näitus "Peegeldused" [[Vabaduse galerii]]s<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint / Ilona Treiman. Peegeldused – Vabaduse galerii |url=https://galerii.eaa.ee/vabaduse/?p=2597 |vaadatud=2024-09-14 |keel=et}}</ref> * 2014 – [[Hobusepea Galerii]]s isikunäitus "Puude taga on inimene", kus tutvustati liikuvate loodusmotiividega rõivakollektsiooni ja moefotosid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=täna |url=https://galerii.eaa.ee/hobusepea/anuhint.HTM |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=galerii.eaa.ee}}</ref> * 2016 – HINT Designi villaste jakkide ja kudumite kollektsioon [[Tallinna Moenädal|Tallinn Fashion Weekil]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-17 |pealkiri=TFW/ Anu Hint toob moelavale keskkonnasõbralikud ja igapäevased rõivamudelid |url=https://elu24.postimees.ee/3875157/tfw-anu-hint-toob-moelavale-keskkonnasobralikud-ja-igapaevased-roivamudelid |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=GALERII {{!}} Tallinn Fashion Week: Anu Hint |url=https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82321536/galerii-tallinn-fashion-week-anu-hint |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=Anne & Stiil |keel=et}}</ref> * 2021 – Vabaduse galeriis maalinäitus "Puude puudutus" ja T-särkide kollektsioon<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hindi näitus „Puude puudutus“ {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/anu-hindi-naitus-puude-puudutus |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.eaa.ee |arhiivimisaeg=2024-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240914063732/https://www.eaa.ee/anu-hindi-naitus-puude-puudutus |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2024 – [[Kuressaare Raegalerii]]s maalinäitus "Ameerika mäed x eesti kivid"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint „Ameerika mäed x eesti kivid“ {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/anu-hint-ameerika-maed-x-eesti-kivid |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> == Tunnustus == * 1988 ja 1989 – tunnustus Tallinna rahvusvahelistel moefestivalidel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Anu Hint |url=https://www.moekunstnikud.com/anu-hint |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=Moekunstnike Ühendus |keel=en}}</ref> * 2020 – [[Kristjan Raua preemia]] Eesti kaasaegset moodi propageeriva rändnäituse seeria "Eestlane olla..." koostamise ja kureerimise eest<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kristjan Raua preemia {{!}} Eesti Kunstnike Liit |url=https://www.eaa.ee/kristjan-raua-preemia |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=www.eaa.ee}}</ref> ==Viited== https://www.moekunstnikud.com/anu-hint<nowiki/>{{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *{{Imdb nimi|1819180}} *Anne Metsis, [http://www.naistemaailm.ee/artiklid/35476/anu_hint__maksimalistist_minimalistiks.html Anu Hint, maksimalistist minimalistiks], Eesti Naine, november 2010 {{JÄRJESTA:Hint, Anu}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 584g7txvfo2355bzt1xxirykixpyyoc 0 251964 7256183 7051458 2026-10-20T07:31:57Z Kuuskinen 33651 7256183 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Saar | nimi = Utøya | pilt = Utøya.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Tyrifjorden]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Tyrifjorden map Utøya highlight.png|pisi|Tyrifjordeni järve kaart. Saare asukoht on märgitud punase ringiga]] '''Utøya''' on [[saar]] Norras [[Buskerudi maakond|Buskerudi maakonnas]] [[Tyrifjorden]]i järves. Saare pindala on 0,16 km². Saar asub järve kaldast 500 m kaugusel. Järve kaldal kulgeb [[maantee]] E16, mida mööda on [[Oslo]]sse 38 km. Tyrifjordeni pindala on 137 km². See on kõige sügavamas kohas 295 m sügav ja tema kõrgus merepinnast on 63 m. Järves on kolm saart: Utøya, Storøya ja Frognøya. Utøya paikneb ülejäänud kahest pisut eraldi ja sellest tuleneb ka tema nimi: ''ut'' tähendab [[norra keel]]es 'väljas, välimine'. Kõiki neid saari kasutati minevikus karjakasvatuseks. Utøya kuulub [[Norra Tööpartei]] (AUF) noorteorganisatsioonile Arbeidernes ungdomsfylking, kelle iga-aastane suvelaager saarel toimub. Saare kinkis noorteorganisatsioonile 28. augustil 1950 Oslo Ametiühingute Konföderatsioon. Saart haldab Utøya AS ja ta võimaldab seal korraldada teistegi organisatsioonide suvelaagreid. Enamus saarest on kaetud [[mets]]aga. Saare idakaldal on väike [[kai]], mille ääres saab maabuda [[parvlaev]], mis peab ühendust mandriga. Kai lähedal on kolm alalist hoonet, mida nimetatakse peamajaks, aidaks ja laudaks. Mäeküljel on telkimiskohad, söögimaja ja [[käimla]]. Koolimajaks nimetatav hoone asub kaugemal lõunas. == Utøya veretöö == 22. juulil 2011 toimus Utøyal [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|massimõrv]]: [[Anders Behring Breivik]] lasi maha 69 inimest, kellest 55 olid teismelised. Kui [[Delta (eriüksus)|politsei eriüksuslased]] saarele jõudsid ja Breiviki sisse piirasid, andis ta alla ja ta peeti kinni. Esialgu teatati hukkunute arvuks 84 inimest, aga hiljem selgus, et osa surnukehi oli topelt loendatud ja hukkunute arv osutus siiski veidi väiksemaks. Koos [[Oslo]] rünnakuga hukkus Breiviki käe läbi 77 inimest. Järgmine Norra Tööpartei noorte suvelaager toimus saarel 2015. aastal.<ref name="Since" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Since">{{netiviide |pealkiri=Utoeya hosts first student camp since Norway massacre |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-33811197 |vaadatud=2026-10-20}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.utoya.no/ Utøya - en øy full av muligheter] {{koord|NS=60.0236|EW=10.2481|type=isle|region=NO}} [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Buskerudi maakond]] [[Kategooria:Järvesaared]] gdeu4r6kr385kuxq18qkh9jxz38xq8z 7256185 7256183 2026-10-20T07:34:20Z Kuuskinen 33651 7256185 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Saar | nimi = Utøya | pilt = Utøya.jpg | pildiallkiri = | veekogu = [[Tyrifjorden]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = | kõrgeim koht = | rahvaarv = | rahvaarvu seis = | asendikaardi pilt = | osm = pind }} [[Pilt:Tyrifjorden map Utøya highlight.png|pisi|Tyrifjordeni järve kaart. Saare asukoht on märgitud punase ringiga]] '''Utøya''' on [[saar]] Norras [[Buskerudi maakond|Buskerudi maakonnas]] [[Tyrifjorden]]i järves. Saare pindala on 0,16 km². Saar asub järve kaldast 500 m kaugusel. Järve kaldal kulgeb [[maantee]] E16, mida mööda on [[Oslo]]sse 38 km. Tyrifjordeni pindala on 137 km². See on kõige sügavamas kohas 295 m sügav ja tema kõrgus merepinnast on 63 m. Järves on kolm saart: Utøya, Storøya ja Frognøya. Utøya paikneb ülejäänud kahest pisut eraldi ja sellest tuleneb ka tema nimi: ''ut'' tähendab [[norra keel]]es 'väljas, välimine'. Kõiki neid saari kasutati minevikus karjakasvatuseks. Utøya kuulub [[Norra Tööpartei]] noorteorganisatsioonile Arbeidernes ungdomsfylking, kelle iga-aastane suvelaager saarel toimub. Saare kinkis noorteorganisatsioonile 28. augustil 1950 Oslo Ametiühingute Konföderatsioon. Saart haldab Utøya AS ja ta võimaldab seal korraldada teistegi organisatsioonide suvelaagreid. Enamus saarest on kaetud [[mets]]aga. Saare idakaldal on väike [[kai]], mille ääres saab maabuda [[parvlaev]], mis peab ühendust mandriga. Kai lähedal on kolm alalist hoonet, mida nimetatakse peamajaks, aidaks ja laudaks. Mäeküljel on telkimiskohad, söögimaja ja [[käimla]]. Koolimajaks nimetatav hoone asub kaugemal lõunas. == Utøya veretöö == 22. juulil 2011 toimus Utøyal [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|massimõrv]]: [[Anders Behring Breivik]] lasi maha 69 inimest, kellest 55 olid teismelised. Kui [[Delta (eriüksus)|politsei eriüksuslased]] saarele jõudsid ja Breiviki sisse piirasid, andis ta alla ja ta peeti kinni. Esialgu teatati hukkunute arvuks 84 inimest, aga hiljem selgus, et osa surnukehi oli topelt loendatud ja hukkunute arv osutus siiski veidi väiksemaks. Koos [[Oslo]] rünnakuga hukkus Breiviki käe läbi 77 inimest. Järgmine Norra Tööpartei noorte suvelaager toimus saarel 2015. aastal.<ref name="Since" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Since">{{netiviide |pealkiri=Utoeya hosts first student camp since Norway massacre |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-africa-33811197 |vaadatud=2026-10-20}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.utoya.no/ Utøya - en øy full av muligheter] {{koord|NS=60.0236|EW=10.2481|type=isle|region=NO}} [[Kategooria:Norra saared]] [[Kategooria:Buskerudi maakond]] [[Kategooria:Järvesaared]] 9khsvv7a2lfbcuxh0fwq51623lby3px 0 260380 7256131 5316462 2026-10-20T06:00:36Z Kuuskinen 33651 7256131 wikitext text/x-wiki {{infokast loomaaed | nimi = Zürichi loomaaed | logo = | pilt = ZooZürich Eingang.jpg | pildiallkiri = Zürichi loomaaia peasissepääs. | tunnuslause = | avatud = 1929 | suletud = | asukoht = [[Zürich]], [[Šveits]] | laiuskoord = 47.385 | pikkuskoord = 8.573056 | pindala = 27 ha | loomi = 4673 (2016) | liike = 375 (2016) | külastajaid = 1,2 miljonit (2016) | liikmesus = | omanik = | direktor = }} '''Zürichi loomaaed''' ([[saksa keel|saksa]] ''Zoo Zürich'') on [[loomaaed]] [[Šveits]]i linnas [[Zürich]]is. Loomaaed asutati aastal 1929. Seda juhatas pikka aega [[zoosemiootik]] [[Heini Hediger]], tehes loomade pidamistingimustes rea uuendusi, mis arvestasid loomade [[omailm]]a vajadustega. ==Vaata ka== *[[Zürichi loomaaia vihmametsahall]] == Välislingid == {{Commonskat|Zürich Zoo|Zürichi loomaaed}} * [http://www.zoo.ch Koduleht] {{Coordinate |NS=47.385 |EW=8.57305556 |type=landmark |region=CH-ZH |dim=200}} [[Kategooria:Zürich]] [[Kategooria:Šveitsi loomaaiad]] [[Kategooria:Keskkonnahariduskeskused]] gj7z9fhb99ulvciirlndr6o8ujcpa1m 0 266490 7255923 7127968 2026-10-19T17:03:50Z ~2026-56010-73 240074 /* Loodus ja toitumine */ 7255923 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Toivo Niiberg''' (pseudonüüm '''Ivo Ivari'''; sündinud [[12. märts]]il [[1954]] [[Tallinn]]as) on eesti aiandusteadlane, [[psühholoog]] ja [[kirjanik]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Toivo Niiberg on tööliste poeg.<ref name="ETBL" /> ===Hariduskäik=== Põhihariduse omandas Niiberg [[Tallinna 21. Keskkool]]is. 1972. aastal lõpetas ta [[Tallinna Spordiinternaatkool]]i, 1977 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomiateaduskonna, 1984 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogiaosakonna ja 1993 [[Helsingi Ülikool]]i usuteaduskonna. 1993. aastal kaitses Niiberg [[EPMÜ]]-s loodusteaduste magistri kraadi väitekirjaga "Olme- ja taimsete ekstraktide mõjust [[maasika-hahkhallitus]]ele". 2005 kaitses ta [[Akadeemia Nord]]is psühholoogiateadusmagistri kraadi "Abielu problemaatika ja selle teoreetiline käsitlus perekonnaõpetuse tundides" (populaarteaduslik variant "Abielu eesti moodi"). 1983 omandas Niiberg [[Moskva]] Timirjazevi nim. Põllumajandusakadeemias kõrgkooli õppejõu kvalifikatsiooni. Ta on ennast täiendanud [[kriisipsühholoogia]]s ja korrektsioonipsühholoogias. Aastatel 2011–2013 läbis ta Pereteteraapia Kooli teoreetilise kursuse. ===Töökäik=== Niiberg oli 1980–1983 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia|EPA]] aianduskateedri assistent, 1983–1991 [[Räpina Sovhoostehnikum]]i õppedirektor, 1991–1994 EPMÜ aianduse õppetooli assistent, 1994–1995 dotsent, 1995–2004 lektor; 1999–2009 [[Akadeemia Nord]] psühholoogia õppejõud (psühholoogia teaduskonna prodekaan, juhtimisteaduskonna dekaan), 1991–2010 [[Tallinna Ülikooli Avatud Ülikool]]i Täienduskoolituse psühholoogia õppejõud (endine EHA), 2005–2009 [[Audentese Ülikool]]i reklaamiteooria ja psühholoogia õppejõud, 2003–2012 [[Eesti Kunstiakadeemia]] kunstipedagoogika osakonna õppejõud, 2012 Räpina Aianduskooli kutseõpetaja ja psühholoog, 2013.aastast Maarjaküla õppejõud-nõustaja. 2003 erapsühholoog ja 2003 OÜ Katriito (kliinilise psühholoogia ja psühhiaatria nõustamiskeskus) asutajaliige ja psühholoog, perenõustaja. ===Tähtsamad autasud=== Eesti Luuleliidu Luulekevade laureaat, 1987; Eesti luuleliidu Kuldse Kaselehe laureaat, 1992; Maalehe parim aasta kaastöötaja, Maalehe Oskari laureaat, 1998; Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli aastaõppejõud, 2008; Räpina Aianduskooli aumärk, kauaaegse tulemusliku töö eest, 2009; Põlvamaa Aasta koolitaja, 2013. Põlvamaa aastakoolitaja eripreemia, 2024. ==Teadustöö== Tema peamised uurimisvaldkonnad on: *[[taimefüsioloogia]], [[puuviljandus]], aiasaaduste säilitamine ja looduslähedane taimekaitse *[[lapsepsühholoogia]] probleemid ja peresuhted *looduslähedane mõtteviis ning sünergeetika ==Teoseid== Ta on 125 raamatu autor või kaasautor. Ta on avaldanud artikleid ajakirjades Maakodu, Pere ja Kodu, Kodutohter, Targu Talitaja, Eesti Naine, Vaimupuu, Toitumisteraapia, Psühholoogia Sinule, Õpetajate Leht, Päevaleht, SL Õhtuleht, Postimees, 60 pluss, Tervendaja, Tervis Pluss jne.<ref name="ETBL" /> ===Loodus ja toitumine=== * Taimefüsioloogia ja biokeemia seletav oskussõnastik. Tallinn 1988 * Aiasaaduste ja seente hapendamine. Tallinn 1991 * Taimekaitse ilma mürkideta. Tallinn 1992 * Katmikala lillekultuuride kahjustajad. Tallinn 1994 * Hapendamine, aiasaaduste hapendamine (kaasautor P. Põldma), Maalehe Raamat, 1997 *Kuivatamine, aiasaaduste kuivatamine (kaasautor E.Põldma), Maalehe Raamat, 1998 *Koduõlu,kali ja siider, Targu Talita Raamatukogu, 1998. * Õun aias ja köögis (kaasautorid V. Eskla, K. Hiiesaar jt) Maalehe Raamat, 1999 * Ploom aias ja köögis (kaasautor E. Mägi), Maalehe Raamat, 1999 * Külmutamine (kaasautor T. Kotsar). Tallinn, 1999, 2. trükk * Ebaküdoonia aias ja köögis (kaasautorid K. Veber, L. Eisen), Maalehe Raamat, 1999 * Maasikas aias ja köögis (kaasautorid V. Eskla, K. Hiiesaar jt), Maalehe Raamat, 2000 * Hernes aias ja köögis (kaasautorid M. Raudseping, S. Kalev), Maalehe Raamat, 2000 * Tomat aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, V. Pallum), Maalehe Raamat, 2000 * Pirn aias ja köögis (kaasautor E. Mägi). Tallinn 2001 * Kirss aias ja köögis (kaasautor H. Jänes), Maalehe Raamat, 2001 * Kapsas aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, V. Pallum), Maalehe Raamat, 2001 * Kurk aias ja köögis (kaasautorid P. Põldma, K. Hiiesaar jt), Maalehe Raamat, 2001 * Salat aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, V. Pallum), Maalehe Raamat, 2002 * Uba aias ja köögis (kaasautorid M. Raudseping, S. Kalev), Maalehe Raamat, 2002 * Viinamari aias ja köögis (kaasautor J. Kivistik), Maalehe Raamat, 2002 * Säilitamine, aiasaaduste värskelt säilitamine (kaasautor E. Kuppar), Maalehe Kirjastus, 2003 * Pihlakas aias ja köögis (kaasautor R. Piir, Maalehe Raamat, 2003 * Vaarikas aias ja köögis (kaasautorid A. Libek, V. Eskla jt), 2003 * Kartul aias ja köögis (kaasautorid L. Tartlan, V. Pallum), 2003 * Peet aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, V. Pallum), Maalehe Raamat, 2005 * Kaalikas aias ja köögis (kaasautorid L. Meensalu, V. Pallum), Maalehe Raamat, 2005 * Seen aias ja köögis, Maalehe Raamat, 2005 * Lilleõite keel ja meel, Maalehe Raamat, 2005, 78 lk * Astelpaju aias ja köögis (kaasautorid M. Jalakas, R. Piir), Maalehe Kirjastus, 2005 * Kõrvitsaraamat (kaasautor P. Põldma), Maalehe Raamat, 2007, 208 lk * Mereannid ja mereelukad meres, pajas ja pannil. Atlex. 2007. 136 lk * Umbrohud tüliks ja tuluks. 2007, Maalehe raamat. 275 lk * Kasulikud pähklid (kaasautor R.Rohumets), Maalehe Raamat, 2009. 144 lk * Umbrohud raviks ja toiduks, Maalehe Raamat, 2010, 88 lk * Maitsvad lilled, Maalehe Raamat, 2010, 112 lk * Toataimed roaks ja raviks I osa, Maalehe Raamat, 2010, 106 lk * Püsililled roaks ja rõõmuks I osa, Maalehe Raamat, 2010, 143 lk * Puud ja põõsad toiduks ning raviks, Maalehe Raamat, 2010, 183 lk * Toorsalatid, Toitumisteraapia,Tartu, 2013, 48 lk * Hapendamine, Sinisukk, 2016, 264 lk * Kodune veinikunst, Sinisukk, 2016, 336 lk * Ravivad seened, Sinisukk, 2016, 312 lk * Sügavkülmutamine, Sinisukk, 2016, 216 lk * Imelised puud ja põõsad. Söödavad, ravivad ja dekoratiivsed (kaasautor Urmas Roht), Kirjastus Kristallharmoonia, 2020, 576 lk. *Koduõlu, taar ja kali, Atlex, 2021, 112 lk *Õiteilu keeles, meeles ja vaasis, Atlex, 2021, 96 lk *Suvelillede mitu palet. Ravimiseks, toiduks, silmailuks, 2022, 170 lk *Toorsalatid ja põnevamad salatikultuurid, Hea Lugu, 2023, 184 lk *Vürtsikas elu. Kuidas vürtsitada toite ja nautida uusi maitseid, ennetada ja ravida haigusi, 2023, 152 lk. *Idandid ja võrsed toidus, Hea lugu, 2025, 119 lk. *Aedspinat ja teised spinatitaimed, Toivo Niiberg OÜ, 2025, 262 lk *Imelised ja tervendavad ronijad, Toivo Niiberg OÜ, 2026, 282 lk. *Sibulad ja teised söödavad laugud, Hea Lugu, 2026, 223 lk. *Söödavaid ja ravivaid taimi metsast, soost, karjamaalt I osa, Toivo Niiberg OÜ, 2026, 180 lk. ===Kalendrid=== *Aedniku abimees 2014, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2015, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2016, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2017, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2018, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2019, EOMAP Kaubanduse AS *Aedniku abimees 2020,EOMAP Kaubanduse AS *Aiakalender, 2026, Sulemees *Aiakalender, 2027, Sulemees ===Kasvatus ja psühholoogia=== *Abielu eesti moodi, Maalehe Raamat, 2000 *Маленькое чудовище: [agressiivsetest lastest]. // Яна 4 (2002) *Värvide maailm. Värvide mõju ja värvusteraapia (kaasautor Triinu Niiberg-Pikksööt) Maalehe Raamat, 2003 *Kompetentsus ja toimetulek (kaasautorid A. Kidron, M. Teiverflaur), // [[Akadeemia Nord Toimetised]] 27 (2005) *Meheks, isaks ja härrasmeheks. 2006, Atlex, 256 lk *Kakskeelsuse karid elus ja mängus (kaasautorid H. Karu, M. Malve jt), Atlex. 2007, 124 lk *Laps läheb lasteaeda. Kaasautor M. Linnas. Atlex. 2007, 128 lk *Lõhnade maailm (aroomteraapia). Atlex. 2008. 212 lk *Naiseks, emaks ja daamiks. Atlex. 2008. 388 lk *Enesekehtestamine: ei või jah? Atlex. 2009. 320 lk. *Muinasjutt lapse arendajana ja lohutajana. Atlex, 2009, 216 lk *Mina ja mehed. Hingevalu, seksi, tarkuse ja erootika õppetunnid I osa (kaasautor K. Aedma), 2010 *Mina ja mehed. Hingevalu, seksi, tarkuse ja erootika õppetunnid II osa (kaasautor K. Aedma), 2010 *Mina ja mehed. Hingevalu, seksi, tarkuse ja erootika õppetunnid III osa (kaasautor K. Aedma), 2010 *Õnneliku kodu ja pere saladus, Eesti Ajalehed AS, 2010, 155 lk *Õnnelikkuse allikail. Eesti Ajalehed AS, 2010, 180 lk *Suhtlemise kuldreeglid, Kirjastus Pegasus, 2011, 247 lk *Sõbraks olemise kunst, Kirjastus Pegasus, 2012, 260 lk *Avameelselt meestest, 60 pluss terviseraamat 3, Ühinenud Ajalehed, 2016, 159 lk. Artiklid: **Las mööduvad aastad, las halliks läeb pea **Mehe hing on haige **Mehe stressiväsimus *Avameelselt naistest, 60 pluss terviseraamat 4, Ühinenud Ajalehed, 2016, 168 lk. Artiklid: **Vaata vähem peeglisse ja rohkem enda sisse **Naisedki põevad keskeakriisi **Naise stressiväsimus * Toimi tegusalt ja taastu targalt, Kirjastus Kristallharmoonia OÜ, (kaasautor Anti Kidron),2019, 290 lk. * Troonipärijad (raamat lapse loomulikest erivajadustest ja toimetulekust), Kirjastus Kristallharmoonia OÜ,2020,400 lk. * Poisist meheks, Kirjastus Atlex,2022, 264 lk. * Ela ja küsi, Kirjastus GoodNews, 2022, 456 lk * Pilguheit inimhinge peeglisse, Kirjastus Atlex, 2022, 328 lk. * Hingelisuse kiirabi, 2023, Meaningful Talks OÜ, 406 lk. '''SÜNERGEETIKA''' * Argielu sünergeetika, Kirjastus Kristallharmoonia,2018,184 lk. * Argielu sünergeetika II osa, OÜ Vebelex, 2024, 198 lk. * Argielu sünergeetika III osa, OÜ vebelex 2025, 272 lk. ===Luulekogud ja muu ilukirjandus=== Ta on avaldanud pseudonüümi Ivo Ivari all luuletusi, aforisme ja följetone.<ref name="ETBL" /> *Riimiskid. Eesti Luuleliit, 1994 *Magus jõulusalmik rosinatega, 2013, OÜ Vebelex *Issanda Loomaaed, 2014, OÜ Vebelex *Jõulusalmik värvi ise näärvilisele, 2016, Bargest OÜ *Aforismid ja maksiimid, 2017, Kirjastus Kristalliharmoonia *Riimiskid 100+13, 2018, Kirjastus Kristallharmoonia *1313 mõistatust, 2023, OÜ Vebelex *Truismid, 2025, OÜ Vebelex *Mõtisklused, 2026, OÜ Toivo Niiberg ==Liikmesus== *[[Eesti Huumoriliit]], Eesti Huumorimuuseum *[[Eesti Ajakirjanike Liit]] *Eesti Koolipsühholoogide Ühing *[[Eesti Õpetajate Liit]] (juhatuse liige 2004–2020) ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Eesti Põllumajandusülikool: audoktorid, töötajad ja vilistlased 1991–1995". Tartu 1996, lk 40 ==Välislingid== {{ETBL|3|71}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Niiberg, Toivo}} [[Kategooria:Eesti aiandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli agronoomiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Helsingi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] ns25g03yyyx60b8qab689ez38dqmrcy 0 272277 7256211 7244959 2026-10-20T08:25:16Z ~2026-56060-01 240108 Muutsin rahvusvaheliste liinide loendit, mida Lux Express tänasel päeval teenindab 7256211 wikitext text/x-wiki [[Fail:Scania Irizar i6 Bus at Tallinna Bussijaam in Tallinn 22 September 2016.jpg|pisi|Lux Expressi buss Tallinna bussijaamas]] '''Lux Express Grupp''' (varasema nimega ''MootorReisid AS'') on [[buss]]ifirma, mis opereerib regulaarliine [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Poola]]s, [[Venemaa]]l ja [[Soome]]s.<ref>[https://luxexpress.eu/all-routes/ Kõik liinid]. Lux Expressi koduleht. Vaadatud 20. juulil 2025</ref> 2025. aastal veeti 3,27 miljonit reisijat.<ref name="lahingu">[https://www.aripaev.ee/uudised/2026/07/07/lux-expressi-kasum-sulas-reisijarekordist-hoolimata-pidasime-maha-uhe-tosise-lahingu "Lux Expressi kasum sulas reisijarekordist hoolimata. “Pidasime maha ühe tõsise lahingu”"] Äripäev, 7. juuli 2026</ref> Sama aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 375 inimest ning opereeriti üle saja bussi.<ref name="lahingu" /> Bussifirma emaettevõtjaks on [[Mootor Grupp AS]].<ref name="lahingu" /> Lux Express Estonial on endal omakorda tütarettevõtted Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Valgevenes, Soomes ja Poolas.<ref name="lahingu" /> ==Ajalugu== Ettevõte asutati 1993. aastal MootorReisi AS nime all<ref>{{netiviide|URL=http://www.luxexpress.eu/ettevotte-tutvustus|Pealkiri=Ettevõtte tutvustus|Kasutatud=5. veebruar 2013|Väljaanne=luxexpress.eu|arhiivimisaeg=2013-04-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130425014235/http://www.luxexpress.eu/ettevotte-tutvustus|url-olek=ei tööta}}</ref>. Aastal 1995, kui MootorReisi AS sai AS [[Eurolines Organization]]i liikmeks, võis see hakata kasutama pikamaareisidega seostatavat kaubamärki [[Eurolines]]<ref name="EE"/>. 2010. aastal loobus Lux Express Eurolinesi kaubamärgist, sest ettevõte lõpetas kaugliinidel sõitmise<ref name="uudised.err.ee">{{netiviide|URL=https://www.err.ee/405263/bussifirma-loobub-eurolinesi-kaubamargist|Pealkiri=Bussifirma loobub Eurolinesi kaubamärgist|Aeg=28.05.2010|Kasutatud=5. veebruar 2013|Väljaanne=err.ee}}</ref>. Selle asemel tulid kaubamärgid Lux Express ja odavkaubamärk Simple Express<ref name="uudised.err.ee"/>, mis kasutab [[Scania]] [[Irizar Century]] busse{{lisa viide}}. Odavlennufirma mudelil põhinenud kaubamärk Simple Express lõpetas tegevuse 2018. aastal. Kõik varasemad Simple Expressi liinid ja bussid viidi üle Lux Expressi kaubamärgi alla. == Liinid == Lux Expressil on 9 Eesti siseliini: Tallinn-Tartu (31 väljumist päevas); Tallinn-Haapsalu (6 väljumist päevas); Tallinn–Kuressaare (4 väljumist päevas, 1 hooajaline väljumine päevas); Tallinn-Kärdla (1 väljumine päevas); Tallinn–Narva (16 väljumist päevas); Tallinn–Pärnu (10 väljumist päevas); Tartu–Kuressaare (1 väljumine päevas); Tartu–Pärnu (3 väljumist päevas); Tallinn–Võru (2 väljumist päevas) ja Tartu–Narva (4 väljumist päevas). Samuti opereeritakse Soomes ja Lätis siseliine, rahvusvahelistel liinidel Tallinn–Riia; Riia-Vilnius; Tallinn–Vilnius; Tallinn-Varssavi ja Vilnius–Varssavi. == Majandusnäitajad == 2025. aastal teenis Lux Express Estonia AS [[müügitulu]] 38,42 miljonit eurot ja ettevõtte [[ärikasum]] oli 3,17 miljonit eurot.<ref name="lahingu" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|Eesti entsüklopeedia]] 12. köide, 2003: 125.</ref>}} ==Välislingid== *[https://luxexpress.eu/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti transpordiettevõtted]] [[Kategooria:Bussiliiklus]] 60ze7kgscg5lyj7xitlrmkllbinvwvb 0 274561 7256112 7231508 2026-10-20T02:48:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256112 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vasco da Gama | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Club de Regatas Vasco da Gama | hüüdnimi = ''Gigante da Colina'' ('Künka hiiglane')<br>''Almirante'' ('Admiral')<br>''Cruzmaltino'' ('Malta rist') | lühend = | asutatud = 21. augustil 1898 | lõpp = | väljak = [[Estádio São Januário]] | mahutavus = 21 880 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Pedro Paulo de Oliveira]] | omanik = Club de Regatas Vasco da Gama (69%)<br>777 Partners (31%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Pedro Emanuel]] | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = 2025 | positsioon = 14. koht ([[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]) | muster_la1=_vasco17h |muster_b1=_vasco17h |muster_ra1=_vasco17h| muster_sh1 =_vasco17h| muster_so1 = _vasco17h | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_vasco17a|muster_b2=_vasco17a |muster_ra2=_vasco17a| muster_sh2 = _vasco17a| muster_so2 = _vasco17a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = http://www.vasco.com.br/ | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Vasco em 1934.jpg|pisi|Vasco da Gama meeskond 1934. aastal]] '''Club de Regatas Vasco da Gama''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mille kodulinn on [[Rio de Janeiro]]. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Carioca]]. Klubi asutati 21. augustil 1898 sõudeklubina; jalgpalliklubina tegutseb see alates 5. novembrist 1915. Klubi asutasid Portugali sisserändajad ja ka tänapäeval on klubil Rio de Janeiros suur portugallaste toetajaskond. Vasco da Gama on Brasiilia üks populaarsemaid jalgpalliklubisid, sellele on vähemalt kümme miljonit toetajat. Vasco da Gama on tulnud neljal korral Brasiilia meistriks (aastatel 1974, 1989, 1997 ja 2000) ja korra Brasiilia karikavõistluste [[Copa do Brasil]] võitjaks (aastal 2011). Rio de Janeiro osariigi meistrivõistlused on võidetud 24 korral. 1998. aastal võideti Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]], kui finaalis alistati [[Ecuador]]i klubi [[Barcelona Sporting Club|Barcelona]]. Tänu sellele pääses Vasco da Gama 2000. aasta [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustele]], mille finaalis kaotati teisele Brasiilia klubile, [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthiansele]]. 2008. aastal langes klubi esimest korda kõrgliigast välja. Edu saavutati taas 2011. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi teine koht, võideti Brasiilia karikas ja jõuti Brasiilia karikavõistlustel [[Copa Sudamericana]] poofinaali. Edukas oli ka 2012. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi viies koht ja Copa Libertadoresel jõuti veerandfinaali. Järgmised neli aastat osutusid taas klubile rasketeks ja kahel hooajal tuli mängida esiliigas. Klubi kodustaadion on alates 1927. aastast olnud [[Estádio São Januário]], mis mahutab 21 880 pealtvaatajat. Osad tähtsamad mängud, sealhulgas derbimängud, peetakse [[Maracanã staadion]]il. Vasco da Gama suurim rivaal on [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]] ning kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega ''[[Clássico dos Milhões]]''. Tegemist on Brasiilia ühe kõige populaarsema derbimänguga. Klubi on saanud nime Portugali maadeavastaja [[Vasco da Gama]] järgi, kes jõudis 1498. aastal esimesena purjetades Euroopast Indiasse (Vasco da Gama sõudeklubi asutati täpselt 400 aastat hiljem, 1898. aastal). == Praegune koosseis == ''Seisuga 7. september 2026''<ref>{{Cite web |title=Futebol – Elenco – Vasco da Gama |url=https://vasco.com.br/futebol-elenco-profissional/ |access-date=2025-07-10 |website=vasco.com.br |language=pt-BR |archive-url=https://web.archive.org/web/20241006234756/https://vasco.com.br/futebol-elenco-profissional/ |archive-date=2024-10-06 |url-status=dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Léo Jardim]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=URU|nimi=[[José Luis Rodríguez]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Tchê Tchê]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=URU|nimi=[[Alan Saldivia]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Santiago Sosa]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Piton]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[David Corrêa da Fonseca|David]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Jair Rodrigues Júnior|Jair]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Facundo Colidio]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=COL|nimi=[[Johan Rojas]]|märkus=laenul [[C.F. Monterrey|Monterrey]]st}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=COL|nimi=[[Andrés Gómez (jalgpallur)|Andrés Gómez]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Daniel Fuzato]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=RÜ|rah=POR|nimi=[[Nuno Moreira]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=COL|nimi=[[Marino Hinestroza]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Bruno Duarte]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Brenner Souza da Silva|Brenner]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Alan Lescano]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Thiago Mendes]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Adson Ferreira Soares|Adson]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|pos=KA|rah=BRA|nimi=Paulinho}} {{JK koosseis mängija|no=30|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Robert Renan]]|märkus=laenul [[Peterburi Zenit]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=37|pos=VV|rah=BRA|nimi=Pablo}} {{JK koosseis mängija|no=43|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Freitas]]}} {{JK koosseis mängija|no=46|pos=KA|rah=COL|nimi=[[Carlos Cuesta]]|märkus=laenul [[Galatasaray S.K.|Galatasaray]]st}} {{JK koosseis mängija|no=60|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[João Vitor Fonseca da Silva|João Vitor]]}} {{JK koosseis mängija|no=64|pos=KA|rah=BRA|nimi=Walace Falcão}} {{JK koosseis mängija|no=66|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Cuiabano]]|märkus=laenul [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=77|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Claudio Spinelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=83|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Ramon Rique]]}} {{JK koosseis mängija|no=85|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Mateus Carvalho]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Cauan Barros]]}} {{JK koosseis mängija|no=96|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Paulo Henrique de Oliveira Alves|Paulo Henrique]]}} {{JK koosseis lõpp}} ''Vaata ka [[:Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]]''. == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[Copa Libertadores]] (1): 1998 *[[Campeonato Sul-Americano de Campeões]] (1): 1948 *[[Copa Mercosur]] (1): 2000 *[[Trofeo Teresa Herrera]] (1): 1957 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (3): 1987, 1988, 1989 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (4): 1974, 1989, 1997, 2000 *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2009 *[[Copa do Brasil]] (1): 2011 ;Osariigilised *[[Torneio Rio – São Paulo]] (3): 1958, 1966 (jagas võitu veel kolme klubiga), 1999 *[[Campeonato Carioca]] (24): 1923, 1924, 1929, 1934, 1936, 1945, 1947, 1949, 1950, 1952, 1956, 1958, 1970, 1977, 1982, 1987, 1988, 1992, 1993, 1994, 1998, 2003, 2015, 2016 == Statistika == * Enim väravaid klubi särgis – [[Roberto Dinamite]] (702 väravat aastatel 1971–1990 ja 1992–1093) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vasco.com.br/ Koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama| ]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|Vasco Da Gama]] [[Kategooria:Rio de Janeiro]] pdg1f84h0zzretblh63yjra2507g2ub 0 284556 7256014 7008503 2026-10-19T19:47:10Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7256014 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enn Lust 2006.jpg|pisi|Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna lõpuaktus TÜ aulas 22. juunil 2006. Esineb professor Enn Lust]] [[Fail:Enn Lust 2017. aastal Tartu ülikooli rektori valimisel.jpg|pisi|Enn Lust 2017. aastal Tartu ülikooli rektori valimisel.]] '''Enn Lust''' (sündinud [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1956]] [[Kohtla-Järve rajoon]]is) on eesti keemik, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2010). ==Elukäik== 1975 lõpetas ta [[A. Kesleri nimeline Kohtla-Järve Keskkool|A. Kesleri nimelise Kohtla-Järve Keskkooli]] ning 1980 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] keemia erialal. Keemiakandidaadi väitekirja teemal "Elektrilise kaksikkihi ehitus ja adsorptsiooninähtused [[vismut]]i monokristalsetel ja polükristalsetel mudelelektroodidel" kaitses ta 1989 Tartu Riikliku Ülikooli juures. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle elektrokeemia labori insenerina ning jätkas samas teaduri ja sektorijuhatajana. Aastast 1992 oli ta anorgaanilise keemia kateedri lektor, hiljem dotsent. Aastast 1997 on ta füüsikalise keemia [[professor]] ja 2008-2023 Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2010. aastal energiatehnoloogia alal. Kuulub akadeemia informaatika- ja tehnikateaduste osakonda. Kuulub järgmistesse Eesti TA alalistesse komisjonidesse: Eesti Teaduse Tippkeskuste Nõukogu ja Eesti TA Energeetikakomisjon.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/lust_2021.pdf Enn Lusti CV] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> ==Teadustöö== [[Pilt:Enn Lust ja Toomas Hendrik Ilves.jpg|pisi|18. jaanuaril 2010 külastas president [[Toomas Hendrik Ilves]] [[Chemicum]]i. Pildil professor Enn Lust ja president Toomas Hendrik Ilves]] Enn Lusti uurimistöö peasuunad on: *suure eripinnaga materjalide elektrokeemilised omadused ja elektrilise kaksikkihi ning hübriid-superkondensaatorid *keskmisetemperatuurse tahkeoksiidse kütuseelemendi ja madaltemperatuurse kütuseelemendi materjalide süntees ja ühikrakkude omadused *elektrilise kaksikkihi ehituse ja orgaaniliste ühendite adsorptsiooni seaduspärasused tahketel elektroodidel *elektroodi kristallograafilise struktuuri ning lahusti loomuse mõju ioonide adsorptsiooni seaduspärasustele *elektroodi geomeetrilise kareduse, energeetilise ebaühtluse ja poorsuse mõju faasidevahelise piirpinna elektrood/elektrolüüdi lahus ehituse ja adsorptsiooni seaduspärasustele *elektrokeemiliste laenguülekandeprotsesside kiiruse sõltuvus elektroodimaterjali pinnastruktuurist ning keemilisest loomusest *kõrgtemperatuursed elektrolüüserid ning vesiniku salvestamise alused modifitseeritud materjalides Enn Lust on teaduse tippkeskuse “Uudsed materjalid ja kõrgtehnoloogilised seadmed energia salvestamise ja muundamise süsteemidele” juht ja Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu (EASAC) energeetikapaneeli ekspert.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2022/04/eta-aastaraamat-2021.-faktid-ja-arvud.-veebi.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXVII (54) 2021. Tallinn, 2022, lk 21.]</ref> Tema juhendamisel on kaitstud 40 doktori- ning 25 magistritööd. Ta on avaldanud üle 350 teaduspublikatsiooni, on nelja patentse leiutise kaasautor.<ref>[https://www.etis.ee/CV/Enn_Lust/est/ Enn Lust] Eesti Teadusinfosüsteemis</ref> ==Tunnustus== * 2006 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> *2008 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] tehnikateaduste alal uurimuste tsükli "Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud" eest *2010 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige energiatehnoloogia alal *2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> *2018 [[Leedu Teaduste Akadeemia]] [[Theodor von Grotthussi medal]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.lma.lt/index.php?mact=News,cntnt01,detail,0&cntnt01articleid=884&cntnt01returnid=379|pealkiri=Leedu Teaduste Akadeemia Theodor von Grotthussi medal|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> *2020 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19942}}</ref> *2021 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks“ eest (koos Alar Jänesega)<ref>{{Netiviide|url=https://www.akadeemia.ee/riigi-teaduspreemiate-saajad-on-selgunud/|pealkiri=Riigi teaduspreemiate saajad on selgunud|aeg=11.02.2021}}</ref> *2021 [[Tartu Ülikooli suur medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid|vaadatud=03.12.2022}}</ref> *2024 [[Tartu linna aukodanik]] *2025 [[100 semestrit Tartu Ülikoolis|Teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis" |url=https://ut.ee/et/sisu/teenetemark-100-semestrit-tartu-ulikoolis |vaadatud=1. novembril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Margus Maidla. Akadeemik Enn Lust, energeetika ja füüsikalise keemia esindaja Eestis. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 537-545. ==Välislingid== {{Commons|Category:Enn Lust}} *{{ETIS}} * [https://www.akadeemia.ee/member/lust/ Enn Lust] Teaduste Akadeemia kodulehel * https://tartu.postimees.ee/7378241/reedene-room-akadeemik-enn-lust-energiakriis-on-koroonast-hullem * https://forte.delfi.ee/artikkel/93587723/teadusintervjuu-enn-lust-kui-eesti-jaab-vesinikupoordest-korvale-siis-oleme-paras-aafrika {{JÄRJESTA:Lust, Enn}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] jo2c6mfmu5oibnzc5bp622x3d1tdmmd 0 291178 7256199 7161374 2026-10-20T07:54:59Z Amherst99 15496 /* */ 7256199 wikitext text/x-wiki '''''Dauerwald''''' ([[saksa keel]]es 'püsimets, kestev mets') on Saksamaalt pärinev [[metsamajandamine|metsamajandamisvõte]], mille järgi igal aastal vaadatakse [[mets]] üksikasjalikult üle ning märgitakse viletsamate [[tüvi|tüvede]] ja [[võra]]dega puud [[raie]]ks<ref name="EME"/>. Sellise raiesüsteemiga võetakse looduslikult väljalangenud puud maha ning seeläbi hoitakse mets sanitaarselt korras<ref name="EME"/>. [[Raiejäätmed]] jäetakse metsa alla kõdunema<ref name="EME"/>. Raiet alustatakse u 25-aastases metsas<ref name="EME"/>. ''Dauerwald''-meetod sobib [[talumets]]ade majandamiseks<ref name="EME"/>. ==Vaata ka== *[[püsimetsandus]] *[[loodusmets]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Metsandus]] 11tddjhtlx7j5dfp6plwe7ylhr5nwik 7256200 7256199 2026-10-20T07:55:36Z Amherst99 15496 /* */ 7256200 wikitext text/x-wiki '''''Dauerwald''''' ([[saksa keel]]es 'püsimets, kestev mets') on Saksamaalt pärinev [[metsamajandamine|metsamajandamisvõte]], mille järgi igal aastal vaadatakse [[mets]] üksikasjalikult üle ning märgitakse viletsamate [[tüvi|tüvede]] ja [[võra]]dega puud [[raie]]ks<ref name="EME"/>. Sellise raiesüsteemiga võetakse looduslikult väljalangenud puud maha ning seeläbi hoitakse mets sanitaarselt korras<ref name="EME"/>. [[Raiejäätmed]] jäetakse metsa alla kõdunema<ref name="EME"/>. Raiet alustatakse umbes 25-aastases metsas<ref name="EME"/>. ''Dauerwald''-meetod sobib [[talumets]]ade majandamiseks<ref name="EME"/>. ==Vaata ka== *[[püsimetsandus]] *[[loodusmets]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EME">[[Eesti maaelu entsüklopeedia]] (A–K), 2008. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]</ref>}} {{pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Metsandus]] 9b3gg0vde9sc6jm4cyg6b976sqbb5jy 0 293224 7255963 7254327 2026-10-19T18:26:03Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 5488498 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = "Ämblikmees" | originaalnimi = "Spider-Man" | pilt = Spider-Man-Logo.svg | pildiallkiri = | žanr = | lavastaja = [[Sam Raimi]] | produtsent = | stsenaarium = David Koepp | jutustaja = | peaosades = [[Tobey Maguire]]<br>[[Willem Dafoe]]<br>[[Kirsten Dunst]]<br>[[James Franco]]<br>[[Cliff Robertson]]<br>[[Rosemary Harris]] | helilooja = [[Danny Elfman]] | operaator = | montaaž = | toimetaja = | filmistuudio = | aasta = [[2002]] | esilinastus = 3. mai 2002 | pikkus = 121 minutit | riik = [[USA]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = "[[Ämblikmees 2]]" | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 0145487 | filmiveebi_id = 118 }} '''"Ämblikmees"''' (originaalpealkiri "Spider-Man") on 2002. aastal linastunud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]] superkangelasest [[Ämblikmees|Ämblikmehest]]. Peategelast kehastab [[Tobey Maguire]]. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] ter7kqw6zq9d07uu4z1jtqpfxu8vpy7 0 293760 7255833 6245475 2026-10-19T13:01:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255833 wikitext text/x-wiki '''Antsla Tarbijate Ühistu''' (algselt '''Antsla Tarwitajate Ühisus''') on [[1902]]. aastal [[Antsla]]s asutatud [[tarbijate ühistu]]. Eesti tarbijate ühistuid ühendav organisatsioon on tänapäeval [[Coop Eesti]] (endine ETK).<ref name="coop"/> ==Ühistu kauplused== Antsla Tarbijate Ühistul on [[Võru maakond|Võru maakonnas]] kaheksa toidukauplust. Lisaks kuuluvad ühistule [[Võrumaa|Võru-]] ja [[Valgamaa]]l sõitev [[rändkauplus|kauplusauto]] ning Antsla linnas asuvad ehitusmaterjalide ja tööstuskaupade poed.<ref name="antslatu"/> == Hauka laat == Antsla Tarbijate Ühistu korraldab [[Hauka laat]]a regulaarselt alates 1960. aastatest. See on kõige pikema traditsiooni ja ajalooga [[laat]] Eestis. Kaubapuuduse tõttu jäi laat korraldamata aastatel [[1991]]–[[1992]]. Alates aastast [[1994]] toimub Hauka laat Antsla kesklinnas.<ref name="hauka"/> == Ajalugu == Antsla Tarwitajate Ühisus asutati [[Villem Pakler]]i eestvõttel 1902. aastal; see oli esimene eestlaste tarbijate ühistu. Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli ühingul peakauplus Antslas ja harukauplused Karulas, Tsoorus, Tagulas, Restus ja Antslas. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE, 1959">[[Eesti entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]]. [[Kirjastus Estonia]] (1959), lk 359.</ref> <ref name="antslatu">[http://www.antslatu.ee/uhistu/?page_id=9 Antsla Tarbijate Ühistu ajalugu] www.antslatu.ee</ref> <ref name="coop">[https://web.archive.org/web/20170810132004/https://www.coop.ee/tarbijate-uhistud/ Coop – Tarbijate ühistud] www.coop.ee</ref> <ref name="hauka">[https://web.archive.org/web/20170810133719/http://www.antslatu.ee/laat/?page_id=60 Hauka laat – Ajalugu]" www.antslatu.ee</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.antslatu.ee/uhistu/ Antsla Tarbijate Ühistu koduleht] [[Kategooria:Võru maakond]] [[Kategooria:Eesti ühistud]] nc8xwdzngnho14yh9ufa9h65xrqx3l5 0 303355 7256140 7251573 2026-10-20T06:17:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256140 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Cybernetica AS | embleem = File:Cybernetica AS logo.svg | asutatud = 1997 | asukoht = Eesti | juht_nimi = Oliver Väärtnõu | juht_nimetus = Juhatuse esimees | juht2_nimetus = Nõukogu esimees | juht2_nimi = Margus Freudenthal }} '''Cybernetica AS'''<ref>{{Netiviide|url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10140133/Cybernetica-AS|pealkiri=CYBERNETICA AS}}</ref> on [[Eesti]] IT-ettevõte ning rahvusvaheliselt evalveeritud eraõiguslik [[Teadus- ja arendustegevus|teadus- ja arendusasutus]]. Cybernetica loob tehnoloogiaid süsteemide jaoks, mille töökindlus peab olema igal ajal tagatud. Ettevõte on osalenud Eesti [[E-riik|e-riigi]] ökosüsteemi loomises eeskätt [[Isikusamasus#Digitaalne%20identiteet|digitaalse identiteedi]], [[X-tee]] turvalise andmevahetuse, [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti-hääletamise]] ja Maksu- ja Tolliameti süsteemide arendamisel. Cybernetica teadus- ja arendustööl põhinevad tehnoloogiad võimaldavad kasutada privaatsust säilitavat [[andmeanalüüs]]i, suurendavad olukorrateadlikkust küberruumis ja merenduses ja aitavad riigipiiri valvata. Cybernetica tehnoloogiaid kasutatakse enam kui 35 riigis. Ettevõtte [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] kontorites töötab ligi 250 inimest, kellest 11% omavad [[doktorikraad|doktorikraadi]]. Cybernetica juhatuse esimees on Oliver Väärtnõu; nõukogu esimees on Margus Freudenthal. == Ajalugu == Cybernetica asutati 12. mail 1997. Ettevõte loodi, kui 1960. aastal asutatud Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituut jagati kaheks – alusuuringutega tegelevast osast sai [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut]] ning rakendusuuringud ja arendustegevus koondati Cybernetica AS-i alla. 2005. aastal võõrandati ettevõtte aktsiad Cybernetica võtmeisikutele.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Maidla, Margus |aeg=18. mai 2018 |pealkiri=Tiigrihüppe taassünni arhitektid |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tiigrihuppe-taassunni-arhitektid/ |väljaanne=Sirp}}</ref> Cybernetica strateegilises arengus on olnud suur roll akadeemik [[Ülo Jaaksoo]]<nowiki/>l. Ülo Jaaksoo oli aastatel 2013–2023 Cybernetica nõukogu esimees, 1997–2012 juhatuse esimees ja 1989–1997 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Küberneetika Instituudi direktor. Cybernetica teadustöö arendamisel ja juhtimisel oli määrav tähtsus [[Monika Oit|Monika Oidil]], kes oli aastatel 1997–2007 Cybernetica teadusdirektor, 2003–2007 nõukogu liige ja 2007–2013 juhatuse liige. Cybernetica on kaasa aidanud Eesti e-riigi loomisele, osaledes 1998. aastal [[Ajatempel|ajatempli]] tehnoloogia ning 2000. aastal [[digitaalallkirja seadus]]e loomises. 2001. aastal Eestis käivitatud [[X-tee]] arhitektid olid samuti Cybernetica töötajad. 2004. aastal alustas Cybernetica koostööd [[Maksu- ja Tolliamet]]iga, et luua e-tolli arendused [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumiseks. 2005. aastal Eestis kasutusele võetud interneti-hääletamise süsteemi loojateks on Cybernetica teadlased. 2006. aastal algas ettevõttes teadustöö turvalist andmeanalüüsi võimaldava tehnoloogia Sharemind MPC<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sharemind MPC veebileht |url=https://cyber.ee/products/sharemind-mpc}}</ref> loomiseks. 2009. aastast on Cybernetica mereraadioside- ja seiretehnoloogiad kasutusel Eesti merepiiri seirel. 2010. aastal kirjutati Andmekaitse ja infoturbe seletussõnastik, millest arenes Andmekaitse ja infoturbe portaal [[AKIT]].<ref>{{Netiviide|url=https://akit.cyber.ee/|pealkiri=Andmekaitse ja infoturbe portaal}}</ref> 2011. aastal arendati Sharemindi prototüüp USA Kaitseministeeriumi allasutusele [[DARPA|The Defense Advanced Research Projects Agency (DARPA)]]. 2011. aastal koostati esimene krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuring [[Riigi Infosüsteemi Amet]]ile.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ria.ee/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressikontakt/uuringud-ja-analuusid)|pealkiri=Riigi Infosüsteemi Ameti veebileht}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2014. aastal tõi Cybernetica turule andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform<ref>{{Netiviide |pealkiri=Unified eXchange Platform (UXP) veebileht |url=https://cyber.ee/products/secure-data-exchange}}</ref>, mis tänaseks on kasutusel enam kui 10 riigis. 2017. aastal lansseeriti digitaalse identiteedi tehnoloogia SplitKey, mis võimaldab isikutuvastust ning digitaalallkirjastamist ning mida on rakendatud [[Smart-ID]] [[Elektrooniline identiteet|elektroonilise identiteedi]] lahenduses. 2019. aastal käivitas Cybernetica koos [[Lennuliiklusteeninduse AS]]iga irdtorni süsteemi lennuliikluse juhtimiseks distantsilt, irdtorni süsteem müüdi 2021. aastal tehnoloogia börsiettevõttele Adacel.<ref>{{Netiviide|autor=Pau, Aivar|url=https://tehnika.postimees.ee/6544326/eesti-loob-lennukite-juhtimiseks-irdtorne|pealkiri=Eesti loob lennukite juhtimiseks irdtorne|väljaanne=Postimees Tehnika|aeg=13. märts 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/cybernetica-muub-oma-lennujuhtimisharu-austraalia-firmale-maha/|pealkiri=Cybernetica müüb oma lennujuhtimisharu Austraalia börsiettevõttele}}</ref> 2023. aastal algas koostöös [[Riigi Infosüsteemi Amet]]iga digiidentiteedi kukru väljatöötamine.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ria.ee/uudised/ria-ja-cybernetica-alustavad-eesti-digiidentiteedi-kukru-valjatootamist)|pealkiri=Riigi Infosüsteemi Ameti veebileht}}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tegevusvaldkonnad == Cyberneticas toimib täna kuus ärisuunda – andmevahetustehnoloogiad, digiidentiteedi tehnoloogiad, küberturvalisus, maksu- ja tolliinfosüsteemid, seiresüsteemid ja infoturbeinstituut. Ärisuunad on suunatud põhiliselt viiele sektorile – riigi- ja erasektor, kaitse- ja kosmosesektor ning riigikaitse. === Andmevahetus === Cybernetica on loonud andmevahetustehnoloogia Unified eXchange Platform (UXP). UXP on loodud [[X-tee]] autorite poolt, X-tee on tunnustatud [[Maailmapank|Maailmapanga]] poolt kui võtmetehnoloogia, mis soodustas Eestis digiühiskonna tekkimist.<ref>{{Netiviide |autor=Vallis, Kristjan |aeg=2016 |pealkiri=Estonian e-Government Ecosystem: Foundation,Applications, Outcomes |url=https://thedocs.worldbank.org/en/doc/165711456838073531-0050022016/original/WDR16BPEstonianeGovecosystemVassil.pdf |väljaanne=World Development Report }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> UXP põhineb hajusarhitektuuril ja võimaldab andmevahetust platvormiga liidetud asutuste vahel turvaliste krüpteeritud ja vastastikku usaldatud kanalite kaudu. Selle tulemusena paraneb andmete liikumine infosüsteemide vahel, suureneb läbipaistvus ja kodanike juurdepääs e-teenustele. UXP on alustehnoloogiaks ühiskondade digitaliseerimisel üle maailma, näiteks [[Aruba]]l, [[Bahama]]l, [[Benin]]is,<ref>{{Netiviide |autor=Silaškova, Jana |aeg=2019 |pealkiri=Aafrika lääneranniku avastatud ja avastamata võimalused |url=https://issuu.com/kaubanduskoda/docs/koda_2019_01_pages |väljaanne=Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teataja }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Gröönimaa]]l,<ref>{{Netiviide |aeg=12.09.2018 |pealkiri=Eesti firma Cybernetica loob Gröönimaale andmevahetussüsteemi |url=https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-firma-cybernetica-loob-groonimaale-andmevahetussusteemi |väljaanne=RUP.ee}}</ref> [[Réunion]]is,<ref>{{Netiviide |autor=Kald, Indrek |aeg=7.06.2021 |pealkiri=Eesti IT-firma sai riikliku tellimuse Prantsuse ülemerepiirkonnas |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2021/06/07/eesti-it-firma-sai-riikliku-tellimuse-prantsuse-ulemerepiirkonnas |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> [[Namiibia]]s,<ref>{{Netiviide |autor=Õepa, Aivar |aeg=29.10.2019 |pealkiri=Eesti ehitab Namiibiale oma X-tee |url=https://majandus.postimees.ee/2971789/eesti-ehitab-namiibiale-oma-x-tee |väljaanne=Postimees Majandus}}</ref> [[Ukraina]]s,<ref>{{Netiviide |aeg=20.07.2017 |pealkiri=Ukraina võtab kasutusele eestlaste loodud andmevahetuse tehnoloogia, mis põhineb X-teel |url=https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/ukraina-votab-kasutusele-eestlaste-loodud-andmevahetuse-tehnoloogia-mis-pohineb-x-teel/ |väljaanne=digi.geenius.ee}}</ref> [[Tuneesia]]s<ref>{{Netiviide |aeg=2.04.2019 |pealkiri=Tuneesia rahandussüsteem saab turvalise andmevahetuse |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2019/04/02/tuneesia-rahandussusteem-saab-turvalise-andmevahetuse |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref>, [[Malaisia|Malaisias]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-21 |pealkiri=Data exchange platform for Malaysian Government {{!}} Cybernetica |url=https://cyber.ee/resources/news/cybernetica-completes-data-exchange-platform-for-malaysian-government/ |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=cyber.ee |keel=en}}</ref> aga ka USA tervishoiusektoris koostöös Center for Medical Interoperabilityga ning Jaapani usalduspanganduses koos Sumitomo Mitsui Trust Bankiga.<ref>{{Netiviide |autor=Kald, Indrek |aeg=3.09.2019 |pealkiri=Suur Jaapani pank võtab kasutusele Cybernetica tehnoloogia |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2019/09/03/suur-aasia-pank-votab-kasutusele-cybernetica-tehnoloogia |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> Ettevõte on loonud andmevahetusplatvormi Estfeed [[Elering]]i [[Tarkvõrk|tarkvõrgule]].<ref>{{Netiviide |aeg=29.01.2019 |pealkiri=Cybernetica jätkab Eleringi andmevahetusplatvormi Estfeed arendamist |url=https://elering.ee/cybernetica-jatkab-eleringi-andmevahetusplatvormi-estfeed-arendamist |väljaanne=Eleringi veebileht |vaadatud=20.07.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720130714/https://elering.ee/cybernetica-jatkab-eleringi-andmevahetusplatvormi-estfeed-arendamist |arhiivimisaeg=20.07.2021 |url-olek=ei tööta}}</ref> === Digiidentiteet === Digitaalse identiteedi valdkonnas on Cybernetica loonud SplitKey tehnoloogia, mis võimaldab [[Nutitelefon|nutitelefonis]] turvalist isikutuvastust ning digiallkirjastamist. SplitKey vastab rahvusvahelistele standarditele ja regulatsioonidele (PSD2, [[eIDAS]], EAL4+), tänu millele saab sellega anda allkirju, mis on võrdväärsed käsitsi antud allkirjaga. Tehnoloogia tagab turvalisuse krüptograafilise lahendusega lävikrüptograafia ning seetõttu saab SplitKey tehnoloogiat kasutada täiendavate seadmeteta, nagu [[SIM]]-kaart, [[kiipkaart]] vms. Cybernetica on loonud ka arhitektuuri [[Aserbaidžaan]]i Mobiil-ID teenusele.<ref>{{Netiviide |autor=Pau, Aivar |aeg=1.05.2017 |pealkiri=Uskumatu Aserbaidžaan: kohustuslik Mobiil-ID, mResidentsus, riikideülesed digiallkirjad |url=https://tehnika.postimees.ee/4097171/uskumatu-aserbaidzaan-kohustuslik-mobiil-id-mresidentsus-riikideulesed-digiallkirjad |väljaanne=Postimees Tehnika}}</ref> 2023. aastal on ettevõte loonud Riigi Infosüsteemi Ametile eIDAS2 nõuetest tuleneva digiidentiteedikukru algversiooni.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valmis dokumente asendava digitoote esmane versioon |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2024/07/10/valmis-dokumente-asendava-digitoote-esmane-versioon |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=IT-uudised |keel=et}}</ref> === Küberturvalisus === Cybernetica pakub lahendusi olukorrateadlikkuse tõstmiseks küberruumis, et asutused mõistaksid ja haldaksid paremini tehnoloogilisi riske. Ettevõte on osalenud mitmetes Euroopa Kaitsefondi (EDF) ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadusprojektides nagu FAMOUS<ref>{{Netiviide |pealkiri=EU Funding & Tenders Portal |url=https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/opportunities/projects-details/44181033/101103043/EDF |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ec.europa.eu}}</ref> ja ECYSAP<ref>{{Netiviide |pealkiri=ECYSAP {{!}} European Cyber Situational Awareness Platform |url=https://www.ecysap.eu |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=www.ecysap.eu}}</ref>. === Maksu- ja tolliinfosüsteemid === Cybernetica on alates 2003. aastast arendanud Maksu- ja Tolliameti impordi-, ekspordi- ja transiidi tolliinfosüsteeme ning hiljem ka aktsiisi-, käibemaksu- ja tollitariifistiku infosüsteeme. 2025. aastal alustatakse tulu- ja sotsiaalmaksu infosüsteemi uuendamist, mida kasutab igakuiselt üle 100 000 ettevõtte. === Seiresüsteemid === Cybernetica arendab VHF raadiokommunikatsiooni, laevaliiklusekorralduse ja piiriseire süsteeme. Cybernetica loodud kaitsevõime- ja sisejulgeoleku täiustamisele suunatud merenduse olukorrateadlikkuse süsteemid on kasutusel rohkem kui 100 asukohas üle maailma, sealhulgas Euroopa Liidu ja [[NATO]] välispiiridel, Eesti merepiiril, suures osas [[Indoneesia]] rannikuvetest, maailma ühes suurimas Jebel Ali konteinersadamas [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Malaisia]]s, mis on üks tihedama liiklusega sadamaid maailmas.<ref>{{Netiviide|url=https://blog.creditinfo.ee/2016/07/edukas-ettevote-cybernetica-teod-on-konekamad-kui-sonad/|pealkiri=Edukas ettevõte cybernetica: teod on kõnekamad kui sõnad"|väljaanne=Creditinfo blogi|aeg=juuli 2016|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720130715/https://blog.creditinfo.ee/2016/07/edukas-ettevote-cybernetica-teod-on-konekamad-kui-sonad/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Privaatsuskaitsetehnoloogiad === Ettevõte on loonud Sharemindi tehnoloogia privaatsust säilitavaks andmeanalüüsiks. Viimast on rakendatud näiteks Sophia Geneticsi süsteemides, et tagada geeniandmete turvaline haldamine ja päringud pilvelahenduses, või Indoneesia turismiministeeriumile tehtud projektis, et tõsta turismistatistika kvaliteeti mobiilipositsioneerimisandmete põhjal. Alates 2011. aastast on Cybernetica privaatsustehnoloogiate arendamisel teinud koostööd USA Kaitseministeeriumi allasutusega DARPA ning 2015. aastast [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|Ameerika Ühendriikide Õhujõudude]] teaduslaboriga (AFRL).<ref>{{Netiviide|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2015/11/23/eesti-ettevote-cybernetica-aitab-ameeriklastel-privaatsuslekkeid-avastada|pealkiri=Eestlased aitavad ameeriklastel privaatsuslekkeid avastada|väljaanne=Äripäev|aeg=23.11.2015}}</ref> Ettevõte on teinud privaatsustehnoloogiates koostööd ka Euroopa Kosmoseagentuuriga projektis ShareSat<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-01 |pealkiri=ShareSat: the secure cooperation service {{!}} Cybernetica |url=https://cyber.ee/research/projects/sharesat/ |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=cyber.ee |keel=en}}</ref> ning Eurostatiga. === Infoturbeinstituut === Cybernetica tehnoloogiate alus on sageli ettevõttesisene teadustöö. Ettevõtte koosseisu kuulub infoturbeinstituut, mis osaleb akrediteeritud teadusasutusena mitmes rahvusvahelises uurimisprojektis, näiteks SysFlex,<ref>{{Netiviide |aeg=12.10.2017 |pealkiri=Cybernetica allkirjastas grandilepingu üle-Euroopalise taastuvenergiaprojekti SysFlex raames |url=https://www.ituudised.ee/uudised/2017/10/12/cybernetica-allkirjastas-grandilepingu-ule-euroopalise-taastuvenergiaprojekti-sysflex-raames |väljaanne=ITuudised.ee}}</ref> OneNet,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onenet projekti koduleht |url=https://onenet-project.eu/ |väljaanne=}}</ref> Manticus Apollo<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteemi veebileht |url=https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/a64a51a3-4cf5-4646-bd20-29c812288742?tabId=tab_GeneralData}}</ref> ja INTERFACE<ref>{{Netiviide |pealkiri=INTERFACE projekti veebileht |url=http://www.interrface.eu/content/home |vaadatud=2021-07-20 |arhiivimisaeg=2021-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113412/http://www.interrface.eu/content/home |url-olek=ei tööta }}</ref> ning teeb koostööd paljude ülikoolide, teadus- ja standardimisasutustega. Täna keskendub infoturbeinstituut palju postkvantkrüptograafiale ja tehisintellektile. Cybernetica on nõustanud Eesti riiki turvalise tehisintellekti juurutamisel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.02.2024 |pealkiri=Tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia riskide ja nende leevendamise võimaluste uuring |url=https://www.ria.ee/sites/default/files/documents/2024-03/Tehisintellekti-masinoppe-tehnoloogia-riskide-uuring-2024.pdf}}</ref> === Muud valdkonnad === Standardimise valdkonnas on Cybernetica tegutsenud alates 1997. aastast. Cyberneticas on tõlgitud väga paljud ISO/IEC infoturbeteemalised standardid. Cybernetica on üks Eesti infoturbestandardi väljatöötajatest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti infoturbestandard |url=https://eits.ria.ee/}}</ref> == Liikmesus == Cybernetica kuulub järgmistesse organisatsioonidesse ja erialaliitudesse: * [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda]]; * Euroopa Küberturbe Organisatsioon (European Cyber Security Organisation)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ecs-org.eu/|pealkiri=European Cyber Security Organisation veebileht}};</ref> * [[Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE|Eesti Personalijuhtimise Ühing]]; * Eesti Infoturbe Assotsiatsioon (Estonian Information Security Association, EISA)<ref>{{Netiviide|url=https://eisa.ee/|pealkiri=Eesti Infoturbe Assotsiatsioon veebileht|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/https://eisa.ee/|url-olek=ei tööta}};</ref> * [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit]]; * [[Eesti Maksumaksjate Liit]]. Cybernetical on partnerlussuhted järgmiste arendus- ja tippkeskustega: * [[ELIKO]] Tehnoloogia Arenduskeskus; * Smartmatic-Cybernetica interneti-hääletamise tippkeskus (Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting)<ref>{{Netiviide|url=https://www.inforegister.ee/en/12679959-SMARTMATIC-CYBERNETICA-CENTRE-OF-EXCELLENCE-FOR-INTERNET-VOTING-OU|pealkiri=Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting|väljaanne=Inforegister}};</ref> * IT-tippkeskus EXCITE (Estonian Centre of Excellence in ICT Research)<ref>{{Netiviide|url=https://www.excite.it.ee/|pealkiri=IT-tippkeskus EXCITE veebileht}};</ref> * Tehnoloogia arenduskeskus STACC (Software Technology and Applications Competence Centre)<ref>{{Netiviide|url=https://www.stacc.ee/et/|pealkiri=Tehnoloogia arenduskeskuse STACC veebileht}};</ref> * European Cybersecurity Industry Leaders. == Koostöö ülikoolide ja teadusasutustega == Cybernetica teeb koostööd ülikoolide, teadusasutuste ja tippkeskustega. Koostöös [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] arvutiteaduse instituudiga uurib Cybernetica kvantarvutikindlat krüptograafiat.<ref>{{Netiviide|autor=Liive, Ronald|url=https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/teadlased-hakkavad-looma-kvantarvutite-turvalisi-e-valimiste-algoritme/|pealkiri=Teadlased hakkavad looma kvantarvutite turvalisi e-valimiste algoritme|väljaanne=Geenius|aeg=28.04.2021}}</ref> Cybernetica ja IT-tippkeskus EXCITE teevad koostööd laiapõhjaliste uurimisprogrammide raames, et edendada mudelite kontrollimise baasteooriaid ning andmeanalüüsi. Cybernetica on üks tehnoloogia arenduskeskuse STACC asutajatest koos [[Reach-U]], [[Nortal]], CGI Eesti AS ja Quretec OÜ ning Tartu Ülikooli ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]iga. Koostöö eesmärk on viia läbi ettevõtlussuunitlusega kõrgetasemelisi teadusarendusprojekte andmeteaduse ja masinõppe vallas. Ühes ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskusega on Cybernetica uurinud nutika keskkonnasüsteemi mõõdistamise võimalusi raadiosidesüsteemide kaudu.<ref>{{Netiviide|url=https://eliko.ee/competence-centre-program/|pealkiri=ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse projekti veebileht}}</ref> Koos interneti-hääletamise tippkeskusega Smartmatic uurib ja arendab Cybernetica turvalisi interneti-hääletamise tehnoloogiaid. Cybernetica toetab ka noorte talentide arengut, pakkudes iga-aastaseid suviseid praktikavõimalusi ning andes välja kahte stipendiumi: * Tartu Ülikooli magistristipendiumi raames toetatakse tarkvaratehnika, informaatika ja andmeteaduse magistriõppekavade üliõpilasi;<ref>{{Netiviide|url=https://www.cs.ut.ee/et/cybernetica-stipendiumiprogramm|pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi veebileht|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720130712/https://www.cs.ut.ee/et/cybernetica-stipendiumiprogramm|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] [[Monika Oit|Monika Oidi]] allfondi kaudu toetatakse infotehnoloogia üliõpilaste magistri- ja doktoriõpinguid.<ref>{{Netiviide|url=http://www.erkf.ee/allfondid/monika-oidi-fond|pealkiri=Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond veebileht}}</ref> == Tunnustus == * 2005 – Ettevõtluse Auhind 2005 Innovaator kategooria TOP5 ([[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|Enterprise Estonia]]) * 2007 – Best Estonian IT Company 2007<ref>{{Netiviide|url=https://e-estoniax.com/companies/cybernetica/|pealkiri=Cybernetica - e-estoniax}}</ref> * 2007 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase ([https://www.creditinfo.ee/ Krediidiinfo AS]) * 2008 – Ettevõtluse Auhind 2008 Innovaator kategooria TOP3 (Enterprise Estonia) * 2008 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2010 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2011 – The Baltic Innovation Prize 2011 and Statuette no.1 ([[Balti Assamblee]])<ref>{{Netiviide|url=https://www.baltasam.org/prizes/baltic-innovation-prize|pealkiri=Baltic Innovation Prize}}</ref> * 2011 – Best Paper Award Information Systems 2011 ([[Association for Computing Machinery]]) * 2011 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2012 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2013 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2014 – Aasta Kaitsetööstusettevõte 2014 (Eesti Kaitsetööstuse Liit)<ref>{{Netiviide|url=https://defence.ee/news/the-defence-industry-association-recognized-the-most-outstanding-achievement-of-the-year/|pealkiri=The Defence Industry Association recognized the most outstanding achievement of the year|väljaanne=Estonian Defence Industry Association}}</ref> * 2014 – Telekommunikatsiooni TOP 2014 II koht ([[Äripäev]]) * 2014 – Estonian American Innovation award finalist ([[Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Tallinnas]])<ref>{{Netiviide|url=http://dev.amcham.ee/newsflash-the-winner-and-runner-up-of-the-estonian-american-innovation-award-announced/|pealkiri=NEWSFLASH: The Winner and Runner-Up of the Estonian American Innovation Award Announced! {{!}} American Chamber of Commerce in Estonia|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/http://dev.amcham.ee/newsflash-the-winner-and-runner-up-of-the-estonian-american-innovation-award-announced/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2014 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2014 – Quality Innovation of the Year 2014<ref>{{Netiviide|url=https://www.qualityinnovation.org/our-story/|pealkiri=The Quality Innovation of the Year Competition|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113408/https://www.qualityinnovation.org/our-story/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2015 – European Cyber Security & Privacy Innovation Award 2015<ref>{{Netiviide|url=https://ipacso.eu/introducing-ipacso-innovation-awards/the-2015-champions.html|pealkiri=European Cyber Security & Privacy Innovation Awards 2015|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-06-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210623094257/https://ipacso.eu/introducing-ipacso-innovation-awards/the-2015-champions.html|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2015 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AAA tase (Krediidiinfo AS) * 2017 – Award for Outstanding Research in Privacy Enhancing Technologies (Privacy Enhancing Technologies Awards)<ref>{{Netiviide|url=https://sharemind.cyber.ee/privacy-enhancing-technologies-award/|pealkiri=Sharemind Team Earns Acclaim from the Privacy Enhancing Technologies Awards {{!}} Sharemind}}</ref> * 2019 – Excellence in Innovation Award 2019 winner (Norwegian Business Awards) * 2020 – "Aasta teo" tunnustus 2020 ([[Eesti Kaitsetööstuse Liit]])<ref>{{Netiviide|url=https://defence.ee/news/the-defence-industry-association-recognized-the-most-outstanding-achievement-of-the-year/|pealkiri=The Defence Industry Association recognized the most outstanding achievement of the year}}</ref> * 2021 – Parim välisüliõpilaste praktikat toetav tööandja 2021 ([[Eesti Tööandjate Keskliit]])<ref>{{Netiviide|url=https://www.employers.ee/en/news/best-internship-providers-announced/|pealkiri=Best internship providers announced|vaadatud=2021-07-20|arhiivimisaeg=2021-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210720113404/https://www.employers.ee/en/news/best-internship-providers-announced/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2021 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2022 – Eduka Eesti ettevõtte tunnistus AA tase (Krediidiinfo AS) * 2023 – Riigikaitsjate toetaja ([[Kaitseministeerium]]) * 2023 – Ettevõtluse Auhind 2023 Innovaator kategoorias II koht ([[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]]<nowiki/>i ja KredExi ühendasutus)<ref>{{Netiviide|url=https://eis.ee/ettevotluseauhind/|pealkiri=Ettevõtluse auhind {{!}} Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus|vaadatud=2024-12-18|arhiivimisaeg=2024-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241219145723/https://eis.ee/ettevotluseauhind/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2024 – Riigikaitsjate toetaja ([[Kaitseministeerium]]) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://cyber.ee/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:1997]] 1vbqwb5zputn7mes36rky1mjqui9zov 0 310006 7256073 6064298 2026-10-19T21:57:53Z Juppi lantteineen 239848 7256073 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alar Sikk.jpg|pisi|Alar Sikk. [[Jaan Künnap]]i foto (2002)]] [[Pilt:Alar Sikk 3.jpg|pisi|Alar Sikk]] '''Alar Sikk''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1966]] [[Võru]]s) on eesti [[alpinist]]. Ta on esimene eestlane, kes jõudis maailma kõrgeima mäe [[Džomolungma]] tippu 22. mail 2003. Sikk on ühtlasi esimene eestlane, kes on käinud [[Seitsme tipu klubi]] kõigil 7 eri paigus asuvail [[Mäetipp|mäetipul]]. ==Tsitaat== *[[Priit Melnik]]: "Alarile võib igas olukorras loota. See ongi alpinismis kõige olulisem. Tema on üks väheseid kaaslasi, kellega ma mägedes, kus igal sammul võib varitseda oht, pikemalt mõtlemata luurele läheks."<ref name="kuri"/> ==Tunnustus== [[Pilt:J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile.jpg|pisi|100px|left|[[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile|Parima alpinisti rändauhind]]]] *2003 [[Postimehe aasta inimene]] *2003 [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] (tipputõus [[Everest]]ile)<ref name="jkalpi"/> *2004 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (Mount Everesti vallutamise eest) *2004 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1655}}</ref> *2008 [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] ([[Seitsme tipu klubi]] 7 tipputõusu)<ref name="jkalpi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/randauhind/index.html Teoksil]. jkalpiklubi.ee </ref> <ref name="kuri">[http://kurinurm.blogspot.com.ee/2008/02/siku-intervjuu.html Siku intervjuu]. 11.02.2008. blogspot.com.ee</ref> }} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} * Mari Sarv: [http://epl.delfi.ee/news/lp/alpinist-alar-sikk-magedest-ja-vorust?id=65861246 "Alpinist Alar Sikk mägedest ja Võrust"] Eesti Päevaleht, 23. märts 2013 {{JÄRJESTA:Sikk, Alar}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 3q8ynd53ux1iyacz01r8r17yza92gs1 7256074 7256073 2026-10-19T21:59:02Z Juppi lantteineen 239848 7256074 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alar Sikk.jpg|pisi|Alar Sikk. [[Jaan Künnap]]i foto (2002)]] [[Pilt:Alar Sikk 3.jpg|pisi|Alar Sikk (2004)]] '''Alar Sikk''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1966]] [[Võru]]s) on eesti [[alpinist]]. Ta on esimene eestlane, kes jõudis maailma kõrgeima mäe [[Džomolungma]] tippu 22. mail 2003. Sikk on ühtlasi esimene eestlane, kes on käinud [[Seitsme tipu klubi]] kõigil 7 eri paigus asuvail [[Mäetipp|mäetipul]]. ==Tsitaat== *[[Priit Melnik]]: "Alarile võib igas olukorras loota. See ongi alpinismis kõige olulisem. Tema on üks väheseid kaaslasi, kellega ma mägedes, kus igal sammul võib varitseda oht, pikemalt mõtlemata luurele läheks."<ref name="kuri"/> ==Tunnustus== [[Pilt:J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile.jpg|pisi|100px|left|[[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile|Parima alpinisti rändauhind]]]] *2003 [[Postimehe aasta inimene]] *2003 [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] (tipputõus [[Everest]]ile)<ref name="jkalpi"/> *2004 [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] (Mount Everesti vallutamise eest) *2004 [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1655}}</ref> *2008 [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] ([[Seitsme tipu klubi]] 7 tipputõusu)<ref name="jkalpi" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="jkalpi">[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/randauhind/index.html Teoksil]. jkalpiklubi.ee </ref> <ref name="kuri">[http://kurinurm.blogspot.com.ee/2008/02/siku-intervjuu.html Siku intervjuu]. 11.02.2008. blogspot.com.ee</ref> }} == Välislingid == *{{Commonsi kategooria tekstina}} * Mari Sarv: [http://epl.delfi.ee/news/lp/alpinist-alar-sikk-magedest-ja-vorust?id=65861246 "Alpinist Alar Sikk mägedest ja Võrust"] Eesti Päevaleht, 23. märts 2013 {{JÄRJESTA:Sikk, Alar}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] ehek4dd3975dqb7cfb92nv4a51ho7r3 0 314520 7255880 6596263 2026-10-19T15:41:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255880 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[File:Asteroidmining.jpg|thumb|260px|Kunstnike visioon asteroididelt kaevandamisest]][[File:433eros.jpg|thumb|right|250px|433 Eros on kivine asteroid Maa-lähedasel orbiidil]] '''Asteroididel kaevandamine''' viitab võimalusele eri maakide kaevandamisele [[asteroid]]idelt ja muudelt väikestelt planeetidelt, sealhulgas [[Maa-lähedased objektid|Maa-lähedastelt objektidelt]].<ref name="April 2012" /> Mineraalseid ja gaasilisi maavarasid saaks kaevandada asteroididelt või [[komeet]]idelt, mis seejärel imporditaks Maale või tarbitaks kosmoses ehitusmaterjalidena. Kaevandavate maavarade hulka kuuluvad raud, nikkel ja titaan ehituseks, hapnik ja vesi kosmonautidele kosmoses viibimiseks, samuti ka vesinik ja hapnik kosmosesüstikute kütuseks. Kosmoseuuringute puhul oleks materiaalselt kasulikum kasutada selle reisi jooksul kogutud ressursse, mitte vedada kõiki vajalikke materjale kaasa. == Eesmärk == Põhinedes teadaolevatel Maa-pealsetel reservidel ja arengumaade kasvaval tarbimisel, on põhjust spekuleerida, et selliste peamiste moodsas tööstuses kasutatavate materjalide nagu [[tsink]], [[tina]], [[hõbe]], [[plii]], [[indium]], [[kuld]] ja [[vask]] varud ammenduvad Maal järgmise 50–60 aasta jooksul.<ref name="a4Q7M" /> Sellest lähtuvalt on jõutud oletusteni, et plaatina, koobaltit ja muid väärismetalle saaks kaevandada asteroididelt ning seejärel saata materjal Maale. Samas oleks neid ressursse võimalik kasutada ka kosmoses, et ehitada päikeseenergial töötavaid satelliite ja linnakuid.<ref name="DJEZR" /><ref name="Valentine" /> Samuti saaks jää töötlemisel saadud vett kasutada raketikütusena.<ref name="oSsdn" /><ref name="MTS1997" /><ref name="Kiss" /> Tegelikult on kogu [[kuld]], [[koobalt]], [[raud]], [[mangaan]], [[molübdeen]], [[nikkel]], [[osmium]], [[pallaadium]], [[plaatina]], [[reenium]], [[roodium]], [[ruteenium]] ja [[volfram]], mida kaevandatakse Maa koorest, tulnud algselt asteroidide vihmast, mis tabas Maad pärast maakoore jahtumist.<ref name="U5Um7" /><ref name="InbVj" /><ref name="rbbLC" /> 2006. aastal teatas [[Kecki observatoorium]], et [[Trooja asteroid]] [[617 Patroclus]]<ref name="iw8Cy" /> on kustunud komeet ja koosneb peamiselt jääst. Seda võib järeldada ka paljude teiste Trooja asteroidide kohta. Sama kehtib ka Jupiteri ümbruses olevate komeetide ja Maa-lähedaste asteroidide kohta. Kosmoses tarbitavate materjalide leidumine ja võimalik töötlemine (näiteks raketikütuse, kiirgusarvestuse ja teiste suure massiga komponentide töötlemine) võib viia kosmosetehnika maksumuse langusse.<ref name="April 2012" /> Jää täidaks ühe kahest nõudest, mis võimaldaks teha Päikesesüsteemis inimese juhitud uuringuid, pakkudes nii füüsilist kui ka majanduslikku jätkusuutlikkust. Tegelikult pole inimeste reaalne Maalt eemal viibimine võimalik ja ka vajalik, kuna see ületaks meie tänapäevased kogemused selles vallas ning samuti ületaks inimese füsioloogiliste võimete piirid. Üks praktiline lahendus oleks lähetada mitmeid autonoomseid „otsijaid“ ehk mobiilsed robotid, kasutada neid analüüsiks ja uuringuteks, et tuvastada asteroidi koostis ning tiirlemise orbiit ja tsükkel. Suure hulga metallide toomine Maale poleks vajalik ega mõistlik, sest enamus neist kulub just kosmosesse minevate tehnoloogiate väljatöötamiseks. Näiteks on vaja ferroniklit ja surve-vormitud silikaate erinevate kiibistike ehituseks, plaatinat vee ja metaani lagundamiseks algosakesteks ja kulda mikroprotsessorite tootmiseks null-gravitatsioonilises keskkonnas. Suures koguses väärismetallide transportimine Maale vähendaks järsult nende väärtust. Samas neid metalle kosmoses töödeldes oleks võimalik välja töötada uusi tehnoloogiaid ilma majandust drastiliselt mõjutamata. [http://exahz.com/E-1-1.html] Astrobioloogilisest vaatenurgast pakuvad asteroidide geoloogilised uuringud teaduslikke andmeid uurimaks Maa-välist elu ja intelligentsi. Mõned astrofüüsikud oletavad, et kui Maa-väliselt arenenud tsivilisatsioonid on kunagi käinud asteroididel kaevandamas, siis oleks sellise tegevuse tunnused tuvastatavad.<ref name="h2hNu" /> ==Asteroidide valimine== Asteroidide valikul on oluliseks faktoriks asteroidi orbiidi ökonoomika. Eriti pööratakse tähelepanu orbiidi kiiruse muutumistele ja reisiajale, mis kulub asteroidini ja tagasi Maale jõudmiseks. Orbiidi kiiruse suurematel trajektooridel tuleb kaevandatavaid materjale kasutada rohkem mootorikütuseks ning seetõttu jääb materjale vähem üle. Maa-lähedasi asteroide peetakse kõige tõenäolisemateks kandidaatideks kaevandamise katsetamiseks. Nende madal kiirus aitab kergendada Maalt saadetavate seadmete kiiret ja võimalikult ökonoomset kohale jõudmist ning samuti aitab tagada väiksemad kulutused kaevandatud maakide Maale transportimisel. ==Kaevandamise võimalused== Kaevandamiseks on kolm võimalust: # Tuua kaevandatud maak asteroididelt Maale. # Töödelda maaki asteroidi pinnal ja tuua Maale ainult töödeldud materjal ja võimalik oleks toota kütust reisiks tagasi Maale. # Transportida asteroid turvalisele orbiidile ümber Kuu, Maa või ISSi.<ref name="Kiss" /> Selline töötlemine peaks hüpoteetiliselt võimaldama maksimaalset saaduste hulka vähendades tekkiva prügi hulka.<ref name="Valentine" /> Väärismineraalide kosmoses töötlemine vähendaks nõudlust energia järgi transpordi jaoks, kuigi töötlemiseks vajalikud tehased tuleb kõigepealt transportida kaevandamispaikadesse. Kaevandamistegevuseks on vaja spetsiaalseid seadmeid maagi kaevandamiseks ja töötlemiseks kosmoses. Masinad peavad olema võimelised kinnituma asteroidi külge. Juba paigal olles on maagi liigutamine lihtsustatud tänu gravitatsiooni puudumisele. Dokkimine asteroidiga võib toimuda kasutades harpuunilaadset protsessi, kus kinnitushaak läbib asteroidi pinna ning kasutades vintse tõmmatakse seadmed asteroidi külge. Piisavalt suure tihedusega asteroidi korral võib haruuni kasutamine olla väga tõhus. Asteroidivöö ja Maa vahele jääva distantsi tõttu võtab kommunikatsioon seadme ja Maa vahel mõned minutit või isegi rohkem. Selle tõttu peavad kaevandamisega tegelevad seadmed olema autonoomsed või nende läheduses peavad viibima seadmeid juhtivad inimesed. Samuti oleks inimeste kohalolek vajalik seadmete parandamiseks ja hooldamiseks. Samas ei ole mitmeminutilised signaalihäired olnud takistuseks näiteks Marsi missioonidel ning automatiseeritud süsteeme oleks palju odavam ehitada ja kasutada. <ref name="15puy" /> ==Materjalide kaevandamise liigid== ===Kraapimine=== Materjali kraabitakse järjest kihi kaupa pinna pealt, mis on võrreldav ribakaevandamisega. Teaduslikud uuringud on näidanud, et suure tõenäosusega koosnevad suur hulk asteroide kiviklibu hunnikutest,<ref name="gjeta" /> mis võimaldab sellist lähenemist. ===Kaevandustes kaevandamine=== Kaevanduse võib kaevata asteroidi sisemusse, kus on võimalik šahti kaudu materjal välja tuua. See nõuab täpseid teadmisi asteroidide koostise ja maakide paiknemise kohta ning samuti on vajalik transpordisüsteem maagi viimiseks töötlemisjaamadesse. ===Magnetilised „rehad“=== Suure metallisisaldusega asteroididelt saaks magnetite abil koguda kokku lahtised metallikamakad.<ref name="CCUS9" /> ===Kuumutamine=== Surnud komeetide pealt saaks pinna kuumutamise abil sulatada ja aurustada materjale ning neid siis vastavas olekus kokku koguda.<ref name="KNE1x" /> ===Isepaljunevad masinad=== 1980. aasta NASA uuring „Advanced Automation for Space Missions“ näitab, et Kuule on võimalik ehitada automatiseeritud seadmeid, mis on aastate jooksul võimelised endast koopiat tegema.<ref name="SZMYh" /> Alates 1980. aastatest on ka tehnoloogia kiiresti arenenud ja seega peetakse selliste masinate ehitust reaalseks. Võime ise paljuneda on muutunud väga veenvaks. Näiteks ühel kilogrammisel päikeseenergial töötaval isepaljuneval masinal kulub üks kuu, et teha endast koopia. Kahe ja poole aastaga suudaks selline masin toota endast 30 koopiat ning töödelda üle ühe miljardi kilogrammi asteroidil paiknevat materjali ilma inimeste sekkumiseta. Lisa kümne kuuga oleks kaevandatud juba üks triljon kilogrammi materjale. Sellise tehnoloogia jaoks ei ole vaja suuri ja raskeid masinaid. Tegelikult on tegu odava moodusega, kus toode vajab vaid väljatöötamist ja kilogrammi jagu materjale. Lisanduvad veel näiteks päikesepaneelid, mille abil toodetav masin peaks energiat ammutama. ==Kavandatud kaevandusprojektid== 24. aprillil 2012 teatasid miljonäridest ettevõtjad oma plaanist alustada asteroididelt kaevandamist. Seda firmat kutsutakse [[Planetary Resources]] ja selle ühtedeks asutajateks olid lennunduse valdkonna ettevõtjad [[Eric Anderson]] ja [[Peter Diamandis]]. Nõustajate hulka kuulub filmirežissöör ja uurija [[James Cameron]] ning ühed investeerijatest on Google’i tegevjuht [[Larry Page]] ja nõukogu esimees [[Eric Schmidt]].<ref name="April 2012" /><ref name="Z0mHQ" /> Neil on plaanis aastaks 2020 luua kosmosesse kütuse hoidla kasutades asteroididelt saadavat vett. Vesi on võimalik jagada vedelaks hapnikuks ja vedelaks vesinikuks, mis on omakorda kosmosesüstikutele kütuseks. Sealt on see võimalik transportida Maa orbiidile kommertssatelliitide ja kommertssüstikute tankimiseks.<ref name="April 2012" /> Teise sellise ettevõtmise [[Deep Space Industries]] looja oli [[David Gump]], kes on osalenud ka teiste kosmoseprojektide loomises.<ref name="soper-2013" /> See firma loodab alustada kaevandamiseks sobivate asteroidide otsinguid juba 2015. aastal, et 2016 (?).<ref name="dsi-pr-2013" /> Aastaks 2023 loodab Deep Space Industries alustada asteroididel kaevandamist.<ref name="wall-2013" /> Selle plaani suhtes on mõned teadlased skeptilised, kuna nad ei näe selle tegevuse kuluefektiivsust. Gramm kulda maksab umbes 35 naela ehk 41 eurot. Samas tulevase NASA missiooniga [[OSIRIS-Rex]] kavatsetakse Maale tuua vaid 60 grammi asteroidi materjale, kuid see läheb maksma üle ühe miljardi USA dollari ehk ligi 740 miljonit eurot.<ref name="April 2012" /> Planetary Resources tunnistab, et selleks, et olla edukas, peab arendama kosmosetehnoloogiaid, mis võimaldavad kulusid kokku hoida. 2012. aasta septembris teatas [[NASA Institute for Advanced Concepts]] (NIAC) oma projektist [[Robotic Asteroid Prospector]], mille käigus kavatsetakse uurida ja hinnata asteroidide kaevandamise teostatavust ja ratsionaalsust.<ref name="tufcO" /> ==Majandus== Seni on maagi kvaliteet ja selle eraldamiseks vajalike seadmete mass ja maksumus teadmata ning nende väärtuste üle võib ainult spekuleerida. Mõned majandusanalüüsid näitavad, et asteroidsete materjalide transportimise kulu Maale ületab kaugelt nende materjalide turuväärtuse ning seetõttu ei meelita transpordikulud ja asteroidsete materjalide turuhinnad erainvestoreid asteroidide kaevandamisse investeerima.<ref name="Z8Hb5" /><ref name="8Uoup" /> Muud uuringud on näidanud potentsiaalset kasumit päikeseenergia ulatuslikul kasutamisel.<ref name="4cyua" /><ref name="Rox91" /> Kui suudetakse kulusid vähendada, on võimalik leida mitmeid potentsiaalseid turgusid asteroidsete materjalide turustamiseks ja nendelt kasumi teenimiseks. Näiteks vee transportimine Maa madalamale orbiidile rakettide kütuse ettevalmistamiseks [[kosmose turismi]] eesmärgil võib toota suurt kasumit.<ref name="cWxrp" /> 1997. aastal arutleti, et suhteliselt väike metalliline asteroid läbimõõduga 1,6 km sisaldab rohkem kui 20 triljoni USA dollari ehk 15 triljoni euro väärtuses tööstus- ja väärismetalle.<ref name="MTS1997" /><ref name="efWTG" /> Suhteliselt väike M-tüüpi asteroid läbimõõduga 1 km võib sisaldada enam kui kaks miljardit tonni raua-nikli maaki<ref name="yWFMC" /> või kaks kuni kolm korda rohkem kui oli 2004. aastal maagi kogutoodang.<ref name="vajmw" /> Usutakse, et asteroidi [[16 Psyche]] sisaldab {{val|1.7|e=19|u=kg}} kg nikkel-rauda, mis võimaldaks rahuldada maailma tootmisvajadusi mitmeks miljoniks aastaks. Väike osa kaevandatud materjalidest oleksid ka väärismetallid. Kuigi Planetary Resources väidavad, et plaatina 30-meetrise läbimõõduga asteroidilt on väärt 25–50 miljardit USA dollarit ehk 18–37 miljardit eurot,<ref name="eh6Pm" /> leiavad majandusteadlased, et väärismetallide suur kogus võib tunduvalt alandada nende hindu ning seetõttu mõjuda asteroidsete materjalide sissetoomisele hukatuslikult.<ref name="redorbit" /> Asteroidi orbiidi manipuleerimise infrastruktuuri arendamine võib pakkuda vastupandamatuid investeeringute tasuvusi,<ref name="Hazards" /> kuid astrofüüsikud [[Carl Sagan]] ja [[Steven J. Ostro]] tõstatasid probleemi, et asteroidide trajektooride muutmine võib põhjustada katastroofilise kokkupõrke Maaga. Need teadlased pidasid oluliseks, et seataks range kontroll orbiitide manipuleerimise tehnoloogia kasutamise üle.<ref name="Hazards" /><ref name="ueuxP" /><ref name="pq7Hb" /> == Kirjanduses == Esimesena mainis asteroididelt kaevandamist ulmekirjanduses [[Garrett P. Serviss]] loos „[[Edisoni Marsi vallutus]]“, kirjastus [[New York Evening Journal]], 1898<ref name="6JFYr" /><ref name="mmwHg" />. == Galerii == <gallery> Fail:Solar power satellite from an asteroid.jpg|Asteroididelt kaevandamise kontseptsioon aastast 1970 Fail:Asteroid mining vehicule.png|Asteroididelt kaevandamise seadme kontseptsioon aastast 1984 Fail:Tethered asteroid.png|[[Päikesepurje]] abil liikuva asteroidi kontseptsioon Fail:Arkyd-100.jpg|[[Planetary Resources]]i väljatöötatud teleskoop asteroidide leidmiseks </gallery> ==Vaata ka== * [[Asteroid]] * [[Maale ohtlikud asteroidid]] * [[NASA]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="April 2012">{{cite news | title = Plans for asteroid mining emerge | date=24. aprill 2012 | url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-17827347 | work = BBC News | accessdate = 24.04.2012}}</ref> <ref name="Valentine">{{cite web | url=http://ssi.org/reading/papers/space-studies-institute-roadmap/ | title=A Space Roadmap: Mine the Sky, Defend the Earth, Settle the Universe | publisher=[[Space Studies Institute]] | year=2002 | accessdate=19. september 2011 | author=Dr. Lee Valentine | archive-date=2019-08-07 | archive-url=https://web.archive.org/web/20190807051056/http://ssi.org/reading/papers/space-studies-institute-roadmap/ | url-status=dead }}</ref> <ref name="Kiss">{{cite web | url=http://kiss.caltech.edu/study/asteroid/asteroid_final_report.pdf | title=Asteroid Retrieval Feasibility Study | publisher=Keck Institute for Space Studies, California Institute of Technology, Jet Propulsion Laboratory | date=12. aprill 2012 | author=John Brophy, Fred Culick, Louis Friedman and al | archive-url=https://web.archive.org/web/20170531053431/http://www.kiss.caltech.edu/study/asteroid/asteroid_final_report.pdf | archive-date=2017-05-31 | access-date=2013-01-31 | url-status=dead}}</ref> <ref name="soper-2013">{{cite news |url=http://www.geekwire.com/2013/deep-space-industries-entering-asteroidmining-world-creates-competition-planetary-resources/| title=Deep Space Industries entering asteroid-mining world, creates competition for Planetary Resources | work=GeekWire: Dispatches from the Digital Frontier | date=22. jaanuar 2013 | agency=GeekWire | accessdate=22. jaanuar 2013 | author=Soper, Taylor}}</ref> <ref name="dsi-pr-2013">{{cite press_release | url=http://www.prweb.com/releases/2013/1/prweb10346181.htm | title=Commercial Asteroid Hunters announce plans for new Robotic Exploration Fleet | publisher=Deep Space Industries | date=22. jaanuar 2013 | accessdate=22. jaanuar 2013 | archive-date=2013-01-23 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130123071849/http://www.prweb.com/releases/2013/1/prweb10346181.htm | url-status=dead }}</ref> <ref name="wall-2013">{{cite news |url=http://www.space.com/19368-asteroid-mining-deep-space-industries.html |title=Asteroid-Mining Project Aims for Deep-Space Colonies | work=Space.com | date=22. jaanuar 2013 | agency=TechMediaNetwork | accessdate=22. jaanuar 2013 | author=Wall, Mike}}</ref> <ref name="MTS1997">{{cite book | last = Lewis | first = John S. | title = Mining the Sky: Untold Riches from the Asteroids, Comets, and Planets | publisher = Perseus | year = 1997 | pages = | url = http://books.google.com/?id=k9hwi3ktye8C&dq=isbn=0201328194 | isbn = 0-201-32819-4 }}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="redorbit">[http://www.redorbit.com/news/space/1112523850/asteroid-mining-venture-could-change-supplydemand-ratio-on-earth/ Asteroid Mining Venture Could Change Supply/Demand Ratio On Earth]</ref> <ref name="Hazards">{{Citation |first=Steven J. |last=Ostro |contribution=Cosmic collisions and the longetivity of non-space faring galactic civilizations |title=Interplanetary Collision Hazards |publisher=Jet Propulsion Laboratory – NASA |place=Pasadena, California, USA |year=1998 |id= |contribution-url=http://trs-new.jpl.nasa.gov/dspace/bitstream/2014/19498/1/98-0908.pdf |accessdate=1.07.2012 |archive-date=28.10.2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111028180637/http://trs-new.jpl.nasa.gov/dspace/bitstream/2014/19498/1/98-0908.pdf |url-status=dead |last2=Carl Sagan}}</ref> <ref name="a4Q7M">D Cohen, [https://www.newscientist.com/article/mg19426051-200-earths-natural-wealth-an-audit/ "Earth's natural wealth: an audit"], ''NewScientist'', 23 May 2007.</ref> <ref name="DJEZR">{{cite web | url=http://settlement.arc.nasa.gov/spaceres/IV-2.html | title=Retrieval of Asteroidal Materials | publisher=NASA | work=SPACE RESOURCES and SPACE SETTLEMENTS,1977 Summer Study at NASA Ames Research Center, Moffett Field, California | year=1979 | author=BRIAN O'LEARY, MICHAEL J. GAFFEY, DAVID J. ROSS, and ROBERT SALKELD | access-date=2013-01-31 | archive-date=2019-05-24 | archive-url=https://web.archive.org/web/20190524014201/https://settlement.arc.nasa.gov/spaceres/IV-2.html | url-status=dead }}</ref> <ref name="oSsdn">{{cite web | url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0094576506001147 | title=A captured asteroid : Our David's stone for shielding earth and providing the cheapest extraterrestrial material | publisher=Acta Astronautica | year=2006 | author=Didier Massonnet , Benoît Meyssignac}}</ref> <ref name="U5Um7">University of Toronto (2009, October 19).[http://www.sciencedaily.com/releases/2009/10/091018141608.htm Geologists Point To Outer Space As Source Of The Earth's Mineral Riches]. ScienceDaily</ref> <ref name="InbVj">James M. Brenan and William F. McDonough, "[http://www.nature.com/ngeo/journal/v2/n11/full/ngeo658.html Core formation and metal–silicate fractionation of osmium and iridium from gold]." Nature Geoscience (18 October 2009)</ref> <ref name="rbbLC">Matthias Willbold, Tim Elliott and Stephen Moorbath, "[http://www.nature.com/nature/journal/v477/n7363/full/nature10399.html The tungsten isotopic composition of the Earth’s mantle before the terminal bombardment]." Nature (08 September 2011)</ref> <ref name="iw8Cy">F. Marchis ''et al.'', "[http://www.nature.com/nature/journal/v439/n7076/abs/nature04350.html A low density of 0.8 g/cm⁻³ for the Trojan binary asteroid 617 Patroclus]", Nature, 439, pp. 565–567, 2 February 2006.</ref> <ref name="h2hNu">[http://smithsonianscience.org/2011/04/evidence-of-asteroid-mining-in-our-galaxy-may-lead-to-the-discovery-of-extraterrestrial-civilizations/ Evidence of asteroid mining in our galaxy may lead to the discovery of extraterrestrial civilizations] smithsonianscience.org; [http://www.centauri-dreams.org/?p=17357 Asteroid Mining: A Marker for SETI?] centauri-dreams.org; [http://arxiv.org/abs/1103.5369 Duncan Forgan, Martin Elvis:Extrasolar Asteroid Mining as Forensic Evidence for Extraterrestrial Intelligence]@ arxiv.org, (Retrieved 2011-04-07)</ref> <ref name="15puy">{{cite journal | author=Crandall W.B.C, et al. | title=Why Space, Recommendations to the Review of United States Human Space Flight Plans Committee | journal=NASA Document Server | year=2009 | url=http://www.nasa.gov/pdf/383154main_53%20-%2020090803.7.toAugustineCommittee-2009-08-03.pdf | access-date=2013-01-31 | archive-date=2017-06-04 | archive-url=https://web.archive.org/web/20170604230406/https://www.nasa.gov/pdf/383154main_53%20-%2020090803.7.toAugustineCommittee-2009-08-03.pdf | url-status=dead }}</ref> <ref name="gjeta">{{cite journal | author=L. Wilson, K. Keil, S. J. Love | title=The internal structures and densities of asteroids | url=https://archive.org/details/sim_meteoritics-planetary-science_1999-05_34_3/page/479 | journal=Meteoritics & Planetary Science | year=1999 | volume=34 | issue=3 | pages=479–483 | bibcode=1999M&PS...34..479W | doi=10.1111/j.1945-5100.1999.tb01355.x}}</ref> <ref name="CCUS9">{{cite journal | author=William K. Hartmann | title=The Shape of Kleopatra | journal=Science | year=2000 | volume=288 | issue=5467 | pages=820–821 | url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/summary/288/5467/820 | doi=10.1126/science.288.5467.820}}</ref> <ref name="KNE1x">David L. Kuck, "Exploitation of Space Oases", Proceedings of the Twelfth SSI-Princeton Conference, 1995.</ref> <ref name="SZMYh">{{cite book| url=http://en.wikisource.org/wiki/Advanced_Automation_for_Space_Missions |editor=[[Robert Freitas]], William P. Gilbreath| title=Advanced Automation for Space Missions| year=1982| id=NASA Conference Publication CP-2255 (N83-15348)}}</ref> <ref name="Z0mHQ">{{cite news | first = Brad Lendon | title = Companies plan to mine precious metals in space | date = 24. aprill 2012 | url = http://lightyears.blogs.cnn.com/2012/04/24/companies-plan-to-mine-precious-metals-in-space/?hpt=hp_t3 | work = CNN News | accessdate = 24.04.2012 | archive-date = 27.04.2012 | archive-url = https://web.archive.org/web/20120427095616/http://lightyears.blogs.cnn.com/2012/04/24/companies-plan-to-mine-precious-metals-in-space/?hpt=hp_t3 | url-status = dead }}</ref> <ref name="tufcO">[http://www.nasa.gov/offices/oct/early_stage_innovation/niac/2012_phase_I_fellows_cohen.html Robotic Asteroid Prospector (RAP) Staged from L-1: Start of the Deep Space Economy] nasa.gov, accessed 2012-09-11</ref> <ref name="Z8Hb5">R Gertsch and L Gertsch, "[https://web.archive.org/web/20141224233634/http://www.kemcom.net/EconAnal.pdf Economic analysis tools for mineral projects in space]", Space Resources Roundtable, 1997.</ref> <ref name="8Uoup">{{cite news | first = Jeffrey Kluger | title = Can James Cameron — Or Anyone — Really Mine Asteroids? | date = 25. aprill 2012 | url = http://www.time.com/time/health/article/0,8599,2112996,00.html?hpt=hp_c3 | work = Time Science | accessdate = 25.04.2012 | archive-date = 25.04.2012 | archive-url = https://web.archive.org/web/20120425225303/http://www.time.com/time/health/article/0,8599,2112996,00.html?hpt=hp_c3 | url-status = dead }}</ref> <ref name="4cyua">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0094576598000873 The technical and economic feasibility of mining the near-earth asteroids]</ref> <ref name="Rox91">[http://adsabs.harvard.edu/abs/2004JBIS...57..301B Busch, M. "Profitable Asteroid Mining"]</ref> <ref name="cWxrp">{{cite web | last = Sonter | first = Mark | url = http://www.spacefuture.com/archive/mining_economics_and_risk_control_in_the_development_of_near_earth_asteriod_resources.shtml | title = Mining Economics and Risk-Control in the Development of Near-Earth-Asteroid Resources | publisher = Space Future | accessdate = 8.06.2006 | archive-date = 29.10.2006 | archive-url = https://web.archive.org/web/20061029015050/http://www.spacefuture.com/archive/mining_economics_and_risk_control_in_the_development_of_near_earth_asteriod_resources.shtml | url-status = dead }}</ref> <ref name="efWTG">[http://chview.nova.org/station/ast-mine.htm Asteroid mining]</ref> <ref name="yWFMC">{{harvnb|Lewis|1993}}</ref> <ref name="vajmw">"[https://web.archive.org/web/20170313215256/http://www.newmaterials.com/News_Detail_World_produces_105_billion_tonnes_of_steel_in_2004_833.asp#axzz3zsxNSMB9 World Produces 1.05 Billion Tonnes of Steel in 2004]", International Iron and Steel Institute, 2005</ref> <ref name="eh6Pm">{{cite news | url=http://www.reuters.com/article/2012/04/24/us-space-asteroid-mining-idUSBRE83N06U20120424 | work=Reuters | title=Tech billionaires bankroll gold rush to mine asteroids | date=24. aprill 2012 | access-date=2013-01-31 | archive-date=2012-11-27 | archive-url=https://web.archive.org/web/20121127021947/http://www.reuters.com/article/2012/04/24/us-space-asteroid-mining-idUSBRE83N06U20120424 | url-status=dead }}</ref> <ref name="ueuxP">{{Netiviide |url=http://abob.libs.uga.edu/bobk/ccc/cc080498.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-01-31 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304193730/http://abob.libs.uga.edu/bobk/ccc/cc080498.html |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="pq7Hb">http://www.nature.com/nature/journal/v368/n6471/abs/368501a0.html</ref> <ref name="6JFYr">TechNovelGy timeline, [http://www.technovelgy.com/ct/content.asp?Bnum=1930 ''Asteroid Mining'']</ref> <ref name="mmwHg">Garrett P. Serviss, 's ''Edison's Conquest of Mars'' at [http://www.gutenberg.org/files/19141/19141-h/19141-h.htm Project Gutenberg]</ref> }} [[Kategooria:Astronoomia]] apclfmu6e54xrsfrhb15rmpvaptjmge 0 324678 7256077 7142338 2026-10-19T22:03:41Z Juppi lantteineen 239848 7256077 wikitext text/x-wiki [[Fail:Indreksarg.jpg|pisi|Indrek Särg kohtumas tartlastega (2021).]] '''Indrek Särg''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1966]]) on eesti [[kirjandus]]tegelane, [[pedagoog]] ja poliitik. ==Haridus== Indrek Särg lõpetas [[Tartu Ülikool]]i eesti [[filoloog]]ina [[1990]]. aastal ning täiendkoolituse juhtimise alal [[2005]]. aastal [[Tallinna Ülikool]]is. ==Akadeemiline tegevus== Ta on töötanud [[õpetaja]]na [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is, [[õpetaja]]na [[Tartu Kristlik Põhikool|Tartu Kristlikus Põhikoolis]] majandusdirektorina [[Tartu Lastekunstikool]]is, õppejõuna [[Tartu Õpetajate Seminar]]is, Tartu Ülikoolis ja [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s, külalisõppejõuna Mordva Riiklikus Ülikoolis ning esinenud külalisloengutega [[Helsingi]] ja [[Tampere]] ülikoolides.<ref name="ekre">[http://www.ekre.ee/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-tartu-osakonna-esimeheks-valiti-indrek-sarg/ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Tartu ringkonna esimeheks valiti Indrek Särg]</ref> 1998. aasta lõpul õpetas ta [[Avatud Eesti Fond]]i toel [[Tartu Ülikool]]i magistrandina [[Saranski Ülikool]]is eesti keelt ja kirjandust. ==Muu keele ja kirjandusega seotud töö ja tegevus== Ta on töötanud 1980. aastatel Kostabi lehe toimetajana ja kooliõpetajana, avaldanud kirjandusest ja kultuuripoliitikast [[retsensioon]]e, ülevaateid ja esseid ajakirjades [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja [[Looming (ajakiri)|Looming]]. Särg on korraldanud rahvusvahelisi teaduskonverentse, ekspeditsioone sugulasrahvaste uurimiseks ja ühistegevuse [[konverents]]e. Särg kuulub [[Eesti Kirjanduse Selts]]i juhatusse ja MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud toimkonda.<ref name="ekre"/><ref>Indrek Särg, [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel1189_1176.html Mõtteid metsandusliku ühistegevuse konverentsilt], Eesti Mets, 3/2011</ref> Ta on [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]e liige. Särg on toimetanud NAKi almanahhe "AlmaNAK" (1988–1989) ja "Hea raamat" (1998). ==Poliitiline tegevus== Jaanuaris [[2015]] astus Särg [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri teabesüsteem: Erakonnad |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/ |vaadatud=2015-04-17 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402095314/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Indrek Särg.jpg|pisi|Indrek Särg rääkimas rahvaga Konservatiivide Klubis 8.10.2021]] Ta kandideeris Tartus [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] ja kogus 116 häält.<ref>[http://rk2015.vvk.ee/detailed-10.html Detailne hääletamistulemus]</ref> Pärast valimisi sai Särjest erakonna Tartu ringkonna esimees. Ta lubas hakata korraldama Tartus väitlusüritusi, kaasata senisest enam erakonna töösse seeniore ja korraldada noorteliikumise [[Sinine Äratus]] üritusi.<ref name="ekre"/> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta KOV valimistel]] valiti ta 1604 häälega Tartu linnavolikokku.<ref>https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0793</ref> 2019. aasta Riigikogu valimistel Tartus sai Indrek Särg 2223 häält. Eesti merekooli Tartu filiaali juhataja ja EKRE Tartu ringkonna juht Indrek Särg kogus valimistel 2223 häält. 28. mail 2019. aastal heideti ta EKRE juhatuse koosoleku otsusel erakonnast välja, kuna ta olevat korduvalt ja jämedalt rikkunud erakonna põhikirja. Rikkumiste seas toodi välja erakonnatöö takistamine ning valimiskampaania ajal teistele EKRE kandidaatidele [[Jaak Valge]]le ja [[Ruuben Kaalep]]ile vastu töötamine. Väljaheitmise tõttu kaebas Särg hiljem erakonna kohtusse.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7217804/indrek-sarje-ja-ekre-esimene-kohtuistung-jai-luhikeseks]</ref> 14.09.2021 asutas Tartus koos [[Sten-Hans Vihmar]]iga MTÜ Konservatiivide Klubi. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] [[Vabaerakond Aru Pähe]] nimekirjas, kogus 27 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 29. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Indrek Särg, [[Taive Särg]]. [http://www.postimees.ee/leht/99/04/30/kultuur/muusika.htm "Venemaa südames ei soovi keegi eneseteadvuse tõusu"] [[Postimees]], 30. aprill 1999 * Indrek Särg. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50732323 "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi"] [[Eesti Päevaleht]], 30. oktoober 1996 * [[Sven Kivisildnik]], Indrek Särg. [http://reinmets.pri.ee/index.php?sisu=homokultuur&homokultuur=runnel "Eesti gayluule järjekordne algus. Hando Runnel"] (ettekanne konverentsil "Traditsioon ja pluralism", 7.–9. juuni 1996 [[Nüpli]]s) *[https://poliitika.postimees.ee/6549087/ekre-piirkonnajuhid-lubaduste-arakukkumisest-suurt-ei-hooli Helen Mihelson. EKRE piirkonnajuhid lubaduste ärakukkumisest suurt ei hooli]. [[Postimees]], 20. märts 2019 {{JÄRJESTA:Särg, Indrek}} [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] iha64r1vt33cguku1d4jnoiu377530n 0 337813 7255884 7255763 2026-10-19T15:53:41Z Mustleib 222127 Lisatud infokast 7255884 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pilt = ERMi töötaja Helmi Kurrik (cropped2).png}} '''Helmi Kurrik''' ([[9. september]] [[1883]] – [[13. juuli]] [[1960]]) oli eesti [[etnograaf]].<ref name="Esivanemate varandus, 1993"/> == Pere ja varasem elukäik == Ta sündis Tartus koolmeistri ja rahvusliku liikumise tegelase [[Juhan Kurrik]]u ja tema abikaasa Wilhelmine Margareta Elisabeti kuuelapselise pere teise lapsena. Pärast koduõpetaja kutse omandamist 1900. aastal töötas ta selles ametis nii Venemaal, Soomes kui ka Prantsusmaal järgmised kümme aastat. Eestisse naasnuna töötas ta 1911–1914 Valga kaubanduskoolis prantsuse ja saksa keele õpetajana. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja Eesti [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal töötas ta Tartus halastajaõena ning 1920. aastate algusest Tartu meteoroloogia observatooriumis kantseleiametnikuna. 1925. aastal asus ta Tartu ülikoolis õppima Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja etnograafiat, kus ta õppis muuhulgas professor [[Arno Rafael Cederberg]]i käe all, kelle metodoloogiline lähenemine avaldas tema teadustööle olulist mõju.<ref name=":1">Metslaid, Marleen 2016. Poolelijäänud teadustöö. Helmi Kurriku elu keerdkäigud  20. sajandil. ''Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi'', XLIV, lk 96-120.</ref> == Haridus == Õppis 1925–1935 (lõpetas ''[[cum laude]]'') Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, mag. phil. 1939. Magistrikraadi kaitses ta etnograafia erialal 1939. aastal väitekirjaga "Veri söögimajanduses" (oponendid [[Gustav Ränk]] ja [[Ferdinand Linnus]].)<ref name=":1" /> == Töökäik == [[File:Eesti rahvarõivad authored by Helmi Kurrik.tif|thumb|''Eesti rahvarõivad'' (1938)]] Aastast 1928 töötas ta [[Eesti Rahva Muuseum]]is, sealhulgas alates 1931. aastast rahvateaduse osakonna juhatajana. Kurriku peamiseks uurimisvaldkonnaks oli rahvuslik tekstiil, millises valdkonnas sai temast oma teadlaspõlvkonna juhtiv autoriteet. Üheks tema olulisemaks teoseks on 1938. aastal ilmunud „Eesti rahvarõivad“<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.erm.ee/et/content/kes-oli-helmi-kurrik|pealkiri=Kes oli Helmi Kurrik?|väljaanne=Eesti Rahva Muuseum|aeg=|vaadatud=4.12.2019|arhiivimisaeg=4.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204221726/https://www.erm.ee/et/content/kes-oli-helmi-kurrik|url-olek=ei tööta}}</ref>, mis pälvis 1939. aastal [[Raamatufond|Raamatufondi]] I auhinna teaduskirjanduse alal.<ref name=":0">Helmi Kurrik 60-aastane. ''Postimees'', 9. jaanuar 1943, lk 3.</ref> Tema teiseks uurimisvaldkonnaks oli toidukultuur, 1929. aastal avaldas ta [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat|Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamatus]] artikli [[kama]]st<ref>Kurrik, Helmi 1929. Kama. ''Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat,'' V, lk 170–184.</ref> ning samas 1932. aastal uurimuse [[vorst]]idest.<ref>Kurrik, Helmi 1932. Vorstid. ''Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat'', VIII, lk 112–154.</ref> Lisaks teadustööle tegeles ta ka rahvarõivaste populariseerimisega ning asutas 1938. aastal Eesti Rahva Muuseumi juurde [[rahvarõivaste nõuandebüroo]], mis tegeles rahvarõivaste alaste konsultatsioonidega. Ta kureeris eesti rahvakunsti teemalised näitused 1929. aastal Helsingis ja Brüsselis, 1930. aastal Berliinis ja Vilniuses, 1933 Riias ja 1935 Pariisis. Teenete eest kultuurikoostöö vallas pälvis ta 1936. aastal Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i ning samal aastal ka Leedu Vabariigi [[Gediminase orden]]i.<ref name=":0" /> [[File:302252 ERM Fk2926 206 302252.tif|thumb|Kurrik Yosemites, Californias aastal 1956.]] 1944. aasta septembris põgenes ta koos oma õe Ellyga (1889–1981) Saksamaale Freiburgi. Järgnevatel aastatel töötasid mõlemad DP-laagrite haiglates Bad Rehburgis, Hannoveris ja Oldenburgis. 1951. aastal siirdusid õed USAsse, esmalt elati [[Fresno]]s, peagi koliti San Francisco lähedale [[Palo Alto]]sse, kus Helmi Kurrik elas oma surmani 1960. aastal.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Esivanemate varandus, 1993">Esivanemate varandus. [Rahvateaduslik teatmik]. 1993. Toimetanud A. Vaserik. Tartu. Lk 146</ref>}} {{JÄRJESTA:Kurrik, Helmi}} [[Kategooria:Eesti etnograafid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1960]] gyldexrh1l78c1o24jw3w7smi7i5xbh 1 342850 7255890 4425398 2026-10-19T16:24:32Z Surra 370 /* Ukraina näitleja */ uus alaosa 7255890 wikitext text/x-wiki Asutuste nimed tuleks üle vaadata. Ma ei teadnud päris täpselt, kuidas need eesti keeles olema peaksid. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 31. august 2013, kell 14:13 (EEST) ---- Aleksandr Goloborodko sündis ikkagi [[Dniprodzeržõnsk]]is, mitte [[Kamjanske]]s. Minu meelest ei ole selline parandamine õigustatud. Link viib ju niikuinii linna praeguse nime Kamjanske juurde. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:F99D:F24A:60EE:7362|2001:7D0:87FA:6380:F99D:F24A:60EE:7362]] 21. mai 2016, kell 11:55 (EEST) :Muidugi, see läks kogemata, palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 12:06 (EEST) == Ukraina näitleja == "ukraina rahvusest Venemaa näitleja" on eksitav, kuna tegemist oli siiski ukainlasega. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) 5139w1wusrl6h860w62lz6k4i7a0txp 7255992 7255890 2026-10-19T19:02:16Z Sendrasendra 225202 7255992 wikitext text/x-wiki Asutuste nimed tuleks üle vaadata. Ma ei teadnud päris täpselt, kuidas need eesti keeles olema peaksid. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 31. august 2013, kell 14:13 (EEST) ---- Aleksandr Goloborodko sündis ikkagi [[Dniprodzeržõnsk]]is, mitte [[Kamjanske]]s. Minu meelest ei ole selline parandamine õigustatud. Link viib ju niikuinii linna praeguse nime Kamjanske juurde. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FA:6380:F99D:F24A:60EE:7362|2001:7D0:87FA:6380:F99D:F24A:60EE:7362]] 21. mai 2016, kell 11:55 (EEST) :Muidugi, see läks kogemata, palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 12:06 (EEST) == Ukraina näitleja == "ukraina rahvusest Venemaa näitleja" on eksitav, kuna tegemist oli siiski ukainlasega. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:24 (EEST) :Mis siin eksitav on, nii ongi öeldud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:02 (EEST) bo7qwxd3cymj1jnb926osmu7dqxaas8 0 364942 7255906 7229875 2026-10-19T16:44:32Z MorsMe 217455 7255906 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Seli|number=67|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=66|järgmine liin=68|järgmine=68 (Tallinna bussiliin)|eelmine=66 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/67/a-b]|uuendus=20. juuli 2026|pilt=67bussbetter.jpg|läbi=Laagna tee|avati=1994|eelkäija=17, 17A (J. Sütiste tee ja Bussijaama suunal)|logo=Uued Solaris CNG bussid Tallinnas.jpg}} '''67''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab [[Seli asum]]it [[Lasnamäe|Mustamäega]] mõlemas suunas. Liin avati 1994. aastal alternatiivina Lasnamäe kiirtrammile. Algselt oli lõpp-peatuseks Laagna tee (Laagna kaupluse peatus). Laagna tee valmimisega Mustakivi peatuseni 90. aastate lõpul pikendati bussiliini Seli peatuseni. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (TLT Lasnamäe osakond/3. veokorralduse osakond). Liin töötab iga päev intervalliga ~10-20 minutit. Liinil kehtivad tavalised sõidupiletid. Samal marsruudil sõitis [[56 (Tallinna bussiliin)|ekspressliin 56]]. Alates 1.08.2023 pikendati liini 67 Seli-J.Sütiste Tee. Kui 67 pikendati ja lõpetati töö Tallinna kahel bussiliinil 17 ja 17A. 67 sõidab ühte suunda 65–75 minutit. 14. augustil 2026 seoses Ülemiste ööjooksuga sõitis marsruudil Seli - Gonsiori - J. Sütiste tee == Marsruut == === Seli → J.Sütiste Tee === Buss nr 67 alustab oma teekonda [[Ümera tänav]]al asuvast Seli [[puhkepeatus]]est mööda Ümera tänavat, seejärel sõidab mööda [[Raadiku tänav|Raadiku]] ja Mahtra tänavat ning pöörab Laagna teele, peatudes enne Ümera ja Raadikusilla bussipeatuses. Pärast [[Raadiku sild]]a sõidab liin Laagna teed mööda kesklinna. Kesklinnas pöörab liin [[Gonsiori tänav]]ale ja läheb pärast seda Endla tänavale. Kristiines pöörab liin vasakule Tulika tänavale, seejärel Nõmme teele. Liin 67 läbib ka Retke teed, Tervise tänavat, Sõpruse pst, Keskuse tn ja J. Sütiste teed. === Ümberpööramisring === Tallinna bussiliin nr 67 pöörab ringi J. Sütiste Tee puhkeplatsil. === J.Sütiste Tee → Seli === {{teekaart}} Pärast lõpp-peatusest lahkumist pöörab 67 J. Sütiste teele. Pärast pööramist sõidab otse üle Sõpruse pst Keskuse tänavale ja teeb ringi ümber Männi Pargi. Pärast läheb 67 Sõpruse pst ja pöörab uuesti J. Sütiste Teele. J. Sütiste Tee ristmikul pöörab 67 Tervise tänavale seejärel Retke Teele. Pärast Retke teed sõidab liin üle A. H Tammsaare tee ja läheb Nõmme Teele. Nõmme Teelt pöörab liin Tulika tänavale ja seejärel läbib Kristiinet ja sõidab Endla tänaval. Uutmoodi kujuneb liin kõige rohkem Kesklinnast. Pärast Estoniat minnakse otse edasi Lembitu tänavale. Seejärel sõidetakse üle Liivalaia tänava ristmikku ja minnakse Juhkentali tänavale. Pärast seda pöörab liin vasakule Odra tänavale ja sealt edasi Laagna Teele. Kasutusele tuleb ka J. Vilmsi peatus, mis oli ajutine peatus aastal 2018. Pärast Laagna teed pöörab liin Mustakivist Mahtra tänavale ja seejärel Ümera tänavale. Pärast Ümera tänavat jõuabki liin Selisse. === Peatused=== *Seli → J.Sütiste tee suunal on 35 peatust *J.Sütiste tee → Seli suunal on 31 peatust {| class="wikitable" |- ! Seli-Estonia ! Pikkus ! Keskmine sõiduaeg ! Märkused |- |Seli | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus puhkepeatusest Ümera tänavale |- |Ümera | |1 minut | |- |Raadikusilla | |1 minut |Puudub sõidueesõigus sillal |- |Mustakivi | |4 minut |Valgusfoor Mustakivi sillal |- |Taevakivi | |2 minutit |Puudub sõidueesõigus Laagna teele |- |Sabatähe | |1 minut |- |Laagna | |2 minut |Manööverdamine sõiduradadel Varraku silla lähedal |- |Kotka kauplus | |1 minut | |- |Paesilla | |2 minutit |Manööverdamine sõiduradadel Smuuli silla lähedal |- |Mehaanikakool | |1 minutit | |- |Kumu | |1 minutit | |- |J.Vilmsi | |3 minutit |Ummikud kesklinnas |- |Bussijaam | |4 minutit |Liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Püssirohu | |5 minutit |Liiklusummikud südalinnas |- |Ravi | |3 minutit |Pikk valgusfoor ja ummikud |- |Hotell Olümpia | |1 minut | |- |Estonia | |2 minutit |Pikk valgusfoor |- |Vabaduse Väljak | |3 minutit |Ummikud Kesklinnas |- |Tõnismägi | |2 minutit |Ummikud ja raske pööre Endla tänavale |- |Koidu | |1 minut | |- |Taksopark | |4 minutit |Pikad valgusfoorid ja ummikud Kristiines |- |Lilleküla Jaam | |2 minutit |Tulika tn ummikud |- |Hauka | |1 minut | |- |Koolimaja | |2 minutit |Linnu tee valgusfoor |- |Räägu | |1 minut | |- |Nõmme tee | |2 minutit |Nõmme tee ummikud |- |Tüve | |1 minut | |- |Retke tee | |4 minutit |Tammsaare tee valgusfoor ja ummikud |- |Lastehaigla | |2 minutit | |- |Tervise | |3 minutit |Liiklusummikud |- |Vambola | |3 minutit |Raske väljapööre Sõpruse pst, liiklusummikud ja pikk valgusfoor |- |Liivaku | |2 minutit |Sõpruse pst liiklusummiud |- |Ehitajate tee | |1 minut | |- |Männi | |2 minutit |Ristmik Sõpruse pst |- |Keskuse | |1 minut | |- |J.Sütiste tee | |3 minutit |Lõpp-peatus |- |Sõiduaeg kokku | |75 minutit | |} == Galerii == <gallery> Fail:VOLVO 7500 in Tallinn.JPG|[[Laagna tee]]l aastal 2015 Fail:67bussLaagna.jpg|Laagna teel aastal 2026 Fail:MAN bus interior.JPG|Reis bussiga 67 Fail:EU-EE-TLN-LAS-Seli-Buses in Ümera street.JPG|Seli puhkepeatus aastal 2011 Fail:Selipuhkepeatus.png|Seli puhkepeatus aastal 2026 Fail:EU-EE-TLN-Lasnamäe-Construction of administrative office.JPG|Estonia→Seli suunal Fail:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-TAK 3652.JPG|Paesilla peatuses Fail:3663,Teatri väljak.jpg|67. liini buss pöörab Teatri väljakult Estonia puiesteele Fail:Bus 3490 leaving Laulupeo Bus Stop Gonsiori tn Tallinn 19 December 2021.jpg|Laulupeo peatuses </gallery> == Välislingid == *[http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/67/a-b Tallinna busside sõiduplaanid] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2jmzupl3voh9rkh4gokb748cny3lw3y 0 370712 7256175 5680357 2026-10-20T07:09:45Z Amherst99 15496 /* */ 7256175 wikitext text/x-wiki '''Priimetsa kalmistu''' asub [[Valga linn]]as Metsa tänaval. Kalmistul asub [[Eesti vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenute mälestussammas. ==Kirjandus== * {{kultuurimälestis}} *[http://www.kalmistud.ee/Priimetsa-kalmistu-2 Valga Priimetsa kalmistu Kalmistute registris] {{koord}} [[Kategooria:Valga kalmistud]] [[Kategooria:Valga kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]] 1cnaqn80u278hwf8nypj8ymfy0ye5pu 7256176 7256175 2026-10-20T07:10:02Z Amherst99 15496 /* */ 7256176 wikitext text/x-wiki '''Priimetsa kalmistu''' asub [[Valga linn]]as Metsa tänaval. Kalmistul asub [[Eesti vabadussõda|Eesti vabadussõjas]] langenute mälestussammas. ==Kirjandus== * {{kultuurimälestis}} *[http://www.kalmistud.ee/Priimetsa-kalmistu-2 Valga Priimetsa kalmistu Kalmistute registris] {{koord}} [[Kategooria:Valga kalmistud]] [[Kategooria:Valga kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]] figuw91ahdzs7z9akolnfiwm2buj9mg 7256189 7256176 2026-10-20T07:44:06Z Amherst99 15496 /* */ 7256189 wikitext text/x-wiki '''Priimetsa kalmistu''' asub [[Valga linn]]as Metsa tänaval. Kalmistul asub [[Valga-Priimetsa Vabadussõja mälestussammas|Eesti vabadussõjas langenute mälestussammas]]. ==Kirjandus== * {{kultuurimälestis}} *[http://www.kalmistud.ee/Priimetsa-kalmistu-2 Valga Priimetsa kalmistu Kalmistute registris] {{koord}} [[Kategooria:Valga kalmistud]] [[Kategooria:Valga kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Valga maakonna kultuurimälestised]] ghurbka6ea86cz2erdww6ot3a4rwjjn 0 372443 7255888 7255783 2026-10-19T16:20:09Z ~2026-56147-73 240070 7255888 wikitext text/x-wiki '''Rootsi välisteenistus''' on [[Rootsi]] [[riigiteenistus]], mis hõlmab [[Rootsi Välisministeerium]]i ja 104 [[Missioon (diplomaatia)|välismissiooni]], sealhulgas [[Suursaatkond|suursaatkonnad]], [[delegatsioon]]id ja [[Konsulaat|konsulaadid]] (sealhulgas [[aukonsulaat|aukonsulaadid]]). Kokku töötab Rootsi [[välisteenistus]]e 2580 inimest.<ref name="Rootsi">{{netiviide | URL =http://www.government.se/sb/d/3367 | Pealkiri =Organisation of Ministry for Foreign Affairs | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Swedish Ministry for Foreign Affairs | Kasutatud =15.06.2014 | Keel = | arhiivimisaeg =14.07.2014 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20140714192659/http://www.government.se/sb/d/3367 | url-olek =ei tööta }}</ref> Rootsi välisteenistus on vastutav Rootsi suhete eest teiste [[riik]]idega.<ref name="Rootsi" /> Rootsi ja [[Eesti]] vahelised diplomaatilised suhted taastati [[1991]]. aastal.<ref>{{netiviide | URL =http://www.vm.ee/?q=node/178 | Pealkiri =Eesti ja Rootsi kahepoolsed suhted | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Eesti Välisministeerium | Kasutatud =10.11.2013 | Keel = | arhiivimisaeg =24.08.2013 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20130824195507/http://www.vm.ee/?q=node%2F178 | url-olek =ei tööta }}</ref> ==Suursaatkonnad== [[File:Berlin, Residenz des schwedischen Botschafters 04.jpg|pisi|Rootsi Suursaatkonna asukohta tähistav silt [[Berliin]]is]] Rootsi [[suursaatkond]]ade üks olulisemaid ülesandeid on olla [[asukohariik|asukohariigis]] kursis kõigega, mis puudutab Rootsit ja selle ametkondi, ning jagada informatsiooni [[valitsus]]ele ja teistele huvitatud isikutele. Tähtis osa on läbirääkimistel, mis on vajalik oma riigi [[kodanik]]e ja ettevõtete huvide kaitsmiseks, et nad saaksid kasutada kõiki rahvusvahelistes lepingutes või mujal ette nähtud õigusi. Suursaatkonna poolt osutatavate [[konsulaarteenus]]te seas moodustab kõige olulisema osa viisataotluste vahendamine nende riikide kodanikele, kelle suhtes pole kehtestatud [[viisavabadus]]t.<ref>[[Torsten Örn|Örn, Torsten]] 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 50-51</ref> [[Kriis]]iolukordades tuleb Rootsi suursaatkondadel seaduse järgi kiiresti luua tihe ühendus asukohariigis elavate Rootsi kodanike ja [[ettevõte]]tega ning välja töötada evakueerimisplaane nende ohutuks väljatoimetamiseks riigist. Rahvusvaheline põhimõte, mida Rootsi suursaatkonnad seejuures järgima peavad, on teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide ja [[Põhjamaad]]e kodanike nõustamine võrdväärselt Rootsi kodanikega, kui neil puudub asukohariigis oma esindus.<ref>Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 51</ref> [[Rootsi Suursaatkond Eestis]] asub [[Tallinn]]as aadressil [[Pikk tänav|Pikk]] 28. Alates [[2013]]. aasta septembrist on suursaadik [[Anders Ljungrenn]].<ref>{{netiviide | URL =http://www.swedenabroad.com/et-EE/Embassies/Tallinn/ | Pealkiri =Rootsi Suursaatkond Eestis | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud =10.09.2014 | Keel = }}</ref> ==Aukonsulaadid== Rootsil on välisriikides esindatud 400 aukonsulaati.<ref name="Rootsi" /> Rootsi aukonsulaadi juht [[aukonsul]] peab olema kohapeal elav tunnustatud ettevõtja, advokaat vms, Rootsi kodanik, asukohariigi või kolmanda riigi kodanik, kelle positsioon võimaldab ilma raskusteta suhelda kohalike juhtivate isikutega (näiteks poliitikud, majandusringkonna esindajad, kultuuritegelased, haiglate ja vanglate juhtkond), kes saavad Rootsi kodanikke vajadusel abistada.<ref name="Örn">Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 61-62</ref> Tavaliselt kutsub Rootsi iga kümne aasta tagant aukonsuleid (rühmiti, korraga mitme maa aukonsuleid) külastama oma riiki, eesmärgiga hoida aukonsuleid paremini kursis riigiga, mille kodanike huve nad kaitsevad; Rootsi saatkondade teabekohtumistel käivad aukonsulid igal aastal või üle aasta.<ref name="Torsten">Örn, Torsten 2004: "Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus". Olion, Tallinn. lk 62</ref> Ühtlasi on Rootsi riigil tänuväärse töö eest heaks tavaks tunnustada lisaks väljapaistvatele ühiskonna- ja kultuuritegelastele aukonsuleid ka [[Põhjatähe orden|Põhjatähe ordeniga]], Rootsi kodanikuna võivad nad pälvida [[Välisministeerium (üldmõiste)|välisministeeriumi]] erilise tunnustuse.<ref name="Örn" /> Rootsi aukonsulitel on tavaliselt rootsi keelt kõnelev kaastöötaja, sageli kohalik rootslane, kes abistab teda rutiinsetel toimingutel, kuid kui aukonsul kõneleb rootsi keelt, siis pole selleks tarvidust.<ref name="Torsten" /> ==Vaata ka== * [[Rootsi aukonsulaat Narvas]] * [[Rootsi aukonsulaat Tartus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Diplomaatia]] [[Kategooria:Rootsi]] f6v3xh35zwld4lcsf83dzidzxyiv0g9 0 400217 7256231 5938927 2026-10-20T09:12:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256231 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dmitri Suur.jpg|pisi|Dmitri Suur]] '''Dmitri Suur''' (enne abiellumist '''Dmitri Rodin'''; sündinud [[25. veebruar]]il [[1975]]) on Eesti jäähokimängija. Tema viimaseks koduklubiks oli [[Hull Stingrays]], kus ta mängis hooaegadel 2011/12 ja 2012/13, kuigi hooajal 2012/13 jõudis ta teha ka mõned mängud klubides [[Telford Tigers]] ja [[Sheffield Steeldogs]].<ref>[https://web.archive.org/web/20190515070713/http://www.eurohockey.com/player/10723-.html Dmitri Rodin] eurohockey.com</ref> Ta sai Eesti kodakondsuse 2005. aastal.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51065752/kas-sportlased-ja-treenerid-vaarivad-eriteenete-eest-sinist-passi "Kas sportlased ja treenerid väärivad eriteenete eest sinist passi?"] Eesti Päevaleht, 27. november 2006</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Suur, Dmitri}} [[Kategooria:Eesti jäähokimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 2ofxtqsth0k8nujuzozh096em7jkmy9 0 400760 7256147 5975978 2026-10-20T06:22:04Z ~2026-56134-59 240098 7256147 wikitext text/x-wiki '''Ain Evard''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1962]] [[Jõgeva]]l) on eesti kergejõustiklane (eeskätt kõrgushüppaja) ja spordipedagoog.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ain_Evard}} (vaadatud 07.04.2015)</ref> Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Põltsamaa Keskkool]]i ja [[1985]]. aastal [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]]. Aastatel 1981–1995 võitis ta Eesti NSV ja [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel kõrgushüppes]] 17 kuld- (sh 5 hallis) ja 2 hõbemedalit ning 1 pronksmedali (hallis) ning kolmikhüppes pronksmedali (1987).<ref name="ESBL"/>Isiklik rekord on 2.25. Ta töötas aastatel 1987–1993 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (Eesti Põllumajandusülikoolis) kehalise kasvatuse kateedri õppejõuna. ==Tunnustus== *1981 – [[NSV Liidu meistersportlane]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Ain_Evard}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/107981/ain_evard Ain Evardi sporditulemused] {{JÄRJESTA:Evard, Ain}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] fzq38r9bti3wknwo3p7nf77e13wvfzu 7256149 7256147 2026-10-20T06:22:37Z ~2026-56134-59 240098 7256149 wikitext text/x-wiki '''Ain Evard''' (sündinud [[22. juuni]]l [[1962]] [[Jõgeva]]l) on eesti kergejõustiklane (eeskätt kõrgushüppaja) ja spordipedagoog.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ain_Evard}} (vaadatud 07.04.2015)</ref> Ta on lõpetanud [[1980]]. aastal [[Põltsamaa Keskkool]]i ja [[1985]]. aastal [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna]]. Aastatel 1981–1995 võitis ta Eesti NSV ja [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|Eesti meistrivõistlustel kõrgushüppes]] 17 kuld- (sh 5 hallis) ja 2 hõbemedalit ning 1 pronksmedali (hallis) ning kolmikhüppes pronksmedali (1987).<ref name="ESBL"/>Isiklik rekord on aastast 1985 2.25. Ta töötas aastatel 1987–1993 [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] (Eesti Põllumajandusülikoolis) kehalise kasvatuse kateedri õppejõuna. ==Tunnustus== *1981 – [[NSV Liidu meistersportlane]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|id=Ain_Evard}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/107981/ain_evard Ain Evardi sporditulemused] {{JÄRJESTA:Evard, Ain}} [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Jõgevalt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] edfnu5wgr0fbzenrfoq0ur2xhxctp8f 0 401849 7256150 7249214 2026-10-20T06:27:30Z Estopedist1 278 uuendusi per aruteluleht 7256150 wikitext text/x-wiki [[Fail:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623 (vaadatud 20.10.2026)</ref> UOAE asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas<ref>https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva (vaadatud 07.10.2026)</ref> ja [[Eesti äriregister|Eesti Äriregistrisse]] kanti see 30. mail 2000.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == UOAE õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on UOAE põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> UOAE kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad UOAE juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes UOAE-st abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> == Kultuuritegevus == UOAE juures tegutseb pühapäevakool Nadija ja muusikakool.<ref>https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased (vaadatud 20.10.2026)</ref> UOAE käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn (vaadatud 07.10.2026)</ref> UOAE korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali "Võšõvanka ühendab", mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> See festival toimus esimest korda 20. mail 2023 Eesti Vabaõhumuuseumis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне День вышиванки отметят двумя мероприятиями |Väljaanne=ERR |Aeg=17.05.2023 |url=https://rus.err.ee/1608980306/v-tallinne-den-vyshivanki-otmetjat-dvumja-meroprijatijami |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2025. aastal oli festival pühendatud ka assotsiatsiooni 25. aastapäevale.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Festival „Вишиванка об'єднує – Rahvustikand ühendab“ |Väljaanne=Eesti Vabaõhumuuseum |url=https://evm.ee/sundmused/festival-vishivanka-ob-yednuye-rahvustikand-uhendab |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2026. aastal koliti festival Kultuurikatlasse.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне прошел фестиваль «Вышиванка объединяет» |Väljaanne=ERR |Aeg=24.05.2026 |url=https://rus.err.ee/1610034898/v-tallinne-proshel-festival-vyshivanka-obedinjaet |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> UOAE käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi, mis on ühtlasi esimene ukrainakeelne raadiojaam Eestis.<ref>https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday (vaadatud 07.10.2026)</ref> Koos Ukraina Noorsoo Liiduga Eestis korraldab UOAE igal aastal rahvusvahelist noorte loomefestivali "Põhjatäht". 2025. aastal toimus see 25. korda.<ref>{{netiviide |Pealkiri=У Таллінні українська громада організувала міжнародний фестиваль творчості «Північна зірка» |Väljaanne=Ukrinform |Aeg=15.10.2025 |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-diaspora/4047418-u-tallinni-ukrainska-gromada-organizuvala-miznarodnij-festival-tvorcosti-pivnicna-zirka.html |Keel=ukraina |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Alates 2001. aastast toimub UOAE egiidi all ka laste ja noorte loomefestival "Ukraina lilled", mida korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Ukraina Lilled 2026 |Väljaanne=Tallinna üritused ja huvitegevused |url=https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ukraina-lilled-2026 |vaadatud=14.10.2026}}</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] 8rnyiepcqsdmlba5fplt5jhvt714fhn 7256151 7256150 2026-10-20T06:30:50Z Estopedist1 278 uuendusi 2 per aruteluleht 7256151 wikitext text/x-wiki [[Fail:Logo of Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.svg|pisi|Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis logo]] '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' (UOAE; ukraina keeles ''Асоціація українських організацій в Естонії'') on Eestis registreeritud mittetulundusühing ning Ukraina ühenduste katusorganisatsioon.<ref>https://integratsioon.ee/node/7623 (vaadatud 20.10.2026)</ref> UOAE asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas<ref>https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva (vaadatud 07.10.2026)</ref> ja [[Eesti äriregister|Eesti Äriregistrisse]] kanti see 30. mail 2000.<ref name="ariregister">https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis</ref> Assotsiatsiooni registrijärgne aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn.<ref name="ariregister"/> == Organisatsioon == UOAE õiguslik vorm on mittetulundusühing (MTÜ).<ref name="ariregister"/> Registri andmetel on UOAE põhitegevusala rahvusvähemuste ühenduste ja kultuuriseltside tegevus. Lisategevusaladena on märgitud kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning muu kunsti- ja kultuuriõpe.<ref name="ariregister"/> UOAE kehtiva põhikirja redaktsioon kinnitati 20. jaanuaril 2019 ning see jõustus 18. novembril 2019.<ref name="ariregister"/> 2026. aasta registriandmete järgi kuuluvad UOAE juhatusse Vladimir Palamar ja Liubov Laur.<ref name="ariregister"/> == Tegevus alates 2022. aastast == Pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal kujunes UOAE-st abistamisstaap ja ööpäevaringne kõnekeskus, mis aitas korraldada Ukrainast saabuvate sõjapõgenike transporti ning jagas neile vajalikku teavet.<ref>https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html</ref> 2025. aastal jagas Eesti Punane Rist Ukraina sõjapõgenikele 1300 vautšerit koguväärtusega ligi 27 600 eurot; abi jõudis sadade peredeni koostöös Ukraina Kongressi ja UOAE-ga.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Eesti Punane Rist toetas Ukraina sõjapõgenikke voucher-projektiga |Väljaanne=Eesti Punane Rist |Aeg=24.03.2026 |url=https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga |vaadatud=14.10.2026}}</ref> == Kultuuritegevus == UOAE juures tegutseb pühapäevakool Nadija ja muusikakool.<ref>https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased (vaadatud 20.10.2026)</ref> UOAE käivitas 2023. aasta veebruaris Ukraina filmiklubi Eesti Ukraina saatkonna toetusel. ERR-i andmetel toimusid filmiklubi seansid esimese tegevusaasta jooksul vähemalt üheksas Eesti linnas.<ref>https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn (vaadatud 07.10.2026)</ref> UOAE korraldab koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga festivali "Võšõvanka ühendab", mille eesmärk on tutvustada Ukraina kultuuri ja toetada Eesti ning Ukraina kogukondade omavahelist suhtlust.<ref>https://news.err.ee/1609347162/feature-a-symbol-of-ukrainian-spirit-vyshyvanka-day-in-tallinn</ref> See festival toimus esimest korda 20. mail 2023 Eesti Vabaõhumuuseumis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне День вышиванки отметят двумя мероприятиями |Väljaanne=ERR |Aeg=17.05.2023 |url=https://rus.err.ee/1608980306/v-tallinne-den-vyshivanki-otmetjat-dvumja-meroprijatijami |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2025. aastal oli festival pühendatud ka assotsiatsiooni 25. aastapäevale.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Festival „Вишиванка об'єднує – Rahvustikand ühendab“ |Väljaanne=Eesti Vabaõhumuuseum |url=https://evm.ee/sundmused/festival-vishivanka-ob-yednuye-rahvustikand-uhendab |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2026. aastal koliti festival Kultuurikatlasse.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне прошел фестиваль «Вышиванка объединяет» |Väljaanne=ERR |Aeg=24.05.2026 |url=https://rus.err.ee/1610034898/v-tallinne-proshel-festival-vyshivanka-obedinjaet |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> UOAE käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi, mis on ühtlasi esimene ukrainakeelne raadiojaam Eestis.<ref>https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday (vaadatud 07.10.2026)</ref> Koos Ukraina Noorsoo Liiduga Eestis korraldab UOAE igal aastal rahvusvahelist noorte loomefestivali "Põhjatäht". 2025. aastal toimus see 25. korda.<ref>{{netiviide |Pealkiri=У Таллінні українська громада організувала міжнародний фестиваль творчості «Північна зірка» |Väljaanne=Ukrinform |Aeg=15.10.2025 |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-diaspora/4047418-u-tallinni-ukrainska-gromada-organizuvala-miznarodnij-festival-tvorcosti-pivnicna-zirka.html |Keel=ukraina |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Alates 2001. aastast toimub UOAE egiidi all ka laste ja noorte loomefestival "Ukraina lilled", mida korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Ukraina Lilled 2026 |Väljaanne=Tallinna üritused ja huvitegevused |url=https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ukraina-lilled-2026 |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2024. aastal korraldas UOAE koos Ukraina suursaatkonnaga [[Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu|Vabamu]]s Nikita Titovi näituse "Sõnad, mis said tähenduse".<ref>{{netiviide |Pealkiri=Sõnad, mis said tähenduse. Nikita Titovi näitus |Väljaanne=Vabamu |url=https://vabamu.ee/exhibitions/praegu-avatud-sonad-mis-said-tahenduse-nikita-titovi-naitus/ |vaadatud=14.10.2026}}</ref> ==Galerii== <gallery> Former logo of the Association of Ukrainian Organizations in Estonia.jpg|Endine logo Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://ukraine.ee/ UOAE ametlik veebileht] * [https://integratsioon.ee/node/7623 Integratsiooni Sihtasutus – Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis] * [https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat Eesti Kultuuriministeerium – Kuidas toetame Ukrainat] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] bm7ai2pth6r4ytcfs46lgxbdybj9tf1 0 404868 7255826 6907197 2026-10-19T12:54:58Z Velirand 67997 /* Taust */ 7255826 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastal 1944 Varssavis toimunud ülestõusust; aastal 1943 Varssavi getos toimunud ülestõusu kohta vaata artiklit [[Varssavi geto ülestõus]]; muude Varssavis toimunud ülestõusude kohta vaata lehekülge [[Varssavi ülestõus (täpsustus)]].}} {{toimeta}} '''Varssavi ülestõus''' oli teise maailmasõja ajal Poola vastupanuliikumise ([[Armia Krajowa]] (AK)) juhitud relvastatud ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu [[1. august]]ist [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1944]]. Ühtlasi oli see suurim ühekordne ülestõus teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude vastu Euroopas. Ülestõusu tagajärjel hävis enamik [[Varssav]]i linnast. == Taust == Poola okupeeriti septembris 1939 Saksamaa ja NSV Liidu poolt ning lakkas riigina eksisteerimast. 30. novembril 1943 käis Poola põrandaaluse armee AK ülemjuhataja [[Tadeusz Bór-Komorowski]] välja plaani Poola vabastamiseks ehk operatsioon Burza ([[poola keel]]es 'maru'). Plaani kohaselt pidid Poola vastupanuvõitlejad vabastama mingi Poola piirkonna enne, kui sinna jõuavad Nõukogude Liidu väed. Plaani kiitsid heaks nii [[London]]is asunud [[Poola eksiilvalitsus]] kui ka põrandaalune Poola parlament (''Krajowa Reprezentacja Polityczna).'' 23. juulil 1944 jõudsid Nõukogude Liidu 1. Valgevene rinde väed välja [[Visla]] jõeni umbes 120 kilomeetrit Varssavist. Päev varem 22. juulil loodi Nõukogude Liidu vägede käes olevas [[Chełm]]is [[Poola Rahvuslik Vabastuskomitee]], kes kuulutas sellise Poola loomist, mis ei alluks Londonis asuvale eksiilvalitsusele. [[Moskva]] raadiosaadetes iseloomustati samal ajal AK võitlejaid, kui saamatuid argpükse või suisa sakslaste sabarakke. Poola rahvusliku vastupanuliikumise arvates oli viimane hetk alustada sakslaste vastast ülestõusu, et istuda sõja lõpus läbirääkimiste laua taha. Juba 7. juulil 1944 olid AK üksused alustanud Punaarmee lähenedes ülestõusu [[Vilnius]]es ([[operatsioon Ostra Brama]]), see oli osa suuroperatsioonist Burza, mis lõppes linna vabastamisega Poola ülestõusnute ja Nõukogude vägede poolt 13. juuliks. 16. juulil 1944 arreteerisid Nõukogude väed läbirääkimiste ettekäändel enda juurde kutsutud AK juhtkonna, järgnevatel päevadel interneeriti ka ligi 5700 AK võitlejat, vabadusse jäänud AK-lased põgenesid Vilniust ümbritsevatesse metsadesse. Juba 21. juulil oli AK ülemjuhatus võtnud vastu otsuse alustada Varssavis ülestõusu, seda toetas ka Poola eksiilvalitsus oma Londonis 25. juulil toimunud istungil. Järgmise päeva (s.o. 26. juuli) hommikul Varssavisse AK-le saadetud sõnumis jäeti ülestõusu algusdaatum AK otsustada.<ref>Norman Davies "Rising '44. The Battle for Warsaw." (London, Basingstoke, Oxford: Macmillan, 2003). Pp. 209-210</ref> 27. juulil andis Saksa tsiviilvalitsuse Varssavi piirkonna kuberner [[Ludwig Fischer]] käsu mobiliseerida 100 000 poolakat Varssavi kaitseehitistele. Seda käsku poolakad ignoreerisid. 29. juulil jõudsid Nõukogude väed Varssavi idapoolse eeslinna Praga piirile. Samal päeval kutsus Moskvas asuv poolakeelne Raadio Kosciuszko Varssavi elanikke alustama ülestõusu. Samal päeval toimus AK kõrgema juhtkonna koosolek eesotsas Bor-Komorowskiga. Londonist saabunud eksiilvalitsuse kuller Jan Nowak-Jezioranski väljendas kõhklust lääneliitlaste abi suhtes, kuid tema kõhklused jäeti tähelepanuta. Põrandaaluse Poola valitsuse asepeaminister [[Jan Stanislaw Jankowski]] arvas, et kui ülestõusu ei alusta AK, siis teevad seda kommunistid.<ref>Anthony Beevor "Teine maailmasõda" II (Tallinn: Tänapäev, 2013). Lk. 245-246</ref> 31. juulil otsustasid Bor-Komorowski ja AK Varssavi piirkonna juhataja kolonel [[Antoni Chruściel]] alustada ülestõusu Varssavis järgmine päev nn "W tunnil" (lühend sõnast Wybuch, poola keeles puhang) kell 17.00. Sellekohane käsk anti välja 31. juulil kell seitse õhtul, just tund enne komandanditunni algust.<ref>Davies, 232</ref> Sellekohane käsk saadeti AK piirkonnajuhtidele välja järgmise päeva hommikul. == Ülestõusu käik == === Võitluse osapooled === Nii lühikese ettevalmistusajaga tulnud käsk üllatas enamikku AK piirkonnajuhtidest. Neil polnud aega, et otsida peidikutest välja vajaminev relvastus ega koguda kogunemispunkti võitlejad. AK-l oli Varssavi piirkonnas umbes 25 000 võitlejat, kellega augusti esimestel päevadel liitus veel samapalju vabatahtlikke. Ülestõusnutel nappis relvi ja laskemoona, kuna enne otsust alustada Varssavis ülestõusu oli enamus AK relvastusest saadetud itta, et abistada seal operatsioon Burzaga seotud ülestõuse (Vilnius, Lwow, Lublin). AK üksused Varssavis jagati kaheksa ringkonna vahel, kus igaühel oli oma ülestõusu staap. Ülestõusnutega liitus ka sadu välismaalasi, kes olid juba enne sõda Varssavis elanud, põgenenud sõjavangi- ja koonduslaagritest või deserteerunud Saksa välismaistest sõjaväeüksustest. Sakslastel oli 31. juulil seisuga Varssavi garnisonis 11 000 sõdurit eesotsas kindral Rainer Staheliga. Standartenführer Paul Geibelile allus 5710 meest SSi ja politsei ridadest. 5. augustil saabus Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima kõiki sealseid Saksa sõjajõude.<ref name="davies-248">Davies, 248</ref> 20. augustil oli Varssavis 17 000 Saksa sõdurit, kes otseselt tegelesid ülestõusu mahasurumisega. Nad olid jagatud kahte lahingugruppi: kindralmajor Günther Rohri juhitud Kampfgruppe Rohr (sinna kuulus umbes 1700-meheline Brjanski piirkonna venelastest vabatahtlikest koosnev RONA ehk Bronislav Kaminski brigaad; 627. pioneerpataljon, osa 500. soomuspioneerpataljonist, osa 80. õhutõrjerügemendist, 5. Waffen-SS diviisi "Wiking" suurtükirügemendi 3. pataljon) ; SS-Gruppenführer Heinz Reinefarthi juhitud Kampfgruppe Reinefarth, millele allus Oskar Dirlewangeri peamiselt kriminaalkurjategijatest moodustatud Dirlewangeri brigaad, Aserbaidžaani leegion ning veel mitmeid väiksemaid üksusi.<ref>Davies, 664-665</ref> === Võitluse algus === Ülestõus pidi algama "W tunnil" ehk 1. augustil kell 17.00. Siiski alustati mõnel pool juba varem. Juba 13.35 tulistati Saksa patrulli Zoliborzi linnaosas, kes tõid ruttu kohale tanki ja mõned soomukid. Kell 15.00 puhkes võitlus Czerniakowi linnaosas, 16.00 Napoleoni väljaku ümbruses, kokku puhkesid enne kella viite lahingud kaheksas kohas Varssavis. Umbes kell neli sai Varssavi piirkonna SS-i ja politseijuht Paul Geibel teate anonüümseks jäänud Luftwaffe ohvitserilt peatselt puhkevast ülestõusust, viimane oli seda kuulnud ühelt poola naiselt. Kell 16.30 seadis Varssavi kuberner Fischer kogu linna garnisoni kõrgendatud lahinguvalmidusse.<ref name="davies-248" /> Need sündmused vähendasid tugevalt kella viieks planeeritud väljaastumise üllatusmomenti. Siiski õnnestus ülestõusnutel esimese paari päevaga enda kätte haarata enamuse Varssavi kesklinnast. Enda kätte saadi valdav osa Kesklinna, Vanalinna ja Wola linnaosast ning ümberpiiratud saarekesed lõunas asuvas Mokotowi linnaosas. Selle hinnaks oli 2500 ülestõusnu hukkumine, sama nagu oli lääneliitlastel D-päeval 6. juunil 1944 Normandias randudes.<ref>Davies, 245</ref> Siiski ei õnnestunud neil enda kätte saada Varssavi keskmes asuvat nn Varssavi Tsitadelli, Saksa garnisoni peakorteriks olevat Saksi paleed, Varssavi ülikooli hooneid ja üle Visla minevaid sildu. Eri linnaosades ülestõusnute piirkonnad jäid üksteisest äralõigatuks. Eriti raskes olukorras olid Visla jõest idas, Pragas asuvad AK sõdurid. Alustades ülestõusu oli nende eesmärgiks lisaks üle Visla minevate sildade hõivamisele ka ühenduse loomine ida poolt pealetungiva Punaarmeega. Jäädes sakslastega võrreldes tugevasse arvulisse vähemusse, tõmbusid Pragas asuvad AK üksused peagi tagasi põrandaalusele võitlusele. Juba võitluse esimesel päeval jagasid ajalehepoisid tänavatel AK infobülletääne, milles seisvad ülestõusnute deklaratsioonis keelati ära igasuguste omavoliliste kohtute loomine, lubati maha matta nii sakslaste, kui poolakate hukkunud, kõiki Poola või Saksa rahva vaenlasi kaitsta kohtutes, kõiki Saksa kodanikele või Saksa riigile kuuluva omandit tuli valvata ja invertariseerida.<ref>Davies, 247</ref> 4. augustil said ülestõusnud oma valdusse kogu ülesõusu käigus maksimaalse territooriumi. Samal öösel vastu 5. augustit alustasid Briti õhujõud ülestõusnute abistamist Itaalias asuvatelt lennuväljadelt visates oma abisaadetised langevarjuga võitlevasse linna. Esimene abisaadetis jõudiski 4./5. augusti öösel Krašinski väljakul olevate AK võitlejateni.<ref name="davies-252">Davies, 252</ref> Saksa siseministrit ning SS ja Politseijuhti Heinrich Himmlerit informeeriti toimunust 1. augustil kell 17.30. Ta sattus metsikusse raevu ja helistas Sahcsenhauseini koonduslaagrisse lastes hukata AK endise ülemjuhataja aastast 1943 vahi all oleva kindral Stefan Rowecki.<ref>Davies, 249; Andrzejs Paczkowski "The Spring Will Be Ours: Poland and the Poles from Occupation to Freedom" (Philadelphia: Penn State Press, 2003), 549; Alexandra Richie "Warsaw 1944: Hitler, Himmler and the Warsaw Uprising" (New York: Farrar, Straus, Giroux, 2013), 242</ref> Samal õhtul Hitleri juures toimunud nõupidamisel ütles Himmler: "Hetkeolukord on raske. Kuid ajaloolisest vaatenurgast vaadates on poolakate tegevus meile õnnistuseks. Me teeme nendega lõpu...Varssavi likvideeritakse ja see linn, mis on intellektuaalseks pealinnaks 16–17-miljonilisele rahvale, kes on blokeerinud meie teekonda itta 700 aastat, alates esimesest Tannenbergi lahingust<ref>Tannenbergi ehk Grünwaldi lahing toimus 15.07.1410, kus Poola-Leedu väed purustasid otsustavalt Saksa ordu.</ref>, lõpetab oma eksistentsi." Hitleri vastust sellele pole otseselt protokollitud, kuid see kahtlemata vastab Himmleri edasistele korraldustele, mille kohaselt iga Varssavi elanik tuleb hukata, vange mitte võtta ja iga viimane kui Varssavi maja tuleb õhku lasta ja maha põletada.<ref>Davies, 249</ref> === Suurriikide diplomaatia === 1939. aasta septembris põgenes Poola valitsus okupatsiooni eest Prantsusmaale Pariisi, sealt detsembris 1939 Lääne-Prantsusmaal olevasse Angersisse ja sealt suvel 1940 edasi Londonisse. Inglismaa, USA ja kõik teised lääneliitlased tunnustasid seda Londoni eksiilvalitsust Poola ametliku valitsusena. 1941. aasta juulis, pärast sõja algust Saksamaaga, tegi seda ka Nõukogude Liit. 25. aprillil 1943 katkestas Nõukogude Liit Poola eksiilvalitsusega diplomaatilised suhted seoses viimase keeldumisega panemast Katõni massimõrva sakslaste arvele. 2. augustil pidas Inglismaa peaminister Winston Churchill parlamendi alamkojas kõne, kus ta ütles: "Vene armeed seisavad nüüd Varssavi väraval[...] Liitlased tervitavad igasugust Poola vägede üldist meeleavaldust või ühinemist, nii nende, kes töötavad koos lääneriikidega, kui nende, kes koos Nõukogudega...Laske neil tulla üheskoos. Me unistame sellest liidust ja see saab olema ilmeline asi, kui seda suudetakse välja kuulutada või vähemalt seada selle alused, selle hetkel, kui kuulus Poola pealinn...vabastatakse vaprate Venemaa armeede poolt..."<ref>Davies, 264</ref> 4. augustil saatis Chruchill kirja Stalinile, kus ta teatas Briti õhujõudude poolt Varssavi ülestõusnutele saadetavatest abisaadetistest ja kutsus Stalinit üles sama tegema. Oma samal päeval saadetud vastuses teatas Stalin külmalt, et saabunud info poolakate kohta on suuresti liialdatud ja ebausaldusväärne, AK koosnevat mõnedest irdüksusest, kellel pole mingisugust võimet võtta Varssavit enda kontrolli alla.<ref>Davies, 265</ref> Stalin pidas Poola eksiilvalitsust ja AK-d endale vaenulikuks jõuks, keda polnud vaja abistada. 2. augustil lasi ta peatada Nõukogude vägede liikumise Varssavi suunas. === Varssavi õhusild === 4. augustil alustasid Briti õhujõud abi toimetamist ülestõusnutele Varssavis. Peamiselt tehti seda Lõuna-Itaalias asuvate Brindisi ja Celone lennuväljadelt. Lisaks brittidele osalesid õhusillas ka Briti ülemjuhatusele alluvad Poola ja Lõuna-Aafrika õhujõud. Ühe korra tegid seda USA õhujõud, kelle 18. septembri päeval Varssavi kohale saadetud 110 B-17 "Lendav Kindlus" pommituslennukit viskasid alla 1284 konteinerit, millest alla veerandi jõudis poola ülestõusnuteni. Et vältida sakslaste õhutõrjet tegid britid oma lende peamiselt öösel, visates 150 meetri kõrguselt abisaadetiste konteinerid langevarjudega alla ülestõusnute käes olevatesse kvartalitesse. Stalin keeldus pikka aega kasutada lubamast Nõukogude Liidu võimuses olevaid Varssavi lähedasi lennuvälju. 15. augustil teatas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski kirjas USA Moskva suursaadik Harrimannile, et "Nõukogude valitsus ei kavatse [...] ennast siduda Varssavis toimuva seiklusega" ja seetõttu keeldutakse ka lääneliitlaste lennukeid oma õhuruumi lubamast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131190038/http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Siiski muutus Nõukogude positsioon veidi leebemaks. Juba Teherani konverentsil novembris 1943 olid lääneliitlased Nõukogude Liiduga kokku leppinud salajaste USA lennubaaside loomises Nõukogude Liidu territooriumil, kus USA lennukid saaksid lisaks maandumisele ka ennast tankida ja uuesti relvad laadida. Alles 9. septembril pärast mitmenädalasi läbirääkimisi Moskvas andis Nõukogude Liit loa lennata oma enne kokkulepitud lennuväljadele. Tulemuseks oli ainuke USA abisaadetiste lend 18. septembril, mil 110 B-17 pommituslennukit ja neid saatvad P-51 hävitajad maandusid hiljem Ukrainas Poltaava lennuväljal. Lääneliitlaste lennud kestsid 22. septembrini (viimased lennud tegid Lõuna-Aafrika õhujõud), mil ülestõus oli juba hääbumas. Kokku viskasid lääneliitlased Varssavisse 200–300 tonni abisaadetisi, millest alla poole jõudis poolakateni. Kaotati 34 lennukit ja 360 õhuväelast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185742/http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 13. septembril alustasid Nõukogude õhujõud ülestõusnute abistamist väikeste kaheplaaniliste Polikarpov Po-2 lennukitega, mis kestsid 27. septembrini. Kuna abisaadetised visati alla ilma langevarjudeta, purunes neist suur osa maapinnale kukkudes, enamik saadetistest sattus ka sakslaste kätte.<ref>Davies, 357</ref> === Ülestõusu mahasurumine === 5. augustil jõudis Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima ülestõusu mahasurumist. Samal päeval alustasid Saksa üksused massimõrva läbiviimist Wola ja Ochota linnaosas. Maja maja järel võeti sakslaste poolt üle, kõik sealsed elanikud väikelastest vanuriteni hukati. Wola ja St. Lazaruse haiglates hukati kõik patsiendid ja meditsiiniline personal, kokku 1360 inimest.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-02 |arhiivimisaeg=2018-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Wola ja Ochota linnaosas mõrvatud tsiviilelanike arvuks on pakutud 20 000 – 50 000<ref name="davies-252" />, aga ka kuni 100 000.<ref>http://wyborcza.pl/1,76842,1601810.html</ref> Mõrvade peamisteks täideviijateks olid Dirlewangeri ja Bronislav Kaminski brigaadid. Kogu seda Wola massimõrva aktsiooni juhtis SS-Gruppenführer Heinz Reinefahrt.<ref>https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm; Davies, 252</ref> 6. augustil seadis von dem Bach-Zelewski sisse uue poliitika, mille kohaselt tuli ainult täiskasvanud meesterahvad mahalasta ning naised ja lapsed saata Varssavist 16 km kaugusele Pruszkowi filterlaagrisse, kus mahalaskmisega tegelesid spetsiaalsed Einsatzkommandod. Varssavis sõdivad Saksa üksused pidid keskenduma ainult ülestõusnute ründamisele. 5. augustil vabastasid ülestõusnud 1943. aasta Varssavi geto ülestõusu tagajärjel mahapõletatud juudi geto kohale püstitatud Gesiowka koonduslaagri 350 juudist vangi, kes suures enamuses ühinesid ülestõusuga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185926/http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 4. augustil alustasid Saksa õhujõud ülestõusnute käes olevate kvartalite pommitamist Ju-87 Stuka ja Messerschmitt Me-109 pommituslennukitega.<ref name="davies-253">Davies, 253</ref> Ülestõusnutel puudusid õhutõrjerelvad, tugevam raskerelvastus ja neil oli vähe täisrelvis üksusi. Kuid jagatuna üle 600 kompanii vahel, igas kompaniis 50–100 võitlejat, kes tegutsesid autonoomselt omas linnaosas, olid nad vajadusel kergesti valmis teiste üksustega lõimuma või eralduma ning kergesti aduma sakslaste eksimusi. Sakslastel oli neist raske jagu saada.<ref name="davies-253" /> 8. augustil alustas ülestõusnute käes olevas Varssavis tööd AK raadiojaam Välk (Blyskawica), mille saated olid poola, inglise ja saksa keeles ning kuuldavad isegi New Yorgis. Järgmisel päeval 9. augustil alustas tööd Poola tsiviilraadio. Mõlemad raadiod olid eetris veel paar päeva pärast ülestõusu mahasurumist oktoobri algul.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185911/http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. augustil alustasid umbes 8000-mehelised Saksa üksused ülestõusu mahasurumist vanalinna piirkonnas. Koos tugevate õhurünnakutega õnnestus neil 2. septembriks Varssavi vanalinn vallutada. Peamiselt kanalisatsioonitunnelite kaudu õnnestus vanalinnast põgeneda 5300 ülestõusnul Kesklinna ja Zoliborzi linnaossa. Maha jäid 7000 raskemalt haavatud ülestõusnut ja 30 000 tsiviilisikut. Sakslased mõrvasid enamiku haavatutest, vanuritest ja puudega isikutest. Ülejäänud saadeti koonduslaagrisse. Poolakate kaotused vanalinnas olid 30 000 tsiviilhukkunut ning 7500 hukkunud ja haavatud võitlejat. Saksa väed kaotasid 3900 meest hukkunute ja haavatutena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. augustil tunnistas USA välisministeerium Poola AK võitlejad võrdseteks liitlasvägede sõduritega, kelle kohtlemise puhul peavad kehtima rahvusvahelised konventsioonid. Loodeti, et see lõpetab vangilangenud AK võitlejate mõrvamise sakslaste poolt.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185839/http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 3. septembril alustasid sakslased pealetungi jõeäärsetes kvartalites eesmärgiga takistada ülestõusnutel ühineda teisel pool jõge läheduses viibiva Punaarmeega. Septembris algasid Poola Punase Risti vahendatud läbirääkimised sakslaste ja ülestõusnute vahel. Sellise ettepaneku tegi 7. septembril kindral Rohr ja sai järgmisel päeval Bor-Komorowskilt positiivse vastuse. Läbirääkimiste tulemusena evakueeriti 8.–10. septembrini 20 000 –25 000 tsiviilisikut sakslaste poolt ümberpiiratud kvartalitest. Evakueerimise ajal üritas kindral Rohr poolakatele peale suruda üldist kapituleerumist. Bor-Komorowski nõudis kõigi AK võitlejate tunnistamist sõjaväelastena ja linna jäänud tsiviilelanike saatuse kindlustamist. Rohr vastas kohe, lubades kindlustada "sõjaväelaste õigused" ja mitte kätte maksta. Kuid ühtlasi nõudis ta kohest kapituleerumist samal päeval kella neljaks pärast lõunat. Sellist nõudmist poolakad ei saanud täita.<ref>Davies, 330-334</ref> Poolakad lõpetasid läbirääkimised 11. septembril, kui neile jõudis uudis Punaarmee edasiliikumisest Praga linnaossa.<ref>Davies 353</ref> 11. septembril alustas Punaarmee pealetungi Vislast idas asuvale Praga linnaosale. 13. septembril purustasid sakslased üle Visla minevad sillad ja 16. septembriks oli kogu Vislast ida pool olev Varssavi Punaarmee käes. 14.–17. septembri kolmel ööl ületasid 1600 Nõukogude poolel võidelnud kindral Zygmunt Berlingi Poola 1. armee sõdurit Visla ja ühinesid Czerniakowi linnaosas võidelnud ülestõusnutega. 17.–18. septembri öösel toimunud 1050 mehe maabumine Visla läänekaldal lõppes katastroofiga ja enamus neist hukkus või langes sakslaste kätte vangi. Need jõe ületused olid kindral Berlingi enda initsiatiiv, mis ei saanud Nõukogude väejuhatuselt mingit toetust. Kindral Berling vastupidi septembri lõpus 1944 tagandatakse omalt kohalt.<ref>Andrew A. Michta "Red Eagle. The army in Polish Politics, 1944-1988" (Stanford, California: Hoover Institution Press, 1990). Pp. 36</ref> Rasked lahingud kestsid Czerniakowis 23. septembrini. Sakslased lasid maha kõik kättesaadud ülestõusnud, seevastu kindral Berlingi armee sõdureid koheldi kui sõjavange.<ref name="arhiivikoo" /> 24. septembril alustasid sakslased pealetungi Molotowi eeslinnas asuvale ülestõusnute enklaavile, mis langes 27. septembriks. Pealetungivad sakslased tapavad kõik haavatud ja ka haiglates viibivad. Mõned Mokotowi kaitsjad põgenevad kanalisatsiooni tunnelite kaudu ülestõusnute käes olevasse kesklinna, osa neist aga eksib sakslaste käes olevasse piirkonda ning need hukatakse. 27. septembril Mokotow kapituleerub, kui von dem Bach-Zelewski lubab kõigile alistunutele Genfi konventsiooni järgi kohtlemist. Esimest korda ülestõusu jooksul koheldakse alistunud ülestõusnuid sõjavangidena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. septembril toimus sakslaste massiivne tankidega pealetung jõeäärsele Zoliborzi linnaosale, mis langes 30. septembril. === Kapitulatsioon === Uuesti algasid läbirääkimised 28. septembril von dem Bach-Zelewski ettepaneku peale. 30. septembril nimetas Poola eksiilvalitsus Londonis kõigi Poola vägede ülemjuhatajaks kindral Kaziemirz Sonskowski asemele Bor-Komorowski. Samal päeval pöördus Poola eksiilvalitsuse peaminister Mikołajczyk meeleheitliku kirjaga Stalini poole paludes alustada pealetungi Varssavile. Bor-Komorowski tegi samasisulise pöördumise marssal Rokossovkile. Vastust ei tulnud.<ref>Davies, 410-411</ref> 2. oktoobri hommikul kell 8 algasid lõplikud läbirääkimised AK delegatsiooni, mida juhtis kindral Antoni Chruściel, ja sakslaste vahel, mida juhtis Erich von dem Bach-Zelewski. Läbirääkimised kestsid terve päeva. Kapituleerumisaktile kirjutati alla viimaks 3. oktoobri varahommikul kell 2, mille kohaselt pidi relvarahu algama 2. oktoobril kell 8 Kesk-Euroopa aja järgi. Kõiki ülestõusnuid tuli kohelda vastavalt sõjavangide Genfi konventsioonile, alistumine pidi toimuma Wehrmachtile mitte SS-ile või politseile. Kogu Varssavi tsiviilelanikkond tuli evakueerida, kuid kohelda humaanselt ja ülestõusus osalemise eest karistamata.<ref>Davies, 424-425; https://web.archive.org/web/20190129193024/http://www.warsawuprising.com/doc/capitulation.htm</ref> === Tagajärjed === Kapitulatsioonile järgnenud päevadel pani relvad maha umbes 15 000 ülestõusnut, keda sakslased tõesti kohtlesid oma lubaduste kohaselt. Nad paigutati eri pool Saksamaad asunud Wehrmachtile allunud sõjavangilaagritesse. 650 000 tsiviilisikut Varssavist ja selle ümbruskonnast saadeti Pruszkowis asunud filterlaagrisse (Duchgangslager), neist 55 000 saadeti edasi koonduslaagritesse. Ülestõusus hukkus ligikaudu 15 000 ülestõusnut ja 200 000 tsiviilisikut. Sakslased kaotasid umbes 16 000 meest hukkunute või kadunutena, 9000 sai haavata. Ülestõusnute kätte langes vangi umbes 2000 Saksa sõdurit, kellest pooled hiljem vabastati.<ref name="faq-htm"><nowiki>http://www.warsawuprising.com/faq.htm#Warsaw</nowiki> Uprising cost</ref> Hitler ja tema lähedal seisvad isikud nägid nüüd aega kättemaksuks. 17. oktoobril teatas Himmler kõnes SS-ohvitseridele: "See linn [s.o Varssavi] peab täielikult kaduma maapinnalt ja teenima ainult Wehrmachti transpordijaamana. Ükski kivi ei tohi jääda püsti. Iga ehitis tuleb vundamendini maha kiskuda."<ref>"Inside a Getapo Prison: The Letters of Krystyna Wytuska" Ed. and translated by Irene Tomaszewski. (Detroit: Wayne State University Press, 2006). P. xxii</ref> Kohe pärast elanikkonna evakueerimist Visla läänekaldalt ehk Saksa okupatsiooni alla jäänud alalt (Ida-Varssavis olid Nõukogude väed) alustasid Saksa minöörid linna õhkimist. ''Brandkommandod'' ehk põletamiskomandod põletasid maju leegiheitjatega tühjaks, misjärel ehitised tänavate kaupa õhiti.<ref>Davies, 437</ref> Kui Punaarmee 17. jaanuaril 1945 hõivas Varssavi varemetevälja oli linnast hävinud 85%. Ülestõusu käigus hävis 25% ja sellele järgnenud sakslaste hävitustöö tagajärjel 35% linnast. Ülejäänud hävitustöö oli tehtud juba 1939. aasta septembris ja 1943. aastal Varssavi juudi geto ülestõusu mahasurumisel.<ref name="faq-htm" /> Suurem osa AK juhtkonnast represseeriti sõjajärgses stalinistlikus Poolas või elas paguluses (Bor-Komorowski suri Londonis). Sotsialistlikus Poolas peeti Varssavi ülestõusu tarbetuks verevalamiseks ja nende juhte suisa reeturiteks. Nende teeneid asuti uuesti hindama alles pärast 1989. aastat. == Kokkuvõte == 1. augustist 2. oktoobrini 1944 väldanud Varssavi ülestõus oli Poola rahvusliku vastupanuliikumise Armija Krajowa (AK) organiseeritud ja korraldatud ülestõus, mis oli ajastatud nii, et vabastada sakslastest Poola suurim ja tähtsaim linn enne, kui sinna jõuavad Nõukogude väed. Ülestõusus osales umbes 25 000 AK võitlejat, kellega liitus veel teist samapalju inimesi. Esimese nelja päevaga õnnestus neil vabastada enamus Varssavi kesklinnast ja seda ümbritsevatest rajoonidest. Sakslased asusid ülestõusu maha suruma äärmise julmusega, kus mõrvati kogu ettejäänud tsiviilelanikkond. Nõukogude juhtkond pidas AK-d endale vaenulikuks organisatsiooniks ja keeldus ülestõusnuid abistamast. Lääneriigid küll aitasid lennukitelt allalastavate õhusaadetistega, kuid nende abi jäi väheseks. Ülestõusnud kapituleerusid 3. oktoobri öösel, kui nende võitlejaid lubati kohelda vastavalt rahvusvaheliste sõjavangide sanktsioonidele. Pärast kapituleerumist tehti suurlinn elanikest tühjaks ja Saksa okupatsioonivõimud hävitasid peaaegu kogu linna. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.warsawuprising.com/paper/okulicki2.htm Warsaw Uprising 1944] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] 7mm0noqi2oh1x61rbqzosg6azfyn5xd 7255828 7255826 2026-10-19T12:56:35Z Velirand 67997 /* Taust */ 7255828 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastal 1944 Varssavis toimunud ülestõusust; aastal 1943 Varssavi getos toimunud ülestõusu kohta vaata artiklit [[Varssavi geto ülestõus]]; muude Varssavis toimunud ülestõusude kohta vaata lehekülge [[Varssavi ülestõus (täpsustus)]].}} {{toimeta}} '''Varssavi ülestõus''' oli teise maailmasõja ajal Poola vastupanuliikumise ([[Armia Krajowa]] (AK)) juhitud relvastatud ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu [[1. august]]ist [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1944]]. Ühtlasi oli see suurim ühekordne ülestõus teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude vastu Euroopas. Ülestõusu tagajärjel hävis enamik [[Varssav]]i linnast. == Taust == Poola okupeeriti septembris 1939 Saksamaa ja NSV Liidu poolt ning lakkas riigina eksisteerimast. 30. novembril 1943 käis Poola põrandaaluse armee AK ülemjuhataja [[Tadeusz Bór-Komorowski]] välja plaani Poola vabastamiseks ehk operatsioon Burza ([[poola keel]]es 'maru'). Plaani kohaselt pidid Poola vastupanuvõitlejad vabastama mingi Poola piirkonna enne, kui sinna jõuavad Nõukogude Liidu väed. Plaani kiitsid heaks nii [[London]]is asunud [[Poola eksiilvalitsus]] kui ka põrandaalune Poola parlament (''Krajowa Reprezentacja Polityczna).'' 23. juulil 1944 jõudsid Nõukogude Liidu 1. Valgevene rinde väed välja [[Visla]] jõeni umbes 120 kilomeetrit Varssavist. Päev varem 22. juulil loodi Nõukogude Liidu vägede käes olevas [[Chełm]]is [[Poola Rahvuslik Vabastuskomitee]], kes kuulutas sellise Poola loomist, mis ei alluks Londonis asuvale eksiilvalitsusele. [[Moskva]] raadiosaadetes iseloomustati samal ajal AK võitlejaid, kui saamatuid argpükse või suisa sakslaste sabarakke. Poola rahvusliku vastupanuliikumise arvates oli viimane hetk alustada sakslaste vastast ülestõusu, et istuda sõja lõpus läbirääkimiste laua taha. Juba 7. juulil 1944 olid AK üksused alustanud Punaarmee lähenedes ülestõusu [[Vilnius]]es ([[operatsioon Ostra Brama]]), see oli osa suuroperatsioonist Burza, mis lõppes linna vabastamisega Poola ülestõusnute ja Nõukogude vägede poolt 13. juuliks. 16. juulil 1944 arreteerisid Nõukogude väed läbirääkimiste ettekäändel enda juurde kutsutud AK juhtkonna, järgnevatel päevadel interneeriti ka ligi 5700 AK võitlejat, vabadusse jäänud AK-lased põgenesid Vilniust ümbritsevatesse metsadesse. Juba 21. juulil oli AK ülemjuhatus võtnud vastu otsuse alustada Varssavis ülestõusu, seda toetas ka Poola eksiilvalitsus oma Londonis 25. juulil toimunud istungil. Järgmise päeva (s.o. 26. juuli) hommikul Varssavisse AK-le saadetud sõnumis jäeti ülestõusu algusdaatum AK otsustada.<ref>Norman Davies "Rising '44. The Battle for Warsaw." (London, Basingstoke, Oxford: Macmillan, 2003). Pp. 209-210</ref> 27. juulil andis Saksa tsiviilvalitsuse Varssavi piirkonna kuberner [[Ludwig Fischer]] käsu mobiliseerida 100 000 poolakat Varssavi kaitseehitistele. Seda käsku poolakad ignoreerisid. 29. juulil jõudsid Nõukogude väed Varssavi idapoolse eeslinna Praga piirile. Samal päeval kutsus Moskvas asuv poolakeelne Raadio Kosciuszko Varssavi elanikke alustama ülestõusu. Samal päeval toimus AK kõrgema juhtkonna koosolek eesotsas Bór-Komorowskiga. Londonist saabunud eksiilvalitsuse kuller Jan Nowak-Jezioranski väljendas kõhklust lääneliitlaste abi suhtes, kuid tema kõhklused jäeti tähelepanuta. Põrandaaluse Poola valitsuse asepeaminister [[Jan Stanislaw Jankowski]] arvas, et kui ülestõusu ei alusta AK, siis teevad seda kommunistid.<ref>Anthony Beevor "Teine maailmasõda" II (Tallinn: Tänapäev, 2013). Lk. 245-246</ref> 31. juulil otsustasid Bór-Komorowski ja AK Varssavi piirkonna juhataja kolonel [[Antoni Chruściel]] alustada ülestõusu Varssavis järgmine päev nn "W tunnil" (lühend sõnast Wybuch, poola keeles puhang) kell 17.00. Sellekohane käsk anti välja 31. juulil kell seitse õhtul, just tund enne komandanditunni algust.<ref>Davies, 232</ref> Sellekohane käsk saadeti AK piirkonnajuhtidele välja järgmise päeva hommikul. == Ülestõusu käik == === Võitluse osapooled === Nii lühikese ettevalmistusajaga tulnud käsk üllatas enamikku AK piirkonnajuhtidest. Neil polnud aega, et otsida peidikutest välja vajaminev relvastus ega koguda kogunemispunkti võitlejad. AK-l oli Varssavi piirkonnas umbes 25 000 võitlejat, kellega augusti esimestel päevadel liitus veel samapalju vabatahtlikke. Ülestõusnutel nappis relvi ja laskemoona, kuna enne otsust alustada Varssavis ülestõusu oli enamus AK relvastusest saadetud itta, et abistada seal operatsioon Burzaga seotud ülestõuse (Vilnius, Lwow, Lublin). AK üksused Varssavis jagati kaheksa ringkonna vahel, kus igaühel oli oma ülestõusu staap. Ülestõusnutega liitus ka sadu välismaalasi, kes olid juba enne sõda Varssavis elanud, põgenenud sõjavangi- ja koonduslaagritest või deserteerunud Saksa välismaistest sõjaväeüksustest. Sakslastel oli 31. juulil seisuga Varssavi garnisonis 11 000 sõdurit eesotsas kindral Rainer Staheliga. Standartenführer Paul Geibelile allus 5710 meest SSi ja politsei ridadest. 5. augustil saabus Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima kõiki sealseid Saksa sõjajõude.<ref name="davies-248">Davies, 248</ref> 20. augustil oli Varssavis 17 000 Saksa sõdurit, kes otseselt tegelesid ülestõusu mahasurumisega. Nad olid jagatud kahte lahingugruppi: kindralmajor Günther Rohri juhitud Kampfgruppe Rohr (sinna kuulus umbes 1700-meheline Brjanski piirkonna venelastest vabatahtlikest koosnev RONA ehk Bronislav Kaminski brigaad; 627. pioneerpataljon, osa 500. soomuspioneerpataljonist, osa 80. õhutõrjerügemendist, 5. Waffen-SS diviisi "Wiking" suurtükirügemendi 3. pataljon) ; SS-Gruppenführer Heinz Reinefarthi juhitud Kampfgruppe Reinefarth, millele allus Oskar Dirlewangeri peamiselt kriminaalkurjategijatest moodustatud Dirlewangeri brigaad, Aserbaidžaani leegion ning veel mitmeid väiksemaid üksusi.<ref>Davies, 664-665</ref> === Võitluse algus === Ülestõus pidi algama "W tunnil" ehk 1. augustil kell 17.00. Siiski alustati mõnel pool juba varem. Juba 13.35 tulistati Saksa patrulli Zoliborzi linnaosas, kes tõid ruttu kohale tanki ja mõned soomukid. Kell 15.00 puhkes võitlus Czerniakowi linnaosas, 16.00 Napoleoni väljaku ümbruses, kokku puhkesid enne kella viite lahingud kaheksas kohas Varssavis. Umbes kell neli sai Varssavi piirkonna SS-i ja politseijuht Paul Geibel teate anonüümseks jäänud Luftwaffe ohvitserilt peatselt puhkevast ülestõusust, viimane oli seda kuulnud ühelt poola naiselt. Kell 16.30 seadis Varssavi kuberner Fischer kogu linna garnisoni kõrgendatud lahinguvalmidusse.<ref name="davies-248" /> Need sündmused vähendasid tugevalt kella viieks planeeritud väljaastumise üllatusmomenti. Siiski õnnestus ülestõusnutel esimese paari päevaga enda kätte haarata enamuse Varssavi kesklinnast. Enda kätte saadi valdav osa Kesklinna, Vanalinna ja Wola linnaosast ning ümberpiiratud saarekesed lõunas asuvas Mokotowi linnaosas. Selle hinnaks oli 2500 ülestõusnu hukkumine, sama nagu oli lääneliitlastel D-päeval 6. juunil 1944 Normandias randudes.<ref>Davies, 245</ref> Siiski ei õnnestunud neil enda kätte saada Varssavi keskmes asuvat nn Varssavi Tsitadelli, Saksa garnisoni peakorteriks olevat Saksi paleed, Varssavi ülikooli hooneid ja üle Visla minevaid sildu. Eri linnaosades ülestõusnute piirkonnad jäid üksteisest äralõigatuks. Eriti raskes olukorras olid Visla jõest idas, Pragas asuvad AK sõdurid. Alustades ülestõusu oli nende eesmärgiks lisaks üle Visla minevate sildade hõivamisele ka ühenduse loomine ida poolt pealetungiva Punaarmeega. Jäädes sakslastega võrreldes tugevasse arvulisse vähemusse, tõmbusid Pragas asuvad AK üksused peagi tagasi põrandaalusele võitlusele. Juba võitluse esimesel päeval jagasid ajalehepoisid tänavatel AK infobülletääne, milles seisvad ülestõusnute deklaratsioonis keelati ära igasuguste omavoliliste kohtute loomine, lubati maha matta nii sakslaste, kui poolakate hukkunud, kõiki Poola või Saksa rahva vaenlasi kaitsta kohtutes, kõiki Saksa kodanikele või Saksa riigile kuuluva omandit tuli valvata ja invertariseerida.<ref>Davies, 247</ref> 4. augustil said ülestõusnud oma valdusse kogu ülesõusu käigus maksimaalse territooriumi. Samal öösel vastu 5. augustit alustasid Briti õhujõud ülestõusnute abistamist Itaalias asuvatelt lennuväljadelt visates oma abisaadetised langevarjuga võitlevasse linna. Esimene abisaadetis jõudiski 4./5. augusti öösel Krašinski väljakul olevate AK võitlejateni.<ref name="davies-252">Davies, 252</ref> Saksa siseministrit ning SS ja Politseijuhti Heinrich Himmlerit informeeriti toimunust 1. augustil kell 17.30. Ta sattus metsikusse raevu ja helistas Sahcsenhauseini koonduslaagrisse lastes hukata AK endise ülemjuhataja aastast 1943 vahi all oleva kindral Stefan Rowecki.<ref>Davies, 249; Andrzejs Paczkowski "The Spring Will Be Ours: Poland and the Poles from Occupation to Freedom" (Philadelphia: Penn State Press, 2003), 549; Alexandra Richie "Warsaw 1944: Hitler, Himmler and the Warsaw Uprising" (New York: Farrar, Straus, Giroux, 2013), 242</ref> Samal õhtul Hitleri juures toimunud nõupidamisel ütles Himmler: "Hetkeolukord on raske. Kuid ajaloolisest vaatenurgast vaadates on poolakate tegevus meile õnnistuseks. Me teeme nendega lõpu...Varssavi likvideeritakse ja see linn, mis on intellektuaalseks pealinnaks 16–17-miljonilisele rahvale, kes on blokeerinud meie teekonda itta 700 aastat, alates esimesest Tannenbergi lahingust<ref>Tannenbergi ehk Grünwaldi lahing toimus 15.07.1410, kus Poola-Leedu väed purustasid otsustavalt Saksa ordu.</ref>, lõpetab oma eksistentsi." Hitleri vastust sellele pole otseselt protokollitud, kuid see kahtlemata vastab Himmleri edasistele korraldustele, mille kohaselt iga Varssavi elanik tuleb hukata, vange mitte võtta ja iga viimane kui Varssavi maja tuleb õhku lasta ja maha põletada.<ref>Davies, 249</ref> === Suurriikide diplomaatia === 1939. aasta septembris põgenes Poola valitsus okupatsiooni eest Prantsusmaale Pariisi, sealt detsembris 1939 Lääne-Prantsusmaal olevasse Angersisse ja sealt suvel 1940 edasi Londonisse. Inglismaa, USA ja kõik teised lääneliitlased tunnustasid seda Londoni eksiilvalitsust Poola ametliku valitsusena. 1941. aasta juulis, pärast sõja algust Saksamaaga, tegi seda ka Nõukogude Liit. 25. aprillil 1943 katkestas Nõukogude Liit Poola eksiilvalitsusega diplomaatilised suhted seoses viimase keeldumisega panemast Katõni massimõrva sakslaste arvele. 2. augustil pidas Inglismaa peaminister Winston Churchill parlamendi alamkojas kõne, kus ta ütles: "Vene armeed seisavad nüüd Varssavi väraval[...] Liitlased tervitavad igasugust Poola vägede üldist meeleavaldust või ühinemist, nii nende, kes töötavad koos lääneriikidega, kui nende, kes koos Nõukogudega...Laske neil tulla üheskoos. Me unistame sellest liidust ja see saab olema ilmeline asi, kui seda suudetakse välja kuulutada või vähemalt seada selle alused, selle hetkel, kui kuulus Poola pealinn...vabastatakse vaprate Venemaa armeede poolt..."<ref>Davies, 264</ref> 4. augustil saatis Chruchill kirja Stalinile, kus ta teatas Briti õhujõudude poolt Varssavi ülestõusnutele saadetavatest abisaadetistest ja kutsus Stalinit üles sama tegema. Oma samal päeval saadetud vastuses teatas Stalin külmalt, et saabunud info poolakate kohta on suuresti liialdatud ja ebausaldusväärne, AK koosnevat mõnedest irdüksusest, kellel pole mingisugust võimet võtta Varssavit enda kontrolli alla.<ref>Davies, 265</ref> Stalin pidas Poola eksiilvalitsust ja AK-d endale vaenulikuks jõuks, keda polnud vaja abistada. 2. augustil lasi ta peatada Nõukogude vägede liikumise Varssavi suunas. === Varssavi õhusild === 4. augustil alustasid Briti õhujõud abi toimetamist ülestõusnutele Varssavis. Peamiselt tehti seda Lõuna-Itaalias asuvate Brindisi ja Celone lennuväljadelt. Lisaks brittidele osalesid õhusillas ka Briti ülemjuhatusele alluvad Poola ja Lõuna-Aafrika õhujõud. Ühe korra tegid seda USA õhujõud, kelle 18. septembri päeval Varssavi kohale saadetud 110 B-17 "Lendav Kindlus" pommituslennukit viskasid alla 1284 konteinerit, millest alla veerandi jõudis poola ülestõusnuteni. Et vältida sakslaste õhutõrjet tegid britid oma lende peamiselt öösel, visates 150 meetri kõrguselt abisaadetiste konteinerid langevarjudega alla ülestõusnute käes olevatesse kvartalitesse. Stalin keeldus pikka aega kasutada lubamast Nõukogude Liidu võimuses olevaid Varssavi lähedasi lennuvälju. 15. augustil teatas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski kirjas USA Moskva suursaadik Harrimannile, et "Nõukogude valitsus ei kavatse [...] ennast siduda Varssavis toimuva seiklusega" ja seetõttu keeldutakse ka lääneliitlaste lennukeid oma õhuruumi lubamast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131190038/http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Siiski muutus Nõukogude positsioon veidi leebemaks. Juba Teherani konverentsil novembris 1943 olid lääneliitlased Nõukogude Liiduga kokku leppinud salajaste USA lennubaaside loomises Nõukogude Liidu territooriumil, kus USA lennukid saaksid lisaks maandumisele ka ennast tankida ja uuesti relvad laadida. Alles 9. septembril pärast mitmenädalasi läbirääkimisi Moskvas andis Nõukogude Liit loa lennata oma enne kokkulepitud lennuväljadele. Tulemuseks oli ainuke USA abisaadetiste lend 18. septembril, mil 110 B-17 pommituslennukit ja neid saatvad P-51 hävitajad maandusid hiljem Ukrainas Poltaava lennuväljal. Lääneliitlaste lennud kestsid 22. septembrini (viimased lennud tegid Lõuna-Aafrika õhujõud), mil ülestõus oli juba hääbumas. Kokku viskasid lääneliitlased Varssavisse 200–300 tonni abisaadetisi, millest alla poole jõudis poolakateni. Kaotati 34 lennukit ja 360 õhuväelast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185742/http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 13. septembril alustasid Nõukogude õhujõud ülestõusnute abistamist väikeste kaheplaaniliste Polikarpov Po-2 lennukitega, mis kestsid 27. septembrini. Kuna abisaadetised visati alla ilma langevarjudeta, purunes neist suur osa maapinnale kukkudes, enamik saadetistest sattus ka sakslaste kätte.<ref>Davies, 357</ref> === Ülestõusu mahasurumine === 5. augustil jõudis Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima ülestõusu mahasurumist. Samal päeval alustasid Saksa üksused massimõrva läbiviimist Wola ja Ochota linnaosas. Maja maja järel võeti sakslaste poolt üle, kõik sealsed elanikud väikelastest vanuriteni hukati. Wola ja St. Lazaruse haiglates hukati kõik patsiendid ja meditsiiniline personal, kokku 1360 inimest.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-02 |arhiivimisaeg=2018-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Wola ja Ochota linnaosas mõrvatud tsiviilelanike arvuks on pakutud 20 000 – 50 000<ref name="davies-252" />, aga ka kuni 100 000.<ref>http://wyborcza.pl/1,76842,1601810.html</ref> Mõrvade peamisteks täideviijateks olid Dirlewangeri ja Bronislav Kaminski brigaadid. Kogu seda Wola massimõrva aktsiooni juhtis SS-Gruppenführer Heinz Reinefahrt.<ref>https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm; Davies, 252</ref> 6. augustil seadis von dem Bach-Zelewski sisse uue poliitika, mille kohaselt tuli ainult täiskasvanud meesterahvad mahalasta ning naised ja lapsed saata Varssavist 16 km kaugusele Pruszkowi filterlaagrisse, kus mahalaskmisega tegelesid spetsiaalsed Einsatzkommandod. Varssavis sõdivad Saksa üksused pidid keskenduma ainult ülestõusnute ründamisele. 5. augustil vabastasid ülestõusnud 1943. aasta Varssavi geto ülestõusu tagajärjel mahapõletatud juudi geto kohale püstitatud Gesiowka koonduslaagri 350 juudist vangi, kes suures enamuses ühinesid ülestõusuga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185926/http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 4. augustil alustasid Saksa õhujõud ülestõusnute käes olevate kvartalite pommitamist Ju-87 Stuka ja Messerschmitt Me-109 pommituslennukitega.<ref name="davies-253">Davies, 253</ref> Ülestõusnutel puudusid õhutõrjerelvad, tugevam raskerelvastus ja neil oli vähe täisrelvis üksusi. Kuid jagatuna üle 600 kompanii vahel, igas kompaniis 50–100 võitlejat, kes tegutsesid autonoomselt omas linnaosas, olid nad vajadusel kergesti valmis teiste üksustega lõimuma või eralduma ning kergesti aduma sakslaste eksimusi. Sakslastel oli neist raske jagu saada.<ref name="davies-253" /> 8. augustil alustas ülestõusnute käes olevas Varssavis tööd AK raadiojaam Välk (Blyskawica), mille saated olid poola, inglise ja saksa keeles ning kuuldavad isegi New Yorgis. Järgmisel päeval 9. augustil alustas tööd Poola tsiviilraadio. Mõlemad raadiod olid eetris veel paar päeva pärast ülestõusu mahasurumist oktoobri algul.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185911/http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. augustil alustasid umbes 8000-mehelised Saksa üksused ülestõusu mahasurumist vanalinna piirkonnas. Koos tugevate õhurünnakutega õnnestus neil 2. septembriks Varssavi vanalinn vallutada. Peamiselt kanalisatsioonitunnelite kaudu õnnestus vanalinnast põgeneda 5300 ülestõusnul Kesklinna ja Zoliborzi linnaossa. Maha jäid 7000 raskemalt haavatud ülestõusnut ja 30 000 tsiviilisikut. Sakslased mõrvasid enamiku haavatutest, vanuritest ja puudega isikutest. Ülejäänud saadeti koonduslaagrisse. Poolakate kaotused vanalinnas olid 30 000 tsiviilhukkunut ning 7500 hukkunud ja haavatud võitlejat. Saksa väed kaotasid 3900 meest hukkunute ja haavatutena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. augustil tunnistas USA välisministeerium Poola AK võitlejad võrdseteks liitlasvägede sõduritega, kelle kohtlemise puhul peavad kehtima rahvusvahelised konventsioonid. Loodeti, et see lõpetab vangilangenud AK võitlejate mõrvamise sakslaste poolt.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185839/http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 3. septembril alustasid sakslased pealetungi jõeäärsetes kvartalites eesmärgiga takistada ülestõusnutel ühineda teisel pool jõge läheduses viibiva Punaarmeega. Septembris algasid Poola Punase Risti vahendatud läbirääkimised sakslaste ja ülestõusnute vahel. Sellise ettepaneku tegi 7. septembril kindral Rohr ja sai järgmisel päeval Bor-Komorowskilt positiivse vastuse. Läbirääkimiste tulemusena evakueeriti 8.–10. septembrini 20 000 –25 000 tsiviilisikut sakslaste poolt ümberpiiratud kvartalitest. Evakueerimise ajal üritas kindral Rohr poolakatele peale suruda üldist kapituleerumist. Bor-Komorowski nõudis kõigi AK võitlejate tunnistamist sõjaväelastena ja linna jäänud tsiviilelanike saatuse kindlustamist. Rohr vastas kohe, lubades kindlustada "sõjaväelaste õigused" ja mitte kätte maksta. Kuid ühtlasi nõudis ta kohest kapituleerumist samal päeval kella neljaks pärast lõunat. Sellist nõudmist poolakad ei saanud täita.<ref>Davies, 330-334</ref> Poolakad lõpetasid läbirääkimised 11. septembril, kui neile jõudis uudis Punaarmee edasiliikumisest Praga linnaossa.<ref>Davies 353</ref> 11. septembril alustas Punaarmee pealetungi Vislast idas asuvale Praga linnaosale. 13. septembril purustasid sakslased üle Visla minevad sillad ja 16. septembriks oli kogu Vislast ida pool olev Varssavi Punaarmee käes. 14.–17. septembri kolmel ööl ületasid 1600 Nõukogude poolel võidelnud kindral Zygmunt Berlingi Poola 1. armee sõdurit Visla ja ühinesid Czerniakowi linnaosas võidelnud ülestõusnutega. 17.–18. septembri öösel toimunud 1050 mehe maabumine Visla läänekaldal lõppes katastroofiga ja enamus neist hukkus või langes sakslaste kätte vangi. Need jõe ületused olid kindral Berlingi enda initsiatiiv, mis ei saanud Nõukogude väejuhatuselt mingit toetust. Kindral Berling vastupidi septembri lõpus 1944 tagandatakse omalt kohalt.<ref>Andrew A. Michta "Red Eagle. The army in Polish Politics, 1944-1988" (Stanford, California: Hoover Institution Press, 1990). Pp. 36</ref> Rasked lahingud kestsid Czerniakowis 23. septembrini. Sakslased lasid maha kõik kättesaadud ülestõusnud, seevastu kindral Berlingi armee sõdureid koheldi kui sõjavange.<ref name="arhiivikoo" /> 24. septembril alustasid sakslased pealetungi Molotowi eeslinnas asuvale ülestõusnute enklaavile, mis langes 27. septembriks. Pealetungivad sakslased tapavad kõik haavatud ja ka haiglates viibivad. Mõned Mokotowi kaitsjad põgenevad kanalisatsiooni tunnelite kaudu ülestõusnute käes olevasse kesklinna, osa neist aga eksib sakslaste käes olevasse piirkonda ning need hukatakse. 27. septembril Mokotow kapituleerub, kui von dem Bach-Zelewski lubab kõigile alistunutele Genfi konventsiooni järgi kohtlemist. Esimest korda ülestõusu jooksul koheldakse alistunud ülestõusnuid sõjavangidena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. septembril toimus sakslaste massiivne tankidega pealetung jõeäärsele Zoliborzi linnaosale, mis langes 30. septembril. === Kapitulatsioon === Uuesti algasid läbirääkimised 28. septembril von dem Bach-Zelewski ettepaneku peale. 30. septembril nimetas Poola eksiilvalitsus Londonis kõigi Poola vägede ülemjuhatajaks kindral Kaziemirz Sonskowski asemele Bor-Komorowski. Samal päeval pöördus Poola eksiilvalitsuse peaminister Mikołajczyk meeleheitliku kirjaga Stalini poole paludes alustada pealetungi Varssavile. Bor-Komorowski tegi samasisulise pöördumise marssal Rokossovkile. Vastust ei tulnud.<ref>Davies, 410-411</ref> 2. oktoobri hommikul kell 8 algasid lõplikud läbirääkimised AK delegatsiooni, mida juhtis kindral Antoni Chruściel, ja sakslaste vahel, mida juhtis Erich von dem Bach-Zelewski. Läbirääkimised kestsid terve päeva. Kapituleerumisaktile kirjutati alla viimaks 3. oktoobri varahommikul kell 2, mille kohaselt pidi relvarahu algama 2. oktoobril kell 8 Kesk-Euroopa aja järgi. Kõiki ülestõusnuid tuli kohelda vastavalt sõjavangide Genfi konventsioonile, alistumine pidi toimuma Wehrmachtile mitte SS-ile või politseile. Kogu Varssavi tsiviilelanikkond tuli evakueerida, kuid kohelda humaanselt ja ülestõusus osalemise eest karistamata.<ref>Davies, 424-425; https://web.archive.org/web/20190129193024/http://www.warsawuprising.com/doc/capitulation.htm</ref> === Tagajärjed === Kapitulatsioonile järgnenud päevadel pani relvad maha umbes 15 000 ülestõusnut, keda sakslased tõesti kohtlesid oma lubaduste kohaselt. Nad paigutati eri pool Saksamaad asunud Wehrmachtile allunud sõjavangilaagritesse. 650 000 tsiviilisikut Varssavist ja selle ümbruskonnast saadeti Pruszkowis asunud filterlaagrisse (Duchgangslager), neist 55 000 saadeti edasi koonduslaagritesse. Ülestõusus hukkus ligikaudu 15 000 ülestõusnut ja 200 000 tsiviilisikut. Sakslased kaotasid umbes 16 000 meest hukkunute või kadunutena, 9000 sai haavata. Ülestõusnute kätte langes vangi umbes 2000 Saksa sõdurit, kellest pooled hiljem vabastati.<ref name="faq-htm"><nowiki>http://www.warsawuprising.com/faq.htm#Warsaw</nowiki> Uprising cost</ref> Hitler ja tema lähedal seisvad isikud nägid nüüd aega kättemaksuks. 17. oktoobril teatas Himmler kõnes SS-ohvitseridele: "See linn [s.o Varssavi] peab täielikult kaduma maapinnalt ja teenima ainult Wehrmachti transpordijaamana. Ükski kivi ei tohi jääda püsti. Iga ehitis tuleb vundamendini maha kiskuda."<ref>"Inside a Getapo Prison: The Letters of Krystyna Wytuska" Ed. and translated by Irene Tomaszewski. (Detroit: Wayne State University Press, 2006). P. xxii</ref> Kohe pärast elanikkonna evakueerimist Visla läänekaldalt ehk Saksa okupatsiooni alla jäänud alalt (Ida-Varssavis olid Nõukogude väed) alustasid Saksa minöörid linna õhkimist. ''Brandkommandod'' ehk põletamiskomandod põletasid maju leegiheitjatega tühjaks, misjärel ehitised tänavate kaupa õhiti.<ref>Davies, 437</ref> Kui Punaarmee 17. jaanuaril 1945 hõivas Varssavi varemetevälja oli linnast hävinud 85%. Ülestõusu käigus hävis 25% ja sellele järgnenud sakslaste hävitustöö tagajärjel 35% linnast. Ülejäänud hävitustöö oli tehtud juba 1939. aasta septembris ja 1943. aastal Varssavi juudi geto ülestõusu mahasurumisel.<ref name="faq-htm" /> Suurem osa AK juhtkonnast represseeriti sõjajärgses stalinistlikus Poolas või elas paguluses (Bor-Komorowski suri Londonis). Sotsialistlikus Poolas peeti Varssavi ülestõusu tarbetuks verevalamiseks ja nende juhte suisa reeturiteks. Nende teeneid asuti uuesti hindama alles pärast 1989. aastat. == Kokkuvõte == 1. augustist 2. oktoobrini 1944 väldanud Varssavi ülestõus oli Poola rahvusliku vastupanuliikumise Armija Krajowa (AK) organiseeritud ja korraldatud ülestõus, mis oli ajastatud nii, et vabastada sakslastest Poola suurim ja tähtsaim linn enne, kui sinna jõuavad Nõukogude väed. Ülestõusus osales umbes 25 000 AK võitlejat, kellega liitus veel teist samapalju inimesi. Esimese nelja päevaga õnnestus neil vabastada enamus Varssavi kesklinnast ja seda ümbritsevatest rajoonidest. Sakslased asusid ülestõusu maha suruma äärmise julmusega, kus mõrvati kogu ettejäänud tsiviilelanikkond. Nõukogude juhtkond pidas AK-d endale vaenulikuks organisatsiooniks ja keeldus ülestõusnuid abistamast. Lääneriigid küll aitasid lennukitelt allalastavate õhusaadetistega, kuid nende abi jäi väheseks. Ülestõusnud kapituleerusid 3. oktoobri öösel, kui nende võitlejaid lubati kohelda vastavalt rahvusvaheliste sõjavangide sanktsioonidele. Pärast kapituleerumist tehti suurlinn elanikest tühjaks ja Saksa okupatsioonivõimud hävitasid peaaegu kogu linna. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.warsawuprising.com/paper/okulicki2.htm Warsaw Uprising 1944] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] 2dyk99mof3z24x3wsgv9qzttdtipekw 7255830 7255828 2026-10-19T12:57:51Z Velirand 67997 /* Võitluse osapooled */ 7255830 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastal 1944 Varssavis toimunud ülestõusust; aastal 1943 Varssavi getos toimunud ülestõusu kohta vaata artiklit [[Varssavi geto ülestõus]]; muude Varssavis toimunud ülestõusude kohta vaata lehekülge [[Varssavi ülestõus (täpsustus)]].}} {{toimeta}} '''Varssavi ülestõus''' oli teise maailmasõja ajal Poola vastupanuliikumise ([[Armia Krajowa]] (AK)) juhitud relvastatud ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu [[1. august]]ist [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1944]]. Ühtlasi oli see suurim ühekordne ülestõus teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude vastu Euroopas. Ülestõusu tagajärjel hävis enamik [[Varssav]]i linnast. == Taust == Poola okupeeriti septembris 1939 Saksamaa ja NSV Liidu poolt ning lakkas riigina eksisteerimast. 30. novembril 1943 käis Poola põrandaaluse armee AK ülemjuhataja [[Tadeusz Bór-Komorowski]] välja plaani Poola vabastamiseks ehk operatsioon Burza ([[poola keel]]es 'maru'). Plaani kohaselt pidid Poola vastupanuvõitlejad vabastama mingi Poola piirkonna enne, kui sinna jõuavad Nõukogude Liidu väed. Plaani kiitsid heaks nii [[London]]is asunud [[Poola eksiilvalitsus]] kui ka põrandaalune Poola parlament (''Krajowa Reprezentacja Polityczna).'' 23. juulil 1944 jõudsid Nõukogude Liidu 1. Valgevene rinde väed välja [[Visla]] jõeni umbes 120 kilomeetrit Varssavist. Päev varem 22. juulil loodi Nõukogude Liidu vägede käes olevas [[Chełm]]is [[Poola Rahvuslik Vabastuskomitee]], kes kuulutas sellise Poola loomist, mis ei alluks Londonis asuvale eksiilvalitsusele. [[Moskva]] raadiosaadetes iseloomustati samal ajal AK võitlejaid, kui saamatuid argpükse või suisa sakslaste sabarakke. Poola rahvusliku vastupanuliikumise arvates oli viimane hetk alustada sakslaste vastast ülestõusu, et istuda sõja lõpus läbirääkimiste laua taha. Juba 7. juulil 1944 olid AK üksused alustanud Punaarmee lähenedes ülestõusu [[Vilnius]]es ([[operatsioon Ostra Brama]]), see oli osa suuroperatsioonist Burza, mis lõppes linna vabastamisega Poola ülestõusnute ja Nõukogude vägede poolt 13. juuliks. 16. juulil 1944 arreteerisid Nõukogude väed läbirääkimiste ettekäändel enda juurde kutsutud AK juhtkonna, järgnevatel päevadel interneeriti ka ligi 5700 AK võitlejat, vabadusse jäänud AK-lased põgenesid Vilniust ümbritsevatesse metsadesse. Juba 21. juulil oli AK ülemjuhatus võtnud vastu otsuse alustada Varssavis ülestõusu, seda toetas ka Poola eksiilvalitsus oma Londonis 25. juulil toimunud istungil. Järgmise päeva (s.o. 26. juuli) hommikul Varssavisse AK-le saadetud sõnumis jäeti ülestõusu algusdaatum AK otsustada.<ref>Norman Davies "Rising '44. The Battle for Warsaw." (London, Basingstoke, Oxford: Macmillan, 2003). Pp. 209-210</ref> 27. juulil andis Saksa tsiviilvalitsuse Varssavi piirkonna kuberner [[Ludwig Fischer]] käsu mobiliseerida 100 000 poolakat Varssavi kaitseehitistele. Seda käsku poolakad ignoreerisid. 29. juulil jõudsid Nõukogude väed Varssavi idapoolse eeslinna Praga piirile. Samal päeval kutsus Moskvas asuv poolakeelne Raadio Kosciuszko Varssavi elanikke alustama ülestõusu. Samal päeval toimus AK kõrgema juhtkonna koosolek eesotsas Bór-Komorowskiga. Londonist saabunud eksiilvalitsuse kuller Jan Nowak-Jezioranski väljendas kõhklust lääneliitlaste abi suhtes, kuid tema kõhklused jäeti tähelepanuta. Põrandaaluse Poola valitsuse asepeaminister [[Jan Stanislaw Jankowski]] arvas, et kui ülestõusu ei alusta AK, siis teevad seda kommunistid.<ref>Anthony Beevor "Teine maailmasõda" II (Tallinn: Tänapäev, 2013). Lk. 245-246</ref> 31. juulil otsustasid Bór-Komorowski ja AK Varssavi piirkonna juhataja kolonel [[Antoni Chruściel]] alustada ülestõusu Varssavis järgmine päev nn "W tunnil" (lühend sõnast Wybuch, poola keeles puhang) kell 17.00. Sellekohane käsk anti välja 31. juulil kell seitse õhtul, just tund enne komandanditunni algust.<ref>Davies, 232</ref> Sellekohane käsk saadeti AK piirkonnajuhtidele välja järgmise päeva hommikul. == Ülestõusu käik == === Võitluse osapooled === Nii lühikese ettevalmistusajaga tulnud käsk üllatas enamikku AK piirkonnajuhtidest. Neil polnud aega, et otsida peidikutest välja vajaminev relvastus ega koguda kogunemispunkti võitlejad. AK-l oli Varssavi piirkonnas umbes 25 000 võitlejat, kellega augusti esimestel päevadel liitus veel samapalju vabatahtlikke. Ülestõusnutel nappis relvi ja laskemoona, kuna enne otsust alustada Varssavis ülestõusu oli enamus AK relvastusest saadetud itta, et abistada seal operatsioon Burzaga seotud ülestõuse (Vilnius, Lwow, Lublin). AK üksused Varssavis jagati kaheksa ringkonna vahel, kus igaühel oli oma ülestõusu staap. Ülestõusnutega liitus ka sadu välismaalasi, kes olid juba enne sõda Varssavis elanud, põgenenud sõjavangi- ja koonduslaagritest või deserteerunud Saksa välismaistest sõjaväeüksustest. Sakslastel oli 31. juulil seisuga Varssavi garnisonis 11 000 sõdurit eesotsas kindral Rainer Staheliga. Standartenführer Paul Geibelile allus 5710 meest SSi ja politsei ridadest. 5. augustil saabus Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima kõiki sealseid Saksa sõjajõude.<ref name="davies-248">Davies, 248</ref> 20. augustil oli Varssavis 17 000 Saksa sõdurit, kes otseselt tegelesid ülestõusu mahasurumisega. Nad olid jagatud kahte lahingugruppi: kindralmajor Günther Rohri juhitud Kampfgruppe Rohr (sinna kuulus umbes 1700-meheline Brjanski piirkonna venelastest vabatahtlikest koosnev RONA ehk Bronislav Kaminski brigaad; 627. pioneerpataljon, osa 500. soomuspioneerpataljonist, osa 80. õhutõrjerügemendist, 5. Waffen-SS diviisi "Wiking" suurtükirügemendi 3. pataljon) ; SS-Gruppenführer Heinz Reinefarthi juhitud Kampfgruppe Reinefarth, millele allus [[Oskar Dirlewanger]]i peamiselt kriminaalkurjategijatest moodustatud Dirlewangeri brigaad, Aserbaidžaani leegion ning veel mitmeid väiksemaid üksusi.<ref>Davies, 664-665</ref> === Võitluse algus === Ülestõus pidi algama "W tunnil" ehk 1. augustil kell 17.00. Siiski alustati mõnel pool juba varem. Juba 13.35 tulistati Saksa patrulli Zoliborzi linnaosas, kes tõid ruttu kohale tanki ja mõned soomukid. Kell 15.00 puhkes võitlus Czerniakowi linnaosas, 16.00 Napoleoni väljaku ümbruses, kokku puhkesid enne kella viite lahingud kaheksas kohas Varssavis. Umbes kell neli sai Varssavi piirkonna SS-i ja politseijuht Paul Geibel teate anonüümseks jäänud Luftwaffe ohvitserilt peatselt puhkevast ülestõusust, viimane oli seda kuulnud ühelt poola naiselt. Kell 16.30 seadis Varssavi kuberner Fischer kogu linna garnisoni kõrgendatud lahinguvalmidusse.<ref name="davies-248" /> Need sündmused vähendasid tugevalt kella viieks planeeritud väljaastumise üllatusmomenti. Siiski õnnestus ülestõusnutel esimese paari päevaga enda kätte haarata enamuse Varssavi kesklinnast. Enda kätte saadi valdav osa Kesklinna, Vanalinna ja Wola linnaosast ning ümberpiiratud saarekesed lõunas asuvas Mokotowi linnaosas. Selle hinnaks oli 2500 ülestõusnu hukkumine, sama nagu oli lääneliitlastel D-päeval 6. juunil 1944 Normandias randudes.<ref>Davies, 245</ref> Siiski ei õnnestunud neil enda kätte saada Varssavi keskmes asuvat nn Varssavi Tsitadelli, Saksa garnisoni peakorteriks olevat Saksi paleed, Varssavi ülikooli hooneid ja üle Visla minevaid sildu. Eri linnaosades ülestõusnute piirkonnad jäid üksteisest äralõigatuks. Eriti raskes olukorras olid Visla jõest idas, Pragas asuvad AK sõdurid. Alustades ülestõusu oli nende eesmärgiks lisaks üle Visla minevate sildade hõivamisele ka ühenduse loomine ida poolt pealetungiva Punaarmeega. Jäädes sakslastega võrreldes tugevasse arvulisse vähemusse, tõmbusid Pragas asuvad AK üksused peagi tagasi põrandaalusele võitlusele. Juba võitluse esimesel päeval jagasid ajalehepoisid tänavatel AK infobülletääne, milles seisvad ülestõusnute deklaratsioonis keelati ära igasuguste omavoliliste kohtute loomine, lubati maha matta nii sakslaste, kui poolakate hukkunud, kõiki Poola või Saksa rahva vaenlasi kaitsta kohtutes, kõiki Saksa kodanikele või Saksa riigile kuuluva omandit tuli valvata ja invertariseerida.<ref>Davies, 247</ref> 4. augustil said ülestõusnud oma valdusse kogu ülesõusu käigus maksimaalse territooriumi. Samal öösel vastu 5. augustit alustasid Briti õhujõud ülestõusnute abistamist Itaalias asuvatelt lennuväljadelt visates oma abisaadetised langevarjuga võitlevasse linna. Esimene abisaadetis jõudiski 4./5. augusti öösel Krašinski väljakul olevate AK võitlejateni.<ref name="davies-252">Davies, 252</ref> Saksa siseministrit ning SS ja Politseijuhti Heinrich Himmlerit informeeriti toimunust 1. augustil kell 17.30. Ta sattus metsikusse raevu ja helistas Sahcsenhauseini koonduslaagrisse lastes hukata AK endise ülemjuhataja aastast 1943 vahi all oleva kindral Stefan Rowecki.<ref>Davies, 249; Andrzejs Paczkowski "The Spring Will Be Ours: Poland and the Poles from Occupation to Freedom" (Philadelphia: Penn State Press, 2003), 549; Alexandra Richie "Warsaw 1944: Hitler, Himmler and the Warsaw Uprising" (New York: Farrar, Straus, Giroux, 2013), 242</ref> Samal õhtul Hitleri juures toimunud nõupidamisel ütles Himmler: "Hetkeolukord on raske. Kuid ajaloolisest vaatenurgast vaadates on poolakate tegevus meile õnnistuseks. Me teeme nendega lõpu...Varssavi likvideeritakse ja see linn, mis on intellektuaalseks pealinnaks 16–17-miljonilisele rahvale, kes on blokeerinud meie teekonda itta 700 aastat, alates esimesest Tannenbergi lahingust<ref>Tannenbergi ehk Grünwaldi lahing toimus 15.07.1410, kus Poola-Leedu väed purustasid otsustavalt Saksa ordu.</ref>, lõpetab oma eksistentsi." Hitleri vastust sellele pole otseselt protokollitud, kuid see kahtlemata vastab Himmleri edasistele korraldustele, mille kohaselt iga Varssavi elanik tuleb hukata, vange mitte võtta ja iga viimane kui Varssavi maja tuleb õhku lasta ja maha põletada.<ref>Davies, 249</ref> === Suurriikide diplomaatia === 1939. aasta septembris põgenes Poola valitsus okupatsiooni eest Prantsusmaale Pariisi, sealt detsembris 1939 Lääne-Prantsusmaal olevasse Angersisse ja sealt suvel 1940 edasi Londonisse. Inglismaa, USA ja kõik teised lääneliitlased tunnustasid seda Londoni eksiilvalitsust Poola ametliku valitsusena. 1941. aasta juulis, pärast sõja algust Saksamaaga, tegi seda ka Nõukogude Liit. 25. aprillil 1943 katkestas Nõukogude Liit Poola eksiilvalitsusega diplomaatilised suhted seoses viimase keeldumisega panemast Katõni massimõrva sakslaste arvele. 2. augustil pidas Inglismaa peaminister Winston Churchill parlamendi alamkojas kõne, kus ta ütles: "Vene armeed seisavad nüüd Varssavi väraval[...] Liitlased tervitavad igasugust Poola vägede üldist meeleavaldust või ühinemist, nii nende, kes töötavad koos lääneriikidega, kui nende, kes koos Nõukogudega...Laske neil tulla üheskoos. Me unistame sellest liidust ja see saab olema ilmeline asi, kui seda suudetakse välja kuulutada või vähemalt seada selle alused, selle hetkel, kui kuulus Poola pealinn...vabastatakse vaprate Venemaa armeede poolt..."<ref>Davies, 264</ref> 4. augustil saatis Chruchill kirja Stalinile, kus ta teatas Briti õhujõudude poolt Varssavi ülestõusnutele saadetavatest abisaadetistest ja kutsus Stalinit üles sama tegema. Oma samal päeval saadetud vastuses teatas Stalin külmalt, et saabunud info poolakate kohta on suuresti liialdatud ja ebausaldusväärne, AK koosnevat mõnedest irdüksusest, kellel pole mingisugust võimet võtta Varssavit enda kontrolli alla.<ref>Davies, 265</ref> Stalin pidas Poola eksiilvalitsust ja AK-d endale vaenulikuks jõuks, keda polnud vaja abistada. 2. augustil lasi ta peatada Nõukogude vägede liikumise Varssavi suunas. === Varssavi õhusild === 4. augustil alustasid Briti õhujõud abi toimetamist ülestõusnutele Varssavis. Peamiselt tehti seda Lõuna-Itaalias asuvate Brindisi ja Celone lennuväljadelt. Lisaks brittidele osalesid õhusillas ka Briti ülemjuhatusele alluvad Poola ja Lõuna-Aafrika õhujõud. Ühe korra tegid seda USA õhujõud, kelle 18. septembri päeval Varssavi kohale saadetud 110 B-17 "Lendav Kindlus" pommituslennukit viskasid alla 1284 konteinerit, millest alla veerandi jõudis poola ülestõusnuteni. Et vältida sakslaste õhutõrjet tegid britid oma lende peamiselt öösel, visates 150 meetri kõrguselt abisaadetiste konteinerid langevarjudega alla ülestõusnute käes olevatesse kvartalitesse. Stalin keeldus pikka aega kasutada lubamast Nõukogude Liidu võimuses olevaid Varssavi lähedasi lennuvälju. 15. augustil teatas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski kirjas USA Moskva suursaadik Harrimannile, et "Nõukogude valitsus ei kavatse [...] ennast siduda Varssavis toimuva seiklusega" ja seetõttu keeldutakse ka lääneliitlaste lennukeid oma õhuruumi lubamast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131190038/http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Siiski muutus Nõukogude positsioon veidi leebemaks. Juba Teherani konverentsil novembris 1943 olid lääneliitlased Nõukogude Liiduga kokku leppinud salajaste USA lennubaaside loomises Nõukogude Liidu territooriumil, kus USA lennukid saaksid lisaks maandumisele ka ennast tankida ja uuesti relvad laadida. Alles 9. septembril pärast mitmenädalasi läbirääkimisi Moskvas andis Nõukogude Liit loa lennata oma enne kokkulepitud lennuväljadele. Tulemuseks oli ainuke USA abisaadetiste lend 18. septembril, mil 110 B-17 pommituslennukit ja neid saatvad P-51 hävitajad maandusid hiljem Ukrainas Poltaava lennuväljal. Lääneliitlaste lennud kestsid 22. septembrini (viimased lennud tegid Lõuna-Aafrika õhujõud), mil ülestõus oli juba hääbumas. Kokku viskasid lääneliitlased Varssavisse 200–300 tonni abisaadetisi, millest alla poole jõudis poolakateni. Kaotati 34 lennukit ja 360 õhuväelast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185742/http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 13. septembril alustasid Nõukogude õhujõud ülestõusnute abistamist väikeste kaheplaaniliste Polikarpov Po-2 lennukitega, mis kestsid 27. septembrini. Kuna abisaadetised visati alla ilma langevarjudeta, purunes neist suur osa maapinnale kukkudes, enamik saadetistest sattus ka sakslaste kätte.<ref>Davies, 357</ref> === Ülestõusu mahasurumine === 5. augustil jõudis Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima ülestõusu mahasurumist. Samal päeval alustasid Saksa üksused massimõrva läbiviimist Wola ja Ochota linnaosas. Maja maja järel võeti sakslaste poolt üle, kõik sealsed elanikud väikelastest vanuriteni hukati. Wola ja St. Lazaruse haiglates hukati kõik patsiendid ja meditsiiniline personal, kokku 1360 inimest.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-02 |arhiivimisaeg=2018-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Wola ja Ochota linnaosas mõrvatud tsiviilelanike arvuks on pakutud 20 000 – 50 000<ref name="davies-252" />, aga ka kuni 100 000.<ref>http://wyborcza.pl/1,76842,1601810.html</ref> Mõrvade peamisteks täideviijateks olid Dirlewangeri ja Bronislav Kaminski brigaadid. Kogu seda Wola massimõrva aktsiooni juhtis SS-Gruppenführer Heinz Reinefahrt.<ref>https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm; Davies, 252</ref> 6. augustil seadis von dem Bach-Zelewski sisse uue poliitika, mille kohaselt tuli ainult täiskasvanud meesterahvad mahalasta ning naised ja lapsed saata Varssavist 16 km kaugusele Pruszkowi filterlaagrisse, kus mahalaskmisega tegelesid spetsiaalsed Einsatzkommandod. Varssavis sõdivad Saksa üksused pidid keskenduma ainult ülestõusnute ründamisele. 5. augustil vabastasid ülestõusnud 1943. aasta Varssavi geto ülestõusu tagajärjel mahapõletatud juudi geto kohale püstitatud Gesiowka koonduslaagri 350 juudist vangi, kes suures enamuses ühinesid ülestõusuga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185926/http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 4. augustil alustasid Saksa õhujõud ülestõusnute käes olevate kvartalite pommitamist Ju-87 Stuka ja Messerschmitt Me-109 pommituslennukitega.<ref name="davies-253">Davies, 253</ref> Ülestõusnutel puudusid õhutõrjerelvad, tugevam raskerelvastus ja neil oli vähe täisrelvis üksusi. Kuid jagatuna üle 600 kompanii vahel, igas kompaniis 50–100 võitlejat, kes tegutsesid autonoomselt omas linnaosas, olid nad vajadusel kergesti valmis teiste üksustega lõimuma või eralduma ning kergesti aduma sakslaste eksimusi. Sakslastel oli neist raske jagu saada.<ref name="davies-253" /> 8. augustil alustas ülestõusnute käes olevas Varssavis tööd AK raadiojaam Välk (Blyskawica), mille saated olid poola, inglise ja saksa keeles ning kuuldavad isegi New Yorgis. Järgmisel päeval 9. augustil alustas tööd Poola tsiviilraadio. Mõlemad raadiod olid eetris veel paar päeva pärast ülestõusu mahasurumist oktoobri algul.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185911/http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. augustil alustasid umbes 8000-mehelised Saksa üksused ülestõusu mahasurumist vanalinna piirkonnas. Koos tugevate õhurünnakutega õnnestus neil 2. septembriks Varssavi vanalinn vallutada. Peamiselt kanalisatsioonitunnelite kaudu õnnestus vanalinnast põgeneda 5300 ülestõusnul Kesklinna ja Zoliborzi linnaossa. Maha jäid 7000 raskemalt haavatud ülestõusnut ja 30 000 tsiviilisikut. Sakslased mõrvasid enamiku haavatutest, vanuritest ja puudega isikutest. Ülejäänud saadeti koonduslaagrisse. Poolakate kaotused vanalinnas olid 30 000 tsiviilhukkunut ning 7500 hukkunud ja haavatud võitlejat. Saksa väed kaotasid 3900 meest hukkunute ja haavatutena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. augustil tunnistas USA välisministeerium Poola AK võitlejad võrdseteks liitlasvägede sõduritega, kelle kohtlemise puhul peavad kehtima rahvusvahelised konventsioonid. Loodeti, et see lõpetab vangilangenud AK võitlejate mõrvamise sakslaste poolt.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185839/http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 3. septembril alustasid sakslased pealetungi jõeäärsetes kvartalites eesmärgiga takistada ülestõusnutel ühineda teisel pool jõge läheduses viibiva Punaarmeega. Septembris algasid Poola Punase Risti vahendatud läbirääkimised sakslaste ja ülestõusnute vahel. Sellise ettepaneku tegi 7. septembril kindral Rohr ja sai järgmisel päeval Bor-Komorowskilt positiivse vastuse. Läbirääkimiste tulemusena evakueeriti 8.–10. septembrini 20 000 –25 000 tsiviilisikut sakslaste poolt ümberpiiratud kvartalitest. Evakueerimise ajal üritas kindral Rohr poolakatele peale suruda üldist kapituleerumist. Bor-Komorowski nõudis kõigi AK võitlejate tunnistamist sõjaväelastena ja linna jäänud tsiviilelanike saatuse kindlustamist. Rohr vastas kohe, lubades kindlustada "sõjaväelaste õigused" ja mitte kätte maksta. Kuid ühtlasi nõudis ta kohest kapituleerumist samal päeval kella neljaks pärast lõunat. Sellist nõudmist poolakad ei saanud täita.<ref>Davies, 330-334</ref> Poolakad lõpetasid läbirääkimised 11. septembril, kui neile jõudis uudis Punaarmee edasiliikumisest Praga linnaossa.<ref>Davies 353</ref> 11. septembril alustas Punaarmee pealetungi Vislast idas asuvale Praga linnaosale. 13. septembril purustasid sakslased üle Visla minevad sillad ja 16. septembriks oli kogu Vislast ida pool olev Varssavi Punaarmee käes. 14.–17. septembri kolmel ööl ületasid 1600 Nõukogude poolel võidelnud kindral Zygmunt Berlingi Poola 1. armee sõdurit Visla ja ühinesid Czerniakowi linnaosas võidelnud ülestõusnutega. 17.–18. septembri öösel toimunud 1050 mehe maabumine Visla läänekaldal lõppes katastroofiga ja enamus neist hukkus või langes sakslaste kätte vangi. Need jõe ületused olid kindral Berlingi enda initsiatiiv, mis ei saanud Nõukogude väejuhatuselt mingit toetust. Kindral Berling vastupidi septembri lõpus 1944 tagandatakse omalt kohalt.<ref>Andrew A. Michta "Red Eagle. The army in Polish Politics, 1944-1988" (Stanford, California: Hoover Institution Press, 1990). Pp. 36</ref> Rasked lahingud kestsid Czerniakowis 23. septembrini. Sakslased lasid maha kõik kättesaadud ülestõusnud, seevastu kindral Berlingi armee sõdureid koheldi kui sõjavange.<ref name="arhiivikoo" /> 24. septembril alustasid sakslased pealetungi Molotowi eeslinnas asuvale ülestõusnute enklaavile, mis langes 27. septembriks. Pealetungivad sakslased tapavad kõik haavatud ja ka haiglates viibivad. Mõned Mokotowi kaitsjad põgenevad kanalisatsiooni tunnelite kaudu ülestõusnute käes olevasse kesklinna, osa neist aga eksib sakslaste käes olevasse piirkonda ning need hukatakse. 27. septembril Mokotow kapituleerub, kui von dem Bach-Zelewski lubab kõigile alistunutele Genfi konventsiooni järgi kohtlemist. Esimest korda ülestõusu jooksul koheldakse alistunud ülestõusnuid sõjavangidena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. septembril toimus sakslaste massiivne tankidega pealetung jõeäärsele Zoliborzi linnaosale, mis langes 30. septembril. === Kapitulatsioon === Uuesti algasid läbirääkimised 28. septembril von dem Bach-Zelewski ettepaneku peale. 30. septembril nimetas Poola eksiilvalitsus Londonis kõigi Poola vägede ülemjuhatajaks kindral Kaziemirz Sonskowski asemele Bor-Komorowski. Samal päeval pöördus Poola eksiilvalitsuse peaminister Mikołajczyk meeleheitliku kirjaga Stalini poole paludes alustada pealetungi Varssavile. Bor-Komorowski tegi samasisulise pöördumise marssal Rokossovkile. Vastust ei tulnud.<ref>Davies, 410-411</ref> 2. oktoobri hommikul kell 8 algasid lõplikud läbirääkimised AK delegatsiooni, mida juhtis kindral Antoni Chruściel, ja sakslaste vahel, mida juhtis Erich von dem Bach-Zelewski. Läbirääkimised kestsid terve päeva. Kapituleerumisaktile kirjutati alla viimaks 3. oktoobri varahommikul kell 2, mille kohaselt pidi relvarahu algama 2. oktoobril kell 8 Kesk-Euroopa aja järgi. Kõiki ülestõusnuid tuli kohelda vastavalt sõjavangide Genfi konventsioonile, alistumine pidi toimuma Wehrmachtile mitte SS-ile või politseile. Kogu Varssavi tsiviilelanikkond tuli evakueerida, kuid kohelda humaanselt ja ülestõusus osalemise eest karistamata.<ref>Davies, 424-425; https://web.archive.org/web/20190129193024/http://www.warsawuprising.com/doc/capitulation.htm</ref> === Tagajärjed === Kapitulatsioonile järgnenud päevadel pani relvad maha umbes 15 000 ülestõusnut, keda sakslased tõesti kohtlesid oma lubaduste kohaselt. Nad paigutati eri pool Saksamaad asunud Wehrmachtile allunud sõjavangilaagritesse. 650 000 tsiviilisikut Varssavist ja selle ümbruskonnast saadeti Pruszkowis asunud filterlaagrisse (Duchgangslager), neist 55 000 saadeti edasi koonduslaagritesse. Ülestõusus hukkus ligikaudu 15 000 ülestõusnut ja 200 000 tsiviilisikut. Sakslased kaotasid umbes 16 000 meest hukkunute või kadunutena, 9000 sai haavata. Ülestõusnute kätte langes vangi umbes 2000 Saksa sõdurit, kellest pooled hiljem vabastati.<ref name="faq-htm"><nowiki>http://www.warsawuprising.com/faq.htm#Warsaw</nowiki> Uprising cost</ref> Hitler ja tema lähedal seisvad isikud nägid nüüd aega kättemaksuks. 17. oktoobril teatas Himmler kõnes SS-ohvitseridele: "See linn [s.o Varssavi] peab täielikult kaduma maapinnalt ja teenima ainult Wehrmachti transpordijaamana. Ükski kivi ei tohi jääda püsti. Iga ehitis tuleb vundamendini maha kiskuda."<ref>"Inside a Getapo Prison: The Letters of Krystyna Wytuska" Ed. and translated by Irene Tomaszewski. (Detroit: Wayne State University Press, 2006). P. xxii</ref> Kohe pärast elanikkonna evakueerimist Visla läänekaldalt ehk Saksa okupatsiooni alla jäänud alalt (Ida-Varssavis olid Nõukogude väed) alustasid Saksa minöörid linna õhkimist. ''Brandkommandod'' ehk põletamiskomandod põletasid maju leegiheitjatega tühjaks, misjärel ehitised tänavate kaupa õhiti.<ref>Davies, 437</ref> Kui Punaarmee 17. jaanuaril 1945 hõivas Varssavi varemetevälja oli linnast hävinud 85%. Ülestõusu käigus hävis 25% ja sellele järgnenud sakslaste hävitustöö tagajärjel 35% linnast. Ülejäänud hävitustöö oli tehtud juba 1939. aasta septembris ja 1943. aastal Varssavi juudi geto ülestõusu mahasurumisel.<ref name="faq-htm" /> Suurem osa AK juhtkonnast represseeriti sõjajärgses stalinistlikus Poolas või elas paguluses (Bor-Komorowski suri Londonis). Sotsialistlikus Poolas peeti Varssavi ülestõusu tarbetuks verevalamiseks ja nende juhte suisa reeturiteks. Nende teeneid asuti uuesti hindama alles pärast 1989. aastat. == Kokkuvõte == 1. augustist 2. oktoobrini 1944 väldanud Varssavi ülestõus oli Poola rahvusliku vastupanuliikumise Armija Krajowa (AK) organiseeritud ja korraldatud ülestõus, mis oli ajastatud nii, et vabastada sakslastest Poola suurim ja tähtsaim linn enne, kui sinna jõuavad Nõukogude väed. Ülestõusus osales umbes 25 000 AK võitlejat, kellega liitus veel teist samapalju inimesi. Esimese nelja päevaga õnnestus neil vabastada enamus Varssavi kesklinnast ja seda ümbritsevatest rajoonidest. Sakslased asusid ülestõusu maha suruma äärmise julmusega, kus mõrvati kogu ettejäänud tsiviilelanikkond. Nõukogude juhtkond pidas AK-d endale vaenulikuks organisatsiooniks ja keeldus ülestõusnuid abistamast. Lääneriigid küll aitasid lennukitelt allalastavate õhusaadetistega, kuid nende abi jäi väheseks. Ülestõusnud kapituleerusid 3. oktoobri öösel, kui nende võitlejaid lubati kohelda vastavalt rahvusvaheliste sõjavangide sanktsioonidele. Pärast kapituleerumist tehti suurlinn elanikest tühjaks ja Saksa okupatsioonivõimud hävitasid peaaegu kogu linna. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.warsawuprising.com/paper/okulicki2.htm Warsaw Uprising 1944] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] 4ay51n0rh6j6e9fj6qo4evw8xwyk8qi 7255831 7255830 2026-10-19T12:59:11Z Velirand 67997 /* Võitluse algus */ 7255831 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastal 1944 Varssavis toimunud ülestõusust; aastal 1943 Varssavi getos toimunud ülestõusu kohta vaata artiklit [[Varssavi geto ülestõus]]; muude Varssavis toimunud ülestõusude kohta vaata lehekülge [[Varssavi ülestõus (täpsustus)]].}} {{toimeta}} '''Varssavi ülestõus''' oli teise maailmasõja ajal Poola vastupanuliikumise ([[Armia Krajowa]] (AK)) juhitud relvastatud ülestõus Saksa okupatsioonivõimu vastu [[1. august]]ist [[2. oktoober|2. oktoobrini]] [[1944]]. Ühtlasi oli see suurim ühekordne ülestõus teise maailmasõja ajal Saksa okupatsioonivõimude vastu Euroopas. Ülestõusu tagajärjel hävis enamik [[Varssav]]i linnast. == Taust == Poola okupeeriti septembris 1939 Saksamaa ja NSV Liidu poolt ning lakkas riigina eksisteerimast. 30. novembril 1943 käis Poola põrandaaluse armee AK ülemjuhataja [[Tadeusz Bór-Komorowski]] välja plaani Poola vabastamiseks ehk operatsioon Burza ([[poola keel]]es 'maru'). Plaani kohaselt pidid Poola vastupanuvõitlejad vabastama mingi Poola piirkonna enne, kui sinna jõuavad Nõukogude Liidu väed. Plaani kiitsid heaks nii [[London]]is asunud [[Poola eksiilvalitsus]] kui ka põrandaalune Poola parlament (''Krajowa Reprezentacja Polityczna).'' 23. juulil 1944 jõudsid Nõukogude Liidu 1. Valgevene rinde väed välja [[Visla]] jõeni umbes 120 kilomeetrit Varssavist. Päev varem 22. juulil loodi Nõukogude Liidu vägede käes olevas [[Chełm]]is [[Poola Rahvuslik Vabastuskomitee]], kes kuulutas sellise Poola loomist, mis ei alluks Londonis asuvale eksiilvalitsusele. [[Moskva]] raadiosaadetes iseloomustati samal ajal AK võitlejaid, kui saamatuid argpükse või suisa sakslaste sabarakke. Poola rahvusliku vastupanuliikumise arvates oli viimane hetk alustada sakslaste vastast ülestõusu, et istuda sõja lõpus läbirääkimiste laua taha. Juba 7. juulil 1944 olid AK üksused alustanud Punaarmee lähenedes ülestõusu [[Vilnius]]es ([[operatsioon Ostra Brama]]), see oli osa suuroperatsioonist Burza, mis lõppes linna vabastamisega Poola ülestõusnute ja Nõukogude vägede poolt 13. juuliks. 16. juulil 1944 arreteerisid Nõukogude väed läbirääkimiste ettekäändel enda juurde kutsutud AK juhtkonna, järgnevatel päevadel interneeriti ka ligi 5700 AK võitlejat, vabadusse jäänud AK-lased põgenesid Vilniust ümbritsevatesse metsadesse. Juba 21. juulil oli AK ülemjuhatus võtnud vastu otsuse alustada Varssavis ülestõusu, seda toetas ka Poola eksiilvalitsus oma Londonis 25. juulil toimunud istungil. Järgmise päeva (s.o. 26. juuli) hommikul Varssavisse AK-le saadetud sõnumis jäeti ülestõusu algusdaatum AK otsustada.<ref>Norman Davies "Rising '44. The Battle for Warsaw." (London, Basingstoke, Oxford: Macmillan, 2003). Pp. 209-210</ref> 27. juulil andis Saksa tsiviilvalitsuse Varssavi piirkonna kuberner [[Ludwig Fischer]] käsu mobiliseerida 100 000 poolakat Varssavi kaitseehitistele. Seda käsku poolakad ignoreerisid. 29. juulil jõudsid Nõukogude väed Varssavi idapoolse eeslinna Praga piirile. Samal päeval kutsus Moskvas asuv poolakeelne Raadio Kosciuszko Varssavi elanikke alustama ülestõusu. Samal päeval toimus AK kõrgema juhtkonna koosolek eesotsas Bór-Komorowskiga. Londonist saabunud eksiilvalitsuse kuller Jan Nowak-Jezioranski väljendas kõhklust lääneliitlaste abi suhtes, kuid tema kõhklused jäeti tähelepanuta. Põrandaaluse Poola valitsuse asepeaminister [[Jan Stanislaw Jankowski]] arvas, et kui ülestõusu ei alusta AK, siis teevad seda kommunistid.<ref>Anthony Beevor "Teine maailmasõda" II (Tallinn: Tänapäev, 2013). Lk. 245-246</ref> 31. juulil otsustasid Bór-Komorowski ja AK Varssavi piirkonna juhataja kolonel [[Antoni Chruściel]] alustada ülestõusu Varssavis järgmine päev nn "W tunnil" (lühend sõnast Wybuch, poola keeles puhang) kell 17.00. Sellekohane käsk anti välja 31. juulil kell seitse õhtul, just tund enne komandanditunni algust.<ref>Davies, 232</ref> Sellekohane käsk saadeti AK piirkonnajuhtidele välja järgmise päeva hommikul. == Ülestõusu käik == === Võitluse osapooled === Nii lühikese ettevalmistusajaga tulnud käsk üllatas enamikku AK piirkonnajuhtidest. Neil polnud aega, et otsida peidikutest välja vajaminev relvastus ega koguda kogunemispunkti võitlejad. AK-l oli Varssavi piirkonnas umbes 25 000 võitlejat, kellega augusti esimestel päevadel liitus veel samapalju vabatahtlikke. Ülestõusnutel nappis relvi ja laskemoona, kuna enne otsust alustada Varssavis ülestõusu oli enamus AK relvastusest saadetud itta, et abistada seal operatsioon Burzaga seotud ülestõuse (Vilnius, Lwow, Lublin). AK üksused Varssavis jagati kaheksa ringkonna vahel, kus igaühel oli oma ülestõusu staap. Ülestõusnutega liitus ka sadu välismaalasi, kes olid juba enne sõda Varssavis elanud, põgenenud sõjavangi- ja koonduslaagritest või deserteerunud Saksa välismaistest sõjaväeüksustest. Sakslastel oli 31. juulil seisuga Varssavi garnisonis 11 000 sõdurit eesotsas kindral Rainer Staheliga. Standartenführer Paul Geibelile allus 5710 meest SSi ja politsei ridadest. 5. augustil saabus Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima kõiki sealseid Saksa sõjajõude.<ref name="davies-248">Davies, 248</ref> 20. augustil oli Varssavis 17 000 Saksa sõdurit, kes otseselt tegelesid ülestõusu mahasurumisega. Nad olid jagatud kahte lahingugruppi: kindralmajor Günther Rohri juhitud Kampfgruppe Rohr (sinna kuulus umbes 1700-meheline Brjanski piirkonna venelastest vabatahtlikest koosnev RONA ehk Bronislav Kaminski brigaad; 627. pioneerpataljon, osa 500. soomuspioneerpataljonist, osa 80. õhutõrjerügemendist, 5. Waffen-SS diviisi "Wiking" suurtükirügemendi 3. pataljon) ; SS-Gruppenführer Heinz Reinefarthi juhitud Kampfgruppe Reinefarth, millele allus [[Oskar Dirlewanger]]i peamiselt kriminaalkurjategijatest moodustatud Dirlewangeri brigaad, Aserbaidžaani leegion ning veel mitmeid väiksemaid üksusi.<ref>Davies, 664-665</ref> === Võitluse algus === Ülestõus pidi algama "W tunnil" ehk 1. augustil kell 17.00. Siiski alustati mõnel pool juba varem. Juba 13.35 tulistati Saksa patrulli Zoliborzi linnaosas, kes tõid ruttu kohale tanki ja mõned soomukid. Kell 15.00 puhkes võitlus Czerniakowi linnaosas, 16.00 Napoleoni väljaku ümbruses, kokku puhkesid enne kella viite lahingud kaheksas kohas Varssavis. Umbes kell neli sai Varssavi piirkonna SS-i ja politseijuht Paul Geibel teate anonüümseks jäänud Luftwaffe ohvitserilt peatselt puhkevast ülestõusust, viimane oli seda kuulnud ühelt poola naiselt. Kell 16.30 seadis Varssavi kuberner Fischer kogu linna garnisoni kõrgendatud lahinguvalmidusse.<ref name="davies-248" /> Need sündmused vähendasid tugevalt kella viieks planeeritud väljaastumise üllatusmomenti. Siiski õnnestus ülestõusnutel esimese paari päevaga enda kätte haarata enamuse Varssavi kesklinnast. Enda kätte saadi valdav osa Kesklinna, Vanalinna ja Wola linnaosast ning ümberpiiratud saarekesed lõunas asuvas Mokotowi linnaosas. Selle hinnaks oli 2500 ülestõusnu hukkumine, sama nagu oli lääneliitlastel D-päeval 6. juunil 1944 Normandias randudes.<ref>Davies, 245</ref> Siiski ei õnnestunud neil enda kätte saada Varssavi keskmes asuvat nn Varssavi Tsitadelli, Saksa garnisoni peakorteriks olevat Saksi paleed, Varssavi ülikooli hooneid ja üle Visla minevaid sildu. Eri linnaosades ülestõusnute piirkonnad jäid üksteisest äralõigatuks. Eriti raskes olukorras olid Visla jõest idas, Pragas asuvad AK sõdurid. Alustades ülestõusu oli nende eesmärgiks lisaks üle Visla minevate sildade hõivamisele ka ühenduse loomine ida poolt pealetungiva Punaarmeega. Jäädes sakslastega võrreldes tugevasse arvulisse vähemusse, tõmbusid Pragas asuvad AK üksused peagi tagasi põrandaalusele võitlusele. Juba võitluse esimesel päeval jagasid ajalehepoisid tänavatel AK infobülletääne, milles seisvad ülestõusnute deklaratsioonis keelati ära igasuguste omavoliliste kohtute loomine, lubati maha matta nii sakslaste, kui poolakate hukkunud, kõiki Poola või Saksa rahva vaenlasi kaitsta kohtutes, kõiki Saksa kodanikele või Saksa riigile kuuluva omandit tuli valvata ja invertariseerida.<ref>Davies, 247</ref> 4. augustil said ülestõusnud oma valdusse kogu ülesõusu käigus maksimaalse territooriumi. Samal öösel vastu 5. augustit alustasid Briti õhujõud ülestõusnute abistamist Itaalias asuvatelt lennuväljadelt visates oma abisaadetised langevarjuga võitlevasse linna. Esimene abisaadetis jõudiski 4./5. augusti öösel Krašinski väljakul olevate AK võitlejateni.<ref name="davies-252">Davies, 252</ref> Saksa siseministrit ning SS ja Politseijuhti [[Heinrich Himmler]]it informeeriti toimunust 1. augustil kell 17.30. Ta sattus metsikusse raevu ja helistas Sahcsenhauseini koonduslaagrisse lastes hukata AK endise ülemjuhataja aastast 1943 vahi all oleva kindral Stefan Rowecki.<ref>Davies, 249; Andrzejs Paczkowski "The Spring Will Be Ours: Poland and the Poles from Occupation to Freedom" (Philadelphia: Penn State Press, 2003), 549; Alexandra Richie "Warsaw 1944: Hitler, Himmler and the Warsaw Uprising" (New York: Farrar, Straus, Giroux, 2013), 242</ref> Samal õhtul Hitleri juures toimunud nõupidamisel ütles Himmler: "Hetkeolukord on raske. Kuid ajaloolisest vaatenurgast vaadates on poolakate tegevus meile õnnistuseks. Me teeme nendega lõpu...Varssavi likvideeritakse ja see linn, mis on intellektuaalseks pealinnaks 16–17-miljonilisele rahvale, kes on blokeerinud meie teekonda itta 700 aastat, alates esimesest Tannenbergi lahingust<ref>Tannenbergi ehk Grünwaldi lahing toimus 15.07.1410, kus Poola-Leedu väed purustasid otsustavalt Saksa ordu.</ref>, lõpetab oma eksistentsi." Hitleri vastust sellele pole otseselt protokollitud, kuid see kahtlemata vastab Himmleri edasistele korraldustele, mille kohaselt iga Varssavi elanik tuleb hukata, vange mitte võtta ja iga viimane kui Varssavi maja tuleb õhku lasta ja maha põletada.<ref>Davies, 249</ref> === Suurriikide diplomaatia === 1939. aasta septembris põgenes Poola valitsus okupatsiooni eest Prantsusmaale Pariisi, sealt detsembris 1939 Lääne-Prantsusmaal olevasse Angersisse ja sealt suvel 1940 edasi Londonisse. Inglismaa, USA ja kõik teised lääneliitlased tunnustasid seda Londoni eksiilvalitsust Poola ametliku valitsusena. 1941. aasta juulis, pärast sõja algust Saksamaaga, tegi seda ka Nõukogude Liit. 25. aprillil 1943 katkestas Nõukogude Liit Poola eksiilvalitsusega diplomaatilised suhted seoses viimase keeldumisega panemast Katõni massimõrva sakslaste arvele. 2. augustil pidas Inglismaa peaminister Winston Churchill parlamendi alamkojas kõne, kus ta ütles: "Vene armeed seisavad nüüd Varssavi väraval[...] Liitlased tervitavad igasugust Poola vägede üldist meeleavaldust või ühinemist, nii nende, kes töötavad koos lääneriikidega, kui nende, kes koos Nõukogudega...Laske neil tulla üheskoos. Me unistame sellest liidust ja see saab olema ilmeline asi, kui seda suudetakse välja kuulutada või vähemalt seada selle alused, selle hetkel, kui kuulus Poola pealinn...vabastatakse vaprate Venemaa armeede poolt..."<ref>Davies, 264</ref> 4. augustil saatis Chruchill kirja Stalinile, kus ta teatas Briti õhujõudude poolt Varssavi ülestõusnutele saadetavatest abisaadetistest ja kutsus Stalinit üles sama tegema. Oma samal päeval saadetud vastuses teatas Stalin külmalt, et saabunud info poolakate kohta on suuresti liialdatud ja ebausaldusväärne, AK koosnevat mõnedest irdüksusest, kellel pole mingisugust võimet võtta Varssavit enda kontrolli alla.<ref>Davies, 265</ref> Stalin pidas Poola eksiilvalitsust ja AK-d endale vaenulikuks jõuks, keda polnud vaja abistada. 2. augustil lasi ta peatada Nõukogude vägede liikumise Varssavi suunas. === Varssavi õhusild === 4. augustil alustasid Briti õhujõud abi toimetamist ülestõusnutele Varssavis. Peamiselt tehti seda Lõuna-Itaalias asuvate Brindisi ja Celone lennuväljadelt. Lisaks brittidele osalesid õhusillas ka Briti ülemjuhatusele alluvad Poola ja Lõuna-Aafrika õhujõud. Ühe korra tegid seda USA õhujõud, kelle 18. septembri päeval Varssavi kohale saadetud 110 B-17 "Lendav Kindlus" pommituslennukit viskasid alla 1284 konteinerit, millest alla veerandi jõudis poola ülestõusnuteni. Et vältida sakslaste õhutõrjet tegid britid oma lende peamiselt öösel, visates 150 meetri kõrguselt abisaadetiste konteinerid langevarjudega alla ülestõusnute käes olevatesse kvartalitesse. Stalin keeldus pikka aega kasutada lubamast Nõukogude Liidu võimuses olevaid Varssavi lähedasi lennuvälju. 15. augustil teatas Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissari esimene asetäitja Andrei Võšinski kirjas USA Moskva suursaadik Harrimannile, et "Nõukogude valitsus ei kavatse [...] ennast siduda Varssavis toimuva seiklusega" ja seetõttu keeldutakse ka lääneliitlaste lennukeid oma õhuruumi lubamast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131190038/http://www.warsawuprising.com/doc/Roosevelt_Churchill_Stalin.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Siiski muutus Nõukogude positsioon veidi leebemaks. Juba Teherani konverentsil novembris 1943 olid lääneliitlased Nõukogude Liiduga kokku leppinud salajaste USA lennubaaside loomises Nõukogude Liidu territooriumil, kus USA lennukid saaksid lisaks maandumisele ka ennast tankida ja uuesti relvad laadida. Alles 9. septembril pärast mitmenädalasi läbirääkimisi Moskvas andis Nõukogude Liit loa lennata oma enne kokkulepitud lennuväljadele. Tulemuseks oli ainuke USA abisaadetiste lend 18. septembril, mil 110 B-17 pommituslennukit ja neid saatvad P-51 hävitajad maandusid hiljem Ukrainas Poltaava lennuväljal. Lääneliitlaste lennud kestsid 22. septembrini (viimased lennud tegid Lõuna-Aafrika õhujõud), mil ülestõus oli juba hääbumas. Kokku viskasid lääneliitlased Varssavisse 200–300 tonni abisaadetisi, millest alla poole jõudis poolakateni. Kaotati 34 lennukit ja 360 õhuväelast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185742/http://www.warsawuprising.com/airlift.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 13. septembril alustasid Nõukogude õhujõud ülestõusnute abistamist väikeste kaheplaaniliste Polikarpov Po-2 lennukitega, mis kestsid 27. septembrini. Kuna abisaadetised visati alla ilma langevarjudeta, purunes neist suur osa maapinnale kukkudes, enamik saadetistest sattus ka sakslaste kätte.<ref>Davies, 357</ref> === Ülestõusu mahasurumine === 5. augustil jõudis Varssavisse SS-Obergruppenführer Erich von dem Bach-Zelewski, kes asus juhtima ülestõusu mahasurumist. Samal päeval alustasid Saksa üksused massimõrva läbiviimist Wola ja Ochota linnaosas. Maja maja järel võeti sakslaste poolt üle, kõik sealsed elanikud väikelastest vanuriteni hukati. Wola ja St. Lazaruse haiglates hukati kõik patsiendid ja meditsiiniline personal, kokku 1360 inimest.<ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-02 |arhiivimisaeg=2018-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Wola ja Ochota linnaosas mõrvatud tsiviilelanike arvuks on pakutud 20 000 – 50 000<ref name="davies-252" />, aga ka kuni 100 000.<ref>http://wyborcza.pl/1,76842,1601810.html</ref> Mõrvade peamisteks täideviijateks olid Dirlewangeri ja Bronislav Kaminski brigaadid. Kogu seda Wola massimõrva aktsiooni juhtis SS-Gruppenführer Heinz Reinefahrt.<ref>https://web.archive.org/web/20180803215556/http://www.warsawuprising.com/timeline.htm; Davies, 252</ref> 6. augustil seadis von dem Bach-Zelewski sisse uue poliitika, mille kohaselt tuli ainult täiskasvanud meesterahvad mahalasta ning naised ja lapsed saata Varssavist 16 km kaugusele Pruszkowi filterlaagrisse, kus mahalaskmisega tegelesid spetsiaalsed Einsatzkommandod. Varssavis sõdivad Saksa üksused pidid keskenduma ainult ülestõusnute ründamisele. 5. augustil vabastasid ülestõusnud 1943. aasta Varssavi geto ülestõusu tagajärjel mahapõletatud juudi geto kohale püstitatud Gesiowka koonduslaagri 350 juudist vangi, kes suures enamuses ühinesid ülestõusuga.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185926/http://www.warsawuprising.com/savejews.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 4. augustil alustasid Saksa õhujõud ülestõusnute käes olevate kvartalite pommitamist Ju-87 Stuka ja Messerschmitt Me-109 pommituslennukitega.<ref name="davies-253">Davies, 253</ref> Ülestõusnutel puudusid õhutõrjerelvad, tugevam raskerelvastus ja neil oli vähe täisrelvis üksusi. Kuid jagatuna üle 600 kompanii vahel, igas kompaniis 50–100 võitlejat, kes tegutsesid autonoomselt omas linnaosas, olid nad vajadusel kergesti valmis teiste üksustega lõimuma või eralduma ning kergesti aduma sakslaste eksimusi. Sakslastel oli neist raske jagu saada.<ref name="davies-253" /> 8. augustil alustas ülestõusnute käes olevas Varssavis tööd AK raadiojaam Välk (Blyskawica), mille saated olid poola, inglise ja saksa keeles ning kuuldavad isegi New Yorgis. Järgmisel päeval 9. augustil alustas tööd Poola tsiviilraadio. Mõlemad raadiod olid eetris veel paar päeva pärast ülestõusu mahasurumist oktoobri algul.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-11 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185911/http://www.warsawuprising.com/paper/radio.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. augustil alustasid umbes 8000-mehelised Saksa üksused ülestõusu mahasurumist vanalinna piirkonnas. Koos tugevate õhurünnakutega õnnestus neil 2. septembriks Varssavi vanalinn vallutada. Peamiselt kanalisatsioonitunnelite kaudu õnnestus vanalinnast põgeneda 5300 ülestõusnul Kesklinna ja Zoliborzi linnaossa. Maha jäid 7000 raskemalt haavatud ülestõusnut ja 30 000 tsiviilisikut. Sakslased mõrvasid enamiku haavatutest, vanuritest ja puudega isikutest. Ülejäänud saadeti koonduslaagrisse. Poolakate kaotused vanalinnas olid 30 000 tsiviilhukkunut ning 7500 hukkunud ja haavatud võitlejat. Saksa väed kaotasid 3900 meest hukkunute ja haavatutena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. augustil tunnistas USA välisministeerium Poola AK võitlejad võrdseteks liitlasvägede sõduritega, kelle kohtlemise puhul peavad kehtima rahvusvahelised konventsioonid. Loodeti, et see lõpetab vangilangenud AK võitlejate mõrvamise sakslaste poolt.<ref>{{Netiviide |url=http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-23 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131185839/http://www.warsawuprising.com/doc/combatant.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 3. septembril alustasid sakslased pealetungi jõeäärsetes kvartalites eesmärgiga takistada ülestõusnutel ühineda teisel pool jõge läheduses viibiva Punaarmeega. Septembris algasid Poola Punase Risti vahendatud läbirääkimised sakslaste ja ülestõusnute vahel. Sellise ettepaneku tegi 7. septembril kindral Rohr ja sai järgmisel päeval Bor-Komorowskilt positiivse vastuse. Läbirääkimiste tulemusena evakueeriti 8.–10. septembrini 20 000 –25 000 tsiviilisikut sakslaste poolt ümberpiiratud kvartalitest. Evakueerimise ajal üritas kindral Rohr poolakatele peale suruda üldist kapituleerumist. Bor-Komorowski nõudis kõigi AK võitlejate tunnistamist sõjaväelastena ja linna jäänud tsiviilelanike saatuse kindlustamist. Rohr vastas kohe, lubades kindlustada "sõjaväelaste õigused" ja mitte kätte maksta. Kuid ühtlasi nõudis ta kohest kapituleerumist samal päeval kella neljaks pärast lõunat. Sellist nõudmist poolakad ei saanud täita.<ref>Davies, 330-334</ref> Poolakad lõpetasid läbirääkimised 11. septembril, kui neile jõudis uudis Punaarmee edasiliikumisest Praga linnaossa.<ref>Davies 353</ref> 11. septembril alustas Punaarmee pealetungi Vislast idas asuvale Praga linnaosale. 13. septembril purustasid sakslased üle Visla minevad sillad ja 16. septembriks oli kogu Vislast ida pool olev Varssavi Punaarmee käes. 14.–17. septembri kolmel ööl ületasid 1600 Nõukogude poolel võidelnud kindral Zygmunt Berlingi Poola 1. armee sõdurit Visla ja ühinesid Czerniakowi linnaosas võidelnud ülestõusnutega. 17.–18. septembri öösel toimunud 1050 mehe maabumine Visla läänekaldal lõppes katastroofiga ja enamus neist hukkus või langes sakslaste kätte vangi. Need jõe ületused olid kindral Berlingi enda initsiatiiv, mis ei saanud Nõukogude väejuhatuselt mingit toetust. Kindral Berling vastupidi septembri lõpus 1944 tagandatakse omalt kohalt.<ref>Andrew A. Michta "Red Eagle. The army in Polish Politics, 1944-1988" (Stanford, California: Hoover Institution Press, 1990). Pp. 36</ref> Rasked lahingud kestsid Czerniakowis 23. septembrini. Sakslased lasid maha kõik kättesaadud ülestõusnud, seevastu kindral Berlingi armee sõdureid koheldi kui sõjavange.<ref name="arhiivikoo" /> 24. septembril alustasid sakslased pealetungi Molotowi eeslinnas asuvale ülestõusnute enklaavile, mis langes 27. septembriks. Pealetungivad sakslased tapavad kõik haavatud ja ka haiglates viibivad. Mõned Mokotowi kaitsjad põgenevad kanalisatsiooni tunnelite kaudu ülestõusnute käes olevasse kesklinna, osa neist aga eksib sakslaste käes olevasse piirkonda ning need hukatakse. 27. septembril Mokotow kapituleerub, kui von dem Bach-Zelewski lubab kõigile alistunutele Genfi konventsiooni järgi kohtlemist. Esimest korda ülestõusu jooksul koheldakse alistunud ülestõusnuid sõjavangidena.<ref name="arhiivikoo" /> 29. septembril toimus sakslaste massiivne tankidega pealetung jõeäärsele Zoliborzi linnaosale, mis langes 30. septembril. === Kapitulatsioon === Uuesti algasid läbirääkimised 28. septembril von dem Bach-Zelewski ettepaneku peale. 30. septembril nimetas Poola eksiilvalitsus Londonis kõigi Poola vägede ülemjuhatajaks kindral Kaziemirz Sonskowski asemele Bor-Komorowski. Samal päeval pöördus Poola eksiilvalitsuse peaminister Mikołajczyk meeleheitliku kirjaga Stalini poole paludes alustada pealetungi Varssavile. Bor-Komorowski tegi samasisulise pöördumise marssal Rokossovkile. Vastust ei tulnud.<ref>Davies, 410-411</ref> 2. oktoobri hommikul kell 8 algasid lõplikud läbirääkimised AK delegatsiooni, mida juhtis kindral Antoni Chruściel, ja sakslaste vahel, mida juhtis Erich von dem Bach-Zelewski. Läbirääkimised kestsid terve päeva. Kapituleerumisaktile kirjutati alla viimaks 3. oktoobri varahommikul kell 2, mille kohaselt pidi relvarahu algama 2. oktoobril kell 8 Kesk-Euroopa aja järgi. Kõiki ülestõusnuid tuli kohelda vastavalt sõjavangide Genfi konventsioonile, alistumine pidi toimuma Wehrmachtile mitte SS-ile või politseile. Kogu Varssavi tsiviilelanikkond tuli evakueerida, kuid kohelda humaanselt ja ülestõusus osalemise eest karistamata.<ref>Davies, 424-425; https://web.archive.org/web/20190129193024/http://www.warsawuprising.com/doc/capitulation.htm</ref> === Tagajärjed === Kapitulatsioonile järgnenud päevadel pani relvad maha umbes 15 000 ülestõusnut, keda sakslased tõesti kohtlesid oma lubaduste kohaselt. Nad paigutati eri pool Saksamaad asunud Wehrmachtile allunud sõjavangilaagritesse. 650 000 tsiviilisikut Varssavist ja selle ümbruskonnast saadeti Pruszkowis asunud filterlaagrisse (Duchgangslager), neist 55 000 saadeti edasi koonduslaagritesse. Ülestõusus hukkus ligikaudu 15 000 ülestõusnut ja 200 000 tsiviilisikut. Sakslased kaotasid umbes 16 000 meest hukkunute või kadunutena, 9000 sai haavata. Ülestõusnute kätte langes vangi umbes 2000 Saksa sõdurit, kellest pooled hiljem vabastati.<ref name="faq-htm"><nowiki>http://www.warsawuprising.com/faq.htm#Warsaw</nowiki> Uprising cost</ref> Hitler ja tema lähedal seisvad isikud nägid nüüd aega kättemaksuks. 17. oktoobril teatas Himmler kõnes SS-ohvitseridele: "See linn [s.o Varssavi] peab täielikult kaduma maapinnalt ja teenima ainult Wehrmachti transpordijaamana. Ükski kivi ei tohi jääda püsti. Iga ehitis tuleb vundamendini maha kiskuda."<ref>"Inside a Getapo Prison: The Letters of Krystyna Wytuska" Ed. and translated by Irene Tomaszewski. (Detroit: Wayne State University Press, 2006). P. xxii</ref> Kohe pärast elanikkonna evakueerimist Visla läänekaldalt ehk Saksa okupatsiooni alla jäänud alalt (Ida-Varssavis olid Nõukogude väed) alustasid Saksa minöörid linna õhkimist. ''Brandkommandod'' ehk põletamiskomandod põletasid maju leegiheitjatega tühjaks, misjärel ehitised tänavate kaupa õhiti.<ref>Davies, 437</ref> Kui Punaarmee 17. jaanuaril 1945 hõivas Varssavi varemetevälja oli linnast hävinud 85%. Ülestõusu käigus hävis 25% ja sellele järgnenud sakslaste hävitustöö tagajärjel 35% linnast. Ülejäänud hävitustöö oli tehtud juba 1939. aasta septembris ja 1943. aastal Varssavi juudi geto ülestõusu mahasurumisel.<ref name="faq-htm" /> Suurem osa AK juhtkonnast represseeriti sõjajärgses stalinistlikus Poolas või elas paguluses (Bor-Komorowski suri Londonis). Sotsialistlikus Poolas peeti Varssavi ülestõusu tarbetuks verevalamiseks ja nende juhte suisa reeturiteks. Nende teeneid asuti uuesti hindama alles pärast 1989. aastat. == Kokkuvõte == 1. augustist 2. oktoobrini 1944 väldanud Varssavi ülestõus oli Poola rahvusliku vastupanuliikumise Armija Krajowa (AK) organiseeritud ja korraldatud ülestõus, mis oli ajastatud nii, et vabastada sakslastest Poola suurim ja tähtsaim linn enne, kui sinna jõuavad Nõukogude väed. Ülestõusus osales umbes 25 000 AK võitlejat, kellega liitus veel teist samapalju inimesi. Esimese nelja päevaga õnnestus neil vabastada enamus Varssavi kesklinnast ja seda ümbritsevatest rajoonidest. Sakslased asusid ülestõusu maha suruma äärmise julmusega, kus mõrvati kogu ettejäänud tsiviilelanikkond. Nõukogude juhtkond pidas AK-d endale vaenulikuks organisatsiooniks ja keeldus ülestõusnuid abistamast. Lääneriigid küll aitasid lennukitelt allalastavate õhusaadetistega, kuid nende abi jäi väheseks. Ülestõusnud kapituleerusid 3. oktoobri öösel, kui nende võitlejaid lubati kohelda vastavalt rahvusvaheliste sõjavangide sanktsioonidele. Pärast kapituleerumist tehti suurlinn elanikest tühjaks ja Saksa okupatsioonivõimud hävitasid peaaegu kogu linna. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.warsawuprising.com/paper/okulicki2.htm Warsaw Uprising 1944] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] 52kwnsym3xjv8mjm79fyzepbq0t2lhj 0 407425 7256080 7069095 2026-10-19T22:14:04Z Juppi lantteineen 239848 7256080 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{toimeta}} [[Pilt:Hannes Vanaküla.jpeg|thumb|Hannes Vanaküla ja üks tema energeetilisest maailmast füüsilisse maailma visandatud kristallidest. Ta nimetab seda inimese "juhtruumiks" (2016).]] '''Hannes Vanaküla''' (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1966]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[maag]] ja ravitseja. Ta on loonud vaimse koolkonna Arengumaagia.<ref name="arengumaagia.ee" /> Tema ümber on koondunud mõnikümmend järgijat-õpilast, mistõttu Vanaküla on nimetatud ka [[sekt]]i juhiks.<ref name="postimees.ee" /> Laiem avalikkus teab Vanaküla telesaate "[[Selgeltnägijate tuleproov]]" esimesest hooajast, mis oli eetris 2008. aastal.<ref name="wwvpO" /> Vanaküla on välja andnud kaks raamatut, kus käsitleb oma vaimset õpetust (’’Maagia alustalad: Kakskümmend ülekandeliini,’’ ilmunud 2007,<ref name="yiDnz" /> ning ’’Mees ja Naine. Inimese kirjeldus,’’ ilmunud 2009).<ref name="TpCH2" /> ==Kujunemine== Vanaküla sündis esimese lapsena tööliste perekonnas, tal on kaks nooremat venda. Suure osa lapsepõlvest veetis Vanaküla [[Vormsi]] saarel esivanemate talus. Vanaküla lõpetas 1985. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]i matemaatika-füüsika kallakuga klassi. Olles alati huvitatud olnud reaalainetest, peab ta ka oma vaimsete teooriate aluseks [[füüsika]]t ja [[matemaatika]]t.<ref name="boD1f" /> Aastatel 1985–1986 teenis Vanaküla [[Nõukogude armee]]s [[Moskva]]s. Ta õppis mõnda aega ka [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] [[automatiseeritud juhtimissüsteem]]e. Huvi vaimsuse vastu tekkis tal umbes 25-aastaselt seoses isiklike probleemide kuhjumisega. Aastaid tegeles Vanaküla töötamise kõrvalt ka vaimsete praktikate uurimisega. Töötanud on ta näiteks baarmeni ja nahavärvijana. Enne oma vaimse teooria (arengumaagia) loomist on teda huvitanud [[šamanism|šamanistlikud]] praktikad, [[David Icke]]’i ja Barbara Ann Brennani teosed. Esimest korda veendus Vanaküla oma võimetes, kui oli suutnud leevendada oma vanaisa terviseprobleeme vaimse mõjutamise teel. Ravitsemisega on Vanaküla tegelenud alates 30.eluaastast. 2009. aastast alates on ta teeninud leiba ainult nõiana ega ole muudes ametites töötanud.<ref name="iYdie" /> ==Koolkond arengumaagia== [[Arengumaag]]id (Vanaküla ümber koondunud seltskond vaimsete huvidega inimesi) on varem defineerinud ennast ’’[[pagan]]atena’’ ning koolkonda ’’[[paganlus]]ena’’. Paganluse ja paganate mõiste kasutamine on seotud vastandumisega [[kristlus]]ele ning teistele [[usund]]itele. Seoses [[identiteet|identiteedi]] ja eesmärgi täpsema sõnastamisega võeti kasutusele mõisted ’’arengumaagia’’ ning ’’[[arengumaag]]id’’ illustreerimaks [[idee]]d pidevalt arenevast [[inimene|inimesest]] ja ka pidevalt arenevast [[teooria]]st.<ref name="arengumaagia.ee" /> Esimene artikkel Hannes Vanakülast kui [[nõid|nõiast]] ilmus 2004. aastal [[esoteerika|esoteerilises]] ajakirjas Avanemine Anne-Liis Õiguse toimetamisel.<ref name="K7mi0" /> Umbes samal ajal toimus ka uue [[koolkond|koolkonna]] sünd. Vaimse koolkonna rajamisel oli oluliseks verstapostiks Vaimumaailm.ee<ref name="NLQ50" /> foorumi loomine internetis aastal 2004. Foorumi lõi Vanaküla, kuna olemasolevates vaimseid teemasid käsitletavates foorumites kustutati tema postitused. Niimõnestki Vaimumaailm.ee foorumi külastajast sai hiljem Vanaküla õpilane. Foorumi külastastajatest kasvas tema ümber ühiste vaimsete huvidega tutvusring, kes hiljem hakkasid ka regulaarselt koos käima. Lisaks iganädalastele kogunemistele, kus täiendatakse vaimset teooriat, toimuvad neli korda aastas traditsioonilised [[pööripäev]]ade tähistamised ning mitmepäevane suvine kokkutulek.<ref name="LGueN" /> Arengumaagidel eesotsas Vanakülaga on iga nädal [[Nõmme Raadio]] eetris oma saade ’’Valguse ja varju piirimaal’’, kus samuti arutatakse vaimseid teemasid.<ref name="gW0uv" /> Oma vaimses õpetuses vastandab Vanaküla ennast ja oma koolkonda enamikule [[religioon]]idele, eriti [[kristlus]]ele. Ise peab ta oma õpetuse keskmeks ja ühtlasi teistest eristuvaks teguriks seda, et kui teistes õpetustes tuleb teenida jumalat, siis Arengumaagias on inimene ise [[jumal]]. Teooriate loomisel on tähtsaks [[informatsioon]]i allikaks vaimsed rännakud. Arengumaagide siseringi võib pidada üsna suletuks, kuna kasutusele on võetud rohkesti uusi [[mõiste]]id, sõnu ja väljendeid, mida kehtivas [[kirjakeel]]es ei eksisteeri. Õpetuse sisu jääb arengumaagide siseringist väljaspool olevale inimesele, juba ainuüksi uute loodud sõnade ja olemasolevatele sõnadele uute tähenduse andmise tõttu enamasti tabamatuks.<ref name="arengumaagia.ee" /> ==Kuvand meedias== Meedias on Vanaküla süüdistatud diktaatorlikus sektijuhtimises, [[ajupesu]]s ja manipuleerimises ning [[seksuaalsuhe]]tes oma sektiliikmetega.<ref name="cjIi2" /> Vanaküla ja tema sekti on arvatud olevat ka [[sisejulgeolek]]u ohuks [[Eesti riik|Eesti riigile]]. [[Keskerakond]] on teinud ka tema kohta arupärimise [[riigikogu]]s toonasele siseministrile [[Jüri Pihl]]ile.<ref name="postimees.ee" /> Aastal 2009 aitas Vanaküla üles leida kadunud Kaido Sireli surnukeha. Vanakülaga võtsid ühendust ja palusid tal appi tulla kadunu omaksed, kui Sirel oli juba üle kahe kuu kadunud olnud. Vanaküla sõnade kohaselt nägi ta kujutluses, et kadunu on kõrkjate juures. Kohale jõudes küsis Vanaküla teed lähima veekoguni ja pereliikmed juhatasid ta koos "[[Selgeltnägijate tuleproov]]is" osalenud Geidi ja Teuriga [[Taebla jõgi|Taebla jõe]] äärde, kust kadunu leitigi. [[Politsei]] pressiesindaja ei osanud öelda, miks surnukeha varem leidmata jäi, ehkki politsei oli sama piirkonna varem läbi kamminud.<ref name="KDJ4B" /> Kuigi Vanaküla loeb just ennast surnukeha leidjaks, siis hukkunu õe arvates poleks selgeltnägijad meest ilma temata leidnud.<ref name="7227i" /> Ka sihtasutuse "Kadunud" asutajad Aare Rüütel ja Peeter Kaaret väljendasid selgeltnägija abi suhtes skeptilist suhtumist, küsides "Kas laip leiti või näidati kätte selle asukoht?" ja "Miks on Eestis üle 500 [[Teadmata kadunud isik|inimese teadmata kadunud]], kui meil on nii võimekad selgeltnägijad?"<ref name="ehnwZ" /> ==Isiklikku== Alates 2007. aastast elab Vanaküla koos endast kakskümmend aastat noorema elukaaslasega 16-ruutmeetrises korteris.<ref name="uMbbL" /> Vanaküla on poliitilistelt vaadetelt [[rahvuskonservatism|rahvuskonservatiiv]].<ref name="ViApl" /> Ta on tegelnud [[fotograafia]], [[rahvatants]]u ja tervisespordiga. ==Raamatud== * "Maagia alustalad: Kakskümmend ülekandekanalit". Tallinn 2008. * "Mees ja naine. Inimese kirjeldus". Tallinn 2009. ===Artiklid=== *05/2004 Avalik kiri Vormsi Ennule. Avanemine 5/2004, lk 14–16 *09/02/2009 Hannes Vanaküla: "Ega ma ennast suureks selgeltnägijaks ei pea, vahel otsimised õnnestuvad!" Õhtuleht *22/02/2009 Keskerakondlased nõuavad Pihlilt maag Hannese kohta aru. Postimees *18/06/2009 Maag Hannes Vanaküla raamatust leiab spetsiaalse tabeli naistele. Publik *20/01/2010 Maag Hannes Vanaküla: sõber võib reeta, aga vaenlane ei reeda kunagi! Elu24 *16/02/2015 Heidame pilgu esoteerikamaailma – Intervjuu nõia ja ravitseja Hannes Vanakülaga. Ajakiri Sisukas ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="arengumaagia.ee">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://arengumaagia.ee/mis-on-arengumaagia.html |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222122848/http://arengumaagia.ee/mis-on-arengumaagia.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="postimees.ee">http://www.postimees.ee/85670/keskerakondlased-nouavad-pihlilt-maag-hannese-kohta-aru</ref> <ref name="wwvpO">https://et.wikipedia.org/wiki/Selgeltn%C3%A4gijate_tuleproov</ref> <ref name="yiDnz">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://hannesvanakyla.blogspot.com.ee/2012/10/hannese-i-raamat-maagia-alustalad.html |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222095801/http://hannesvanakyla.blogspot.com.ee/2012/10/hannese-i-raamat-maagia-alustalad.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TpCH2">http://publik.delfi.ee/news/inimesed/maag-hannes-vanakula-raamatust-leiab-spetsiaalse-tabeli-naistele-video?id=24112137</ref> <ref name="boD1f">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/hannes-vanakula-mis-asi-on-selgeltnagemine?id=67783135 |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222184854/http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/hannes-vanakula-mis-asi-on-selgeltnagemine?id=67783135 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iYdie">16/02/2015 Heidame pilgu esoteerikamaailma – Intervjuu nõia ja ravitseja Hannes Vanakülaga. Ajakiri Sisukas. Hillar Kohv</ref> <ref name="K7mi0">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://arengumaagia.ee/Artikkel_2004_Avanemine.pdf |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222105238/http://arengumaagia.ee/Artikkel_2004_Avanemine.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NLQ50">http://www.vaimumaailm.ee</ref> <ref name="LGueN">http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-hannes-vanakula-kutsus-noiad-vormsi-kodutallu-kulla?id=32268841</ref> <ref name="gW0uv">http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php?t=6440/</ref> <ref name="cjIi2">http://uudised.err.ee/v/vr/varia/ae32e7c6-22c0-42f9-84e0-7286185bcffe</ref> <ref name="KDJ4B">Eiris Teeveere, [http://www.ohtuleht.ee/315331/hannes-vanakula-ega-ma-ennast-suureks-selgeltnagijaks-pea-vahel-otsimised-onnestuvad "Hannes Vanaküla: "Ega ma ennast suureks selgeltnägijaks pea, vahel otsimised õnnestuvad!""]. [[Õhtuleht]], 9. veebruar 2009. Vaadatud 19. detsembril 2015</ref> <ref name="7227i">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/hukkunu-ode-selgeltnagija-poleks-teda-leidnud?id=21185427 "Hukkunu õde: selgeltnägija poleks teda leidnud"]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 10. veebruar 2009. Vaadatud 20. detsembril 2015</ref> <ref name="ehnwZ">Kaie Ilves, [https://web.archive.org/web/20151222101712/http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=6719 "Sireli juhtum lõppes kriminaalmenetluseta"]. [[Lääne Elu]], 26. märts 2009. Vaadatud 20. detsembril 2015</ref> <ref name="uMbbL">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://elu24.postimees.ee/592728/maag-hannes-vanakulal-noor-pruut |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222090735/http://elu24.postimees.ee/592728/maag-hannes-vanakulal-noor-pruut |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ViApl">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://pluss.sakala.ajaleht.ee/390855/hannes-vanakula-euroliit-parsib-loovust |vaadatud=2015-12-18 |arhiivimisaeg=2015-12-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151222130622/http://pluss.sakala.ajaleht.ee/390855/hannes-vanakula-euroliit-parsib-loovust |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Vanaküla, Hannes}} [[Kategooria:Eesti sensitiivid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] deqpjyqg0xjz9ptfv93itsmrsr8bel9 0 409995 7255998 7153144 2026-10-19T19:09:22Z Amherst99 15496 7255998 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | nimi = Virve Põldsam | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{süv|1933|11|2}} | sünnikoht = [[Pankjavitsa]] | surmaaeg = | surmakoht = | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954 Bern]]|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Odavise]]}} }} '''Virve Põldsam''' (neiuna '''Virve Aoveer''', 1954–1957 '''Roolaid'''; sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1933]] [[Pankjavitsa]] külas Petserimaal) on eesti kergejõustiklane.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virve Põldsam / ESBL |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Virve_Põldsam |vaadatud=13. mail 2026 |väljaanne=Esbl.ee}}</ref> [[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koondises võisteldes [[odavise|odaviskes]] tulemusega '''49.94''' hõbemedali. Kulla võitis siis Tšehhoslovakkia esindaja [[Dana Zátopková]] maailmarekordiga 52.91. Ta on seitsmekordne [[Eesti NSV]] meister: 1952, 1957, 1960, 1961, 1963, 1965 ja 1970. Aastail 1952–1963 parandas 11 korda Eesti odaviskerekordit (43.70 – 56.47). Põldsami isiklikud rekordid: *odavise – 56.47 *kuulitõuge – 13.25 (1960) *kettaheide – 38.62 (1962) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{esbl|Virve_Põldsam}} {{JÄRJESTA:Põldsam, Virve}} [[Kategooria:Eesti odaviskajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] 87j9m1lxtx5c3ec6cgsx8tl7w4eua61 0 414128 7255819 7006556 2026-10-19T12:46:42Z Estopedist1 278 üldmõiste: [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti rauaaeg]] 7255819 wikitext text/x-wiki '''Linnusepiirkond''' oli ühe [[linnus]]e üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala. ==Linnusepiirkonnad Eesti alal muinasajal== Traditsioonilise arusaama kõrval, mille kohaselt oli [[Eesti]] alal [[13. sajand Eestis|kuni 13. sajandi alguseni]] põhiliseks territoriaalseks üksuseks [[muinaskihelkond|kihelkond]], mis omavahel liitudes moodustasid [[maakond]]i, on mõned autorid pakkunud välja linnusepiirkondade olemasolu ja olulise rolli toonases [[Eesti haldusjaotus|Eesti]] [[haldusjaotus]]es. [[Eerik Laid]] on oletanud, et "linnuskond" oli kihelkonna allstruktuur – kihelkonnad koosnesid linnuskondadest. [[Evald Tõnisson]] on oletanud, et maakonnad ei tekkinud mitte liitunud kihelkondadest, vaid linnusepiirkondadest (kirjalikes allikates mainitud kui ''terra''), mis omakorda moodustusid linnuseid ümbritsevatest külakondadest (''kylegunda'', ''kiligunda'')<ref>[[Valter Lang]]. [https://web.archive.org/web/20160304204205/http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 115]</ref>. [[Valter Lang]] on arvanud, et kuna [[Eesti esiajalugu#11. sajand kronoloogiliselt|muinasaja]] [[liivlased|liivlaste]] ja [[balti hõimud]]e alalt on kindlaid teateid linnusepiirkondade olemasolust, siis nende puudumine Eesti alal on ebatõenäoline. Lisaks näitab tema arvates asjaolu, et muinasaja linnuste ümber olid [[adramaa]]de suuruse osas ühise nimetaja alusel rühmitatud [[vakus]]ed, et need on loodud kunstlikult linnusevaldaja poolt. Nii ongi Lang seisukohal, et linnuse [[ülik]]ule või ülikute rühmale kuuluvad vakused, mis täitsid linnuse ees maksu- ja/või mingisugust muud kohustust, moodustasid linnusepiirkonna. Seejuures suur osa külasid, mis asusid linnustest kaugemal, ilmselt nendesse ei kuulunud. Samaaegselt eksisteerisid ka kihelkonnad, mis kohati võisid isegi linnusepiirkonna territooriumiga kattuda, kuid hõlmasid erinevalt sellest kõik asustusüksused ja täitsid erinevat rolli, näiteks võis kohtupidamine ja [[kultus]]toimingute läbiviimine käia kihelkondade kaupa. Maakond polnud Langi kohaselt ei kihelkondade ega linnusepiirkondade püsiv liit, vaid lihtsalt looduslikult ja keelelis-kultuuriliselt eristuv ala. == Vaata ka == *[[Vakus]] * Linnusepiirkond * [[Kihelkond]] * [[Maakond]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Valter Lang]]. [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 111–118]. * Valter Lang. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, lk 266–275. * [[Mati Mandel]]. Läänemaa linnused ja linnusepiirkonnad. Kogumikus ''Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks'', toimetajad [[Arvi Haak]], [[Erki Russow]], [[Andres Tvauri]]. Muinasaja Teadus 2004, 14. [[Kategooria:Ajaloolised haldusüksused]] [[Kategooria:Linnused]] c5kbclj8wkxj4a0cssha4lovitduosx 0 420991 7256218 6723699 2026-10-20T08:34:35Z Juhan121 25066 /* Isiklikku */ 7256218 wikitext text/x-wiki '''Tuui Koort''' (Tui Isis Lea Koort; [[13. aprill]] [[1914]] [[Pariis]] – [[26. juuni]] [[2005]] [[Tallinn]]) oli eesti [[kunstiajaloolane]]. ==Haridus== 1933. aastal lõpetas ta [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumi]]. Õppis [[Tartu Ülikool]]is [[kunstiajalugu]].<ref>[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tuui-koort-13-iv-1914-28-vi-2005/ Tuui Koort 1914–2005 (nekroloog). Sirp, 01.07.2005]</ref> ==Töö== Alustas töökarjääri [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Aastatel 1945–1951 ja 1954–1970 töötas [[Tartu Kunstimuuseum]]i peavarahoidjana. ==Tunnustus== *1966 [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] *1978 [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], Tuui Koort, [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], [[Mai Lumiste]], [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) == Isiklikku == Tema isa oli skulptor ja maalikunstnik [[Jaan Koort]], vend oli pedagoogikateadlane [[Peep Koort]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Koort, Tuui}} [[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 6v9iw41sbj3xx7ke7l27z654bo35hg2 0 424692 7255815 7072293 2026-10-19T12:22:20Z Helgisaldo 182975 7255815 wikitext text/x-wiki [[Pilt:E.Tubina ooper "Kratt".JPG|pisi|Balleti etendus 18. septembril 2015 [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] (koreograaf [[Marina Kesler]], kunstnik [[Madis Nurms]])]] '''"Kratt"''' on [[Eduard Tubin]]a [[ballett]], mis kanti esimest korda ette [[31. märts]]il [[1943]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]. See on ühtlasi esimene eesti ballett.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tubina „Kratt“ oli ainus töö, mis balletikonkursile laekus |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/997644/tubina-kratt-oli-ainus-too-mis-balletikonkursile-laekus |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ülle Reimets: Eduard Tubin ja tema Kratt |url=https://www.tuglas.fi/index.php?id=918 |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Tuglas-Seura |keel=et}}</ref> Balleti kirjutamist alustas Tubin 1938. aastal. [[Libreto]] autor oli [[Elfriede Saarik]].<ref name="opetaja">[https://web.archive.org/web/20160306130123/https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tubin/kratt.htm] (vaadatud 2. veebruaril 2016)</ref> [[Estonia (teater)|Estonias]] esietendus ballett 1944. aasta 24. veebruaril. Sama aasta 9. märtsil toimunud neljanda etenduse katkestas [[Märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus toimunud õhurünnak, milles hävis teatri hoone.<ref name="opetaja"/> Ballett on kahes vaatuses, selle ainestik ja muusika tuginevad rahvaluulele.<ref name="opetaja"/> =="Kratt" Marina Kesleri koreograafias== 18. septembril 2015 esietendus [[Eesti Rahvusballett|Eesti Rahvusballetis]] Tubina ballett "Kratt". Koreograaf-lavastaja oli [[Marina Kesler]]. Kesleri lavastus on seitsmes selle balleti lavastus Eestis.<ref name="emi"/> Balleti kostüümikunstnik oli [[Gerly Tinn]], dekoratsioonikunstnik [[Madis Nurms]], valguskunstnik [[Karmen Tellisaar]], videokunstnik [[Argo Valdmaa]] ja graafika autor [[Joanita Janson]]. Peaosades tantsisid Eesti Rahvusballeti tantsijad [[Eneko Amorós]] (Kratt) ja [[Denis Klimuk]] (Peremees).<ref name="emi"/> 2015. aasta "Kratile" on [[Eesti Heliloojate Liit|Heliloojate Liidu]] tellimusel kirjutanud uue avamängu [[Tõnis Kaumann]].<ref name="emi"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="emi">[https://www.emic.ee/rahvusooperis-estonia-esietendub-eduard-tubina-ballett--kratt- Rahvusooperis Estonia esietendub Eduard Tubina ballett „Kratt“]. Eesti Muusika Infokeskus, 15. september 2015</ref> }} == Välislingid == * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kratt-eduard-tubina-ballett Kratt. Eduard Tubina ballett | Videoarhiiv | ERR] [[Kategooria:Balletid]] [[Kategooria:Eesti muusikateosed]] lff1vahna8dnm2f8p3sksjnxewbue8p 0 432439 7256015 7255468 2026-10-19T19:53:49Z Looveer 218156 7256015 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|<small>Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad</small>]] '''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]]. == Ajalugu == [[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba nelja aasta pärast (1858) pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.<ref name="EEveebis">{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)</ref> Aastatel 1880 –1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.</ref> Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kus osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised. Esimene [[Paistu turnipidu]] toimus 29. mail 1888<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> . Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park<ref>{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}</ref>. ==Õpilasi== *[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856) *[[Mats Kirsel]] (1855–1858) *[[Mihkel Veske]] (1855–1858) *[[Johannes Mielberg]] (u. 1854-1858) *[[Peeter Samuel Peterson]] (u. 1854-1858) *[[Hain Henno]] (u. 1854-1858) *[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863) *Juhan (Johannes) Raudsepp (u. 1860–1863) *[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863) *[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876) *[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881) *[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883) *Jaan Kipper (1883–1886) *[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888) *[[Jakob Neumann]] (1886–1889) *Oskar Wihmann (1887-1890) *Mart Raud (1891–1895) *[[Juhan Aavik]] (1893–1897) *[[Peeter Algma]] (1897–1901) *[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) *[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) *[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909) *[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) ==Õpetajaid== *[[Hans Wühner]] (1854–1858) *[[Mats Kirsel]] (1858–1860) *[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868) *[[Peter Abel|Peeter Abel]] (1870–1873) *Hans Sõber *August Samuel Tilzen (1877–1880) *[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (juhataja 1880–1899) *[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911) *G. Parts (1899– ) *[[Martin Kahu]] (1899–) *[[Jaan Kirsel]] (1911–1914) *[[Jaan Bergmann]] *Marie Siilats (np Neumann) *[[Daniel Siilats]] (1920–1930) *Salme Ruubel (1920–) *Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930) *Larin (1926–) ==Vaata ka== *[[Paistu Kool]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021. [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]] 2nwirqxki85ekfstt699gwlg63x8nxy 7256039 7256015 2026-10-19T20:42:44Z Looveer 218156 7256039 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|<small>Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad</small>]] '''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]]. == Ajalugu == [[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba nelja aasta pärast (1858) pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.<ref name="EEveebis">{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)</ref> Aastatel 1880 –1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.</ref> Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kus osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised. Esimene [[Paistu turnipidu]] toimus 29. mail 1888<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> . Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park<ref>{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}</ref>. ==Õpilasi== *[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856) *[[Mats Kirsel]] (1855–1858) *[[Mihkel Veske]] (1855–1858) *[[Johannes Mielberg]] (u. 1854-1858) *[[Peeter Samuel Peterson]] (u. 1854-1858) *[[Hain Henno]] (u. 1854-1858) *[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863) *[[Johan (Johannes) Raudsepp]] (u. 1860–1863) *[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863) *[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876) *[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881) *[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883) *Jaan Kipper (1883–1886) *[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888) *[[Jakob Neumann]] (1886–1889) *Oskar Wihmann (1887-1890) *Mart Raud (1891–1895) *[[Juhan Aavik]] (1893–1897) *[[Peeter Algma]] (1897–1901) *[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) *[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) *[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909) *[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) ==Õpetajaid== *[[Hans Wühner]] (1854–1858) *[[Mats Kirsel]] (1858–1860) *[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868) *[[Peter Abel|Peeter Abel]] (1870–1873) *Hans Sõber *August Samuel Tilzen (1877–1880) *[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (juhataja 1880–1899) *[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911) *G. Parts (1899– ) *[[Martin Kahu]] (1899–) *[[Jaan Kirsel]] (1911–1914) *[[Jaan Bergmann]] *Marie Siilats (np Neumann) *[[Daniel Siilats]] (1920–1930) *Salme Ruubel (1920–) *Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930) *Larin (1926–) ==Vaata ka== *[[Paistu Kool]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021. [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]] efpetp6ejzf6xyae9343yr4hw2ud62l 7256044 7256039 2026-10-19T20:52:02Z Looveer 218156 7256044 wikitext text/x-wiki [[Fail:Paistu kihelkonnakool ja kirik JAL.jpg|pisi|<small>Paistu kihelkonnakool ja kirik 1930ndad</small>]] '''Paistu kihelkonnakool''' oli [[kihelkonnakool]], mis asus [[Paistu kihelkond|Paistu kihelkonnas]] [[Paistu|Paistus]]. == Ajalugu == [[Paistu|Paistus]] avati [[1854]]. aastal kihelkonnakool poeglastele ja [[1871]]. aastal tütarlastele. Kihelkonnakoolid asutas [[Woldemar Hansen|Woldemar Adolf Hansen]], sh isikliku rahaga Paistu tütarlaste kihelkonnakooli. Viimane oli väga edumeelne ja tol ajal Eestis teedrajav ettevõtmine. Kirikukonvent andis tüdrukutekoolile (asutatud juba 1869. aastal) kihelkonnakooli õigused jaanuaris 1871. aastal. Paistu tütarlaste erakooli esimeseks juhatajaks sai Jaan Vares, teiseks juhatajaks Julius Schneider (1877-1880) ning hilisem pikaaegne juhataja kuni kooli sulgemiseni oli Paistu köster August Samuel Tilzen (1880-1920). 1854. aasta 13. novembril (vkj 1. nov) avatud Paistu Poeglaste Kihelkonnakool asus esimesel aastal vanas õpetajamajas (kus elasid kirikuõpetaja teenijad). Õppetöö algas 1. novembril 1854 ja koolis õppis esimesel aastal 15 (17) õpilast. Esimeseks õpetajaks ja ühtlasi koolijuhatajaks oli [[Hans Wühner]] (Vanakubja), kes aga juba nelja aasta pärast (1858) pidi ümber asuma [[Tarvastu]]sse. 1855. aastal põles koolimaja maha ja 1856. aasta 15. oktoobril valmis Paistu Poeglaste Kihelkonnakooli uus puust ja kivikatusega koolimaja Paistu kiriklas oru nõlval looduskaunis kohas (lõplikult valmib aasta hiljem). Kaks kooli ühendati 1920. aastal algkooliks ja suleti 1930. aastal.<ref name="EEveebis">{{EEveebis|paistu2}} (vaadatud 19.03.2016)</ref> Aastatel 1880 –1911 töötas Paistu poeglaste kihelkonnakoolis organisti ja õpetajana helilooja ja koorijuht [[Friedrich August Saebelmann]]. Tema eestvõttel loodi 1880. aastal segakoor Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas aastaid õpetaja [[Martin Kahu]] ja hiljem tema tütar [[Heli-Maria Kahu]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13166026/htmllisa/13172149 Paistu valla arengukava 2009–2020. Paistu vallavolikogu määrus.] Riigi Teataja.</ref> Friedrich August Saebelmann koos [[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubeliga]] alustasid Paistus uuenduslike rahvuslike [[Turnipidu|turnipidude]] korraldamisega, kus osalesid mõlema kihelkonnakooli õpilased ja lisaks külalised. Esimene [[Paistu turnipidu]] toimus 29. mail 1888<ref>{{Netiviide |pealkiri=Paistu kroonika anno 1834-1944 : ärkamisaja häll {{!}} DIGAR |url=https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:638527 |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=www.digar.ee}}</ref> Koolimaja põles maha [[1941]]. aasta juunis. Paistu kihelkonnakoolis on õppinud, õpetanud ja elanud suur hulk tuntud varajase [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelasi, teiste seas [[Adam Peterson]], [[Hain Henno]], [[Mats Kirsel]], [[Mihkel Veske]], [[Juhan Kunder]], [[Hans Wühner]], [[Aleksander Kunileid|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] jt. Paistus [[Hans Wühner]]i, [[Jaan Adamson]]i ja Mats Warese koostöös korraldatud õpetajate seminaridel (1856–1858) on osalenud [[Johann Voldemar Jannsen]] ja [[Carl Robert Jakobson]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1910–1922) 4 august 1911 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tallinnateataja19110804.2.19 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>. Mõnedel andmetel võib kooliga kaudselt seotud olla olnud ka [[Johann Köler]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Postimees (1886–1944) 11 aprill 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19290411.2.74 |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> . Kihelkonnakooli asukohas ja [[Paistu pastoraat|Paistu pastoraad]]i astmeliselt langevast pargist on kujundamisel ärkamisaja hälliks olnud kihelkonnakooli ja selle õpetajate ja õpilaste mälestuseks ning tähistamiseks Kaunite laulude park<ref>{{Netiviide |pealkiri=Talgud Paistu kaunite laulude pargis – Mulgimaa |url=https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/sundmused/kalender/2024-12-15/talgud-paistu-kaunite-laulude-pargis/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=mulgimaa.ee |keel=et}}</ref>. ==Õpilasi== *[[Adam Peterson]] (u. 1854–1856) *[[Mats Kirsel]] (1855–1858) *[[Mihkel Veske]] (1855–1858) *[[Johannes Mielberg]] (u. 1854-1858) *[[Peeter Samuel Peterson]] (u. 1854-1858) *[[Hain Henno]] (u. 1854-1858) *[[Juhan Kunder]] (u. 1860–1863) *[[Johan (Johannes) Raudsepp]] (u. 1860–1863) *[[Mats Neumann]] (u. 1860–1863) *[[Jaan Leppik|Jaan Lepik]] (1873–1876) *[[:en:Andres_Loorits|Andres Loorits]] (1878–1881) *[[Jaan Lõo]] (u. 1881–1883) *Jaan Kipper (1883–1886) *[[Hans Pöögelmann]] (1885–1888) *[[Jakob Neumann]] (1886–1889) *Oskar Wihmann (1887-1890) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]] (1891–1895) *[[Juhan Aavik]] (1893–1897) *[[Peeter Algma]] (1897–1901) *[[Peeter Ruubel]] (1897–1901) *[[Jaak Kärner]] (u. 1904–1906) *[[Jaan Tomp]] (u. 1906–1909) *[[Andres Särev]] (u. 1909–1912) ==Õpetajaid== *[[Hans Wühner]] (1854–1858) *[[Mats Kirsel]] (1858–1860) *[[Friedrich August Saebelmann|Aleksander Saebelmann-Kunileid]] (1865–1868) *[[Peter Abel|Peeter Abel]] (1870–1873) *Hans Sõber *August Samuel Tilzen (1877–1880) *[[Peeter Ruubel (koolmeister)|Peeter Ruubel]] (juhataja 1880–1899) *[[Friedrich August Saebelmann]] (1880–1911) *G. Parts (1899– ) *[[Martin Kahu]] (1899–) *[[Jaan Kirsel]] (1911–1914) *[[Jaan Bergmann]] *Marie Siilats (np Neumann) *[[Daniel Siilats]] (1920–1930) *Salme Ruubel (1920–) *Mary Elfriede Siilats (np Norden) (1926–1930) *Larin (1926–) ==Vaata ka== *[[Paistu Kool]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021. [[Kategooria:Paistu kihelkond]] [[Kategooria:Eesti kihelkonnakoolid]] lnrx74lhu7cm1di8egcs6laoc8d3ikb 0 432454 7255817 6892820 2026-10-19T12:26:13Z ~2026-56113-23 240055 Uuendasin kooli nime, mis muutus aasta alguses. 7255817 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Tallinna Teeninduskool | Pilt = Koolihoone Majaka 2.jpg | Pildiallkiri = Tallinna Teeninduskooli koolihoone | Asutatud = [[1946]] | Koolitüüp = [[kutseõppeasutus]] | Direktor = [[Kristi Tarik]] | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = [[Tallinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] | Aadress = [[Majaka tänav]] 2 | Aadress_ajutine = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = http://www.teeninduskool.ee | Moto = | Koordinaadid = | Logo = | Kooli logo = }} '''Tallinna Teeninduskool''' (lühend '''Teko''') oli [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Majaka tänav|Majaka]] 2 tegutsev [[kutseõppeasutus]]. Alates 1. jaanuarist 2026 kuulub kool [[AVARA Majandus- ja Teeninduskolledž]]<nowiki/>i alla. Koolis õpetatakse [[kulinaaria]]t, [[toiduainetöötlus]]t, [[hotelliteenindus]]t, [[kaubandus]]t jm.<ref name="teeninduskool.ee_õppekavad">https://web.archive.org/web/20160401040453/http://www.teeninduskool.ee/index.php/kooli-ueldinfo/%C3%B5ppekavad (vaadatud 19.03.2016)</ref> Alates 1. juulist 2024 on Tallinna Teeninduskooli direktor Kristi Tarik. Enne juhtis kooli kaks kümnendit Meeli Kaldma.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1110167/tallinna-teeninduskooli-hakkas-juhtima-kristi-tarik "Tallinna Teeninduskooli hakkas juhtima Kristi Tarik"] Õhtuleht, 3. juuli 2024</ref> [[Pilt:Tallinna Teeninduskool 002-fuajee.jpg|pisi|260px|Tallinna Teeninduskooli fuajee]] ==Ajalugu== [[1945]]. aastal asutati Tallinnas: [[Tallinna Vabriku-Tehase Õpilaste kool]]<ref>[https://www.teeninduskool.ee/?page_id=2592 TEKO AJALUGU. Tallinna Vabriku-Tehase Õpilaste Kool 1945-1960], www.teeninduskool.ee</ref> ja [[Eesti NSV Kaubandusministeerium]]i Õppekombinaat<ref>[https://www.teeninduskool.ee/?page_id=2592 TEKO AJALUGU. ENSV Kaubandusministeeriumi Õppekombinaat 1945-1960], www.teeninduskool.ee</ref>. Need liideti 1960. aastal ning moodustati Tööstuskool nr 15. 1963. aastal muudeti kooli nimetust, Linnakutsekool nr 15. Linnakutsekooli nr 15, mis tegutses aadressil Viktor Kingissepa tänav 60, võeti õppima vähemalt 16-aastasi noori [[kokk|kok]]a, [[Kondiiter|kondiit]]ri, [[Müüja|müüja]] ja [[pagar]]i erialale<ref>[https://dea.digar.ee/article/spordileht/1965/06/28/42 NOORED, ASTUGE KUTSEKOOLIDESSE!. LINNA-KUTSEKOOL Nr. 15, Tallinn, V. Kingissepa t. 60], Spordileht, nr. 51, 28 juuni 1965</ref>. Koolis õppisid erialateadmisi: kokad, toidukauba- ja tööstuskaubamüüja (nooremmüüjad), pagarid(leivakombinaatidele), jookide valmistajad, pagar-kondiitrid, pagar-operaatorid, kokad-restoranikokad, kokad-välisturistide teenindamise alal (1983 vastuvõtt), toidu- ja tööstuskaupade kontrolör-kassapidajad, kompvekivalmistajad, kondiitrid, ettekandja-kelnerid, puhvetimüüjad, hotelli- ja turismi(reisi)ametnikud (1994 lõpetas I lend), kokk-kondiitrid, kokk-pagarid, müüjad, dekoraator-kujundajad (vastuvõtt 1984). 1978. aastast oli [[kutseõppeasutus]]e nimetus Tehnikakool nr 15 (aadressil juba [[Juhkentali tänav|Liivalaia tänav]] 18), 1984. aastal Kutsekeskkool nr 15 ja 1991. aastal [[Tallinna Juhkentali Kaubanduskool]]. 1997. aastal liideti Tallinna Juhkentali Kaubanduskool ja (1976. aastal [[Majaka tänav]] 2 hoonetes asutatud Tallinnas venekeelne) [[Kutsekeskkool nr 24]] ning kooli nimeks sai [[Tallinna Kaubandus- ja Kulinaariakool]]. Kool tegutses edasi kahes kohas: [[Majaka tänav]]al ja [[Juhkentali tänav]]al, kooli nimeks sai 1998. aastal Tallinna Majaka Teeninduskool. 2000. aasta algusest tegutseb kool ainult Majaka tänaval.<ref name="teeninduskool.ee_ajalugu">http://www.teeninduskool.ee/kn/TallinnaTeeninduskooliajalugu.pdf (vaadatud 19.03.2016)</ref> Koolis töötab luuletaja [[Roman Fokin]]. ==Pilte== <gallery> Tallinna Teeninduskool 003-opperestoran.jpg|Õpperestoran Tallinna Teeninduskool 004-arvutiklass.jpg|Arvutiklass Tallinna Teeninduskool 005-teenindusklass.jpg|Teenindusklass Tallinna Teeninduskool 008-pagarilabor.jpg|Pagarilabor Tallinna Teeninduskool 009-kokalabor.jpg|Kokalabor Tallinna Teeninduskool 010-keelteklass.jpg|Keelteklass </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Tallinn School of Service}} *[https://www.teeninduskool.ee/ Teko koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 4xbavsp6q8t8ggniknog9ocjqwwt107 0 446503 7256244 6787377 2026-10-20T09:56:27Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7256244 wikitext text/x-wiki '''Reet''' on eestipärane [[naisenimi]]. Reet on [[Margaretha]] traditsiooniline, aga ühtlasi ka üks tarvitatum lühend.<ref>[[Edgar Rajandi]]. Raamat nimedest. Tallinn, 1966, lk. 146</ref> 1. jaanuari 2018 seisuga oli [[Eesti]]s eesnimi Reet 2919 naisel. Reet on Eestis populaarsuselt 45. naisenimi. Kõige populaarsem on eesnimi Reet vanuserühmas 70–74, kus neid on 10 000 elaniku kohta 66,35 ning Viljandi maakonnas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 32,36. Reet on keskmiselt 60 aasta vanune (mediaanvanus on 62). <ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Reet |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-08-02 |arhiivimisaeg=2019-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190213085716/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/REET |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Reet 1 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=reet Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Reet Allikvere]], Eesti jurist, endine kohtunik *[[Reet Auksmann]], eesti raamatukogundustegelane *[[Reet Aus]], eesti moe-, teatri- ja filmikunstnik *[[Reet Bender]], eesti filoloog, kultuuriloolane ja tõlkija *[[Reet Eru]], eesti vaimulik *[[Reet Grosberg]], eesti tõlkija ja toimetaja *[[Reet Hendrikson]], eesti pärimusmuusik ja luuletaja *[[Reet Hiiemäe]], eesti folklorist *[[Reet Jürna]], eesti disainer *[[Reet Kromel]], eesti laulja *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane *[[Reet Linna]], eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja *[[Reet Montonen]], eesti psühholoog. *[[Reet Naber]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[Reet Paavel]], eesti tantsija ja näitleja *[[Reet Palm-Killing]], eesti sõudja ja sõudetreener *[[Reet Pirrus]], eesti geoloog ja palünoloog *[[Reet Pulk-Piatkowska]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane *[[Reet Roos]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[Reet Roos (kunstnik)|Reet Roos]], eesti naha- ja raamatukunstnik *[[Reet Rääk]], eesti sotsiaaltöötaja ja õpetaja *[[Reet Sool]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 6k1oa1jyh1ibn4kdolpk2lpiqe8vfgr 0 451316 7256115 6855529 2026-10-20T03:09:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256115 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cardin | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,2 | elanikke = 0 (2015) | laius = 36/58/32/N | pikkus = 94/51/6/W | asendikaart = | asendikaardi_pilt = Ottawa County Oklahoma incorporated and unincorporated areas Cardin highlighted.svg }} [[Pilt:Cardinoklahoma.jpg|pisi|Cardin 2008. aastal]] '''Cardin''' on [[kummituslinn]] [[USA]]-s [[Oklahoma]] osariigis [[Ottawa maakond (Oklahoma)|Ottawa maakonnas]] [[Kansas]]e piiri lähedal. See asub [[Picher]]ist umbes ühe kilomeetri kaugusel edelas. Cardin rajati [[1913]]. aastal kaevanduslinnana. Algselt oli selle nimi Tar Creek. Linnas ja selle ümbruses töötasid paljud [[tsink|tsingi]]- ja [[plii]]kaevandused. Linnas asus mitu toidupoodi, majutusasutust, apteek, [[üüritall]], [[pank]], saekaater, teater ja tantsusaal.<ref name="okhistory">[http://www.okhistory.org/publications/enc/entry.php?entry=CA054 Cardin]. Encyslopedia of Oklahoma History and Culture. Vaadatud 9.12.2016</ref> Linn on saanud nime Cardin sinna [[1918]]. aasta juunis elama saabunud William Oscar Cardini ja tema abikaasa Isa Wade Cardini järgi.<ref>[http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GSln=Cardin&GSfn=William&GSby=1878&GSbyrel=in&GSdy=1949&GSdyrel=in&GSob=n&GRid=173152873&df=all& William Oscar Cardin (1878 - 1949)]. Find A Grave Memorial. Vaadatud 9.12.2016</ref> [[1920]]. aastal elas Cardinis 2640 inimest. [[1930]]. aastaks oli elanike arv langenud 437-ni. [[1938]]. aastal kaotas Cardin linnaõigused.<ref name="okhistory"/> Cardin sai linnaõigused tagasi [[1983]]. aastal selleks, et saada kanalisatsiooni ja veesüsteemi parandamiseks ja valitsuselt toetusi ja laenu. [[USA 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] kohaselt elas seal 150 inimest.<ref name="okhistory"/> Cardin asub koos Picheri ja [[Treece]]'iga saastealal. Neid linnu ohustas kaevandustegevusest tekkinud saaste, samuti ähvardasid hooned aastakümneid kestnud maa-aluse kaevandamise tagajärjel kokku variseda. Cardin suleti [[2009]]. aastal ja selle elanikud viidi mujale. [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] kohaselt elas seal veel kolm inimest, kuid viimane perekond lahkus sealt sama aasta novembriks.<ref>[http://www.tulsaworld.com/news/state/cardin-population-drops-to-as-buyout-completed/image_b5f2f8ed-6d3e-56d3-ac55-b856e52cbff1.html "Cardin population drops to 0 as buyout completed"] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. [[Tulsa World]]. 17. november 2010. Vaadatud 9.12.2016</ref> Pärast seda on linn olnud inimtühi ja enamik mahajäetud majadest on lammutatud. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ghostsofnorthamerica.com/toxic-twin-cardin-oklahoma/ Toxic Twin: Cardin]. Ghosts of North America [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kummituslinnad]] [[Kategooria:Oklahoma asulad]] 7eetsylxegw9pfn9ym44iplnl73zwb0 0 451999 7256204 7249416 2026-10-20T08:02:03Z Eulander 95378 /* Osavallad */ Kuressaare linnakodaniku komisjon -> Kuressaare linna komisjon õige nimetus 7256204 wikitext text/x-wiki {{EestiVald | nimi = Saaremaa vald | lipp= Saaremaa vald lipp.svg | lipu_link = [[Saaremaa valla lipp]] | vapp = Saaremaa-valla-vapp.svg | vapi_link = [[Saaremaa valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Kuressaare]] | kaart = Eesti Saaremaa vald 2017.svg | osm = pind }} '''Saaremaa vald''' on [[vald]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. See hõlmab [[Saaremaa]]d ja lähedal asuvaid väikesaari, keskuseks on maakonna ainuke linn [[Kuressaare]]. See on Eestis suurima pindalaga [[kohalik omavalitsusüksus]] ning suurima rahvaarvuga vald Eestis.<ref name=":2" /> == Ajalugu == {{Vaata|Saaremaa ajalugu}} [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1990]] taastas Kuressaare linn (koos [[Muhu vald|Muhu vallaga]]) Eestis esimesena omavalitsuse staatuse. Ülejäänud Saaremaa vallad said omavalitsusteks järgneva kahe aasta jooksul. [[1999]]. aasta oktoobris ühinesid [[Kuressaare vald|Kuressaare]] [[Kuressaare vald|vald]] ja toonane Kaarma vald, ühinenud omavalitsuse nimeks sai [[Kaarma vald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/77565?leiaKehtiv |vaadatud=2025-10-28 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> [[2014]]. aastal ühinesid [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kärla vald|Kärla]] ja [[Lümanda vald]], kes soovisid algselt ühendvalla juures kasutada samuti Saaremaa valla nime,<ref name="ENSbl" /> kuid otsustasid hiljem [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] kasuks.<ref>{{Netiviide |aeg=28. august 2014 |pealkiri=Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014015?leiaKehtiv |vaadatud=17. märtsil 2022 |väljaanne=Riigi Teataja}}</ref><ref name="eLo3d" /> Samal aastal ilmnes omavalitsusjuhtide kohtumisel, et ka teised Saaremaa vallad poleks liitumise vastu,<ref name="ccg1w" /> ning juba [[2015]]. aasta alguses alustasid tööd vastavad ühinemiskomisjonid.<ref name="NFlmW" /> Kuigi [[1. detsember|1. detsembril]] [[2016]] allkirjastatud ühinemislepinguga ei liitunud algselt [[Pöide vald]],<ref name="bunES" /> võttis Vabariigi valitsus piirkondliku komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse ka see omavalitsus tulevase ühendvallaga sundühendada.<ref name="ubz5I" /><ref name="lexZP" /> Selle tulemusena otsustas Pöide valla volikogu samuti ühinemisläbirääkimistega liituda.<ref name="Rgwg3" /> Saaremaa vald moodustati [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformi]] tulemusel pärast [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi]] [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[2017]],<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006?leiaKehtiv|pealkiri=Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=25. mai 2017|vaadatud=17. märtsil 2022}}</ref><ref name=":2" /> mil ühinesid kõik senised Saaremaa kohalikud omavalitsused: [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]] ja [[Valjala vald]] ning [[Kuressaare]] linn. <gallery widths="200" mode="nolines" heights="150" caption="Saaremaa valdade ühinemise ajatelg"> Fail:Saare municipalities 1992–1999.png|1992–1999 Fail:Saare municipalities 1999–2014.png|1999–2014 Fail:Saare municipalities 2014–2017.png|2014–2017 Fail:Saare municipalities 2017.png|2017–... </gallery> == Juhtimine == === Saaremaa vallavalitsus === {{Vaata|Saaremaa vallavalitsus|Saaremaa vallavanem}} Saaremaa valla täitevvõimu ehk [[vallavalitsus]]e juht on [[Saaremaa vallavanem]], kelleks on alates [[4. detsember|4. detsembrist]] [[2025]] [[Rainer Antsaar]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu valis uueks vallavanemaks Rainer Antsaare {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-valis-uueks-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=Saaremaa volikogu kinnitas vallavanemaks Rainer Antsaare |url=https://saartehaal.postimees.ee/8373713/saaremaa-volikogu-kinnitas-vallavanemaks-rainer-antsaare |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Vallavanem täidab ka [[Kuressaare linnapea]] esindusrolli.<ref name="vyVHM" /> Vallavalitsusese koosseisu kuuluvad lisaks valdkondade eest vastutavad abivallavanemad. Praegu ametis olevas koosseisus on viis abivallavanemat: [[Laura Heinsaar]] (arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused), [[Moonika Parksepp]] (haridus, noorsootöö), [[Kristi Sillart]] (sotsiaal), [[Priit Riim]] (ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering) ning [[Taniel Vares]] (kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused).<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister |url=https://adr.novian.ee/saaremaa_vald/dokument/7193273 |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=adr.novian.ee}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu erakorralisel istungil valiti uus vallavolikogu esimees ja nimetati ametisse sotsiaalvaldkonna abivallavanem {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-erakorralisel-istungil-valiti-uus-vallavolikogu-esimees-ja-nimetati |vaadatud=2026-03-05 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa vallavolikogu kinnitas uueks abivallavanemaks Priit Riimi {{!}} Saaremaa vald |url=https://saaremaavald.ee/saaremaa-vallavolikogu-kinnitas-uueks-abivallavanemaks-priit-riimi |vaadatud=2026-09-24 |väljaanne=saaremaavald.ee |keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavanemad !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Madis Kallas]] |[[3. november]] [[2017]] |[[27. mai]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=27|kuu2=05|aasta2=2020}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[28. mai]] [[2020]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=05|päev=28|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |- |[[Madis Kallas]] |[[26. november]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Mikk Tuisk]] |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Rainer Antsaar]] |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |[[Isamaa Erakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa abivallavanemad !Nimi !Valdkond !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus |- |[[Helle Kahm]] |haridus, kultuur, noorsootöö, sport |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Jüri Linde]] |haldus, majandus, teenuskeskused |[[3. november]] [[2017]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Kairit Lindmäe]] |sotsiaal |[[3. november]] [[2017]] |[[29. november]] [[2018]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=29|kuu2=11|aasta2=2018}} |- | rowspan="2" |[[Mart Mäeker]] |ehitus, keskkond, planeering |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=28|kuu2=03|aasta2=2019}} |- |ehitus, järelevalve, keskkond, planeering |[[30. november]] [[2018]] |[[28. märts]] [[2019]] |- | rowspan="3" |[[Marili Niits]] |arendus, kommunikatsioon, tugiteenused |[[3. november]] [[2017]] |[[30. november]] [[2018]] | rowspan="3" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=11|päev=03|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, sotsiaal, tugiteenused |[[30. november]] [[2021|2018]] |[[20. detsember]] [[2018]] |- |sotsiaal, tugiteenused |[[20. detsember]] [[2018]] |[[26. november]] [[2021]] |- | rowspan="2" |[[Kristiina Maripuu]] |arendus, kommunikatsioon |[[20. detsember]] [[2018]] |[[4. august]] [[2019]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2018|kuu=12|päev=20|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |arendus, kommunikatsioon, turism, turundus |[[4. august]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |- |[[Jaan Leivategija]] |ehitus, keskkond, planeering, järelevalve |[[8. aprill]] [[2019]] |[[26. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=08|päev2=26|kuu2=11|aasta2=2021}} |- |[[Maire Käärid]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[26. november]] [[2021]] |[[31. oktoober]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=31|kuu2=10|aasta2=2022}} |- |[[Liis Lepik]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Mikk Tuisk]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. november]] [[2021]] |[[26. august]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=26|kuu2=08|aasta2=2022}} |- |[[Koit Voojärv]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[26. november]] [[2021]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Kaarel Tang]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[26. august]] [[2022]] |[[4. detsember]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=08|päev=26|päev2=04|kuu2=12|aasta2=2025}} |- |[[Riina Allik]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[24. november]] [[2022]] |[[26. veebruar]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=11|päev=24|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2026}} |- |[[Laura Heinsaar]] |arendus, järelevalve, kommunikatsioon, tugiteenused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- |[[Kristjan Tamm (omavalitsustegelane)|Kristjan Tamm]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[4. detsember]] [[2025]] |[[24. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04|päev2=24|kuu2=09|aasta2=2026}} |- |[[Taniel Vares]] |kultuur, sport, turism, turundus, teenuskeskused |[[4. detsember]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=12|päev=04}} |- | rowspan="2" |[[Moonika Parksepp]] |haridus, noorsootöö, sotsiaal |[[27. veebruar]] [[2026]] |[[5. märts]] [[2026]] | rowspan="2" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=02|päev=27}} |- |haridus, noorsootöö |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |- |[[Kristi Sillart]] |sotsiaal |[[6. märts]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=06}} |- |[[Priit Riim]] |ehitus, haldus, keskkond, majandus, planeering |[[25. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=25}} |} === Saaremaa vallavolikogu === {{Vaata|Saaremaa vallavolikogu}} Saaremaa valla esinduskogu ehk [[vallavolikogu]] koosneb 31 liikmest. Vallavolikogu esimees on [[Koit Voojärv]]<ref name=":3" />, aseesimees [[Terje Nepper]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=Saaremaa vallavolikogu esimeheks valiti Kristjan Moora {{!}} Saaremaa vald|url=https://www.saaremaavald.ee/uudised/saaremaa-vallavolikogu-esimeheks-valiti-kristjan-moora|väljaanne=www.saaremaavald.ee|vaadatud=2025-11-29|keel=et}}</ref> {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu esimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Tiiu Aro]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=26|kuu2=02|aasta2=2021}} |[[Eesti Reformierakond]] |- | rowspan="2" |[[Jaanus Tamkivi]] |[[26. veebruar]] [[2021]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=02|päev=26|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} | rowspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] |- |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |- |[[Kristjan Moora]] |[[28. november]] [[2025]] |[[5. märts]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28|päev2=05|kuu2=03|aasta2=2026}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |- |[[Koit Voojärv]] |[[5. märts]] [[2026]] |''Ametis'' ||{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=03|päev=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |} {| class="wikitable" |+Saaremaa vallavolikogu aseesimehed !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Erakond/valimisnimekiri |- |[[Aivar Aru]] |[[27. oktoober]] [[2017]] |[[9. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=10|päev=27|päev2=09|kuu2=11|aasta2=2021}} |[[Eesti Keskerakond]] |- |[[Kristiina Maripuu]] |[[19. november]] [[2021]] |[[25. november]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=11|päev=19|päev2=25|kuu2=11|aasta2=2025}} |[[Valimisliit Terve Saaremaa]] |- |[[Terje Nepper]] |[[28. november]] [[2025]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=11|päev=28}} |[[Isamaa Erakond]] |} == Osavallad == [[Fail:Saaremaa osavallad.png|alt=Kaardil Saaremaa osavallad, kogukonnad ja Kuressaare linn|pisi|Saaremaa osavallad ja Kuressaare linn]] Saaremaa valla territooriumil ja koosseisus tegutsevate [[Osavald|osavaldade]] eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. Kuressaare linn on eraldi piirkond, mis ei ole määratletud ei osavallana ega kuulu ka ühegi teise osavalla alla. Kokku on valla territooriumil 13 osavalda: [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kihelkonna vald|Kihelkonna]], [[Kärla vald|Kärla]], [[Laimjala vald|Laimjala]], [[Leisi vald|Leisi]], [[Lümanda vald|Lümanda]], [[Mustjala vald|Mustjala]], [[Orissaare vald|Orissaare]], [[Pihtla vald|Pihtla]], [[Pöide vald|Pöide]], [[Salme vald|Salme]], [[Torgu vald|Torgu]], [[Valjala vald|Valjala]]. Valla eri osavaldade elanike huve kohalikul ja ülevallalisel tasandil esindavad osavallakogud. Kuressaare linna elanike huvide esindamiseks on Saaremaa vallavolikogus moodustatud [[Kuressaare linna komisjon]]. Osavaldades on avalike teenuste osutamiseks ja haldamiseks moodustatud vallavalitsuse [[Teenuskeskus|teenuskeskused]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa valla tutvustus |url=https://www.saaremaavald.ee/tutvustus |vaadatud=26. veebruaril 2021 |väljaanne=Saaremaa Vallavalitsus}}</ref> Teenuskeskused asuvad füüsiliselt iga osavalla suurimas keskuses, Kaarma teenuskeskus asub Kuressaares. == Asustus == Vallas on üks linn ([[Kuressaare]]), üheksa alevikku ([[Aste alevik|Aste]], [[Kihelkonna]], [[Kudjape]], [[Kärla]], [[Leisi]], [[Nasva]], [[Orissaare]], [[Salme alevik|Salme]], [[Valjala]]) ja 427 küla. === Külad === [[Aaviku (Saaremaa)|Aaviku]], [[Abaja (Saaremaa)|Abaja]], [[Abruka küla|Abruka]], [[Abula]], [[Allikalahe]], [[Anepesa]], [[Angla]], [[Anijala]], [[Anseküla]], [[Ansi]], [[Arandi]], [[Ardla]], [[Are küla]], [[Ariste (Saaremaa)|Ariste]], [[Arju]], [[Aru (Saaremaa)|Aru]], [[Aruste]], [[Aste küla|Aste]], [[Asuka]], [[Asuküla]], [[Asva]], [[Atla]], [[Audla]], [[Aula-Vintri]], [[Austla]], [[Easte]], [[Eeriksaare]], [[Eikla]], [[Eiste]], [[Endla (Saaremaa)|Endla]], [[Ennu]], [[Haamse]], [[Haapsu]], [[Haeska (Saaremaa)|Haeska]], [[Hakjala]], [[Hiievälja]], [[Himmiste]], [[Hindu (Saaremaa)|Hindu]], [[Hirmuste]], [[Hämmelepa]], [[Hänga]], [[Hübja]], [[Iide]], [[Iilaste]], [[Ilpla]], [[Imara]], [[Imavere (Saaremaa)|Imavere]], [[Irase]], [[Iruste]], [[Jaani]], [[Jauni]], [[Jootme]], [[Jursi]], [[Jõe (Saaremaa)|Jõe]], [[Jõelepa]], [[Jõempa]], [[Jõgela]], [[Jõiste]], [[Jämaja]], [[Järise (Saaremaa)|Järise]], [[Järve (Saaremaa)|Järve]], [[Järveküla (Saaremaa)|Järveküla]], [[Jööri]], [[Kaali]], [[Kaali-Liiva]], [[Kaarma]], [[Kaarma-Jõe]], [[Kaarma-Kirikuküla]], [[Kaarma-Kungla]], [[Kaarmise]], [[Kaavi]], [[Kahtla]], [[Kahutsi]], [[Kailuka]], [[Kaimri]], [[Kaisa]], [[Kaisvere]], [[Kakuna]], [[Kalju (Saaremaa)|Kalju]], [[Kallaste (Saaremaa)|Kallaste]], [[Kallemäe]], [[Kalli]], [[Kalma]], [[Kalmu]], [[Kandla]], [[Kangrusselja]], [[Kanissaare]], [[Kapra]], [[Karala]], [[Kareda (Saaremaa)|Kareda]], [[Kargi]], [[Karida]], [[Karja]], [[Karujärve]], [[Karuste]], [[Kasti (Saaremaa)|Kasti]], [[Kaubi (Saaremaa)|Kaubi]], [[Kaugatoma]], [[Kaunispe]], [[Kavandi]], [[Kehila]], [[Kellamäe (Saaremaa)|Kellamäe]], [[Keskranna]], [[Keskvere (Saaremaa)|Keskvere]], [[Kihelkonna-Liiva]], [[Kiirassaare]], [[Kingli]], [[Kipi]], [[Kiratsi]], [[Kirderanna]], [[Kiritu]], [[Kiruma]], [[Kogula (Saaremaa)|Kogula]], [[Koidula (Saaremaa)|Koidula]], [[Koiduvälja]], [[Koigi (Saaremaa)|Koigi]], [[Koigi-Väljaküla]], [[Koikla]], [[Koimla]], [[Koki]], [[Koksi]], [[Koovi]], [[Kopli (Saaremaa)|Kopli]], [[Kotlandi]], [[Kotsma]], [[Kugalepa]], [[Kuiste]], [[Kuke (Saaremaa)|Kuke]], [[Kungla (Saaremaa)|Kungla]], [[Kuninguste]], [[Kuralase]], [[Kuremetsa]], [[Kurevere (Saaremaa)|Kurevere]], [[Kuumi]], [[Kuuse]], [[Kuusiku (Saaremaa)|Kuusiku]], [[Kuusnõmme]], [[Kõiguste]], [[Kõinastu]], [[Kõljala]], [[Kõnnu (Saaremaa)|Kõnnu]], [[Kõriska]], [[Kõrkküla]], [[Kõrkvere]], [[Kõruse]], [[Kõruse-Metsaküla]], [[Kõõru]], [[Käesla]], [[Käku]], [[Käo (Saaremaa)|Käo]], [[Kärdu]], [[Kärla-Kirikuküla]], [[Kärla-Kulli]], [[Kärneri]], [[Kübassaare]], [[Küdema]], [[Külma (Saaremaa)|Külma]]; [[Laadjala]], [[Laadla]], [[Laevaranna]], [[Laheküla (Saaremaa)|Laheküla]], [[Lahetaguse]], [[Laimjala]], [[Laoküla (Saaremaa)|Laoküla]], [[Lassi (Saaremaa)|Lassi]], [[Laugu]], [[Laugu-Liiva]], [[Leedri]], [[Leina (Saaremaa)|Leina]], [[Leisi (Saaremaa)|Leisi]], [[Levala (Saaremaa)|Levala]], [[Liigalaskma]], [[Liiküla]], [[Liiva (Saaremaa)|Liiva]], [[Liivanõmme]], [[Liiva-Putla]], [[Liivaranna]], [[Lilbi (Saaremaa)|Lilbi]], [[Lindmetsa]], [[Linnaka]], [[Linnuse (Saaremaa)|Linnuse]], [[Loona]], [[Lussu]], [[Luulupe]], [[Lõmala]], [[Lõpi]], [[Lõu]], [[Lõupõllu]], [[Läbara]], [[Länga]], [[Lätiniidi]], [[Läägi]], [[Läätsa]], [[Lööne]], [[Lülle]], [[Lümanda]], [[Lümanda-Kulli]], [[Maantee küla|Maantee]], [[Maasi]], [[Maleva (Saaremaa)|Maleva]], [[Masa]], [[Matsiranna]], [[Meedla]], [[Mehama]], [[Meiuste]], [[Merise]], [[Metsaküla (Saaremaa)|Metsaküla]], [[Metsalõuka]], [[Metsapere (Saaremaa)|Metsapere]], [[Metsara]], [[Metsaääre (Saaremaa)|Metsaääre]], [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla]], [[Moosi]], [[Mui]], [[Mujaste]], [[Mullutu]], [[Muraja]], [[Muratsi]], [[Murika]], [[Mustjala]], [[Mustla (Saaremaa)|Mustla]], [[Mõisaküla (Saaremaa)|Mõisaküla]], [[Mõnnuste]], [[Mõntu]], [[Mäebe]], [[Mäeküla (Saaremaa)|Mäeküla]], [[Mägi-Kurdla]], [[Mändjala]], [[Männiku (Saaremaa)|Männiku]], [[Mässa]], [[Mätasselja]], [[Mätja]], [[Möldri (Saaremaa)|Möldri]], [[Nava (Saaremaa)|Nava]], [[Neeme (Saaremaa)|Neeme]], [[Neemi]], [[Nenu]], [[Nihatu]], [[Ninase]], [[Nurme (Saaremaa)|Nurme]], [[Nõmjala]], [[Nõmme (Saaremaa)|Nõmme]], [[Nõmpa]], [[Nässuma]], [[Odalätsi]], [[Oessaare]], [[Ohessaare]], [[Ohtja]], [[Oitme]], [[Oju]], [[Orinõmme]], [[Oti (Saaremaa)|Oti]], [[Paaste]], [[Paatsa]], [[Paevere]], [[Pahapilli]], [[Pahavalla]], [[Paiküla]], [[Paimala]], [[Paju-Kurdla]], [[Pajumõisa]], [[Pamma]], [[Pammana]], [[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[Parasmetsa]], [[Parila (Saaremaa)|Parila]], [[Peederga]], [[Pidula]], [[Pidula-Kuusiku]], [[Pihtla]], [[Piila]], [[Poka (Saaremaa)|Poka]], [[Praakli]], [[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[Purtsa]], [[Põlluküla (Saaremaa)|Põlluküla]], [[Põripõllu]], [[Pähkla]], [[Pärni]], [[Pärsama]], [[Pöide]], [[Pöide-Keskvere]], [[Pöitse]], [[Püha (Saaremaa)|Püha]], [[Püha-Kõnnu]], [[Rahtla]], [[Rahu küla]], [[Rahuste]], [[Randküla]], [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]], [[Rannaküla (Saaremaa)|Rannaküla]], [[Ratla]], [[Raugu]], [[Reeküla]], [[Reina]], [[Reo]], [[Ridala (Saaremaa)|Ridala]], [[Riksu]], [[Roobaka]], [[Rootsiküla (Saaremaa)|Rootsiküla]], [[Ruhve]], [[Räimaste]], [[Räägi]], [[Rahniku]], [[Röösa]]; [[Saareküla (Saaremaa)|Saareküla]], [[Saaremetsa]], [[Sagariste]], [[Saia]], [[Saikla]], [[Sakla]], [[Salavere]], [[Salu (Saaremaa)|Salu]], [[Sandla]], [[Sauaru]], [[Saue-Mustla]], [[Saue-Putla]], [[Sauvere]], [[Selgase]], [[Selja (Saaremaa)|Selja]], [[Sepa (Saaremaa)|Sepa]], [[Sepise]], [[Siiksaare]], [[Sikassaare]], [[Silla (Saaremaa)|Silla]], [[Soela]], [[Soodevahe (Saaremaa)|Soodevahe]], [[Sundimetsa]], [[Sutu]], [[Suure-Rootsi]], [[Suurna]], [[Suur-Pahila]], [[Suur-Rahula]], [[Suur-Randvere]], [[Sõmera]], [[Sõrve-Hindu]], [[Sääre (Saaremaa)|Sääre]], [[Taaliku]], [[Tagamõisa (Saaremaa)|Tagamõisa]], [[Tagaranna]], [[Tagavere (Saaremaa)|Tagavere]], [[Tahula]], [[Talila]], [[Tammese]], [[Tammuna]], [[Tareste]], [[Taritu]], [[Tehumardi]], [[Tiirimetsa]], [[Tiitsuotsa]], [[Tirbi]], [[Tohku]], [[Toomalõuka]], [[Torgu-Mõisaküla]], [[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[Triigi (Saaremaa)|Triigi]], [[Tuiu]], [[Tumala]], [[Turja]], [[Tutku]], [[Tõlli (Saaremaa)|Tõlli]], [[Tõlluste]], [[Tõnija]], [[Tõre]], [[Tõrise]], [[Tõru küla|Tõru]], [[Täätsi]], [[Türju]], [[Uduvere]], [[Ula (Saaremaa)|Ula]], [[Ulje]], [[Undimäe]], [[Undva]], [[Unguma]], [[Unimäe]], [[Upa]], [[Uuemõisa (Saaremaa)|Uuemõisa]], [[Vahva]], [[Vaigu]], [[Vaigu-Rannaküla]], [[Vaivere]], [[Valjala-Ariste]], [[Valjala-Kogula]], [[Valjala-Nurme]], [[Vanakubja]], [[Vana-Lahetaguse]], [[Vanalõve]], [[Vanamõisa (Saaremaa)|Vanamõisa]], [[Vantri]], [[Varkja]], [[Varpe]], [[Vatsküla]], [[Vedruka]], [[Veere (Saaremaa)|Veere]], [[Veeremäe]], [[Veeriku küla]], [[Vendise]], [[Vennati]], [[Veske]], [[Vestla]], [[Viidu]], [[Viidu-Mäebe]], [[Viira (Saaremaa)|Viira]], [[Viki küla|Viki]], [[Vilidu]], [[Vilsandi küla|Vilsandi]], [[Viltina]], [[Vintri]], [[Virita]], [[Võhma (Saaremaa)|Võhma]], [[Võrsna]], [[Väike-Pahila]], [[Väike-Rahula]], [[Väike-Rootsi]], [[Väike-Ula]], [[Väike-Võhma]], [[Väkra]], [[Väljaküla (Saaremaa)|Väljaküla]], [[Väljamõisa]], [[Välta]], [[Õeste]], [[Õha]], [[Ööriku]], [[Üru]], [[Üüdibe]], [[Üüvere]] == Haridus == Saaremaa vald haldab 11 alusharidust andvat lasteaeda ning 14 üldharidust andvat õppeasutust, millest kolm on lasteaed-põhikoolid, üheksa põhikoolid (sh üks hariduslike erivajadustega õpilastele) ja kaks põhikool-gümnaasiumid (sh üks mittestatsionaarset õpet andev). Samuti on valla haldusalas 9 noortekeskust. Lisaks tegeleb valla territooriumil kaks eralasteaeda, erakool, riigigümnaasium ja kutsekool. === Alusharidus === [[Aste Lasteaed Mõmmik]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed]], [[Kuressaare Pargi Lasteaed]], [[Kuressaare Ristiku Lasteaed]], [[Kuressaare Rohu Lasteaed]], [[Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaed]], [[Kärla Lasteaed]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Karu-Kati Lasteaed]], [[Orissaare Lasteaed Päikesekiir]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Lasteaed]], [[Valjala Lasteaed]], [[Eralasteaed Kõige Suurem Sõber]], [[Kesklinna Eralasteaed Naerusuu]] === Põhiharidus === [[Aste Põhikool]], [[Kaali Kool]], [[Kuressaare Hariduse Kool]], [[Kuressaare Nooruse Kool]], [[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Kärla Põhikool]], [[Leisi Kool]], [[Lümanda Põhikool]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Pihtla Kool]], [[Salme Põhikool]], [[Valjala Põhikool]], [[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus]], [[Luce Kool]] ([[erakool]]) === Kesk- ja kutseharidus === [[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Orissaare Gümnaasium]], [[Saaremaa Gümnaasium]] ([[riigigümnaasium]]), [[Kuressaare Ametikool]] ([[kutsekool]]) === Kõrgharidus === [[Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž]], [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool|Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli]] Kuressaare õpperühm === Huviharidus === [[Kuressaare Kunstikool]], [[Kuressaare Muusikakool]], [[Kärla Muusikakool]], [[Orissaare Muusikakool]], [[Saaremaa Spordikool]] === Noorsootöö === [[Saaremaa Noorsootöö Keskus]], mille alla kuuluvad 9 noortekeskust Astes, Kärlal, Kuressaares, Leisis, Lümandal, Orissaares, Salmel, Tornimäel ja Valjalas == Kultuur == Asutus [[Kuressaare Kultuurivara]] haldab [[Kuressaare kultuurikeskus]]t ja [[Kuressaare raegalerii|raegalerii]]d. Samuti tegutseb vallas sihtasutusena [[Kuressaare Teater]]. Koondasutuse [[Saaremaa Kultuur]] alla kuulub 16 rahva- ja kultuurimaja: [[Aste rahvamaja]], [[Eikla rahvamaja]], [[Karja rahvamaja]], [[Kihelkonna rahvamaja]], [[Kärla rahvamaja]], [[Laimjala rahvamaja]], [[Lümanda rahvamaja]], [[Mustjala rahvamaja]], [[Nasva rahvamaja]], [[Orissaare kultuurimaja]], [[Pärsama rahvamaja]], [[Salme rahvamaja]], [[Sandla rahvamaja]], [[Taritu rahvamaja]], [[Tornimäe rahvamaja]], [[Valjala rahvamaja]]. [[Saare Maakonna Keskraamatukogu]] alla kuulub keskne raamatukogu Kuressaares ning 24 haruraamatukogu: [[Abruka raamatukogu|Abruka]], [[Aste raamatukogu|Aste]], [[Eikla raamatukogu|Eikla]], [[Kaali raamatukogu|Kaali]], [[Kaarma raamatukogu|Kaarma]], [[Kihelkonna raamatukogu|Kihelkonna]], [[Kõrkvere raamatukogu|Kõrkvere]], [[Kärla raamatukogu|Kärla]], [[Laimjala raamatukogu|Laimjala]], [[Leisi raamatukogu|Leisi]], [[Lümanda raamatukogu|Lümanda]], [[Metsküla raamatukogu|Metsküla]], [[Mustjala raamatukogu|Mustjala]], [[Orissaare raamatukogu|Orissaare]], [[Pihtla raamatukogu|Pihtla]], [[Pärsama raamatukogu|Pärsama]], [[Randvere raamatukogu|Randvere]], [[Sakla raamatukogu|Sakla]], [[Salme raamatukogu|Salme]], [[Sandla raamatukogu|Sandla]], [[Taritu raamatukogu|Taritu]], [[Torgu raamatukogu|Torgu]], [[Tornimäe raamatukogu|Tornimäe]], [[Valjala raamatukogu|Valjala]]. == Loodus == {{Vaata|Saaremaa#Loodus}} == Sõprusomavalitsused == * {{riigi ikoon|Läti}} [[Talsi piirkond]] * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Uda (Jaapan)|Uda linn]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|pealkiri=Ülevaade omavalitsused 2019|väljaanne=Rahandusministeerium|aeg=14. jaanuar 2019|vaadatud=24. jaanuaril 2019|arhiivimisaeg=2023-09-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230926071533/https://haldusreform.fin.ee/static/sites/3/2019/01/ulevaade_omavalitsused_2019.xlsx|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="vyVHM">{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/416122017002|pealkiri=Saaremaa valla põhimäärus|väljaanne=Riigiteataja|aeg=16. detsember 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ENSbl">{{Netiviide|autor=Mari Rebane|url=https://www.err.ee/516467/saaremaa-valdade-uhinemine-seisab-nime-taga|pealkiri=Saaremaa valdade ühinemine seisab nime taga|väljaanne=ERR|aeg=17. juuli 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="eLo3d">{{Netiviide|autor=Maarja Roon|url=https://www.err.ee/518623/kolm-saaremaa-valda-andsid-nimevaidluses-jarele|pealkiri=Kolm Saaremaa valda andsid nimevaidluses järele|väljaanne=ERR|aeg=22. august 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ccg1w">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/510903/koik-saaremaa-omavalitsused-on-uhinemiskonelusteks-valmis|pealkiri=Kõik Saaremaa omavalitsused on ühinemiskõnelusteks valmis|väljaanne=ERR|aeg=8. aprill 2014|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="NFlmW">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/565775/saaremaa-liigub-uhise-omavalitsuse-loomise-poole|pealkiri=Saaremaa liigub ühise omavalitsuse loomise poole|väljaanne=ERR|aeg=13. jaanuar 2015|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="bunES">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/578360/saaremaa-suurvallast-jaab-esialgu-korvale-vaid-poide-vald|pealkiri=Saaremaa suurvallast jääb esialgu kõrvale vaid Pöide vald|väljaanne=ERR|aeg=1. detsember 2016|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="ubz5I">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/580512/komisjon-soovitab-poide-ja-ruhnu-uhendada-saaremaa-vallaga|pealkiri=Komisjon soovitab Pöide ja Ruhnu ühendada Saaremaa vallaga|väljaanne=ERR|aeg=10. jaanuar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="lexZP">{{Netiviide|url=https://www.err.ee/582192/valitsus-esitas-valdade-sundliitmise-kava|pealkiri=Valitsus esitas valdade sundliitmise kava|väljaanne=ERR|aeg=9. veebruar 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> <ref name="Rgwg3">{{Netiviide|autor=Margus Muld|url=https://www.err.ee/587073/saaremaa-poide-vald-tahab-naabritega-uhinemislabiraakimisi|pealkiri=Saaremaa Pöide vald tahab naabritega ühinemisläbirääkimisi|väljaanne=ERR|aeg=30. märts 2017|vaadatud=24. jaanuaril 2019}}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.saaremaavald.ee/ Saaremaa valla koduleht] {{Saaremaa}} [[Kategooria:Saare maakonna vallad]] [[Kategooria:Saaremaa vald| ]] eq3ht4t0q9qj5rfspmheox9flyh4p1g 0 452419 7255914 7224007 2026-10-19T16:54:41Z MorsMe 217455 7255914 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=*1954 *2026 (tänasel kujul)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=3. august 2026|eelkäija=[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=18urda.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna ja Saue valla bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A (Tallinna bussiliin)|liiniga 18A]]. {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Urda | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus !Vana-Pääsküla - Urda !Urda - Vana-Pääsküla |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa | ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2019 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2019 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Laagri | ; Laagri ; Laagri ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} == Galerii == <gallery> Fail:18buss.jpg|[[Viru keskus|Viru keskuse]] lähedal Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|Buss nr 18 Viru keskuse juures Fail:Tallin bus 1.jpg|Eelmine teenindaja [[Tallinna Autobussikoondis|TAK]] Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|A. Laikmaa peatuses Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|Hobujaama tänaval Fail:Estonia-georgia.png|Viru keskuse suunas </gallery><center></center> == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]] * [[18A]] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saue vald]] muo0voqc6nyxqb84cc4cijhqbjh591m 7255916 7255914 2026-10-19T16:55:24Z MorsMe 217455 7255916 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Urda|avati=*1954 *2026 (tänasel kujul)|number=18|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b/21213-1/map|eelmine liin=17A|järgmine liin=18A|järgmine=18A (Tallinna bussiliin)|eelmine=17A (Tallinna bussiliin)|läbi=Vabaduse pst|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/18/a-b|uuendus=3. august 2026|eelkäija=[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] (Nõlvaku - Urda suunes)|pilt=Estonia-georgia.png|logo=18urda.jpg}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{teekaart}}'''18''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna ja Saue valla bussiliin]], mis sõidab [[Viru keskus]]est [[Laagri|Urda]]sse. Väljumised 15–40 minuti tagant == Ajalugu == Bussiliin rajati 1954. aastal, mil see sõitis kesklinnast Jannseni peatusse. 1950. ja 1960. aastatel läbis bussiliin ka [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]].<ref>{{Netiviide|autor=Klemet, Andrus|url=http://nommesonumid.blogspot.com/2011/02/nomme-bussiliiklusest.html|pealkiri=Nõmme bussiliiklusest|väljaanne=Nõmme Sõnumid|aeg=14. veebruar 2011|vaadatud=26.02.2020}}</ref> 1966. aastal hakkas sõitma ekspressliin [[14 (Tallinna bussiliin)|14]], mille marsruut kattub suures osas 18 omaga. [[2019]]. aastal muutus bussiliini lõpp-peatuseks Nõlvaku seoses Veskitammi ristmiku ümberehitusega ja endine lõpp-peatus Laagri suleti. Kohalike nõudmistele vastu tulles otsustati luua liin [[18A (Tallinna bussiliin)|18A]], mille lõpp-peatuseks on Urda ja mis teeb ümberpöörde Topi viaduktil. 2026. aastal liin liideti [[18A (Tallinna bussiliin)|liiniga 18A]]. {| class="wikitable" |+Liin nr 18 !Avati !Marsruut !Märkused |- |1954 |Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1957 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Jannseni | |- |1959 |Rukki - Ristiku - Balti Jaam - Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1965 |Viru - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1978 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla | |- |1982 |Uus-Sadama - Vabaduse pst - Vana-Pääsküla - Laagri | |- |1984 |Hobujaama - Vabaduse pst - Laagri | |- |2004 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri | |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Laagri (Nõlvaku) | |- |2026 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |Suunatakse 18A marsruudile<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref>, Praegune marsruut |} {| class="wikitable" |+Liin nr 18A !Avati !Marsruut !Märkused |- |2019 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda | |- |2023 |Viru - Vabaduse pst - Urda | |- |2024 |Viru Keskus - Vabaduse pst - Urda |- |2026 | |Liin suleti ja liideti liiniga 18 |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Viru keskus - Urda !Urda - Viru keskus !Vana-Pääsküla - Urda !Urda - Vana-Pääsküla |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa | ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Urda | ; Urda ; Urda ; Valdmäe ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2019 kuni 31.07.2026 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 3 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku | ; Nõlvaku ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2019 !Viru keskus - Laagri !Laagri - Viru keskus |- | ; Viru keskus 1 ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva ; Näituse ; Haava ; Valdeku ; Nurme ; Kaare ; Hiiu ; J. V. Jannseni ; Hõimu ; Vikerkaare ; Raba ; Naaritsa ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla ; Sillaotsa ; Nõlvaku ; Laagri | ; Laagri ; Laagri ; Nõlvaku ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Estonia ; A. Laikmaa |} == Galerii == <gallery> Fail:18buss.jpg|[[Viru keskus|Viru keskuse]] lähedal Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-034.jpg|Buss nr 18 Viru keskuse juures Fail:Tallin bus 1.jpg|Eelmine teenindaja [[Tallinna Autobussikoondis|TAK]] Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-030.jpg|A. Laikmaa peatuses Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7500 (2019).jpg|Hobujaama tänaval Fail:Estonia-georgia.png|Viru keskuse suunas </gallery><center></center> == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]] * [[18A]] == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saue vald]] hehpiq8tz096uy2rx16o9zby9222sj3 0 458449 7256114 7249890 2026-10-20T03:00:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256114 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Canberra | hääldus = | pilt = Civic_from_Mt_Ainsle.JPG | pildiallkiri = [[Canberra Central|Canberra kesklinn (Canberra Central)]] | lipp = Flag of the Australian Capital Territory.svg | lipu_link = [[Canberra lipp]] | vapp = Coat of Arms of Canberra.svg | vapi_link = [[Canberra vapp]] | pindala = 814,27 | elanikke = 390 706 (2015)<ref name="Kusher" /> | asendikaart = Austraalia }} [[Pilt:Canberra viewed from Mount Ainslie.jpg|pisi|Vaade Canberrale [[Mount Ainslie]]' mäelt]] [[Pilt:Canberra Map-MJC.png|pisi|Canberra asukoht Austraalia pealinna alal. Peamised linnaosad on tähistatud kollasega: [[Canberra Central]] (kaardil märgitud North Canberra ja South Canberra nime all), [[Woden Valley]], [[Belconnen]], [[Weston Creek]], [[Tuggeranong]] ja [[Gungahlin]]]] [[Pilt:Free printable and editable vector map of Canberra Australia.svg|pisi|Canberra linnaplaan]] '''Canberra''' on [[Austraalia]] [[pealinn]] ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, 286&nbsp;km [[Sydney]]st edelas ja 669&nbsp;km [[Melbourne]]'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks [[1908]]. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] arhitekti [[Walter Burley Griffin]]i kavandi. Ehitustöid alustati [[1913]]. aastal ja pealinnaks sai Canberra [[9. mai]]l [[1927]]. Linna planeering põhineb [[aedlinn]]a mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]]. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka võsa- või metsapealinnaks (''bush capital'')<ref name="0oKVk" />. Kui esialgu pidurdasid linna arengut [[esimene maailmasõda]] ja [[suur majanduskriis]], siis alates [[Teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv. Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. ==Nimi== Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast ''nganbirra'', ''kambera'' või ''canberry'', mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawali keel]]es väidetavalt "kohtumispaika".<ref name="39Agc" /><ref name="ADYQJ" /> Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna ''canberra'', ''nganbra'' või ''nganbira'' "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – [[Black Mountain]]i ja [[Mount Ainslie]] mäele.<ref name="Inhoj" /> 1860. aastatel kirjutas [[Queanbeyan]]i ajalehe omanik [[John Gale]], et see nimi tuleb sõnast ''nganbra'' või ''nganbira'', mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab [[Sullivans Creek]]i [[lamm]]ile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.<ref name="thufi" /> 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele. Richard Hind Cambage märkis oma [[1919]]. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik [[Joshua John Moore]] nimetas selle piirkonna Canberryks [[1823]]. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".<ref name="weye1" /> Piirkonna maamõõtmiskaardid [[1837]]. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. [[1920]]. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime [[Lissanthe sapida|Austraalia jõhvikas]] (''Australian cranberry''), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi ''canberry''.{{lisa viide}} ==Asend== Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150&nbsp;km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb [[Suur Veelahkmeahelik|Suures Veelahkmeahelikus]], täpsemalt [[Austraalia Alpid]]e koosseisu kuuluva [[Brindabella Range]]'i mäestiku lähistel. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, mida ümbritseb igast küljest [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariik. Canberra pindala on 814,27&nbsp;km².<ref name="0cAHH" /> Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.<ref name="OxN9y" /> Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga [[Queanbeyan]], mis asub Canberrast umbes 10&nbsp;km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.<ref name="Tf44M" /> ==Loodus== [[Pilt:Canberra SPOT 1088.jpg|pisi|vasakul|Canberra kosmosest nähtuna]] Canberra [[absoluutne kõrgus|keskmine kõrgus]] on 660&nbsp;m.<ref name="YhHvJ" /> Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on [[Mount Majura]] (888&nbsp;m)<ref name="OuoeI" />. Muud kõrgemad mäed on [[Mount Taylor]] (855&nbsp;m)<ref name="Wn7pO" />, [[Mount Ainslie]] (843&nbsp;m)<ref name="bpBWB" />, [[Mount Mugga Mugga]] (812&nbsp;m)<ref name="TGvNl" /> ja [[Black Mountain]] (812&nbsp;m)<ref name="aETwL" />. Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult [[eukalüpt]]iliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse [[1915]]. aastal, kui [[Mount Stromlo]] mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka [[kiirjas mänd|kiirja männiga]]. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada [[erosioon]]i ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.<ref name="PmqS9" /> Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav [[Molonglo jõgi]], mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud [[Burley Griffini järv]].<ref name="eohNI" /> Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond [[lamm]]iala.<ref name="SY0Ji" /> Molonglo suubub linnast loodes [[Murrumbidgee|Murrumbidgee jõkke]], mis on üks [[Murray jõgi|Murray jõe]] kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu [[Queanbeyani jõgi]], [[Jerrambomberra Creek]] ja [[Yarralumla Creek]] suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.<ref name="QAzx6" /> [[Ginninderra Creek]]i ja [[Tuggeranong Creek]]i jõgedele on tekitatud paisjärved, [[Ginninderra järv]] ja [[Tuggeranongi järv]].<ref name="Luz1Q" /> ===Kliima=== Canberrat iseloomustab pehme [[parasvöötme kliima]].<ref name="BRaxR" /> [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5&nbsp;°C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5&nbsp;°C.<ref name="uJMqE" /><ref name="JqsOP" /> Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2&nbsp;°C, mis mõõdeti [[1. veebruar]]il [[1968]]. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10&nbsp;°C, mis mõõdeti [[11. juuli]]l [[1971]].<ref name="97pF2" /> [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 615&nbsp;mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60&nbsp;mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50&nbsp;mm vahele.<ref name="bom" /> Talvekuudel esineb [[hall (meteoroloogia)|hallasid]]. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka [[2006]]. ja [[2015]]. aastal<ref name="1m1Vg" />. <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal<ref name="bom" /> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || 28,0 || 27,1 || 24,5 || 20,0 || 15,6 || 12,3 || 11,4 || 13,0 || 16,2 || 19,4 || 22,7 || 26,1 || style="border-left-width:medium" | 19,7 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || 13,2 || 13,1 || 10,7 || 6,7 || 3,2 || 1,0 || –0,1 || 1,0 || 3,3 || 6,1 || 8,8 || 11,4 || style="border-left-width:medium" | 6,5 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 58,5 || 56,4 || 50,7 || 46,0 || 44,4 || 40,4 || 41,4 || 46,2 || 52,0 || 62,4 || 64,4 || 53,2 || style="border-left-width:medium" | 615,2 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sajupäevade arv || 7,3 || 6,7 || 6,9 || 7,3 || 8,4 || 9,8 || 10,5 || 11,1 || 10,2 || 10,4 || 9,8 || 7,7 || style="border-left-width:medium" | 106,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h) || 9,5 || 9,0 || 8,1 || 7,3 || 6,0 || 5,2 || 5,8 || 7,0 || 7,7 || 8,6 || 8,9 || 9,4 || style="border-left-width:medium" | 7,7 |} </center> ==Rahvastik== 2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.<ref name="Kusher" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest<ref name="ACT 2011 census quick stats" />, [[2006. aasta Austraalia rahvaloendus|2006. aasta rahvaloenduse]] andmetel aga 323 056 inimest<ref name="2006census" />. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid [[Austraalia aborigeenid]] ja [[Torrese väina saarte aborigeenid]]. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad [[Suurbritannia]]st (3,7%) ja [[Hiina]]st (1,8%) pärit elanikud.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka [[Uus-Meremaa]]lt, [[India]]st ja [[Vietnam]]ist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult [[inglise keel]]t (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud [[hiina keel|hiina]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[hispaania keel]].<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | Canberra rahvaarvu muutumine |- ! Aasta ! Elanike arv |- | 1991 | align=right | 288 195 |- | 1996 | align=right | 307 917 |- | 2001 | align=right | 319 317 |- | 2004 | align=right | 323 660 |- | 2008 | align=right | 345 300 |- | 2011 | align=right | 355 596 |- | 2015 | align=right | 390 706 |- | 2025 | align=right | 484 630 |} Canberralased on suhteliselt noored, väga [[elanikkonna mobiilsus|mobiilsed]] ja hästi haritud. 2011. aastal oli [[mediaanvanus]] 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Aastatel [[1996]]–[[2001]] saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.<ref name="YmQsh" /> Kommertspanga [[National Australia Bank]] kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.<ref name="2enlu" /> Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt [[bakalaureusekraad]]ile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.<ref name="sQ45p" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% [[Austraalia pealinna ala]] elanikest ennast [[kristlus|kristlasteks]], levinuimad uskkonnad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanid]]. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga [[budism]] (2,6% elanikkonnast).<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> 2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).<ref name="2A05r" /><ref name="NhNcg" /> ==Linnaplaneering== [[Pilt:Inner-canberra 01MJC.png|pisi|Canberra kesklinnas on näha Griffini plaani teatud elemente, iseäranis Parliamentary Triangle'i piirkonnas]] [[Pilt:Tuggeranong-Valley-lr-cropped.jpg|pisi|Vaade [[Tuggeranong Hill]]i mäelt alla Tuggeranongi orgu]] Canberra on [[planeeritud linn]], mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt [[Walter Burley Griffin]].<ref name="SpGOs" /> Kesklinnas [[Burley Griffini järv]]e ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.<ref name="4yJE5" /> Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.<ref name="VsLYV" /> Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.<ref name="wigmore64" /> Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub [[Capital Hill]]i juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki [[Anzac Parade]]'i tänavat [[Austraalia sõjamemoriaal]]ini.<ref name="mZRsr" /> See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal [[Mount Ainslie]] mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb [[Bimberi Peak]]i mägi, [[Austraalia pealinna ala]] kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52&nbsp;km Canberrast edelas.<ref name="zaRGz" /><ref name="J2SzV" /> Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse [[Black Mountain]]i suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid [[Constitution Avenue]], mis ühendab omavahel [[City Hill]]i ja [[Market Centre]]'it. [[Commowealth Avenue]] ja [[Kings Avenue]] kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime [[Parliament Triangle]] ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> Walter Burley Griffin ja tema abikaasa [[Marion Mahony Griffin]] andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja [[Red Hill]]i mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.<ref name="qNN8t" /> See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister [[Billy Hughes]]i poolt.<ref name="RhJHR" /><ref name="BOlCZ" /> Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.<ref name="kRFr7" /> Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras: * [[Canberra Central]] – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni<ref name="doqbh" />; * [[Woden Valley]] – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid [[1964]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Belconnen]] – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati [[1966]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Weston Creek]] – 8 eeslinna, asustatud [[1969]]. aastal;<ref name="SdmOi" /> * [[Tuggeranong]] – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;<ref name="AsNX6" /> * [[Gungahlin]] – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses; * [[Molonglo Valley]] – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati [[2010]]. aastal. Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> [[1967]]. aastal võttis toonane [[Riigi Pealinna Arendamise Komisjon]] vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud [[magistraal]]idega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.<ref name="FTyT6" /> Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.<ref name="7ZVRs" /><ref name="rest" /> Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.<ref name="6SCho" /> Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.<ref name="rest" /> Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad [[Austraalia aborigeenid]]e keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks [[Duffy]] tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, [[Dunlop]]i tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, [[Page (Austraalia)|Page'i]] tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.<ref name="b85jl" /><ref name="AX6iI" /> Enamik diplomaatilisi esindusi asub [[Yarralumla]], [[Deakin]]i ja [[O'Malley]] eeslinnas.<ref name="tslfi" /> Kolm kergetööstuspiirkonda on [[Fyshwick]]i, [[Mitchell]]i ja [[Hume]]'i eeslinnad.<ref name="AsApb" /> {{Panoraampilt|Canberra From Black Mountain Tower.jpg|1000px|Canberra panoraam}} ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== [[Pilt:Yankee Hat art-MJC.jpg|pisi|Kaljujoonis [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]] Canberra lääneosas]] Antropoloog [[Norman Tindale]]'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawalid|ngunawali]] ja [[walgalud|walgalu]] hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid [[ngarigod]], põhja pool elasid [[gandangarad]], rannikul [[yuinid]] ja lääne pool [[wiradjurid]]. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.<ref name="Doe90" /> [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]] [[Birrigai-Abri]]s tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.<ref name="u11C8" /> Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]]. [[Tharwa]] lähistel [[Gudgenby org|Gudgenby orus]] [[Yankee Hat]]i mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad [[Austraalia pealinna ala]]l; neil on kasutatud [[savi]]st saadud valget värvi ja [[raudoksiid-punane|raudoksiid-punasest]] või [[ooker|ookri]] pigmendist saadud punast värvi.<ref name="rd9y7" /> Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes [[kütid-korilased|küttide-korilastena]] vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded [[Agrotis infusa|bogongi koid]], keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal [[19. sajand]]i alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.<ref name="capitalcity" /> ===Eurooplaste uurimisretked ja asustus=== Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid [[Charles Throsby Smith]] ([[1820]]), tema onu [[Charles Throsby]] ([[1821]]), major [[John Owens]] ja kapten [[Mark Currie]] ([[1822]]) ning botaanik [[Allan Cunningham]] ([[1824]]). Kõik ekspeditsioonid uurisid [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] seda haru, millele on tänapäeval rajatud [[Burley Griffini järv]]. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja [[Tuggeranong]]i orru.<ref name="oKRhK" /> Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati [[1815]]. aastal tee üle [[Sinised mäed|Siniste mägede]] [[Bathursti tasandik]]ule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist [[Goulburni tasandik]]ule, mis asub umbes 100&nbsp;km kaugusel tänasest Canberrast.<ref name="capitalcity" /> Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil [[Joshua John Moore]]'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva [[Actoni poolsaar]]e. [[1826]]. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.<ref name="981Og" /> [[Pilt:St johns church in reid canberra.jpg|pisi|vasakul|[[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]] (1845) on Canberra esimene kirik]] [[Pilt:Blundells Cottage overview.jpg|pisi|[[Blundells Cottage]] (u 1860) on üks vanemaid hooneid Canberras]] Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. [[27. jaanuar]]il [[1830]] sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes [[Šotimaa]]lt pärit Campbellide perekond, mille pea [[Robert Campbell]] oli varem olnud [[Sydney]] esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma [[1833]]. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.<ref name="c6IpP" /> Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal [[Government House]], Austraalia kindralkuberneri residents.<ref name="ihR2K" /> Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on [[anglikaani kirik|anglikaanide]] [[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]], mis pühitseti [[1845]]. aastal ja asub tänapäevases [[Reid (Canberra)|Reidi]] eeslinnas.<ref name="8nT9W" /><ref name="iRL1n" /><ref name="kA1Ti" /> Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.<ref name="BfBhL" /> Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.<ref name="ACTchronology" /> Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust [[1863]]. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – [[1836]]. aastal oli neist esimene avatud [[Queanbeyan]]is, [[1859]]. aastal teine [[Ginninderra]]s ja [[1860]]. aastal kolmas [[Lanyon]]is.<ref name="ACTchronology" /><ref name="huA2I" /> Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu [[rõuged]] ja [[leetrid]]. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (''[[corroboree]]'') selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. [[1. jaanuar]]il [[1897]] suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal<ref name="MTRvQ" /><ref name="TQ93K" />. ===Austraalia pealinna ala moodustamine=== Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril [[1901]]. Austraalia suurim linn oli pindalalt [[Melbourne]], mida toetasid pealinnana [[Lääne-Austraalia]], [[Lõuna-Austraalia]] ja [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka [[Queensland]] eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.<ref name="3BAZV" /><ref name="e78F9" /> [[Pilt:Surveyors camp Canberra.jpg|pisi|Maamõõtjate laager (1909)]] Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.<ref name="uK5yO" /> [[Austraalia põhiseadus]]e §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis [[Murray jõgi|Murray jõest]] põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161&nbsp;km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259&nbsp;km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. [[1904]]. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks [[Dalgety]], kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.<ref name="idealcity" /> Ajaleheomanik [[John Gale]] lasi ringlusse [[pamflett|pamfleti]] pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister [[King O'Malley]]. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja [[Yass]]i ümbruses. Valitsuse maamõõtja [[Charles Scrivener]]i [[1909]]. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on [[Cotteri jõgi|Cotteri]], [[Molonglo jõgi|Molonglo]] ja [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõe]] valgla.<ref name="idealcity" /><ref name="HmjLX" /> 1. jaanuaril [[1911]] andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (''Federal Capital Territory'').<ref name="GTu4m" /> Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis [[1928]]. aastani.<ref name="prohibition" /> Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358&nbsp;km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.<ref name="ORtAK" /> ===Linna asutamine, plaanimine ja ehitamine=== [[30. aprill]]il 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut]], [[Institution of Civil Engineers|Tsiviilinseneride Institutsioon]] ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister [[King O'Malley]] nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma [[31. jaanuar]]ini [[1912]], kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.<ref name="competition" /> Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid [[John Kirkpatrick]] ja [[James Alexander Smith]] ning maamõõtja [[John Montgomery Coane]]. Žürii sekretär oli arhitekt [[Conway Clark]]. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. [[14. mai]]l 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja [[23. mai]]l 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s tegutsenud arhitektidest abielupaari [[Walter Burley Griffin]]i ja [[Marion Mahoney Griffin]]i kavandi. Teise koha sai soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i ja kolmanda koha prantsuse arhitekti [[Donat-Alfred Agache]]'i kavand.<ref name="competition" /><ref name="lawrence" /> Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.<ref name="L7Fqw" /> [[Pilt:King o'malley first peg at canberra 1901.jpg|pisi|[[King O’Malley]] lööb 20. veebruaril 1913 maasse esimese ehitusvaia]] [[Pilt:Naming of city of canberra capital hill 1913.jpg|pisi|vasakul|Canberrale nime andmise tseremoonia 12. märtsil 1913]] Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. [[25. november|25. novembril]] 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle [[10. jaanuar]]il 1913.<ref name="lawrence" /> Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.<ref name="AccoU" /> Ehitus algas ametlikult [[20. veebruar]]il 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.<ref name="4i7Wt" /> Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale [[12. märts]]il 1913 Kurrajongi mäe (praeguse [[Capital Hill]]i, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri [[Thomas Denman]]i abikaasa [[Gertrude Denman]].<ref name="Fm0IG" /><ref name="vitlE" /><ref name="4QfQq" /> Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse [[Austraalia pealinna ala]]l riikliku tähtpäevana [[Canberra päev]]a (''Canberra Day''), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.<ref name="capitalcity" /> Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd [[North Canberra]] ja [[South Canberra]] linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. [[1917]]. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.<ref name="CaQxL" /><ref name="AvRVa" /><ref name="R4woy" /> [[21. juuni]]l 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas [[Edward VIII]] nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.<ref name="wCe3Z" /> 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents [[The Lodge]]. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]] toimunud avalikul oksjonil<ref name="kz5Kx" />. [[1914]]. aastal oli rajatud [[Queanbeyan]]i ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima [[15. jaanuar]]il [[1923]]. [[21. aprill]]il 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis [[1925]].<ref name="5c9dS" /> ===Canberra Austraalia pealinnana=== [[Pilt:Parliamenthouse2.jpg|pisi|Parlamendihoone avamine 1927. aasta mais]] 9. mail 1927 kolis Canberrasse [[Austraalia parlament]], mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud [[Canberra vana parlamendihoone|ajutine parlamendihoone]].<ref name="22zlC" /> Mõned päevad varem, [[4. mai]]l kolis peaministri residentsi [[The Lodge]]'i toonane valitsusjuht [[Stanley Bruce]].<ref name="tdSmJ" /> Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele [[Melbourne]]'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt [[kuiv seadus]]. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses [[1928]]. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.<ref name="prohibition" /> [[Suur majanduskriis|Suure majanduskriisi]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.<ref name="C8xOt" /> Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. [[1930]]. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, [[1938]]. aastal.<ref name="Sb1zq" /> Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.<ref name="J8vbM" /> Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. [[1931]]. aastal alustas [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam [[2CA]], mis tegutseb siiani<ref name="rfuEt" />. Aastatel [[1936]]–[[1941]] ehitati valmis [[Austraalia sõjamemoriaal]], mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi<ref name="oHbsH" />. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber [[Suurbritannia]] ülemvolinik, [[Kanada]] avas esinduse seal [[1937]]. aastal ja [[Ameerika Ühendriigid]] [[1940]]. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel [[1942]]–[[1943]] püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone<ref name="c8kG8" />. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati [[1. aprill]]il 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.<ref name="TySpl" /> Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.<ref name="l6osP" /> Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.<ref name="GV5F7" /> Peaminister [[Robert Menzies]], kes oli ametis aastatel [[1949]]–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel [[1955]]–[[1975]] kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.<ref name="nxcA4" /> Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.<ref name="C8xOt" /><ref name="nkxa3" /> Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras [[1946]]. aastal linna esimene kõrgkool, [[Australian National University]].<ref name="ANU" /> [[1957]]. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval [[Burley Griffini järv|arhitekti enda nime kandva paisjärve]] ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud [[Parliamentary Triangle]]'i arendamiseks.<ref name="OA9jC" /> See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.<ref name="DYlJ6" /><ref name="nkf8G" /> Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud [[Canberra Central]]ist (mida nimetatakse vahel ka [[North Canberra]]ks ja [[South Canberra]]ks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal [[Woden Valley]]le, sellele järgnesid 1966. aastal [[Belconnen]], 1969. aastal [[Weston Creek]] ja 1974. aastal Tuggeranong.<ref name="OxK2O" /> Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.<ref name="7UUi6" /> [[Pilt:Lake-ParlHouse.JPG|pisi|Canberra kaks peamist sümbolit: [[Canberra vana parlamendihoone|vana parlamendihoone]] (1927) ja selle taga [[Canberra uus parlamendihoone|uus parlamendihoone]] (1988)]] Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, [[1954]]. aastal avati ülikooli peahoone ja [[1963]]. aastal uus raamatukogu.<ref name="ANU" /> Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal [[Austraalia Rahvusraamatukogu]] peahoone<ref name="Qn0lb" />, aastatel 1975–[[1980]] ehitati [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone<ref name="QjUDc" /> ja aastatel 1974–[[1982]] [[Austraalia Rahvusgalerii]] hoone<ref name="hgZVh" />. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail [[1988]] avati [[Capital Hill]]il Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames [[Canberra uus parlamendihoone|uus ja alaline parlamendihoone]], kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.<ref name="REYQs" /> Detsembris 1988 andis Austraalia parlament [[Austraalia pealinna ala]]le täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu|pealinna ala parlamenti]] [[4. märts]]il [[1989]] ja [[1994]]. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid [[London Circuit]]i tänaval.<ref name="faq" /> Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal [[Austraalia Tööpartei]] ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud [[Rosemary Follett]] oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.<ref name="36W4L" /><ref name="5Txsv" /> [[18. jaanuar]]il [[2003]] haarasid mitmeid Canberra eeslinnu [[2003. aasta Canberra võsapõlengud|võsapõlengud]], milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid [[Mount Stromlo observatoorium]]is, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargist]] ja tekitas ka olulisi kahjustusi [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]].<ref name="4czPW" /> [[2013]]. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.<ref name="uWldS" /> ==Linna juhtimine== [[Pilt:Australian Capital Territory Legislative Assembly and the statue Ethos.jpg|pisi|Austraalia pealinna ala parlamendihoone ja Tom Bassi kuju "Ethos" (1961) selle ees]] Peale Canberra ei asu [[Austraalia pealinna ala]]l ühtegi külast suuremat asulat. [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu]] (''Australian Capital Territory Legislative Assembly'') täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli<ref name="learn" />. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. [[2014]]. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse [[2016. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2016. aasta valimistel]].<ref name="faq" /> Valimised toimuvad [[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on [[Brindabella valimisringkond|Brindabella]], [[Ginninderra valimisringkond|Ginninderra]], [[Kurrajongi valimisringkond|Kurrajong]], [[Murrumbidgee valimisringkond|Murrumbidgee]] ja [[Yerrabi valimisringkond|Yerrabi]].<ref name="BDy07" /> Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (''Chief Minister''), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (''Executive Members'').<ref name="learn" /><ref name="ZJ8wu" /> Alates 2016. aastast on peaminister [[Andrew Barr]] [[Austraalia Tööpartei]]st, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.<ref name="zd70P" /> Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] kohalikul organisatsioonil [[Canberra Liberaalid]]. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–[[1991]] ja [[1995]]–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.<ref name="wAJOc" /> Alates [[2012. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2012. aasta valimistest]] on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga [[Austraalia Rohelised]]. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.<ref name="Mm9G7" /> [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendis]] sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol [[Austraalia Esindajatekoda|Austraalia Esindajatekojas]]. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta [[Austraalia Senat]]is.<ref name="EcFHw" /> [[Austraalia valitsus|Austraalia keskvalitsus]] on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt [[National Capital Authority]] kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on [[Parliamentary Triangle]], [[Burley Griffini järv]], peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]].<ref name="zhxAn" /><ref name="F2dh4" /><ref name="WdsGM" /> Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta [[Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadus]]el, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.<ref name="pPZYz" /> Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras [[Austraalia Föderaalpolitsei]], mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates [[1979]]. aastast oma allüksuse [[ACT Policing]] kaudu.<ref name="NSP5I" /> Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut [[Austraalia pealinna ala rahukohus]] või raskemate kuritegude puhul [[Austraalia pealinna ala ülemkohus]], mis toimib ka [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]]. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.<ref name="AOmfo" /> Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana [[Belconneni kinnipidamiskeskus]]t, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.<ref name="xcRYi" /> [[11. september|11. septembril]] [[2008]] avas toonane peaminister [[Jon Stanhope]] uue vanglakompleksi – [[Alexander Maconochie Keskus]]e, mille ehitus läks maksma 130 miljonit [[Austraalia dollar]]it ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.<ref name="e59kZ" /> Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel [[Austraalia pealinna ala lipp]] ja [[Austraalia pealinna ala vapp]]. ==Majandus== [[Pilt:Australian Treasury.JPG|pisi|Paljud canberralased töötavad valitsusasutustes nagu pildil kujutatud rahandusministeerium]] Canberras on Austraalia kõige madalam [[tööpuudus]]e tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.<ref name="1Izwi" /><ref name="gBxCj" /> Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 [[Austraalia dollar]]it. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et [[elukallidus]]elt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid [[hüpoteek|hüpoteegitagasimaksete]] tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.<ref name="TomPq" /> 2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on [[South Canberra]], [[North Canberra]] ja Woden Valley linnaosas.<ref name="wLka6" /> Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja [[Darwin]]is. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.<ref name="Q6eyv" /><ref name="o69pw" /><ref name="vH9jE" /> [[Austraalia pealinna ala]] [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.<ref name="GSP" /><ref name="ACTindustries" /> Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on [[Austraalia kaitseministeerium]] ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused ([[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]]).<ref name="ACTindustries" /> Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab [[turism]]imajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.<ref name="ACTindustries" /> Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.<ref name="GSP" /> ==Taristu ja transport== [[Pilt:Tuggeranong Parkway.jpg|pisi|Õhufoto Tuggeranongi magistraalist, mis ühendab Canberra kesklinna Tuggeranongi linnaosaga]] ===Teed ja liiklus=== Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu [[magistraal]]id, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.<ref name="chapter9" /><ref name="lMTwl" /> Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.<ref name="MiJ3T" /> Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100&nbsp;km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60&nbsp;km/h.<ref name="V7cfp" /><ref name="hQw1L" /> Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.<ref name="QAxBa" /> Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis [[Austraalia pealinna ala]] valitsus [[1999]]. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi [[kiiruskaamera]]d ja [[foor]]ide taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.<ref name="QENL3" /> [[Federal Highway (Austraalia)|Federal Highway]], mis liitub [[Goulburn]]i linna lähistel [[Hume Highway]]ga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. [[Melbourne]]'iga ühendab Canberrat [[Barton Highway]], mis liitub Hume Highwayga [[Yass]]i asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.<ref name="A927u" /> ===Ühistransport=== [[Pilt:ACTION Bus 892 Ansair (MkII) bodied Renault PR100-2 -- 30 June 2014.jpg|pisi|ACTIONi linnaliinibuss Renault PR100-2 Canberras]] Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.<ref name="C5u7N" /><ref name="XOqus" /> Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.<ref name="chapter9" /> Canberra kohalikku bussitransporti korraldab [[Austraalia pealinna ala]] valitsus. ACT Internal Omnibus Network ([[ACTION]]) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.<ref name="5wlR2" /> Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma [[ComfortDelGro Cabcharge]] opereerib [[Transborder Express]]i kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja [[Yass]]i vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.<ref name="s13Cp" /> Sama firma korraldab [[Qcity Transit]]i kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja [[Queanbeyan]]i linna vahel.<ref name="ovwPE" /> Arendamisel on [[kergraudtee]]võrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna ([[Canberra Civic]]) [[Gungahlin]]i linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12&nbsp;km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.<ref name="76wzx" /> [[Pilt:2009 Ford Falcon (FG) XT sedan, CanberraElite taxis (2014-06-01).jpg|pisi|Canberra Elite'i takso Ford Falcon]] [[Pilt:Canberra Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Canberra raudteejaam]] Canberras tegutseb kokku neli [[takso]]firmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris [[sõidujagamisteenus]]e, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on [[Uber]], aga selles vallas tegutsevad veel näiteks [[OnTap]] ja [[GoCatch]].<ref name="1WXxB" /><ref name="5ddRM" /> Reisijatevedu [[raudtee]]l korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte [[NSW Trains]] oma võrgustiku [[NSW TrainLink]] kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.<ref name="4UkRS" /><ref name="kg2jK" /> [[Melbourne]]'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.<ref name="kg2jK" /> Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas.<ref name="ZBdZO" /> Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58&nbsp;km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]], hävis see [[1922]]. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.<ref name="xVBER" /> [[Pilt:New terminal building at Canberra Airport cropped2.jpg|pisi|Canberra lennujaama uus terminal]] [[Canberra lennujaam]]ast on otseühendused [[Adelaide]]'i, [[Brisbane]]'i, [[Gold Coast]]i, [[Melbourne]]'i, [[Newcastle (Austraalia)|Newcastle'isse]], [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad [[Fly Pelican]], [[Qantas]], [[Tigerair]] ja [[Virgin Australia]].<ref name="61bO6" /> Rahvusvahelised ühendused on Canberral [[Singapur]]i ja [[Wellington]]iga, neid liine teenindab [[Singapore Airlines]] ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.<ref name="26Kn5" /> Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.<ref name="mX7N8" /> Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam [[lennurada|lennuradu]] naabruses asunud kuninglike õhujõudude [[Fairbairni lennubaas]]iga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.<ref name="EHq7k" /> ===Vee-, gaasi- ja elektrivarustus=== [[Pilt:Royalla Solar Farm 4.JPG|pisi|Royalla päikeseelektrijaam, mis suudab elektriga varustada 4500 majapidamist]] [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele kuuluv [[Icon Water]] (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440&nbsp;km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.<ref name="vAcFw" /> Kahasse erafirmadega [[Jemena Networks]] ja [[AGL Energy]] kuulub Icon Waterile ettevõte [[ActewAGL]], mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358&nbsp;km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563&nbsp;km.<ref name="FmiSH" /> Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga [[Cotteri jõgi|Cotteri jõel]] ning Googongi paisu taga [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõel]]. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.<ref name="B1vEm" /><ref name="wTV7J" /> Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] alamjooksul, teine asub [[Fyshwick]]is.<ref name="xWm6m" /> Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja [[Snowy Mountains]]i mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam [[Holt]]is ja Queanbeyani alajaam [[Oaks Estate]]'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile [[TransGrid]].<ref name="nXq9q" /> Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti [[1929]]. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja [[1948]]–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.<ref name="AoB8g" /><ref name="vUClk" /> Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult [[3. september|3. septembril]] 2014 [[Royalla]]s ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam<ref name="0GWes" />; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2016]] [[Majura]]s<ref name="ctLrH" />; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati [[Mugga Lane]]'is märtsi alguses [[2017]].<ref name="SOAdu" /> Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke. 2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud [[taastuvenergia]]ga<ref name="YrwAL" />, 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.<ref name="4nX0h" /> ==Tervishoid== [[Pilt:Canberra Hospital.jpg|pisi|Canberra haigla]] Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga [[Canberra haigla]] (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks [[Austraalia pealinna ala]]le ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla [[Australian National University]] meditsiiniteaduskonna peamine kliiniline haigla.<ref name="38BJK" /> Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga [[Calvary Public Hospital]] [[Bruce]]'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige [[Belconnen]]i, [[North Canberra]] ja [[Gungahlin]]i linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i ja [[Canberra Ülikool]]i kliiniline haigla.<ref name="dccDZ" /> Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule [[Little Company of Mary Health Care]].<ref name="3HGum" /> Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – [[Calvary Private Hospital]] Bruce'i eeslinnas ja [[Calvary John James Hospital]] [[Deakin]]i eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on [[Garran]]i eeslinnas asuv [[National Capital Private Hospital]]. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.<ref name="OyYXu" /> [[Burley Griffini järv]]e kaldal Actoni poolsaarel asus varem [[Canberra kuninglik haigla]]. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti [[1997]]. aastal, et teha ruumi [[Austraalia Rahvusmuuseum]]i rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.<ref name="IOef4" /><ref name="AAEbP" /><ref name="g4L7t" /> Austraalia pealinna ala kiirabi (''ACT Ambulance Service'') teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka [[Snowy Hydro SouthCare]] teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.<ref name="uZXvz" /> ==Meedia== Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling [[Australian Broadcasting Corporation]], eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendist]], moodustavad [[Canberra pressigalerii|föderaalparlamendi pressigalerii]].<ref name="bOjmZ" /> Canberra eeslinnas [[Barton]]is asub [[National Press Club of Australia]], mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.<ref name="MhnPs" /> ===Trükiajakirjandus=== [[Pilt:The Canberra Times and The Chronicle at Fyshwick.jpg|pisi|The Canberra Timesi toimetus [[Fyshwick]]is]] Canberras on oma päevaleht [[The Canberra Times]], mis on asutatud [[1926]]. aastal.<ref name="pBAot" /><ref name="2eLRL" /> Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad [[CityNews]] ja [[Canberra Weekly]] ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri [[BMA Magazine]]. BMA Magazine hakkas ilmuma [[1992]]. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli [[Nirvana]] albumi "[[Nevermind]]" kontserditurneele<ref name="IXNdh" />. ===Raadio=== Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.<ref name="3i1XV" /> Peamised eraraadiojaamad on [[Capital Radio Network]]i raadiokanalid 2CA ja [[2CC]] ning [[Austereo]] / [[Australian Radio Network]]i raadiokanalid [[104.7 (Canberra)|104.7]] ja [[Mix 106.3]]. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.<ref name="PSV6n" /> Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on [[1973]]. aastal [[Australian National University]] üliõpilaste asutatud [[2XX]].<ref name="TeiYR" /> Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset [[DAB-raadio|DAB+ raadiosüsteemi]]. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.<ref name="V05dL" /> ===Televisioon=== [[Pilt:Prime Television Broadcast Centre.jpg|pisi|Telejaama Prime7 saatekeskus]] Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:<ref name="7LnbE" /> * [[ABC Television|ABC]] Canberra * [[Special Broadcasting Service|SBS]] New South Wales * [[Win Television]] Southern NSW & ACT – [[Network Ten]] partner<ref name="TVswitch" /> * [[Prime7]] Southern NSW & ACT – [[Seven Network]] partner * [[Southern Cross Nine]] Southern NSW & ACT – [[Nine Network]] partner<ref name="TVswitch" /> Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit. Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.<ref name="RjjVd" /> Tasulist [[satelliittelevisioon]]iteenust osutab Canberra elanikele [[Foxtel]] ja tasulist [[kaabeltelevisioon]]iteenust [[TransACT]]. ==Haridus== [[Pilt:ANU School of Art, Canberra.jpg|pisi|[[Australian National University|ANU]] kunstiteaduskond]] Canberra kaks peamist kõrgkooli on [[Australian National University]] (ANU) [[Acton]]i eeslinnas ja [[Canberra Ülikool]] (''University of Canberra'', UC) [[Bruce]]'i eeslinnas. ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. [[Times Higher Education World University Rankings]]i 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.<ref name="gm3dp" /> [[QS World University Rankings]]i 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus [[Nobeli auhind]]ade laureaati.<ref name="IEa8j" /> UC asutati [[1967]]. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks [[1990]]. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.<ref name="bSDiR" /> 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.<ref name="bRbkL" /> Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses [[Weston]]i eeslinnas [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.<ref name="EmJHM" /> [[Barton]]i linnaosas paikneb sekulaarse [[Charles Sturti Ülikool]]i (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.<ref name="2Py51" /> Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga [[Canberra Tehnikainstituut]].<ref name="CWCW9" /> Canberra kesklinna põhjapoolses [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – [[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] (ADFA) ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]].<ref name="qkkv1" /> ADFA tegutseb koostöös [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]iga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.<ref name="3ENmG" /> Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.<ref name="KbHvi" /> 2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.<ref name="MAMrg" /> 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.<ref name="E0HnQ" /> Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.<ref name="fubXr" /> Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.<ref name="dTb8J" /> Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.<ref name="6aXg7" /> Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.<ref name="BRy6p" /><ref name="qxaQJ" /> ==Kultuur ja meelelahutus== ===Vaatamisväärsused=== [[Pilt:National Library of Australia-East side entrance.jpg|pisi|[[Austraalia Rahvusraamatukogu]]]] Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule [[aedlinn]]ana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, [[Canberra Central]]i linnaosas ja [[Burley Griffini järv]]e kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad. Canberra Centrali lõunaosa ehk [[South Canberra]] keskpunkt on ringteega ümbritsetud [[Capital Hill]], kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud [[Canberra uus parlamendihoone]]. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81&nbsp;m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.<ref name="1yHzt" /><ref name="8lCJN" /> Capital Hillist põhja pool asub esinduslik [[Parkes]]i linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv [[Canberra vana parlamendihoone]]. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale [[Rahvuslik Portreegalerii (Canberra)|Rahvuslikust Portreegaleriist]].<ref name="zi7Bq" /> Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati [[1972]]. aastal [[Austraalia aborigeenid]]e mitteametlik telksaatkond (''Aboriginal Tent Embassy'').<ref name="1s6rj" /> Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka [[Austraalia Rahvusarhiiv]]. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad [[Austraalia Rahvusraamatukogu]], teadus- ja tehnikamuuseum [[Questacon]], [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone ja [[Austraalia Rahvusgalerii]].<ref name="qGYxg" /> Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud [[Kapten James Cooki mälestusmärk]].<ref name="DckRk" /> Väikesel [[Aspeni saar]]el paikneb 50&nbsp;m kõrgune [[Rahvuskariljon]] – tornis asuv isemängiv [[kariljon]] (kellamäng).<ref name="lpz4V" /> Capital Hillist läänes, [[Yarralumla]] linnaosas asub enamik välisesindusi, [[Austraalia kindralkuberner]]i residents [[Government House]], loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, [[Deakin]]i linnaosas on samuti mõned välisesindused, [[Austraalia kuninglik müntimiskoda]] ja [[Austraalia peaminister|Austraalia peaministri]] ametlik residents [[The Lodge]].<ref name="ugCxF" /><ref name="wjAXQ" /><ref name="vc" /> [[Pilt:War memorial 01.jpg|pisi|[[Austraalia sõjamemoriaal]]]] [[Pilt:NatMusAus Main Entrance Strip.jpg|vasakul|pisi|[[Austraalia Rahvusmuuseum]]]] Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond [[Canberra Civic]] on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav [[Canberra muuseum ja galerii]]. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, [[Black Mountain]]i mäe jalamil asub [[Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed]], kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on [[Austraalia Rahvusmuuseum]], mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.<ref name="vc" /> Canberra Civicust idas, [[Mount Ainslie]] mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. [[ANZAC Parade]] on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval ([[ANZAC Day]]). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, [[Ristija Johannese kirik (Canberra)|Ristija Johannese kirik]]. Seal on ka [[Austraalia sõjamemoriaal]], rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.<ref name="vc" /> Umbes 15&nbsp;km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub [[Rahvuslik Dinosauruste Muuseum]], kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.<ref name="kk3Og" /> Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud [[Tuggeranongi org|Tuggeranongi orus]], [[Mugga-Mugga Cottage]] [[Symonston]]i eeslinnas ja [[Blundell's Cottage]] Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.<ref name="EZ6k6" /><ref name="VdhfA" /><ref name="ewJwm" /><ref name="b6wlJ" /> [[Red Hill]]i künkal asuv [[Calthorpes' House]] on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.<ref name="eFfpC" /> [[Duntroon House]] [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla.<ref name="MYAgv" /> ===Kultuurielu=== [[Pilt:Floriade canberra05.jpg|pisi|Canberra lillefestival Floriade]] Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on [[Canberra Teatrikeskus]], millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.<ref name="1Kefs" /> [[The Street Theatre]] on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma [[The Street]] ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.<ref name="XVevZ" /> Linna tähtsaim kontserdisaal on [[1976]]. aasta septembris avatud 1442 istekohaga [[Llewelyn Hall]], mis tegutseb osana [[Australian National University]] muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija [[Ernest Llewellyn]]i auks.<ref name="7gjyC" /> Linna esimene kultuurielu keskus oli [[1928]]. aastal avatud [[Albert Hall]], mis kuni Canberra teatri avamiseni [[1965]]. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside ja kontsertide korraldamiseks ning ja lavastuste ettekandmiseks.<ref name="ZVs3g" /><ref name="4R87z" /> Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: [[Dendy Cinemas]] asub [[Canberra Civic]]us, [[Greater Union]]il on üks kino [[Manuka]] eeslinnas, [[Hoyts]]il kaks kino ([[Belconnen]]i ja Woden Valley linnaosas), [[Palace Films and Cinemas|Palace'il]] üks kino Actoni eeslinnas, [[Limelight Cinemas|Limelightil]] üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.<ref name="LLvEp" /> Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu. Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival [[Summernats]].<ref name="wDIxJ" /> Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus [[Royal Canberra Show]], mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.<ref name="dhVq0" /> Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. [[Canberra päev]]ale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".<ref name="Wiomf" /> Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali [[National Folk Festival]].<ref name="X8jGs" /> Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival [[Floriade]], mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.<ref name="UUljH" /> Oktoobri lõpus [[Canberra Ülikool]]i territooriumil toimunud [[rokkmuusika]]festival [[Stonefest]] oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.<ref name="SBqbO" /> ===Muu meelelahutus=== [[Pilt:Casino canberra sign civic.jpg|pisi|Casino Canberra]] Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud [[Casino Canberra]], mis kuulub alates 2014. aastast [[Hongkong]]i ettevõttele [[Aquis Entertainment]]. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.<ref name="g71ag" /><ref name="Bv588" /><ref name="fuwEf" /> Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on [[Dickson]]is, [[Kingston (Canberra)|Kingstonis]] ja [[Canberra Civic]]us.<ref name="7zNTn" /> [[Prostitutsioon]] dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid [[bordell]]id tohivad tegutseda ainult [[Mitchell]]i ja [[Fyshwick]]i eeslinnades.<ref name="jJzjA" /> ==Sport== [[Pilt:BruceStadium19032005.JPG|pisi|Ragbi liiga võistlus Canberra staadionil]] Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on [[ragbi]]. Tuntuimad võistkonnad on [[Canberra Raiders]] ja [[Brumbies]], kes mängivad vastavalt [[ragbi liiga]]s ja [[ragbi liit|ragbi liidus]]. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.<ref name="Y4s32" /><ref name="sKSPM" /> Mõlema meeskonna koduväljak on [[Canberra staadion]], mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.<ref name="I0Q6m" /><ref name="austadiums" /> Seal korraldati [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpallivõistlusi, [[2003. aasta maailma karikavõistlused ragbis|2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis]] ragbi liidu mänge ja [[2015. aasta AFC Aasia karikavõistlused|2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste]] mänge.<ref name="austadiums" /> Kolmas tuntuim ragbimeeskond on [[University of Canberra Vikings]] (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.<ref name="IWeCg" /> Linnal on ka edukas naiste [[korvpall]]iklubi [[University of Canberra Capitals]] (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).<ref name="Fwhw2" /> [[Jalgpall]]iklubi [[Canberra United FC]] esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas [[W-League]], kus nad tulid 2012. aasta meistriks.<ref name="6gsTa" /> Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel ''[[netball]]'''is, [[maahoki]]s, [[jäähoki]]s, [[kriket]]is ja [[pesapall]]is. [[Manuka Oval]]i vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja [[Austraalia jalgpall]]is. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš [[Prime Minister's XI]].<ref name="KycR9" /> Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv [[Canberra maraton]], mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.<ref name="PvNbm" /> Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus [[Canberra ralli]] (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.<ref name="SkKfN" /> Canberra [[Bruce]]'i eeslinnas asub [[1981]]. aastal asutatud [[Austraalia Spordiinstituut]] (''Australian Institute of Sport'', AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka [[parasport]]laste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.<ref name="q5Xel" /> Lisaks spordiinstituudile, mis on [[riigiasutus]], on [[Austraalia pealinna ala]]l ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.<ref name="p2jvo" /> Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. [[Canberra looduspark|Canberra looduspargis]] on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega. [[Pilt:Canberra Nara park.JPG|pisi|Jaapani stiilis kujundatud Canberra-Nara park]] ==Sõpruslinnad== Canberral on neli ametlikku [[sõpruslinn]]a:<ref name="Z6Oww" /> *{{pisilipp|Hiina}} – [[Peking]] *{{pisilipp|Hiina}} – [[Hangzhou]] *{{pisilipp|Ida-Timor}} – [[Dili]] *{{pisilipp|Jaapan}} – [[Nara]] ==Eestlased Canberras== Nii nagu enamik suuri [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond [[1944]]. aasta [[suur põgenemine|suure põgenemise]] tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud [[Adelaide]]'i, [[Melbourne]]'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad [[Eesti Maja]]d.<ref name="NcSmy" /> Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas [[Canberra Eesti Selts]], mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud [[Canberra kogudus|EELK Canberra kogudus]].<ref name="adHAm" /> Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks [[Canberra Eestlaste Koondis]], mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.<ref name="LGJAa" /> Koondis asutati [[1977]]. aastal. Lisaks kohtumiste korraldamisele saadab koondis oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, kus antakse teada ka tulevastest üritustest. Koondise esimehe [[Reet Bergman]]i hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.<ref name="E7mQW" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Austraalia pealinna ala]]l, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.<ref name="51sDM" /> [[5. detsember|5. detsembril]] 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras [[Eesti Suursaatkond Canberras|suursaatkonna]], enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.<ref name="frb4H" /> Ametlikult alustas suursaatkond tegevust [[18. veebruar]]il 2015 ja alates [[4. august]]ist 2015 tegutseb see [[Soome]] suursaatkonna ruumides [[Yarralumla]] eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid [[Uus-Meremaa]] ja [[Indoneesia]]ga.<ref name="haA4y" /><ref>[https://canberra.mfa.ee/ Eesti suursaatkond. Canberra] (vaadatud 26.04.2026)</ref> ==Kuulsaid canberralasi== Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras: [[Pilt:Campbell Newman being interviewed (cropped).jpg|pisi|Campbell Newman (2013)]] [[Pilt:Mia Wasikowska by Gage Skidmore.jpg|pisi|Mia Wasikowska (2015)]] * [[Andrew Barisic]] ([[1986]]), jalgpallur * [[Alex Bird]] ([[1985]]), rattasportlane * [[Lara Cox]] ([[1978]]), näitleja * [[Paul Crake]] (1976), jalgrattur * [[Gracie Elvin]] (1980), jalgrattur * [[Anna Flanagan]] (1992), maahokimängija * [[James Frawley]] (1994), tennisist * [[Frank Gambale]] ([[1958]]), kitarrist * [[Emma Guo]] (1995), maletaja * [[Belinda Halloran]] (1976), triatleet * [[Nathan Hart]] ([[1993]]), rattasportlane * [[Narelle Hill]] (1979), judoka * [[Matthew Kemp]] (1980), jalgpallur * [[Stephen Larkham]] ([[1974]]), ragbimängija * [[Shane Lowry]] (1989), jalgpallur * [[Steven Lustica]] (1991), jalgpallur * [[Michael Matthews]] (1990), rattasportlane * [[Patrick Mills]] (1988), korvpallur * [[Michael Milton]] (1973), kiirlaskuja * [[Laura Moylan]] ([[1983]]), maletaja * [[Campell Newman]] (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister * [[Alex O’Loughlin]] (1976), näitleja * [[Christoph Schmidt]] ([[1962]]), majandusteadlane * [[Josip Šimunić]] (1978), jalgpallur * [[Eddie Smith (jalgrattur)|Eddie Smith]] (1926–1997), jalgrattur * [[Ross Stretton]] ([[1952]]–[[2005]]), balletitantsija ja koreograaf * [[Rory Sutherland]] (1982), jalgrattur * [[Nikolai Topor-Stanley]] (1985), jalgpallur * [[Carl Valeri]] ([[1984]]), jalgpallur * [[Mia Wasikowska]] (1989), näitleja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kusher">Kusher, Cameron. [https://web.archive.org/web/20170321081349/https://www.corelogic.com.au/news/melbourne-leads-population-growth Melbourne leads population growth] CoreLogic, 11.04.2016 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="0oKVk">[https://www.quora.com/Why-is-Canberra-known-as-the-bush-capital Why is Canberra known as the "bush capital"?] Quora (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="39Agc">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/55185386 Place Names] The Australian Women's Weekly, 13.05.1964, p. 45 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ADYQJ">[http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/origin-names-australias-states-territories-capitals The Origin of the Names of Australia's States and Territories] Today I Found It Out, 8.04.2014 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Inhoj">Frei, Patricia. [https://web.archive.org/web/20130927182307/http://www.canberrahistoryweb.com/meaningofcanberra.htm Meaning of Canberra] Canberry History Web, 2011 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="thufi">Hull, Crispin. [http://www.crispinhull.com.au/book-on-canberra/chapter-2-european-settlement-and-the-naming-of-canberra European settlement and the naming of Canberra] Canberra – Australia's National Capital (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="weye1">Cambage, Richard Hind. [http://trove.nla.gov.au/work/22545595 Notes on the native flora of New South Wales. Part X, The Federal Capital Territory] Linnean Society of New South Wales, 1919.</ref> <ref name="0cAHH">[https://web.archive.org/web/20080802163103/http://www.actpla.act.gov.au/tools_resources/planning_data Planning data statistics: Whole of ACT] ACT Planning and Land Authority (arhiivikoopia archive.org veebilehel, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OxN9y">[https://web.archive.org/web/20170218013556/http://www.act.gov.au/browse/about-act About the ACT] ACT Government Information Portal (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Tf44M">[https://web.archive.org/web/20170219073659/http://www.visitqueanbeyan.com.au/about-queanbeyan About Queanbeyan] Visit Queanbeyan (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="YhHvJ">[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/elevations Elevations] Geoscience Australia (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OuoeI">[https://web.archive.org/web/20170320233937/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/390578/cnpmapmajura.pdf Mt Majura Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Wn7pO">[https://web.archive.org/web/20170320232759/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0011/390593/cnpmapmttaylor.pdf Mt Taylore Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="bpBWB">[https://web.archive.org/web/20170228003241/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0006/390597/cnpmapmtainslie.pdf Mt Ainslie Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="TGvNl">[https://web.archive.org/web/20170320233407/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/390591/cnpmapmugga.pdf Mt Mugga Mugga Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="aETwL">[https://web.archive.org/web/20170320233846/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0004/390595/cnpmapblackmountain.pdf Black Mountain Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="PmqS9">[http://www.archives.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/599081/Forestry-in-the-ACT.pdf Forestry in the ACT] Forests Branch Department of the Capital Territory (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="eohNI">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 131–132.</ref> <ref name="SY0Ji">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 4–7, 13–14.</ref> <ref name="QAzx6">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="Luz1Q">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 181–182.</ref> <ref name="BRaxR">[http://www.yourhome.gov.au/introduction/australian-climate-zones Australian climate zones] YourHome (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="uJMqE">[https://en.climate-data.org/location/118/ Climate: Canberra] Climate-Data.org (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="JqsOP">[http://www.holiday-weather.com/canberra/averages/ Canberra: Annual Weather Averages] Holiday Weather (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="97pF2">[https://web.archive.org/web/20170320232813/http://www.australian-information-stories.com/canberra-climate.html ACT and Canberra Climate] Australian Tales (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="bom">[http://www.bom.gov.au/climate/averages/tables/cw_070014_All.shtml Climate statistics for Australian locations: Canberra Airport Comparison] Bureau of Meteorology (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="1m1Vg">[http://www.abc.net.au/news/2015-08-12/snow-falls-in-heart-of-canberras-cbd/6691438 Snow falls in heart of Canberra's CBD] ABC News, 12.08.2015 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ACT 2011 census quick stats">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics: 2011 Census QuickStats (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2006census">[https://web.archive.org/web/20170620101413/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2006/communityprofile/805 2006 Census Community Profiles: Canberra] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="YmQsh">[http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/812343b3e6694d5dca256d3c0001f4c9?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Dec 2002] Australian Bureau of Statistics, 5.06.2003 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2enlu">Page, Fleta. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/sweet-charity-territory-leads-in-giving-20131103-2wv1f.html Sweet charity: territory leads in giving] The Canberra Times, 4.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="sQ45p">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/6227.0.55.003May%202013?OpenDocument Education and Work, Australia - Additional data cubes, May 2013] Australian Bureau of Statistics, 29.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2A05r">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/4510.02012?OpenDocument Recorded Crime - Victims, Australia, 2012] Australian Bureau of Statistics, 13.06.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="NhNcg">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/3101.0Main+Features1Jun%202012?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Jun 2012] Australian Bureau of Statistics, 18.12.2012 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="SpGOs">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 60–63.</ref> <ref name="4yJE5">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 67.</ref> <ref name="VsLYV">''UBD Canberra.'' North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–120.</ref> <ref name="wigmore64">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 64.</ref> <ref name="mZRsr">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3.</ref> <ref name="zaRGz">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 71.</ref> <ref name="J2SzV">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, p. 28.</ref> <ref name="commission17">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 17.</ref> <ref name="qNN8t">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 64–67.</ref> <ref name="RhJHR">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 4.</ref> <ref name="sparke180">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 180.</ref> <ref name="BOlCZ">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="rest">Trail, Jim. [http://www.abc.net.au/local/stories/2010/04/09/2868553.htm It's time to review the grand plan for Canberra, says the NCA] Australian Broadcasting Corporation, 9.04.2010 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="kRFr7">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–60.</ref> <ref name="capitalcity">[https://web.archive.org/web/20160402025214/http://www.australia.gov.au/about-australia/australian-story/canberra-australias-capital-city Canberra – Australia's capital city] Australian Government (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="doqbh">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 110–200.</ref> <ref name="ACTchronology">[https://web.archive.org/web/20130912075512/http://www.canberrahistory.org.au/discover.asp Chronology of the ACT] CDHS: Discover Our Territory (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="SdmOi">[https://web.archive.org/web/20170219110115/http://www.wccc.com.au/about_weston/ About Weston Creek] Weston Creek Community Council (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="idealcity">[https://web.archive.org/web/20160510190835/http://www.idealcity.org.au/a_nation_needs-4-choosing_location.html Choosing the location] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="AsNX6">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 167.</ref> <ref name="prohibition">[https://web.archive.org/web/20170330172622/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/04/prohibition-in-canberra-king-omalley-and-the-dry-capital/ Prohibition in Canberra: King O’Malley and the ‘dry’ capital] Your Memento 10 / April 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="FTyT6">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 154–155.</ref> <ref name="competition">[https://web.archive.org/web/20160617013538/http://www.idealcity.org.au/competition-1.html A Capital Competition] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="7ZVRs">[https://web.archive.org/web/20111113073334/http://www.canberratimes.com.au/news/local/news/opinion/how-to-cut-through-the-acts-planning-thicket/717006.aspx?storypage=0 How to cut through the ACT's planning thicket] The Canberra Times, 2.03.2005 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="lawrence">Lawrence, Tom. "The competition for the plan of Canberra", ''The Canberra Times: Australia - 100 Years a Nation'', 1.01.2001.</ref> <ref name="6SCho">[https://web.archive.org/web/20170218230831/http://www.planning.act.gov.au/topics/buying,_selling_and_leasing_property/leases-and-licenses/grants_of_leases Grants of leases] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ANU">[http://www.anu.edu.au/about/our-history Our history] Australian National University (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="b85jl">[https://web.archive.org/web/20170301175329/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_names/place_name_processes Place name processes] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20170218173942/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly/FAQs Frequently asked questions] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AX6iI">[https://web.archive.org/web/20170301174010/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_search3 Search for street and suburb names] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="learn">[https://web.archive.org/web/20170218173904/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly Learning about your assembly] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="tslfi">[https://web.archive.org/web/20150321131224/http://protocol.dfat.gov.au/Mission/list.rails Foreign Embassies in Australia] Department of Foreign Affairs and Trade (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="GSP">[https://web.archive.org/web/20170226084809/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0010/399979/GSP.pdf/_recache Gross State Product – 2015‐16] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="AsApb">Johnston, Dorothy. [https://web.archive.org/web/20110107064831/http://www.australianhumanitiesreview.org/archive/Issue-September-2000/johnston.html Cyberspace and Canberra Crime Fiction] Australian Humanities Review, September 2000 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ACTindustries">[http://www.canberrayourfuture.com.au/portal/working/article/key-act-industries/ Key ACT Industries] Canberra: Create Your Future (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Doe90">Gillespie, Lyall. ''Aborigines of the Canberra Region''. Canberra, Wizard (Lyall Gillespie), 1984, pp. 1–25.</ref> <ref name="chapter9">[https://web.archive.org/web/20120207011010/http://www.aph.gov.au/house/committee/ncet/natcapauth/report/chapter9.pdf Chapter 9: Canberra's transport system] Parliament of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="u11C8">[http://austhrutime.com/birrigai_shelter.htm Birrigai Shelter] Australia: The Land Where Time Began (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="TVswitch">[http://www.smh.com.au/entertainment/tv-and-radio/news-and-current-affairs/what-act-viewers-need-to-know-about-the-big-tv-switch-20160625-gprspl.html WIN and Southern Cross: What Canberra viewers need to know about big TV switch] The Sydney Morning Herald, 25.06.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="rd9y7">[https://web.archive.org/web/20170306201708/http://www.tams.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0015/404601/Yankee_Hat_Rock_Art_Walking_Track_Brochure.pdf Yankee Hat: Map and Guide] Namadgi National Park (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20170222105844/https://visitcanberra.com.au/publications-apps-and-maps/canberra-visitor-guide Canberra Visitor Guide 2017] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="oKRhK">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, pp. 3–8.</ref> <ref name="austadiums">[http://www.austadiums.com/stadiums/stadiums.php?id=28 GIO Stadium] AUStadiums: Australian Stadiums and Sports (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="981Og">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 9.</ref> <ref name="c6IpP">Steven, Margaret. [https://web.archive.org/web/20131222135059/http://adb.anu.edu.au/biography/campbell-robert-1876 Campbell, Robert (1769–1846)] Australian Dictionary of Biography (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="ihR2K">[https://web.archive.org/web/20080719211832/http://www.gg.gov.au/governorgeneral/content.php?id=24 Government House] Governor-General of the Commonwealth of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="8nT9W">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 116.</ref> <ref name="iRL1n">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 78.</ref> <ref name="kA1Ti">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 17.</ref> <ref name="BfBhL">[http://www.australiancemeteries.com.au//act/stjohns.htm Church of St John the Baptist Cemetery] Australian Cemeteries (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="huA2I">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, p. 28.</ref> <ref name="MTRvQ">[https://web.archive.org/web/20170218232012/http://www.ngunawal.com.au/index.php/history/queen-nellie Queen Nellie] Ngunawal: Past, Present and Future (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="TQ93K">[https://web.archive.org/web/20140125070001/http://belconnen.org.au/belhist.htm Belconnen's History] Belconnen Community (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="3BAZV">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 220–230.</ref> <ref name="e78F9">''The Oxford Companion to Australian History''Oxford University Press, 1998, pp. 464–465, 662–663.</ref> <ref name="uK5yO">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 24.</ref> <ref name="HmjLX">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 92–93.</ref> <ref name="GTu4m">[http://www.foundingdocs.gov.au/item-sdid-110.html Seat of Government (Administration) Act 1910] Museum of Australian Democracy (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="ORtAK">[https://web.archive.org/web/20170219050954/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/01/what-a-gem-canberras-grand-beginnings/ What a gem! Canberra’s grand beginnings] Your Memento 9 / January 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="L7Fqw">[https://web.archive.org/web/20160424060342/http://www.idealcity.org.au/win-1.html The Griffins Win] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="AccoU">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 63.</ref> <ref name="4i7Wt">[https://thestreetandthecityul.wordpress.com/2016/02/20/february-20-1913-the-australian-politician-king-omalley-drives-the-first-survey-peg-to-mark-the-beginning-of-the-construction-of-australians-future-capital-canberra/ February 20, 1913: King O’Malley drives the first survey peg to mark the beginning of the construction of Australia’s future capital Canberra] The Street and the City, 20.02.2016 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="Fm0IG">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 303.</ref> <ref name="vitlE">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, pp. 103–105.</ref> <ref name="4QfQq">[http://aso.gov.au/titles/historical/naming-federal-capital/clip3/ Naming the Federal Capital of Australia (1913)] Australian Screen (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="CaQxL">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="AvRVa">[https://web.archive.org/web/20161004072913/http://www.migrationheritage.nsw.gov.au/exhibition/objectsthroughtime/1911-walter-burley-griffins-design-for-australias-capital/ 1911 Walter Burley Griffin’s design for Australia’s Capital] Migration Heritage Centre (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="R4woy">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, pp. 46–47 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="wCe3Z">[http://trove.nla.gov.au/work/22549240?selectedversion=NBD24475122 Edward, Prince of Wales, laying the foundation stone of the Capitol, Canberra, 21 June 1920] National Library of Australia: Trove (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="kz5Kx">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/31658763 Canberra Auction of Leaseholds] The Queanbeyan Age, 16.12.1924 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="5c9dS">[https://web.archive.org/web/20170320235733/http://actbus.net/part-1-the-inauguration/ The Inauguration] ACT Bus, 7.04.2012 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="22zlC">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 130.</ref> <ref name="tdSmJ">[https://web.archive.org/web/20140211195353/http://primeministers.naa.gov.au/primeministers/bruce/spouse.aspx Ethel Bruce] National Archives of Australia: Australia's Prime Ministers (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="C8xOt">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 125–128.</ref> <ref name="Sb1zq">[https://www.nationalcapital.gov.au/index.php/history-of-the-nca History of the NCA] National Capital Authority (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="J8vbM">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–126.</ref> <ref name="rfuEt">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="oHbsH">[https://www.awm.gov.au/about/origins/ Origins of the Australian War Memorial] Australian War Memorial (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="c8kG8">[https://web.archive.org/web/20170320233505/http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/oceania/australia/capitalterritory/cttimeln.htm Capital Territory Timeline] World Atlas (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="TySpl">[https://web.archive.org/web/20170320233019/http://monumentaustralia.org.au/themes/conflict/multiple/display/90138-royal-australian-air-force-base-fairbairn/ Royal Australian Air Force Base Fairbairn] Monument Australia (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="l6osP">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3, 6–9.</ref> <ref name="GV5F7">Minty, A. E. "Lake Burley Griffin, Australia". – ''Man-Made Lakes: Their Problems and Environmental Effects''. American Geophysical Union, 1973, p. 804.</ref> <ref name="nxcA4">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 30–32, 103–104, 145, 188, 323.</ref> <ref name="nkxa3">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 230–242.</ref> <ref name="OA9jC">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 130–140.</ref> <ref name="DYlJ6">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 18.</ref> <ref name="nkf8G">[https://web.archive.org/web/20170217155230/https://visitcanberra.com.au/canberra-precincts/parliamentary-triangle Parliamentary Triangle] Visit Canberra (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="OxK2O">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 180.</ref> <ref name="7UUi6">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers. 2007, p. 6.</ref> <ref name="Qn0lb">[https://www.nla.gov.au/about-us/our-building Our building] National Library of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="QjUDc">[http://www.hcourt.gov.au/about/the-building The building] High Court of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="hgZVh">[https://web.archive.org/web/20200613034724/https://nga.gov.au/aboutus/building/building.cfm About us: the building] National Gallery of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="REYQs">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–118.</ref> <ref name="36W4L">Green, Antony. [http://www.abc.net.au/elections/act/2012/guide/pastelecdetail.htm A.C.T. Elections 1989-2008] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="5Txsv">Jerga, Josh. [http://www.smh.com.au//breaking-news-national/nsw-boasts-first-female-leadership-team-20091204-k94l.html NSW boasts first female leadership team] The Sydney Morning Herald, 3.12.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="4czPW">[http://esa.act.gov.au/actrfs/learn-about-us/history-of-bushfires/ History of bushfires] ACT Rural Fire Service (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="uWldS">[http://canberra100.com.au/ Canberra 100] (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="BDy07">[https://web.archive.org/web/20161103212449/http://www.elections.act.gov.au/electoral_boundaries/electorates/electorates_2016_election Electorates 2016 election] Elections ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="ZJ8wu">[https://web.archive.org/web/20190521111625/https://www.parliament.act.gov.au/members/current Current members] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="zd70P">[https://web.archive.org/web/20170310102931/http://www.legislation.act.gov.au/ni/2016-694/current/pdf/2016-694.pdf Australian Capital Territory (SelfGovernment) Ministerial Appointment 2016 (No 4)] ACT Legislation Register (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wAJOc">[https://web.archive.org/web/20170218173658/http://www.parliament.act.gov.au/members/chief-ministers Chief Ministers for the ACT] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="Mm9G7">[http://www.abc.net.au/news/elections/act-election-2016 ACT Election 2016] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="EcFHw">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 289.</ref> <ref name="zhxAn">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=315&Itemid=284 Administration of National Land] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="F2dh4">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=312&Itemid=281 Capital Works Overview] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="WdsGM">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=314&Itemid=283 Maintenance and Operation of Assets] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="pPZYz">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/cth/consol_act/acta1988482/ Australian Capital Territory (Self-Government) Act 1988] Commonwealth Consolidated Acts (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NSP5I">[https://www.police.act.gov.au/about-us/history History] ACT Policing (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AOmfo">[https://web.archive.org/web/20170220063517/http://courts.act.gov.au/supreme/about_the_court/court_jurisdiction_and_history Court Jurisdiction and History] Supreme Court of the ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="xcRYi">Laverty, Joe. [http://www.abc.net.au/local/stories/2009/05/07/2563620.htm The Belconnen Remand Centre] ABC News, 21.05.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="e59kZ">Kittel, Nicholas. [http://www.abc.net.au/local/videos/2008/11/26/2430325.htm ACT prison built to meet human rights obligations] ABC News, 26.11.2008 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="1Izwi">[http://citynews.com.au/2016/acts-unemployment-lowest-nation/ ACT’s unemployment lowest in the nation] City News, 17.11.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="gBxCj">[http://www.tradingeconomics.com/australia/unemployment-rate Australia Unemployment Rate] Tradding Economics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="TomPq">Burgess, Katie. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberrans-have-highest-household-expenditure-of-all-capital-cities-20160412-go4fs5.html Canberrans have highest household expenditure of all capital cities] The Canberra Times, 13.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="wLka6">[https://web.archive.org/web/20170321081320/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/399985/RESPROP.pdf ACT Residential Property Market, January 2017] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Q6eyv">Clisby, Meredith. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/act-still-expensive-place-to-live-despite-fall-in-rent-prices-20140115-30vk8.html ACT still expensive place to live despite fall in rent prices] The Canberra Times, 16.01.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="o69pw">Packham, Rachel. [http://www.allhomes.com.au/news/canberras-rental-prices-among-the-nations-most-expensive-20160405-gnyzhf/ Canberra’s rental prices among the nation’s most expensive] All Homes, 6.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="vH9jE">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberras-rents-increase-as-national-rates-dive-20160707-gq0ot1.html Canberra's rents increase as national rates dive] The Canberra Times, 8.07.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="lMTwl">[https://web.archive.org/web/20140222033051/http://www.justice.act.gov.au/page/view/3063/title/act-road-hierarchy ACT Road Hierarchy] ACT Justice and Community Safety Directorate (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MiJ3T">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, pp. 3–6, 23–25, 32–35, 53–59, 74–77, 90–91, 101–104.</ref> <ref name="V7cfp">[http://citynews.com.au/2011/speed-promise-slows-drivers/ Speed promise slows drivers] City News, 26.10.2011 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="hQw1L">[https://web.archive.org/web/20091112054723/http://www.afp.gov.au/act/road_traffic/speeding.html Speeding] Australian Federal Police (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QAxBa">Thistleton, John. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/cycling-campaign-group-pedal-power-slams-act-government-on-injury-rates-20140625-zslas.html Cycling campaign group Pedal Power slams ACT government on injury rates] The Canberra Times, 25.06.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="QENL3">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/impact-of-traffic-cameras-on-speed-put-under-microscope-20140310-34i1n.html Impact of traffic cameras on speed put under microscope] The Canberra Times, 11.03.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="A927u">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="C5u7N">[http://abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4102.0Chapter10102008 4102.0 - Australian Social Trends: Public transport use for work and study] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="XOqus">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 2011 Census QuickStats: Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5wlR2">[https://web.archive.org/web/20170301092032/https://www.transport.act.gov.au/getting-around/bus-services/passenger-info Passenger Info] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s13Cp">[https://web.archive.org/web/20170702105520/http://www.transborder.com.au/index.php/about-us-bottom About us] Transborder Express (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ovwPE">[https://web.archive.org/web/20170305095630/http://qcitytransit.com.au/coverage-2 Coverage] Qcity Transit (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="76wzx">[https://web.archive.org/web/20170301094759/http://www.transport.act.gov.au/light-rail-network Light Rail Network] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1WXxB">[https://web.archive.org/web/20170320234107/https://visitcanberra.com.au/getting-around/taxis-and-ride-sharing Taxis and Ride Sharing] Visit Canberra (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5ddRM">[https://www.theguardian.com/technology/2015/oct/30/act-chief-minister-launches-uber-in-canberra-calling-it-a-real-step-forward ACT chief minister launches regulated Uber in Canberra, calling it 'a real step forward'] The Guardian, 30.10.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4UkRS">[https://web.archive.org/web/20170305102438/https://www.nswtrainlink.info/about_us About us] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="kg2jK">[https://web.archive.org/web/20140208234526/http://www.nswtrainlink.info/destinations/network Regional train and coach network] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZBdZO">[https://web.archive.org/web/20170320232716/http://www.nswtrainlink.info/destinations/stops/canberra Canberra Station] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xVBER">Shellshear, Walter M. [https://web.archive.org/web/20130723191327/http://engineer.org.au/chapter02.html Chapter 2: Railways] Canberra's Engineering Heritage (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="61bO6">[https://web.archive.org/web/20170308215527/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/where-we-fly/ Flight Information] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="26Kn5">[https://web.archive.org/web/20170308045644/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/international/ Flight Information - International] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="mX7N8">[https://infrastructure.gov.au/aviation/international/icao/desig_airports.aspx Designated International Airports in Australia] Departure of Infrastructure and Regional Development (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="EHq7k">[https://web.archive.org/web/20170309120627/http://www.canberraairport.com.au/wp-content/uploads/2014/06/FHMP-Part-2.pdf Heritage Management Policies] Heritage Management Plan: Former RAAF Base Fairbairn (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vAcFw">[https://web.archive.org/web/20170219145843/https://www.iconwater.com.au/About/Who-are-we/What-we-do.aspx What we do] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="FmiSH">[https://web.archive.org/web/20140125215038/http://www.actewagl.com.au/About-us/Who-is-ActewAGL.aspx Who is ActewAGL?] ActewAGL (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="B1vEm">[https://web.archive.org/web/20170219151528/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Dams.aspx Dams] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="wTV7J">[https://web.archive.org/web/20151208180207/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/ACT-Water-Supply-Map.aspx ACT Water Supply Map] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xWm6m">[https://web.archive.org/web/20170219151635/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Sewage-Treatment.aspx Sewage Treatment] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="nXq9q">[https://web.archive.org/web/20130420202136/http://www.icrc.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/16792/issuespaperelecinfcontestabilityoctober03.pdf Review of contestable electricity infrastructure works] ICRC, October 2003, pp. 6–7 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="AoB8g">[https://web.archive.org/web/20141029194648/http://client14.matrix01.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/148426/473.pdf Kingston Powerhouse Historic Precinct] ACT Heritage Council (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vUClk">Huynh, Josephine. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-life/kingston-powerhouse-celebrates-100-years-20151209-glj4bn.html Kingston Powerhouse celebrates 100 years] The Canberra Times, 10.12.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="0GWes">[https://web.archive.org/web/20141019062424/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2014/australias-largest-solar-farm-opens-in-the-act Australia's largest solar farm opens in the ACT] ACT Open Government, 3.09.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ctLrH">[http://www.solarchoice.net.au/blog/news/mount-majura-solar-farm-switches-on-101016 Mount Majura Solar Farm powers up in ACT] Solar Choice, 11.10.2016 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="SOAdu">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/mugga-lane-solar-farm-opens-bringing-act-to-35-per-cent-renewable-energy-20170302-gup673.html Mugga Lane solar farm opens, bringing ACT to 35 per cent renewable energy] The Canberra Times, 2.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="YrwAL">[https://web.archive.org/web/20140302195422/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2013/act-sets-90-renewable-energy-target-in-law7 ACT sets 90% renewable energy target in law] ACT Open Government, 4.11.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4nX0h">[https://web.archive.org/web/20170222231927/http://www.environment.act.gov.au/energy/cleaner-energy/renewable-energy-target,-legislation-and-reporting Renewable energy target legislation and reporting] ACT Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="38BJK">[http://www.health.act.gov.au/our-services/canberra-hospital-campus/about-canberra-hospital About Canberra Hospital] ACT Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="dccDZ">[https://www.calvarycare.org.au/public-hospital-bruce/about/ About Calvary Public Hospital Bruce] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="3HGum">[https://www.calvarycare.org.au/about/heritage/ Heritage] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="OyYXu">[https://www.accesscanberra.act.gov.au/app/answers/detail/a_id/1859/~/hospitals-in-canberra#!tabs-1 Hospitals in Canberra]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Access Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IOef4">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, pp. 17–18.</ref> <ref name="AAEbP">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/15-years-since-hospital-implosion-tragedy-20120713-22034.html 15 years since hospital implosion tragedy] The Canberra Times, 13.07.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g4L7t">Reynolds, Fiona. [http://www.abc.net.au/am/stories/s64319.htm Increasing pressure on ACT Chief Minister] AM Archive, 5.11.1999 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="uZXvz">[http://esa.act.gov.au/actas/about-us/ About us] ACT Ambulance Service (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="bOjmZ">[http://pressgallery.net.au/ Federal Parliamentary Press Gallery] (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="MhnPs">[https://web.archive.org/web/20170320235836/https://npc.org.au/archive_status/archived/ Archived Speakers] National Press Club of Australia (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBAot">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 87.</ref> <ref name="2eLRL">Waterford, Jack. [https://web.archive.org/web/20130917072242/http://www.canberratimes.com.au/federal-politics/history-of-a-paper-anniversary-20130302-2fd76.html History of a paper anniversary] The Canberra Times, 3.03.2013 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="IXNdh">[http://www.abc.net.au/local/stories/2013/03/24/3722515.htm BMA comes of age] ABC Canberra, 24.03.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="3i1XV">[http://worldradiomap.com/au/canberra Radio stations in Canberra] WorldRadioMap (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PSV6n">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="TeiYR">[http://www.2xxfm.org.au/about-us/history/ History] Community Radio 2XX (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="V05dL">[http://www.radiotoday.com.au/news/whats-new/7555-canberra-darwin-dab-trials-extended.html Canberra & Darwin DAB+ trials extended] RadioToday (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="7LnbE">Joyce, James. [http://www.examiner.com.au/story/4033700/abc-takes-top-spot-in-canberra-free-to-air-channel-ratings-in-2016/?cs=40 ABC takes top spot in Canberra free-to-air channel ratings in 2016] The Examiner, 15.07.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="RjjVd">[https://web.archive.org/web/20130131114349/http://aph.gov.au/Parliamentary_Business/Bills_Legislation/bd/bd0102/02bd132 Bills Digest No. 132 2001-02. Broadcasting Services Amendment (Media Ownership) Bill 2002] Parliament of Australia (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="gm3dp">[https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/australian-national-university#ranking-dataset/558261 Australian National University] Times Higher Education World University Rankings (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="IEa8j">[https://web.archive.org/web/20161224142357/http://www.anu.edu.au/about/quick-statistics Quick statistics] Australian National University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bSDiR">[http://www.canberra.edu.au/about-uc About Us] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bRbkL">[https://web.archive.org/web/20170301072520/http://www.canberra.edu.au/about-uc/strategic-plan/uc-at-a-glance UC at a Glance] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="EmJHM">[http://www.acu.edu.au/about_acu/campuses/canberra About ACU: Campuses: Canberra] Australian Catholic University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="2Py51">[https://web.archive.org/web/20170309091854/http://www.csu.edu.au/courses/theology-and-religious-studies Theology and Religious Studies] Charles Sturt University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="CWCW9">[https://cit.edu.au/about About CIT] Canberra Institute of Technology (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qkkv1">[https://web.archive.org/web/20170225130250/http://www.northcanberra.org.au/northcan/campbell/ Campbell] North Canberra Community Council (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="3ENmG">[http://www.defence.gov.au/adfa/ Welcome to ADFA] Australian Defence Forces Academy (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="KbHvi">[https://web.archive.org/web/20170302094907/http://www.defencejobs.gov.au/army/why-join-the-army/training-and-education/ Army Training and Education] Defence Jobs (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MAMrg">[https://web.archive.org/web/20170220014844/http://www.education.act.gov.au/canberra-public-schools Welcome to Canberra Public Schools] Canberra Public Schools (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="E0HnQ">[https://web.archive.org/web/20170214202531/http://ais.act.edu.au/member-schools/ Member Schools] Association of Independent Schools of the ACT (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="fubXr">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4221.0Main+Features12016?OpenDocument 4221.0 - Schools, Australia, 2016] Australia Bureau of Statistics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="dTb8J">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 1–90.</ref> <ref name="6aXg7">[http://the-riotact.com/andrew-barr-email-interview-the-answers/2912 Andrew Barr email interview: the answers] RiotACT, 22.07.2006 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="BRy6p">[http://www.abc.net.au/news/2009-09-18/school-closures-report-doesnt-go-far-enough/1433424 School closures report 'doesn't go far enough'] ABC News, 18.09.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qxaQJ">[http://www.abc.net.au/news/2009-10-29/closing-date-for-primary-school/1121680 Closing date for primary school] ABC News, 29.10.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="1yHzt">[https://www.australianexplorer.com/canberra_parliament_house.htm Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="8lCJN">[http://www.peo.gov.au/quick-answers/parliament-house-the-building.html Parliament House - the building] Parliamentary Education Office (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="zi7Bq">[https://www.australianexplorer.com/canberra_old_parliament_house.htm Old Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1s6rj">[https://web.archive.org/web/20170216011133/http://indigenousrights.net.au/land_rights/aboriginal_embassy,_1972 Aboriginal Embassy, 1972] National Museum of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="qGYxg">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/lake-burley-griffin-and-surrounding-parklands Lake Burley Griffin and Surrounding Parklands] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DckRk">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b71d5f1565045d8031b/captain-james-cook-memorial Captain James Cook Memorial] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="lpz4V">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/attractions-managed-by-the-nca/national-carillon National Carillon] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ugCxF">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/national-land-a-lake/diplomatic-missions Diplomatic Missions] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wjAXQ">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 58–59.</ref> <ref name="kk3Og">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b19266140594567ddd7/national-dinosaur-museum National Dinosaur Museum] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EZ6k6">[http://www.historicplaces.com.au/lanyon-homestead Lanyon Homestead] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VdhfA">[https://www.nationaltrust.org.au/places/tuggeranong-homestead/ Tuggeranong Homestead] National Trust (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ewJwm">[http://www.historicplaces.com.au/mugga-mugga-cottage Mugga-Mugga Cottage] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="b6wlJ">[https://web.archive.org/web/20170320234107/http://www.davesact.com/2010/05/blundells-cottage.html Blundells Cottage] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="eFfpC">[http://www.historicplaces.com.au/calthorpes-house Calthorpes' House] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="MYAgv">[https://web.archive.org/web/20170320234117/http://www.davesact.com/2010/05/duntroon-estate.html The Duntroon Estate] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1Kefs">[https://canberratheatrecentre.com.au/about-us/who-we-are/ Who We Are] Canberra Theatre Centre (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="XVevZ">[http://www.thestreet.org.au/about-us About Us] The Street (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7gjyC">[http://llewellynhall.anu.edu.au/home Welcome to Llewelyn Hall] Australian National University (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ZVs3g">[https://web.archive.org/web/20170320233531/http://www.naa.gov.au/collection/fact-sheets/fs250.aspx Albert Hall, Canberra] National Archives of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="4R87z">[https://web.archive.org/web/20170320233414/http://ouralberthall.com/category/whats-on/ What's On] Our Albert Hall (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="LLvEp">[http://www.flicks.com.au/cinemas/canberra-act/ Canberra Cinemas] Flicks Cinemas Directory (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wDIxJ">[https://web.archive.org/web/20170219040213/http://www.summernats.com.au/pages/?ParentPageID=2&PageID=62 What is the Summernats?] Summernats (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="dhVq0">[https://web.archive.org/web/20170320232746/http://www.canberrashow.org.au/about-show About the Show] Canberra Royal Show (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Wiomf">[https://www.timeanddate.com/holidays/australia/canberra-day Canberra Day in Australia] TimeandDate.com (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="X8jGs">[https://web.archive.org/web/20170316183605/http://folkfestival.org.au/about-the-festival/ About the Festival] National Folk Festival (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="UUljH">[https://web.archive.org/web/20170311122241/http://www.floriadeaustralia.com/about-floriade/floriade-history/ The History of Floriade] Floriade (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="SBqbO">Fallon, Naomi; Scanlon, Joni. [http://www.smh.com.au/entertainment/music/stone-rolls-on-20121010-27d7j.html Stone rolls on] The Sydney Morning Herald, 11.10.2012</ref> <ref name="g71ag">[http://www.australiangambling.com.au/casinos/act/ ACT Casinos] Australian Gambling (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Bv588">Doherty, Megan. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/aquis-entertainment-reveals-330-million-rebuild-of-canberra-casino-including-two-new-boutique-hotels-and-hundreds-of-jobs-20150911-gjkeic.html Aquis Entertainment reveals $330 million rebuild of Canberra Casino including two new boutique hotels and hundreds of jobs] The Canberra Times, 15.09.2015 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fuwEf">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-casino-to-get-200-poker-machines-20160505-gon6ol.html Canberra casino to get 200 poker machines] The Canberra Times, 5.05.2016 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7zNTn">Vaisutis, Justine. ''Australia''. Footscray, Victoria, Lonely Planet, 2009, pp. 283–285.</ref> <ref name="jJzjA">[http://www.scarletalliance.org.au/laws/act/ Sex Industry Laws in Australian Capital Territory] Scarlet Alliance (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Y4s32">[http://www.raiders.com.au/about/raiders-timeline.html Timeline] Canberra Raiders (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="sKSPM">[https://www.brumbies.com.au/our-story/ Our Story] Brumbies (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="I0Q6m">[http://giostadiumcanberra.com.au/teams Home Teams] GIO Stadium Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IWeCg">[https://web.archive.org/web/20170313104118/http://ucvikings.com.au/AboutUs.aspx About Us] University of Canberra Vikings (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Fwhw2">[https://web.archive.org/web/20170320232849/http://wnbl.com.au/uc_capitals/club-history/uc-capitals/ UC Capitals History] University of Canberra Capitals (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="6gsTa">[http://www.abc.net.au/news/2012-01-28/united-down-roar-to-clinch-title/3798330 Canberra downs Roar to clinch W-League title] ABC News, 31.01.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="KycR9">[https://web.archive.org/web/20170216113713/http://manukaoval.com.au/about-manuka-oval/ About] Manuka Oval (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PvNbm">[https://web.archive.org/web/20170321081415/https://raceatlas.com/event/canberra-marathon Canberra Marathon] RaceAtlas (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SkKfN">[http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/gentleman/2016/canberra-gears-up-for-the-national-capital-rally Canberra gears up for the National Capital Rally] ACT Open Government, 12.02.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="q5Xel">[http://www.ausport.gov.au/ais/about What is the AIS?] Australian Sports Commission (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="p2jvo">[https://web.archive.org/web/20170320232928/http://www.sport.act.gov.au/act-academy-of-sport ACT Academy of Sport] Active Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Z6Oww">[https://web.archive.org/web/20170227191923/http://www.cmd.act.gov.au/communication/cir/international_relationships Canberra's international relationships] ACT Chief Minister (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="NcSmy">[http://www.eesti.org.au/estonian-houses/ Estonian Houses in Australia] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="adHAm">Kaldma, Kristof. [http://www.folklore.ee/rl/fo/austraalia/rmt/EAI/kaldma.htm Canberra eestlased]. – ''Eestlased Austraalias''. Adelaide, Austraalia Eesti Seltside Liit, 1988, lk 95–97.</ref> <ref name="LGJAa">[http://www.eesti.org.au/2009/12/23/canberra-estonian-community-canberra-eestlaste-koondis/ Canberra Estonian Community / Canberra Eestlaste Koondis] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="E7mQW">Kask-Ong, Aale. [https://web.archive.org/web/20170308221841/http://mk.eestiselts.org/Pealelend_Eestlased_Canberras_88.htm Pealelend: Eestlased Canberras] Meie Kodu, 29.08.2011 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="51sDM">[https://web.archive.org/web/20170309060450/https://www.dss.gov.au/sites/default/files/documents/02_2014/estonia.pdf Community Information Summary: Estonia-Born] Department of Immigration and Citizenship (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="frb4H">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-asutab-austraalias-saatkonna Eesti asutab Austraalias saatkonna] Välisministeerium, 4.12.2014 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="haA4y">[https://web.archive.org/web/20161012165642/http://canberra.vm.ee/est/suursaatkond Eesti Suursaatkond Canberras] (vaadatud 8.03.2017)</ref> }} ==Kirjandus== * Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. ''Canberra and the Australian Capital Territory.'' Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) * ''Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future.'' Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus) * ''A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital.'' Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) ==Välislingid== {{Commons|Category:Canberra}} * [https://visitcanberra.com.au/ Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra] ''(inglise keeles)'' * [http://www.australia.com/en/places/canberra.html Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel] ''(inglise keeles)'' * [http://www.act.gov.au/ Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal] ''(inglise keeles)'' {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Canberra| ]] 3av8hgns79r34pyn90immsmhfg89tys 0 461334 7256136 7217329 2026-10-20T06:11:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256136 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info|taust=bänd|nimi=Crystal Castles|pilt=|horisontaalne=jah|pildiallkiri=Alice Glass 2012. aastal Counterpointi festivalil|päritolu=[[Toronto]], [[Ontario]], [[Canada]]|stiil=''[[electropunk]]'', ''[[synthpop]]'', ''[[Witch house (music genre)|witch house]]'' |tegev=2003– |plaadifirma=Lies, [[Last Gang Records|Last Gang]], [[Fiction Records|Fiction]]|URL={{URL|crystalcastles.com}}|koosseis=[[Ethan Kath]] Edith Frances|endised_liikmed=[[Alice Glass]]}}'''Crystal Castles''' on [[Kanada]] [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] ansambel, mille asutas 2003. aastal [[Toronto]]s laulukirjutaja ja produtsent Ethan Kath. [[File:Crystal Castles - Coachella 2009 (side).jpg|thumb|Crystal Castles 2009]] Crystal Castles on tuntud oma kaootiliste ''live''-esinemiste ja melanhoolsete kodus valmistatud ''[[Lo-fi muusika|lo-fi]]'' väljaannete poolest. 2006. ja 2007. aastal andsid nad vinüülidel välja palju piiratud koguses singleid, kuni avaldasid kolm kriitikute poolt soojalt vastu võetud albumit vahemikus 2008–2012. 2005. aastal andis Ethan Kath Crystal Castlesi nime all välja digitaalsed singlid "Magic Spells" ja "Untrust Us". Need kogusid internetis populaarsust, misjärel hakkas tulema pakkumisi plaadifirmadelt. 2006. aastal kutsus Kath bändi laulja<ref name="H5frP" /><ref name="11ubB" /> Alice Glassi, et temaga koos avaldada bändi esimene füüsilisel kujul nelja looga vinüül-EP "Alice Practice".<ref name="agv6J" /> Nende debüütalbum "Crystal Castles" ilmus 2008. aastal; hiljem oli see New Musical Expressi (NME) aastakümne 100 parima albumi nimekirjas 39. kohal.<ref name="nme" /> 2010. aastal ilmus teine album, "(II)", mis jõudis [[Billboard 200|Billboardi 200]] edetabelisse. Album sisaldas ka nende esimest ülemaailmsetesse edetabelitesse jõudnud singlit "Not In Love", milles tegi kaasa [[The Cure]]'i solist [[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]]. Nende kolmas album "(III)" ilmus 12. novembril 2012. Nii [[Tumblr]] kui ka Hype Machine nimetasid selle aasta albumiks. Album sisaldas nelja singlit: "Plague", "Wrath of God", "Sad Eyes" ja "Affection". 2014. aasta oktoobris teatas Alice Glass, et lahkub bändist nii isiklikel kui ka töistel põhjustel.<ref name="LJxCH" /> 2015. aasta aprillis andis Ethan Kath välja uue Crystal Castlesi singli "Frail", kus tegi kaasa bändi uus laulja Edith Frances. 19. augustil 2016 ilmus bändi neljas album, "Amnesty (I)".<ref name=":0" /> ==Liikmed== ; Praegused liikmed * Ethan Kath – multiinstrumentalist, laulukirjutaja, [[Laulmine|laul]] (2003–tänini) * Edith Frances – [[Laulmine|vokaal]] (2015–tänini) * Christopher Chartrand – [[Trummikomplekt|trummid]] (2006–tänini) ; Endised liikmed * Alice Glass – [[Laulmine|vokaal]], laulukirjutaja (2006–2014) * Cameron Findlay – ''live''-trummid (2007–2008) * Thomas Cullen – ''live''-trummid (veebruar 2008) * Mike Bell – ''live''-trummid (2008–2009) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="H5frP">{{cite web|url=https://i-d.vice.com/en_gb/article/crystal-castles-leading-lady-alice-glass-is-embracing-her-own-darkness|title=crystal castles' leading lady alice glass is embracing her own darkness|publisher=[[ID-Vice]]|date=17.02.2015|last1=Brandes|first1=Bertie|access-date=25.03.2017|archive-date=28.11.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151128193750/http://i-d.vice.com/en_gb/article/crystal-castles-leading-lady-alice-glass-is-embracing-her-own-darkness|url-status=dead}}</ref> <ref name="11ubB">{{cite web|url=http://www.voxmagazine.com/2014/10/five-songs-to-listen-to-now-that-crystal-castles-appear-to-be-done/|title=Five songs to listen to now that Crystal Castles appear to be done|publisher=[[Vox Magazine]]|date=8.10.2014|last1=Mcnett|first1=Jared|archive-url=https://web.archive.org/web/20150626102458/http://www.voxmagazine.com/2014/10/five-songs-to-listen-to-now-that-crystal-castles-appear-to-be-done/|archive-date=26.06.2015|access-date=25.03.2017|url-status=dead}}</ref> <ref name="agv6J">{{Cite web|last=Gillen|first=Kieron|url=http://www.planbmag.com/content/view/492/42/|title=Crystal Castles Interview – Plan B Magazine|website=Plan B Magazine|date=3.01.2008|access-date=13.05.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20080103053445/http://www.planbmag.com/content/view/492/42/|archive-date=3.01.2008}}</ref> <ref name="nme">{{cite web|last=Magazine|first=NME|url=http://www.nme.com/list/the-top-100-greatest-albums-of-the-decade/158049/page/7|title=The Top 100 Greatest Albums of the Decade|publisher=NME|accessdate=15.11.2009}}</ref> <ref name="LJxCH">{{Cite web|last=Eakin|first=Marah|url=http://www.avclub.com/article/crystal-castles-call-it-quits-210239|title=Crystal Castles Call It Quits|publisher=[[The A.V. Club]]|date=8.10.2014}}</ref> <ref name=":0">{{Cite web|last=|first=|url=http://lastgang.com/crystal-castles-release-char-announce-amnesty-i-album-pre-order/|title=Crystal Castles release "Char" & announce ‘Amnesty (I)’ album pre-order|publisher=Last Gang Records|website=lastgang.com|date=|access-date=09.08.2016|archive-date=28.07.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160728085058/http://lastgang.com/crystal-castles-release-char-announce-amnesty-i-album-pre-order/|url-status=dead}}</ref> }} [[Kategooria:Kanada ansamblid]] ngxgaez9sqd6yy6dmimx2xg0a68hlx3 0 468892 7256090 7253103 2026-10-19T22:40:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256090 wikitext text/x-wiki [[Fail:Monitor Sava - 05.jpg|pisi|Bodrog 2021. aastal]] '''Bodrog''' on [[Austria-Ungari]] [[Temes-klassi suurtükkilaev|Temes-klassi]] [[suurtükilaev]] (ka [[jõelaev]]-[[Monitor (laevatüüp)|monitor]]), mida loetakse sümboolselt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingutegevusele avapaugu andnud laevaks. == Ajalugu == Laev ehitati 1904. aastal. 28. juulil 1914, kui Austria-Ungari kuulutas sõja [[Serbia]]le, tulistas Bodrog koos veel kahe sõjalaevaga öösel Sava jõelt sõja esimesed lasud serblaste kindlustuste pihta [[Zemun]]-[[Belgrad]]i raudteesilla juures ja Topčide mäel. Bodrog tegi läbi Esimese maailmasõja ning teenis pärast sõda '''Sava''' nime all Jugoslaavia kuningriigi, Horvaatia ja Jugoslaavia laevastikes kuni 1959. aastani, mille järel oli nime '''Dalj''' all Jugoslaavia tsiviillaevastikus kasutusel kuni 1973. aastani. Hiljem on laev olnud eraomanduses nimega '''NF-3952''' ja kasutusel ujuvkaina või pargasena. 2015. aastal omandasid laeva [[Serbia kaitseministeerium]] ja [[Belgradi sõjaväemuuseum|Sõjaväemuuseum]] plaanidega laev taastada. <ref>{{Netiviide |kuupäev=11 detsember 2015 |pealkiri=New life for "Sava" ship |url=https://www.mod.gov.rs/eng/9118/novi-zivot-za-brod-sava-9118 |väljaanne=Ministry of defence Republic of Serbia}}</ref> 2019. aastaks oli laev taastatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jaksic |eesnimi=Pavle |kuupäev=3 aprill 2019 |pealkiri=Ratni brod "Bodrog" - Svetska kulturna baština u Srbiji istrgnuta od zaborava |url=http://rs.n1info.com/Kultura/a473099/Ratni-brod-Bodrog.html |väljaanne=N1S |vaadatud=2026-10-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200812200804/http://rs.n1info.com/Kultura/a473099/Ratni-brod-Bodrog.html |arhiivimisaeg=2020-08-12 |url-olek=ei tööta}}</ref> 2021. aastal avati laev muuseumina [[Sava|Sava jõel]], [[Belgrad|Belgradis]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=Serbia restores warship that fired first shots of World War One |keel=en |väljaanne=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/serbia-restores-warship-that-fired-first-shots-world-war-one-2021-11-12/ |vaadatud=2026-10-14}}</ref> == Kirjeldus == Laev oli 57,7&nbsp;m pikk, 9,5&nbsp;m lai ja süvis oli 1,2&nbsp;m. Relvastuseks olid 2 × 120&nbsp;mm ja 2 × 37&nbsp;mm [[kahur]]id ning 1x 7,62&nbsp;mm [[kuulipilduja]]. == Viited == <references /> [[Kategooria:Austria-Ungari Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Sõjalaevad]] 7qhv163dbloxpczpacuhes42bx9us24 0 470098 7255886 7225302 2026-10-19T16:09:00Z MorsMe 217455 7255886 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kopli|lõpppeatus=Mere puiestee|avati=*2003 *2005 *2006 *2014 *2016 *2021 *2023 *2024 (viimasel kujul)|number=52|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=51|järgmine liin=53|järgmine=53 (Tallinna bussiliin)|eelmine=51 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|uuendus=28. august 2026|pilt=15-08-14-Tallinn-RalfR-031.jpg|suleti=*2003 *2005 *2006 *2015 *2017 *2021 *2023 *2024|läbi=Karjamaa|logo=15-08-14-Tallinn-RalfR-013.jpg}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 52 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Esimene peatus''' | Kalev |- style="vertical-align:top;" | '''Lõpp-peatus''' | Hobujaama |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Hobujaama suunal 7<br />Kalevi suunal 7 |} '''52''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna asendusbussiliin]]. Liin on käigus kõigil päevadel trammitaristu remondi korral. == Ajalugu == <!-- *26. juunist 2003 kuni 16. augusti tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Hobujaama – Sõjamäe raba, artikli marsrsuudi kirjelduse järgi küll keeras buss Lubja tn kaudu Tartu mnt-le tagasi !-->{| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |26.06.2003 |Hobujaama - Sõjamäe raba |16.08.2003 | |- |16.06.2005 |Kunstiakadeemia - Majaka - Vesse |31.08.2005 | |- |8.05.2006 |A. Laikmaa - Maneeži tn - J. Kunderi tn - Majaka - Vesse |30.09.2006 | |- |7.04.2014 |Hobujaama - Kalev |14.02.2015 |asendas trammiliini [[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |- |1.06.2016 |Hobujaama - Kopli |1.09.2017 |asendas trammiliini [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] ja [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |- |7.08.2021 |Hobujaama - Kalaranna |8.08.2021 |avati seoses [[Ironman|Ironman võistlusega]] |- |17.04.2023 |Ülemiste jaam - Hobujaama |31.08.2023 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |- |3.05.2024 |Kopli - Angerja - Mere Puiestee |5.05.2024 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |- |12.08.2024 |Kopli - Tööstuse - Mere Puiestee |18.08.2024 |avati seoses [[Vanasadama trammitee|Vanasadama trammiliini]] ehitamisega |} *16. mai tööpäeva algusest kuni 31. augusti 2005 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil Kunstiakadeemia – Vesse (Gonsiori tänav, Pronksi tänav, Tartu maantee, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, Tartu maantee, Rävala pst, A. Laikmaa tänav, Gonsiori tänav). *8. mai tööpäeva algusest kuni 30. septembri 2006 tööpäeva lõpuni sõitis buss liinil A. Laikmaa – Vesse (A. Laikmaa tänav, Narva maantee, Maneeži tänav, Kivisilla tänav, Rävala puiestee, Pronksi tänav, J. Kunderi tänav, J. Vilmsi tänav, Lubja tänav, Majaka tänav, Peterburi tee, Pae tänav, Majaka tänav, Lubja tänav, J. Vilmsi tänav, J. Kunderi tänav, Pronksi tänav, Narva maantee, V. Reimani tänav, Gonsiori tänav, A. Laikmaa tänav). * 7. aprillil 2014 suleti ajutiselt 3. ja 4. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kalev. Bussiliin suleti 14. veebruaril 2015. * 1. juunil 2016 suleti ajutiselt 1. ja 2. trammiliin trammitee rekonstrueerimisega seoses ning loodi asendusbussiliin marsruudil Hobujaama – Kopli. Bussiliin suleti 1. septembril 2017. *7. augustist-8. augustini 2021 seoses Ironmaniga avati ainult 1 päevaks liin Hobujaama-Kalaranna. Marsruut: Hobujaama tn, Mere pst, Kalaranna tn, Ahtri tn, Narva mnt, Hobujaama tn. *17. aprillist-31. augustini 2023 avati liin 52 Ülemiste jaam-Hobujaama, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Ülemiste jaama suunal läbib liin peatused Hobujaama, Pronksi, ajutised peatused F. R. Kreutzwaldi tänaval hoonete 10 ja 22 juures, Keskturg, ajutine peatus Lubja tänaval, Majaka, Sikupilli, Majaka põik ja lõpp-peatus Ülemiste jaam. *3. mai kella 20st-5. maini 2024 avati liin 52 Kopli-Mere puiestee, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, ajutine Angerja, ajutine Sitsi, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. *12. augustist-18. augustini 2024 avati liin 52 samal marsruudil nagu 3. mai kella 20st-5. maini 2024, aga sõidab mööda Erika tänavat ja Tööstuse tänavat, seoses Vanasadama trammiliini ehitamisega. Marsruut: Kopli suunal läbib liin peatused Mere puiestee, Linnahall, Kalamaja, Kungla, ajutine Volta, ajutine Krulli, Väike-Erika, Erika, Karjamaa, Tööstuse, Maleva, Sirbi, Marati, Sepa ja lõpp-peatus Kopli. == Muudatused sõiduliini töös == [[File:410TAK.JPG|thumb|Kopli tänaval]] [[Fail:52 buss kunstiakadeemia suunal.png|pisi|Vesse suunas]] [[Fail:52hobujaamakalaranna.png|pisi|Kalaranna suunas]] 12. juunil 2017 kella 10.00-st kuni 31. juulini, seoses trammide rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Kopli tänav]]a, [[Erika tänav]]a ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänava]] ristmik. Liini nr 52 autobussid suunatakse Hobujaama suunal ümbersõidule marsruudil [[Kopli tänav]], [[Tööstuse tänav]] ja [[Niine tänav]]. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Tööstuse ja Erika peatustes. Kopli suunal sõidab liini nr 52 autobuss marsruudil Kopli tänav, Volta tänav, Tööstuse tänav, Kopli tänav. Ümbersõidul tehakse täiendavad peatused Tööstuse tänaval paiknevates Erika ja Tööstuse peatustes. 3. juulil 2017 kella 10:00-st kuni 18. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks Kopli tänava tagasipöörde ringtee. Bussiliini ümbersõidu marsruut kulgeb [[Kopli tänav]]a, [[Ketta tänav]]a, [[Kaluri tänav (Tallinn)|Kaluri tänava]], [[Süsta tänav]]a ja uuesti Kopli tänava kaudu. Ümbersõidul tehakse ajutine alg- ja lõpp-peatus Süsta tänaval. 5. juulil 2017 tööpäeva algusest kuni 19. juuli tööpäeva lõpuni, seoses trammi rööbasteede ehitustöödega, suletakse liikluseks [[Suurtüki tänav]] ja liini nr 52 bussid suunati Hobujaama sõidusuunal ümbersõidule, jättes ära Balti jaama peatuse. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 12.08.2024 kuni 18.08.2024 !Kopli - Mere puiestee !Mere puiestee - Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Tööstuse ; Karjamaa ; Erika ; Krulli ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee | ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Krulli ; Väike-Erika ; Erika ; Karjamaa ; Tööstuse ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 3.05.2024 kuni 5.05.2024 !Kopli - Mere puiestee !Mere puiestee - Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Krulli ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee | ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Krulli ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Marati ; Sepa ; Kopli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 14.04.2023 kuni 31.08.2023 !Ülemiste jaam - Hobujaama !Hobujaama - Ülemiste jaam |- | ; Ülemiste jaam ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Bussijaam ; Keskturg ; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn) ; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn) ; Pronksi ; Hobujaama | ; Hobujaama ; Pronksi ; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn) ; Ajutine peatus (Kreutzwaldi tn) ; Keskturg ; Lubja ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Pae ; Ülemiste jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 7.08.2021 kuni 8.08.2021 !Hobujaama - Kalaranna !Kalaranna - Hobujaama |- | ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalarand | ; Kalarand ; Linnahall ; Ahtri ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.06.2016 kuni 31.08.2017 !Hobujaama - Kopli !Kopli - Hobujaama |- | ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Kalamaja ; Kungla ; Volta ; Angerja ; Sitsi ; Sirbi ; Kopli | ; Kopli ; Sepa ; Marati ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Volta ; Kungla ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Linnahall ; Mere puiestee ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 7.04.2014 kuni 13.02.2015 !Hobujaama - Kalev !Kalev - Hobujaama |- | ; Hobujaama ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev | ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Hobujaama |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 8.05.2006 kuni 30.09.2006 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Maneeži ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 16.05.2005 kuni 31.08.2005 !Kunstiakadeemia - Vesse !Vesse - Kunstiakadeemia |- | ; Kunstiakadeemia ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Kunstiakadeemia |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 26.06.2003 kuni 16.08.2003 !Hobujaama - Sõjamäe raba !Sõjamäe raba - Hobujaama |- | ; Hobujaama ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Pae ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Sõjamäe raba | ; Sõjamäe raba ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hobujaama |} {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] t1htjjlp2oycekf621jjsr4n6h7nvqd 0 472920 7256094 5338539 2026-10-19T23:08:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256094 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Border Terrier.jpg |ryhm=3 |alaryhm=1 |alaalaryhm= |standard_nr=10 |standard_kuup=12.03.1998 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/010g03-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2018/08/010_borderterjer_et.pdf |orig_nimi=Border Terrier |hyydnimed= |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |asukohamaa={{PisiLipp|Inglismaa}} |korgus=umbes 28&#160;cm |pikkuseindeks= |kaal=6–7&#160;kg (isane)<br />5–6,5&#160;kg (emane) |kattekarv=kare ja tihe, nahalähedase aluskarvaga<ref name=EKL1/> |karvkate=punane, nisukarva, hallisegune (''grizzle'') ja pruun või sinine ja pruun<ref name=EKL1/> |pesakond= |eluiga=12–14 aastat }} '''Borderterjer''' on [[Suurbritannia]]st [[Inglismaa]]lt pärit [[koeratõug]]. Borderterjer on julge, tähelepanelik ja terjerlikult isepäine, kellele meeldib ka aeg-ajalt ise otsuseid vastu vōtta.<ref name=koerEE /> <gallery mode="packed" caption="Pildid"> Border Terrier Kamu.jpg| Border Terriers gathering.jpg| Border Terrier 2.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Borderterjer.html |title=Borderterjer |date= |accessdate=13.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170813223010/http://www.koer.ee/Borderterjer.html |archive-date=13.08.2017 |url-status=dead}}</ref> <ref name=EKL1>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2018/08/010_borderterjer_et.pdf |title=Borderterjer |date=12.03.1998 |accessdate= |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=3 }}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Border Terrier|Borderterjer}} * [http://www.koer.ee/Borderterjer.html Borderterjer] koer.ee saidil * [http://www.de-border-terrier.com/ Border Terriers & Cats] [[Kategooria:Terjerid]] [[Kategooria:Inglismaa koeratõud]] rokeo00a7zpd0z05ani31v07apzls8z 0 472944 7256097 6543721 2026-10-19T23:56:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256097 wikitext text/x-wiki {{Koeratõug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Terrier brazylijski 2.jpg |ryhm=3 |alaryhm=1 |alaalaryhm= |standard_nr=341 |standard_kuup=06.09.2013 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/341g03-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/341_brasiilia_terjer_et.pdf |orig_nimi=Terrier brasileiro |hyydnimed= |aliased=Fox paulistinha<br />''Foquinho'' |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |asukohamaa=[[Brasiilia]] |korgus=35–40&#160;cm (isane)<br />33–38&#160;cm (emane) |pikkuseindeks= |kaal=6–10&#160;kg |kattekarv=lühike, sile, peen, ent mitte pehme; hästi kerele liibuv nagu roti karv<ref name=EKL/> |karvkate=domineeriv põhivärvus on valge; mustade, pruunide või siniste märkidega<ref name=EKL/> |pesakond=4–6 kutsikat<!--ptwi--> |eluiga=13–16 aastat<!--ptwi--> }} '''Brasiilia terjer''' on [[Brasiilia]]st pärinev [[koeratõug]]. "Brasiilia terjer on iseloomult julge, tööhimuline, mänguhimuline, energiline ja aktiivne. Nad on alati rõõmsameelsed, truud ja ustavad oma perekonnale."<ref name=koerEE /> <gallery mode="packed"> Terrier brasileiro.jpg| Brazilian terrier.JPG| Brazilian Terrier2.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Brasiilia_terjer.html |title=Brasiilia terjer |date= |accessdate=13.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170814055558/http://www.koer.ee/Brasiilia_terjer.html |archive-date=14.08.2017 |url-status=dead}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/341_brasiilia_terjer_et.pdf |title=Brasiilia terjer |date=12.03.1998 |accessdate=13.08.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Brazilian Terrier|Brasiilia terjer}} * [http://www.koer.ee/Brasiilia_terjer.html Brasiilia terjer] koer.ee saidil [[Kategooria:Brasiilia koeratõud]] [[Kategooria:Terjerid]] iepvfsyl47ew0ax473jj5ufil1pg69j 0 473264 7255930 5251826 2026-10-19T17:16:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255930 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Australian Terrier 002 U.jpg |ryhm=3 |alaryhm=2 |alaalaryhm= |standard_nr=8 |standard_kuup=05.12.2012 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/008g03-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2018/08/008_austraalia_terjer_et.pdf |orig_nimi=Australian Terrier |hyydnimed=Aussie |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |asukohamaa={{PisiLipp|Austraalia}} |korgus=umbes 25&#160;cm (isane)<br />emane veidi madalam |pikkuseindeks= |kaal=umbes 6,5&#160;kg (isane)<br />emane veidi kergem |kattekarv=karv koosneb karmist ja sirgest, umbes 6 cm pikkusest pealiskarvast ning pehme tekstuuriga aluskarvast<ref name=EKL/> |karvkate=<div style="margin:-6px 0 0 -8px;"> * sinine, terassinine või tume hallikassinine; sügavpruun (mitte liivakarva pruun) näol, kõrvadel, kõhu all... * puhas liivakarva või punane<ref name=EKL/></div> |pesakond= |eluiga=12–14 aastat<!--enwi--> }} '''Austraalia terjer''' on [[Austraalia]]st pärinev [[koeratõug]]. "Kuigi selle tõu eelkäijateks on [[Suurbritannia]]st pärit koerad, on austraalia terjer üks väheseid terjeritõuge, kes on aretatud väljaspool Suurbritanniat. Samuti kuulub talle au olla esimeseks Austraalias aretatud tõuks."<ref name=koerEE /> <gallery mode=packed caption=Pildid> Australian Terrier.JPG| Australian Terrier Puppy.jpg| Australian Terrier2.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Austraalia_terjer.html |title=Austraalia terjer |date= |accessdate=18.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170818215053/http://www.koer.ee/Austraalia_terjer.html |archive-date=18.08.2017 |url-status=dead}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2018/08/008_austraalia_terjer_et.pdf|title=Austraalia terjer |date=11.12.2012 |accessdate=18.08.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Australian Terrier|Austraalia terjer}} * [http://www.koer.ee/Austraalia_terjer.html Austraalia terjer] koer.ee saidil [[Kategooria:Terjerid]] [[Kategooria:Austraalia koeratõud]] jvkb4bmefglsdwjw2psdfy3giw8bur3 0 473274 7256167 6980317 2026-10-20T06:57:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256167 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Dandie Dinmont Terrier 600.jpg |ryhm=3 |alaryhm=2 |standard_nr=168 |standard_kuup=01.12.1997 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/168g03-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/168_dandie_dinmont_terjer_et.pdf |orig_nimi=Dandie Dinmont Terrier |hüüdnimed=Dandie<br />Hindlee Terrier |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus=terjer |asukohamaa={{PisiLipp|Šotimaa}} |korgus=20–28&#160;cm |kaal=8,2–10,9&#160;kg |kattekarv=topeltkarv, mis koosneb pehmest linase tekstuuriga aluskarvast ning karmimast pealiskarvast, mis ei ole traatjas, ent tundub käega katsudes üsna karm<ref name=EKL/> |karvkate=<div style="margin:-4px 0 0 -5px;"> * ''piprakarva'': värvitoonid varieeruvad tumedast sinkjasmustast heleda hõbehallini; * ''sinepikarva'': varieerub punakas&shy;pruu&shy;nist kahvatu kollakaspruunini<ref name=EKL/> |pesakond= |eluiga=11–13 aastat<!--enwi--> }} '''Dandie Dinmonti terjer''' on [[Suurbritannia]]st [[Šotimaa]]lt pärinev [[koeratõug]]. Tõug on saanud nimetuse [[Walter Scott]]i romaani "[[Guy Mannering or The Astrologer|Guy Mannering]]" tegelase, farmer Dandie Dinmonti järgi, kes selliseid koeri pidas. Koera on iseloomustatud kui intelligentset, heatujulist, iseseisvat ja väga sotsiaalset.<ref name=koerEE /> [[Eesti Kennelliit|Eesti Kennelliidu]] avaldatud standardis on koera kohta kirjas, et tal on "väga tugevad hambad, eriti kihvad, mis on nii väikse koera kohta ebatavaliselt suured. Kihvad haakuvad teineteisega hästi, mis tagab võimalikult tugeva haarde ja kinnihoidmisjõu."<ref name=EKL /> <gallery mode="packed" caption="Pildid"> Bonfire Buddy.jpg| Dandie Dinmont terrier głowa suki 2009 pl.jpg| Dandie Dinmont Terrier - GCH King's Mtn. Angelina Ballerina 02 (16604299625).jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Dandie_Dinmont_terjer.html |title=Dandie Dinmont terjer |date= |accessdate=18.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170819060649/http://www.koer.ee/Dandie_Dinmont_terjer.html |archive-date=19.08.2017 |url-status=dead}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/168_dandie_dinmont_terjer_et.pdf|title=Dandie Dinmont terjer |date=01.12.1997 |accessdate=18.08.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=}}</ref> }} ==Kirjandus== * John F. Gordon, ''The Dandie Dinmont Terrier Handbook'', Nicholson & Watson, 1959 ; Gifford, 1973 ISBN 0707103037 * Charlotte Tessier-Sonnier, « Les Dandies en France », ''Revue de l'ATE'', n° 49, juillet 1997 * {{en}} William M. Kirby, ''Dandie Dinmont Terrier: A Complete and Reliable Handbook'', TFH, 1998 ISBN 0793807727 * Bernard Lebourg, ''Le Dandie dinmont terrier'', De Vecchi, Paris, 2004 ISBN 2-7328-2759-2 * Betty-Anne Stenmark, ''Dandie Dinmont Terrier'', Kennel Club Books Hardcover, 2006 ISBN 1593782713 ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Dandie Dinmont Terrier|Dandie Dinmonti terjer}} * [http://www.koer.ee/Dandie_Dinmont_terjer.html Dandie Dinmonti terjer] koer.ee saidil * [http://www.ddtry.org/ DDT ry] <small>(''soome keeles'')</small> [[Kategooria:Terjerid]] [[Kategooria:Šotimaa koeratõud]] k115qwunje6a4afsnw4n34pj0a3j4a2 0 473972 7256105 5251861 2026-10-20T01:05:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256105 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi= |kujutis_nimi=Monkey Bizniz Drama Queen.jpg |pildiallkiri= |ryhm=9 |alaryhm=3 |alaalaryhm=1 |standard_nr=80 |standard_kuup=05.05.2003 |url_standard_en=http://fci.be/Nomenclature/Standards/081g09-en.pdf |url_standard_et=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/81_grifoon.pdf |orig_nimi=griffon bruxellois |hyydnimed= |aliased= |erisus= |tyyp= |tookatsed=ei |kasutus=vaikevalve |asukohamaa={{PisiLipp|Belgia}} |korgus= |kaal=3,5–6&#160;kg |kattekarv=karm karv koos alusvillaga;<br />ehiskarv (lõua- ja mokahabe) algab juba silma-nina-joonelt ja ulatub ühest kõrvast teiseni, kusjuures koon ja põsed on kaetud tiheda karvaga, mis on pikem kui ülejäänud keha karvkate<ref name=EKL /> |karvkate=punane, punakas; lubatud on must looritus pea pikemas ehiskarvas<ref name=EKL /> |pesakond= |eluiga=14–15 aastat<!--fiwi--> |markused=FCI tunnustab kolme erinevat, sarnaste standarditega tõugu }} '''Brüsseli grifoon''' on [[Belgia]]st pärinev [[koeratõug]]. "Tasakaalukas väike koer, tähelepanelik, väärikas, oma isandasse hästi kiindunud, hästi valvas"<ref name=EKL />, iseloomult elav ja temperamentne, liikuv ja energiline<ref name=koerEE />. Standardis on tõu ajaloo kohta kirjas: „Kõik kolm tõugu (brüsseli grifoon&#160;– ''Griffon Bruxellois'', [[belgia grifoon]]&#160;– ''Griffon Belge'' ja [[väike brabandi grifoon]]&#160;– ''Petit Brabançon'') viivad tagasi väikese karmikarvalise koeratüübi juurde, keda kutsuti „Smousje“ ja keda tunti üle aastasadade Brüsseli ümbruskonnas.“<ref name=EKL/> <gallery mode=packed caption=Pildid> Gryfonik 144.jpg| Gryfonik brukselski 980.jpg| Smiley vaderskar.jpg| </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=koerEE>{{cite web |url=http://www.koer.ee/Brusseli_grifoon.html |title=Brüsseli grifoon |date= |accessdate=27.08.2017 |publisher= |website=www.koer.ee |archive-url=https://web.archive.org/web/20170827124837/http://www.koer.ee/Brusseli_grifoon.html |archive-date=27.08.2017 |url-status=dead}}</ref> <ref name=EKL>{{cite web|url=http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2017/03/81_grifoon.pdf |title=Brüsseli grifoon |date= |accessdate=27.08.2017 |publisher=[[Eesti Kennelliit]] | page=}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Belgian Griffons|Brüsseli grifoon}} * [http://www.koer.ee/Brusseli_grifoon.html Brüsseli grifoon] koer.ee saidil [[Kategooria:Belgia koeratõud]] gl8ulwcxfr6kjvigylfmqqzibjw64gt 0 487622 7255872 7180947 2026-10-19T14:34:22Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7255872 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mikk Marran | pilt = Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Mikk Marran (2015) | amet = [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e peadirektor | ametiajaalgus = 1. november 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Aigar Kallas]] | järgmine = | amet2 = [[Välisluureamet]]i peadirektor | ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2016 | ametiajalõpp2 = 31. oktoober 2022 | eelmine2 = [[Rainer Saks]] | järgmine2 = [[Kaupo Rosin]] | amet3 = [[Kaitseministeerium]]i kantsler | ametiajaalgus3 = 1. jaanuar 2011 | ametiajalõpp3 = 31. detsember 2015 | eelmine3 = [[Riho Terras]] | järgmine3 = [[Jonatan Vseviov]] | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1978|10|2}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] (BA)<br>[[National Defense University]] | elukutse = Riigiametnik | autasud = | allkiri = }} [[Pilt:Mikk Marran with SecDef Ash Carter, 2015 (7).jpg|pisi|Marran [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Ash Carter]]iga, 2015]] '''Mikk Marran''' (sündinud 2. oktoobril [[1978]] [[Võru|Võrus]]<ref name=":0" /><ref name="52G3s" />) on [[Eesti]] riigiametnik, alates 1. novembrist 2022 on ta [[Riigimetsa Majandamise Keskus|Riigimetsa Majandamise Keskuse]] peadirektor.<ref name="TEKCO" /> Marran oli alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. oktoobrini 2022 [[Välisluureamet]]i peadirektor. == Haridus == Mikk Marran on lõpetanud [[Tallinna Ülikool]]i sotsiaalteaduskonna avaliku halduse eriala bakalaureuseõppe<ref name=":0" /> ja Ameerika Ühendriikide [[National Defence University]] rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.<ref name=":0" /><ref name="kamin" /> == Karjäär == === Kaitseministeeriumis === Juba Tallinna Ülikoolis õppimise ajal 1999. aastal asus Mikk Marran tööle [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumis]],<ref name="xktZ1" /> kus ta töötas muu hulgas Balti koostöö büroos, rahvusvahelise koostöö osakonna ning NATO ja ESDP osakonna juhatajana. Aastatel 2006–2009 oli ta [[Eesti alaline esindus NATO juures|Eesti alalises esinduse NATO juures]] kaitsetalituse direktor.<ref name="JJGFC" /> Alates 2010. aasta suvest oli Mikk Marran Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler. Alates 1. jaanuarist 2011 kuni 31. detsembrini 2015 oli ta [[Kaitseministeeriumi kantsler]], vahetades selles ametis välja senise kantsleri [[Riho Terras]]e.<ref name="rRA8V" /> === Välisluureametis === 2015. aasta augustis nimetati senine [[Teabeamet|Teabeameti]] juht [[Rainer Saks]] [[Välisministeerium|Välisministeeriumi]] kantsleriks<ref name="u1w1a" />. Tollane [[Eesti kaitseminister]] [[Hannes Hanso]] esitas 12. oktoobril 2015 Teabeameti uue peadirektori kandidaadina valitsusele kinnitamiseks Mikk Marrani, kes oli saanud [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]]is ühehäälse heakskiidu.<ref name="kamin" /> Valitsus kinnitas Mikk Marrani ametisse 15. oktoobril 2015. Tema ametiaeg algas ametlikult 1. jaanuaril 2016.<ref name="bRKpq" /> 2020. aasta juunis kinnitas valitsus [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Jüri Luik|Jüri Luige]] ettepanekul ja riigikogu erikomisjoni heakskiidul Mikk Marrani ametisse ka teiseks ametiajaks.<ref name="CEO1y" /> 15. augustil 2022 teatas [[ERR]], et [[Riigimetsa Majandamise Keskus]] on alustanud Mikk Marraniga läbirääkimisi asutuse juhatuse esimeheks saamise üle. Marran oli üks kolmest ametikohale kandideerimisel viimasesse vooru jõudnust. RMK nõukogu esimehe [[Randel Länts|Randel Läntsi]] sõnul soovis Marran uusi väljakutseid ning on tugev juht. Uudise ilmumise ajal oli Marranil jäänud Välisluureameti peadirektorina töötada veel kolm aastat.<ref name="jHIpI" /> [[Postimees|Postimehe]] teatel heitis [[Kaitseministeerium]] Marranile välisluure juhina ette aeglast reageerimist 2021.–2022. aasta Valgevene – Euroopa Liidu piirikriisi ajal ja vahetult enne [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta alguses]].<ref name="Tv6V8" /><ref name="PM2" /> Marran eitas selliste väidete tõepärasust ning viitas, et on töötanud viie [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] ja kahe [[Eesti kaitseväe juhataja|Eesti kaitseväe juhatajaga]] ning saanud nende kõigiga hästi läbi. Samas lisas ta, et soovis juba mõnda aega ametit vahetada.<ref name="Tv6V8" /> == Isiklikku == Mikk Marran on abielus [[Kaisa Marran]]iga ja neil on kolm last.<ref name="dOiXN" /> == Teosed == * Mikk Marran, Eve Vungo (1999). "Eesti pöördub läände". [[Kohtla-Järve]]. [[Avita]]. ISBN 9789985201305 == Tunnustus == * 2003 [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] * 2008 [[Kaitseväe teeneterist]] * 2010 [[Kaitseväe teeneterist]]<ref name="kamin" /> * 2011 [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (II klass) * 2014 [[Norra Kuningliku Teeneteordeni komandöririst tähega]] <ref>https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/10589-mikk-marran</ref> * 2015 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref name="kamin" /> * 2015 [[Kaitseministeeriumi teeneterist]] (I klass)<ref name="I5KJD" /> * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="kamin">{{Netiviide |URL=https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti peadirektori kandidaadiks esitatakse Mikk Marran |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=12. oktoober 2015 |Kasutatud=30. november 2017 |arhiivimisaeg=2022-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220815210943/https://kaitseministeerium.ee/et/uudised/teabeameti-peadirektori-kandidaadiks-esitatakse-mikk-marran |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="52G3s">{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/EEIMGQB-MIKK-MARRAN |Pealkiri=Mikk Marran |Väljaanne=[[Inforegister]] |Kasutatud=30. november 2017}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="jHIpI">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608685186/valisluurejuht-mikk-marranist-saab-ootamatult-rmk-juht |Autor=[[Indrek Kiisler]] |Pealkiri=Välisluurejuht Mikk Marranist saab ootamatult RMK juht |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="xktZ1">{{Netiviide |URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest |Autor=Andres Kärssin |Pealkiri=Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=28. märts 2016}}</ref> <ref name="JJGFC">{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/72679627/teabeameti-uueks-juhiks-saab-mikk-marran |Pealkiri=Teabeameti uueks juhiks saab Mikk Marran. |Väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |Aeg=12. oktoober 2015}}</ref> <ref name="rRA8V">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/343764/mikk-marran-saab-kaitseministeeriumi-uueks-kantsleriks |Autor=Merike Tamm |Pealkiri=Mikk Marran saab kaitseministeeriumi uueks kantsleriks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=18. oktoober 2010}}</ref> <ref name="dOiXN">{{Netiviide |Autor=Regina Herodes |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/soovitused/treenerilt-harrastajale-kaisa-marran-oma-unistust-elades-pole-voimalik-ule-tootada?id=70212799 |Pealkiri=TREENERILT HARRASTAJALE: Kaisa Marran: oma unistust elades pole võimalik üle töötada |Väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |Aeg=24. november 2014 |Kasutatud=30. november 2017}}</ref> <ref name="I5KJD">{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |Pealkiri=Mikk Marran sai kaitseministeeriumi I klassi teeneteristi |Väljaanne=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=30. detsember 2015 |Kasutatud=30. november 2017 |arhiivimisaeg=2017-12-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171201041201/http://www.kmin.ee/et/uudised/mikk-marran-sai-kaitseministeeriumi-i-klassi-teeneteristi |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="u1w1a">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=https://www.postimees.ee/3292853/valisministeerium-saab-uue-kantsleri-detsembriks |pealkiri=Välisministeerium saab uue kantsleri detsembriks |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. august 2015 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="bRKpq">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/547295/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=15. oktoober 2015 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="CEO1y">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/6994338/valitsus-kinnitas-marrani-jatkamise-valisluureameti-juhina |pealkiri=Valitsus kinnitas Marrani jätkamise välisluureameti juhina |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=11. juuni 2020 |vaadatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="Tv6V8">{{Netiviide |Autor=[[Ülle Harju]] |URL=https://www.postimees.ee/7585059/mikk-marran-kindlasti-pole-rmk-seadusest-korgemal |Pealkiri=Mikk Marran: kindlasti pole RMK seadusest kõrgemal |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=15. august 2022 |Kasutatud=16. august 2022}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7589451/kallas-valisluure-ebalusest-soja-eel-ainult-putin-sai-olla-100-protsenti-kindel |Pealkiri=Kallas välisluure ebalusest sõja eel: ainult Putin sai olla 100 protsenti kindel |Autor=Meinhard Pulk |Aeg=22. august 2022 |Kasutatud=22. august 2022}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide |URL=https://www.postimees.ee/7594515/mikk-marran- |Autor=[[Ülle Harju]] |Pealkiri=Mikk Marran kinnitati RMK juhiks. |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=31. august 2022 |Kasutatud=20. september 2022}}</ref> <ref name="TEKCO">[https://lounaeestlane.ee/rmk-noukogu-maaras-mikk-marrani-rmk-juhatuse-esimeheks/ RMK nõukogu määras Mikk Marrani RMK juhatuse esimeheks.] Lõunaeestlane, 31. august 2022.</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * Andres Kärssin (28. märts 2016). "[https://www.aripaev.ee/uudised/2016/03/28/eesti-koige-salajasema-ameti-juht-raakis-juhtimisest Eesti esiluuraja tahab ettevõtjana kätt proovida]". ''[[Äripäev]]''. * Marian Võsumets (8. veebruar 2018). "[https://www.postimees.ee/4402089/paevaintervjuu-valisluure-juht-vene-eriteenistused-valivad-agente-juba-viisataotluse-pohjal PÄEVAINTERVJUU Värske välisluureraport käsitleb Venemaa sõjandust ja nuhkimist turistide järele]". ''[[Postimees]]''. * Erkki Koort (14. märts 2019). "[https://leht.postimees.ee/6544556/luurejuht-mikk-marran-pinge-ja-rahulolematus-meie-piiri-taga-kasvab Luurejuht Mikk Marran: pinge ja rahulolematus meie piiri taga kasvab]". ''[[Postimees]]''. * Rainer Kerge (22. august 2022). "[https://elu.ohtuleht.ee/992355/valisluure-juht-mikk-marran-venemaa-valmistub-pidevalt-sojaks- Välisluure juht Mikk Marran: „Venemaa valmistub pidevalt sõjaks"]". ''[[Õhtuleht]]''. * Meelis Oidsalu (22. august 2022). "[https://www.err.ee/1608691693/meelis-oidsalu-mis-oli-valisluurejuhi-lahkumise-tegelik-pohjus Meelis Oidsalu: mis oli välisluurejuhi lahkumise tegelik põhjus?]". ''[[ERR]]''. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Riho Terras]]|nimi=[[Kaitseministeerium]]i kantsler|aeg=1. jaanuar 2011 – 31. detsember 2015 |järgnev=[[Jonatan Vseviov]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rainer Saks]]|nimi=[[Välisluureamet]]i peadirektor |aeg=1. jaanuar 2016 – 31. oktoober 2022 |järgnev=[[Kaupo Rosin]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Aigar Kallas]]|nimi=[[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e peadirektor |aeg=1. november 2022 – ... |järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Marran, Mikk}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti julgeolekutöötajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] oagncdqukdyxbgvbtx2thugvszo48c0 0 490987 7255834 7254125 2026-10-19T13:04:36Z Torivald 136963 image 7255834 wikitext text/x-wiki [[Fail:Are raamatukogu ruumid.jpg|alt=Are raamatukogu asub Are huvikeskuse hoones|pisi|Are raamatukogu]] '''Are raamatukogu''' on [[Tori Valla Raamatukogu]] haruraamatukogu, mis asub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] [[Are]] alevikus aadressil Pärivere tee 17, 87301.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://torivallaraamatukogu.ee/raamatukogud/are-raamatukogu/|pealkiri=Tori Valla Raamatukodu koduleht}}</ref> 2026. aasta seisuga on Are raamatukogu raamatukoguhoidja Malle Pajo.<ref name=":0" /> == Ajalugu<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://parnukeskraamatuko.wixsite.com/parnumaakogud/are|pealkiri=Are raamatukogu kuni 31.12.2017}}</ref> == Are raamatukogu tegevuse alguseks loetakse 1917. aastat, kui asutati Suigu-Are lugemisring. Lugemisringil oli ka oma raamatukogu. Raha raamatute ostmiseks saadi kooliõpetajate korraldatud pidude sissetulekutest. Are Rahvaraamatukogu Selts on kunagise Are-Suigu Rahvaraamatukogu Seltsi (1917–1921) üks kahest järeltulijast. Raamatukogu asus esialgu Tallinna–Pärnu maantee ääres asunud Pööravere mõisale kuulunud Liiva kõrtsis, kus tol ajal asus ka vallamaja. Hiljem, kui valmis Are Seltside Liidu maja, eraldati seal raamatukogule tuba ning raamatukogu kolis sinna. Hoone, kus paiknes enne sõda raamatukogu, hävis 1944. aastal. Pärast seda oli Are piirkond paar aastat ilma raamatukoguta. 1946.–1951. aastani töötas raamatukogu Are koolimajas, siis viidi raamatukogu üle Niidu külla Kuna raamatukogu oli nüüd koolimajast kaugemal, siis organiseeriti kooli juurde laenutuspunkt. 1981. aastal kolis raamatukogu Pärivere sovhoosi vastvalminud keskusehoonesse, mis nüüdseks kannab nime Are huvikeskus. 1. augustil 2019 loodi Tori Valla Raamatukogu ja Are raamatukogu on üks kuuest Tori valla territooriumil asuvast haruraamatukogust.<ref>{{Viide |pealkiri=Tori Valla Raamatukogu |kuupäev=2021-12-20 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tori_Valla_Raamatukogu&oldid=6014964 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-10-16}}</ref> == Raamatukogu töötajad<ref name=":1" /> == Aastatel 1946–1994 on Are raamatukogus töötanud Olga Arust, Liine Mullaste, Karl Reilant, Leili Kägu, Helju Vihast, Saima Peks, Maire Eedra, Helga Lindsalu, Asta Niinepuu, Reet Ojamägi, Renate Hiiemäe, Luule Kontson ja Erika Lend. Alates 1994. aastast töötab Are raamatukogu raamatukoguhoidjana Malle Pajo. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/areraamatukogu/ Are raamatukogu Facebookis] *[https://torivallaraamatukogu.ee Tori Valla Raamatukogu koduleht] {{koord}} [[Kategooria:Pärnu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Tori vald]] jk5n5fzncse1rr4hc3y1d7nb6egftck 0 492748 7256283 6733209 2026-10-20T11:35:49Z Ehitaja 63547 7256283 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} [[Fail:Tuulikki Bartosik - FUFF 2021.jpg|pisi|Tuulikki Bartosik esinemas 2021. aasta [[soome-ugri filmifestival]]il]] '''Tuulikki Bartosik''' (sünninimi '''Tuulikki Veskus'''; sündinud [[24. august]]il [[1976]] [[Rakvere]]s) on eesti [[akordionist]]. Aastatel 1983–1994 õppis ta [[Tallinna 13. Keskkool]]is ja 1984–1990 [[Lasnamäe Muusikakool]]is.<ref name="pm">[https://kultuur.postimees.ee/4335613/tuulikki-bartosik-maailmakodanikust-tippakordionist-vorumaalt Kirke Ert. Tuulikki Bartosik – maailmakodanikust tippakordionist Võrumaalt. Postimees, 7. detsember 2017]</ref> 1995. aastal lõpetas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] akordioni erialal [[Venda Tammann]]i õpilasena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlased |url=http://otsakool.edu.ee/koduleht/edulugu/vilistlased/#1995 |vaadatud=2018-01-06 |arhiivimisaeg=2016-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161017203237/http://otsakool.edu.ee/koduleht/edulugu/vilistlased/#1995 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1997. aastal lõpetas ta [[Viljandi Kultuurikolledž]]i. 2002. aastal lõpetas [[Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool|Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli]] rahvamuusika erialal bakalaureusekraadiga, 2004. aastal lõpetas [[Sibeliuse Akadeemia]] magistrikraadiga (''Master in Music)''.<ref name="pm" /> Ta on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] pärimusmuusika eriala looja ja juht. 2023. aastal ilmus tema esitatud akordionimuusikaga album "Playscapes".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kuslapuu |eesnimi=Kaisa |autor-link=Kaisa Kuslapuu |kuupäev=25. jaanuar 2023 |pealkiri=Tuulikki Bartosik paneb muusika lainetama ja kiikuma, olgu käe all kandlesämplid, üminad või R’m’B (Räme mahlane Bass) |url=https://ekspress.delfi.ee/a/120130680 |url-ligipääs=tellimus |vaadatud=2023-01-25 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== *2016 Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi aastapreemia (Upa-upa trio koosseisus). *2017 [[stipendium "Ela ja sära"]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.kulka.ee/sihtkapitalid/valdkondadevahelised-projektid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiumi-saajad |pealkiri=Eesti Kultuurkapitali "Ela ja sära" stipendiumi saajad |vaadatud=2018-01-06 |arhiivimisaeg=2017-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170920044057/http://www.kulka.ee/sihtkapitalid/valdkondadevahelised-projektid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiumi-saajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Tuulikki Bartosik}} *[https://tuulikkibartosik.com/ Tuulikki Bartosiki koduleht] *[https://kultuur.err.ee/307172/eesti-muusik-tuulikki-bartosik-loob-laineid-inglismaal. Eesti muusik Tuulikki Bartosik lööb laineid Inglismaal] ERR Kultuur, 9. juuli 2015 {{JÄRJESTA:Bartosik, Tuulikki}} [[Kategooria:Eesti akordionistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] t6j35f57elz3fiip6dm0lun0x4xwfzx 0 498450 7256072 5298459 2026-10-19T21:56:24Z Juppi lantteineen 239848 7256072 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ingeborg sergeant.jpg|pisi|Ingeborg Sergeant (2008)]] '''Ingeborg Thérèse Marguerite Sergeant''' (sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1966]]) on [[Belgia]] [[laulja]]. [[1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Belgiat lauluga "Door de wind". {{Belgia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Sergeant, Ingeborg}} [[Kategooria:Belgia lauljad]] [[Kategooria:Belgia esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 5v4qicy00fbs9mqqsrlvez462ns3t7j 0 500751 7255829 7228435 2026-10-19T12:56:41Z Estopedist1 278 liita 7255829 wikitext text/x-wiki {{Liita|Raasiku vald}} '''Raasiku valla ajalookonverentsi''' korraldamise algatas [[Ardo Niinre]]<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-taasnimetamisest-taitus-23-aastat/|pealkiri=Raasiku valla taasnimetamisest möödus 23 aastat|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=25. märts 2015|vaadatud=14.03.2018}}</ref> 2013. aastal, kui 12. märtsil toimus Raasiku valla 21. aastapäeva puhul Aruküla rahvamajas [[Raasiku valla ajaloo- ja tulevikupäev]].<ref>{{Netiviide|autor=Gertrud Kaljuvee|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-suennipaeeval-raeaegiti-minevikust-ja-tulevikust/|pealkiri=Raasiku valla sünnipäeval räägiti minevikust ja tulevikust|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=20. märts 2013|vaadatud=14.03.2018}}</ref> Selle ürituse esimene osa oli Raasiku valla I ajalookonverents, kus osales ettekandega viis kohalikku koduloolast ja õpilasettekandega kaks Aruküla Põhikooli õpilast. Korraldaja sõnul oli tegemist esimese niisuguses vormis toimuva ülevallalise ettekandekoosolekuga. Korraldajateks on olnud Raasiku vallavalitsus ja kohalikud koduloolased. {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''Kuupäev''' |'''Pealkiri''' |'''Asukoht''' |'''Eestvedaja(d)''' |'''Ettekandeid''' |'''Kohalikud esinejad''' |'''Külalisesineja''' |'''Õpilasesineja(d)''' |- |2013 |12.03.2013 |Raasiku valla I ajalookonverents |Aruküla rahvamaja |Ardo Niinre |7 |Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe, Anne Eenpalu | |Alvar Arandi, Andres Loik |- |2014 |12.03.2014 |Raasiku valla II ajalookonverents |Aruküla rahvamaja |Marianne Loik, Henri Reeder |6 |Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe |Andres Tarand |Elisabeth Elmend |- |2015 |12.03.2015 |Raasiku valla III ajalookonverents |Raasiku rahvamaja |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |10 |Vaino Napp, Olev Sinijärv, Andre Sepp, Karin Reiska, Juhan Trump, Jaak Kalle, Marianne Loik (2) |Marju Kõivupuu |Andre Loikmann, Kelli-Mai Maasik, Ignar Fjodorov |- |2016 |11.03.2016 |Raasiku valla IV ajalookonverents |Pikavere mõis |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |11 |Vaino Napp, Alar Aedma, Helju Kadakas, Raivo Uukkivi, Tiina Rühka, Signe Pärt, Marianne Loik, Priit Tamm |Ivar Leimus |Iris Johanna Kreen, Helina Keso |- |2017 |10.03.2017 |Raasiku valla V ajalookonverents |Aruküla mõis |Ardo Niinre, Marianne Loik, Henri Reeder |7 |Vaino Napp, Raivo Uukkivi, Mai Erbe, Marianne Loik (2), Monika Kannelmäe |Valdo Praust | |- |2018 |09.03.2018 |Raasiku valla VI ajalookonverents |Aruküla mõis |Marianne Loik, Henri Reeder |5 |Vaino Napp, Olev Sinijärv, Aare Ets, Malle Jaako |Heiki Pärdi | |- |2019 |16.03.2019 |Raasiku valla VII ajalookonverents |Raasiku rahvamaja |Marianne Loik, Henri Reeder |5 |Vaino Napp, Ants Kivimäe, Anne Eenpalu |Johannes Tõrs |Andreas Sepp |} === Raasiku valla I ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2013 [[Aruküla rahvamaja]]s. Ettekannetega osalesid [[Vaino Napp]], [[Henri Reeder]], [[Marianne Loik]], [[Mai Erbe]], [[Anne Eenpalu]], õpilasettekandega esinesid [[Alvar Arandi]] ja [[Andres Loik]] [[Aruküla Põhikool]]ist. Konverentsi korraldamise eestvedajaks oli [[Ardo Niinre]], korraldajaks [[Raasiku vallavalitsus]]. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Iidne Perila keset Harjumaad''' |[[Vaino Napp]] |- |2 |'''Vaimu ja hinge haridus Aruküla vene kirikukoolis''' |[[Mai Erbe]] |- |3 |'''Aruküla: Wabariigi aedlinn''' |[[Henri Reeder]] |- |4 |'''Eesti Vabariigi suurmees Kaarel Eenpalu''' |[[Anne Eenpalu]] |- |5 |'''Esimese Vabariigi aegne Raasiku''' |[[Marianne Loik]] |- |6 |'''1949. a. märtsiküüditamisest Härma külas''' |[[Alvar Arandi]], [[Andres Loik]] |} === Raasiku valla II ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2014 [[Aruküla rahvamaja]]s. Esimest korda osales konverentsil külalisesineja, kelleks oli [[Aruküla Põhikool]]i vilistlane [[Andres Tarand]]. Ettekannetega osalesid veel Vaino Napp, Henri Reeder, Marianne Loik, Mai Erbe, õpilasettekandega esines Elisabeth Elmend [[Aruküla Põhikool]]ist.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-ajalookonverentsil-oli-uele-40-kuulaja/|pealkiri=Raasiku valla ajalookonverentsil oli üle 40 kuulaja|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=1. aprill 2014|vaadatud=14.03.2018}}</ref> Ettekannete kogumikku välja ei antud, katkendid ilmusid ajalehe [[Kogukonna Hääl]] (endine [[Aruküla Uudised]]) erinumbris. Konverentsi korraldasid Henri Reeder ja Marianne Loik. Meenetena anti välja graveeringuga puitalusel Raasiku valla laualipud. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Leida Tarandi kodulooline pärand''' |[[Andres Tarand]] |- |2 |'''Ajaloolised fotod perekonnaalbumis''' |[[Elisabeth Elmend]] |- |3 |'''Raasiku mõis''' |[[Marianne Loik]] |- |4 |'''Koolielu Arukülas 1863 - 1978''' |[[Mai Erbe]] |- |5 |'''100 aastat Raasiku uue kiriku avamisest''' |[[Vaino Napp]] |- |6 |'''Raasiku valla aukodanik Veera Saar''' |[[Henri Reeder]] |} === Raasiku valla III ajalookonverents === Toimus 12. märtsil 2015 [[Raasiku Rahvamaja|Raasiku rahvamaja]]s. Esimest korda toimus konverents kahes osas, vaheajal avati kodulooline näitus, teemaks oli Aruküla ajalugu ja kuraatoriks [[Mai Erbe]]. Külalisesinejaks oli Tallinna Ülikooli teadur, folklorist [[Marju Kõivupuu]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Olev Sinijärv]], [[Andre Sepp]], [[Karin Reiska]], [[Juhan Trump]], [[Jaak Kalle]], [[Marianne Loik]], õpilasettekandega esinesid [[Andre Loikmann]], [[Kelli-Mai Maasik]], [[Ignar Fjodorov]] [[Pikavere Mõisakool|Pikavere Lasteaed-Algkoolist]]. Konverentsi mõned ettekanded tulid kordamisele 13. märtsil [[Aruküla rahvamaja]]s ja seal etendati ka [[Juhan Trump|Juhan Trumbi]] humoorikat ajaloolist lühisketsi "Kaarel Eenpalu mälestused Pääsulinnust".<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-ajalookonverents-7-tundi-meenutusi/|pealkiri=Raasiku ajalookonverents - 7 tundi meenutusi|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=16. märts 2015|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Esimest korda võeti konverentsi logona kasutusele Pikaverest leitud muinasaegse ripatsi kujutis. Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Aruküla muusikalugu''' |[[Juhan Trump]] |- |2 |'''Kiviloo piiskoplinnus''' |[[Vaino Napp]] |- |3 |'''Millest tunnen oma kodu? Harju-Jaani kultuuripärand''' |[[Marju Kõivupuu]] |- |4 |'''Pikavere mõis''' |[[Andre Loikmann]], [[Kelli-Mai Maasik]], [[Ignar Fjodorov]] |- |5 |'''Raasiku tehase algusaastad''' |[[Olev Sinijärv]] |- |6 |'''Peningi mõis''' |[[Marianne Loik]] |- |7 |'''Baranoffi kabel''' |[[Jaak Kalle]] |- |8 |'''Ferdinand Petersen''' |[[Marianne Loik]] |- |9 |'''Peningi lasteaed''' |[[Karin Reiska]] |- |10 |'''Raasiku Korrakaitse''' |[[Andre Sepp]] |} === Raasiku valla IV ajalookonverents === Toimus 11. märtsil 2016 [[Pikavere mõis]]as. Külalisesinejaks oli Eesti Ajaloomuuseumi teadur [[Ivar Leimus]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Alar Aedma]], [[Helju Kadakas]], [[Raivo Uukkivi]], [[Tiina Rühka]], [[Signe Pärt]], [[Marianne Loik]], [[Priit Tamm (ettevõtja|Priit Tamm]], õpilasettekandega esinesid [[Iris Johanna Kreen]], [[Helina Keso]]. Esimest korda näidati konverentsil ajaloolist videofilmi, teemaks ettevõtte [[Mistra-Autex]] 30-aastane ajalugu. Näitusena olid välja pandud vanad fotod kolhoosiajast ja 1990. aastatest.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=https://sonumitooja.ee/raasiku-4-ajalookonverents-4-tundi-ettekandeid/|pealkiri=Raasiku 4. ajalookonverents - 4 tundi ettekandeid|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=16. märts 2016|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Kolm kildu Raasiku valla ajaloost''' |[[Ardo Niinre]] |- |2 |'''[http://www.raivouukkivi.ee/files/File/Saateks%20ajalookonverents%202016.pdf Raasiku valla aukodanikud]''' |[[Raivo Uukkivi]] |- |3 |'''Pikavere koolmeistrid: Alfred Reinvald''' |[[Vaino Napp]] |- |4 |'''Pikavere koolmeistrid: Irmgard Aedma''' |[[Alar Aedma]] |- |5 |'''Pikavere koolmeistrid: Kadri Viira''' |[[Helju Kadakas]] |- |6 |'''Raasiku rikkuri rahapada''' |[[Ivar Leimus]] |- |7 |'''Vanatädi Helmi Kiiratsi elulugu''' |[[Helina Keso]] |- |8 |'''Aruküla kalmistule maetud isikute andmebaasi loomine''' |[[Iris Johanna Kreen]] |- |9 |'''Vanavara kogumisaktsioonid Harju-Jaanis 20. sajandi alguses rõhuasetusega kirikinnastele''' |[[Signe Pärt]] |- |10 |'''Tööstusliku leivatootmise ajalugu meie valla aladel''' |[[Tiina Rühka]] |- |11 |'''Osvald Loik meenutab Kiviloo-Perlia lahingut''' |[[Marianne Loik]] |- |12 |'''Mistra-Autexi loomise lugu''' |[[Priit Tamm (ettevõtja)|Priit Tamm]] |} === Raasiku valla V ajalookonverents === Toimus 10. märtsil 2017 [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõisa]]s. Külalisesinejana osales mõisate ja teedevõrgu uurija [[Valdo Praust]]. Ettekannetega osalesid veel Vaino Napp, Raivo Uukkivi, Mai Erbe, Marianne Loik, Monika Kannelmäe. Esimest korda ei olnud konverentsi kavas õpilasettekannet ja ettekannete vahel tutvustati erinevaid Raasiku vallaga seotud ajaloolisi esimeid ja nende lugusid. Selles vormis tutvustati tsaariaegset Raasiku jaamast pärit piimanõud, 1930. aastatest pärit Eesti lippu ja Aruküla kodutütarde lippu, mis okupatsiooniajal varjul olid ning Aruküla õigeusu kiriku säilinud kelli.<ref>{{Netiviide|autor=Ere Uibo|url=http://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-roos%C2%ADtes-pii%C2%ADma%C2%ADnoust-ja-ees%C2%ADti-bran%C2%ADdist/|pealkiri=Raasiku valla ajalookonverents: roostes piimanõust ja Eesti brändist|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=15. märts 2017|vaadatud=11.03.2018}}</ref> Konverentsi korraldas Raasiku vallavalitsus, eestvedajateks olid Ardo Niinre, Marianne Loik ning Henri Reeder. Meenetena anti välja Raasiku valla asutamistunnistuse kujutisega külmkapimagnetid. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''[http://www.raivouukkivi.ee/files/File/Raasiku%20vald%20reformimiste%20teel%20-%20viienda%20ajalookonverentsi%20materjalide%20hulka.pdf Raasiku vald reformimiste teel]''' |[[Raivo Uukkivi]] |- |2 |'''Harju-Jaani muinas- ja keskaegsetest teedest ning nende mõjust piirkonna asustuspildile''' |[[Valdo Praust]] |- |3 |'''Sooasundus Pikavere Suursoos''' |[[Vaino Napp]] |- |4 |'''Silmsi talupoegade rahutus 1803. a.''' |[[Marianne Loik]] |- |5 |'''Aruküla turbatööstus''' |[[Mai Erbe]] |- |6 |'''Rätla küla Udara talu''' |[[Monika Kannelmäe]] |- |7 |'''Muistendeid Harju-Jaanist''' |[[Marianne Loik]] |} === Raasiku valla VI ajalookonverents === Toimus 9. märtsil 2018 [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]as. Külalisesinejana osales Eesti Vabaõhumuuseumi teadur [[Heiki Pärdi]]. Ettekannetega osalesid veel [[Vaino Napp]], [[Olev Sinijärv]], [[Aare Ets]], [[Malle Jaako]]. Näituse "Alustasin kooliteed 1961. aastal" pani üles [[Mare Tammerand]]. Üritusel avati pidulikult [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]]a ajalugu tutvustavad stendid ning vaadati ajaloolist lühifilmi Aruküla mõisa ajaloost. Konverentsi korraldasid Marianne Loik ja Henri Reeder, rahastas Raasiku vallavalitsus. Meenetena anti välja Raasiku valla ajalooliste fotodega 2019. aasta kalendrid. ==== Ettekanded ==== {| class="wikitable" |1 |'''Tippjooksja Erich Veetõusme''' |[[Vaino Napp]] |- |2 |'''Mis muutus Eesti argielus 20. sajandil?''' |[[Heiki Pärdi]] |- |3 |'''Raasiku tehase toodang läbi aja''' |[[Olev Sinijärv]] |- |4 |'''Aruküla mõisa ajalugu ja tänapäeva tutvustavate sisestendide, välise infotahvli ja filmi loomine''' |[[Malle Jaako]] |- |5 |'''Milline võiks olla muuseum Raasiku vallas?''' |[[Aare Ets]] |}<br /> === Raasiku valla VII ajalookonverents === Toimus 16. märtsil 2019 [[Raasiku Rahvamaja|Raasiku rahvamajas]]. Külalisesinejana osales Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi omanik ja juhatja [[Johannes Tõrs]]. Ettekannetega esinesid veel [[Vaino Napp]], [[Ants Kivimäe]] ning [[Anne Eenpalu]]. Meelelahutusliku avaetteaste tegi Aruküla arhailise meestelaulu ansambel [[LÜÜ-TÜRR|Lüü-Türr]], vaheajal esinesid Aruküla Põhikooli õpilased Heinika Grethel Heinloo, Eliisa Parik, Mia Pärl ja Kaisa-Lisette Truumure, kes etendasid lühinäidendi "Aastad lähevad, rõõmud jäävad". Aruküla Põhikooli õpilane Andreas Sepp esitas viktoriini Raasiku valla ajaloo teemal. Konverentsi korraldasid Marianne Loik ja Henri Reeder, rahastas Raasiku vallavalitsus. Näitusena oli väljas Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonna relvanäitus, mida tutvustas seersant Kaido Niitmäe. Konverentsil avati ka Vaino Napi tasside kogu näitus.<ref>{{Netiviide|autor=Koppelmaa, Külli|url=https://sonumitooja.ee/val%C2%ADla-iga%C2%ADke%C2%ADva%C2%ADdi%C2%ADne-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-toi%C2%ADmus-teist-kor%C2%ADda-raa%C2%ADsi%C2%ADkul/|pealkiri=Valla igakevadine ajalookonverents toimus teist korda Raasikul|väljaanne=Sõnumitooja|aeg=20. märts 2019|vaadatud=09.05.2020}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-suennipaeeval-raeaegiti-minevikust-ja-tulevikust/ Artikkel Raasiku valla I ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-valla-ajalookonverentsil-oli-uele-40-kuulaja/ Artikkel Raasiku valla II ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-ajalookonverents-7-tundi-meenutusi/ Artikkel Raasiku valla III ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [https://sonumitooja.ee/raasiku-4-ajalookonverents-4-tundi-ettekandeid/ Artikkel Raasiku valla IV ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] * [http://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-roos%C2%ADtes-pii%C2%ADma%C2%ADnoust-ja-ees%C2%ADti-bran%C2%ADdist/ Artikkel Raasiku valla V ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-oli-3-nai%C2%ADtu%C2%ADse-ja-5-et%C2%ADte%C2%ADkan%C2%ADde%C2%ADga/ Artikkel Raasiku valla VI ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/val%C2%ADla-iga%C2%ADke%C2%ADva%C2%ADdi%C2%ADne-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrents-toi%C2%ADmus-teist-kor%C2%ADda-raa%C2%ADsi%C2%ADkul/ Artikkel Raasiku valla VII ajalookonverentsist ajalehe Sõnumitooja veebilehel] *[https://sonumitooja.ee/aegu%C2%ADma%C2%ADtust-ki%C2%ADhel%C2%ADkon%C2%ADnast-raa%C2%ADsi%C2%ADku-val%C2%ADla-aja%C2%ADloo%C2%ADkon%C2%ADve%C2%ADrent%C2%ADsil/ Artikkel Vaino Nappi ettekandest Raasiku valla VII ajalookonverentsil ajalehe Sõnumitooja veebilehel] [[Kategooria:Raasiku vald]] [[Kategooria:Eesti ajalugu]] qswo3u8y3owbqevset5h5ol3dldwmox 4 501019 7256215 6119977 2026-10-20T08:30:27Z Heilicius 200865 7256215 wikitext text/x-wiki ''Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus'', ''Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus'' ning ''Eestikeelne kommunikatsioon arvutiteaduses'' on õppeained [[Tartu ülikool]]is. == Artiklite esitamine == Enne artikli loomist või täiendamist '''registreeri end Vikipeedia kasutajaks''', kasutades lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks" või [[Eri:Sisselogimine|seda lehekülge]]. Palun esita oma vikiartikkel [[Vikipeedia:Informaatika/sygis|siia]]. == Artikli kirjutamine == Artiklit luues pane tähele: * Vaata [https://www.youtube.com/watch?v=mwemFfHp1Js&feature=youtu.be '''videot'''], kuidas artikkel Vikipeedias vormistada. * Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). * Liigenda artikkel peatükkideks. * Tõlkeartikli puhul ei sobi viiteks võõrkeelse Vikipeedia artikkel, kasutama peab lähteartikli viiteid. * Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". * Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ja kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). S.t kasutage omaenda sõnastust ning viidake faktide päritolule, et nende paikapidavust oleks võimalik kontrollida. * Kui oled saanud loa artikkel põhiruumi laadida, vaata [https://www.youtube.com/watch?v=3RBqd0oevcg videot]. == Tähtajad ja nõuded == Artikkel tuleb alamlehele laadida selleks tähtajaks, mis õppejõuga omavahel kokku lepitud. Artikli pikkus peab olema vähemalt 6000 tähemärki koos tühikutega, ilma sisukorra ja viideteta. Peab kasutama vähemalt kaht allikat. Artikli mustand tuleks esialgu koostada Vikipeedia liivakastis. Põhiruumis tohib avaldada artikli puhtandi. == Abi == Artikli vormistamise ühe võimaluse kohta on olemas [https://www.youtube.com/watch?v=mwemFfHp1Js&feature=youtu.be video]. Artikli põhiruumi laadimise [https://www.youtube.com/watch?v=3RBqd0oevcg video]. Küsimustele leiab vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, [[Vikipeedia:Viitamine|kuidas lisada viiteid]] ja [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|pilte]]. [[Vikipeedia arutelu:Informaatika|Siinse lehekülje arutellu]] on oodatud aine korraldust puudutavad päringud. Arutelulehekülgedel palun allkirjasta oma kommentaar, kasutades nelja tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>), et oleks näha, kes selle kommentaari kirjutas. Allkiri tekib nelja tilde kasutamisel automaatselt pärast lehe salvestamist. [[Kategooria:Vikipeedia õppetöös]] i6rqefpfcfsi48d83ogfineh4per6ri 0 503776 7255814 6145751 2026-10-19T12:19:37Z Kruusamägi 1530 7255814 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2018}}{{Reklaam|aasta=2026|kuu=oktoober}}{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Autolevi''' on Eestis loodud autorenti vahendav ettevõte, mis pakub Eestis, Soomes ja Lätis inimeselt inimesele autorendi platvormi. Ettevõtte lõid 1. oktoobril 2013 Tauri Kärson, Simo Sulev ja [[Robert Sarv]].<ref name="eTBSO" /> Ettevõtet juhib Tauri Kärson. Autolevi toimib [[jagamismajandus]]e põhimõtetel.<ref name="HQH5G" /> Autolevil on üle 2200 sõidukiga autopark ning platvormiga liitumine on inimestele tasuta. Kasutajaid on platvormil ettevõtte enda väitel üle 35 000 inimese<ref>https://autolevi.ee/</ref>.<ref name="w7KbU" /> 2017. aastal kuulus Autolevi 20 Eesti parima [[idufirma]] sekka.<ref name="zzOZs" /> 2015. aastal osales Autolevi rahvusvahelisel idufirmade konkursil Chivas Regal The Venture, saades Eestis finaali esiviisiku sekka.<ref name="AnmQw" /> Ettevõte teeb 2016. aastast koostööd ka [[ingelinvestor]]itega.<ref name="w7KbU" /> ==Kindlustus== Alates 3. märtsist 2020 kehtib kõigile Autolevi autojagamise platvormi kaudu renditud autodele If Kindlustuse kaskokindlustus. Uus Autolevi kaskokindlustus on ainus Eestis, mis katab inimeselt-inimesele autojagamise kahjujuhtumid. Eestis järjest populaarsust koguv autojagamine on toonud enam kui 2200 sõidukit Autolevi platvormile. Seni tugines autojagamise teenus põhjalikule autoomanike ja rentijate taustakontrollile. Autojagamise kindlustuse turule toomine on ainulaadne Eestis ja autorenti pole nii soodsatel tingimustel võimalik kindlustada ka Ameerika Ühendriikide ja Euroopa jagamisplatvormidel. Kindlustust saab võtta mitte autoomanikule püsitasuna, vaid hoopis kindlustab end rentija ning seda päevapõhiselt (hind alates 3 eurost). Tänu sellele ei lähe kahjujuhtumi korral üles ka autoomaniku kindlustuse koefitsient (sest kindlustab end rentija). Auto kindlustuspoliis sõlmitakse automaatselt Autolevi veebiplatvormil ja selleks eraldi dokumente ise täita ei ole vaja. Rentija valib kindlustuse, mis on kas kolm eurot päevas (omavastutus kuni 1000 eurot) või viis eurot päevas (omavastutus kuni 500 eurot). Kui kahjud on omavastutuse summast väiksemad, siis tuleb tasuda summa kahjude ulatuses ning täit omavastutuse määra maksma ei pea. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="eTBSO">http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20140804.2.7.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-----------</ref> <ref name="HQH5G">{{Netiviide |url=https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/bff75cae-4b0d-4441-b8f8-34eccaa79f4a/kustas-koiv-ja-tauri-karson-raagivad-jagamismajandusest |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-04-05 |arhiivimisaeg=2018-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180406041456/https://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/bff75cae-4b0d-4441-b8f8-34eccaa79f4a/kustas-koiv-ja-tauri-karson-raagivad-jagamismajandusest |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="w7KbU">https://geenius.ee/rubriik/nadala-idufirma/autolevi-soovib-labi-autode-jagamise-keskkonda-saasta/</ref> <ref name="zzOZs">https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2017/03/14/20-eesti-parimat-idufirmat</ref> <ref name="AnmQw">http://forte.delfi.ee/news/digi/viis-eesti-idufirmat-asuvad-rahvusvahelisele-miljoni-dollari-jahile?id=73088717</ref> <ref name="nDDaZ">http://reisijuht.delfi.ee/news/news/jagamismajanduse-autorendile-autolevi-on-loodud-oma-kindlustus?id=75137079</ref> }} == Välislingid == * [https://autolevi.ee/ Koduleht] * [https://autolevi.ee/kindlustus Kindlustustingimused] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] j03qeoddru8g3xogvsx65vsb84ezc5s 0 505028 7255997 6620785 2026-10-19T19:08:29Z Kuuskinen 33651 7255997 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8419:F180:D591:6AC6:D34C:59FE|aasta=2018|kuu=aprill}}{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2018}} {{Järv | nimi = Achensee | pildi_nimi = Achensee.jpg | pildi_seletus = Acheni järv sügisel | valgla_riigid = [[Austria]] | suubuvad = Buchauerbach, Dalfazerbach, Wankratzbach | voolab_välja = Achenbach | valgla_suurus = | järve_pindala = 6,8 | suurim_pikkus = 9,4 | suurim_laius = 1 | suurim_sügavus = 133 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Austria }} '''Acheni järv''' (saksa: ''Achensee'') on [[järv]] [[Jenbach]]ist põhjas Austrias Tiroolis. See on suurim järv liidumaal ja selle suurim sügavus on 133 m. Järv asub 929 m kõrgusel merepinnast, selle pindala on 6,8 km² ja mahutavus 0,481 km³. Järv on 9,4 km pikk ja 1 km lai, sellesse voolavad Buchauerbach, Dalfazerbach ja Wankratzbach ning sealt voolab välja Achenbach. Üheskoos [[Achental]]iga eraldab see [[Karwendel]]i mäestikku läänes [[Brandenbergi Alpid]]est idas. Vesi on peaaegu joomiskõlbulik, läbipaistvus kuni 10 m. Alpijärvena on vee temperatuur vastavalt madal, harva üle 20 °C. Järve suurus ja tuuletingimused teevad sellest sobiva [[Purjelaud|purjelauduritele]]. [[Eben am Achensee]] ja [[Achenkirch]] on vallad järve ääres. == Ajalugu == [[Innsbruck]]i linn ostis järve 1919. aastal [[St. Georgenberg-Fiechti klooster|St. Georgenberg-Fiechti kloostrilt]], kes oli saanud selle [[Schlitters]]i valitsejatelt 1120. aasta paiku. == Jõujaam == Alates 1924. aastast haldab järve Tiroler Wasserkraft AG, mis asutati sel eesmärgil. Algselt oli ainsaks väljavooluks Achenbach, mis jõudis [[Isar]]isse. 1927. aastast alates, kui jõujaam Jenbachis valmis sai, voolas see peamiselt [[Inn]]i, kus veetase oli 380 m allpool. 8 [[peltoni turbiin]]i (500 p/min) toodavad kokku 96 MW. Talviti alandatakse järve taset kuni 6 m; vastavalt muutub ka järve suurus. Veehoidla võib hoida maksimaalselt 66 miljonit m³ vett. == Turism == [[Pilt:Achensee, steamship St. Joseph (1887).jpg|thumb|St. Josef (1887)]] [[Pilt:Achensee, steamship St. Benedikt.jpg|thumb|St. Benedikt, umbes 1900]] Kui [[Alam-Inntali raudtee]] 1859. aastal valmis sai, hakkas turism õitsema. Kloostrile tulu toomiseks soetati 1887. aastal esimene [[aurik]] St. Josef. Edasi algatati 7 km pika [[Achensee raudtee|Achensee]] [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise]] [[ratasajamiga raudtee]] ehitamine Jenbachi ja Seespitzi vahele, mis võeti kasutusele 1889. aastal. 21. juulil samal aastal võeti kasutusele teine aurik, St. Benedikt. 1890. aastal vedasid kaks laeva võimsusega 320 kohta umbes 30 000 reisijat. 1911. aastal võeti kasutusele kolmas plaanitud laev, Stella Maris . See oli esimene reisilaev järvel [[Austria-Ungari]]s, mis oli kohe varustatud [[diiselmootor]]iga. Laev oli mõeldud 400 reisijale ja varustatud eriti vaikse mootoriga madalatel pööretel, mis oli sarnane nendega, mida hiljem kasutati Esimese maailmasõja allveelaevades. Kuid Stella Marist oli raske manööverdada. Kui järve ostis 1919. aastal Innsbrucki linn, sai laeva uueks nimeks Stadt Innsbruck. 1925. aastal soetati mootorlaev Tirol ja 1927. aastal veeti esimest korda üle 100 000 reisija. 1959. aastal asendati St. Benedikt moodsama alusega, millel oli sama nimi ja diiselmootor. 1971. aastal asendati Tirol suurema laevaga Tirol II 40 reisijale. 1994. aastal võeti teenistusse MS Tirol, see asendas Stadt Innsbrucki, ja augustis 2007 asendas MS Stadt Innsbruck St. Benedikti. == Galerii == <gallery perrow="5"> Pilt:Achensee Seespitz um 1900.jpg|Seespitz umbes 1900 Pilt:achensee_winter.jpg|Achensee talvel Pilt:Pertisau_Achensee.jpg|Vaade [[Unnütze]] mäetipult [[Pertisau]] suunas Pilt:Achenseekraftwerk_Inntal_Jenbach_Tirol.jpg|Achenseekraftwerk [[Inntal]]is Pilt:Achenseebahn Seespitz.jpg|[[Achensee raudtee]] ja aurik St. Benedikt (II) </gallery> == Välislingid == * [http://wikivoyage.org/de/Achensee Achensee] - reisiinfo [[Wikivoyage]] lehel * [http://archiv-baukunst.uibk.ac.at/archive_showproject.php?id=198 Achensee jõujaam], arhitektuuriarhiiv [[Kategooria:Austria järved]] 8kmgs15pd8bzl780k1ynvde0zxv3skv 0 509520 7256129 5001546 2026-10-20T05:54:00Z Kuuskinen 33651 7256129 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Sauvabelini järv | pildi_nimi = LacDeSauvabelin2018.JPG | pildi_seletus = Sauvabelini järv mais 2018 | suubuvad = | voolab_välja = | valgla_suurus = | järve_pindala = | kaldajoon = | suurim_pikkus = 0,15 | suurim_laius = 0,1 | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 1,5 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Šveits }} [[Pilt:CarexSauvabelin.JPG|pisi|Kohalikud [[tarn]]ad, istutatud Sauvabelini järve kaldale pärast järve põhjalikku puhastamist (mai 2018)]] '''Sauvabelini järv''' ([[prantsuse keel]]es ''lac de Sauvabelin'') on kunstlik järv [[Lausanne]]'i põhjaosas [[Šveits]]is. Järv on umbes 1 ha suurune ja kuni 1,5 m sügav. Järv on rajatud 1888. aastal. 2010. aastail rekonstrueeriti järv põhjalikult. Järve kaldavööndisse on istutatud mitmeid liike [[tarn]]u ja teisi [[kaldaveetaim]]i. Järve ääres on väike loomapark, mida haldab vanade [[pärismaine elustik|pärismaiste]] loomatõugude ja pärismaiste taimede kaitsega tegelev Šveitsi ühing [[Pro Specie Rara]]. [[Kategooria:Šveitsi järved]] [[Kategooria:Lausanne]] 2eg6tl0g3th7f7caggokplbe9nzt1o9 1 511953 7256010 7252723 2026-10-19T19:42:52Z Volodymyr Palamar 169266 /* Ettepanek: pühapäevakool „Nadija“ (huvide konflikt) */ täiendavad allikad (Integratsiooni SA, АІКОМ); huvide konflikt 7256010 wikitext text/x-wiki kas tõesti on Eestis kaks konkureerivat (?) ukrainlaste katusorganisatsiooni: [[Eesti Ukrainlaste Kongress]] ja [[Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 09:55 (EEST) ==Vähem tähtsad organisatsioonid== on eksisteerinud või eksisteerivad veel järgmised organisatsioonid, mis v-o pole tähelepanuväärsed. Nt *[[Ukrainlaste Liit Eestis]] (varasema nimega [[Ukraina Kodanike Liit Eestis]]), asutatud 1999 *[[Ukraina Naiste Liit Eestis]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 10:15 (EEST) == Ettepanek artikli ajakohastamiseks == Tere. Olen Vladimir Palamar, MTÜ Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis juhatuse esimees. Kuna olen organisatsiooniga otseselt seotud, deklareerin huvide konflikti ega soovi organisatsiooni puudutavaid sisulisi muudatusi ilma sõltumatu toimetaja kontrollita otse artiklisse lisada. Praegune artikkel on väga lühike ja osa selle andmetest on vananenud. Olen koondanud artikli ajakohastamiseks ametlikke ja sõltumatuid allikaid, sealhulgas e-Äriregistri, ERR-i, Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, PÖFF-i ja Eesti Punase Risti materjale. Peamised parandamist vajavad punktid on järgmised: • assotsiatsiooni asutamise kuupäev on 7. veebruar 2000, kuid riikliku registreerimise kuupäev on 30. mai 2000; • kehtiv aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn; • kehtiv ametlik veebileht on ukraine.ee; • artiklis võiks usaldusväärsete allikate põhjal käsitleda kultuuri- ja haridustegevust, Ukraina filmiklubi, tegevust pärast 2022. aastat ning koostööd Eesti institutsioonidega; • liikmesorganisatsioonide praegust arvu ei soovita ma lisada enne, kui see on avaliku ja kuupäevastatud allikaga üheselt kinnitatud. Olen koostanud ka neutraalse tööversiooni. Oleksin tänulik, kui sõltumatu Vikipeedia toimetaja saaks ettepanekud ja allikad üle vaadata ning sobivad muudatused artiklisse teha. Peamised allikad: * e-Äriregister: https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis * Integratsiooni Sihtasutus: https://integratsioon.ee/node/7623 Tänan. [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 08:52 (EEST) :Ametlikud riiklikud ja avaliku sektori allikad :Lisan esmalt ametlikud Eesti ja Ukraina riiklikud ning avaliku sektori allikad, mis võimaldavad kontrollida UOAE õiguslikku staatust, ajalugu, haridus- ja kultuuritegevust ning institutsionaalset rolli. :* e-Äriregister / RIK — UOAE ametlik registrikanne, registrikood 80127690, registreerimiskuupäev 30.05.2000, juhatus, aadress ja kontaktandmed: :https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis :* Integratsiooni Sihtasutus — Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kui Ukraina kogukondi ühendav organisatsioon ning selle tegevus kultuuri, keele ja identiteedi säilitamisel: :https://integratsioon.ee/node/7623 :* Eesti Kultuuriministeerium — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike toetamisel ning Ukraina katusorganisatsioonide toetamine 2022–2023: :https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat :* EHIS / Haridus- ja Teadusministeerium — Ukraina pühapäevakool „Nadija”; UOAE on registris märgitud kooli haldaja/omanikuna: :https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 :* Ukraina Välisministeerium — ametlik teave Ukraina kogukonna kohta Eestis ning UOAE ja selle esindajate mainimine: :https://mfa.gov.ua/dvostoronnye-spivrobitnictvo/1-td :* Ukraina Presidendi ametlik veebileht — 2019. aasta visiit Ukraina pühapäevakooli „Nadija”; kooli kirjeldatakse UOAE egiidi all tegutsevana: :https://president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 :* Ukraina Ministrite Kabinet — 09.08.2001 määrus nr 1032, millega Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni Eestis autasustati Ukraina Ministrite Kabineti aukirjaga: :https://zakon.rada.gov.ua/go/1032-2001-%D0%BF [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:04 (EEST) ::Täiendavad sõltumatud ja institutsionaalsed allikad ::Lisan veel valiku sõltumatuid meediaallikaid ja UOAE-st sõltumatute partnerinstitutsioonide materjale. Need aitavad kontrollida organisatsiooni tegevust, ulatust ja rolli eri perioodidel. ::* ERR News — Ukraina filmiklubi esimene tegevusaasta; UOAE roll filmiklubi käivitamisel, 18 filmi ja tegevus vähemalt üheksas Eesti linnas: ::https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn ::* ERR News — Ukraina filmiklubi regulaarne tegevus Tallinnas ning koostöö Kino Sõpruse ja Ukraina saatkonnaga: ::https://news.err.ee/1609081481/ukrainian-cinema-club-to-screen-bimonthly-new-war-movies-in-tallinn ::* Äripäev — Vladimir Palamarit nimetatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis juhiks ning käsitletakse organisatsiooni avalikku rolli 2022. aasta kevadel: ::https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/03/16/ukrainlaste-esindaja-eestis-sokeeritud-lapsed-mcdonaldsis-roomustavad-kui-palju-ukrainakaid-maha-loodi ::* Radio Svoboda — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja abistamisel 2022. aastal; Tallinna kontorit kirjeldatakse koordineerimiskeskuse ja ööpäevaringse infotelefonina: ::https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html ::* AIN.UA — Dopomogo platvormi käivitamine UOAE egiidi all 2022. aastal: ::https://ain.ua/2022/04/23/platforma-dopomogo/ ::* PÖFF / Tallinn Black Nights Film Festival — UOAE on nimetatud programmi „Standing with Ukraine“ üheks kaaskorraldajaks: ::https://poff.ee/en/news/p-oe-ff-hosts-events-supporting-ukraine-concert-for-children-and-industry-panel-on-filming-during-wartime/ ::* Eesti Punane Rist — UOAE koostöö Ukraina sõjapõgenikele suunatud vautšeriprojektis: ::https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga ::* Tartu Ülikooli projekt „Eesti juured“ — akadeemiline taustmaterjal Eesti ukrainlaste kogukonna, organisatsioonide ja ajaloolise arengu kohta: ::https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased ::Need allikad täiendavad eelnevalt lisatud ametlikke riiklikke allikaid ning võimaldavad artikli sisu hinnata mitte ainult UOAE enda materjalide, vaid ka sõltumatu meediakajastuse ja väliste institutsioonide põhjal. ::[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:09 (EEST) == Parandusettepanekud (huvide konflikt) == Tere! Olen selle ühingu juhatuse esimees, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise rohkem muuta. 5. oktoobril tegin siin mitu muudatust otse; edaspidi teen ettepanekud arutelulehel. Palun, kas keegi (näiteks [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]) saaks järgmised ettepanekud üle vaadata ja sobivuse korral sisse viia: # Asutamiskuupäev puudub. Ettepanek lisada sissejuhatusse: „Assotsiatsioon asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas ja kanti registrisse 30. mail 2000.“ Allikas: ERR Kultuur, 28.02.2014 – https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva # Lõigus „Tegevus alates 2022. aastast“ on „venemaa“ kirjutatud väikese tähega; peaks olema „Venemaa“. See oli minu viga. # Lõigus „Ukraina filmiklubi“ on väite „vähemalt üheksas Eesti linnas“ juures vale viide: ERR-i 21.02.2026 artiklist ma seda arvu ei leidnud. See pärineb ERR-i 19.02.2024 artiklist, kus on kirjas ka 18 filmi: https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn # Võimalik täiendus: assotsiatsioon käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi. Allikas: ERR News, 13.11.2023 – https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:06 (EEST) :@[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]]: loodetavasti sai kõik sisse. V-o [[Kasutaja:Kuriuss]] tahab veel keeletoimetada? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:39 (EEST) ::Aitäh, kõik on sees just nii, nagu pakkusin. Tänan kiire abi eest! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 19:44 (EEST) == Ettepanek: pühapäevakool „Nadija“ (huvide konflikt) == Tere! Huvide konflikti tõttu (olen UOAE juhatuse esimees ja kooli direktor) pakun artiklisse uue alaosa ega lisa seda ise. Kas [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] või keegi teine saaks selle üle vaadata ja sobivuse korral lisada? : == Haridustegevus == : UOAE juures tegutseb Tallinnas 1998. aastast Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool „Nadija“, mis on Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolina ning mille pidaja on UOAE. Koolis õpivad eelkooliealised ja 7–18-aastased lapsed; õppekava hõlmab ukraina keelt ja kirjandust, Ukraina ajalugu, geograafiat, kultuuri ja traditsioone. 2019. aasta novembris külastas kooli Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska. Allikad: * EHIS – Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija (pidaja, õppeasutuse liik, aadress): https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 * Integratsiooni Sihtasutus – kooli kirjeldus (alates 1998, vanuserühmad, õppeained): https://integratsioon.ee/en/nadija-ukrainian-expatriate-community-sunday-school * Ukraina presidendi kantselei, 27.11.2019 – Olena Zelenska külastas pühapäevakooli „Nadija“: https://www.president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 14:57 (EEST) :'''Täiendus (19.10.2026)''' – kaks lisaallikat: :* Integratsiooni Sihtasutus: kool asutati 1998. aastal Tallinnas; õpetatakse ukraina keelt, kirjandust, ajalugu, geograafiat ning kultuuri ja traditsioone; rühmad: eelkool (kuni 6 a), 7–11- ja 12–18-aastased – https://integratsioon.ee/en/nadija-ukrainian-expatriate-community-sunday-school :* Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumi välismaiste ukraina koolide register (АІКОМ): kool on arvele võetud komisjoni otsusega 13.02.2026 (protokoll nr 7), asutamisaasta 1998 – https://aikom.iea.gov.ua/cell/cell/view?cellId=110077 : [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) == Ettepanek: kultuuri- ja kogukonnategevuse täiendused (huvide konflikt) == Tere! Olen UOAE juhatuse esimees, seega on mul [[Vikipeedia:Huvide konflikt|huvide konflikt]] ja ma ei muuda artiklit ise. Teen ettepaneku lisada järgmised sõltumatute või ametlike allikatega toetatud faktid. Teksti võib vabalt ümber sõnastada või osaliselt kasutamata jätta. (Teksti koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi; faktid ja viited on üle kontrollitud.) '''1. Organisatsioon – katusorganisatsiooni roll''' : ''Ettepanek:'' UOAE koondab piirkondlikke Ukraina seltse; assotsiatsiooni juurde on loodud pühapäevakool Nadija ja muusikakool.<ref>{{netiviide |Autor=Jüri Viikberg |Pealkiri=Ukrainlased |Väljaanne=Eesti juured |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased |vaadatud=14.10.2026}}</ref> UOAE oli üks 17 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonist, kellele Integratsiooni Sihtasutus määras baasrahastuse aastateks 2022–2024.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Tegevusaruanne 2022, lk 33 |Väljaanne=Integratsiooni Sihtasutus |url=https://integratsioon.ee/sites/default/files/2023-04/TEGEVUSARUANNE%202022.pdf |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''2. Kultuuritegevus – festivalid''' : ''Ettepanek:'' Koos Ukraina Noorsoo Liiduga Eestis korraldab UOAE igal aastal rahvusvahelist noorte loomefestivali „Põhjatäht“; 2025. aastal toimus see 25. korda.<ref>{{netiviide |Pealkiri=У Таллінні українська громада організувала міжнародний фестиваль творчості «Північна зірка» |Väljaanne=Ukrinform |Aeg=15.10.2025 |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-diaspora/4047418-u-tallinni-ukrainska-gromada-organizuvala-miznarodnij-festival-tvorcosti-pivnicna-zirka.html |Keel=ukraina |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Alates 2001. aastast toimub UOAE egiidi all ka laste ja noorte loomefestival „Ukraina lilled“, mida korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Ukraina Lilled 2026 |Väljaanne=Tallinna üritused ja huvitegevused |url=https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ukraina-lilled-2026 |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''3. Festival „Võšõvanka ühendab“ – täpsustus olemasolevale lõigule''' : ''Ettepanek:'' Festival toimus esimest korda 20. mail 2023 Eesti Vabaõhumuuseumis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне День вышиванки отметят двумя мероприятиями |Väljaanne=ERR |Aeg=17.05.2023 |url=https://rus.err.ee/1608980306/v-tallinne-den-vyshivanki-otmetjat-dvumja-meroprijatijami |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2025. aastal oli festival pühendatud ka assotsiatsiooni 25. aastapäevale.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Festival „Вишиванка об'єднує – Rahvustikand ühendab“ |Väljaanne=Eesti Vabaõhumuuseum |url=https://evm.ee/sundmused/festival-vishivanka-ob-yednuye-rahvustikand-uhendab |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2026. aastal koliti festival Kultuurikatlasse.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне прошел фестиваль «Вышиванка объединяет» |Väljaanne=ERR |Aeg=24.05.2026 |url=https://rus.err.ee/1610034898/v-tallinne-proshel-festival-vyshivanka-obedinjaet |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''4. Näitus Vabamus''' : ''Ettepanek:'' 16.–31. märtsini 2024 korraldas UOAE koos Ukraina suursaatkonnaga Vabamus Nikita Titovi näituse „Sõnad, mis said tähenduse“.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Sõnad, mis said tähenduse. Nikita Titovi näitus |Väljaanne=Vabamu |url=https://vabamu.ee/exhibitions/praegu-avatud-sonad-mis-said-tahenduse-nikita-titovi-naitus/ |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''5. Abi sõjapõgenikele – jaotisesse „Tegevus alates 2022. aastast“''' : ''Ettepanek:'' 2025. aastal jagas Eesti Punane Rist Ukraina sõjapõgenikele 1300 vautšerit koguväärtusega ligi 27 600 eurot; abi jõudis sadade peredeni koostöös Ukraina Kongressi ja UOAE-ga.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Eesti Punane Rist toetas Ukraina sõjapõgenikke voucher-projektiga |Väljaanne=Eesti Punane Rist |Aeg=24.03.2026 |url=https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Pühapäevakooli Nadija kohta on eraldi ettepanek eespool. Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 10:34 (EEST) {{viited}} 0w1mvjp9kzm92cyv3v3u10nu6ijt12a 7256152 7256010 2026-10-20T06:32:54Z Estopedist1 278 /* Ettepanek: kultuuri- ja kogukonnategevuse täiendused (huvide konflikt) */ ok 7256152 wikitext text/x-wiki kas tõesti on Eestis kaks konkureerivat (?) ukrainlaste katusorganisatsiooni: [[Eesti Ukrainlaste Kongress]] ja [[Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis]]?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 09:55 (EEST) ==Vähem tähtsad organisatsioonid== on eksisteerinud või eksisteerivad veel järgmised organisatsioonid, mis v-o pole tähelepanuväärsed. Nt *[[Ukrainlaste Liit Eestis]] (varasema nimega [[Ukraina Kodanike Liit Eestis]]), asutatud 1999 *[[Ukraina Naiste Liit Eestis]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 14. juuni 2018, kell 10:15 (EEST) == Ettepanek artikli ajakohastamiseks == Tere. Olen Vladimir Palamar, MTÜ Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis juhatuse esimees. Kuna olen organisatsiooniga otseselt seotud, deklareerin huvide konflikti ega soovi organisatsiooni puudutavaid sisulisi muudatusi ilma sõltumatu toimetaja kontrollita otse artiklisse lisada. Praegune artikkel on väga lühike ja osa selle andmetest on vananenud. Olen koondanud artikli ajakohastamiseks ametlikke ja sõltumatuid allikaid, sealhulgas e-Äriregistri, ERR-i, Integratsiooni Sihtasutuse, Kultuuriministeeriumi, PÖFF-i ja Eesti Punase Risti materjale. Peamised parandamist vajavad punktid on järgmised: • assotsiatsiooni asutamise kuupäev on 7. veebruar 2000, kuid riikliku registreerimise kuupäev on 30. mai 2000; • kehtiv aadress on Nafta tn 6-2, 10120 Tallinn; • kehtiv ametlik veebileht on ukraine.ee; • artiklis võiks usaldusväärsete allikate põhjal käsitleda kultuuri- ja haridustegevust, Ukraina filmiklubi, tegevust pärast 2022. aastat ning koostööd Eesti institutsioonidega; • liikmesorganisatsioonide praegust arvu ei soovita ma lisada enne, kui see on avaliku ja kuupäevastatud allikaga üheselt kinnitatud. Olen koostanud ka neutraalse tööversiooni. Oleksin tänulik, kui sõltumatu Vikipeedia toimetaja saaks ettepanekud ja allikad üle vaadata ning sobivad muudatused artiklisse teha. Peamised allikad: * e-Äriregister: https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis * Integratsiooni Sihtasutus: https://integratsioon.ee/node/7623 Tänan. [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 08:52 (EEST) :Ametlikud riiklikud ja avaliku sektori allikad :Lisan esmalt ametlikud Eesti ja Ukraina riiklikud ning avaliku sektori allikad, mis võimaldavad kontrollida UOAE õiguslikku staatust, ajalugu, haridus- ja kultuuritegevust ning institutsionaalset rolli. :* e-Äriregister / RIK — UOAE ametlik registrikanne, registrikood 80127690, registreerimiskuupäev 30.05.2000, juhatus, aadress ja kontaktandmed: :https://ariregister.rik.ee/est/company/80127690/Ukraina-Organisatsioonide-Assotsiatsioon-Eestis :* Integratsiooni Sihtasutus — Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kui Ukraina kogukondi ühendav organisatsioon ning selle tegevus kultuuri, keele ja identiteedi säilitamisel: :https://integratsioon.ee/node/7623 :* Eesti Kultuuriministeerium — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike toetamisel ning Ukraina katusorganisatsioonide toetamine 2022–2023: :https://kul.ee/kuidas-toetame-ukrainat :* EHIS / Haridus- ja Teadusministeerium — Ukraina pühapäevakool „Nadija”; UOAE on registris märgitud kooli haldaja/omanikuna: :https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 :* Ukraina Välisministeerium — ametlik teave Ukraina kogukonna kohta Eestis ning UOAE ja selle esindajate mainimine: :https://mfa.gov.ua/dvostoronnye-spivrobitnictvo/1-td :* Ukraina Presidendi ametlik veebileht — 2019. aasta visiit Ukraina pühapäevakooli „Nadija”; kooli kirjeldatakse UOAE egiidi all tegutsevana: :https://president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 :* Ukraina Ministrite Kabinet — 09.08.2001 määrus nr 1032, millega Ukraina organisatsioonide assotsiatsiooni Eestis autasustati Ukraina Ministrite Kabineti aukirjaga: :https://zakon.rada.gov.ua/go/1032-2001-%D0%BF [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:04 (EEST) ::Täiendavad sõltumatud ja institutsionaalsed allikad ::Lisan veel valiku sõltumatuid meediaallikaid ja UOAE-st sõltumatute partnerinstitutsioonide materjale. Need aitavad kontrollida organisatsiooni tegevust, ulatust ja rolli eri perioodidel. ::* ERR News — Ukraina filmiklubi esimene tegevusaasta; UOAE roll filmiklubi käivitamisel, 18 filmi ja tegevus vähemalt üheksas Eesti linnas: ::https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn ::* ERR News — Ukraina filmiklubi regulaarne tegevus Tallinnas ning koostöö Kino Sõpruse ja Ukraina saatkonnaga: ::https://news.err.ee/1609081481/ukrainian-cinema-club-to-screen-bimonthly-new-war-movies-in-tallinn ::* Äripäev — Vladimir Palamarit nimetatakse Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni Eestis juhiks ning käsitletakse organisatsiooni avalikku rolli 2022. aasta kevadel: ::https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/03/16/ukrainlaste-esindaja-eestis-sokeeritud-lapsed-mcdonaldsis-roomustavad-kui-palju-ukrainakaid-maha-loodi ::* Radio Svoboda — UOAE tegevus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel ja abistamisel 2022. aastal; Tallinna kontorit kirjeldatakse koordineerimiskeskuse ja ööpäevaringse infotelefonina: ::https://www.svoboda.org/a/odni-ubivayut-drugie-obnimayut-estoniya-prinimaet-bezhentsev-/31962556.html ::* AIN.UA — Dopomogo platvormi käivitamine UOAE egiidi all 2022. aastal: ::https://ain.ua/2022/04/23/platforma-dopomogo/ ::* PÖFF / Tallinn Black Nights Film Festival — UOAE on nimetatud programmi „Standing with Ukraine“ üheks kaaskorraldajaks: ::https://poff.ee/en/news/p-oe-ff-hosts-events-supporting-ukraine-concert-for-children-and-industry-panel-on-filming-during-wartime/ ::* Eesti Punane Rist — UOAE koostöö Ukraina sõjapõgenikele suunatud vautšeriprojektis: ::https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga ::* Tartu Ülikooli projekt „Eesti juured“ — akadeemiline taustmaterjal Eesti ukrainlaste kogukonna, organisatsioonide ja ajaloolise arengu kohta: ::https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased ::Need allikad täiendavad eelnevalt lisatud ametlikke riiklikke allikaid ning võimaldavad artikli sisu hinnata mitte ainult UOAE enda materjalide, vaid ka sõltumatu meediakajastuse ja väliste institutsioonide põhjal. ::[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 2. oktoober 2026, kell 09:09 (EEST) == Parandusettepanekud (huvide konflikt) == Tere! Olen selle ühingu juhatuse esimees, seega on mul huvide konflikt ja ma ei soovi artiklit ise rohkem muuta. 5. oktoobril tegin siin mitu muudatust otse; edaspidi teen ettepanekud arutelulehel. Palun, kas keegi (näiteks [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]) saaks järgmised ettepanekud üle vaadata ja sobivuse korral sisse viia: # Asutamiskuupäev puudub. Ettepanek lisada sissejuhatusse: „Assotsiatsioon asutati 7. veebruaril 2000 Tallinnas ja kanti registrisse 30. mail 2000.“ Allikas: ERR Kultuur, 28.02.2014 – https://kultuur.err.ee/297262/kasakad-tahistavad-tarass-sevtsenko-200-sunniaastapaeva # Lõigus „Tegevus alates 2022. aastast“ on „venemaa“ kirjutatud väikese tähega; peaks olema „Venemaa“. See oli minu viga. # Lõigus „Ukraina filmiklubi“ on väite „vähemalt üheksas Eesti linnas“ juures vale viide: ERR-i 21.02.2026 artiklist ma seda arvu ei leidnud. See pärineb ERR-i 19.02.2024 artiklist, kus on kirjas ka 18 filmi: https://news.err.ee/1609257966/ukrainian-film-club-marks-first-anniversary-with-movie-screening-in-tallinn # Võimalik täiendus: assotsiatsioon käivitas 17. novembril 2023 ukrainakeelse raadiojaama Druzi. Allikas: ERR News, 13.11.2023 – https://news.err.ee/1609163776/estonia-s-first-ever-ukrainian-language-radio-station-launches-this-friday Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:06 (EEST) :@[[Kasutaja:Volodymyr Palamar|Volodymyr Palamar]]: loodetavasti sai kõik sisse. V-o [[Kasutaja:Kuriuss]] tahab veel keeletoimetada? [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. oktoober 2026, kell 22:39 (EEST) ::Aitäh, kõik on sees just nii, nagu pakkusin. Tänan kiire abi eest! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 8. oktoober 2026, kell 19:44 (EEST) == Ettepanek: pühapäevakool „Nadija“ (huvide konflikt) == Tere! Huvide konflikti tõttu (olen UOAE juhatuse esimees ja kooli direktor) pakun artiklisse uue alaosa ega lisa seda ise. Kas [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] või keegi teine saaks selle üle vaadata ja sobivuse korral lisada? : == Haridustegevus == : UOAE juures tegutseb Tallinnas 1998. aastast Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool „Nadija“, mis on Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolina ning mille pidaja on UOAE. Koolis õpivad eelkooliealised ja 7–18-aastased lapsed; õppekava hõlmab ukraina keelt ja kirjandust, Ukraina ajalugu, geograafiat, kultuuri ja traditsioone. 2019. aasta novembris külastas kooli Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska. Allikad: * EHIS – Ukraina kaasmaalaste pühapäevakool Nadija (pidaja, õppeasutuse liik, aadress): https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=1381 * Integratsiooni Sihtasutus – kooli kirjeldus (alates 1998, vanuserühmad, õppeained): https://integratsioon.ee/en/nadija-ukrainian-expatriate-community-sunday-school * Ukraina presidendi kantselei, 27.11.2019 – Olena Zelenska külastas pühapäevakooli „Nadija“: https://www.president.gov.ua/news/druzhina-prezidenta-vidvidala-ukrayinsku-nedilnu-shkolu-nadi-58597 Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 10. oktoober 2026, kell 14:57 (EEST) :'''Täiendus (19.10.2026)''' – kaks lisaallikat: :* Integratsiooni Sihtasutus: kool asutati 1998. aastal Tallinnas; õpetatakse ukraina keelt, kirjandust, ajalugu, geograafiat ning kultuuri ja traditsioone; rühmad: eelkool (kuni 6 a), 7–11- ja 12–18-aastased – https://integratsioon.ee/en/nadija-ukrainian-expatriate-community-sunday-school :* Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumi välismaiste ukraina koolide register (АІКОМ): kool on arvele võetud komisjoni otsusega 13.02.2026 (protokoll nr 7), asutamisaasta 1998 – https://aikom.iea.gov.ua/cell/cell/view?cellId=110077 : [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 22:42 (EEST) == Ettepanek: kultuuri- ja kogukonnategevuse täiendused (huvide konflikt) == Tere! Olen UOAE juhatuse esimees, seega on mul [[Vikipeedia:Huvide konflikt|huvide konflikt]] ja ma ei muuda artiklit ise. Teen ettepaneku lisada järgmised sõltumatute või ametlike allikatega toetatud faktid. Teksti võib vabalt ümber sõnastada või osaliselt kasutamata jätta. (Teksti koostamisel on kasutatud tehisintellekti abi; faktid ja viited on üle kontrollitud.) '''1. Organisatsioon – katusorganisatsiooni roll''' : ''Ettepanek:'' UOAE koondab piirkondlikke Ukraina seltse; assotsiatsiooni juurde on loodud pühapäevakool Nadija ja muusikakool.<ref>{{netiviide |Autor=Jüri Viikberg |Pealkiri=Ukrainlased |Väljaanne=Eesti juured |url=https://www.eestijuured.ee/et/artiklid/ukrainlased |vaadatud=14.10.2026}}</ref> UOAE oli üks 17 rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonist, kellele Integratsiooni Sihtasutus määras baasrahastuse aastateks 2022–2024.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Tegevusaruanne 2022, lk 33 |Väljaanne=Integratsiooni Sihtasutus |url=https://integratsioon.ee/sites/default/files/2023-04/TEGEVUSARUANNE%202022.pdf |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''2. Kultuuritegevus – festivalid''' : ''Ettepanek:'' Koos Ukraina Noorsoo Liiduga Eestis korraldab UOAE igal aastal rahvusvahelist noorte loomefestivali „Põhjatäht“; 2025. aastal toimus see 25. korda.<ref>{{netiviide |Pealkiri=У Таллінні українська громада організувала міжнародний фестиваль творчості «Північна зірка» |Väljaanne=Ukrinform |Aeg=15.10.2025 |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-diaspora/4047418-u-tallinni-ukrainska-gromada-organizuvala-miznarodnij-festival-tvorcosti-pivnicna-zirka.html |Keel=ukraina |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Alates 2001. aastast toimub UOAE egiidi all ka laste ja noorte loomefestival „Ukraina lilled“, mida korraldab Ukraina Noorsoo Liit Eestis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Ukraina Lilled 2026 |Väljaanne=Tallinna üritused ja huvitegevused |url=https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ukraina-lilled-2026 |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''3. Festival „Võšõvanka ühendab“ – täpsustus olemasolevale lõigule''' : ''Ettepanek:'' Festival toimus esimest korda 20. mail 2023 Eesti Vabaõhumuuseumis.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне День вышиванки отметят двумя мероприятиями |Väljaanne=ERR |Aeg=17.05.2023 |url=https://rus.err.ee/1608980306/v-tallinne-den-vyshivanki-otmetjat-dvumja-meroprijatijami |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2025. aastal oli festival pühendatud ka assotsiatsiooni 25. aastapäevale.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Festival „Вишиванка об'єднує – Rahvustikand ühendab“ |Väljaanne=Eesti Vabaõhumuuseum |url=https://evm.ee/sundmused/festival-vishivanka-ob-yednuye-rahvustikand-uhendab |vaadatud=14.10.2026}}</ref> 2026. aastal koliti festival Kultuurikatlasse.<ref>{{netiviide |Pealkiri=В Таллинне прошел фестиваль «Вышиванка объединяет» |Väljaanne=ERR |Aeg=24.05.2026 |url=https://rus.err.ee/1610034898/v-tallinne-proshel-festival-vyshivanka-obedinjaet |Keel=vene |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''4. Näitus Vabamus''' : ''Ettepanek:'' 16.–31. märtsini 2024 korraldas UOAE koos Ukraina suursaatkonnaga Vabamus Nikita Titovi näituse „Sõnad, mis said tähenduse“.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Sõnad, mis said tähenduse. Nikita Titovi näitus |Väljaanne=Vabamu |url=https://vabamu.ee/exhibitions/praegu-avatud-sonad-mis-said-tahenduse-nikita-titovi-naitus/ |vaadatud=14.10.2026}}</ref> '''5. Abi sõjapõgenikele – jaotisesse „Tegevus alates 2022. aastast“''' : ''Ettepanek:'' 2025. aastal jagas Eesti Punane Rist Ukraina sõjapõgenikele 1300 vautšerit koguväärtusega ligi 27 600 eurot; abi jõudis sadade peredeni koostöös Ukraina Kongressi ja UOAE-ga.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Eesti Punane Rist toetas Ukraina sõjapõgenikke voucher-projektiga |Väljaanne=Eesti Punane Rist |Aeg=24.03.2026 |url=https://redcross.ee/uudised/eesti-punane-rist-toetas-ukraina-sojapogenikke-voucher-projektiga |vaadatud=14.10.2026}}</ref> Pühapäevakooli Nadija kohta on eraldi ettepanek eespool. Aitäh! [[Kasutaja:Volodymyr Palamar|V.Palamar]] ([[Kasutaja arutelu:Volodymyr Palamar|arutelu]]) 14. oktoober 2026, kell 10:34 (EEST) {{viited}} : {{OK}} viisin kõik sisse. Välja arvatud sektsiooni ("1. Organisatsioon – katusorganisatsiooni roll") teise lause, sest see baasrahastuse asi ei tundub olevat piisavalt märkimisväärne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 09:32 (EEST) hswl6h0p9tnfwi4qsznagb3g77me0qo 0 517853 7256206 6894777 2026-10-20T08:09:10Z Helgisaldo 182975 7256206 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ooperist; Kristjan Raua joonistuse kohta vaata [[Kalmuneid (Raud)]].}} '''"Kalmuneid"''' on [[Artur Lemba]] [[1928]]. aasta [[ooper]] viies vaatuses Sophia Vardi ([[Marta Lepp]]) [[libreto]]le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmuneid {{!}} Lemba, Artur {{!}} Eesti Muusika Infokeskus |url=https://www.emic.ee/?sisu=kasikirjad&mid=229&lang=est&action=view&id=9423&tid=8506 |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.emic.ee}}</ref> Esmaettekanne toimus [[7. september|7. septembril]] [[1929]] Tallinnas [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] teatris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti teatri lavastuste andmebaas |url=https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=8741&page=18&s_nimi= |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=lavabaas.teater.ee}}</ref> Peaosi esitasid [[Arnold Wisman]] (hiljem Aarne Viisimaa) (Heitti), [[Olga Mikk-Krull]] või [[Marta Rungi]] (Maie), [[Niina Romanova]] (Kalmuneid), [[Karl Viitol]] (Isamees). Dirigent oli [[Juhan Aavik]]. Lavastaja [[Hanno Kompus]]. See oli teine eesti algupärane ooper. Pärast väljatulekut pole ooperit rohkem esitatud. == Tegelased == * Härma Heitti (tenor) * Heitti isa (bariton) * Heitti ema (sopran) * Maie (sopran) * Vaino Esso (bass) * Vaino Viio (bariton) * Kalmuneid (sopran) * Isamees (bass) == Sisukokkuvõte == Tegevus toimub määramata ajal Eesti külas ja baseerub rahvamuistendile, mille kohaselt Härma perepoeg Heitti annab oma surnud mõrsja kalmu lähedal kaera külvates [[toonela]] rahvale tõotuse, et võtab samast kalmust Kalmuneiu endale naiseks kui nad aitavad tal kaera hästi idanema panna. Varsti aga unustab ta oma lubaduse ning võtab kaasaks elurõõmsa Vaino peretütre Maie, kes on Heittit juba kaua omale kaasaks himustanud. Maie ema on tütre saatuse pärast mures, kuid Maie lohutab teda. Pulmapeol hakkab Heittit vaevama südametunnistus. Kui ta oma noore naisega samast hauast, mille lähedal kaera külvas, pulmarongiga mööda sõidab hiide Uku õnnistust saama, algab torm ja äike. Toonelased nõuavad neile antud tõotuse täitmist, sest nad andsid Heittile hea saagi. Äike tabab Maiet ja noorik sureb. Pulmarongist saab peie­liste rong. Noor abielumees saabub üksi koju ja on masenduses. Meeleheites ta tapab end, et täita oma lubadus ja ühineda Kalmuneiuga toonelas. Rahvas jääb kahte surnut leinama. == Vorm == Muusika on rahvusliku koloriidiga, sisu depressiivne. Tüüpiline numbriooper. Muusikanumbreid: Heitti kaerakülvamise laul; Maie unenäolaul „Emakene, memmekene”; Vaimude koor. == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=50&lang=est&action=view&method=teosed Ooperist Eesti Muusika Infokeskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti ooperid]] q216tmgv0fqy3qbd0bcp1fkg5rqtkhf 7256208 7256206 2026-10-20T08:19:15Z Helgisaldo 182975 /* Muusika */ 7256208 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ooperist; Kristjan Raua joonistuse kohta vaata [[Kalmuneid (Raud)]].}} '''"Kalmuneid"''' on [[Artur Lemba]] [[1928]]. aasta [[ooper]] viies vaatuses Sophia Vardi ([[Marta Lepp]]) [[libreto]]le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmuneid {{!}} Lemba, Artur {{!}} Eesti Muusika Infokeskus |url=https://www.emic.ee/?sisu=kasikirjad&mid=229&lang=est&action=view&id=9423&tid=8506 |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=www.emic.ee}}</ref> Esmaettekanne toimus [[7. september|7. septembril]] [[1929]] Tallinnas [[Rahvusooper Estonia|Estonia]] teatris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti teatri lavastuste andmebaas |url=https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=8741&page=18&s_nimi= |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=lavabaas.teater.ee}}</ref> Peaosi esitasid [[Arnold Wisman]] (hiljem Aarne Viisimaa) (Heitti), [[Olga Mikk-Krull]] või [[Marta Rungi]] (Maie), [[Niina Romanova]] (Kalmuneid), [[Karl Viitol]] (Isamees). Dirigent oli [[Juhan Aavik]]. Lavastaja [[Hanno Kompus]]. See oli teine eesti algupärane ooper. Pärast väljatulekut pole ooperit rohkem esitatud. == Tegelased == * Härma Heitti (tenor) * Heitti isa (bariton) * Heitti ema (sopran) * Maie (sopran) * Vaino Esso (bass) * Vaino Viio (bariton) * Kalmuneid (sopran) * Isamees (bass) == Sisukokkuvõte == Tegevus toimub määramata ajal Eesti külas ja baseerub rahvamuistendile, mille kohaselt Härma perepoeg Heitti annab oma surnud mõrsja kalmu lähedal kaera külvates [[toonela]] rahvale tõotuse, et võtab samast kalmust Kalmuneiu endale naiseks kui nad aitavad tal kaera hästi idanema panna. Varsti aga unustab ta oma lubaduse ning võtab kaasaks elurõõmsa Vaino peretütre Maie, kes on Heittit juba kaua omale kaasaks himustanud. Maie ema on tütre saatuse pärast mures, kuid Maie lohutab teda. Pulmapeol hakkab Heittit vaevama südametunnistus. Kui ta oma noore naisega samast hauast, mille lähedal kaera külvas, pulmarongiga mööda sõidab hiide Uku õnnistust saama, algab torm ja äike. Toonelased nõuavad neile antud tõotuse täitmist, sest nad andsid Heittile hea saagi. Äike tabab Maiet ja noorik sureb. Pulmarongist saab peie­liste rong. Noor abielumees saabub üksi koju ja on masenduses. Meeleheites ta tapab end, et täita oma lubadus ja ühineda Kalmuneiuga toonelas. Rahvas jääb kahte surnut leinama. == Muusika == Muusika on rahvusliku koloriidiga, sisu depressiivne. Tüüpiline numbriooper.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Arro |eesnimi=Elmar |kuupäev=11 september 1929 |pealkiri=Kalmuneid. Prof Artur Lemba uus ooper. |üksiknumber=246 |väljaanne=Postimees |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19290911.2.50&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |tsitaat="A. Lemba ooper on tüübiline niinim. „numbrite-ooper*, kus üksikud ümmarad muusikanumbrid teineteisele lahtiselt järgnewad. „Kalmuneius" on need peamiselt üksiklaulud, mis wahetpidamata üksteise asemele astuwad: siin domineerib wärsilaulu lihtne worm."}}</ref> Muusikanumbreid: Heitti kaerakülvamise laul; Maie unenäolaul „Emakene, memmekene”; Vaimude koor. == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=50&lang=est&action=view&method=teosed Ooperist Eesti Muusika Infokeskuse andmebaasis] [[Kategooria:Eesti ooperid]] exu8vhoswdurqgjfkg7lmuom0mpb35a 0 537779 7255867 6624251 2026-10-19T14:09:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255867 wikitext text/x-wiki '''Arhitektuuribüroo Ansambel''' on Eesti [[arhitektuuribüroo]]. Büroo on projekteerinud [[eramu]]id, [[kortermaja]]sid ja ühiskondlikke hooneid. Eelkõige on projekteeritud [[Tallinn]]as.<ref name="ansambel.ee">https://web.archive.org/web/20190401094809/http://www.ansambel.ee/avaleht/ (vaadatud 24.02.2019)</ref> Büroo asutati [[1998]].<ref name="ansambel.ee"/> ==Projekteerimistöid== *[[Jaani seegi paviljon]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Tallinna Ülikooli Loomemaja]].<ref name="ansambel.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ansambel.ee Koduleht] [[Kategooria:Eesti arhitektuuribürood]] k47xgndhazjhm420qboc1kxi0n0srif 0 541122 7256009 6017563 2026-10-19T19:42:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256009 wikitext text/x-wiki [[Fail:Versailles view from the Parterre d'eau.jpg|pisi|Versailles' loss]] '''Barokkaed''' on aiatüüp, mis sai alguse 16. sajandil Prantsusmaal. Enne seda kasutusel olnud regulaaraaed muutus kanalaiaks või parteraiaks. Barokkaiale on iseloomulikud tugevad kompositsioonitsentrid, dünaamilisus, illusoorsus, teatraalsus, kontrasti kasutamine ja eri kunstiliikide ühendamine. Teenistusse kutsutud itaalia ehitusmeistrite, kunstnike ja aednike tegevuse tagajärjel kinnistusid Prantsuse aiaplaneerimises sümmeetria-geomeetria põhimõtted. Barokkaed saavutas oma kõrgpunkti 17.–19. sajandil (Prantsusmaal, Saksamaal, Madalmaades). == Disain == Väljapaistvaks arenguks nendes ametlikes aedades oli nende tohutu suurus. Enamikul neist oli disaini ühtsus tänu residentsi ja aedade üheaegsele ehitusele, koos sobiva arhitektuuri ja ornamentidega. Hoone oli tihti paigutatud tsentraalselt suurele lamedale alale keskteljele. Ruum jagati geomeetrilistesse, sümmeetrilistesse kujundustesse ja tihti mängiti seda perspektiivis. Suured ja laiad alleed olid põhilised kujunduselemendid, mille kaudu juhatati algul aiakujundusteni, siis metsamaale, maapiirkonda. Hiljem hakkasid nad kiirgama igas suunas, et austada aiaomaniku ligipääsu.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.theenglishgarden.co.uk/expert-advice/design-solutions/design_baroque_garden_style/|Pealkiri=The Baroque garden|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Parter == Parter on lossi aiapoolses küljes otse lossi ees kunstipäraste peenardega kujundatud tasane pind. Prantsuse kuningate aednikudünastia Mollet'd arendasid edasi parterite (lillepeenar) istutusstiile. Peamiselt oluliseks sai tasane kunstipärastest peenardest kujundatud pind lossi ees, mida vaadeldi tavaliselt kõrgemalt kohalt või lossist. Partereid ümbritses pukspuuhekk või ka lilleserv. Väiksemate parterpeenarde asemele hakati rajama suuri terviklahendusi, mis omakorda jagunesid kaheksaks või rohkemaks osaks, kuid oluline oli jälgida planeeringus sümmeetriat. Parteri kujundusse lisavärvi saamiseks kasutati pinnakattena eri värvi mulda, sütt, kivipuru, liiva- või killustikpuru. Intiimsemaks viibimiseks püstitati parterite lähedusse paviljone või ronitaimedega varjatud pergolaid. <ref>M. Nõmmela esitlus "6. Renessanss-barokk Prm.ppt" </ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Nurme, S., Nutt, N. ja Terrae, A.|pealkiri=Pargiterminite seletussõnaraamat|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> == André Le Nôtre (1613–1700) == [[André Le Nôtre]]'i kujundatud Vaux-le-Vicomte'i park on olnud eeskujuks Versailles', Sceaux', Chantilly ja muudegi barokkparkide loomisel. Tuginedes Prantsuse aia- ja pargikunstis valitsenud regulaarstiilile, muutis Le Nôtre senist Itaalia mõjudega korrapärast kujundust ning tõi esile peahoonest lähtuva keskteljelise ruumi ja eri aiaosade hierarhilise suhte. [[Fail:Andre-Le-Nostre1.jpg|pisi|André Le Nôtre]] Üks Le Nôtre'i olulisemaid uuendusi oli pargi otsene ja vaateline sidumine teadlikult kujundatud telgede abil maastikuga, millele lisandusid veel temast alguse saanud kujunduspõhimõtted: * arvestada tuli pargiala rekonstrueerimisel maastikupildi positiivseid külgi ja kõrvaldada negatiivsed; * barokkaed pidi tunduma tegelikust suurem ja pakkuma eri kohtadest erinevaid perspektiivvaateid; * planeeringus tuli kasutada partereid, boskette, [[purskkaev]]e; * planeeringu perspektiivmõju suurendasid teljeline kompositsioon ja sümmeetriline teedevõrgustik; * hoiduda tuli liigsetest varjudest. André Le Nôtre rekonstrueeris ja hooldas järgmisi parke: * Fontaineblau – aeda ja kasvuhoonet; * Versailles' – vana jahiparki; * Tuileries' – lossi parki; * Vaux-le-Vicomte'i – lossi pargiansamblit. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://en.chateauversailles.fr/discover/history/great-characters/andre-notre|Pealkiri=André Le Nôtre|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190319190624/http://en.chateauversailles.fr/discover/history/great-characters/andre-notre|arhiivimisaeg=2019-03-19|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Nurme, S., Nutt, N. ja Terrae, A. (2012).|pealkiri=Pargiterminite seletussõnaraamat.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> ==Vaata ka== *[[barokk]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Maastikuarhitektuur]] [[Kategooria:Barokk]] [[Kategooria:Aiad]] evkgy75mkc1o72fobyqdh5qjocs14sv 0 554672 7256171 7237307 2026-10-20T07:05:33Z Amherst99 15496 /* */ 7256171 wikitext text/x-wiki '''Armand Lepik''' (ka '''Leppik'''; [[24. juuli]] [[1908]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[1969]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[teatrikunstnik]]. Ta sündis lukksepa perekonnas. Lõpetas 1922. aastal [[Tallinna 18. Algkool]]i ja 1929. aastal [[Riigi Kunsttööstuskool]]i puuvoolimise erialal. Aastatel 1930–1935 töötas ta dekoraatorina (ja ka näitlejana) Võru teatris [[Kannel (selts)|Kannel]]. 1935. aastast oli [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Aastatel 1935–1948 töötas [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]. Pärast [[II maailmasõda]] töötas ta [[Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee|Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees]] lavakujundajana ja asendas seal vahel ka direktorit. Hiljem tegutses ta [[ETKVL|ETKVL-i]] klubis kunstilise juhendajana ja [[pedagoog]]ina, kus õpetas tulevastele kaubandustöötajatele ja kultuurijuhtidele kirjakunsti aluseid ja kaubavitriinide kujundamist. Viimastel eluaastatel töötas [[Ilmarine AS|Ilmarise]] tehases kunstnikuna, sealt läks ka pensionile. Armand Lepik on maetud Tallinna [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Lavakujundusi== * [[August Mälk]] "Vaese mehe ututall" (1932) * [[Emmerich Kálmán]] "Mariza" (1934) * [[Oskar Luts]] ja [[Andres Särev]] "[[Tagahoovis]]" (1935) ja "Vaikne nurgake" (1936) * Töröki ja Emödi "Tütarlaps tänaval" (1936 Vanemuises) * [[Anne Nichols]] "Iiri roos" (1937 Vanemuises) * [[Maksim Gorki]] "Põhjas" (1938 Vanemuises) * [[Charles Gounod]] "[[Faust]]" (1938 Vanemuises) * [[Giuseppe Verdi]] "[[Rigoletto]]" (1939) * [[Hugo Raudsepp]] "Kompromiss" (1940) * Burnetti ja Andres Särev "Väike lord Fauntleroy" (1940) * [[Giuseppe Verdi]] "[[Traviata]]" (1941) * [[Eduard Tubin]] "Kratt" (1943) * [[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus" (1945) * Victor Léon "Lõbus talupoeg" (1945) * [[William Shakespeare]] "Suveöö unenägu" (1946) * [[Gioachino Rossini]] "[[Sevilla habemeajaja]]" (1946) * [[August Jakobson]] "Võitlus rindejooneta" (1947) {{JÄRJESTA:Lepik, Armand}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 1i8j1dqn5zj6itv473tq1d03lbofq1c 7256172 7256171 2026-10-20T07:05:48Z Amherst99 15496 /* */ 7256172 wikitext text/x-wiki '''Armand Lepik''' (ka '''Leppik'''; [[24. juuli]] [[1908]] [[Tallinn]] – [[15. november]] [[1969]] Tallinn) oli [[eesti]] [[teatrikunstnik]]. Ta sündis lukksepa perekonnas. Lõpetas 1922. aastal [[Tallinna 18. Algkool]]i ja 1929. aastal [[Riigi Kunsttööstuskool]]i puuvoolimise erialal. Aastatel 1930–1935 töötas ta dekoraatorina (ja ka näitlejana) Võru teatris [[Kannel (selts)|Kannel]]. 1935. aastast oli [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Aastatel 1935–1948 töötas [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]]. Pärast [[II maailmasõda]] töötas ta [[Jaan Tombi nimeline Kultuuripalee|Jaan Tombi nimelises Kultuuripalees]] lavakujundajana ja asendas seal vahel ka direktorit. Hiljem tegutses ta [[ETKVL|ETKVL-i]] klubis kunstilise juhendajana ja [[pedagoog]]ina, kus õpetas tulevastele kaubandustöötajatele ja kultuurijuhtidele kirjakunsti aluseid ja kaubavitriinide kujundamist. Viimastel eluaastatel töötas [[Ilmarine AS|Ilmarise]] tehases kunstnikuna, sealt läks ka pensionile. Armand Lepik on maetud Tallinna [[Rahumäe kalmistu]]le. ==Lavakujundusi== * [[August Mälk]] "Vaese mehe ututall" (1932) * [[Emmerich Kálmán]] "Mariza" (1934) * [[Oskar Luts]] ja [[Andres Särev]] "[[Tagahoovis]]" (1935) ja "Vaikne nurgake" (1936) * Töröki ja Emödi "Tütarlaps tänaval" (1936 Vanemuises) * [[Anne Nichols]] "Iiri roos" (1937 Vanemuises) * [[Maksim Gorki]] "Põhjas" (1938 Vanemuises) * [[Charles Gounod]] "[[Faust]]" (1938 Vanemuises) * [[Giuseppe Verdi]] "[[Rigoletto]]" (1939) * [[Hugo Raudsepp]] "Kompromiss" (1940) * Burnetti ja Andres Särev "Väike lord Fauntleroy" (1940) * [[Giuseppe Verdi]] "[[Traviata]]" (1941) * [[Eduard Tubin]] "Kratt" (1943) * [[William Shakespeare]] "Tõrksa taltsutus" (1945) * Victor Léon "Lõbus talupoeg" (1945) * [[William Shakespeare]] "Suveöö unenägu" (1946) * [[Gioachino Rossini]] "[[Sevilla habemeajaja]]" (1946) * [[August Jakobson]] "Võitlus rindejooneta" (1947) {{JÄRJESTA:Lepik, Armand}} [[Kategooria:Eesti teatrikunstnikud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1969]] h0be1qwhbrznquvm4j1so23kdtxp06b 0 563897 7256101 6899882 2026-10-20T00:21:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256101 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Brentford | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Brentford Football Club | hüüdnimi = ''The Bees'' | lühend = | asutatud = 10. oktoobril 1889 | lõpp = | väljak = [[Brentford Community Stadium]] | mahutavus = 17 250 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Cliff Crown | omanik = Matthew Benham | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Thomas Frank]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2023–24 | positsioon = 16. koht | muster_la1=_brentford1920h |muster_b1=_brentford1920h|muster_ra1=_brentford1920h| muster_sh1 =_brentford1920h| muster_so1 =_brentford1920h | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=000000|sokid1=000000 | muster_la2= |muster_b2=_brentford1920a|muster_ra2=| muster_sh2 =_brentford1920a| muster_so2 = | vasakkäsi2=000000|kere2=000000|paremkäsi2=000000|püksid2=000000|sokid2=000000 | veeb = http://www.brentfordfc.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Griffin Park aerial 2011.jpg|pisi|250px|Klubi endine kodustaadion [[Griffin Park]]]] '''Brentford Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Suur-London]]is [[Brentford]]is. Klubi mängib Inglismaa jalgpalli kõrgliigas [[Premier League]]. Klubi on asutatud 10. oktoobril 1889. Alates 1904. aastast oli klubi kodustaadion [[Griffin Park]]. 2020. aastal koliti praegusele kodustaadionile [[Brentford Community Stadium]]. Klubi kõige edukam periood oli 1930. aastatel, mil kolmel hooajal järjest jõuti Inglismaa kõrgliigas kuue parema sekka. Alates 1950. aastast keskpaigust kuni 2010. aastate alguseni mängis Brentford peaaegu püsivalt Inglismaa tugevuselt kolmandas või neljandas liigas. 2014. aastal jõuti pärast enam kui 20 aastat tagasi Inglismaa esiliigasse. Hooajal 2020–21 kindlustas Brenford esimest korda pääsu Premier League'i. Enne seda mängiti Inglismaa kõrgliigas viimati hooajal 1946–47. Brentford on kolmel korral jõudnud [[Football League Trophy]] finaali. Brentfordi suurimad rivaalid on [[Fulham FC|Fulham]] ja [[Queens Park Rangers]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 31. jaanuar 2022''<ref>{{Cite web |title=First Team |url=https://www.brentfordfc.com/news/2021/september/brentford-confirm-premier-league-squad-list/ |access-date= |publisher=Brentford F.C. |archive-url=https://web.archive.org/web/20220122153711/https://www.brentfordfc.com/news/2021/september/brentford-confirm-premier-league-squad-list/ |archive-date=2022-01-22 |url-status=dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[David Raya]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Rico Henry]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=JAM|pos=KA|nimi=[[Ethan Pinnock]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Christian Nørgaard]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Sergi Canós]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Mathias Jensen]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Josh Dasilva]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=COD|pos=RÜ|nimi=[[Yoane Wissa]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=IRN|pos=PK|nimi=[[Saman Ghoddos]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=NGA|pos=PK|nimi=[[Frank Onyeka]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Ivan Toney]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Pontus Jansson]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Bryan Mbeumo]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=NOR|pos=KA|nimi=[[Kristoffer Ajer]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Christian Eriksen]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Mathias Jørgensen]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=GUI|pos=KA|nimi=[[Julian Jeanvier]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[Tariqe Fosu]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Myles Peart-Harris]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=Grenada|pos=PK|nimi=[[Shandon Baptiste]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Vitaly Janelt]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Mads Bech Sørensen]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=DEN|pos=KA|nimi=[[Mads Roerslev]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=SPA|pos=VV|nimi=[[Álvaro Fernández|Álvaro Fernández]]|märkus=laenul [[SD Huesca|Huesca]]st}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=DEN|pos=VV|nimi=[[Jonas Lössl]]|märkus=laenul [[FC Midtjylland|Midtjylland]]ist}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *Inglismaa jalgpalli esiliiga: **'''Võidud (1)''': 1934–35 *Inglismaa jalgpalli kolmas liiga: **'''Võidud (2)''': 1932–33 (Lõunadivisjon), 1991–92 *Inglismaa jalgpalli neljas liiga: **'''Võidud (3)''': 1962–63, 1998–99, 2008–09 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.brentfordfc.com/ Klubi koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Brentford FC| ]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] 6jp0rsnybo6rgwyu5jt9hy49pos7ad3 0 569394 7255949 6964782 2026-10-19T18:20:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255949 wikitext text/x-wiki '''BRELL''' oli [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] elektrisüsteemide juhtimise alane koostöö.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat-2017/7-lisad/71-lisa-1-moisted|pealkiri=Lisa 1. Mõisted.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191029143529/https://elering.ee/elektrituru-kasiraamat-2017/7-lisad/71-lisa-1-moisted|arhiivimisaeg=29.10.2019|url-olek=ei tööta}}</ref> BRELL oli ühises ühendussüsteemis, mille koostööks sõlmiti 2001. aastal leping. Süsteemi- ja varustuskindlustuse tagamiseks olid riigid üksteisest sõltuvad, eelkõige [[Leedu]] ja [[Poola]]ga piirnev [[Kaliningradi oblast]]. 16. juulil 2024 allkirjastasid Balti süsteemihaldurid [[Elering]], [[Augstsprieguma tīkls|AST]] ja [[Litgrid]] ametliku teate BRELL lepingust väljaastumise kohta. 2025. aasta 8. veebruaril kell 9.09<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-08 |pealkiri=Balti riigid lahkusid Venemaaga ühisest elektrivõrgust |url=https://www.err.ee/1609599554/balti-riigid-lahkusid-venemaaga-uhisest-elektrivorgust |vaadatud=2025-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> lahkusid Balti riigid Venemaa ja Valgevenega ühisest sünkroonimispiirkonnast IPS/UPS ning 9. veebruaril kell 14.05<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-09 |pealkiri=Balti riikide elektrisüsteem on nüüd ühendatud Mandri-Euroopa võrguga |url=https://www.err.ee/1609600145/balti-riikide-elektrisusteem-on-nuud-uhendatud-mandri-euroopa-vorguga |vaadatud=2025-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> sünkroonisid oma elektrisüsteemi Mandri-Euroopa sünkroonimispiirkonnaga CESA. Varem oli plaanitud sünkroonida uue sagedusalaga 2025. aasta lõpus, kuid 2023. aastal lepiti kokku selle varasemaks toomine.<ref>[https://www.err.ee/1609034501/balti-riigid-lubasid-otsida-teid-sunkroniseerimise-varasemaks-toomiseks "Balti riigid lubasid otsida teid sünkroniseerimise varasemaks toomiseks"] ERR, 17. juuli 2023</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://majandus24.postimees.ee/6567849/kapo-eestis-avaldatakse-seisukohti-et-vene-elektrisusteemist-eraldumine-pole-parim-lahendus "Kapo: Eestis avaldatakse seisukohti, et Vene elektrisüsteemist eraldumine pole parim lahendus"] Postimees, 12. aprill 2019 [[Kategooria:Elektroenergeetika]] 5473zj3jf4hepyih8wnfmid8vxwlcuj 0 573215 7256142 7160775 2026-10-20T06:19:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256142 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Czaplinek | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Czaplinek | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Tempelburg | pilt = Czaplinek_rynek_(1).jpg | pildiallkiri = Czaplineki keskväljak | lipp = POL Czaplinek flag (of the city office).svg | lipu_link = [[Czaplineki lipp]] | vapp = POL_Czaplinek_COA_1.svg | vapi_link = [[Czaplineki vapp]] | pindala = | elanikke = 6663 (01.01.2024) | asendikaart = Poola }} '''Czaplinek''' ([[saksa keel|saksa]] ''Tempelburg'') on linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]], [[Czaplineki vald|Czaplineki valla]] halduskeskus. Czaplinek asub [[Drawa]] jõe ääres, [[Drawsko Pomorskie]]st umbes 28 km idas. Asulat on esmamainitud [[1286]]. aastal, linnaõigused sai [[1291]]. aastal.<ref>[https://meteor-turystyka.pl/miasto/czaplinek Czaplinek] meteor-turystyka.pl</ref> Kuni [[1668]]. aastani oli linn [[Rzeczpospolita]] koosseisus.<ref>[https://web.archive.org/web/20210826072709/https://travel.sygic.com/en/poi/czaplinek-city:1178908 Czaplinek] Sygic Travel</ref> Poolale tagasi läks linn [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Czaplinek;3889058.html Czaplinek] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lääne-Pomorze vojevoodkonna linnad]] ee8pva8w3gkrmbaqnhz69h6nv6n1ngm 0 576160 7256083 6241626 2026-10-19T22:23:32Z Juppi lantteineen 239848 7256083 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}{{viita}}Parun '''Georges-Charles de Heeckeren d'Anthès''' ([[5. veebruar]] [[1812]] – [[2. november]] [[1895]]) oli prantsuse sõjaväelane ja poliitik. Hoolimata hilisemast karjäärist [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] senaatorina, jättis ta endast suurima märgi ajalukku, kui tappis 1837. aastal kahevõitlusel [[Aleksandr Puškin]]i. [[Pilt:D'Anthès.jpg|pisi|vasakul|Georges d'Anthès (1830)]] {{JÄRJESTA:Anthes, Georges-Charles de Heeckeren d'}} [[Kategooria:Prantsusmaa senaatorid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1895]] 75p8ide92j5hy3ynontkdk42802y4nj 0 578651 7255968 7254263 2026-10-19T18:26:15Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6403125 wikitext text/x-wiki '''"Lelulugu"''' ("Toy Story") on [[The Walt Disney Company|Disney]] ja [[Pixar]]i animastuudio täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis [[1995]]. aastal. Eestis esilinastus see 6. septembril 1996. == Välislingid == * [http://toystory.disney.com/toy-story Film Disney Stuudio kodulehel] * [https://www.pixar.com/feature-films/toy-story#toy-story-1 Film Pixari Stuudio kodulehel] * {{Imdb nimi|0114709|Toy Story}} * {{Tcmdb nimi|93744|Toy Story}} * {{Mojo nimi|toystory|Toy Story}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:1995. aasta filmid]] nciwm2id4amoctvsdtb4rp4128cjy0t 0 578653 7255967 7254264 2026-10-19T18:26:13Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 5618919 wikitext text/x-wiki {{Infokast film}} "'''Lelulugu 2'''" ("''Toy Story 2''") on [[The Walt Disney Company|Disney]] ja [[Pixar]]i animastuudiote täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis aastal [[1999]]. == Välislingid == * {{Imdb nimi|0120363}} * {{Tcmdb nimi|444087|Toy Story 2}} * {{Mojo nimi|toystory2}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:1999. aasta filmid]] tm1d97blwz7pfjlxjdhkus2za8dj054 0 578654 7255966 7254265 2026-10-19T18:26:11Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 7222405 wikitext text/x-wiki {{Infokast film}} '''"Lelulugu 3"''' (''Toy Story 3'') on [[The Walt Disney Company]] ja [[Pixar]]i animastuudio täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis [[2010]]. aastal. See film oli „[[Lelulugu|Leluloo]]“ sarja esimene film, mis sai eestikeelse dublaaži.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Toy Story 3 / Estonian cast |url=https://nondisneyinternationaldubbings.weebly.com/toy-story-3--estonian-cast.html |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=CHARGUIGOU |keel=en}}</ref> == Osatäitjad == {| class="wikitable" |+ !Tegelane !Originaalhääl<ref>{{Netiviide |pealkiri=Toy Story 3 |url=https://www.behindthevoiceactors.com/movies/Toy-Story-3/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Behind The Voice Actors |keel=en-US}}</ref> !Eestikeelne hääl<ref name=":0" /> |- |Woody |[[Tom Hanks]] |[[Andres Raag]] |- |Buzz Lightyear |[[Tim Allen]] |[[Janek Joost]] |- |Jessie |[[Joan Cusack]] |[[Mirtel Pohla]] |- |Lotso |[[Ned Beatty]] |[[Ain Jürisson]] |- |Härra Kartulipea |[[Don Rickles]] |[[Andrus Vaarik]] |- |Proua Kartulipea |[[Estelle Harris]] |[[Helene Vannari]] |- |Doktor Seakints |[[John Ratzenberger]] |[[Peeter Tammearu]] |- |Vedru |[[Blake Clark]] |[[Tõnu Aav]] |- |Rex |[[Wallace Shawn]] |[[Erki Aule]] |- |Andy |[[John Morris]] |[[Jass Seljamaa]] |- |Ken |[[Michael Keaton]] |[[Märt Avandi]] |- |[[Barbie]] |[[Jodi Benson]] |[[Elisabet Reinsalu]] |- |Bonnie |[[Beatrice Miller]] |[[Madli Krõõt Maaste]] |- |Soololaul |[[Randy Newman]] |[[Toomas Kõrvits]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20151008195709/http://www.bvifinland.fi/uploads/text/TS3_PRESS_KIT_FINAL_6-2-10.pdf Tootmise märkused] * {{Imdb nimi|0435761|Toy Story 3}} * {{Tcmdb nimi|664915|Toy Story 3}} * {{Mojo nimi|toystory3|Toy Story 3}} {{Parima joonisfilmi Oscar}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:2010. aasta filmid]] hedvfdey9vvs3bxpdd37hlai7yqssm4 0 578655 7255965 7254267 2026-10-19T18:26:08Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6109808 wikitext text/x-wiki {{Infokast film}} '''Lelulugu 4''' (Toy Story 4) on [[The Walt Disney Company|Disney]] ja [[Pixar]]i animastuudiote täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis aastal [[2019]]. == Välislingid == * {{Imdb nimi|tt1979376}} * {{Tcmdb nimi|2073297|Toy Story 4}} {{Parima joonisfilmi Oscar}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:2019. aasta filmid]] kjq2rw5tlf22bb6rzcyue1ko8uf19a9 0 586362 7256127 5657224 2026-10-20T05:49:13Z Kuuskinen 33651 7256127 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Türlersee | pildi_nimi = Türlersee nach Norden Air2.JPG | pildi_seletus = | valgla_riigid = [[Šveits]] | suubuvad = | voolab_välja = [[Reppisch]] | valgla_suurus = | järve_pindala = 0,49 | kaldajoon = | suurim_pikkus = 1,4 | suurim_laius = 0,5 | keskmine_sügavus = 13 m | suurim_sügavus = 22 m | vee_maht = | laiuskoord = | pikkuskoord = | asendikaart = Šveits }} '''Türlersee''' on [[järv]] [[Šveits]]is [[Zürichi kanton]]is [[Affolterni ringkond|Affolterni ringkonnas]]. Paikneb külade [[Aeugst am Albis]] ja [[Hausen am Albis]] piiril 643 meetri kõrgusel merepinnast. Pindala on 0,49 km². Suurim pikkus on 1,4 km ja laius 500 meetrit. Keskmine sügavus on 13 meetrit, suurim 22 meetrit. [[Kategooria:Šveitsi järved]] [[Kategooria:Zürichi kanton]] {{koord}} 1ye70gxtba49uhjk8duyrtndmvicp8h 0 588636 7256125 7158016 2026-10-20T05:45:30Z H-uck-y 100197 7256125 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kristian Jaani | pilt = Kristian Jaani (crop).jpg | pildiallkiri = | amet = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 3. juuni 2022 | eelmine = [[Alar Laneman]] | järgmine = [[Kalle Laanet]], kt | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1976|12|11}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Sisekaitseakadeemia]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Kristian Jaani 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Kristian Jaani 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Kristian Jaani''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1976]]) on politseiametnik ja endine siseminister. Ta oli alates 26. jaanuarist 2021 kuni 3. juunini 2022 [[Eesti siseminister]] [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]]. == Teenistuskäik == *1997–1997 [[Tallinna Politseiprefektuur]]i Politseipataljoni kordnik *1998–1999 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna jälitustalituse politseiinspektor *1999–1999 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna jälitustalituse politseivaneminspektor *1999–2001 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseivaneminspektor *2001–2002 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse politseijuhtivinspektor *2002–2003 Tallinna Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna kriminaaltalituse komissar *2004–2006 [[Põhja Politseiprefektuur]]i Lõuna politseijaoskonna ülemkomissar *2006–2007 Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseijaoskonna vanemkomissar *2007–2008 Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar *2008–2009 Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna ülemkomissar *2010–2013 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i [[Põhja prefektuur]]i korrakaitsebüroo juht *2013–2021 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt *2021–2022 [[Eesti Vabariigi siseminister]] *2022– [[Sisekaitseakadeemia]] [[politsei- ja piirivalvekolledž]]i direktor ==Tunnustus== * 2008 [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|2837}}</ref> * 2016 [[Harjumaa teenetemärk]] * 2018 [[Tallinna teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.err.ee/1608637249/kristian-jaani-lahkub-poliitikast-ja-keskerakonnast "Kristian Jaani lahkub poliitikast ja Keskerakonnast"] ERR, 22. juuni 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Alar Laneman]] | nimi=[[Eesti siseminister]]| aeg=26. jaanuar 2021 – 3. juuni 2022| järgnev= [[Lauri Läänemets]] 18. juuli 2022}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Elmar Vaher]] | nimi=[[Politsei- ja Piirivalveamet]]i<br/>[[Põhja prefektuur]]i prefekt| aeg=2013–2021 | järgnev=[[Joosep Kaasik]] 1. aprill 2021}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Jaani, Kristian}} [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] q1c60bbdtkpufzt1gilgzyxvotm4jge 0 594238 7256262 7127456 2026-10-20T10:40:52Z ~2026-56402-92 240114 7256262 wikitext text/x-wiki '''Teenri tänav''' (''Dienerstraße'', Лакейская ул.)<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006248&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Teenri tn]. KNAB, Eesti Keele Instituut (vaadatud 18.11.2020).</ref> oli tänav [[Tallinna vanalinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]] juures. 1554.–1555. aastal ehitati Raekoja platsi loodenurka [[Tallinna uus vaekoda]] ja vaekoja hoone taha [[Kinga tänav]]a ja [[Mündi tänav]]a vahele tekkis kitsas Teenri tänav. Selle ääres elasid paljud rae palgal olevad ametimehed ja teenijad (pillimehed, raesõdurid jt).<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2012/09/kui-raekoja-platsil-asus-teenri-tanav_27.html Kui Raekoja platsil asus Teenri tänav], [[Jaak Juske]] blogi, 27. september 2012.</ref> 18. sajandi lõpus ehitati tänava äärde ühekorruseline pritsikuur. Hiljem olid hoones kauplused. 1918. aastal omandas riidekaupmees [[Ivan Jegorov|Ivan Jegorow]] kaks maja [[Pikk tänav|Pika]], [[Mündi tänav|Mündi]], [[Kinga tänav|Kinga]] ja Teenri tänava vahelises kvartalis ja järgnevalt laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile. Ta püstitas sellele moodsa hooneteansambli, kuhu kuulus ka [[Jegorovi maja]] (Raekoja plats 8).<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/03/21/vaekoda/ Vaekoda. Tallinna Linnaarhiiv] (vaadatud 21.07.2020).</ref> Tänav kuulus [[Riigivolikogu 1. valimisringkond|Riigivolikogu 1. valimisringkonda]], kust valiti [[Ado Anderkopp]], [[Tallinna 6. linnajagu|Tallinna 6. linnajakku]], [[Tallinna 2. jaoskonnakohus|Tallinna 2. jaoskonnakohtu]] jaoskonda ning [[Tallinna 1. jaoskonna kohtu-uurija]] jaoskonda. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamises]] hävis [[Tallinna vaekoda]] ja selle põlenud müürid lammutati 1945. aastal. Siis kadus platsi servalt ka Teenri tänav. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna endised tänavad]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] e3lr0im36tj5yn1ogwk9hokxv6hg48y 7256264 7256262 2026-10-20T10:42:55Z ~2026-56402-92 240114 7256264 wikitext text/x-wiki '''Teenri tänav''' (''Dienerstraße'', Лакейская ул.)<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006248&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Teenri tn]. KNAB, Eesti Keele Instituut (vaadatud 18.11.2020).</ref> oli tänav [[Tallinna vanalinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]] juures. 1554.–1555. aastal ehitati Raekoja platsi loodenurka [[Tallinna uus vaekoda]] ja vaekoja hoone taha [[Kinga tänav]]a ja [[Mündi tänav]]a vahele tekkis kitsas Teenri tänav. Selle ääres elasid paljud rae palgal olevad ametimehed ja teenijad (pillimehed, raesõdurid jt).<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2012/09/kui-raekoja-platsil-asus-teenri-tanav_27.html Kui Raekoja platsil asus Teenri tänav], [[Jaak Juske]] blogi, 27. september 2012.</ref> 18. sajandi lõpus ehitati tänava äärde ühekorruseline pritsikuur. Hiljem olid hoones kauplused. 1918. aastal omandas riidekaupmees [[Ivan Jegorov|Ivan Jegorow]] kaks maja [[Pikk tänav|Pika]], [[Mündi tänav|Mündi]], [[Kinga tänav|Kinga]] ja Teenri tänava vahelises kvartalis ja järgnevalt laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile. Ta püstitas sellele moodsa hooneteansambli, kuhu kuulus ka [[Jegorovi maja]] (Raekoja plats 8).<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/03/21/vaekoda/ Vaekoda. Tallinna Linnaarhiiv] (vaadatud 21.07.2020).</ref> Tänav kuulus [[Riigivolikogu 1. valimisringkond|Riigivolikogu 1. valimisringkonda]], kust valiti [[Ado Anderkopp]], [[Tallinna 6. linnajagu|Tallinna 6. linnajakku]], [[Tallinna 2. jaoskonnakohus|Tallinna 2. jaoskonnakohtu]] jaoskonda ning [[Tallinna 1. jaoskonna kohtu-uurija]] jaoskonda. 1930-ndatel lammutati vaekoja kõrval ja küljes asunud endine pritsikuur, poekesed ning tualett. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamises]] hävis [[Tallinna vaekoda]] ja selle põlenud müürid lammutati 1945. aastal. Siis kadus platsi servalt ka Teenri tänav. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna endised tänavad]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] 2hewwnvo0xs856p5w6w815f6chttvyk 7256266 7256264 2026-10-20T10:44:32Z ~2026-56402-92 240114 7256266 wikitext text/x-wiki '''Teenri tänav''' (''Dienerstraße'', Лакейская ул.)<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&lang=et&kohanimi=96006248&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&x1d=&x1m=&x1s=&x2d=&x2m=&x2s=&y1d=&y1m=&y1s=&y2d=&y2m=&y2s=&f14v=Y&of=tb Teenri tn]. KNAB, Eesti Keele Instituut (vaadatud 18.11.2020).</ref> oli tänav [[Tallinna vanalinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsi]] juures. 1554.–1555. aastal ehitati Raekoja platsi loodenurka [[Tallinna uus vaekoda]] ja vaekoja hoone taha [[Kinga tänav]]a ja [[Mündi tänav]]a vahele tekkis kitsas Teenri tänav. Selle ääres elasid paljud rae palgal olevad ametimehed ja teenijad (pillimehed, raesõdurid jt).<ref>[http://jaakjuske.blogspot.com/2012/09/kui-raekoja-platsil-asus-teenri-tanav_27.html Kui Raekoja platsil asus Teenri tänav], [[Jaak Juske]] blogi, 27. september 2012.</ref> 18. sajandi lõpus ehitati tänava äärde ühekorruseline pritsikuur. Hiljem olid hoones kauplused. 1918. aastal omandas riidekaupmees [[Ivan Jegorov|Ivan Jegorow]] kaks maja [[Pikk tänav|Pika]], [[Mündi tänav|Mündi]], [[Kinga tänav|Kinga]] ja Teenri tänava vahelises kvartalis ja järgnevalt laiendas ta oma valdusi peaaegu tervele kvartalile. Ta püstitas sellele moodsa hooneteansambli, kuhu kuulus ka [[Jegorovi maja]] (Raekoja plats 8).<ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/03/21/vaekoda/ Vaekoda. Tallinna Linnaarhiiv] (vaadatud 21.07.2020).</ref> Tänav kuulus [[Riigivolikogu 1. valimisringkond|Riigivolikogu 1. valimisringkonda]], kust valiti [[Ado Anderkopp]], [[Tallinna 6. linnajagu|Tallinna 6. linnajakku]], [[Tallinna 2. jaoskonnakohus|Tallinna 2. jaoskonnakohtu]] jaoskonda ning [[Tallinna 1. jaoskonna kohtu-uurija]] jaoskonda. 1930-ndate alguses lammutati vaekoja kõrval ja küljes asunud endine pritsikuur, juurdeehitused, poekesed ning tualett. [[Märtsipommitamine Tallinnas|1944. aasta märtsipommitamises]] hävis [[Tallinna vaekoda]] ja selle põlenud müürid lammutati 1945. aastal. Siis kadus platsi servalt ka Teenri tänav. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tallinna endised tänavad]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] 10mis9xqd29tf41cyb13utqohfluvf0 0 598729 7256219 6659931 2026-10-20T08:35:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256219 wikitext text/x-wiki '''Digitaalne kaksik''' on elava või eluta inimese, [[protsess]]i, koha, süsteemi ja seadme digitaalne koopia, mida saab kasutada erinevatel eesmärkidel. Digitaalne kaksik näitab suurepäraselt asjade Interneti (IOT) juurutamist meie ellu ning demonstreerib selle tööd ja kogu elutsüklit. Digitaalse kaksiku idee kattub tugevalt ristreaalsuse, jagatud ruumi ja peeglimudelite ideedega, mis sensorite andmete põhjal püüavad virtuaalmaailmas olevast objektist täiusliku koopia teha<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gartner.com/it-glossary/digital-twin|pealkiri=Digital-twin|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Digitaalne kaksik ühendab paljusid kaasaegseid tehnoloogiaid, nagu asjade Internet, tehisintellekt, masinõpe ja tarkvara analüüs, et luua täpseid digitaalseid simulatsioone, mida värskendatakse ja muudetakse, kui nende tegelikud füüsilised analoogid muutuvad. Digitaalne kaksik võrdleb end pidevalt reaalse füüsilise objektiga, tänu millele on ta pidevalt samas olekus kui algne objekt. Selline süsteem õpib pidevalt, alustades erinevatest andmetest, mis sinna jõuavad. Andmed võivad pärineda anduritest, sisestada projekteerimisinseneride poolt, pärineda teistest sarnastest süsteemidest ja pidevalt andmeid arvutavatest analüütilistest masinatest. Digitaalne kaksik kasutab ka varem loodud andmeid ja arvestab neid praeguses arvutuses. Erinevad tööstusharud kasutavad digitaalseid kaksikuid, et optimeerida ja parandada füüsiliste objektide, süsteemide ja protsesside kasutamist ja hooldust<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.tadviser.ru/index.php/Artikkel: Digital_Twin_ (Digital_Twin)|pealkiri=http://www.tadviser.ru/index.php/Artikkel: Digital_Twin_ (Digital_Twin)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Akadeemilises maailmas on digitaalse kaksiku definitsioonid erinevad. Mõned kalduvad uskuma, et digitaalne kaksik on valmis objekti sisseehitatud valmismudel, mis sisaldab kõiki tõelise objekti andmeid kõigi vigade ja probleemide kohta. Teised usuvad, et digitaalne kaksik on mudel, mis on kokku pandud reaalsele objektile paigaldatud andurite näitudest ja mille eesmärk on simuleerida objekti käitumist reaalajas. Ükski neist definitsioonidest pole täiesti sobilik, kuna kõigis mudelites saab kasutada kahte tüüpi sega versioone<ref>{{Raamatuviide|autor=Kurvastab M|pealkiri=. Digitaalse kaksiku kontseptsiooni päritolu.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Florida Tehnoloogiainstituut|lehekülg=}}</ref>. Täielikult digitaalset kaksikut võib defineerida kui pidevalt muutuvat digitaalset mudelit, mis sisaldab varajasemaid ja ajakohaseid andmeid objekti või protsessi kohta tootmise efektiivsuse parandamiseks. Mudel põhineb objekti reaalses toimivuses mõõtmise käigus saadud andmete hulgal. Kogutud andmete analüüs võimaldab teil saada täpset teavet süsteemi seisundi kohta, samuti arvutada vajadus teha muudatusi nii füüsilises objektis kui ka tootmisprotsessis endas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cadfem-cis.ru/products/digital-twin/|pealkiri=Digital Twin|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Digitaalsete kaksikute päritolu ja tüübid == Digitaalsete kaksikute mõiste tekkimist seostati tootmisprotsesside digitaliseerimise kasvuga, mille käigus füüsilised või analoogsed ressursid asendati teabe või digitaalsega. Digitaalse kaksiku kontseptsiooni ja mudeli esitas Michael Greaves 2002. aastal avalikult tootmisinseneride seltsi konverentsil. Greaves pakkus digitaalset kaksikut toote elutsükli haldamise (PLM) teoreetiliseks mudeliks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://4science.ru/articles/Cifrovie-dvoiniki-i-cifrovie-teni-v-visokotehnologichnoi-promishlennosti|pealkiri=Cifrovie-dvoiniki-i-cifrovie-teni-v-visokotehnologichnoi-promishlennosti|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210114112810/https://4science.ru/articles/Cifrovie-dvoiniki-i-cifrovie-teni-v-visokotehnologichnoi-promishlennosti|url-olek=ei tööta}}</ref>. Mitu erinevat nime saanud kontseptsiooni nimetas hiljem NASA John Vickers "digitaalseks kaksikuks". Digitaalse kaksiku ideel on kolm erinevat osa: füüsiline, virtuaalne ja nende kahe vahelised ühendused. Füüsilise osa ja virtuaalse vahelised seosed on andmed, mis kantakse füüsilisest objektist virtuaalseks, ja teave, mis on saadaval virtuaalselt objektilt füüsilisele objektile ülekandmiseks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.e-xecutive.ru/management/practices/1989564-mes-bazis-dlya-sozdaniya-tsifrovogo-dvoinika|pealkiri=Создание цифрового двойника|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Hiljem jagati idee tüüpideks. Tüübid on digitaalse kaksiku prototüüp, mis koosneb projektidest, analüüsidest ja rakendatavatest protsessidest, iga üksiku eksemplari digitaalsest kaksikust ning digitaalse kaksiku kogumist - andmetest ja teabest, mida saab kasutada füüsilise toote uurimiseks, ennustamiseks ja õppimiseks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.information-age.com/gartner-digital-twins-123479330/|pealkiri=gartner digital twins|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. == Näited == Digitaalsete kaksikute ulatus võib olla üsna lai. Näiteks lennukimootorite digitaalsed kaksikud nende tootmise ja töö kontrollimiseks, digitaalsed kaksikud tootmiseks või tehnoloogiliste protsesside optimeerimise probleemide lahendamiseks, kogu valdkonna digitaalsed kaksikud, tagades naftatootmise optimeerimise. Viimasel ajal on levinud ka inimeste digitaalsed kaksikud: neid kasutatakse meditsiinis aktiivselt kirurgiliste operatsioonide kavandamiseks ja harjutamiseks<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.it.ua/ru/knowledge-base/technology-innovation/manufacturing-execution-system-mes|pealkiri=manufacturing-execution-system-mes|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116005433/https://www.it.ua/ru/knowledge-base/technology-innovation/manufacturing-execution-system-mes|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ettevõtte digitaalsete kaksikute loomine täielikult ei ole lihtne ülesanne. Lisaks paljastab "täielik" digitaalne kaksik, sealhulgas modelleerimise ja tootmise optimeerimise võimalused, kõik oma tugevad küljed ainult uute tootmisrajatiste kujundamisel. Teine näide digitaalsetest kaksikutest on 3D-modelleerimise kasutamine füüsiliste objektide jaoks digitaalsete kaaslaste loomiseks. Seda saab kasutada reaalse füüsilise objekti oleku vaatamiseks, võimaldades füüsilisi objekte projitseerida digitaalsesse maailma. Näiteks kui andurid koguvad ühendatud seadmest andmeid, saab neid kasutada seadme oleku digitaalse kaksiku värskendamiseks reaalajas. Mõistet "seadme vari" kasutatakse ka digitaalse kaksiku tähistamiseks. Digitaalne kaksik peab olema värskendatud ja täpne koopia füüsilise objekti omadustest ja olekutest, sealhulgas vormist, asendist, žestist, olekust ja liikumisest<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.itweek.ru/iot/article/detail.php?ID=200690|pealkiri=Digital|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Digitaalset kaksikut saab tulemuslikkuse parandamiseks kasutada jälgimiseks, diagnostikaks ja prognoosimiseks. Selles valdkonnas saab prognoositavate tulemuste parandamiseks sensori andmeid kombineerida varasemate andmete, kogemuste ja simulatsioonikoolitusega. Seega saavad keerukad prognoosimis- ja analüütilised teenuseplatvormid kasutada digitaalseid kaksikuid põhiprobleemide leidmiseks ja jõudluse parandamiseks. Autonoomsete sõidukite digitaalsed kaksikud ja nende andurite komplekt, mis on integreeritud liiklus- ja keskkonnasimulatsioonidesse, on välja pakutud vahendiks, et ületada märkimisväärseid väljakutseid, testimis- ja valideerimisprobleeme autotööstuses, eriti kui vastavad algoritmid põhinevad tehisintellekti lähenemistel, mis nõuavad ulatuslikku koolitust, andmed ja andmekogumid valideerimiseks. Tööstuse rakenduste lisanäited: • lennukite mootorid; • tuuleturbiinid; • suured ehitised, nagu avamereplatvormid, merelaevad jne; • rongid; • ehitamine<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ibm.com/internet-of-things/iot-zones/iot-buildings/sensors-in-intelligent-buildings/|pealkiri=Sensors in building manufacturing|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>; • kommunaalteenused (elektri-, gaasi-, veevarustus, kanalisatsioonivõrgud). == Sisseehitatud digitaalne kaksik == Pidades meeles, et digitaalse kaksiku määratlus on reaalajas digitaalse koopia füüsilisest seadmest, kinnistavad tootjad digitaalse kaksiku oma seadmetesse. Tõestatud eelised on parem kvaliteet, rikete varajane avastamine ja toote disaineri parem tagasiside toote kasutamise kohta. == Digitaalse kaksikutehnoloogia omadused == Digitaalsel tehnoloogial on omadused, mis eristavad neid teistest tehnoloogiatest. Nendel omadustel on omakorda teatud tagajärjed. Digitaalsetel kaksikutel on järgmised omadused<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/cn/Documents/cip/deloitte-cn-cip-industry-4-0-digital-twin-technology-en-171215.pdf|pealkiri=Digital Twin technology|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210115034442/https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/cn/Documents/cip/deloitte-cn-cip-industry-4-0-digital-twin-technology-en-171215.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>. • Nähtavus - oskus heita üldine vaade kogu toodangule ning mõista, mis ja kus erineb määratud parameetritest. • See on vahend teadlike ja operatiivsete juhtimisotsuste langetamiseks. • Töötajate motiveerimine oma tööd tõhusalt tegema. • Simulatsioonivahend: simulatsioonivahendis aitab töövoogude optimeerimisel digitaalne kaksik. Saate ehitada tootmise arvutiruumi ja hinnata, kuidas protsessid erinevates tingimustes muutuvad<ref>{{Raamatuviide|autor=Bauerenhansl T., Hartlife S., Felix T.|pealkiri=Tootmise digitaalne vari - mõiste efektiivseks ja tõhusaks teabevarustuseks dünaamilistes tööstuskeskkondades.|aasta=|koht=|kirjastus=Procedia CIRP, Stuttgart, Saksamaa, 2018.|lehekülg=}}</ref>. '''1. Suhtlus''' Ühenduvus mängib suurt rolli digitaalsete kaksikute loomisel, kasutamisel ja täiustamisel. Tänu pidevale suhtlusele objekti ja digitaalse kaksiku vahel on igal ajal võimalik jälgida nende lõpp-punktide vahel liikuvat teavet, leida vigu ja parandada ühendust, parandades seeläbi reaalse objekti ja digitaalse kaksiku jõudlust. '''2. Homogeniseerimine''' Digitaalseid kaksikuid võib iseloomustada kui digitaalset tehnoloogiat, mis on nii andmete homogeniseerimise tagajärg kui ka vahend. Kuna mis tahes tüüpi teavet või sisu saab nüüd salvestada ja edastada samal digitaalsel kujul, saab seda kasutada toote virtuaalse kujutise loomiseks (digitaalse kaksiku kujul), eraldades seeläbi teabe selle füüsilisest objektist. Seega võimaldas andmete homogeniseerimine ja teabe eraldamine selle füüsilisest objektist digitaalsete kaksikute tekkimise. Digitaalsed kaksikud võimaldavad aga järjest rohkem teavet füüsiliste toodete kohta ka digitaalselt salvestada ega ole seotud toote endaga. Kuna andmeid digitaliseeritakse üha enam, saab neid edastada, salvestada ja arvutada kiirelt ja odavalt. Moore'i seaduse kohaselt kasvab arvutusvõimsus lähiaastatel hüppeliselt, samas kui arvutuskulud langevad märkimisväärselt. Seega vähendab see digitaalsete kaksikute arendamise piirmaksumust ja muudab virtuaalsete esituste probleemide testimise, ennustamise ja lahendamise suhteliselt odavamaks, selle asemel, et testida füüsilisi mudeleid ja oodata füüsiliste toodete läbikukkumist enne sekkumist. '''3. Nutikas ja muutlik''' Digitaalne kaksik võimaldab füüsilise toote teatud viisil ümber programmeerida. Lisaks saab digitaalse kaksiku ka automaatselt ümber programmeerida tänu füüsilise toote anduritele, tehisintellekti tehnoloogiale ja ennustavale analüüsile. Tootjad võivad vastutada digitaalse kaksiku jälgimise, vajadusel kohanduste tegemise või digitaalse kaksiku ümberprogrammeerimise eest ja nad saavad seda pakkuda lisateenusena. '''4. Digitaalsed jalajäljed''' Veel üks täheldatav omadus on asjaolu, et digitaalsed kaksikutehnoloogiad jätavad digitaalse jalajälje. Insenerid saavad neid jalajälgi kasutada, näiteks kui auto laguneb, minna tagasi ja kontrollida digitaalset kaksikjälge, et diagnoosida, kus probleem on. Neid diagnostikaid saab nende masinate tootja kasutada ka tulevikus, et parandada nende konstruktsiooni, nii et tulevikus esineks samu vigu harvemini<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.digitalistmag.com/iot/2018/05/23/will-there-be-digital-twin-for-everything-everyone-06169041/|pealkiri=Digital twin for everyone|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210115080607/https://www.digitalistmag.com/iot/2018/05/23/will-there-be-digital-twin-for-everything-everyone-06169041/|url-olek=ei tööta}}</ref>. == Finantsväljavaated == Digitaalsete kaksikutehnoloogiate juurutamine on üsna tõsine projekt, mis võib vajada suuri investeeringuid ja nende tasuvuse esialgseid hinnanguid. Kuid Deloitte'i uuringute kohaselt levib tehnoloogia kiiresti tööstusharudes, sealhulgas lennundus-, jaekaubandus-, tervishoiu- ja muudes sektorites. Digitaalsed kaksikud kiirendavad toote- ja protsessiarendust, sujuvad tööde teostamist ja aitavad ennustada hooldust. Aruande kohaselt jõuab digitaalsete kaksikutehnoloogiate maailmaturg aastaks 2023 16 miljardi dollarini, samas kui selle progressi aluseks olevate tehnoloogiate (eelkõige IoT ja masinõpe) turukäive peaks 2020. aastaks kahekordistuma<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.iieta.org/journals/mmep/paper/10.18280/mmep.050405|pealkiri=Can constructal law and exergy analysis produce a robust design method that couples with industry 4.0 paradigms?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Digitaalsete kaksikute kasutamise intensiivseima kasvu piirkonnad on tõenäoliselt ressursimahukad tööstusharud nagu töötlev tööstus, nafta ja gaas, lennundus- ja autotööstus. Kuid need tehnoloogiad lubavad ka jaekaubandust, tervishoidu ja arukat linnakujundust. Kuna digitaalsed kaksikutehnoloogiad naudivad IT-hiiglaste, sealhulgas IBMi ja SAP-i toetust, peavad ettevõtted täna neile tehnoloogiatele suurt tähelepanu pöörama. "Digitaalsed kaksikud võivad dramaatiliselt suurendada ettevõtete võimet teha andmete põhjal ennetavaid otsuseid, parandada nende tõhusust ja kõrvaldada võimalikud probleemid," öeldakse Deloitte'i aruandes. "Nad võivad pakkuda ka võimalust ohutult ja kulutõhusalt hallata stsenaariume sisu "mis siis, kui", seega ekspereminteerida tulevikuga. Gartneri sõnul kasutab 2019. aasta alguse seisuga 13% IoT organisatsioonidest digitaalseid kaksikuid, samas kui 62% on kas digitaalsete kaksikute loomisel või kavatsevad seda teha. "Tulemused - eriti võrreldes varasemate uuringutega - näitavad, et digitaalsed kaksikud hakkavad järk-järgult tavakasutusse jõudma," ütles Gartneri teadusasepresident Benoit Lheureux. "Ennustasime, et aastaks 2022 oleme enam kui kahel kolmandikul ettevõtetest tootmisse juurutanud vähemalt ühe digitaalse kaksiku. Saame selle saavutada aasta jooksul.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.controlglobal.com/articles/2015/ge-show9/|pealkiri=Digital Twins elevate industrial asset performance|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-01-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210115234405/https://www.controlglobal.com/articles/2015/ge-show9/|url-olek=ei tööta}}</ref> " Digitaalsete kaksikute ootamatul nõudmisel on kaks põhjust. Esiteks toovad need käegakatsutavat äriväärtust ning on muutunud esmatarbekaubanduse Interneti ja digitaalsete strateegiate jaoks hädavajalikuks. Teiseks on Gartneri sõnul kiire kasutuselevõtu põhjus osaliselt nende tehnoloogiate tarnijate aktiivne turundus ja koolitus. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Arvusüsteemid]] [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Andmestruktuurid]] 3amavaa0lto80ep0oq3vll0dlze4cgo 0 605329 7256123 7153435 2026-10-20T05:34:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256123 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M1911 | pilt = M1911A1.png | pildi_suurus = 200px | alt_tekst = | pildi_allkiri = [[Remington Rand]]i versioon M1911A1-st | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[poolautomaatpüstol]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1911– | kasutajad = ''[[M1911#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[John Browning]] | konstrueeritud = 1911 (M1911) <br/> 1924 (M1911A1) | tootja = [[Colt's Manufacturing Company]] | ühiku_hind = | tootmises = 1911– | toodetud = 2 734 345 ([[Colt's Manufacturing Company|Colti]] poolt) <br/> 4 294 345 (kokku, litsentseeritud koopiad k.a)<ref>{{cite book |last1=Kuhnhasen |first1=Jerry |title=The U.S. M1911 M1911A1 Pistols and Commercial M1911 Type Pistols: A Shop Manual |date=1997 |publisher=VSP Publishers |page=9}}</ref> | variandid = M1911A1 <br/> M1911A2 <br/> [[FN Grand Browning]] <br/> [[M15 püstol]] <br/> [[Kongsberg Colt]] <br/> [[MEU(SOC) püstol]] <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 1100 g (tühja salvega) | pikkus = 216 mm | detaili_pikkus = 89–127 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = [[.45 APC]] | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = 85 lasku/min | algkiirus = | laskeulatus = 50 m | max_laskeulatus = | söötur = 7- või 8-lasuline [[salv (relv)|karpsalv]] | sihikud = }} '''M1911''' (ka '''Colt 1911''' või '''Colt Government''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[poolautomaatpüstol]], mis kasutab padrunit [[.45 ACP]].<ref name="Manual">{{cite book |title=Pistol, Caliber .45, Automatic, M1911 Technical Manual TM 9-1005-211-34 1964 edition |publisher=Pentagon Publishing |year=1964 |isbn=978-1-60170-013-1}}</ref> Aastatel 1911–1985 oli see [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]]ude standardne kõrvalrelv. Seda kasutati laialdaselt nii [[I maailmasõda|esimeses]] kui [[II maailmasõda|teises maailmasõjas]], [[Korea sõda|Korea sõjas]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]]. Ameerika Ühendriigid tootsid sõjaväekasutuseks 2,7 miljonit M1911 ja M1911A1 püstolit. M1911 asendati 1985–1990 aastal USA relvajõudude standardkõrvalrelvana [[9×19 mm Parabellum|9]]-millimeetrise [[Beretta M9]]-ga. Kuid tänu enda menukusele kasutajate seas pole M1911 tänase päevani täielikult USA relvajõudude kasutusest kadunud. Uuendatud M1911 variandid on siiani kasutusel mõnedes [[Ameerika Ühendriikide armee eriväed|USA armee erivägede]], [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|merejalaväe]] ja [[Ameerika Ühendriikide merevägi|mereväe]] üksustes. M1911 disainis [[John Browning]] ning selle tööpõhimõtte järgi on ehitatud lõviosa tänapäevastest püstolitest. See on ka tsiviilkasutuses laialt levinud ning seda kasutatakse erinevatel laskevõistlustel, näiteks [[United States Practical Shooting Association|USPSA]], [[International Defensive Pistol Association|IDPA]], [[International Practical Shooting Confederation|IPSC]] ja [[NRA Precision Pistol]]i võistlustel. Ameerika Ühendriikides on M1911 populaarne isiklik relv, kuna seda on selle väiksuse tõttu lihtne kaasas kanda ning .45 APC padrunil on enesekaitseks piisavalt suur.<ref>{{cite web |last=durysguns.com |title=Which Handgun Round Has the Best Stopping Power? |date=14. jaanuar 2006 |url=https://www.durysguns.com/news/which-handgun-round-has-the-best-stopping-power |access-date=14. jaanuar 2006 |archive-url=https://web.archive.org/web/20210826053123/https://www.durysguns.com/news/which-handgun-round-has-the-best-stopping-power |archive-date=2021-08-26 |url-status=dead}}</ref><ref>{{cite book|last=Ayoob|first=Massad|author-link=Massad Ayoob|title=The Gun Digest Book of Combat Handgunnery |url=https://archive.org/details/gundigestbookofc0000ayoo_o3r0|year=2007|publisher=Gun Digest Books|isbn=978-0-89689-525-6|page=[https://archive.org/details/gundigestbookofc0000ayoo_o3r0/page/7 7]}}</ref> ==Kasutajad== ===Praegused=== {{div col}} * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: Endine [[USA relvajõud]]ude standardne teenistuspüstol ning endiselt kasutusel mõnel pool [[Ameerika Ühendriikide erioperatsioonide väed|erioperatsioonide vägedes]]. M1911 on endiselt üle kogu USA kasutusel [[Ameerika Ühendriikide korrakaitse|politseijõududes]].<ref name="diez2000" /> * {{pisilipp|Brasiilia}}: aastatel 1937–1941 saadi 16 880 relva.{{sfn|Thompson|2004|p=39}} [[Brasiilia maavägi|Brasiilia armees]] on kasutusel [[IMBEL]]-i poolt nime M973 all toodetud varianti, mis kasutab padrunit [[9×19 mm Parabellum]].<ref>{{cite web |url=http://www.exercito.gov.br/01inst/armtmuni/pistola.htm |title=Exército Brasileiro – Braço Forte, Mão Amiga |publisher=Exercito.gov.br |access-date=5. november 2009 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20100405085747/http://www.exercito.gov.br/01inst/armtmuni/pistola.htm |archive-date=5. aprill 2010}}</ref><ref>{{cite web |url=http://www.imbel.gov.br/site/index.php?option=com_content&task=view&id=55&Itemid=113 |title=Indústria de Material Bélico do Brasil – Pistola 9 M973 |publisher=IMBEL |access-date=5. november 2009|url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20051222041929/http://www.geeky.net/geeky.css |archive-date=22. detsember 2005}}</ref> * {{pisilipp|Boliivia}}<ref name="Hogg">{{cite book |last=Hogg |first=Ian |title=Jane's Infantry Weapons 1989–90, 15th Edition |url=https://archive.org/details/janesinfantrywea0000ianv_d5w8 |publisher=[[Jane's Information Group]] |year=1989 |isbn=978-0-7106-0889-5 |pages=[https://archive.org/details/janesinfantrywea0000ianv_d5w8/page/n881 826]–836}}</ref><ref name="FAS">{{cite web |url=https://fas.org/asmp/campaigns/smallarms/lainven.html |title=Latin American Light Weapons National Inventories |publisher=[[Federation of American Scientists]] |access-date=10. november 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121022110744/http://www.fas.org/asmp/campaigns/smallarms/lainven.html |archive-date=22. oktoober 2012 |url-status=live }} Citing {{cite book |editor1-first=Terry J. |editor1-last=Gander |editor2-first=Ian V. |editor2-last=Hogg |editor2-link=Ian V. Hogg |title=Jane's Infantry Weapons, 1995–1996 |year=1995 |publisher=Jane's Information Group |edition=21st |isbn=9780710612410 |oclc=32569399}}</ref> * {{pisilipp|Colombia}}<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Costa Rica}}<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Dominikaani Vabariik}}<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Ecuador}}<ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Egiptus}}:<ref name="FAS" /> kasutusel [[Sa'ka jõud]]udes ja [[Üksus 777|üksuses 777]]. * {{pisilipp|Fidži}}<ref name="Hogg" /> * {{pisilipp|Filipiinid}}<ref name="Hogg" /> * {{pisilipp|Gruusia}}: kasutusel [[Gruusia korrakaitse|politsei]] eriüksuses.<ref>{{cite web|url=http://geo-army.ge/index.php?option=com_content&view=article&id=9&Itemid=9&lang=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20120309192408/http://geo-army.ge/index.php?option=com_content&view=article&id=9&Itemid=9&lang=en|url-status=dead|archive-date=9. märts 2012|title=Armament of the Georgian Army|date=9. märts 2012}}</ref> * {{pisilipp|Guatemala}}<ref name="FAS"/><ref name="Jones">{{cite book|last=Jones |first=Richard |title=Jane's Infantry Weapons 2009–2010 |publisher=Jane's Information Group |year=2009 |isbn=978-0-7106-2869-5 |pages=896, 897, 899}}</ref> * {{pisilipp|Haiti}}<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Hiina Vabariik}} (Taiwan)<ref name="Hogg" /> * {{pisilipp|Hispaania}}<ref name="diez2000">Diez, Octavio (2000). ''Armament and Technology: Handguns''. Lema Publications, S.L.</ref> * {{pisilipp|Ida-Timor}}<ref>{{cite web|url=https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_as_easttimor|title=World Infantry Weapons: East Timor|website=sites.google.com|access-date=21. juuli 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20161124203732/https://sites.google.com/site/worldinventory/wiw_as_easttimor|archive-date=24. november 2016|url-status=dead}}</ref> * {{pisilipp|Indoneesia}}<ref name="Jones" /> * {{pisilipp|Iraan}}<ref name="Hogg" /><ref name="Jones" /> * {{pisilipp|Kreeka}} * {{pisilipp|Leedu}}: [[Leedu relvajõud]]{{sfn|Thompson|2011|p=64}}<ref>{{cite web |url=http://kariuomene.kam.lt/lt/ginkluote_ir_karine_technika/pistoletai/pistoletas_colt_m1911a1.html |title=Pistoletas COLT M1911A1 |work=Lietuvos kariuomenė [Lithuanian Armed Forces official Web site] |publisher=LR Krašto apsaugos ministerija [Ministry of National Defence Republic of Lithuania] |language=lt |access-date=30. november 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121123083335/http://kariuomene.kam.lt/lt/ginkluote_ir_karine_technika/pistoletai/pistoletas_colt_m1911a1.html |archive-date=23. november 2012 |url-status=live }}</ref> * {{pisilipp|Libeeria}}<ref name="Hogg" /> * {{pisilipp|Lõuna-Korea}}: toodetud [[SNT Motiv]]i litsentsi alusel, kasutusel [[Korea Vabariigi õhujõud]]udes ohvitseride kõrvalrelvana. * {{pisilipp|Malaisia}}: [[Malaisia kuningliku politsei]] eriüksuse [[Pasukan Gerakan Khas|PKG]] eriüksuses.<ref>{{cite book|title=Malaysia Army Weapon Systems Handbook|author=IBP USA |pages=71–73|publisher=Int'l Business Publication|year=2007 |isbn=978-1-4330-6180-6}}</ref> * {{pisilipp|Mehhiko}}:<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /><ref name="Jones" /> aastatel 1922–1941 saadi 5400 M1911 ja M1911A1 püstolit. * {{pisilipp|Nicaragua}}<ref name="Hogg" /><ref name="FAS" /> * {{pisilipp|Paapua Uus-Guinea}}<ref name=Alpers>{{cite book|last=Alpers|first=Philip|editor1-last=Karp|editor1-first=Aaron|title=The Politics of Destroying Surplus Small Arms: Inconspicuous Disarmament|date=2010|pages=168–169|publisher=Routledge Books|location=Abingdon-on-Thames|isbn=978-0-415-49461-8}}</ref> * {{pisilipp|Põhja-Korea}}: [[Korea Rahvavabariigi armee erioperatsioonide väed|erioperatsioonide vägedes]] ja presidendi kaardis on kasutusel kohalikud koopiad.<ref>{{cite web|url=http://bemil.chosun.com/nbrd/gallery/view.html?b_bbs_id=10044&pn=1&num=177361|title=BEMIL사진자료실 - 유용원의 군사세계|website=bemil.chosun.com|access-date=10. august 2017|trans-title=Special Forces of the North Korean Army, weapons and weapons used for armament|archive-url=https://web.archive.org/web/20150524023732/http://bemil.chosun.com/nbrd/gallery/view.html?b_bbs_id=10044&pn=1&num=177361|archive-date=24. mai 2015|url-status=live|language=ko}}</ref> * {{pisilipp|Tai}}: toodetud litsentsi alusel. Tuntud kui tüüp 86 püstol. * {{pisilipp|Türgi}} * {{pisilipp|Vietnam}}: [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]] kasutasid [[Viet Cong]] ja [[Põhja-Vietnam]]i [[Vietnami rahvaarmee|relvajõud]] [[7.62×25 mm Tokarev]]i kaliibriga koopiaid ja sõjasaagiks saadud [[.45 ACP]] M1911A1-sid.<ref name="forgottenweapons.com">{{cite web|url=https://www.forgottenweapons.com/viet-cong-1911-copy/|title=Viet Cong 1911 Copy|date=31. oktoober 2012|access-date=5. september 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170905225611/https://www.forgottenweapons.com/viet-cong-1911-copy/|archive-date=5. september 2017|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Zimbabwe}}<ref name="Hogg"/> {{div col end}} ===Endised=== {{div col}} * {{pisilipp|Argentina}}:{{sfn|Thompson|2011|p=65}} aastatel 1945–1966 toodeti [[Fabricaciones Militares]]i tehases litsentsi alusel. * {{pisilipp|Austria}}<ref>{{cite book|title=The Hungarian Revolution 1956|series=Elite 148|publisher=[[Osprey Publishing]]|first1= Erwin |last1=Schmidl|first2= László |last2=Ritter|date=10. november 2006|isbn=9781846030796|page=63}}</ref> * {{pisilipp|Belgia}}{{cn|date=aprill 2020}} * {{pisilipp|Eesti}}: asendati [[Heckler & Koch USP|USP püstolitega]].<ref>{{cite web|title=Kaitsevägi hävitas vanu püstoleid|trans-title=The Defense Forces destroyed old pistols|language=et|website=mil.ee|url=http://www.mil.ee/et/arhiiv/5365|date=6. juuni 2006|access-date=21. november 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181122005737/http://www.mil.ee/et/arhiiv/5365|archive-date=22. november 2018|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|El Salvador}} * [[Pilt:Flag of Ethiopia (1897-1936; 1941-1974).svg|23px]] [[Etioopia Keisririik]]: kasutusel [[Kagnewi pataljon]]is.{{cn|date=otkoober 2020}} * [[Pilt:Flag of Georgia (1918–1921, 1-2).svg|23px]] [[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]<ref>{{cite web|url=https://history.mod.gov.ge/ge/page/39/msubuqi-sheiarageba|title=მსუბუქი შეიარაღება - HISTORY.MOD.GOV.GE|access-date=7. mai 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180508054829/https://history.mod.gov.ge/ge/page/39/msubuqi-sheiarageba|archive-date=8. mai 2018|url-status=live}}</ref> * [[Pilt:Flag of the Republic of China.svg|23px]] [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<ref>{{cite book|last=Smith|first=Joseph E.|title=Small Arms of the World|url=https://archive.org/details/smallarmsofworld00smit|url-access=registration|edition =11|location=Harrisburg, Pennsylvania|publisher= The Stackpole Company|year=1969|page=[https://archive.org/details/smallarmsofworld00smit/page/293 293]}}</ref> * {{pisilipp|Holland}}: [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal saadi 50 püstolit.{{sfn|Thompson|2004|p=27}} * {{pisilipp|Jaapan}}: pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] said [[Jaapani omakaitsejõud]] ja [[Jaapani korrakaitse|politsei]] [[USA]]-lt 101 700 püstolit, mis olid kasutuses 1989. aastateni.<ref>https://www.milmag.pl/news/view?news_id=3884</ref><ref name="Hobby Japan">{{cite book |title =エリートフォーセス 陸上自衛隊編[Part2] |publisher=Hobby Japan |year=2006 |page=62 |isbn=978-4-89425-485-5}}</ref> * {{pisilipp|Kanada}}: Kanada ohvitserid said mõlemas maailmasõjas endale ise teenistusrelva osta ja M1911 ja M1911A1 olid menukad valikud. Ka ühendatud Kanada-[[USA]] [[esimene eriteenistusvägi]] kasutas Ühendriikide relvastust, mh M1911A1-tesid.<ref>{{cite web|url=http://www.canadiansoldiers.com/weapons/pistols.htm|title=www.canadiansoldiers.com|website=www.canadiansoldiers.com|access-date=1. aprill 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160414161742/http://www.canadiansoldiers.com/weapons/pistols.htm|archive-date=14. aprill 2016|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Kuuba}}<ref name="Pigs">{{cite book|title=The Bay of Pigs: Cuba 1961|series=Elite 166|first=Alejandro|last= de Quesada |date=10. jaanuar 2009|isbn=9781846033230 |publisher=Osprey Publishing|page=60}}</ref> * [[Pilt:Flag of Laos (1952–1975).svg|23px]] [[Laose Kuningriik]]: püstolid saadi [[USA]]-lt [[Laose kodusõda|Laose kodusõja]] (1955–1975) ajal.<ref>{{cite book|title=The War in Laos 1960–75|series=Men-at-Arms 217|first=Kenneth |last=Conboy|date=23. november 1989 |publisher=Osprey Publishing|isbn=9780850459388|page=15}}</ref> * {{pisilipp|Luksemburg}}: aastatel 1963–1967 kasutuses Esimeses suurtükipataljonis.<ref>{{cite web|url=http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php|archive-url=https://web.archive.org/web/20110126105021/http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php|url-status=dead|archive-date=26. jaanuar 2011|title=Virtual Museum Tour|date=26. jaanuar 2011}}</ref> * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px]] [[Lõuna-Vietnam]] * [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|23px]] [[Natsi-Saksamaa]]: [[II maailmasõda|teises maailmasõjas]] kasutati sõjasaagiks saadud püstoleid. * {{pisilipp|Norra}}: [[I maailmasõda|esimeses maailmasõjas]] saadi 700 püstolit.{{sfn|Thompson|2004|p=27}} Toodeti ka litsentsi [[Kongsberg Colt]] all. * {{pisilipp|Nõukogude Liit}}: Mõned püstolid saadi sõjasaagiks [[Liitlaste sekkumine Venemaa kodusõjas|liitlaste sekkumise Venemaa kodusõtta sekkumise]] käigus ning võeti [[Punaarmee]]s kasutusele.<ref>А. Крылов. Оружие красных командиров // «Техника — молодёжи», № 2, 1968.</ref><ref>Пистолет // Гражданская война и военная интервенция в СССР. Энциклопедия / редколл., гл. ред. С. С. Хромов. — 2-е изд. — М., «Советская энциклопедия», 1987. стр.464</ref> [[II maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal saadi [[lendliis]]iga juurde 12 977 püstolit.{{sfn|Thompson|2011|p=47}} Kohapeal modifitseeriti neid laskma [[7.62×25 mm Tokarev]]i moona. * {{pisilipp|Poola}}: [[Poola relvajõud Läänes]] kasutasid püstoleid [[II maailmasõda|teises maailmasõjas]].{{cn|date=oktoober 2020}} * {{pisilipp|Prantsusmaa}}: [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal saadi 5500 M1911-te, peamiselt tankiüksuste jaoks.{{sfn|Thompson|2011|p=27}} [[Vaba Prantsusmaa]] jõud said 19 325 relva.{{sfn|Thompson|2011|p=47}} Prantsusmaal kandsid relvad nime Pistolet automatique 11 mm 4 (C.45).<ref>{{cite book |author=<!--Staff writer(s); no by-line.--> |date= 19. märts 1956|title= Manuel du Grade TTA 116|language= fr|publisher= Berger-Levrault|page= 257}}</ref> * [[Pilt:Flag of the Shanghai International Settlement pre-WWI.svg|23px]] [[Shanghai Rahvusvaheline Asundus]]: aastast 1926 kasutasid [[Shanghai munitsipaalpolitsei]] mittehiinlastest teenistujad M1911 ja M1911A1 püstoleid.{{sfn|Thompson|2011|pp=35-38}} * {{pisilipp|Soome}}: Aastatel 1915–1917 ostis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] [[USA]]-lt umbes 51 000 püstolit. Nendest jõudis võrdlemisi väike osa pärast [[Soome kodusõda]] võimude kätte. [[Soome kaitsevägi|Soome kaitseväel]] oli [[II maailmasõda|teises maailmasõjas]] umbes 120 püstolit, enamik nendest [[Soome maavägi|maaväe]] kasutuses.<ref>{{cite web|url=http://www.jaegerplatoon.net/PISTOLS4.htm|title=FINNISH ARMY 1918 - 1945: REVOLVERS & PISTOLS PART 4|website=www.jaegerplatoon.net|access-date=30. märts 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180214100241/http://www.jaegerplatoon.net/PISTOLS4.htm|archive-date=14. veebruar 2018|url-status=live}}</ref> * {{pisilipp|Suurbritannia}}: mõned [[.455 Webley]] kaliibriga M1911-ed anti [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal [[Kuninglik lennukorpus|Kuningliku lennukorpuse]] varustusse. [[II maailmasõda|Teises maailmasõjas]] kasutasid eliit- ja eriväed nii [[.45 APC]] kui .455 kaliibriga relvi. Võimalik, et endiselt [[Ühendkuningriigi eriväed|UKSF]]-is kasutusel. * {{pisilipp|Uus-Meremaa}}: kasutati [[II maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref>{{cite book|title=The New Zealand Expeditionary Force in World War II|series=Men-at-Arms 486|first1=Wayne|last1=Stack|first2=Barry|last2=O'Sullivan|date=20. märts 2013|publisher=Osprey Publishing|isbn=9781780961118|page=44}}</ref> * [[Pilt:Flag of Russia.svg|23px]] [[Venemaa Keisririik]]: 1916–1917 osteti 51 000 püstolit.{{sfn|Thompson|2004|p=27}} * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px]] [[Viet Cong]]: kasutati nii kloone kui [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]] sõjasaagiks saadud relvi.<ref name="forgottenweapons.com"/> {{div col end}} ==Osariigi tulirelv== 18. märtsil 2011 valis Ameerika Ühendriikide [[Utah]]' [[USA osariigid|osariik]] Browning M1911 osariigi [[Ameerika Ühendriikide osariikide ametlike tulirelvade loend|ametlikuks tulirelvaks]]. Tegu oli austusavaldus John Browningule, kes Utah's sündis ja üles kasvas.<ref>{{cite news |url=http://www.cnn.com/2011/US/03/18/utah.state.firearm/index.html |first=Michael |last=Martinez |publisher=CNN |title=Add this to Utah's list of state symbols: an official firearm |date=19. märts 2011|access-date=19. märts 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121024024354/http://www.cnn.com/2011/US/03/18/utah.state.firearm/index.html |archive-date=24. oktoober 2012|url-status=live }}</ref> ==Sarnased püstolid== * [[Kimber Custom]] * [[AMT Hardballer]] * [[Ballester-Molina]] * [[Obregóni püstol]] * [[Kongsberg Colt]] * [[Star BM]] ==Vaata ka== * [[Solid Concepts 1911DMLS]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.coltautos.com/1911.htm Colt Model 1911 page on Sam Lisker's Colt Automatic Pistols site (coltautos.com)] * [http://www.rawles.to/M1911_Mag_FAQ.html The M1911 Magazine FAQ] * [http://www.sightm1911.com/lib/history/background.htm#test The Thompson-LaGarde Cadaver Tests of 1904] * [https://web.archive.org/web/19981205090423/http://www.m1911.org/ M1911 Pistols Organization main page], [http://www.m1911.org/loader.swf Detailed animated drawing of all operational parts] and [http://www.m1911.org/notebook.pdf Syd's 1911 Notebook on M1911.org] * [https://web.archive.org/web/20101203123428/http://www.americanrifleman.org/ArticlePage.aspx?id=1620&cid=27 Exploded-View Diagram of an M1911 from American Rifleman] * [https://web.archive.org/web/20130313023520/http://www.shootingtimes.com/2011/03/30/handgun_reviews_black_army_colt_1911_033011/ Black Army Colt 1911] * [http://hlebooks.com/pinterest/1911a1.jpg Colt Model 1911A1 pistol (infographic tech. drawing)] * [http://hlebooks.com/pinterest/1911.jpg Colt Model 1911 pistol (infographic tech. drawing)] {{John Browning}} {{USA relvastus EM}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] [[Kategooria:Poolautomaatpüstolid]] kn8ajlvq7anasvzck81m4jp53wp4nd8 0 606862 7256081 6959616 2026-10-19T22:15:50Z Juppi lantteineen 239848 7256081 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Mark Thomas Vande Hei | pilt = Mark_Vande_Hei_in_2017.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Mark Thomas Vande Hei | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1966|11|10}} | sünnikoht = [[Falls Church]], [[Virginia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = ameeriklane | alma mater = [[Saint John'si ülikool]]<br>[[Stanfordi ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Mark Thomas Vande Hei''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1966]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] erusõjaväelane ja [[NASA]] [[astronaut]]. 12. septembrist [[2017]] kuni 27. veebruarini [[2018]] oli Vande Hei [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[53. ekspeditsioon|53.]] ja [[54. ekspeditsioon]]i liige. 5. oktoobril 2017 käis ta koos [[Randolph Bresnik]]iga avakosmoses. Hiljem tegi ta veel 3 kosmosekõndi, viibides avakosmoses kokku 26 tundi ja 42 minutit.<ref name="uxenD" /><ref name="5p7UW" /> [[Fail:ISS-53 EVA-2 (a) Mark Vande Hei.jpg|pisi|Mark Vande Hei kosmosekõnnil (2017).]] 9. aprillil [[2021]] startis Vande Hei [[Sojuz MS-18]] pardal taas Rahvusvahelisse Kosmosejaama ning oli [[64. ekspeditsioon|64.]] ja [[65. ekspeditsioon]]i meeskonnaliige. Ta naasis Maale [[30. märts]]il [[2022]]. Vande Hei on abielus ja tal on kaks last. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="uxenD">https://www.nasa.gov/mission_pages/station/spacewalks/</ref> <ref name="5p7UW">https://www.nasa.gov/astronauts/biographies/mark-t-vande-hei/biography</ref> }} {{JÄRJESTA:Vande Hei, Mark}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Stanfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] pai2ykxiy4pejy37vca64aqr2ewboky 0 607092 7255931 7015454 2026-10-19T17:17:40Z Ehitaja 63547 /* Ekraniseeringud */ 7255931 wikitext text/x-wiki '''"Mõistus ja tunded"''' (originaalpealkiri "Sense and Sensibility") on [[inglise]] [[kirjanik]]u [[Jane Austen]]i [[romaan]], mis ilmus [[1811]]. aastal [[London]]is.<ref name=":1">Austen, Jane. 2008. ''Sense and Sensibility.'' Oxford and New York: Oxford University Press, 7.</ref> See oli Austeni esimene trükis ilmunud teos.<ref name=":1" /> Teos jutustab Dashwoodide perekonna käekäigust pärast perekonnapea Henry Dashwoodi surma. Romaani peategelased on õed Elinor ja Marianne, põhisüžee käsitleb mõlema armulugusid ja eesmärki abielluda. Romaanis vastandatakse Elinori tagasihoidlikku iseloomu Marianne'i maldamatusega. Romaani ainetel on tehtud mängufilme ja seriaale.<ref name=":0" />{{Raamatu info|nimi=Mõistus ja tunded|keel=[[inglise keel|inglise]]|ee_avald_kuup=1996|avald_kuup=1811|kirjastaja=T. Egerton, London (originaal)|riik={{PisiLipp|Suurbritannia}}|orig_tiitel=Sense and Sensibility|autor=[[Jane Austen]]|tõlge=[[Karin Suursalu]]|isbn=978-9985-3-3605-2 (2016. a trükk)}} == Sisukokkuvõte == Dashwoodide pere peab loobuma oma armastatud kodust Norland Parkist pärast perekonnapea Henry Dashwoodi surma, kuna maja pärandub edasi vaid meessoost järglastele.<ref name=":6">Mcgoodwin, Michael. 1998. Jane Austen: Sense and Sensibility. Summary by Michael Mcgoodwin. Saadaval https://www.mcgoodwin.net/pages/otherbooks/ja_senseandsensibility.html, vaadatud 16.03.2021. </ref> Enne perekonna lahkumist saabub Norland Parki Edward Ferrars, kes äratab Elinoris huvi ja imetlust oma vaikse ja argliku meelelaadiga, mis sarnaneb neiu endaga.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Dashwoodide naispere saab tänu lahketele sugulastele väikese maja ning neid tutvustatakse kolonel Brandonile, keda väidetakse kohe Marianne'i armunud olevat, kuid neiu heidab ta kõrvale tema vanuse tõttu.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Kui Marianne kukub ja väänab jalutuskäigul jala, aitab teda parajasti mööda jalutav hurmav John Willoughby. Viimase härrasmehelikkus kütkestab neiut kohe.<ref name=":6" /> Willoughby ja Marianne'i vahel tekivad kiirelt tunded, mida mõlemad osapooled ei proovigi varjata, paari sündsusetus ja tunnete avalik näitamine valmistab muret Elinorile, kes järgib rangelt viisakusreegleid.<ref name=":6" /> Kolonel Brandon üritab Marianne'i tähelepanu võita, kuid on tõrjutud ning pälvib sellega Elinori sümpaatia.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Willoughby järsk lahkumine naabruskonnast põhjustab Dashwoodides hämmeldust ja Marianne'i üle võtab võimust kurbus.<ref name=":6" /> Külastav preili Lucy Steele avaldab saladuskatte all Elinorile, et ta on olnud pikka aega kihlatud Edward Ferrarsiga.<ref name=":6" /> Elinor ja Marianne reisivad Londonisse, kus Willoughby eirab Marianne'i püüdlusi suhelda ja tõrjub teda peol.<ref name=":6" /> Peatselt selgub, et noormees on kihlatud jõuka naisega, ning see murrab Marianne'i südame. Kolonel Brandon avaldab tõe oma eelmise armastuse ja tolle lapse, koloneli praeguse kaitsealuse Eliza Williamsi kohta. Edward Ferrarsi ema jätab ta pärandusest ilma, kui kuuleb mehe kihlumisest, mis tõukab mehe kihlatu temast eemale.<ref name=":6" /> Kolonel Brandon pakub Elinori kaudu Edwardile lihtsat elamist ja töökohta, mida noormees on ihaldanud.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Marianne jääb raskelt haigeks ja Brandon osutab õdedele suure teene.<ref name=":6" /> John Willoughby tunnistab Elinorile oma tundeid Marianne'i vastu ja palub andestust oma tundetu käitumise pärast.<ref name=":6" /><ref name=":4" /> Marianne paraneb ja teadvustab endale oma isekat käitumist.<ref name=":6" /> Edward avaldab Dashwoodidele uudised oma venna abielust preili Steele'iga ja palub Elinori kätt.<ref name=":6" /><ref name=":2" /> Marianne kiindub kolonel Brandonisse, Elinori ja Edwardi pulmale järgneb Marianne'i ja kolonel Brandoni pulm.<ref name=":2" /> Marianne ja Elinor jäävad abiellumisest hoolimata lähedasteks, nende abikaasad saavad samuti hästi läbi.<ref name=":2" /> == Tegelased == * '''Elinor Dashwood''' – Dashwoodide perekonna vanim tütar, 19-aastane vaoshoitud taiplik tütarlaps.<ref name=":2">Austen, Jane. 2016. ''Mõistus ja tunded.'' Tallinn: Varrak</ref> Elinor toetub elus ja armastusküsimustes moraalile ja mõistusele ning väärtustab kohusetunnet rohkem kui omaenda emotsioone.<ref name=":3">Stohr, Karen. 2006. Practical Wisdom and Moral Imagination in Sense and Sensibility. ''Philosophy and Literature'', 30:2, 382,383,384,387,388,391</ref> Erinevalt Marianne'ist ja oma emast oskab Elinor säilitada enesevalitsust ja viisakust, kuid pole siiski tundetu.<ref name=":3" /> Elinor armub Edwardisse, kuid ei avalda oma tundeid enne, kui on kindel, et noormees vastab samaga.<ref name=":3" /> *'''Marianne Dashwood''' – Elinori noorem õde, 16-aastane elav, tundlik, romantiline neiu.<ref name=":2" /> Marianne on iseloomult Elinori vastand: ta väljendab oma emotsioone tihti liialdavalt ning nende ülevoolavuse tõttu astub Marianne tihtipeale viisakusnormidest üle.<ref name=":3" /> Ta juhindub käitumises peamiselt oma tunnetest, mitte moraalist, ning jätab sellega inimestele ebaviisaka mulje.<ref name=":3" /> Marianne armub Willoughbysse, kuid tema ennatlikud järeldused noormehe kohta põhjustavad talle hiljem suurt meeleheidet.<ref name=":3" /> *'''Margaret Dashwood''' – Dashwoodide perekonna noorim tütar, 13-aastane tütarlaps, kes sarnaneb pigem Marianne'iga.<ref name=":2" /> * '''proua Dashwood''' – Marianne'i, Margareti ja Elinori ema, rõõmsameelne naine. Proua Dashwood tunneb kaasa mõlema tütre armulugudele, kuid väärtustab pigem Marianne'i emotsioonidel põhinevat otsustusvõimet.<ref>Wallace, Tara Ghoshal. 1992. Sense and Sensibility and the Problem of Feminine Authority. ''Eighteenth-Century Fiction'', 4:2, 161</ref><ref name=":2" /> * '''Edward Ferrars''' – Elinori väljavalitu, kes on algul salaja kihlatud preili Steele'iga. Meeldiv noormees, kes on iseloomult tagasihoidlik ja vaikne ning unistab lihtsast elust. Edward tutvub Elinoriga Norland Parkis ning abiellub temaga hiljem.<ref name=":2" /> * '''John Willoughby''' – petlik noormees, kes võlub Marianne'i, kuid hiljem hülgab ta oma ahnete eesmärkide nimel.<ref name=":3" /> Marianne ja Willoughby kiinduvad teineteisesse sügavalt peatselt pärast tutvumist, kuna nad sarnanevad meelelaadilt.<ref name=":4">Weiss, Deborah. 2013. Sense and Sensibility: Uncertain Knowledge and the Ethics of Everyday Life. ''Studies in Romanticism'', 52:2, 259, 260, 267, 268.</ref> Kuigi Willoughby abiellub raha pärast teise naisega, säilivad tal siiski neiu vastu sügavad tunded.<ref name=":4" /><ref name=":2" /> * '''kolonel Brandon''' – Dashwoodide perekonna sõber, vanem härrasmees, kes armub Marianne'i esimesel kohtumisel.<ref name=":4" /> Marianne tembeldab ta kohe liiga vanaks ja igavaks ning ignoreerib teda, pöörates tähelepanu ainult Willoughbyle.<ref name=":4" /> Teose lõpuks õpib Marianne kolonel Brandonit vääriliselt hindama ja abiellub temaga.<ref name=":2" /> Elinor tunneb kolonelile kaasa ja leiab temas lugupeetava sõbra.<ref name=":2" /> == Eestikeelsed väljaanded == Romaani on eesti keelde tõlkinud [[Karin Suursalu]], mille on eri aastatel välja andnud eri kirjastused.<ref name=":7" /> * "Mõistus ja tunded" [[Eesti Raamat]], 1996. * "Mõistus ja tunded" [[Tänapäev]], 2005.<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://tnp.ee/raamat/moistus-ja-tunded/|pealkiri="Mõistus ja tunded"|väljaanne=AS Tänapäev|vaadatud=16.03.2021}}</ref> * "Mõistus ja tunded" [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2016. 2005. aastal anti see kuueköiteline romaan välja ka eestikeelse [[Braille kiri|punktkiri]]väljaandena. == Ekraniseeringud == {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=oktoober}} Romaani põhjal on valminud näiteks järgmised filmid ja seriaalid: * "Sense and Sensibility", [[1971]]. aasta neljaosaline [[BBC]] miniseriaal (režissöör [[David Giles]]).<ref name=":0">Pucci, Suzanne R., James Thompson. 2012. ''Jane Austen and Co.: Remaking the Past in Contemporary Culture''. Albany, New York: State University of New York Press, 263. </ref> * "Sense and Sensibility", [[1981]]. aasta seitsmeosaline [[BBC]] seriaal (režissöör [[Rodney Bennett]]).<ref name=":0" /> * "Sense and Sensibility", [[1995]]. aasta film, peaosades [[Emma Thompson]] ja [[Kate Winslet]] (režissöör [[Ang Lee]]).<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www2.bfi.org.uk/films-tv-people/4ce2b7da4a645|pealkiri=Sense and Sensibility|väljaanne=British Film Institute|vaadatud=16.03.2021}}</ref> * "Kandukondain Kandukondain", [[2000]]. aasta [[Tamili keel|tamilikeelne]] mängufilm (režissöör [[Rajiv Menon]]).<ref name=":0" /> * "Sense and Sensibility", [[2008]]. aasta [[BBC]] miniseriaal (režissöör [[John Alexander]]).<ref>{{Netiviide|url=http://www.bbc.co.uk/drama/senseandsensibility/|pealkiri=Sense and Sensibility|väljaanne=BBC One|aeg=13.01.2008|vaadatud=16.03.2021}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Inglise romaanid]] [[Kategooria:1811]] ao4hw3z69rsjsp2n5eoq6t24kfow9on 0 615154 7256275 7255747 2026-10-20T10:59:10Z N1releh 199583 7256275 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} '''''Linji''''' (hiina keeles 臨濟; jaapani keeles ''rinzai'') on [[Linji Yixuan]]i ja tema järeltulijate rajatud [[chan|''chan'']]- ehk [[zen-budism|''zen''-budism]]i alamkoolkond, mis lähtus [[Mazu Daoyi]] rajatud Hongzhou koolkonna õpetustest ning sai mõjukaks nii [[Budism Hiinas|Hiinas]], [[Budism Koreas|Koreas]], [[Budism Jaapanis|Jaapanis]] kui ka [[Budism Vietnamis|Vietnamis]].<ref>Feldberg, Elli. 2013. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk. 163. ISBN 9789985587690</ref> ''Linji'' koolkond kujunes välja Hiinas [[Songi dünastia]] ajal (960–1279), mil loodi selle institutsiooniline baas, pandi paika õpetusliini järjepidevus (tagasiulatuvalt Huinengi ja [[Bodhidharma]]ni), õpetuse stiil ja traditsiooni edasiandmise põhimõtted. ''Linji ''koolkonna esimesed õpetajad praktiseerisid õpilaste meele [[äkiline virgumine|äkiliseks virgutamiseks]] [[Linji Yixuan]]i eeskujul nn šokimeetodeid, nagu karjumine, löömine, pealtnäha mõttetud sõnamängud jms. Aja jooksul asendati need meetodid ''[[gongan]]''<nowiki/>'ide (jaapani keeles ''[[kōan]]'') harjutamisega. Seepärast tuntakse ''linji'' koolkonda kui ''gongan chan''<nowiki/>'i või ''kanhua chan''<nowiki/>'i ehk ''gongan''<nowiki/>'idel ja ''[[huatou]]''<nowiki/>'del põhinevat mõtlusmeetodit. ''Linji'' koolkonda vastandatakse ''[[caodong]]''<nowiki/>'i koolkonnaga, kus pannakse rohkem rõhku [[vaikne valgustus|vaiksele valgustusele]]. 13. sajandil viisid [[Eisai]] ja Enni (1202–1280) ''linji'' õpetuse Jaapanisse ning panid aluse selle jaapanipärasele ''[[rinzai]]''<nowiki/>'le. == Vaata ka == * [[Rinzai]] == Viited == {{viited}} {{Ida mõtteloo leksikon}} [[Kategooria:Chan ja zen]] [[Kategooria:Budism Hiinas]] hnaufzjfaaiy0wxd4fkkgveexwpk1s5 0 623320 7256239 6888890 2026-10-20T09:41:36Z Svencapoeira 67038 7256239 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõlvikulised | pilt = Sarvklavulinopsis1.jpg | pildi_seletus = [[Sarvklavulinopsis]] ''Clavulinopsis corniculata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = '''Tõlvikulised''' ''Clavariaceae'' }} '''Tõlvikulised''' (''Clavariaceae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]]. ==Perekondi== *''Camarophyllopsis'' – [[kaarnutt]] *''Clavaria'' – [[tõlvik_(seen)|tõlvik]] *''Clavulinopsis'' – [[klavulinopsis]] *''Hodophilus'' – [[haisuseen]] *''Ramariopsis'' – [[ramariopsis]] ==Perekondi mujal== *''Clavicorona'' – [[kroonharik_(tõlvikulised)|kroonharik]] *''[[Lamelloclavaria]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119423}} [[Kategooria:Tõlvikulised| ]] nehpc9lqs4bbiioo712157ojmjfcf8v 0 623815 7256162 6888924 2026-10-20T06:52:18Z Svencapoeira 67038 7256162 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sametheinik | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Heinikulised]] ''Tricholomataceae'' | perekond = '''Sametheinik''' ''Dermoloma'' }} '''Sametheinik''' (''Dermoloma'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Dermoloma cuneifolium'' – [[kiiljaslehine sametheinik]] *''[[Dermoloma huartii]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|122874}} [[Kategooria:Heinikulised]] 8cl0trnjtn3fsewa5p38j3i0nn1hdkl 7256186 7256162 2026-10-20T07:36:58Z Svencapoeira 67038 7256186 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Sametheinik | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Heinikulised]] ''Tricholomataceae'' | perekond = '''Sametheinik''' ''Dermoloma'' }} '''Sametheinik''' (''Dermoloma'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Dermoloma compactum]]'' *''Dermoloma cuneifolium'' – [[kiiljaslehine sametheinik]] *''[[Dermoloma huartii]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|122874}} [[Kategooria:Heinikulised]] oqzcpntldbyho5owz3t0ixoy4vzyg7n 2 625094 7256111 7253293 2026-10-20T02:11:11Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7256111 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 43 | ratio = 43 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko 2019 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ada Rogovtseva 2024 (facecrop).jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 44 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnia | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena-chekan-hymns-to-ukrainian-art-bohdan-rodyuk-chekan-ed.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]] | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 35 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Драматичний театр імені Івана Франка.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 41 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]] | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 24 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | samplepic = [[Fail:Nju yorkzska hrupa - kolazh.jpg|center|128px]] | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 41 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 68 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 59 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | samplepic = [[Fail:The-stone-cross.jpg|center|128px]] | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 50 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 40 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 30 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Будинок "Слово" 1920-30рр., вул. Культури, 9, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} o00h5euuv34b5a90rviobewomb9cyq7 0 625891 7255957 7254333 2026-10-19T18:25:51Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 7207940 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Infokast film | pealkiri = Ämblikmees: Kojutulek | originaalpealkiri = Spider-Man: Homecoming | režissöör = Jon Watts | peaosades = [[Tom Holland]]<br>[[Michael Keaton]]<br>[[Jon Favreau]]<br>[[Gwyneth Paltrow]]<br>[[Zendaya]]<br>[[Donald Glover]]<br>[[Jacob Batalon]]<br>[[Laura Harrier]]<br>[[Tony Revolori]]<br>[[Bokeem Woodbine]]<br>[[Tyne Daly]]<br>[[Marisa Tomei]]<br>[[Robert Downey Jr]]<br> | filmistuudio = [[Columbia Pictures]]<br>[[Marvel Studios]]<br>[[Pascal Pictures]] | monteerija = Dan Lebental<br>Debbie Berman | aasta = [[2017]] | kestus = 133 minutit | levitaja = [[Sony Pictures Releasing]] | esilinastus = 28. juuni 2017 (Hollywood) 14. juuli 2017 (Eesti) | riik = [[USA]] | eelarve = 175 miljonit USD | piletitulu = 880 miljonit USD | pilt = | pildiallkiri = Filmi logo | keel = inglise }} '''"Ämblikmees: Kojutulek"''' on [[2017|2017.]] aastal linastunud [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[mängufilm]] superkangelasest, kes põhineb "[[Marvel Comics|Marvel Comicsi]]" [[Ämblikmees|Ämblikmehe]] tegelaskujul. See oli filmi "Ämblikmees" teine uusversioon ning esimene "Ämblikmehe" soolofilm [[Marvel Cinematic Universe|Marvel Cinematic Universe'is]] (MCU). Filmi peaosas on [[Tom Holland]] (Ämblikmees/Peter Parker) ning kõrvalosades [[Jacob Batalon]], [[Laura Harrier]], [[Zendaya]], [[Robert Downey juunior]], [[Marisa Tomei]], [[Jon Favreau]] ja [[Michael Keaton]]. Filmi režissöör on Jon Watts. Sellele järgnesid kaks järjefilmi: "[[Ämblikmees: Kodust kaugel]]" (2019) ja "[[Ämblikmees: Pole koduteed]]" (2021). == Osatäitjad == {| class="wikitable" |+"Ämblikmees: Kojutulek" osatäitjad !Näitleja !Roll |- |[[Tom Holland]] |Peter Parker/[[Ämblikmees]] |- |[[Michael Keaton]] |Adrian Tommes/Vulture |- |[[Jon Favreau]] |Harold "Happy" Hogan |- |[[Gwyneth Paltrow]] |Pepper Potts |- |[[Zendaya]] |Michelle Jones (MJ) |- |[[Donald Glover]] |Aaron Davis |- |[[Jacob Batalon]] |Ned Leeds |- |[[Laura Harrier]] |Liz Allan |- |[[Tony Revolori]] |Eugene "Flash" Thompson |- |[[Bokeem Woodbine]] |Herman Schultz/Shocker |- |[[Tyne Daly]] |Anne Marie Hoag |- |[[Marisa Tomei]] |tädi May Parker |- |[[Robert Downey juunior|Robert Downey Jr]] |Tony Stark/Raudmees |} == Vaata ka == * [[Ämblikmees]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *{{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Fantaasiafilmid]] [[Kategooria:Märulifilmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] [[Kategooria:2017. aasta filmid]] cdpl9mnrwyq7ell9abvb22i3ow8cj76 0 629885 7256256 6599408 2026-10-20T10:28:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256256 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dorohoi | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Dorohoi | pilt = PrimariaDorohoi.jpg | pildiallkiri = Dorohoi raekoda | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_BT_Dorohoi_CoA.svg | vapi_link = [[Dorohoi vapp]] | pindala = | elanikke = 22 893 (2021) | asendikaardi_pilt = }} '''Dorohoi''' on linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Moldova (piirkond)|Moldova]] piirkonnas, [[Ukraina]] piirist 16 km kaugusel ja maakonnakeskusest [[Botoșani]]st ligikaudu 30 km loodes. Linna haldusalasse kuulub kolm küla: Dealu Mare, Loturi Enescu ja Progresul. Dorohoid on esmamainitud [[1408]]. aastal.<ref>[https://www.hellotravel.com/romania/dorohoi About Dorohoi] Hello Travel</ref> Linnaõigused sai Dorohoi [[1968]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20211208090316/http://www.hoinariromani.ro/2014/05/dorohoiul-de-astazi/ Din dragoste pentru Dorohoi] HoinariRomani, 21. mai 2014</ref> Pärast [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]] annekteerimist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldasid Rumeenia sõjaväelased [[1. juuli]]l [[1940]] Dorohois kohalike juutide vastu pogrommi.<ref>[https://yivoencyclopedia.org/article.aspx/Dorohoi Dorohoi] The YIVO encyclopedia of Jews in Eastern Europe</ref> Hukkus 53 [[juudid|juuti]].<ref>[https://web.archive.org/web/20250119081444/https://www.gazetabt.ro/local-astazi-la-dorohoi-se-comemoreaza-75-de-ani-de-la-pogromul-anti-evreiesc-din-1-iulie-1940/ Astăzi, la Dorohoi, se comemorează 75 de ani de la Pogromul anti-evreiesc din 1 iulie 1940] Gazeta de Botoșani, 8. juuli 2015</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Botoșani maakond]] cjf1emrejzow3f6n40wfyk6ahsrgbgb 0 641542 7256155 7052554 2026-10-20T06:37:19Z Svencapoeira 67038 7256155 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Samblalehik | pilt = Arrhenia gerardiana.jpg | pildi_seletus = ''[[Arrhenia gerardiana]]'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''Samblalehik''' ''Arrhenia'' }} '''Samblalehik''' (''Arrhenia'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Arrhenia acerosa]]'' *''[[Arrhenia baltica]]'' *''Arrhenia epichysium'' – [[puidusõlik]], kännu-puidusõlik *''[[Arrhenia gerardiana]]'' *''Arrhenia glauca'' – [[hall samblalehik]] *''Arrhenia griseopallida'' – [[pruun ebasõlik]] *''Arrhenia lobata'' – [[laba-samblalehik]] *''[[Arrhenia mohniensis]]'' *''Arrhenia philonotis'' – [[soosõlik]] *''Arrhenia retiruga'' – [[tanu-samblalehik]] *''Arrhenia rickenii'' – [[violett-võlvnutt]] *''[[Arrhenia rustica]]'' *''Arrhenia spathulata'' – [[vööt-samblalehik]] *''[[Arrhenia subglobisemen]]'' *''Arrhenia umbratilis'' – [[tõmmu sõlik]], kallassõlik ==Varasemaid liike== *''Arrhenia onisca'' – [[rabasõlik]] leiti olevat geneetiliselt sama mis [[turba-sõlgsamblik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|120692}} [[Kategooria:Limanutilised]] r4dumrz613uuh60nucvwo1u7fvjp8dd 0 642025 7256132 7034617 2026-10-20T06:02:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256132 wikitext text/x-wiki {{Infokast autorallisõitja | Nimi = Craig Breen | Viimati muudetud = 13.aprill 2023 | pilt = Hyundai_vinner_Rally_Sweden_4_(cropped_3).jpg | Rahvus = {{Riigi ikoon|Iirimaa}} iirlane | Sünniaeg = [[2. veebruar]] [[1990]] | Sünnikoht = [[Waterford]], [[Iirimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|4|13|1990|02|02}} | Surmakoht = [[Lobor]], [[Horvaatia]] | Aastad = [[2009. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2009]]–[[2012. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2012]], [[2014. aasta autoralli maailmameistrivõistlused|2014]]–2023 | Kaardilugeja = [[James Fulton|James Fulton]] | Praegune meeskond = {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Hyundai Shell Mobis WRT|Hyundai Shell Mobis WRT]] | Endised meeskonnad = [[Peugeot Sport|Peugeot]], [[Citroën Total WRT|Citroën]], [[M-Sport World Rally Team|M-Sport]] | Rallid = 82 | Võite = 0 | Punkte = 405<ref>{{Netiviide |url=https://motorsportstats.com/driver/craig-breen/summary/series/world-rally-championship |pealkiri=Graig Breen Statistics and Results. |vaadatud=2023-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230414114250/https://motorsportstats.com/driver/craig-breen/summary/series/world-rally-championship |arhiivimisaeg=2023-04-14 |url-olek=ei tööta}}</ref> | Esimene ralli = 2009 Portugali ralli | Tiitleid = 0 | Viimane ralli = 2023 Rootsi ralli | Poodiumikohti = 9 | Parim koht = 2. | Kiiruskatsete võite = 35 }} [[Fail:Rally Estonia 2018 - Craig Breen 3.jpg|pisi|260x260px|Craig Breen Rally Estonial 2018. aastal]] '''Craig Breen''' ([[2. veebruar]] [[1990]] – [[13. aprill]] [[2023]]) oli [[Iirimaa]] [[Autoralli|rallisõitja]]. Craig Breen sõitis [[Ford|Fordi]] (2009–2012), [[Peugeot|Peugeot’]] (2014–2015), [[Citroën|Citroëni]] (2016) ning [[Hyundai Shell Mobis WRT|Hyundai]] (2019–2021) võistkonnas. [[M-Sport World Rally Team|M-Sportiga]] lõi ta käed 2022. aastal, kuid 2023. aastal naasis [[Hyundai Shell Mobis WRT|Hyundaisse]]. Tema kaardilugejad olid [[Gareth Roberts]] (hukkus rallil 2012), Paul Nagel ja James Fulton. == Karjäär == Craig Breen oli Iiri rallisõitja Ray Breeni poeg. [[Kart|Kard]]<nowiki/>isõiduga hakkas Craig tegelema 1999. aastal Iirimaal, rallit hakkas ta sõitma 2007. aastal, osaledes 2008. aastal Euroopas ka kardisõitudel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2023-04-13 |pealkiri=World Rally Champ Star Craig Breen Dead At 33 After Crashing During Test Drive |url=https://www.tmz.com/2023/04/13/craig-breen-world-rally-champion-hyundai-dead-at-33-during-test-drive/ |vaadatud= |väljaanne=TMZ |keel=}}</ref> 2009. aastal keskendus Breen rallile ning võitis Iirimaa, [[Suurbritannia]] ja rahvusvahelise Fiesta Sporting Trophy ralli meistrivõistlused. Seejärel võitis ta Fiesta Sport Trophy International Shootouti ralli ja sõlmis aastase lepingu M-Sportiga. Nende saavutuste eest krooniti Breen Iirimaa aasta nooreks rallisõitjaks ja ta sai Billy Colemani auhinna.<ref>Coursey, S. [https://web.archive.org/web/20120305054114/http://www.rallybuzz.com/breen-clinches-fsti-title-gb-09/ Craig Breen adds Fiesta Sport Trophy International series as an amazing fourth rally title in 2009!".] RallyBuzz, 27. oktoober 2009.</ref> 2010. aastal osales Breen Ford Fiesta S2000-ga nii Briti autoralli meistrivõistlustel kui ka Iirimaa asfaldiralli meistrivõistlustel. Samal aastal saavutas ta [[WRC]]-sarjas (auroralli maailmameistrivõistlused) [[Soome ralli|Soome rallil]] üldarvestuses 17. ja [[Suurbritannia ralli|Walesi rallil]] 12. koha.<ref>[https://www.ewrc-results.com/profile/5636-craig-breen/ "Craig Breen".] eWRC-results.com.</ref> 2011. aastal võistles Breen Ford Fiesta R2 roolis. Ta võitis oma esimese Junior World Rally Championshipi ralli [[Saksamaa ralli|Saksamaa]]l, seejärel tuli esikoht Walesi rallil.{{Lisa viide}} 2012. aastal võistles Breen Super 2000 WRC-sarjas Ford Fiesta S2000 roolis. Ta võitis sarja avaetapi [[Monte Carlo|Monte Carlos]] ja oli liider ka pärast teist etappi [[Rootsi|Rootsis]].<ref>Breen reveals SWRC schedule. WRC. 18. jaanuar 2012.</ref> Sama aasta juunis hukkus Intercontinental Rally Challenge’i viiendal osavõistlusel Targa Florio rallil avariis Breeni kaardilugeja Gareth Roberts.<ref>[https://www.autosport.com/erc/news/craig-breens-co-driver-gareth-roberts-dies-in-targa-florio-crash-4455364/4455364/ Craig Breen's co-driver Gareth Roberts dies in Targa Florio crash".] Autosport.com. Haymarket Publications. 16. juuni 2012.</ref> 2013. aastal sõlmisid Breen ja tema kaardilugeja Paul Nagle lepingu Peugeot'ga, et osaleda ERC-sarjas (Euroopa autoralli meistrivõistlused). Breen oli ERC-sarjas edukas, saavutades hooaja jooksul viis poodiumikohta ja kokkuvõttes kolmanda koha, jäädes teisest kohast maha vaid nelja punktiga. Breen võitis oma esimese ERC-sarja ralli [[Kreeka|Kreekas]] 2014, sõites Akropolise rallil Peugeot 208 T16-ga.{{Lisa viide}} 2016. aastal sõitis Breen Citroën Total World Rally Teamis, startides ka mõnel WRC-rallil, ja saavutas esimese WRC-poodiumikoha [[Soome ralli]]l, kus ta oli kolmas. Järgmine poodiumikoht tuli 2018. aasta [[Rootsi ralli]]l, kus ta oli teine.{{Lisa viide}} Aastatel 2019–2020 startis ta üksikutel WRC-rallidel. [[Rally Estonia]]l tuli ta 2020. aastal [[Ott Tänak|Ott Tänaku]] järel teiseks.{{Lisa viide}} 2021. aasta oktoobris teatati, et Breen liitub M-Sport World Rally Teamiga ja on 2022. aasta hooajal nende esisõitja. Ta osales koos võistkonnakaaslaste [[Adrien Fourmaux|Adrien Fourmaux']] ja [[Gus Greensmith]]iga kõigil 13 etapil. Tema parim koht oli kolmas [[Monte Carlo ralli|Monte Carlo rallil]].{{Lisa viide}} Kui Breeni kauaaegne kaardilugeja Paul Nagle teatas, et lõpetab karjääri, sai 2022. aastal enne [[Kataloonia ralli]]t tema kaardilugejaks James Fulton. Oma viimasel WRC-rallil Rootsis (2023) oli Breen [[Ott Tänak]]u järel teine. WRC-rallide võite Craig Breen ei saanud, kuid viiel WRC-rallil saavutas ta teise koha.{{Lisa viide}} == Hukkumine == Craig Breen hukkus 33-aastaselt 13. aprillil 2023 [[Horvaatia ralli]] testikatsel, kui ta tegi [[Hyundai i20 N Rally1]] roolis avarii. Breeni auto sõitis kohaliku aja järgi kell 12.40 vasakpoolse esiosaga Stari Goluboveci ja Lobori vahelisel teel vastu posti. Breeni vigastused olid surmavad, kaardilugeja James Fulton vigastada ei saanud.<ref>[https://dirtfish.com/rally/wrc/craig-breen-passes-away-in-testing-accident/ Craig Breen passes away in testing accident.] DirtFish, 13. aprill 2023.</ref>[[Fail:2012 wales rally gb by 2eight dsc8611.jpg|pisi]] == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://sport.postimees.ee/7753355/video-breen-sattus-12-paeva-tagasi-peadpooritavasse-avariisse Breen sattus 12 päeva tagasi peadpööritavasse avariisse] Postimees, 13. aprill 2023. *[https://sport.err.ee/1608947144/craig-breen-hukkus-horvaatia-mm-ralli-eelsel-testil Craig Breen hukkus Horvaatia MM-ralli eelsel testil] err.ee, 13. aprill 2023. *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120172688/rallimaailm-kaotas-vageva-soitja-urmo-aava-craig-breen-oli-soe-siiras-ja-avatud-inimene Rallimaailm kaotas vägeva sõitja. Urmo Aava: Craig Breen oli soe, siiras ja avatud inimene] sport.delfi.ee, 14. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Breen, Craig}} [[Kategooria:Iirimaa sportlased]] [[Kategooria:Autorallisõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] [[Kategooria:Surnud 2023]] b33obrw0gnii4m2jvrnwrb51lnrcwic 0 642938 7256120 6684107 2026-10-20T04:33:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256120 wikitext text/x-wiki [[File:Christian Nørgaard 2 -HSV.jpg|pisi|Christian Nørgaard (2012)]] '''Christian Thers Nørgaard''' (sündinud [[10. märts]]il [[1994]] [[Kopenhaagen]]is) on [[Taani]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Brentford FC|Brentford]] ja [[Taani jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Taani klubis [[Lyngby Boldklub|Lyngby]]. Ainsal korral mängis ta klubi põhimeeskonnas Taani kõrgliigas 2011. aasta novembris. 2012. aastal sõlmis ta lepingu Saksamaa klubiga [[Hamburger SV]]. Ta sai mänguaega ainult Hamburgeri reservmeeskonnas Saksamaa tugevuselt neljandas liigas. Aastatel 2013–2018 mängis Nørgaard Taani kõrgliigaklubis [[Brøndby IF|Brøndby]]. 2017. aastal valiti ta Brøndby aasta mängijaks. 2018. aastal võitis ta Brøndbyga [[Taani karikavõistlused jalgpallis|Taani karikavõistlused]]. 2018. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Itaalia kõrgliigaklubiga [[ACF Fiorentina|Fiorentina]].<ref>{{Cite web |title=Medie: Christian Nørgaard er på vej væk fra Fiorentina |url=https://www.tipsbladet.dk/nyhed/serie/medie-christian-noergaard-er-paa-vej-vaek-fra-fiorentina |access-date=28 May 2019 |website=Tipsbladet.dk}}</ref> Hooajal 2018/19 pääses ta Fiorentina meeskonnas Itaalia kõrgliigas väljakule vaid kuues mängus. 2019. aasta mais sõlmis ta nelja-aastase lepingu Brentfordiga, mis mängis toona Inglismaa esiliigas.<ref name="Carey">{{Cite web |last=Carey |first=Mark |last2=Harris |first2=Jay |last3=AlBaharna |first3=Maram |title=Christian Norgaard: The Disruptor |url=https://theathletic.com/3219220/2022/03/30/christian-norgaard-the-disruptor/ |url-access=subscription |access-date=30 April 2022 |website=The Athletic}}</ref> 2021. aastal kindlustas ta Brentfordiga pääsu Inglismaa kõrgliigasse. 13. augustil 2021 lõi ta Inglismaa kõrgliiga hooaja avamängus värava [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu. 2022. aasta alguses sõlmis ta Brentfordiga uue kolme ja poole aasta pikkuse lepingu.<ref>{{Cite web |title=Christian Nørgaard signs new contract |url=https://www.brentfordfc.com/news/2022/january/christian-norgaard-signs-new-contract/ |access-date=1 January 2022 |website=www.brentfordfc.com |archive-url=https://web.archive.org/web/20220701080601/https://www.brentfordfc.com/news/2022/january/christian-norgaard-signs-new-contract/ |archive-date=2022-07-01 |url-status=dead }}</ref> Hooaja 2021/22 lõpus valiti Nørgaard Brentfordi hooaja parimaks mängijaks.<ref name="POTY">{{Cite web |title=Christian Nørgaard wins Player of the Year prizes |url=https://www.brentfordfc.com/news/2022/may/christian-norgaard-brentford-fc-player-of-the-year/ |access-date=18 May 2022 |website=www.brentfordfc.com |archive-url=https://web.archive.org/web/20220626052138/https://www.brentfordfc.com/news/2022/may/christian-norgaard-brentford-fc-player-of-the-year/ |archive-date=2022-06-26 |url-status=dead }}</ref> Taani jalgpallikoondises tegi Nørgaard debüüdi 8. septembril 2020 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 9. oktoobril 2021 MM-i valikmängus [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]] vastu. Ta on kuulunud Taani koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.brentfordfc.com/en/teams/profile/christian-norgaard Profiil brentfordfc.com lehel] {{UEFA Euro 2020 Taani koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Taani koondis}} {{UEFA Euro 2024 Taani koondis}} {{JÄRJESTA:Norgaard, Christian}} [[Kategooria:Taani jalgpallurid]] [[Kategooria:Brøndby IF jalgpallurid]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Brentford FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] rr3ou6tdko5rq9rylmonznwwkurn202 0 644668 7255855 7235128 2026-10-19T13:46:42Z Svencapoeira 67038 7255855 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lutikariisikas.jpg|pisi|[[Lutikariisikas]] (''Lactarius serifluus'') on Eestis kriitilises seisundis liik]] [[Pilt:Roosa võrkheinik2.png|pisi|[[Roosa võrkheinik]] (''Rhodotus palmatus'') on Eestis väljasuremisohus liik]] [[Pilt:Kroonliudik2.jpg|pisi|[[Kroonliudik]] (''Sarcosphaera coronaria'') on Eestis ohualdis liik]] [[Pilt:Jalaka-tubaknahkis.jpg|pisi|[[Jalaka-tubaknahkis]] (''Hymenochaete ulmicola'') on Eestis ohulähedane liik]] Alljärgnevates nimekirjades on 2017 seisuga torikseened <ref>https://www.researchgate.net/publication/326804276_Conservation_management_for_forest_fungi_in_Estonia_The_case_of_polypores</ref> ja 2019 seisuga muud seened <ref>https://www.researchgate.net/publication/336085187_Red_List_of_Estonian_Fungi_-_2019_update</ref>. Lisaks on kasutatud varasemaid hinnanguid aastast 2017 <ref>http://www.eccf.eu/Estonia19.pdf</ref>. LK I, II, III – looduskaitse kategooria. ==Eesti seente punase nimestiku ohustatuse kategooriad== *Piirkonnas välja surnud (''Regionally extinct, RE'') *Kriitilises seisundis (''Critically endangered, CR'') *Väljasuremisohus (''Endangered, EN'') *Ohualtid (''Vulnerable, VU'') *Ohulähedased (''Near threatened, NT'') *Soodsas seisundis (''Least concern, LC'') *Puuduliku andmestikuga (''Data deficient, DD'') *Mittehinnatavad (''Not applicable, NA'') *Hindamata (''Not evaluated, NE'') ==Piirkonnas välja surnud liigid (''RE'')== Siia kuulub 8 liiki, ehkki viimased kaks on taasleitud. *''Antrodia heteromorpha '' – [[labürintjas korgik]] *''Catathelasma imperiale'' – [[hiidloorik]] *''Diplomitoporus crustulinus'' – [[koorik-vahakorgik]] *''Inonotopsis subiculosa'' – [[taigapässik]], LK I *''Pseudoinonotus dryadeus'' – [[juurepässik]] *''Tricholoma acerbum'' – [[rihvelheinik]] == *''Phellinus viticola'' – [[helepruun taelik]] *''Polyporus pseudobetulinus'' – [[käsntorik]] ==Kriitilises seisundis liigid (''CR'')== Siia kuulub 36 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Amylocystis lapponica'' – [[poropoorik]], LK I *''Aurantiporus croceus'' – [[krookuspruunik]], LK I *''Aurantiporus priscus'' – [[lõhepoorik]] *''Buchwaldoboletus lignicola'' – [[puidupuravik]] *''Butyriboletus fechtneri'' – [[Fechtneri kivipuravik]], LK II *''Caloboletus calopus'' – [[mõhk-kivipuravik]] *''Craterellus melanoxeros'' – [[mustuv torbikseen]], LK II *''Geastrum berkeleyi'' – [[Berkeley maatäht]] *''Geastrum elegans'' – [[naba-maatäht]] *''Geoglossum atropurpureum'' – [[purpur-maakeel]], LK II *''Grifola frondosa'' – [[leht-kobartorik]], LK I *''Hemileccinum impolitum'' – [[kollane kivipuravik]], LK II *''Hydnellum fuligineoviolaceum'' – [[lilla kübarnarmik]], LK I *''Hygrocybe intermedia'' – [[keskmine vesinutt]] *''Hygrocybe russocoriacea'' – [[seeder-vesinutt]] *''Hygrocybe spadicea'' – [[tõmmu vesinutt]] *''Hygrophorus hyacinthinus'' – [[hüatsint-limanutt]] *''Inocutis dryophila'' – [[tammepässik]], LK II *''Lactarius auriolla'' – [[limakarvane riisikas]] *''Lactarius chrysorrheus'' – [[kuldpiimane riisikas]], LK II *''Lactarius hysginus'' – [[vaskriisikas]] *''Lactarius mairei'' – [[ripsriisikas]], LK II *''Lactarius serifluus'' – [[lutikariisikas]] *''Lepiota fracida'' – [[säärissirmik]], LK II *''Meruliella lindtneri'' – [[Lindtneri tardnahkis]], ''Phlebia lindtneri'', ''P. tremelloidea'' *''Meruliopsis violaceae'' – [[taiga-võrkpoorik]] *''Neoboletus erythropus'' – [[punajalg-kivipuravik]], LK II *''Pachykytospora tuberculosa'' – [[roosakas tammenääts]], LK I *''Perenniporia tenuis'' – [[erekollane püsipoorik]] *''Peziza ammophila'' – [[luiteliudik]], LK II *''Polyporus tuberaster'' – [[mugultorik]], LK II *''Poronia punctata'' – [[täpiline jalgnööbik]] *''Porphyrellus porphyrosporus'' – [[tahmpuravik]] *''Punctularia strigosozonata'' – [[lõunanahkis]] *''Pycnoporellus alboluteus'' – [[liibuv roostetorik]] *''Ramaria botrytis'' – [[punalatv-harik]] *''Skeletocutis brevispora'' – [[taeliku-peenpoorik]] *''Trametes suaveolens'' – [[pajutagel]] *''Tricholoma colossus'' – [[hiidheinik]], LK III }} ==Väljasuremisohus liigid (''EN'')== Siia kuulub 52 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Albatrellus citrinus'' – [[kollane lambaseenik]] *''Amanita strobiliformis'' – [[loor-kärbseseen]] *''Amyloporia cretacea'' – [[kriitkorgik]] *''Amyloporia piceata'' – [[laanekorgik]] *''Anomoloma albolutescens'' – [[kollane laipoorik]] *''Antrodiella parasitica'' – [[kuusekõbjuki-antrodiell]] *''Antrodiella romellii'' – [[Romelli antrodiell]] *''Asterodon ferruginosus'' – [[liibuv narmastaelik]] *''Asterostroma cervicolor'' – [[Massee põdranahkis]] *''Boletopsis leucomelaena'' – [[must hundiseenik]], LK II *''Bovista paludosa'' – [[soo-maamuna]], LK II *''Ceriporia purpurea'' – [[punane võrkpoorik]] *''Cystoderma japonicum'' – [[jaapani pisisirmik]] *''Dichomitus squalens'' – [[valge ebakorgik]] *''Erastia aurantiaca'' – [[kuldpruunik]] *''Erastia ochraceolateritia'' – [[ookerpruunik]] *''Fomitopsis mellita'' – [[suurepooriline korgik]] *''Geastrum coronatum'' – [[tume maatäht]] *''Geastrum striatum'' – [[triibuline maatäht]] *''Hemistropharia albocrenulata'' – [[täkiline ebamampel]] *''Hydnellum auratile'' – [[porgand-kübarnarmik]] *''Hygrocybe punicea'' – [[hiid-vesinutt]] *''Hygrophorus chrysodon'' – [[ebe-limanutt]], LK II *''Hygrophorus russula'' – [[pilvik-limanutt]] *''Inonotus leporinus'' – [[kuuse-jänesepäss]] *''Irpex latemarginatus'' – [[servtarjak]] *''Kavinia alboviridis'' – [[rohekas kaviinia]] *''Kneiffiella abdita'' – [[valgepoorne näsanahkis]] *''Lactarius controversus'' – [[roosa riisikas]], LK II *''Lindtneria trachyspora'' – [[ogaeoseline ebapoorik]] *''Microstoma protractum'' – [[lehterkarikseen]] *''Morchella semilibera'' – [[kellukmürkel]], LK II *''Multiclavula vernalis'' – [[kevad-hariksamblik]] *''Mutinus caninus'' – [[tava-peniseen]] *''Obba rivulosa'' – [[süsi-lodupoorik]] *''Onygena equina'' – [[kabja-keratiiniseen]] *''Oxyporus ravidus'' – [[suureeoseline tarjak]] *''Perenniporia medulla-panis'' – [[valge püsipoorik]] *''[[Peziza arvernensis]]'' *''[[Peziza exogelatinosa]]'' *''Phellodon violascens'' – [[lilla vöötnarmik]], LK III *''[[Polyozellus vepallidosporus]]'' *''Polyporus umbellatus'' – [[nabatorik]] *''Postia ceriflua'' – [[nabatümak]] *''Pseudoboletus parasiticus'' – [[murukera-parasiitpuravik]] *''Pseudotomentella nigra'' – [[tõmmu värdkoorik]] *''Rhodotus palmatus'' – [[roosa võrkheinik]], LK I *''Sarcodontia setosa'' – [[krookusnarmik]] *''Sarcoporia polyspora'' – [[pehmepoorik]] *''Skeletocutis cummata'' – [[ookerjas peenpoorik]] *''Skeletocutis jelicii'' – [[lutika-peenpoorik]] *''Steccherinum robustius'' – [[jalaka-oganahkis]] *''Stereopsis vitellina'' – [[nõmmenahkis]] *''Thelephora atroarenicolor'' – [[piik-sametkoorik]] *''Tricholoma apium'' – [[sellerheinik]], LK II *''Tricholoma ilkkae'' – [[Ilkka heinik]], ka ''Tricholoma dulciolens'' – kuuseheinik *''Tricholoma roseoacerbum'' – [[roosakas heinik]] *''Tricholoma sulphurescens'' – [[vänge heinik]] *''Tricholomella constricta'' – [[trihholomell]] *''Tyromyces fumidiceps'' – [[suitshall konttümak]] }} ==Ohualtid liigid (''VU'')== Siia kuulub 65 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Abortiporus biennis'' – [[ebardtorik]] *''Amanita friabilis'' – [[lepa-kärbseseen]], LK II *''Amaurodon mustialaensis'' – [[sile purpurkoorik]] *''Anomoloma myceliosum'' – [[valkjas laipoorik]] *''Antella niemelaei'' – [[tubaknahkise-antrodiell]] *''Aporpium macroporum'' – [[suur tardpoorik]] *''Aureoboletus gentilis'' – [[tamme-kuldpoorik]] *''Bolbitius titubans'' – [[kollane torujalg]], oliiv-torujalg *''Boletopsis grisea'' – [[hall hundiseenik]], LK III *''Byssoporia terrestris'' – [[poorne värvnahkis]] *''Caloboletus radicans'' – [[mõru kivipuravik]], LK II *''Chlorencoelia versiformis'' – [[oliivkõrv]] *''Clavulinopsis corniculata'' – [[sarvklavulinopsis]], LK III *''Coltricia cinnamomea'' – [[kaneelpuidik]] *''Dentipellis fragilis'' – [[õrn narmnahkis]] *''Diplocarpa irregularis'' – [[kurd-pigikubi]] *''Entoloma bloxamii'' – [[Bloxami punalehik]], LK II *''Eocronartium muscicola'' – [[samblaniidik]] *''Fibroporia gossypium'' – [[vatjas kiudpoorik]] *''Fibroporia vaillantii'' – [[puidu-kiudpoorik]] *''Fomitopsis leucaena'' – [[mahe korgik]] *''Fomitopsis pulvinascens'' – [[haavakorgik]] *''Gloiodon strigosus'' – [[harjasnarmik]] *''Gomphus clavatus'' – [[vurrik]] *''Gyroporus castaneus'' – [[kastanpäkk]] *''Hohenbuehelia petaloides'' – [[valkjas tardservik]] *''Hydnellum aurantiacum'' – [[kuld-kübarnarmik]] *''Hygrophorus piceae'' – [[kuuse-limanutt]] *''Hypholoma flavorhiza'' – [[risoid-kollanutt]] *''Hypocreopsis lichenoides'' – [[sagarik]] *''Lactarius acerrimus'' – [[hiideoseline riisikas]] *''Lepiota grangei'' – [[rohe-harisirmik]] *''Marasmius wynneae'' – [[lilla nööbik]] *''Multiclavula mucida'' – [[limane hariksamblik]] *''Oxyporus millavensis'' – [[kadakatarjak]], LK III *''Phellodon fuligineoalbus'' – [[pruunikas vöötnarmik]], LK III *''Phellodon niger'' – [[must vöötnarmik]], LK III *''Phleogena faginea'' – [[puidunui]] *''Physisporinus vitreus'' – [[klaasjas lodupoorik]] *''Polyporus melanopus'' – [[mustjalg-torik]] *''Polyporus tubaeformis'' – [[kariktorik]] *''Postia hibernica'' – [[sügistümak]] *''[[Postia luteocaesia]]'' *''Rugosomyces ionides'' – [[lilla pisiheinik]] *''Sabuloglossum arenarium'' – [[liiv-maakeel]], LK II *''Sarcosoma globosum'' – [[limatünnik]], LK I *''Sarcosphaera coronaria'' – [[kroonliudik]], LK II *''Sidera lenis'' – [[pehme sametkorgik]] *''Skeletocutis odora'' – [[taiga-peenpoorik]] *''Sowerbyella imperialis'' – [[kuldsoverbiell]], LK III *''Sowerbyella radiculata'' – [[juurduv soverbiell]] *''Sparassis crispa'' – [[kährikseen]], LK II *''Spongipellis spumea'' – [[aed-vahtpoorik]] *''Steccherinum autumnale'' – [[sügisnääts]] *''Steccherinum fimbriatellum'' – [[kiulisservaline nääts]] *''Steccherinum pseudozilingianum'' – [[haavanääts]], LK III *''Thelephora caryophyllea'' – [[nelk-lehternahkis]] *''[[Thelephora botryoides]]'' *''[[Thelephora galzinii]]'' *''[[Thelephora martinii]]'' *''[[Thelephora subclavigera]]'' *''[[Thelephora subtestacea]]'' *''Tomentella crinalis'' – [[narmik-tomentell]] *''Trametes gibbosa'' – [[kühmtagel]] *''Tricholoma matsutake'' – [[männiheinik]] *''Tricholoma sudum'' – [[hall heinik]] *''Tulostoma fimbriatum'' – [[ripsmeline luiteseen]] *''Xanthoporus syringae'' – [[sireli-lambaseenik]], LK II *''Xylaria polymorpha'' – [[kobarsüsik]] *''Xylobolus frustulatus'' – [[tammenahkis]] }} ==Ohulähedased liigid (''NT'')== Siia kuulub 62 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Anomoporia bombycina'' – [[lilla marlpoorik]] *''Auricularia mesenterica'' – [[karvane kõrvtarrik]] *''Bulgaria inquinans'' – [[tard-pigipaun]] *''Caloscypha fulgens'' – [[säraliudik]] *''Geastrum minimum'' – [[väike maatäht]] *''Geastrum rufescens'' – [[punakas maatäht]] *''Geastrum schmidelii'' – [[kääbus-maatäht]] *''Geastrum triplex'' – [[kausjas maatäht]] *''Gyroporus cyanescens'' – [[sinipäkk]] *''Hericium coralloides'' – [[harunev korallnarmik]] *''Holwaya mucida'' – [[tökattiksik]] *''Hydnellum ferrugineum'' – [[pruun kübarnarmik]] *''Hymenochaete ulmicola'' – [[jalaka-tubaknahkis]] *''Hypholoma radicosum'' – [[juur-kollanutt]] *''Kuehneromyces lignicola'' – [[kevad-kännumampel]] *''Laccaria maritima'' – [[luiterupik]] *''Lactarius citriolens'' – [[takerriisikas]] *''Lactarius fennoscandicus'' – [[fennoskandia riisikas]] *''Lactarius flavopalustris'' – [[sinepiriisikas]] *''Lactarius fuliginosus'' – [[pruun riisikas]] *''Lactarius fulvissimus'' – [[tellispunane riisikas]] *''Lactarius leonis'' – [[lõviriisikas]] *''Lactarius lignyotus'' – [[must riisikas]] *''Lactarius luridus'' – [[lillakaspruun riisikas]] *''Lactarius musteus'' – [[kirju riisikas]] *''Lactarius pilatii'' – [[Pilati riisikas]] *''Lactarius piperatus'' – [[piparriisikas]] *''Lactarius repraesentaneus'' – [[tore riisikas]] *''Lactarius resimus'' – [[valge riisikas]] *''Lactarius sanguifluus'' – [[veririisikas]] *''Lactarius semisanguifluus'' – [[verkjas riisikas]] *''Lactarius sphagneti'' – [[turbariisikas]] *''Lactarius vellereus'' – [[rädiriisikas]] *''Lactarius zonarioides'' – [[Bresadola riisikas]] *''Lactarius zonarius'' – [[vöötriisikas]] *''Lactifluus volemus'' – [[kuldriisikas]] *''Lentaria epichnoa'' – [[harunev puiduharik]] *''Leucoagaricus nympharum'' – [[valge ebašampinjon]] *''Leucopaxillus tricolor'' – [[värviline lehtervahelik]], LK II *''Lycoperdon caudatum'' – [[hallikas murumuna]] *''Lycoperdon echinatum'' – [[siiljas murumuna]] *''Marchandiomyces quercinus'' – [[tamme-oksanahkis]] *''Mycenastrum corium'' – [[hõlmikmuna]] *''[[Neodasyscypha cerina]]'' *''Neottiella hetieri'' – [[tuli-sammalnööp]] *''Pleurotus calyptratus'' – [[rõngasservik]] *''[[Polyozellus mucidulus]]'' *''Polyporus badius'' – [[läiktorik]] *''Rubroboletus satanas'' – [[saatana-kivipuravik]] *''Sarcodon glaucopus'' – [[mugul-põdramokk]] *''Sistotrema raduloides'' – [[hambune sistotreem]] *''Skeletocutis stellae'' – [[täht-peenpoorik]] *''Suillus collinitus'' – [[roosa tatik]] *''[[Thelephora allobadia]]'' *''[[Thelephora asperula]]''  *''[[Thelephora eucinerascens]]'' *''Thelephora penicillata'' – [[pintseljas lehternahkis]] *''Tolypocladium capitatum'' – [[peajas kedristõlvik]] *''[[Tomentellopsis zygodesmoides]]'' *''Tremiscus helvelloides'' – [[lehterüdik]] *''Tulostoma brumale'' – [[hiline luiteseen]] *''Verpa digitaliformis'' – [[sõrmkübarseen]] *''Volvariella bombycina'' – [[puidu-tupplehik]] *''Xerocomellus ripariellus'' – [[loigu-sametpuravik]] *''Xerula pudens'' – [[harjas-ebakõrges]] }} ==Soodsas seisundis liigid (''LC'')== Siia kuulub 173 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Albatrellus ovinus'' – [[harilik lambaseenik]] *''Amyloporia sinuosa'' – [[näätskorgik]] *''Amyloporia xantha'' – [[kollakas korgik]] *''Athelia arachnoidea'' – [[harilik parasiitnahkis]] *''Antrodiella citrinella'' – [[sidrunkollane antrodiell]] *''Antrodiella faginea'' – [[taeliku-antrodiell]] *''Antrodiella pallescens'' – [[poolliibuv antrodiell]] *''Antrodiella serpula'' – [[lepa-antrodiell]] *''Bjerkandera adusta'' – [[harilik suitsik]] *''Bjerkandera fumosa'' – [[pruun suitsik]] *''Butyrea luteoalba'' – [[pruunkollane nääts]] *''Ceriporia excelsa'' – [[lilla võrkpoorik]] *''Ceriporia reticulata'' – [[valge võrkpoorik]] *''Ceriporia viridans'' – [[kollane võrkpoorik]] *''Ceriporiopsis aneirina'' – [[laiapoorne sarvpoorik]] *''Ceriporiopsis mucida'' – [[kõdunääts]] *''Ceriporiopsis pseudogilvescens'' – [[roosa sarvpoorik]] *''Ceriporiopsis resinascens'' – [[vaik-sarvpoorik]] *''Cerrena unicolor'' – [[lambakorrik]] *''Cinereomyces lindbladii'' – [[hall sametkorgik]] *''Climacocystis borealis'' – [[põhjatorik]] *''Coltricia perennis'' – [[liivapuidik]] *''Daedaleopsis confragosa'' – [[tava-pajukakk]] *''Datronia mollis'' – [[harilik pehmik]] *''Diplomitoporus flavescens'' – [[männikorgik]] *''Elmerina caryae'' – [[harilik tardpoorik]] *''Fibroporia norrlandica'' – [[põhja-kiudpoorik]] *''Fomes fomentarius'' – [[tuletael]] *''Fomitopsis pinicola'' – [[kännupess]] *''Fomitopsis quercina'' – [[tammekakk]] *''Fomitopsis serialis'' – [[kuusekorgik]] *''Ganoderma applanatum'' – [[jänesvaabik]] *''Gloeophyllum odoratum'' – [[lõhnav kõrbik]] *''Gloeophyllum sepiarium'' – [[mustjas kõrbik]] *''Gloeophyllum trabeum'' – [[palgikõrbik]] *''Gloeoporus dichrous'' – [[kasetarrik]] *''Gloeoporus pannocinctus'' – [[kollane tarrik]] *''Hapalopilus rutilans'' – [[kaneelpruunik]] *''Heterobasidion annosum'' – [[männi-juurepess]] *''Heterobasidion parviporum'' – [[kuuse-juurepess]] *''Hyphodontia radula'' – [[narmaspoorne näsanahkis]] *''Irpex lacteus'' – [[valge hammik]] *''Ischnoderma benzoinum'' – [[harilik tõrvis]] *''Inonotus obliquus'' – [[must pässik]] *''Lactarius aquizonatus'' – [[vesivöödiline riisikas]] *''Lactarius aspideus'' – [[pajuriisikas]] *''Lactarius aurantiacus'' – [[oranž riisikas]] *''Lactarius azonites'' – [[hall riisikas]] *''Lactarius badiosanguineus'' – [[ruuge riisikas]] *''Lactarius camphoratus'' – [[kamperriisikas]] *''Lactarius cyathuliformis'' – [[lehterriisikas]] *''Lactarius deliciosus'' – [[porgandriisikas]] *''Lactarius deterrimus'' – [[kuuseriisikas]] *''Lactarius evosmus'' – [[õunriisikas]] *''Lactarius flexuosus'' – [[haavariisikas]], peitriisikas *''Lactarius glyciosmus'' – [[lõhnav riisikas]] *''Lactarius helvus'' – [[sooriisikas]] *''Lactarius lacunarum'' – [[soovikuriisikas]] *''Lactarius lilacinus'' – [[lepariisikas]] *''Lactarius mammosus'' – [[näsariisikas]] *''Lactarius necator'' – [[tõmmu riisikas]] *''Lactarius obscuratus'' – [[loduriisikas]] *''Lactarius olivinus'' – [[oliivriisikas]] *''Lactarius pubescens'' – [[kreem riisikas]] *''Lactarius pyrogalus'' – [[tuliriisikas]] *''Lactarius quieticolor'' – [[varieeruv riisikas]] *''Lactarius quietus'' – [[tammeriisikas]] *''Lactarius rufus'' – [[männiriisikas]] *''Lactarius scoticus'' – [[karvane riisikas]] *''Lactarius scrobiculatus'' – [[kollariisikas]] *''Lactarius spinosulus'' – [[harjasriisikas]] *''Lactarius tabidus'' – [[väävelriisikas]] *''Lactarius torminosus'' – [[kaseriisikas]] *''Lactarius trivialis'' – [[tavariisikas]] *''Lactarius uvidus'' – [[kahkjas riisikas]] *''Lactarius vietus'' – [[hallipiimane riisikas]] *''Lactarius violascens'' – [[lillakas riisikas]] *''Laetiporus sulphureus'' – [[vääveltorik]] *''Lentinus brumalis'' – [[silmtorik]] *''Lentinus substrictus'' – [[ripstorik]] *''Lenzites betulina'' – [[kasepehik]] *''Leptoporus mollis'' – [[kuuse-lillatümak]] *''Meruliopsis taxicola'' – [[männi-ebatarrik]] *''Phellinus ferruginosus'' – [[roostepruun taelik]] *''Phellinus robustus'' – [[tammetaelik]] *''Phyllotopsis nidulans'' – [[kuldkülik]] *''[[Polyozellus tristis]]'' *''Steccherinum nitidum'' – [[ookerjas nääts]] *''[[Thelephora bryophila]]'' *''[[Thelephora ferruginea]]'' *''[[Thelephora punicea]]'' *''[[Thelephora stuposa]]'' *''[[Tomentellopsis echinospora]]'' *''[[Tomentellopsis submollis]]'' }} ==Puuduliku andmestikuga liigid (''DD'')== Siia kuulub 21 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Albatrellus confluens'' – [[kimp-lambaseenik]] *''Albatrellus subrubescens'' – [[roosakas lambaseenik]] *''Antrodia macra'' – [[pajukorgik]] *''Butyriboletus appendiculatus'' – [[kuld-kivipuravik]] *''Ceriporia aurantiocarnescens'' – [[vaha-võrkpoorik]] *''[[Ceriporia torpida]]'' *''Clavulina amethystina'' – [[ametüst-klavuliina]] *''Fomitopsis ramentacea'' – [[oksakorgik]] *''Lulesia mundula'' – [[mustuv punaheinik]] *''[[Pseudotomentella mucidula]] *''Pterula multifida'' – [[põõsaspteerula]] *''Sowerbyella rhenana'' – [[rheini soverbiell]] *''Steccherinum lacerum'' – [[väädikservaline nääts]] *''Strobilomyces strobilaceus'' – [[soomuspuravik]] }} ==Mittehinnatavad liigid (''NA'')== Siia kuulub 13 liiki. {{veergude loend|laius=36em| *''Ganoderma adspersum'' – [[pargivaabik]] *''Ganoderma carnosum'' – [[nuluvaabik]] *''Gomphidius maculatus'' – [[lehiseliimik]] *''Lactarius circellatus'' – [[ahhaatriisikas]] *''Lactarius rostratus'' – [[nokktsüstiidiline riisikas]] *''Lactarius ruginosus'' – [[kammriisikas]] *''Leucopaxillus salmonifolius'' – [[lõhe-lehtervahelik]], LK I *''[[Microglossum atrovirens]]'' *''Mutinus ravenelii'' – [[Raveneli peniseen]] *''[[Suillus americanus]]'' *''Suillus cavipes'' – [[lehise-õõspuravik]], LK II *''Tyromyces canadensis'' – [[kanada antrodiell]] }} ==Hindamata liigid (''NE'')== Siia kuulub 3 liiki. *''Coltricia confluens'' – [[liitpuidik]] *''[[Gibellula leiopus]]'' ==Viited== {{Viited}} ==Vaata ka== * [[Leedu seente punane nimestik]] * [[Läti seente punane nimestik]] * [[Norra seente punane nimestik]] * [[Poola seente punane nimestik]] * [[Rootsi seente punane nimestik]] * [[Saksamaa seente punane nimestik]] * [[Soome seente punane nimestik]] * [[Taani seente punane nimestik]] * [[Tšehhi seente punane nimestik]] * [[Venemaa seente punane nimestik]] [[Kategooria:Looduskaitse]] 80lvoyrd1n7yj0gipbm43egcmz7ev2b 0 647748 7256078 7248774 2026-10-19T22:07:15Z Juppi lantteineen 239848 7256078 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tarmo Tamm_(1966).jpg|pisi|Tarmo Tamm (2023)]] '''Tarmo Tamm''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1966]]) on eesti puidutööstur, [[XV Riigikogu]] liige<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-21 |pealkiri=Eesti 200 poliitik tõmbas inspektorid haneks |url=https://www.postimees.ee/7800598/eesti-200-poliitik-tombas-inspektorid-haneks |vaadatud=2026-03-25 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>. Ta [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] osutus valituks Riigikokku erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, kogudes 6. ringkonnast [[Lääne-Virumaa]]l 876 häält.<ref>[https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/6/candidate/722 "Kandidaat nr 722 TARMO TAMM"], Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 06.03.2023)</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20230306044957/https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-6.html "Valimisringkond nr 6"], Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 06.03.2023)</ref> == Haridus == Tarmo Tamm on 1991. aastal lõpetanud [[Kirovi Põllumajanduse Akadeemia]] jahindusbioloogia erialal ning [[Estonian Business School]]i rahvusvahelise ärijuhtimise programmi (1996).<ref name="RK">[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/236e49d6-eecb-4562-8ad4-bedd586bb149/Tarmo-Tamm Elulugu], riigikogu.ee</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Ta on olnud 1991–1995 Mahtra Riigijahipiirkonna asedirektor, 1997–2000 ASi Estimpeks Puit juhatuse liige; 2000–2008 OÜ TreTimber (praegu Thermory) juhatuse liige ning OÜ Peetri Puit osanik ja 2002–2023 juhatuse liige.<ref name="RK" /> Kuni 2023. aasta 8. maini esindas mittetulundusühingut [[Käsmu majaka sadam]]<ref name="Äripäev 2023" /> ja on ettevõtte Arcwood osanik ning juhatuse liige.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Pisike Käsmu kihab. Kas riigikogulane lasi ebaseaduslikult metsa raiuda või ajab keskkonnaamet jonni? |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120195586/pisike-kasmu-kihab-kas-riigikogulane-lasi-ebaseaduslikult-metsa-raiuda-voi-ajab-keskkonnaamet-jonni |vaadatud=2023-05-31 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> 2013. aastal asutas ta osaühingu Ishaya, mis tegeleb puidu müügi ja vahendamisega. 2024. aastal teati, et ta rajab ettevõtte alt Ida-Virumaale puidutöötlemiskompleksi, milleks saab Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist toetust 5,924 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609492373/tarmo-tamm-hakkab-uleminekufondist-saadud-toetuse-abil-puidutoostust-rajama "Tarmo Tamm hakkab üleminekufondist saadud toetuse abil puidutööstust rajama"] ERR, 16. oktoober 2024</ref> Alates 19. aprillist 2023 oli ta [[Riigikogu keskkonnakomisjon]]i esimees, kuid asendati sama aasta 2. juunist [[Züleyxa Izmailova|Züleyxa Izmailovaga]] seoses [[Keskkonnaamet|Keskkonnaameti]] poolt Tamme suhtes algatatud kahe [[Väärtegu|väärteomenetluse]] ning ühe [[Haldusmenetlus|haldusmenetlusega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230421133534/https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/keskkonnakomisjon/keskkonnakomisjon-valis-endale-juhid/ Keskkonnakomisjon valis endale juhid], Riigikogu</ref><ref name="Äripäev 2023">{{cite web|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2023/06/01/keskkonnakomisjoni-esimehe-jargmine-plekk-kuuerevaaril-ujuvsaun-looduskaitseala-piiranguvoondis|title=Riigikogulase hookuspookus Lahemaal: saun ujus seadusest mööda|website=Äripäev|date=1 June 2023|access-date=2 June 2023|language=et}}</ref><ref name="ERR 2023">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608996439/tamme-asemel-saab-riigikogu-keskkonnakomisjoni-juhiks-izmailova|title=Tamme asemel saab riigikogu keskkonnakomisjoni juhiks Izmailova|website=ERR|date=2 June 2023|access-date=3 June 2023|language=et}}</ref> Tarmo Tamm kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] valimisliidu Tugev Vald nimekirjas, kogus 21 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 15. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Eraelu == Tarmo Tamm on vabaabielus, tal on kaks last.<ref name="RK" /> Ta elab [[Käsmu|Käsmus]] ja [[Tallinn|Tallinnas]].<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/236e49d6-eecb-4562-8ad4-bedd586bb149/Tarmo-Tamm Tarmo Tamm Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Tamm, Tarmo}} [[Kategooria:Erakond Eesti 200 poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 3yeq5ydv7mz3n06iwyk2m6ul358pywi 0 648489 7256197 6738340 2026-10-20T07:54:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256197 wikitext text/x-wiki '''Dembel''' (Djoma, Dunai, Djomkin; [[1978]] – [[4. juuni]] [[2000]]) oli piirivalvekoer [[Rutja]] külas (Haljala vald, Lääne-Virumaa).<ref name="Päevaleht Sikk 2002">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/50925531|title=Legendaarne piirivalvekoer Dembel puhkab kivist ausamba all|website=Eesti Päevaleht|date=3 June 2002|access-date=17 March 2023|language=et|last2=Sikk|first2=Rein}}</ref> Ta oli [[karmikarvaline terjer]].<ref name="Päevaleht Sikk 1998">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/50753456|title=Piirivalvekoer teenib surmani|website=Eesti Päevaleht|date=28 March 1998|access-date=17 March 2023|language=et|last2=Sikk|first2=Rein}}</ref> == Teenistus piirivalves == Koer alustas teenistust 1980. aastal, patrullis [[Piirivalve|piirivalvuritega]] Rutja külas.<ref name="Päevaleht Sikk 2002" /> == Elu pärast Nõukogude Liidu vägede lahkumist == Kui Nõukogude Liidu väed lahkuma hakkasid, võeti koer autokastis kaasa, kuid Dembel hüppas autost välja ja põgenes. Ta jäi Rutja piirkonda peremehetult elama ja patrullis omapäi vanal marsruudil kuni kõrge eani edasi.<ref name="Päevaleht Sikk 1998" /> Koera eest hoolitsesid Rutja [[kordon]]i piirivalvurid ja külaelanikud.<ref name="Päevaleht Sikk 2002" /><ref name="Päevaleht Sikk 1998" /> == Surm ja mälestamine == Dembelil tekkis 20-aastaselt halvatus ja ta pandi magama. Koera haud asub endise kordoni, nüüdse Rutja noortelaagri aia veeres.<ref name="Koer.ee">{{cite web|url=https://www.koer.ee/Eestimaa_koera_legend_vapustas_soome_filmimehi.html|title=Eestimaa koera legend vapustas soome filmimehi|website=Koer.ee|access-date=17 March 2023|language=et|archive-url=https://web.archive.org/web/20230317141927/https://www.koer.ee/Eestimaa_koera_legend_vapustas_soome_filmimehi.html|archive-date=2023-03-17|url-status=dead}}</ref> Hauale istutati vaher ja paigaldati viskiklubi poolt põletatud kirjaga puuplaat,<ref name="Päevaleht Sikk 2009">{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/51183320|title=Eestimaa koera legend vapustas soome filmimehi|website=Eesti Päevaleht|date=26 November 2009|access-date=17 March 2023|language=et|last2=Sikk|first2=Rein}}</ref><ref name="ERR 2018">{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/826025/video-raul-vaiksoo-ma-tahaks-et-eestlane-ei-oleks-vandaal|title=Video ∣ Raul Vaiksoo: ma tahaks, et eestlane ei oleks vandaal|website=ERR|date=26 April 2018|access-date=17 March 2023|language=et}}</ref> 2002. aastal paigaldasid kohalikud mälestuskivi, millel oli Dembeli kujutis ja kiri "Piiril surmani".<ref name="Päevaleht Sikk 2002" /><ref name="Uudised 2019">{{cite web|url=https://virumaateataja.postimees.ee/6808833/piirivalvekoera-hauale-peab-paremini-ligi-paasema|title=Piirivalvekoera hauale peab paremini ligi pääsema|website=Uudised|date=24 October 2019|access-date=17 March 2023|language=et}}</ref> Dembelit käib iga aasta haual mälestamas [[Viskiklubi]].<ref name="Päevaleht Sikk 2009" /> [[Liivlased|Liivlaste]] rahvamuusikaansambli [[Skandinieki]] asutaja [[Dainis Stalts]] pani koera loo liivikeelse laulu sisse.<ref name="Päevaleht Sikk 2009" /> Kultuuriloolane [[Indrek Rohtmets]] jäädvustas Dembeli loo teosesse „Kultuurilooline Eestimaa”, mis on ilmunud ka inglise keeles.<ref name="Päevaleht Sikk 2009" /> Soome filmimees [[Untamo Eerola]] talletas Dembeli loo kavatsusega näidata seda lühifilmina [[Yle TV1|YLE TV 1]] hommikuprogrammis.<ref name="Päevaleht Sikk 2009" /><ref name="Koerad 2009">{{cite web|url=https://lemmik.postimees.ee/3247213/legendaarsest-eesti-piirivalvekoerast-valmis-luhifilm|title=Legendaarsest Eesti piirivalvekoerast valmis lühifilm|website=Koerad|date=26 November 2009|access-date=17 March 2023|language=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Koer Riku bareljeef]] * [[Žorik]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tuntud koerad]] [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] pz55jzvs8bgza9iac7olwd441jspapx 0 649134 7256261 6599765 2026-10-20T10:39:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256261 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dragomirești | hääldus = | nimi1_keel = rumeenia | nimi1 = Dragomirești | nimi2_keel = ungari | nimi2 = Dragomérfalva | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Dragomir | pilt = Church_of_the_Assumption_of_the_Virgin_Mary,_Dragomirești,_Maramureș.01.jpg | pildiallkiri = Neitsi Maarja Taevaminemise kirik Dragomireștis | lipp = | lipu_link = | vapp = ROU_MM_Dragomiresti_CoA.jpg | vapi_link = [[Dragomirești vapp]] | pindala = 101,09 | elanikke = 3154 (2021) | asendikaardi_pilt = }} '''Dragomirești''' ([[ungari keel]]es ''Dragomérfalva'', [[saksa keel]]es ''Dragomir'') on linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]]. Dragomirești asub ajaloolises [[Marmaatia]] piirkonnas [[Iza jõgi|Iza jõe]] ääres. Dragomireștit on esmamainitud [[1373]]. aastal. Linnaõigused sai Dragomirești [[8. juuli]]l [[2004]].<ref>[https://web.archive.org/web/20230325211547/https://maramures.org/loc/dragomiresti/ Dragomirești] Portal Maramureș</ref> [[Rumeenia 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Dragomirești elanikest [[rumeenlased|rumeenlasi]] 97,38% ja teistest rahvustest inimesi 0,46%. Rahvus oli teadmata 2,14%-l inimestest. Dragomireștis on sündinud [[Ungari]] rahandusminister aastatel 1924–1928 [[János Bud]] (1880–1950).<ref>[http://lexikon.katolikus.hu/B/Bud.html Bud János] Magyar Katolikus Lexikon. Vaadatud 22. mail 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rumeenia linnad]] [[Kategooria:Maramureși maakond]] [[Kategooria:Marmaatia]] 88xhqqx5jonhxafsr4z36vienobjtip 0 652599 7256011 6920204 2026-10-19T19:44:44Z ~2026-55893-78 240085 7256011 wikitext text/x-wiki [[File:Norway Italy - June 2025 B 03.jpg|pisi|Sandro Tonali (2025)]] '''Sandro Tonali''' (sündinud [[8. mai]]l [[2000]] [[Lodi (Itaalia)|Lodis]]) on [[Itaalia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsev poolkaitsja|kaitsva poolkaitsjana]] [[Premier League|Inglise kõrgliiga]] klubis [[Tottenham Hotspur F.C.]] ja [[Itaalia jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri [[Brescia Calcio|Brescias]] ning debüteeris hooajal 2017/18 Itaalia esiliigas. Alates järgmisest hooajast kuulus ta kindlalt Brescia põhikoosseisu. Aastatel 2018 ja 2019 valiti Tonali Itaalia esiliiga aasta jalgpalluriks. Hooajal 2018/19 võitis ta Bresciga Itaalia esiliiga ja mängis klubiga hooajal [[Serie A hooaeg 2019–2020|2019/20]] Itaalia kõrgliigas. 2020. aasta septembris läks Tonali Bresciast laenule [[AC Milan|Milani]]. 2021. aasta juulis ostis Milan Tonali mängijaõigused ja Tonali sõlmis klubiga viieaastase lepingu. <ref>{{cite web|publisher=[[A.C. Milan]]|url=https://www.acmilan.com/en/news/articles/media/2021-07-08/official-statement-sandro-tonali|title=OFFICIAL STATEMENT: SANDRO TONALI|date=8 July 2021}}</ref> Hooajal [[Serie A hooaeg 2021–2022|2021/22]] tuli ta Milaniga Itaalia meistriks. Suvel 2023 osteti ta 70 miljoni euro eest Newcastle Unitedisse. 2018. aastal saavutas Tonali Itaalia kuni 19-aastaste koondisega Euroopa omavanuste meistrivõistlustel teise koha. Itaalia jalgpallikoondises debüteeris ta 15. oktoobril 2019 mängus [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] vastu. == Saavutused == ;Brescia *[[Serie B]]: 2018–19 ;AC Milan *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2021–2022|2021–22]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tonali, Sandro}} [[Kategooria:Itaalia jalgpallurid]] [[Kategooria:Brescia Calcio mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] gwe4wyxv2hyx9g6wlx06hvzd2bile7q 0 658722 7256005 6971164 2026-10-19T19:25:46Z Kuuskinen 33651 7256005 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{Infokast hoone |nimi = Zürichi ooperiteater |omakeelne nimi = Opernhaus Zürich |pilt = Opernhaus Zürich - Sechseläutenplatz 2013-08-31 18-30-40.JPG |pildisuurus = |pildiallkiri = Opernhaus Zürich 2013. aastal |asukoht = [[Zürich]], [[Šveits]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = 1891 |aadress = Falkenstrasse 1, Zurich, Schweiz |arhitekt = [[Fellner & Helmer]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Opernhaus Zürich''' ehk '''Zürichi ooperiteater''' asub [[Zürich]]i kesklinnas aadressil Falkenstrasse 1 (Sechseläutenplatz). Kuni 1964. aastani kandis teater nime '''Stadttheater'''. Teater tegutseb repertuaariteatrina. Hooaja jooksul (september – juuli) esitatakse 30–35 (nendest 5–6 uudistoodangulist) [[ooper]]it, [[operett]]i ja [[ballett]]i. Iga mängukavas olevat lavastust esitatakse 5–10 korda. Teater on oma repertuaaripoliitikas pannud tugevat rõhku [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozarti]], [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]], [[Gioachino Rossini|Rossini]] ja [[Giuseppe Verdi|Verdi]] teostele. Lisaks lavateoste etendamisele korraldab Zürichi ooperiteater regulaarselt filharmoonia- ja kammermuusika kontserte, [[matinee]]sid ja lasteetendusi. Septembrist 2012 algab hooaeg avatud uste päevaga (''oper für alle'' ja ''ballett für alle''). == Ajalugu == [[Fail:Stadttheater 1893.jpg|pisi|vasakul|Stadttheater 1893. aastal]] Ooperikultuuri omaksvõtmine ja areng Šveitsis on toimunud suuresti Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia mõjutusel. Ooperikunstialane rahvuslik identiteet Šveitsis praktiliselt puudub. Oopereid ei esitatud enne helilooja [[Meyer von Schauensee]] (1720–1789) aktiivset tegutsemist, kes 1740. aastate alguses Itaalias sõjaväes olles komponeeris oma koloneli soovil [[Torino]] ooperitraditsioonidest lähtuva lavateose. See teos pole säilinud. Tänu koloneli sügavale ooperihuvile sai von Schauensee Itaalias tutvuda sealse ooperieluga ning koju naastes hakkas propageerima ooperite esitamist. Sellel tegevusel oli suur edu, sest nii vaimulikud kui ka õukond tundsid asja vastu elavat huvi ning andis talle oma toetuse. [[Luzern]]i [[jesuiidid]] ehitasid 1740 Obrigkeitliche Komödienhausi teatrimaja, kus esitati ka von Schauensee esimest tõsiseltvõetavat ooperit "L’ambassade de Parnasse" (1746). 19. sajandi II kolmandikul kujunes saksa keelt kõneleva elanikkonna kultuurikeskus Zürich kogu Šveitsi ooperimuusika keskuseks. 1833. aastal avati Zürichis eravalduses olev ja regulaarselt ooperite esitamisele asunud Aktientheater (800 kohta). Pärast selle teatrimaja hävimist tulekahjus 1890. aastal rajati kogenud Viini arhitektide [[Ferdinand Fellner]]i ja [[Hermann Helmer]]i projekteeritud Stadttheater (1200 kohta), mis avati 1. oktoobril 1891 Rossini ooperi "[[Wilhelm Tell (ooper)|Guglielmo Tell]]" etendusega. Zürichi teatrimaja oli algselt projekteeritud ehitamiseks [[Kraków]]isse. Kuid poolakatel nappis finantse ning ehitusvalmis projekt läks Zürichisse. Sama projekti järgi ehitati teatrihooned ka [[Zagreb]]i (1894) ja [[Wiesbaden]]isse (1894). Esialgu etendati seal ooperid, operette ja sõnalavastusi. 1926. aastal loobuti sõnalavastustest ning asemele tuli ballett. 1960. aastatel oli plaan vana teatrimaja lammutada, et selle asemel täiesti uus ehitada. Lõpuks otsustati võtta ette suured rekonstrueerimistööd. Zürichi linnavalitsus eraldas teatrimaja renoveerimiseks 60 miljonit Šveitsi franki ja tööd tehti aastatel 1982–1984. Teater (1100 kohta) avati 2. detsembril 1984 [[Wagner]]i ooperiga "[[Lohengrin]]". == Rahastamine == [[Fail:Theater AG Zürich 1891.jpg|pisi|Teatri aktsia, mis anti välja 1. mail 1891]] Teatri tegevuse rahastamine on korraldatud aktsiaseltsi põhimõttel, mida korraldab [[Zürichi kanton]]i nimel Opernhaus Zürich AG (kuni 1991. aastani kandis nime Theater-Aktiengesellschaft). Sellel on üle 2400 aktsionäri, kusjuures ühelegi neist ei kuulu üle 10% 9508 lihtaktsiast. Aktsiakapital on 8,8 miljonit Šveitsi franki. Sellise majandusliku tegevuse korraldamise aluseks on 15. veebruari 2010 vastu võetud ooperiteatri seadus ning Zürichi kantoni ja Opernhaus Zürich AG vaheline põhileping, mis kirjutati alla 26. novembri 2010 ja muudetud tingimustega leping 9. veebruari 2011. Zürichi ooperiteater sai 2016/17. hooajal Zürichi kantonilt toetusi 80 miljonit Šveitsi franki. Piletite müük tõi sisse umbes 26 miljonit Šveitsi franki. Sponsorlus lisas veel 9 miljoni Šveitsi franki. Sponsorid (kutsutakse partneriteks) on kaks Šveitsi suurpanka [[Credit Suisse]] ja [[UBS]] ning mainekas kellafirma [[Rolex]]. == Nimekad solistid == Zürichi ooperis on laulnud arvukalt ooperimaailma tunnustatud soliste: Sári Barabás, Lisa della Casa, Kirsten Flagstad, Mirella Freni, Tito Gobbi, Alfredo Kraus, James McCracken, Nikolaj Gjaurow, Agnes Baltsa, Regina Sarfaty, Francisco Araiza, Renato Bruson, Leo Nucci, Ruggero Raimondi, Matti Salminen, Neil Shicoff, Anna Netrebko, Thomas Hampson, Cecilia Bartoli, Julie Fuchs, Diana Damrau, Piotr Beczała, Benjamin Bernheim, Kristīne Opolais, Anne Sofie von Otter, Peter Mattei ja Bryn Terfel. == Orkester == Teatri orkestris on ligi 80 muusikut. Muusikajuhtidena, peadirigentidena ja külalisdirigentidena on tegutsenud Nello Santi, Ferdinand Leitner, Ralf Weikert, Nikolaus Harnoncourti, Franz Welser-Möst, Daniele Gatti, Riccardo Chailly, Christoph von Dohnányi, Vladimir Fedossejev, John Eliot Gardiner, Valeri Gergiev, Bernard Haitink, Heinz Holliger, Zubin Mehta, Ingo Metzmacher, Georges Prêtre, Adam Fischer, Fabio Luisiasus, Ivor Bolton, Giovanni Antonin, Jiří Bělohláveki, Alain Altinoglu, Teodor Currentzis, Mikko Franck, Patrick Lange, Wassili Petrenko ja alates 2021. aastast peadirigendina Gianandrea Noseda. == Balletitrupp == Zürichi ooperiteatri majas tegutseb umbes 50 tantsijast koosnev balletiansambel (''balanchine''). Aastatel 1978–1985 oli balletijuht [[Patricia Neary]], siis peakoreograaf [[Uwe Scholz]] (1958–2004). 1991. aastal palgati Viinist Zürichi teatri koreograafiks, lavastajaks ja lavakujundajaks [[Bernd Roger Bienert]]. Aastatel 1996–2012 oli [[Heinz Spoerli]] balletijuht. Tema järglaseks sai [[Christian Spuck]], kes oli varem [[Stuttgart|Stuttgard]]i teatri balleti koreograaf. 2023/24. hooaja lõppedes läheb ta Berliini Staatsballeti juhiks. Tema järglaseks saab Šveitsi koreograaf [[Cathy Marston]]. == Maailma esiettekanded Zürichi teatris == * [[Ferruccio Busoni]], ''Turandot und Arlecchino'' (1917) * [[Othmar Schoeck]], ''Venus'' (1922) * [[Robert Stolz]], ''Venus in Seide'' (1932) * Robert Stolz, ''Zwei Herzen im Dreivierteltakt'' (1933) * [[Alexander von Zemlinsky]], ''Der Kreidekreis'' (1933) * Robert Stolz, ''Grüezi (Der wilde Mann)'' (1934) * [[Joseph Beer]], ''Der Prinz von Schiras'' (1934) * [[Eduard Künneke]], ''Herz über Bord'' (1935) * [[Oscar Straus]], ''Drei Walzer'' (1935) * [[Paul Burkhard]], ''Hopsa'' (1935) * [[Emmerich Kálmán]], ''Kaiserin Josephine'' (1936) * Joseph Beer, ''Polnische Hochzeit'' (1937) * [[Alban Berg]], ''Lulu'' (1937) * [[Paul Hindemith]], ''Mathis der Maler'' (1938) * [[Arthur Honegger]], ''Jeanne d’Arc au bûcher'' (1942) * Paul Burkhard, ''Casanova in der Schweiz'' (1943) * [[Heinrich Sutermeister]], ''Niobe'' (1946) * Paul Burkhard, ''Tic-Tac'' (1947) * [[Arnold Schönberg]], ''Moses und Aron'' (1957) * [[Bohuslav Martinů]], ''Griechische Passion'' (1961) * Heinrich Sutermeister, ''Madame Bovary'' (1967) * [[Giselher Klebe]], ''Ein wahrer Held'' (1975) * [[Rudolf Kelterborn]], ''Ein Engel kommt nach Babylon'' (1977) * [[Peter Reber]], ''Keep Smiling'' (1982) * Rudolf Kelterborn, ''Der Kirschgarten'' (1984) * [[Herbert Willi]], ''Schlafes Bruder'' (1996) * [[Heinz Holliger]], ''Schneewittchen'' (1998) * [[Heinz Karl Gruber]], ''Der Herr Nordwind'' (2005) * [[Edward Rushton]], ''Harley'' (2005) * Edward Rushton, ''Im Schatten des Maulbeerbaumes'' (2008) * [[Marc-André Dalbavie]], ''Gesualdo'' (2010) * [[Anno Schreier]], ''Die Stadt der Blinden'' (2011) * [[Frank Schwemmer]], ''Die Schatzinsel nach dem gleichnamigen Roman von Robert Louis Stevenson'' (2012) * [[Marius Felix Lange]], ''Das Gespenst von Canterville'' (2013) * [[Christian Jost]], ''Rote Laterne'' (2015) * [[Heinz Holliger]], ''Lenau-Szenen in 23 Lebensblättern'' (2018) * [[Stefan Wirth]], ''Girl with a Pearl Earring'' (2022) == Tunnustus == 2001. aastal valis ajakiri Opernwelt Zürichi teatri orkestri Philharmonia Zürich aasta orkestriks. 2014. aasta aprillis valiti Zürichi ooperiteatri trupp rahvusvahelistel ooperiauhindade jagamisel aasta ooperikollektiiviks. 2019. aastal võitis teater rahvusvahelise auhinna kui parim ooperiteater. 2020. aastal tunnistati Zürichi ooperi balletitrupp rahvusvaheliselt aasta parimaks teatrite balletikollektiiviks. == Allikad == * Opernhaus Zürichi koduleht (opernhaus.ch) * [[Tiit Made]]. ''Ooperimaailm'', II osa. Tallinn, 2012 * Thierry Beauvert.''Opera Houses of the World'', New York, 1995 {{commonskat}} {{koord}} [[Kategooria:Zürich]] [[Kategooria:Šveitsi ooperiteatrid]] [[Kategooria:Šveitsi teatrid]] 237n5zc02dyhxxd2ir1gwza3ichcdi7 4 660929 7256258 7253446 2026-10-20T10:32:20Z MartnKask 239725 7256258 wikitext text/x-wiki See on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudis toimuva õppeaine MLK6070 Bioloogia ja keemia teadusseminar töölehekülg. Siia lehele lisa enda kasutaja alamlehe link. Lisa allpool loetelusse enda nimi ja selle järele oma artikli link. Selleks vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja trüki sisse järgnev tekst: # Eesnimi Perekonnanimi [[Kasutaja:Kasutajanimi/Artikliteema]]. Vajuta ülevalt "Muuda lähteteksti" ja näed näidist, kuidas Marko seda teinud on. Aine raames koostatud artiklid: #Näidis Marko Vainu - [[Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala]] # Ilmar Mitrofanov - [[Kasutaja:Ilmar.mitrofanov/Virion]] # Gregor Toiger [[Kasutaja:Gregor Toiger/Gobi karu]] # Keily Kokkar [[Kasutaja:Nanomiabijuga/Gammarus salinus]] # Nora Lisette Leiste [[Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha]] # Mae Liitmaa [[Kasutaja:MetaMae/Metatriipkoodimine]] # Juzeffa Belaišis [[Kasutaja:JuzeffaB/Leptospiroos]] # Anni Mäe [[Kasutaja:Anniimäe/Senolüüs]] # Kaia Runthal [[Kasutaja:Kaia.runthal/Mulla elurikkus]] # Alexandra Aava [[Kasutaja:AavaAlexandra/Une inerts]] # Kerolin Lahe [[Kasutaja:Kerolin_Lahe/Himaalaja_jalgleht]] # Teivi Kiik [[Kasutaja:Teivi.Kiik/Mõttekäigu aeglustumine]] # Henri Heinaste [[Kasutaja:HenriHein/Deamidatsioon]] #Antanas Kiltinavičius [[Kasutaja:Antanas_Kiltinavičius/Sambar_hirv]] # Triinu-Liisu Ismael [[Kasutaja:Triinu Ismael/XLD sööde]] # Aleks Andrejev [[Kasutaja:AleksAndrejev/Stepivaraan]] # Thea-Ly Malleus [[Kasutaja:Thea-Ly Malleus/Viroplasm]] # Marta Loo [[Kasutaja:Martaloo/QT45]] # Saskia Tork [[Kasutaja:Saskiatork/Nõmme allikad]] # Lisette Reisi [[Kasutaja:LisetteRe/Fükotsüaniin]] # Oliver Kallassalu [[Kasutaja:OliverKalla/Supervananejad]] # Janelle Taimre [[Kasutaja:Janelletaimre/Kleptoplastia]] # Andreas Rohumäe [[Kasutaja:Andrrohu/Hondurase valgenahkhiir]] # Lisette Marie Tilk [[Kasutaja:Lisette Mar/Kõdusoomets]] # Rasmus Joann Raadla [[Kasutaja:JoannRaad9000/Inimsööja loomad]] # Anette Kipso [[Kasutaja:Keemik7962/Astaksantiin]] # Martin Kask [[Kasutaja:MartnKask/Seemnepank]] # Eliise Janson [[Kasutaja:Eliise Janson/Püütonlased]] # Kristi-Emilia Adamosn [[Kasutaja:KristiEmiliaA/tuhkur mudelorganismina]] # Rasmus Tiiman [[Kasutaja:Rtiiman/Nokk]] # Ketlin Sults [[Kasutaja:Ketlin.sults/Kummitusmetsad]] == Alustamine == Selleks, et oleks võimalik artikliga rahulikult ja segamatult toimetada, loo see enda kasutaja [[Vikipeedia:Alamlehekülg|alamlehele]]. Selleks kirjuta allolevasse kasti (Kasutaja:Sinu kasutajanimi/Artiklinimi), kus "Kasutaja:Sinu kasutajanimi" märgib Sinu kasutajalehekülge ning "/Artiklinimi" esitab alamlehe nime. Ülaltoodud näite puhul Kasutaja:Marko.Eesti/Savalduma karstiala {{alusta uut artiklit}} Võimaldamaks teistele selle leidmist, lisa kindlasti artiklile viitav link käesoleva artikli algusesse. Kui artikkel on valmis, saab selle kasutaja alamlehelt teisaldada avalikule, otsingumootoriga leitavale lehele. Teemat valides pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui sel teemal on korralik artikkel, siis vali midagi muud. Vaata ka seda, mida teised on valinud ja ära teemat korda. == Artikli koostamine == Kui Vikipeedias on juba midagi olemas, siis ära alusta nullist, vaid kopeeri selle artikli tekst oma alamlehele ja täienda-paranda seda. Artikli koostamisel oleks igati kasulik abiks võtta [[Juhend:Spikker|spikrit]] ja tutvuda [[Vikipeedia:Artiklite kvaliteedikriteeriumid|artiklite kvaliteedikriteeriumitega]]. Eeskujuks sobivad hästi [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklid]] (nt [[andesiit]], [[hall nulg]] ja [[Mart Saar]]) ning [[Vikipeedia:A-klassi artiklid|A-klassi artikleid]]. Artikli tekst peab olema entsüklopeediline ning kindlasti ei tohi kopeerida teiste autorite loodut ([[plagiaat]] ehk loomevargus [http://www.fl.ut.ee/638077 on lubamatu]). Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta lõppu (aga arvesta, et selleks kulub ka veidi aega). Enne salvestamist kasuta kindlasti "Näita eelvaadet" nuppu ja salvesta alles siis, kui artikli sisu ja väljanägemisega rahule jääd. Vormistamine on lihtne, see seisneb suuresti ainult siselinkide ja allikaviidete ning alapealkirjade korrektsel viisil lisamises. == Artikli mustandi loomine oma tekstidokumenti == Artikli sisu võib vabalt koostada alguses väljaspool Vikipeediat, oma arvuti tekstidokumendis. Selle alamlehele salvestamise ning [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|vastavalt nõuetele vormindamise]] saab jätta hilisemaks. Tekstidokumenti artikli mustandit koostades pane tähele: *Pööra tähelepanu juba Vikipeedias olevale sisule. Kui Sinu teemal on artikkel juba olemas, siis kopeeri selle artikli tekst ja täienda-paranda seda. *Artikli alguses on pealkiri paksus kirjas, millele järgnevad n-ö definitsioon ja sissejuhatus (vt teiste Vikipeedia artiklite algusi). *Liigenda artikkel peatükkideks. *[[Vikipeedia:Viitamine|Viita]] alati, kui kasutad kirjandus- ja andmeallikaid. Kasuta endale mugavat viitamissüsteemi, mis oleks artikli üleslaadimisel kergesti hoomatav, nt numbrilist viitamist. *Viimane peatükk on "Viited". Selle järele võib tulla peatükk [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|"Välislingid"]]. Need "viitavad tavaliselt kõnealuse isiku või organisatsiooni enda kodulehele ja autoriteetsete andmebaaside või kogumike sissekannetele, mis on täielikult pühendatud artikli teemale". == Abi == Tekkinud küsimustele võib leida vastused [[Juhend:Sisukord|juhendist]]. Sealt saad vaadata ka seda, kuidas on mõni konkreetne artikliosa vormistatud, kuidas lisada viiteid ja pilte ning mil viisil sisestada tabeleid. == Abimaterjalid == *Õppevideod vikiartiklite kirjutamisest: https://wikimedia.ee/oppevideod/ *[[Juhend:Spikker]] *[[Vikipeedia:Viitamine]] *[[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] *[[Vikipeedia:Vormistusreeglid]] gvumrvqikc27n50rv6655o1it1qr9c6 0 662009 7255955 7254335 2026-10-19T18:25:46Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6598699 wikitext text/x-wiki {{Filmi info | pealkiri = Ämblikmees: Kodust kaugel | originaalpealkiri = Spider-Man: Far from Home | režissöör = [[Jon Watts]] | stsenarist = [[Chris McKenna]]<br />[[Erik Sommers]] | peaosades = [[Tom Holland]]<br />[[Samuel L. Jackson]]<br />[[Zendaya]]<br />[[Cobie Smulders]]<br />[[Jon Favreau]]<br />[[Jacob Batalon]]<br />[[Martin Starr]]<br />[[Marisa Tomei]]<br />[[Jake Gyllenhaal]] | helilooja = [[Michael Giacchino]] | filmistuudio = [[Columbia Pictures]]<br />[[Marvel Studios]]<br />[[Pascal Pictures]] | levitaja = [[Sony Pictures Releasing]] | aasta = [[2019]] | esilinastus = {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[2. juuli]] [[2019]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[5. juuli]] [[2019]] | kestus = 129 minutit | riik = [[USA]] | keel = inglise | eelarve = 160 miljonit USD | piletitulu = 1,131 miljardit USD }} '''"Ämblikmees: Kodust kaugel"''' on [[2019]]. aastal linastunud [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[mängufilm]] superkangelasest, kes põhineb "[[Marvel Comics|Marvel Comicsi]]" [[Ämblikmees|Ämblikmehe]] tegelaskujul. See oli filmi "Ämblikmees" teine versioon. Filmi peaosas on [[Tom Holland]] (Ämblikmees/Peter Parker) ning kõrvalosades [[Samuel L. Jackson]], [[Zendaya]], [[Cobie Smulders]], [[Jon Favreau]], [[Jacob Batalon]], [[Martin Starr]], [[Marisa Tomei]] ja [[Jake Gyllenhaal]]. Filmi režissöör on Jon Watts. == Välislingid == * [https://www.imdb.com/title/tt6320628/?ref_=nv_sr_srsg_0_tt_8_nm_0_q_spider%2520man%2520fa Ämblikmees: Kodust kaugel] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] [[Kategooria:2019. aasta filmid]] ndhsqnodo3u1gmofpf4cwv1ahvzhu9n 0 662146 7256184 7191143 2026-10-20T07:32:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256184 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Davõdiv Bridi lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Vene-Ukraina sõja lõunarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop |Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg |bSize = 4000 | Location = center |cWidth = 333 |cHeight = 207 |oLeft = 2255 |oTop = 1610 }} | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 27. mai 2022 – 16. juuni 2022 (2 nädalat ja 6 päeva) | koht = [[Davõdiv Brid]], [[Berõslavi rajoon]], [[Hersoni oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = 47.242 | pikkuskoord = 33.191 | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * [[5. tankibrigaad]] | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} [[Davõdiv Bridi lahing]] oli Ukraina vasturünnaku operatsioon [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta sissetungi ajal Ukrainasse]]. Reaktsioonina Venemaa [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõuna-Ukraina pealetungile]] üritasid Ukraina väed tagasi vallutada osa [[Vene okupatsioon Hersoni oblastis|Venemaa poolt okupeeritud Hersoni oblastist]] ja hävitada Venemaa ressursse. Vasturünnak algas 27. mail 2022 ja selle keskpunkt oli Davõdiv Bridi küla lähedal, mille Ukraina vallutas algselt tagasi; 16. juuniks 2022 tõrjuti nad aga üle [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõe]]. Teise sillapea Lozove lähedal Ukraina väed aga säilitasid.<ref name="ISWJuly5"/> Järgnenud [[2022. aasta Hersoni vasturünnak|Ukraina lõunapoolses vasturünnakus]], mis käivitati kaks ja pool kuud hiljem, teatati, et Davõdiv Brid võeti Ukraina vägede kätte 4. oktoobril.<ref>{{cite web |last1=Interfax |title=Davydiv Brid in Kherson region liberated from occupation – military |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/863037.html |website=en.interfax.com.ua |publisher=Interfax-Ukraine |access-date=4 October 2022}}</ref> ==Taust== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Vene okupatsioon Hersoni oblastis}} {{Vaata ka|Hersoni lahing|Mariupoli piiramine|Mõkolajivi lahing}} 24. veebruaril 2022 tungis [[Venemaa]] [[Ukraina]]sse 2014. aastal alanud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] järsu eskalatsiooni käigus. Invasioon põhjustas Euroopa kõige kiiremini kasvava [[Pagulaskriis|põgenikekriisi]] pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]],<ref name="Blake-2022-03-15">{{cite web |last=Blake |first=Daniel Keane, Elly |date=15 March 2022 |title=What is the Homes for Ukraine refugees scheme and how do you apply? |url=https://www.standard.co.uk/news/uk/host-ukraine-refugee-scheme-uk-london-russia-war-apply-b987910.html |access-date=15 March 2022 |website=[[Evening Standard]]}}</ref><ref>{{cite news |last1=Pita |first1=Antonio |last2=Costa |first2=Raúl Sánchez |date=3 March 2022 |title=Ukrainian exodus could be Europe's biggest refugee crisis since World War II |newspaper=[[El Pais]] |url=https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |url-status=live |access-date=9 May 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220405100721/https://english.elpais.com/international/2022-03-03/ukrainian-exodus-could-be-europes-biggest-refugee-crisis-since-world-war-ii.html |archive-date=5 April 2022}}</ref> enam kui 6,5 miljonit [[Ukraina pagulaskriis (2022–)|ukrainlast põgenes riigist]]<ref name="UNHCR-Ukraine">{{cite web |title=Situation Ukraine Refugee Situation |date=<!--kept up-to-date--> |website=[[United Nations High Commissioner for Refugees]] |url=https://data2.unhcr.org/en/situations/ukraine |access-date=10 May 2022}}</ref> ja kolmandik elanikkonnast on [[Sundränne|ümberasustatud]].<ref>{{cite news |first1=Rebecca |last1=Ratcliffe |first2=Abené |last2=Clayton |first3=Adam |last3=Gabbatt |first4=Léonie |last4=Chao-Fong |first5=Samantha |last5=Lock |first6=Tom |last6=Ambrose |date=19 March 2022 |title=Biden outlines 'consequences' if China aids Russia – as it happened |work=[[The Guardian]] |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |access-date=28 March 2022 |archive-date=29 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220329020321/https://www.theguardian.com/world/live/2022/mar/18/russia-ukraine-war-latest-news-biden-to-warn-xi-against-backing-putin-as-russian-military-offensives-falter-live |url-status=live}}</ref><ref>{{cite news |date=31 March 2022 |title=Ukraine war: Putin being misled by fearful advisers, US says |publisher=[[BBC News]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |url-status=live |access-date=31 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220331020115/https://www.bbc.com/news/world-europe-60936117 |archive-date=31 March 2022}}</ref> 24. veebruarist 1. märtsini vallutasid Vene väed suurema osa [[Hersoni oblast]]ist, sealhulgas [[Berdjansk]]i ja [[Melitopol]]i linnad.<ref>{{cite web |title="Мелитополь не сдался, Мелитополь – временно оккупирован" – городской голова о ситуации на 1 марта |trans-title="Melitopol did not surrender, Melitopol is temporarily occupied" - the mayor on the situation on March 1 |url=https://www.mv.org.ua/news/264014-melitopol_ne_sdalsja_melitopol_-_vremenno_okkupirovan_-_gorodskoi_golova_o_situacii_na_1_marta.html |date=1 March 2022 |access-date=2 March 2022 |author=Marina Korobova |work=Mestnyye Vesti |language=Russian |archive-date=2 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302054418/https://www.mv.org.ua/news/264014-melitopol_ne_sdalsja_melitopol_-_vremenno_okkupirovan_-_gorodskoi_golova_o_situacii_na_1_marta.html |url-status=live }}</ref><ref name="2022capture">{{cite web |title=Some Russians surrender but situation remains grave - US |url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=621e5a73980bea49f4b7aa11%26Some%20Russians%20surrender%20but%20situation%20remains%20grave%20-%20US%262022-03-01T18%3A36%3A51.880Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:b8392103-0d49-41ed-be6c-15070ee9833a&pinned_post_asset_id=621e5a73980bea49f4b7aa11&pinned_post_type=share |access-date=2 March 2022 |website=[[BBC News]] |archive-date=6 March 2022 |archive-url=https://archive.today/20220306140033/https://www.bbc.com/news/live/world-europe-60542877?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=621e5a73980bea49f4b7aa11%26Some%20Russians%20surrender%20but%20situation%20remains%20grave%20-%20US%262022-03-01T18:36:51.880Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:b8392103-0d49-41ed-be6c-15070ee9833a&pinned_post_asset_id=621e5a73980bea49f4b7aa11&pinned_post_type=share |url-status=live }}</ref> 2. märtsil vallutasid Vene väed [[Hersoni]], esimese suurema Ukraina linna, mille Venemaa invasiooni ajal okupeeris.<ref>{{Cite news |date=2022-03-01 |title=Russian forces have entered Kherson, says Ukrainian official |language=en |work=Reuters |url= https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-have-entered-kherson-says-ukrainian-official-2022-03-01/ |access-date=2022-03-02 |archive-date=2 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220302054048/https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-have-entered-kherson-says-ukrainian-official-2022-03-01/ |url-status=live }}</ref><ref name=railcap>{{cite web |url= https://fakty.com.ua/ua/ukraine/suspilstvo/20220302-u-hersoni-vorog-zahopyv-zaliznychnyj-vokzal-ta-richkovyj-port/ |title=У Херсоні ворог захопив залізничний вокзал та річковий порт|author=Eugene Shaporenko|work=Fakty i Kommentarii|date=2 March 2022|accessdate=2 March 2022 |language=Ukrainian|archive-date=2 March 2022|archive-url= https://web.archive.org/web/20220302054049/https://fakty.com.ua/ua/ukraine/suspilstvo/20220302-u-hersoni-vorog-zahopyv-zaliznychnyj-vokzal-ta-richkovyj-port/ |url-status=live}}</ref><ref name="falls">{{Cite news |last1=Schwirtz |first1=Michael |last2=Pérez-Peña |first2=Richard |date=2022-03-02 |title=First Ukraine City Falls as Russia Strikes More Civilian Targets |language=en-US |work=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2022/03/02/world/europe/kherson-ukraine-russia.html |access-date=2022-03-03 |issn=0362-4331 |archive-date=3 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220303000108/https://www.nytimes.com/2022/03/02/world/europe/kherson-ukraine-russia.html |url-status=live }}</ref><ref name="falls2">{{Cite web |date=2022-03-03 |title=Russian claims it has seized Kherson as city's mayor agrees to curfew |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-kherson-take-fall-b2027325.html |access-date=2022-03-03 |website=The Independent |last=James |first=Liam |language=en |archive-date=3 March 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220303125420/https://www.independent.co.uk/news/world/europe/russia-ukraine-kherson-take-fall-b2027325.html |url-status=live }}</ref> Märtsis jätkasid Vene väed oma sissesõitu [[Mõkolajivi oblast]]isse, kuid aprilli alguseks löödi nad tagasi.<ref>{{Cite web |title=Practically no invaders left in Mykolayiv region – head of administration |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451811-practically-no-invaders-left-in-mykolayiv-region-head-of-administration.html |access-date=2022-04-08 |website=www.ukrinform.net |language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-five-killed-shelling-city-mykolaiv-2022-04-15/|title=Ukraine says five killed in shelling in city of Mykolaiv|website=reuters.com|date=16 April 2022}}</ref> Pärast ukrainlaste võite [[Mõkolajivi lahing|Mõkolajivi]] ja [[Voznessenski lahingud|Voznessenski]] lahingutes hakkas Hersoni–Mõkolajivi rinne takerduma. ==Lahing== 27. mai pärastlõunal alustas [[Ukraina]] vasturünnakut Hersoni oblastis Davõdiv Bridi lähedal.<ref name=Axe/> Ukraina formeeringud, mida juhtis [[5. tankibrigaad]], ületasid Ameerikas toodetud haubitsate [[M777]] toel [[Inhuletsi jõgi|Inhuletsi jõe]] öösel vastu 27. ja 28. maid Davõdiv Bridi ümbruses, 80 kilomeetrit Hersonist kirdes. Venelased taganesid Davõdiv Bridist kolme linna, mis asusid paar kilomeetrit edelas.<ref name=Axe>{{cite web |first=David |last=Axe |date=28 May 2022 |url= https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/05/28/ukraine-finally-has-launched-its-southern-counteroffensive/?sh=52a75c249997 | title=Ukraine has launched its southern counteroffensive | website=[[Forbes]] }}</ref> Järgmisel päeval kinnitasid uued teated, et Ukraina väed sooritasid eduka piiratud vasturünnaku, sundides Vene väed kaitsele. Selle Ukraina vasturünnaku eesmärk oli tõenäoliselt katkestada Venemaa püüdlused luua lõunateljel tugevad kaitsepositsioonid ja veelgi aeglustada Venemaa jõupingutusi tugevdada administratiivset kontrolli okupeeritud Lõuna-Ukraina üle.<ref name="ISW">{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-29 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 29 |trans-title= |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2022-05-29 |access-date=2022-05-30 |website=understandingwar.org |language= |author=Karolina Hird |author2= Mason Clark |author3=George Barros |quote=The Ukrainian General Staff noted that Russian forces are attempting to recapture positions in Andriivka, Bilohirka, and Bila Krynytsia, indicating the Ukrainian counteroffensive south of Davydiv Brid recaptured these positions on the Kherson-Mykolaiv border on May 28.}}</ref> 31. mail näitasid satelliidipildid, et Vene väed olid Davõdiv Bridist viimastel päevadel positsioonid üles seadnud. Siis polnud selge, kas Ukraina väed olid linna sisenenud või neil oli positsioone [[Andrijivka (Berõslavi rajoon)|Andrijivka]] ja [[Bilohirka (Hersoni oblast)|Bilohirka]] lähedal. Sama päeva õhtul aga eskaleerusid lahingud Vene ja Ukraina vägede vahel. Ööl vastu 31. maid ja 1. juunit teatasid Ukraina allikad, et Ukraina väed vallutasid Davõdiv Bridi linna.<ref name=ukrinform>{{cite web |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3496853-invaders-mining-inhulets-river-coast-to-hold-off-ukrainian-troops.html |title=Invaders mining Inhulets River coast to hold off Ukrainian troops |date=2022-05-31 |accessdate=2022-06-02 |publisher= |language= |website=ukrinform.net |quote="In the Southern Buh direction, the enemy is defending and mining the coast of the Inhulets River in areas where units of our troops may be operating. It is also engaged in counter-battery combat, inflicting air strikes with the involvement of army aircraft in the area of the settlement of Davydiv Brid, Kherson region,” the statement reads. |archive-date=2022-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220613195649/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3496853-invaders-mining-inhulets-river-coast-to-hold-off-ukrainian-troops.html |url-status=dead }}</ref><ref name=ISW/><ref name=_2001>{{cite web |url=http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp |title=Розподіл населення за рідною мовою на ukrcensus.gov.ua |trans-title=Distribution of the population by native language at ukrcensus.gov.ua |work=database.ukrcensus.gov.ua |access-date=2022-06-17 |archive-date=2014-07-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140731182036/http://database.ukrcensus.gov.ua/Mult/Database/Census/databasetree_uk.asp |url-status=dead }}</ref> Juuni esimesel poolel jätkusid ägedad lahingud Ukraina ja Venemaa vägede vahel Davõdiv Bridi pärast, kusjuures kumbki pool ei suutnud täit kontrolli üle võtta. Suurtükiväe löögid muutusid mõlemal poolel igapäevaseks. Ukraina vastupealetungile Davõdiv Bridi vastu järgnes rida Ukraina-meelsete aktivistide partisaniaktsioone, mis tõid kaasa [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse]] (FSB) intensiivistunud tegevuse Hersoni piirkonnas.<ref>{{cite web|url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/06/12/ukraine-kherson-counteroffensive-russian-occupation/ |title=In Kherson, misery under Russian occupation, hope over Ukrainian gains |work=www.washingtonpost.com}}</ref> 6. juunil teatasid Vene allikad, et Ukraina sillapea Davõdiv Bridis on hävitatud ja Ukraina väed tõugatud üle Inhuletsi jõe tagasi, mida kinnitas [[Institute for the Study of War]] (ISW) kaks nädalat hiljem, kinnitades, et Vene väed on vallutanud tagasi jõe idakaldal.<ref name="ISWJune21">{{cite news |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-21 |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JUNE 21 |quote=Russian forces likely recaptured the eastern bank of the Inhulets River from the Ukrainian bridgehead situated near the Kherson-Mykolaiv Oblast border... The assessment that Russian forces destroyed a bridgehead on the left bank of the Inhulets river is consistent with unconfirmed Russian claims that Russian forces expelled Ukrainian forces from this area around June 6. |date=21 June 2022 |access-date=21 June 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220625232459/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-21 |archive-date=2022-06-25 |url-status=dead}}</ref> 13. juunil teatati, et Ukraina väed osalesid Davõdiv Bridi lähedal rasketes lahingutes Vene vägedega. Ukraina komandörid väitsid, et nende väed sundisid Vene vägesid järk-järgult tagasi ja katsetasid oma teist ja kolmandat kaitseliini.<ref>{{cite news | url=https://www.rferl.org/a/ukraine-losing-winning-war/31899910.html | title=Is Ukraine Losing the War? Depends on How You Look at It | newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty | date=16 June 2022 | last1=Eckel | first1=Mike }}</ref> Suurtükiduellid jõe kohal jätkusid 17.–21. juunini, ISW teatel olid Vene väed Ukraina väed tagasi tõrjunud millalgi enne 17. juunit.<ref name="ISWJune21"/> Siiski teatas ISW 5. juulil, et Ukraina väed säilitasid kontrolli teatud territooriumi üle piirkonnas, kuigi täpsed piirid olid ebaselged.<ref name="ISWJuly5">{{cite web | url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-5 | title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 5}}</ref> 27. juulil üritasid Vene väed rünnata Ukraina sillapead Davõdiv Bridist edelas.<ref>{{cite web|url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-july-27 |title=russian-offensive-campaign-assessment-july-27 russian-offensive-campaign-assessment-july-27 |work=www.criticalthreats.org}}</ref> ==Tagajärjed== Alates augusti lõpust surusid Ukraina väed Hersoni oblastis [[2022. aasta Hersoni vasturünnak|vastupealetungi]] käigus taas Davõdiv Bridi poole. 2.–3. oktoobrini ründasid Ukraina väed linna, kuid nad löödi kaks korda tagasi.<ref>{{cite web|url=https://www.outlookindia.com/international/ukraine-war-ukrainian-counter-offensive-continues-gains-in-east-as-putin-pushes-war-to-dangerous-point-news-227404 |title=ukraine-war-ukrainian-counter-offensive-continues-gains-in-east-as-putin-pushes-war-to-dangerous-point-news-227404 |work=www.outlookindia.com|date=3 October 2022 }}</ref><ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-3 |title=russian-offensive-campaign-assessment-october-3 |work=understandingwar.org}}</ref> Siiski 4. oktoobriks Vene väed taganesid ja Ukraina väed vallutasid linna.<ref>{{cite web |last1=Interfax |title=Davydiv Brid in Kherson region liberated from occupation – military |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/863037.html |website=en.interfax.com.ua |publisher=Interfax |access-date=4 October 2022}}</ref><ref>[https://twitter.com/DefenceU/status/1577270974868852736 tweet 1577270974868852736] twitter.com</ref> ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]] *[[Hersoni lahing]] *[[Mõkolajivi lahing]] *[[2022. aasta Tšornobajivka rünnakud]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] dv2lhdwe2k9cm2y5zqk6ekemcw14bzt 14 662244 7255952 7254578 2026-10-19T18:25:39Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6493636 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Telesarjade kategooriad]] h7xhlv2t01fmukcu2xf3g64f02te4yq 4 662869 7255882 7253005 2026-10-19T15:43:24Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7255882 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21100241 OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from } OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to } } |section= |sort=?from |sort_order=desc |one_row_per_item=no |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P27:riik,?from:alates,?to:kuni,item:wikidata |links=red |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! riik ! alates ! kuni ! wikidata |- | [[Stig Rästa]] | | [[Eesti]] | 2025-03-26 | | [[:d:Q12375361|Q12375361]] |- | [[Priit Lomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q18753387|Q18753387]] |- | [[Tanel Tein]] | Eesti poliitik, endine korvpallur | [[Eesti]] | 2023-04-18 | | [[:d:Q329432|Q329432]] |- | [[Eero Merilind]] | eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q117842914|Q117842914]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2023-04-10 | | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Mart Maastik]] | Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik | [[Eesti]] | 2023-04-06 | | [[:d:Q117459311|Q117459311]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | 2024-07-22 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Lauri Hussar]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-04-03 | | [[:d:Q26234970|Q26234970]] |- | [[Karmen Joller]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-01 | 2025-03-25 | [[:d:Q61110111|Q61110111]] |- | [[Juku-Kalle Raid]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-04-01 | | [[:d:Q12365540|Q12365540]] |- | [[Pärtel-Peeter Pere]] | Eesti ametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404916|Q117404916]] |- | [[Pipi-Liis Siemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q117404914|Q117404914]] |- | [[Johanna-Maria Lehtme]] | eesti kultuurikorraldaja ja aktivist | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2023-01-01 | [[:d:Q112064111|Q112064111]] |- | [[Rain Epler]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q103205431|Q103205431]] |- | [[Ester Karuse]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q97218962|Q97218962]] |- | [[Kristo Enn Vaga]] | Eesti jalgrattur | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q30562829|Q30562829]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | 2025-01-01 | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Meelis Kiili]] | | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q16403062|Q16403062]] |- | [[Vadim Belobrovtsev]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12377955|Q12377955]] |- | [[Ando Kiviberg]] | Eesti poliitik ja rahvapillimängija | [[Eesti]] | 2023-01-01 | | [[:d:Q12359094|Q12359094]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-22 | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Toomas Kruusimägi]] | koolijuht ja poliitik | [[Eesti]] | 2022-10-19 | 2022-10-22 | [[:d:Q53998189|Q53998189]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-09-06 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Reili Rand]] | | [[Eesti]] | 2022-07-19 | | [[:d:Q27430371|Q27430371]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-07-18 | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2022-06-03 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]] | Eesti poliitik ja mootorisportlane | [[Eesti]] | 2022-04-04 | | [[:d:Q18642208|Q18642208]] |- | [[Rene Tammist]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-04-01 | 2022-04-04 | [[:d:Q12373845|Q12373845]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-03-22 | | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2022-02-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-18 | | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-11-04 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Tiiu Aro]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2021-03-06 | 2022-07-18 | [[:d:Q544436|Q544436]] |- | [[Sulev Kannimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-28 | | [[:d:Q107335485|Q107335485]] |- | [[Õnne Pillak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335464|Q107335464]] |- | [[Timo Suslov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q107335392|Q107335392]] |- | [[Aivar Viidik]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | 2022-07-18 | [[:d:Q20933595|Q20933595]] |- | [[Toomas Järveoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q16404987|Q16404987]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Margit Sutrop]] | Eesti filosoof | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q12369691|Q12369691]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2021-01-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Maido Ruusmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2021-01-27 | [[:d:Q61111879|Q61111879]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-26 | 2022-07-18 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Eduard Odinets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2021-01-11 | | [[:d:Q16407919|Q16407919]] |- | [[Marko Torm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-12-16 | | [[:d:Q16407265|Q16407265]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2020-12-01 | 2021-11-03 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-22 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-18 | 2021-01-26 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2020-11-10 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2020-11-05 | | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-10-26 | | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Mart Võrklaev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-30 | | [[:d:Q72398917|Q72398917]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-09-13 | | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Lauri Läänemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-13 | 2022-07-18 | [[:d:Q12368349|Q12368349]] |- | [[Jaak Juske]] | eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-06-13 | | [[:d:Q6109557|Q6109557]] |- | [[Kalle Grünthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-12 | | [[:d:Q72398401|Q72398401]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-06-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Signe Riisalo]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-21 | 2021-01-26 | [[:d:Q64850482|Q64850482]] |- | [[Rein Suurkask]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-05-17 | 2019-10-26 | [[:d:Q71868193|Q71868193]] |- | [[Kai Rimmel]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2021-01-27 | [[:d:Q63473780|Q63473780]] |- | [[Peeter Rahnel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q63473688|Q63473688]] |- | [[Heiki Hepner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q63473367|Q63473367]] |- | [[Tiit Kala]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-05 | [[:d:Q63413898|Q63413898]] |- | [[Natalia Malleus]] | ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | | [[:d:Q53998190|Q53998190]] |- | [[Urmas Espenberg]] | eesti kirjanik, publitsist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2020-11-09 | [[:d:Q12377803|Q12377803]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2019-06-02 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-29 | 2022-06-03 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-05 | | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Merry Aart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976265|Q62976265]] |- | [[Riho Breivel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976243|Q62976243]] |- | [[Maria Jufereva-Skuratovski]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976151|Q62976151]] |- | [[Marek Jürgenson]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62976118|Q62976118]] |- | [[Kert Kingo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-16 | [[:d:Q62976082|Q62976082]] |- | [[Tõnis Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975984|Q62975984]] |- | [[Andrus Seeme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q62975881|Q62975881]] |- | [[Andres Sutt]] | eesti poliitik ja pangandustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q62975823|Q62975823]] |- | [[Rene Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q62934345|Q62934345]] |- | [[Siim Pohlak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q61111821|Q61111821]] |- | [[Riina Sikkut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q52704406|Q52704406]] |- | [[Erkki Keldo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-03 | [[:d:Q42889094|Q42889094]] |- | [[Ruuben Kaalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29420141|Q29420141]] |- | [[Paul Puustusmaa]] | eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q29419731|Q29419731]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Raimond Kaljulaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-05 | [[:d:Q27430407|Q27430407]] |- | [[Helle-Moonika Helme]] | Poliitik ja muusik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q26695944|Q26695944]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-25 | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-22 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-11-18 | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Urmas Reitelmann]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406609|Q16406609]] |- | [[Raivo E. Tamm]] | Eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16406227|Q16406227]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Alar Laneman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-18 | [[:d:Q16405586|Q16405586]] |- | [[Katri Raik]] | eesti ajaloolane, poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-31 | [[:d:Q16405510|Q16405510]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-02-02 | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Taavi Aas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q16403144|Q16403144]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-03-04 | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-12 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-11-30 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-03-31 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaak Valge]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12364786|Q12364786]] |- | [[Hele Everaus]] | Eesti hematoloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12363696|Q12363696]] |- | [[Anti Poolamets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12359339|Q12359339]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-09-30 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2020-12-15 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Leo Kunnas]] | Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3744878|Q3744878]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-09-06 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Üllar Saaremäe]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3739506|Q3739506]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2023-04-09 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Heiki Kranich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2026-01-13 | [[:d:Q1594612|Q1594612]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jüri Luik]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1433583|Q1433583]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-07-18 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2022-10-19 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-05-20 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Kaido Höövelson]] | eesti sumomaadleja, ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q528974|Q528974]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2021-01-26 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-04-29 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Marina Kaljurand]] | Eesti diplomaat, poliitik ja sulgpallur | [[Eesti]] | 2019-04-04 | 2019-06-12 | [[:d:Q439111|Q439111]] |- | [[Kristina Šmigun-Vähi]] | eesti murdmaasuusataja | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | | [[:d:Q231327|Q231327]] |- | [[Siim Kallas]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-04-04 | 2024-09-07 | [[:d:Q156469|Q156469]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2019-02-07 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2019-02-06 | 2019-02-07 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Signe Kivi]] | Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik | [[Eesti]] | 2019-02-05 | 2019-02-06 | [[:d:Q2285186|Q2285186]] |- | [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2019-01-11 | | [[:d:Q16403439|Q16403439]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2018-11-28 | | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-11-26 | 2018-11-27 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-09-05 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-22 | | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Aivar Surva]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-08-01 | | [[:d:Q55984168|Q55984168]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-28 | | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-06-15 | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-07 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2018-05-03 | | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Enn Meri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2018-04-05 | | [[:d:Q53636801|Q53636801]] |- | [[Karin Tammemägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-10 | | [[:d:Q53638402|Q53638402]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-11-08 | 2018-05-02 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2017-06-12 | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Tarmo Kruusimäe]] | | [[Eesti]] | 2017-06-02 | | [[:d:Q16404443|Q16404443]] |- | [[Tiina Kangro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-16 | | [[:d:Q20528288|Q20528288]] |- | [[Toomas Paur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-11 | | [[:d:Q28071323|Q28071323]] |- | [[Alar Nääme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2016-12-11 | [[:d:Q28845703|Q28845703]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-10 | 2018-06-26 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Igor Kravtšenko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-06 | | [[:d:Q28840779|Q28840779]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-12-05 | 2016-12-06 | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-25 | | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Eevi Paasmäe]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2016-12-09 | [[:d:Q28854356|Q28854356]] |- | [[Toomas Väinaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q28854341|Q28854341]] |- | [[Marko Šorin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2017-06-12 | [[:d:Q28071329|Q28071329]] |- | [[Liisa Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-08-22 | [[:d:Q21009735|Q21009735]] |- | [[Helmut Hallemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q16407871|Q16407871]] |- | [[Tiit Terik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q12376941|Q12376941]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2016-11-24 | 2018-11-26 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2016-11-24 | | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Vladimir Arhipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-23 | [[:d:Q28854358|Q28854358]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Aet Maatee]] | eesti kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2016-11-23 | 2016-11-24 | [[:d:Q16407380|Q16407380]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2016-11-23 | | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-09-13 | 2016-11-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-07-07 | 2016-11-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Toomas Jürgenstein]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2016-06-16 | | [[:d:Q25519722|Q25519722]] |- | [[Oudekki Loone]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-21 | | [[:d:Q12371725|Q12371725]] |- | [[Anneli Ott]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-11-19 | | [[:d:Q22041600|Q22041600]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | 2016-11-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-16 | | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2015-09-16 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-15 | 2016-11-23 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-09-01 | 2017-06-12 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Peeter Ernits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-08-18 | | [[:d:Q12372175|Q12372175]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-07-16 | 2019-03-03 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Jaanus Karilaid]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-27 | | [[:d:Q20933507|Q20933507]] |- | [[Kristjan Kõljalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933524|Q20933524]] |- | [[Einar Vallbaum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q17447338|Q17447338]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-24 | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Kalle Muuli]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2017-06-12 | [[:d:Q12366238|Q12366238]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-07-15 | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Hardi Volmer]] | Eesti muusik ja filmirežissöör | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q3740790|Q3740790]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2015-09-14 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-04-09 | 2016-11-23 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Martin Repinski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q20933560|Q20933560]] |- | [[Raivo Põldaru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933554|Q20933554]] |- | [[Andres Metsoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933540|Q20933540]] |- | [[Liina Kersna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933509|Q20933509]] |- | [[Dmitri Dmitrijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933467|Q20933467]] |- | [[Arno Sild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20933454|Q20933454]] |- | [[Monika Haukanõmm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528676|Q20528676]] |- | [[Erki Savisaar]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528493|Q20528493]] |- | [[Andres Ammas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-04-04 | [[:d:Q20528366|Q20528366]] |- | [[Uno Kaskpeit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q20528341|Q20528341]] |- | [[Jaak Madison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q19725706|Q19725706]] |- | [[Hannes Hanso]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q17446918|Q17446918]] |- | [[Yoko Alender]] | eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q17446896|Q17446896]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Olga Ivanova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406537|Q16406537]] |- | [[Artur Talvik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16406074|Q16406074]] |- | [[Maris Lauri]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-09-12 | [[:d:Q16405768|Q16405768]] |- | [[Märt Sults]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405538|Q16405538]] |- | [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405450|Q16405450]] |- | [[Külliki Kübarsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-01-11 | [[:d:Q16405217|Q16405217]] |- | [[Andrei Novikov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-10 | [[:d:Q16405149|Q16405149]] |- | [[Henn Põlluaas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16405090|Q16405090]] |- | [[Heidy Purga]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404493|Q16404493]] |- | [[Krista Aru]] | Eesti ajakirjandusloolane ja museoloog | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16404281|Q16404281]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Madis Milling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16403802|Q16403802]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Johannes Kert]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q16402978|Q16402978]] |- | [[Anne Sulling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q15983657|Q15983657]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-20 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Toomas Kivimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12377090|Q12377090]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-10 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Tanel Talve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12376325|Q12376325]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-05-06 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-05 | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Raivo Aeg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373459|Q12373459]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-11-18 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Mihkel Raud]] | | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-06-07 | [[:d:Q12370316|Q12370316]] |- | [[Martin Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-07-06 | [[:d:Q12369932|Q12369932]] |- | [[Martin Helme]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369924|Q12369924]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-09-14 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Ain Lutsepp]] | eesti näitleja | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358429|Q12358429]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Toomas Vitsut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q7824120|Q7824120]] |- | [[Maire Aunaste]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-03-03 | [[:d:Q6736905|Q6736905]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-09-05 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Ants Laaneots]] | Eesti erukindral | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-04-03 | [[:d:Q3736458|Q3736458]] |- | [[Eerik-Niiles Kross]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-06-15 | [[:d:Q3735691|Q3735691]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2018-08-01 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Mart Helme]] | poliitik ja endine diplomaat | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1453245|Q1453245]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-11-07 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2017-06-01 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-04-08 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2019-02-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-11-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-05 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2016-12-15 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-08-31 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2015-03-30 | 2015-03-27 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Kalmer Lain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-11-19 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366252|Q12366252]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2014-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Innar Mäesalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-10-14 | 2015-03-23 | [[:d:Q20528880|Q20528880]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-09-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Siret Kotka]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-07-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q12375092|Q12375092]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-18 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-06-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Rosenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q18753049|Q18753049]] |- | [[Etti Kagarov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16405534|Q16405534]] |- | [[Tatjana Jaanson]] | Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376579|Q12376579]] |- | [[Barbi Pilvre]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12360203|Q12360203]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-27 | 2014-03-28 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2015-03-23 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-03-26 | 2014-06-18 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2014-01-13 | 2014-06-01 | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2014-01-01 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-12-05 | 2015-03-23 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jüri Morozov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-11-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16407757|Q16407757]] |- | [[Urbo Vaarmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-10-31 | 2015-03-23 | [[:d:Q17447264|Q17447264]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-15 | 2014-03-26 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-06-13 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-03-15 | 2013-06-17 | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Kaja Kreisman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2013-01-22 | 2014-03-26 | [[:d:Q12366112|Q12366112]] |- | [[Mihhail Lotman]] | Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2013-01-22 | 2013-01-23 | [[:d:Q2012757|Q2012757]] |- | [[Tiina Lokk]] | Eesti filmindustegelane | [[Eesti]] | 2012-12-12 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376881|Q12376881]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-12-11 | 2015-03-23 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2012-07-02 | 2014-06-18 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Kalev Kallemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-06-19 | 2012-07-01 | [[:d:Q17446941|Q17446941]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2014-03-26 | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2012-05-12 | 2013-06-13 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-04-09 | 2015-03-23 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2012-03-20 | 2015-03-23 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-12-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-11-14 | 2012-12-10 | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | 2011-11-04 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Tarmo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-08 | 2015-03-23 | [[:d:Q12376376|Q12376376]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-04-07 | 2015-03-23 | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-07 | 2013-12-31 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andre Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q16404500|Q16404500]] |- | [[Andrus Saare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-05-12 | [[:d:Q16403448|Q16403448]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-11-04 | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Tulik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12379639|Q12379639]] |- | [[Siim Kabrits]] | Eesti ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12374975|Q12374975]] |- | [[Peeter Laurson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372206|Q12372206]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Juku-Kalle Raid]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365540|Q12365540]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2011-04-06 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2011-04-07 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Andrei Korobeinik]] | eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2013-12-04 | [[:d:Q4755832|Q4755832]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-06 | 2012-06-17 | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-04-02 | 2015-03-23 | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-01-13 | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-09-07 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Mihhail Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16404020|Q16404020]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Kalev Lillo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q14188964|Q14188964]] |- | [[Helmen Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13628736|Q13628736]] |- | [[Aivar Kokk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608089|Q13608089]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-04-08 | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Andres Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q13234758|Q13234758]] |- | [[Jana Toom]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12379326|Q12379326]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Remo Holsmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373839|Q12373839]] |- | [[Rannar Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12373563|Q12373563]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Priit Sibul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372782|Q12372782]] |- | [[Priit Toobal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372781|Q12372781]] |- | [[Peeter Võsa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12372254|Q12372254]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Neeme Suur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370928|Q12370928]] |- | [[Meelis Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12370075|Q12370075]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-11-17 | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Kalle Jents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366228|Q12366228]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Kajar Lember]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-11-12 | [[:d:Q12366123|Q12366123]] |- | [[Jevgeni Ossinovski]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q12365130|Q12365130]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-12-05 | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Aivar Sõerd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358481|Q12358481]] |- | [[Aare Heinvee]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q12358088|Q12358088]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-10-31 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Kaja Kallas]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-14 | [[:d:Q11869065|Q11869065]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-04 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Valdo Randpere]] | Eesti laulja | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q7909441|Q7909441]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-12-08 | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Mihhail Kõlvart]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-07 | [[:d:Q4250802|Q4250802]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-12-11 | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-11-03 | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Rait Maruste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2128576|Q2128576]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-03-26 | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Deniss Boroditš]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-08 | [[:d:Q2000385|Q2000385]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-01-21 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-03-19 | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Jüri Jaanson]] | Eesti sõudja ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q704436|Q704436]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2012-04-11 | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Annely Akkermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q618373|Q618373]] |- | [[Arto Aas]] | Eesti poliitikud | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q616356|Q616356]] |- | [[Maimu Berg]] | eesti kirjanik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q544472|Q544472]] |- | [[Marianne Mikko]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q535290|Q535290]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-10-13 | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Urve Paris Palo|Urve Palo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2013-03-15 | [[:d:Q465437|Q465437]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-01 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2011-03-27 | 2015-03-23 | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2014-07-01 | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2011-03-27 | 2011-04-05 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2010-12-07 | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-07-07 | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Terje Trei]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-17 | | [[:d:Q16407309|Q16407309]] |- | [[Urmas Kruuse]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-06-16 | 2010-06-17 | [[:d:Q3741429|Q3741429]] |- | [[Jaan Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-05-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q12364933|Q12364933]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2010-03-12 | | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Katrin Karisma]] | Eesti näitleja ja laulja | [[Eesti]] | 2009-12-21 | 2011-03-26 | [[:d:Q12366614|Q12366614]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-11-09 | | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Nikolai Põdramägi]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-10-29 | | [[:d:Q12371071|Q12371071]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-10-01 | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2009-09-14 | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-28 | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-10 | | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Robert Antropov]] | Eesti poliitik, sulgpallur ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2009-07-09 | | [[:d:Q16404048|Q16404048]] |- | [[Viktor Vassiljev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-07-09 | 2009-07-28 | [[:d:Q12378637|Q12378637]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-06 | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Mihkel Juhkami]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-06-05 | [[:d:Q38474175|Q38474175]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-06-04 | 2009-12-20 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2009-05-22 | 2009-07-09 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-04-22 | | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | 2008-02-11 | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2008-01-01 | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-10-11 | 2010-12-07 | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-09-11 | 2007-12-31 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Lembit Kaljuvee]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-17 | | [[:d:Q12368506|Q12368506]] |- | [[Hannes Rumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16407299|Q16407299]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-14 | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Ene Kaups]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-12 | | [[:d:Q12362113|Q12362113]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-04-10 | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Sulev Vare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-06 | 2007-04-11 | [[:d:Q12375435|Q12375435]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | 2009-06-03 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-04-06 | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Tiina Oraste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-09-30 | [[:d:Q12376884|Q12376884]] |- | [[Ott Lumi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-11-08 | [[:d:Q12371659|Q12371659]] |- | [[Kalvi Kõva]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2009-05-22 | [[:d:Q12366267|Q12366267]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Urve Tiidus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | 2007-04-05 | [[:d:Q11032994|Q11032994]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Hanno Pevkur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-05 | | [[:d:Q1399218|Q1399218]] |- | [[Margus Tsahkna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-04 | | [[:d:Q11716283|Q11716283]] |- | [[Tarmo Mänd]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-04-03 | 2010-03-12 | [[:d:Q12376370|Q12376370]] |- | [[Erika Salumäe]] | Eesti jalgrattur, sporditegelane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-28 | 2007-04-02 | [[:d:Q261471|Q261471]] |- | [[Margus Tammekivi]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q38475120|Q38475120]] |- | [[Aivar Riisalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q16406782|Q16406782]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Arvo Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16404003|Q16404003]] |- | [[Maret Merisaar]] | eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-01-01 | [[:d:Q16403525|Q16403525]] |- | [[Indrek Saar]] | Eesti näitleja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q16403371|Q16403371]] |- | [[Rein Randver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-03-27 | [[:d:Q14542629|Q14542629]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Heljo Pikhof]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14483307|Q14483307]] |- | [[Lauri Luik]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q14191221|Q14191221]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Urmas Klaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13607430|Q13607430]] |- | [[Mart Jüssi]] | Eesti poliitik ja hülgeuurija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13605586|Q13605586]] |- | [[Kaia Iva]] | Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13603999|Q13603999]] |- | [[Kadri Simson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q13570003|Q13570003]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Valdur Lahtvee]] | Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12378058|Q12378058]] |- | [[Toomas Trapido]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377130|Q12377130]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Rein Ratas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373774|Q12373774]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Olga Sõtnik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12371428|Q12371428]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Mati Raidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369996|Q12369996]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Margus Lepik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-06-16 | [[:d:Q12369707|Q12369707]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Kersti Sarapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366820|Q12366820]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hannes Astok]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12363324|Q12363324]] |- | [[Erik Salumäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q12362258|Q12362258]] |- | [[Aadu Must]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-10-28 | [[:d:Q12358062|Q12358062]] |- | [[Kalle Palling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11869429|Q11869429]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Marek Strandberg]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11034302|Q11034302]] |- | [[Ivi Eenmaa]] | eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q11023034|Q11023034]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Tarmo Kõuts]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7686357|Q7686357]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Jaan Kundla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-04-22 | [[:d:Q6109645|Q6109645]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2011-03-26 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Valeri Korb]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q4232659|Q4232659]] |- | [[Taavi Rõivas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3785077|Q3785077]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-16 | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Aleksei Lotman]] | Eesti bioloog, looduskaitsja ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3737434|Q3737434]] |- | [[Jaak Salumets]] | eesti korvpallur, korvpallitreener ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q3736953|Q3736953]] |- | [[Jüri Ratas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2621730|Q2621730]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2008-02-10 | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-09-10 | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Villu Reiljan]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-05-27 | [[:d:Q1670898|Q1670898]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2010-07-07 | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-06-03 | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-10-10 | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Rein Lang]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q998617|Q998617]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Toomas Tõniste]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q620859|Q620859]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-14 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Keit Pentus-Rosimannus]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q458003|Q458003]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Laine Randjärv]] | Eesti poliitik ja kultuuritegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q449939|Q449939]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-09-13 | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2009-07-09 | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Karel Rüütli]] | | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q382654|Q382654]] |- | [[Edgar Savisaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-10 | [[:d:Q355241|Q355241]] |- | [[Erki Nool]] | eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q334700|Q334700]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ester Tuiksoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | | [[:d:Q293175|Q293175]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-13 | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaak Aaviksoo]] | Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-05 | [[:d:Q253515|Q253515]] |- | [[Urmas Paet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q58100|Q58100]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2007-03-27 | 2007-04-04 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Inara Luigas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2006-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q12364487|Q12364487]] |- | [[Margus Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-11-22 | 2006-11-20 | [[:d:Q6760839|Q6760839]] |- | [[Helir-Valdor Seeder]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2004-01-01 | | [[:d:Q724437|Q724437]] |- | [[Hirvo Surva]] | eesti koorijuht | [[Eesti]] | 2003-04-10 | 2003-10-05 | [[:d:Q12364009|Q12364009]] |- | [[Eiki Berg]] | eesti politoloog | [[Eesti]] | 2003-04-01 | 2004-09-08 | [[:d:Q24546656|Q24546656]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2005-04-12 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 2003-03-22 | 2007-03-26 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Katrin Saks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2006-01-01 | [[:d:Q535426|Q535426]] |- | [[Andrus Ansip]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 2003-03-22 | 2003-04-01 | [[:d:Q57640|Q57640]] |- | [[Hannes Võrno]] | Eesti koomik ja poliitik | [[Eesti]] | 2003-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q743278|Q743278]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1999-03-14 | 2003-03-21 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Liis Klaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12368727|Q12368727]] |- | [[Jevgeni Tomberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q12365135|Q12365135]] |- | [[Sakarias Jaan Leppik]] | Eesti poliitik, preester, muusik ja õpetaja | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q7402843|Q7402843]] |- | [[Toomas Hendrik Ilves]] | Eesti 4. president (2006-2016), ajakirjanik ja diplomaat | [[Eesti]] | 1999-01-01 | 2007-01-01 | [[:d:Q57289|Q57289]] |- | [[Igor Gräzin]] | Eesti poliitik, jurist ja vaimulik | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q5993313|Q5993313]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1995-03-11 | 1995-10-13 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Jürgen Ligi]] | eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-03-11 | 1999-03-13 | [[:d:Q983831|Q983831]] |- | [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]] | Eesti poliitik ja mehhaanikainsener, Pärnu linnapea 1992-1995 | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q16406433|Q16406433]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mati Meos]] | eesti poliitik ja insener | [[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q12369993|Q12369993]] |- | [[Endel Lippmaa]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1995-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q1340315|Q1340315]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1994-09-20 | 1995-03-10 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Karin Jaani]] | diplomaat | [[Eesti]] | 1992-09-30 | 1995-03-10 | [[:d:Q1396519|Q1396519]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | 1992-09-30 | 1992-10-22 | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Toivo Uustalo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105827060|Q105827060]] |- | [[Aap Neljas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1999-01-01 | [[:d:Q105825271|Q105825271]] |- | [[Paul-Olev Mõtsküla]] | Eesti ajakirjanik ja tõlkija | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105825114|Q105825114]] |- | [[Merle Krigul]] | | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105822984|Q105822984]] |- | [[Tiina Benno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q105815965|Q105815965]] |- | [[Matti Päts]] | Eesti riigiametnik ja poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q61110231|Q61110231]] |- | [[Sulev Alajõe]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q50379456|Q50379456]] |- | [[Rein Helme]] | eesti sõjaajaloolane | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q16407924|Q16407924]] |- | [[Kalev Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 2003-01-01 | [[:d:Q16404517|Q16404517]] |- | [[Andra Veidemann]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q15888056|Q15888056]] |- | [[Mart Niklus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1992-01-01 | 1995-01-01 | [[:d:Q12121505|Q12121505]] |- | [[Indrek Toome]] | Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1990-01-01 | 1992-01-01 | [[:d:Q510157|Q510157]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1938-04-07 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1932-06-15 | 1934-10-02 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1929-06-15 | 1930-09-01 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Karl Kornel]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1929-06-14 | [[:d:Q16404057|Q16404057]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1926-06-15 | 1926-09-30 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1925-09-14 | 1926-01-15 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Juhan Ploompuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1925-11-10 | [[:d:Q105709830|Q105709830]] |- | [[Mihkel Juhkam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q12370291|Q12370291]] |- | [[Johannes Meyer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1923-05-31 | 1923-06-07 | [[:d:Q12365341|Q12365341]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1926-06-14 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Jaan Teemant]] | | [[Eesti]] | 1923-05-31 | 1937-12-31 | [[:d:Q887238|Q887238]] |- | [[Tõnis Kalbus]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | 1922-11-20 | | [[:d:Q16405663|Q16405663]] |- | [[Hans Kruus]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1922-03-10 | 1922-03-15 | [[:d:Q4242571|Q4242571]] |- | [[Alfred Teppan]] | Eesti näitekirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | 1922-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q24846264|Q24846264]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1940-07-05 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Jaan Vain]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1932-06-14 | [[:d:Q61111726|Q61111726]] |- | [[Karl August Baars]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1934-10-02 | [[:d:Q16404531|Q16404531]] |- | [[Mihkel Neps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q12370309|Q12370309]] |- | [[Jaan Mägi]] | Eesti poliitik, põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1921-01-07 | [[:d:Q12364860|Q12364860]] |- | [[Peeter Tarvel]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q11887057|Q11887057]] |- | [[Emma Petersen|Emma Asson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1923-05-30 | [[:d:Q3739607|Q3739607]] |- | [[Julius Seljamaa]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | 1920-12-20 | 1922-10-18 | [[:d:Q1712982|Q1712982]] |- | [[Theodor Pool]] | Eesti poliitik, agronoom, riigitegelane | [[Eesti]] | 1920-12-20 | 1930-05-07 | [[:d:Q612701|Q612701]] |- | [[Georg Rudolf Stackelberg]] | baltisaksa parun, Venemaa sõjaväelane, Eesti poliitik (1872-1934) | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | 1920-01-01 | 1923-01-01 | [[:d:Q54507605|Q54507605]] |- | [[Alma Ostra-Oinas]] | Eesti poliitik, feminist ja kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | 1920-01-01 | 1932-01-01 | [[:d:Q4971452|Q4971452]] |- | [[Peeter Põld]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | 1919-04-23 | 2921-01-07 | [[:d:Q7160481|Q7160481]] |- | [[Enn Murdmaa]] | Eesti poliitik ja haridustegelane | [[Eesti]] | 1919-01-01 | 1926-01-01 | [[:d:Q16404015|Q16404015]] |- | [[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q123953938|Q123953938]] |- | [[Mati Kepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535053|Q108535053]] |- | [[Tiit Mae]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535028|Q108535028]] |- | [[Tiit Niilo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108535016|Q108535016]] |- | [[Koit Prants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534994|Q108534994]] |- | [[Anti Tammeoks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534917|Q108534917]] |- | [[Kalle Talviste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534908|Q108534908]] |- | [[Arno Rossman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108534671|Q108534671]] |- | [[Jüri Võigemast]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532840|Q108532840]] |- | [[Kadri Ottis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532343|Q108532343]] |- | [[Mati Ilisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q108532274|Q108532274]] |- | [[Tõnis Seesmaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657261|Q107657261]] |- | [[Ants Tamme]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q107657192|Q107657192]] |- | [[Aleksander Prass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q106204349|Q106204349]] |- | [[Jaak-Hans Kuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846890|Q105846890]] |- | [[Valentina Võssotskaja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105846414|Q105846414]] |- | [[Arvo Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845594|Q105845594]] |- | [[Valentin Strukov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845583|Q105845583]] |- | [[Igor Sedašev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845567|Q105845567]] |- | [[Nikolai Maspanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845480|Q105845480]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Andres Taimla]] | Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105845441|Q105845441]] |- | [[Olev Toomet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q105833157|Q105833157]] |- | [[Jaan Pöör]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105833040|Q105833040]] |- | [[Ülo Peets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105832606|Q105832606]] |- | [[Villu Müüripeal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828405|Q105828405]] |- | [[Harald Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105828293|Q105828293]] |- | [[Märt Kubo]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q105828178|Q105828178]] |- | [[Vahur Glaase]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827740|Q105827740]] |- | [[Andrus Villem]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105827303|Q105827303]] |- | [[Olli Toomik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826947|Q105826947]] |- | [[Sergei Zonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105826790|Q105826790]] |- | [[Ardo Ojasalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825309|Q105825309]] |- | [[Ants-Enno Lõhmus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105825091|Q105825091]] |- | [[Katrin Linde]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824838|Q105824838]] |- | [[Daimar Liiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105824821|Q105824821]] |- | [[Lembit Küüts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105823239|Q105823239]] |- | [[Rein Kikerpill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105821642|Q105821642]] |- | [[Toivo Jullinen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105820565|Q105820565]] |- | [[Peeter Ello]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816095|Q105816095]] |- | [[Lauri Einer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105816079|Q105816079]] |- | [[Olav Anton]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105814782|Q105814782]] |- | [[Ants Pauls]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105812762|Q105812762]] |- | [[Kaarel Pürg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105810652|Q105810652]] |- | [[Aleksander Välison]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761934|Q105761934]] |- | [[Feodor Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761927|Q105761927]] |- | [[August Tobro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761899|Q105761899]] |- | [[Johannes Tammsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761482|Q105761482]] |- | [[Jüri Mihkel Soontak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761447|Q105761447]] |- | [[Aleksander Silverstov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761434|Q105761434]] |- | [[Josep Rukki]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105761422|Q105761422]] |- | [[August Rattas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760686|Q105760686]] |- | [[Egor Mazantsev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760647|Q105760647]] |- | [[Stepan Leidtorp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760616|Q105760616]] |- | [[Arnold-Eduard Lainevool]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760585|Q105760585]] |- | [[Roman Laes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105760551|Q105760551]] |- | [[Priidik Kroos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760532|Q105760532]] |- | [[Johannes Kraan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760513|Q105760513]] |- | [[Jakob Koppas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760492|Q105760492]] |- | [[Johannes Hiob]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105760378|Q105760378]] |- | [[Ivan Gorshkov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759900|Q105759900]] |- | [[Karl-August Frants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759609|Q105759609]] |- | [[Johannes Võmma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759514|Q105759514]] |- | [[Mathias Vesterblom]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105759491|Q105759491]] |- | [[Voldemar-Johannes Tartu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757595|Q105757595]] |- | [[Villem Tammai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757571|Q105757571]] |- | [[Aleksander Sõster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757556|Q105757556]] |- | [[Valentin Smirnov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757531|Q105757531]] |- | [[August Sirro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757497|Q105757497]] |- | [[Theodor Schmidt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757388|Q105757388]] |- | [[Hugo Ratassepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757346|Q105757346]] |- | [[Hans Miller]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105757120|Q105757120]] |- | [[August Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756929|Q105756929]] |- | [[Leonhard Käär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105756853|Q105756853]] |- | [[Karl Kanep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756734|Q105756734]] |- | [[Aleksei Gretšanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756499|Q105756499]] |- | [[Johannes-Leopold Antik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756185|Q105756185]] |- | [[Villem Vessart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756162|Q105756162]] |- | [[Rosalie Verner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756155|Q105756155]] |- | [[Konstantin Veiss]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756146|Q105756146]] |- | [[Alfred Vainola]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756129|Q105756129]] |- | [[Aleksander-Rudolf Toomel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756106|Q105756106]] |- | [[Nikita Semjonov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756086|Q105756086]] |- | [[Jakob Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756072|Q105756072]] |- | [[Aksel Rüütli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756066|Q105756066]] |- | [[Ernst Raatma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756055|Q105756055]] |- | [[Eduard Pesur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105756019|Q105756019]] |- | [[Johannes-Rudolf Norman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755360|Q105755360]] |- | [[Jaan Mälberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755330|Q105755330]] |- | [[Theodor Maurer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755310|Q105755310]] |- | [[August Luik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755261|Q105755261]] |- | [[Verner Liik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755197|Q105755197]] |- | [[Eduard Krüger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755137|Q105755137]] |- | [[Mihkel Krents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755110|Q105755110]] |- | [[Voldemar Korjus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755101|Q105755101]] |- | [[Eduard Kink]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105755058|Q105755058]] |- | [[Heinrich Richard Kiiver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754647|Q105754647]] |- | [[Albert Kevend]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105754634|Q105754634]] |- | [[Karl Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753829|Q105753829]] |- | [[Jakob Homin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753685|Q105753685]] |- | [[Mihkel Hellman]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q105753668|Q105753668]] |- | [[Arnold Grimpel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753658|Q105753658]] |- | [[Johannes Fuks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753424|Q105753424]] |- | [[Hans Ainson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753374|Q105753374]] |- | [[Carl Schilling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753123|Q105753123]] |- | [[Kristjan Saavo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753091|Q105753091]] |- | [[Aleksander Rimmel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753061|Q105753061]] |- | [[Aleksander Reinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105753045|Q105753045]] |- | [[Johan Reichman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752889|Q105752889]] |- | [[Kristjan Raudsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752865|Q105752865]] |- | [[Rudolf Pächter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752842|Q105752842]] |- | [[Johann Põlenik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105752822|Q105752822]] |- | [[Peeter Schütz]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750048|Q105750048]] |- | [[Ivan Seljugin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105750033|Q105750033]] |- | [[August Voldemar Siiak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749941|Q105749941]] |- | [[Johannes Sillenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749923|Q105749923]] |- | [[Hans Soots]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749913|Q105749913]] |- | [[Adolf Zilmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749902|Q105749902]] |- | [[Jaan Tagel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749886|Q105749886]] |- | [[Karl Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749828|Q105749828]] |- | [[Paul Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749816|Q105749816]] |- | [[Konstantin Tamm-Stamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749768|Q105749768]] |- | [[Aleksander Tenneberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749734|Q105749734]] |- | [[Eduard Tiiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749712|Q105749712]] |- | [[Hans Tirusson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749627|Q105749627]] |- | [[Johannes-Heinrich Uibopuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749550|Q105749550]] |- | [[Kirill Ulk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749538|Q105749538]] |- | [[Mihkel Pikkur]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749461|Q105749461]] |- | [[Eduard Peterson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749384|Q105749384]] |- | [[Eduard Parts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749344|Q105749344]] |- | [[Peeter Palovere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749308|Q105749308]] |- | [[Andres Nõmme]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105749179|Q105749179]] |- | [[Jaan Nuut]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105748849|Q105748849]] |- | [[August Männikson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745414|Q105745414]] |- | [[Juhan Must]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745371|Q105745371]] |- | [[Jaan Miger]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745359|Q105745359]] |- | [[Peeter Michelson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745352|Q105745352]] |- | [[Aleksander Metusala]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745336|Q105745336]] |- | [[Anton Mangman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745310|Q105745310]] |- | [[Juhan Maksim]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745295|Q105745295]] |- | [[Aleksander Mahlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745284|Q105745284]] |- | [[Eduard Luts]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105745058|Q105745058]] |- | [[Paul-Eduard Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105744848|Q105744848]] |- | [[Peeter Lindau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743118|Q105743118]] |- | [[Aleksander Liiber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743096|Q105743096]] |- | [[Aleksander Lensman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105743081|Q105743081]] |- | [[Gustav Lange]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742840|Q105742840]] |- | [[Julius Lambot]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742805|Q105742805]] |- | [[Mihkel Laar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742768|Q105742768]] |- | [[Martin Kruusimaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q105742375|Q105742375]] |- | [[Gustav Kroon]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742355|Q105742355]] |- | [[Johannes Krass]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742302|Q105742302]] |- | [[Voldemar Krabi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742277|Q105742277]] |- | [[Eduard Kingsepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742261|Q105742261]] |- | [[Jaan Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742173|Q105742173]] |- | [[Eduard Brok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105742136|Q105742136]] |- | [[Rudolf Veiram]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737646|Q105737646]] |- | [[Jüri Visk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737503|Q105737503]] |- | [[Jüri Voiman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737473|Q105737473]] |- | [[August Vomm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737455|Q105737455]] |- | [[Hugo Kaas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737336|Q105737336]] |- | [[Georg Jürgenson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737292|Q105737292]] |- | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | [[Peeter Jakobson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105736490|Q105736490]] |- | [[Johannes Gutmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735712|Q105735712]] |- | [[Aleksander Erdman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105735229|Q105735229]] |- | [[Johanna Andreesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105732036|Q105732036]] |- | [[Johannes Vilmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105731805|Q105731805]] |- | [[Villem Tiideman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730260|Q105730260]] |- | [[Johan Teng]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730074|Q105730074]] |- | [[Karl Tammik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105730008|Q105730008]] |- | [[Georg Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729947|Q105729947]] |- | [[Eduard Steinmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729889|Q105729889]] |- | [[Karl Stallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729734|Q105729734]] |- | [[August Sprenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729718|Q105729718]] |- | [[Johannes Soans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729578|Q105729578]] |- | [[Johannes Semm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105729545|Q105729545]] |- | [[Jaan Santa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728663|Q105728663]] |- | [[Ado Rõõmussaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728576|Q105728576]] |- | [[Madis Rookman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728560|Q105728560]] |- | [[Jüri Rooberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728514|Q105728514]] |- | [[Jüri Reintalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728503|Q105728503]] |- | [[Jaan Reinberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728449|Q105728449]] |- | [[Aleksander Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728411|Q105728411]] |- | [[August Putk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728308|Q105728308]] |- | [[Karl Piirisild]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728278|Q105728278]] |- | [[Tõnis Pedak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728183|Q105728183]] |- | [[Rudolf Paabo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728151|Q105728151]] |- | [[Voldemar Oras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105728108|Q105728108]] |- | [[Jakob Meerits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105727650|Q105727650]] |- | [[Andres Lilienblatt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725456|Q105725456]] |- | [[Eduard Liivak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725253|Q105725253]] |- | [[Artur Liiberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725243|Q105725243]] |- | [[Jaan Leeto]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725194|Q105725194]] |- | [[Kustas Köidam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725176|Q105725176]] |- | [[Eduard Kägu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725115|Q105725115]] |- | [[Jaan Kurgemaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725084|Q105725084]] |- | [[Johannes Koppel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105725052|Q105725052]] |- | [[Karl Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724831|Q105724831]] |- | [[Friido Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724819|Q105724819]] |- | [[Eduard Kirs]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724749|Q105724749]] |- | [[Johann Kana]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724465|Q105724465]] |- | [[Jaan Kalla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724371|Q105724371]] |- | [[Oskar Jüriväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105724263|Q105724263]] |- | [[Mihkel Haus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721772|Q105721772]] |- | [[Aksel Brehm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105721191|Q105721191]] |- | [[Vladimir Binsol]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720890|Q105720890]] |- | [[Artur Bach]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720870|Q105720870]] |- | [[Johann Anderson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720516|Q105720516]] |- | [[Jaan-Johann Bergmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105720019|Q105720019]] |- | [[Johannes Lehtman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105703254|Q105703254]] |- | [[Aleksander Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105698071|Q105698071]] |- | [[Ernst Constantin Veberman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105693508|Q105693508]] |- | [[Aleksander Veiler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q105622524|Q105622524]] |- | [[August Tõllasepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105622500|Q105622500]] |- | [[Vello Tafenau]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592425|Q105592425]] |- | [[Arnold Kimber]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q105592169|Q105592169]] |- | [[Johan Sepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q97578374|Q97578374]] |- | [[Rainis Ruusamäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97347697|Q97347697]] |- | [[Kadri Jäätma]] | eesti kunstnik, poliitik ja näitleja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97214841|Q97214841]] |- | [[Andres Heinapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q97213519|Q97213519]] |- | [[Kuno Raude]] | Eesti arhitekt ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q85990884|Q85990884]] |- | [[Ants Leemets]] | eesti poliitik ja muuseumijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q76445785|Q76445785]] |- | [[Rein Voog]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65498004|Q65498004]] |- | [[Indrek Meelak]] | Eesti jurist, endine riigiprokurör | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497964|Q65497964]] |- | [[Elmar Truu]] | Eesti poliitik ja spordipedagoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497817|Q65497817]] |- | [[Ülo Laanoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497278|Q65497278]] |- | [[Tõnu-Reid Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q65497277|Q65497277]] |- | [[Aksel Kallas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | [[Rein Arjukese]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q62604013|Q62604013]] |- | [[Mihkel Mihkelson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111781|Q61111781]] |- | [[Aleksander Saar]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111730|Q61111730]] |- | [[Märt Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111727|Q61111727]] |- | [[Tõnu Kõrda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111651|Q61111651]] |- | [[August Tamman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111294|Q61111294]] |- | [[Avo Kiir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111264|Q61111264]] |- | [[Mihkel Kraav]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111183|Q61111183]] |- | [[Mart Adamson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61111054|Q61111054]] |- | [[Arnu Eeskivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61110395|Q61110395]] |- | [[Henn Pärn]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q61109200|Q61109200]] |- | [[Jüri Šehovtsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q56148922|Q56148922]] |- | [[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q55090822|Q55090822]] |- | [[Raivo Kallas]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824610|Q50824610]] |- | [[Aivar Kala]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50824599|Q50824599]] |- | [[Teet Jagomägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50700093|Q50700093]] |- | [[Tiit Arge]] | kindlustustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50625325|Q50625325]] |- | [[Aimar Altosaar]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q50379605|Q50379605]] |- | [[August Vann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888459|Q42888459]] |- | [[Ado Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888456|Q42888456]] |- | [[Kustas Tonkmann|Kustas Tonkman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888455|Q42888455]] |- | [[Oskar Tork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888433|Q42888433]] |- | [[Aleksander Kaal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888392|Q42888392]] |- | [[Johan Haagivang]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888388|Q42888388]] |- | [[Jaan Teetsov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q42888386|Q42888386]] |- | [[Aime Sügis]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q39040136|Q39040136]] |- | [[Avo Üprus]] | Eesti poliitik, kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29420338|Q29420338]] |- | [[Kadi Pärnits]] | eesti poliitik, jurist ja ametiühingujuh | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419890|Q29419890]] |- | [[Arvo Haug]] | poliitik, psühhiaater | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419887|Q29419887]] |- | [[Igor Taro]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q29419756|Q29419756]] |- | [[Elise Priks]] | Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitvang | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28916717|Q28916717]] |- | [[Herman Sumberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357664|Q28357664]] |- | [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357599|Q28357599]] |- | [[Georgi Orlov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q28357392|Q28357392]] |- | [[Teet Helm]] | eesti omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q26971728|Q26971728]] |- | [[Julie Steinmann]] | Eesti ajakirjanik, naisõiguslane ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q25519977|Q25519977]] |- | [[Eino Tamm]] | Eesti jurist ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546183|Q24546183]] |- | [[Ela Tomson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546182|Q24546182]] |- | [[Külvar Mand]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24546042|Q24546042]] |- | [[Vambo Kaal]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545807|Q24545807]] |- | [[Viktor Niitsoo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q24545801|Q24545801]] |- | [[Eve Pärnaste]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545794|Q24545794]] |- | [[Urmas Laht]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545718|Q24545718]] |- | [[Jaak Herodes]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q24545700|Q24545700]] |- | [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23944071|Q23944071]] |- | [[Karl Virma]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942731|Q23942731]] |- | [[Rudolf Kuris]] | | [[Eesti]]<br/>[[Suurbritannia]] | | | [[:d:Q23942720|Q23942720]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Hermann Ammende]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q23942688|Q23942688]] |- | [[Ernst Maasik|Ernst Masik]] | Eesti laevaehitusinsener ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942682|Q23942682]] |- | [[Juhan Ennulo]] | Eesti kirurg ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23942666|Q23942666]] |- | [[Urmo Kööbi]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q23907563|Q23907563]] |- | [[Heiki Raudla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q20528349|Q20528349]] |- | [[Tõnu Kõiv]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18753032|Q18753032]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Tiit Sinissaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752983|Q18752983]] |- | [[Talvi Märja]] | Eesti poliitik, tennisist, treener ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18752940|Q18752940]] |- | [[Ülo Tärno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18626575|Q18626575]] |- | [[Jaagup Loosalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q18625053|Q18625053]] |- | [[Aino Runge]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17486430|Q17486430]] |- | [[Aivar Õun]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447375|Q17447375]] |- | [[Heido Vitsur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447275|Q17447275]] |- | [[Paul Öpik]] | eesti majandustegelane ja pankur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447225|Q17447225]] |- | [[Wilhelm Wrangell]] | | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q17447153|Q17447153]] |- | [[Jakob Westholm]] | Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q17447128|Q17447128]] |- | [[Erich Friedrich Carl Walter]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17447108|Q17447108]] |- | [[Ülo Uluots]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17446840|Q17446840]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Raoul Üksvärav]] | Eesti poliitik ja korvpallur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q17361948|Q17361948]] |- | [[Richard Veermaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16658473|Q16658473]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16601015|Q16601015]] |- | [[Johan Sihver]] | Eesti ettevõtja ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408452|Q16408452]] |- | [[August Salum]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408418|Q16408418]] |- | [[Valve Raudnask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408280|Q16408280]] |- | [[Leopold Raudkepp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408276|Q16408276]] |- | [[Adam Randalu]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408246|Q16408246]] |- | [[Kalju Põldvere]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408210|Q16408210]] |- | [[Ingvar Pärnamäe]] | kaitsetööstusettevõtte juht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408179|Q16408179]] |- | [[Juhan Kaarlimäe]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408093|Q16408093]] |- | [[Anton Jürgenstein]] | Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16408075|Q16408075]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Rein Järlik]] | eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16408057|Q16408057]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Raivo Paavo]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407990|Q16407990]] |- | [[Hindrik Ostrat]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407963|Q16407963]] |- | [[Tasuja Oja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407927|Q16407927]] |- | [[Illar Hallaste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407869|Q16407869]] |- | [[Johannes-August Müürman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16407812|Q16407812]] |- | [[Villem Ernits]] | Eesti keeleteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407795|Q16407795]] |- | [[Aleksander Mekkart]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407701|Q16407701]] |- | [[Eduard Birkenberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407672|Q16407672]] |- | [[Juhan Luiga]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407652|Q16407652]] |- | [[Heino Anto]] | Eesti poliitik ja purjetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407610|Q16407610]] |- | [[Ülle Aaskivi]] | eesti jurist, poliitik ja riigiametnik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407530|Q16407530]] |- | [[August Maramaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407500|Q16407500]] |- | [[Ülo Tootsen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407247|Q16407247]] |- | [[Tiit Toomsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407226|Q16407226]] |- | [[Juhan Albert Luur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407217|Q16407217]] |- | [[Jüri Toomepuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407189|Q16407189]] |- | [[Johannes Perens]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407164|Q16407164]] |- | [[Rudolf Penno]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16407144|Q16407144]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[Georg Pelisaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407124|Q16407124]] |- | [[K. Jaak Roosaare]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16407066|Q16407066]] |- | [[Reet Roos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16407052|Q16407052]] |- | [[Jaan Tiks]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406965|Q16406965]] |- | [[Peeter Lorents]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406956|Q16406956]] |- | [[Ralf R. Parve]] | Eesti ajaloolane, humorist, ajakirjanik ning poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406869|Q16406869]] |- | [[Jüri Parik]] | Eesti jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406774|Q16406774]] |- | [[Voldemar Linnamägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406760|Q16406760]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Tõnu Tepandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406737|Q16406737]] |- | [[Juhan Telgmaa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406696|Q16406696]] |- | [[Kirill Teiter]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406689|Q16406689]] |- | [[Efim Liivik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406558|Q16406558]] |- | [[Jaanus Tasuja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406556|Q16406556]] |- | [[Karl Liivak]] | Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406526|Q16406526]] |- | [[Aleksander Paikre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406504|Q16406504]] |- | [[Rein Järvelill]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406442|Q16406442]] |- | [[Karl Robert Indermitte]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406436|Q16406436]] |- | [[Oskar Karl Johann Liigand]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406431|Q16406431]] |- | [[Meelis Paavel]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406391|Q16406391]] |- | [[Janno Reiljan]] | eesti poliitik ja majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406371|Q16406371]] |- | [[Jaak Reichmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406337|Q16406337]] |- | [[Jaan Rea]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406140|Q16406140]] |- | [[Aldo Tamm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406128|Q16406128]] |- | [[Vladimir Kangur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16406040|Q16406040]] |- | [[Paul Leis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405986|Q16405986]] |- | [[Ivar Tallo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405983|Q16405983]] |- | [[Theodor Tallmeister]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Läti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16405980|Q16405980]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Kaido Kama]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405936|Q16405936]] |- | [[Adolf Leevald]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405871|Q16405871]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Lui Olesk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405865|Q16405865]] |- | [[Jaan Leetsar]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405864|Q16405864]] |- | [[Arnold Süvalep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405802|Q16405802]] |- | [[Oskar Suursööt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405639|Q16405639]] |- | [[Valter Kaaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405455|Q16405455]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Vootele Hansen]] | eesti poliitik, geograaf ja õpetaja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405288|Q16405288]] |- | [[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405281|Q16405281]] |- | [[August Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405272|Q16405272]] |- | [[Edgar Spriit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16405235|Q16405235]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Ants Käärma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16405018|Q16405018]] |- | [[Georg Erich Põld|Jüri Põld]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404981|Q16404981]] |- | [[Jaan Järve]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404972|Q16404972]] |- | [[Arvo Junti]] | eesti vandeadvokaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404866|Q16404866]] |- | [[Leopold Johanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404758|Q16404758]] |- | [[Oskar Sepre]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q16404581|Q16404581]] |- | [[Jaak Nanilson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404579|Q16404579]] |- | [[Peeter Puusep]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404563|Q16404563]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Evelyn Sepp]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404509|Q16404509]] |- | [[Otto Münther]] | eesti kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kirjanduskriitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404477|Q16404477]] |- | [[Robert Astrem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404392|Q16404392]] |- | [[Aavo Mölder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404378|Q16404378]] |- | [[Jaan Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404359|Q16404359]] |- | [[Alfred Mõttus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404352|Q16404352]] |- | [[Mats Mõtslane]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404336|Q16404336]] |- | [[Johannes Märtson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404308|Q16404308]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Jaanus Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404280|Q16404280]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ilmar Mändmets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404252|Q16404252]] |- | [[Ants Erm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404251|Q16404251]] |- | [[Kristjan Arro]] | Eesti poliitik ja põllumajandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404244|Q16404244]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Küllo Arjakas]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404146|Q16404146]] |- | [[Victor Mutt]] | Eesti poliitik ja diplomaat | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404105|Q16404105]] |- | [[Hendrik Elisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404075|Q16404075]] |- | [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16404072|Q16404072]] |- | [[Jüri Annusson]] | Eesti poliitik, haridustegelane, diplomaat ja keemik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16404002|Q16404002]] |- | [[Bernhard Eilman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403975|Q16403975]] |- | [[Jaan Eigo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403970|Q16403970]] |- | [[Hendrik Anniko]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q16403969|Q16403969]] |- | [[Hans Mitt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403837|Q16403837]] |- | [[August Miljan]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403791|Q16403791]] |- | [[Peeter Algma]] | Eesti õpetaja ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403721|Q16403721]] |- | [[Karl Mikita]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403719|Q16403719]] |- | [[August Kohver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403699|Q16403699]] |- | [[Alfred Maurer]] | Eesti poliitik ja advokaat | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q16403347|Q16403347]] |- | [[Paul Abramson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403342|Q16403342]] |- | [[Valjo Masso]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403246|Q16403246]] |- | [[Jüri Rätsep]] | eesti jurist, poliitik ja kohtunik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403163|Q16403163]] |- | [[Olav Aarna]] | eesti tehnikateadlane ja haridustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16403129|Q16403129]] |- | [[Martin Bleimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q16403031|Q16403031]] |- | [[Johan Jans]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q16402958|Q16402958]] |- | [[Johannes Zimmermann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q15705841|Q15705841]] |- | [[Nigol Andresen]] | | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q15184193|Q15184193]] |- | [[Tiit Kuusmik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14514374|Q14514374]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Uno Mereste]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q14510981|Q14510981]] |- | [[Lauri Laasi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13629005|Q13629005]] |- | [[Tõnis Kõiv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13608080|Q13608080]] |- | [[Tõnu Juul]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q13605609|Q13605609]] |- | [[Ülo Vooglaid]] | eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12379642|Q12379642]] |- | [[Walter von Pezold]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12379181|Q12379181]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Väino Linde]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378980|Q12378980]] |- | [[Voldemar Päts]] | Eesti kunstnik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12378866|Q12378866]] |- | [[Vladimir Roslavlev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378815|Q12378815]] |- | [[Vladimir Roopere]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378814|Q12378814]] |- | [[Villem Maaker]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12378690|Q12378690]] |- | [[Villem Aleksander Reinok|Villem Reinok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378688|Q12378688]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viktor Andrejev]] | Eesti poliitik ja tehnikateadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378607|Q12378607]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Viive Rosenberg]] | Eesti põllumajandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378598|Q12378598]] |- | [[Vello Saatpalu]] | Eesti poliitik, purjetaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378432|Q12378432]] |- | [[Vassili Grigorjev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378323|Q12378323]] |- | [[Vambola Põder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378197|Q12378197]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valve Kirsipuu]] | eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378193|Q12378193]] |- | [[Valde Uuekareda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12378034|Q12378034]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Tõnu Kauba]] | Eesti arst ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377533|Q12377533]] |- | [[Toomas Tein]] | Eesti poliitik, korvpallur ja spordiarst | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377128|Q12377128]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toomas Alatalu]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377076|Q12377076]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Toivo Tootsen]] | Eesti poliitik ja kirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12377039|Q12377039]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Tammsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376940|Q12376940]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Tiit Käbin]] | Eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12376907|Q12376907]] |- | [[Sirje Endre]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12375095|Q12375095]] |- | [[Sergei Štšerbakov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374907|Q12374907]] |- | [[Sergei Andrejev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374883|Q12374883]] |- | [[Rudolf Pälson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12374291|Q12374291]] |- | [[Rein Karemäe]] | Eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373744|Q12373744]] |- | [[Rein Hanson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373742|Q12373742]] |- | [[Rainer Vakra]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373456|Q12373456]] |- | [[Rain Rosimannus]] | eesti ettevõtja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12373451|Q12373451]] |- | [[Priit Suit]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372783|Q12372783]] |- | [[Peeter Olesk]] | Eesti kirjandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372215|Q12372215]] |- | [[Peeter Koemets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372185|Q12372185]] |- | [[Peeter Baranin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372170|Q12372170]] |- | [[Pavel Starostin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372115|Q12372115]] |- | [[Paula Järv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372105|Q12372105]] |- | [[Paul Männik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12372075|Q12372075]] |- | [[Paul Keerdo]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12372058|Q12372058]] |- | [[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12371700|Q12371700]] |- | [[Otto-Rudolf Pärlin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371674|Q12371674]] |- | [[Oskar Kask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371579|Q12371579]] |- | [[Oskar Gustavson]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371568|Q12371568]] |- | [[Oskar Amberg]] | Eesti poliitik, insener ja ettevõtja | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12371557|Q12371557]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Olev Raju]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12371410|Q12371410]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Privalova]] | Eesti poliitik ja jahilaskur | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370957|Q12370957]] |- | [[Nelli Kalikova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370956|Q12370956]] |- | [[Neinar Seli]] | Eesti poliitik, ettevõtja, kergejõustiklane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370945|Q12370945]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Pärnoja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370314|Q12370314]] |- | [[Mihkel Janson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370288|Q12370288]] |- | [[Mihkel Hansen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12370285|Q12370285]] |- | [[Mihhail Kurtšinski]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12370272|Q12370272]] |- | [[Mats Laarmann|Mats Laarman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12370011|Q12370011]] |- | [[Mati Hint]] | eesti keeleteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369984|Q12369984]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Nutt]] | Eesti poliitik ja ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369884|Q12369884]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mart Meri]] | eesti filoloog ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12369879|Q12369879]] |- | [[Mark Soosaar]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369838|Q12369838]] |- | [[Marika Tuus-Laul]] | Eesti ajakirjanik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369791|Q12369791]] |- | [[Marie Reisik]] | Eesti feministlik ajakirjanik ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12369773|Q12369773]] |- | [[Mari-Ann Kelam]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369727|Q12369727]] |- | [[Margi Ein]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369688|Q12369688]] |- | [[Mait Püümets]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369540|Q12369540]] |- | [[Maido Pajo]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369507|Q12369507]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Mai Treial]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12369500|Q12369500]] |- | [[Liisa Pakosta]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | 2017-06-01 | [[:d:Q12368739|Q12368739]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Lembit Arro]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368502|Q12368502]] |- | [[Leino Mägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368477|Q12368477]] |- | [[Laine Tarvis]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12368243|Q12368243]] |- | [[Konrad Arras]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367334|Q12367334]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Koit Pikaro]] | Eesti poliitik ja politseinik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12367232|Q12367232]] |- | [[Karl Soonpää]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366476|Q12366476]] |- | [[Karl Oskar Freiberg]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366451|Q12366451]] |- | [[Karl Ipsberg]] | Eesti poliitik ja ehitusinsener | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366420|Q12366420]] |- | [[Karl Ellis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366396|Q12366396]] |- | [[Karl Pajos|Karl-Eduard Pajos]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366378|Q12366378]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalle Jürgenson]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366229|Q12366229]] |- | [[Kalev Raave]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366161|Q12366161]] |- | [[Kalev Kallo]] | Eesti poliitik ja kurjategija | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366158|Q12366158]] |- | [[Kalev Kotkas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12366157|Q12366157]] |- | [[Jüri Saar (poliitik, sündinud 1946)|Jüri Saar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365858|Q12365858]] |- | [[Jüri Ottas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365836|Q12365836]] |- | [[Jüri Martin]] | Eesti bioloog ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365826|Q12365826]] |- | [[Jüri Kaver]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365812|Q12365812]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Jüri Adams]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365796|Q12365796]] |- | [[Juhan Vilms]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Argentina]] | | | [[:d:Q12365529|Q12365529]] |- | [[Johannes Vanja]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365399|Q12365399]] |- | [[Johannes Reesen]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365371|Q12365371]] |- | [[Johannes Mürk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12365346|Q12365346]] |- | [[Johannes Lehman]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365329|Q12365329]] |- | [[Johannes Klesment]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365319|Q12365319]] |- | [[Johannes Jürna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365314|Q12365314]] |- | [[Johannes Jaanis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Prantsusmaa]] | | | [[:d:Q12365310|Q12365310]] |- | [[Johan Kesküll]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365165|Q12365165]] |- | [[Johan Holberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12365160|Q12365160]] |- | [[Jegor Solovjov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365108|Q12365108]] |- | [[Jarno Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365083|Q12365083]] |- | [[Jakob Sõnajalg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12365020|Q12365020]] |- | [[Jaanus Rahumägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364964|Q12364964]] |- | [[Jaanus Raidal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364963|Q12364963]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaanus Betlem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364955|Q12364955]] |- | [[Jaana Padrik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364935|Q12364935]] |- | [[Jaan Velt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364930|Q12364930]] |- | [[Jaan Tomp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364919|Q12364919]] |- | [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364904|Q12364904]] |- | [[Jaan Masing]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364856|Q12364856]] |- | [[Jaan Kriisa]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364834|Q12364834]] |- | [[Jaan Hünerson]] | Eesti poliitik ja agronoom | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364817|Q12364817]] |- | [[Jaak Jakobson]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364765|Q12364765]] |- | [[Ivar Raig]] | Eesti majandusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364742|Q12364742]] |- | [[Indrek Raudne]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364518|Q12364518]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Indrek Kannik]] | Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364503|Q12364503]] |- | [[Imre Sooäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12364480|Q12364480]] |- | [[Ilmar Pärtelpoeg]] | Eesti suusahüppaja, majandusteadlane, arvutiteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364403|Q12364403]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Ignar Fjuk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364333|Q12364333]] |- | [[Hugo Kukke]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12364101|Q12364101]] |- | [[Hermann Koch]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12363905|Q12363905]] |- | [[Helmer Jõgi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363761|Q12363761]] |- | [[Heinrich Laretei]] | Eesti poliitik, sõjaväelane ja diplomaat | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12363640|Q12363640]] |- | [[Heinrich Bauer]] | eesti haridustegelane ja koolijuht | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363615|Q12363615]] |- | [[Heimar Lenk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363563|Q12363563]] |- | [[Hans Martinson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363370|Q12363370]] |- | [[Hans Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363369|Q12363369]] |- | [[Hans Heidemann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12363351|Q12363351]] |- | [[Gerhard Kress]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12362979|Q12362979]] |- | [[Georg Abels]] | Eesti poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362891|Q12362891]] |- | [[Friedrich Hist]] | Eesti maalikunstnik ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362753|Q12362753]] |- | [[Feliks Undusk]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362573|Q12362573]] |- | [[Erich Joonas]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362233|Q12362233]] |- | [[Epp Haabsaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362207|Q12362207]] |- | [[Endel Paap]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q12362086|Q12362086]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Endel Eero]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12362075|Q12362075]] |- | [[Eldur Parder]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12361831|Q12361831]] |- | [[Edgar Sulg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Kanada]] | | | [[:d:Q12361046|Q12361046]] |- | [[Berend von Wetter-Rosenthal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q12360264|Q12360264]] |- | [[August Usai]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12360004|Q12360004]] |- | [[August Mühlberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359977|Q12359977]] |- | [[August Leps]] | eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12359961|Q12359961]] |- | [[August Laur]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359957|Q12359957]] |- | [[August Jürima]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359937|Q12359937]] |- | [[August Gustavson]] | Eesti poliitik ja merendustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359928|Q12359928]] |- | [[August Ehrlich]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359919|Q12359919]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Arvo Sirendi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359792|Q12359792]] |- | [[Artur Tupits]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359706|Q12359706]] |- | [[Arnold Sommerling]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359642|Q12359642]] |- | [[Ants Ruusmann]] | Eesti ajaloolane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359427|Q12359427]] |- | [[Ants Paju]] | Eesti poliitik ja kergejõustiklane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359411|Q12359411]] |- | [[Ants Oidermaa]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359406|Q12359406]] |- | [[Ants Järvesaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359391|Q12359391]] |- | [[Anton Palvadre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359359|Q12359359]] |- | [[Anti Liiv]] | eesti psühhiaater ja psühholoog | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359337|Q12359337]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Varik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359190|Q12359190]] |- | [[Andres Mandre]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359146|Q12359146]] |- | [[Andres Kork]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359135|Q12359135]] |- | [[Andres Jalak]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359125|Q12359125]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Ando Leps]] | eesti õigusteadlane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12359093|Q12359093]] |- | [[Alo Karineel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358956|Q12358956]] |- | [[Alise Stein-Anvelt]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358899|Q12358899]] |- | [[Aleksei Sorokin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358805|Q12358805]] |- | [[Aleksander Täheväli]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q12358758|Q12358758]] |- | [[Aleksander Tulp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358753|Q12358753]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Stern]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358743|Q12358743]] |- | [[Aleksander Ossipov]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358707|Q12358707]] |- | [[Aleksander Oinas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358705|Q12358705]] |- | [[Aleksander Kärner]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358694|Q12358694]] |- | [[Aleksander Kapp]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358681|Q12358681]] |- | [[Aleksander Kaar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358677|Q12358677]] |- | [[Aleksander Jõeäär]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358675|Q12358675]] |- | [[Aleksander Hint]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358669|Q12358669]] |- | [[Albert Suurkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q12358621|Q12358621]] |- | [[Ago-Endrik Kerge]] | eesti ballettmeister, näitleja ja lavastaja | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q12358327|Q12358327]] |- | [[Aarne Veedla]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q12358105|Q12358105]] |- | [[Rein Veidemann]] | eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11890459|Q11890459]] |- | [[Enn Eesmaa]] | eesti poliitik ja ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11857954|Q11857954]] |- | [[Olev Laanjärv]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11797828|Q11797828]] |- | [[Sven Sester]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q11158997|Q11158997]] |- | [[Helle Kalda]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q10970452|Q10970452]] |- | [[Julius Lill]] | Eesti poliitik ja farmatseut | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q10815833|Q10815833]] |- | [[Tatjana Muravjova]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9355836|Q9355836]] |- | [[Ain Seppik]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q9142838|Q9142838]] |- | [[Ülle Rajasalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q8079458|Q8079458]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Värner Lootsmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7944364|Q7944364]] |- | [[Jaan Piiskar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7872875|Q7872875]] |- | [[Silver Meikar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7516194|Q7516194]] |- | [[Robert Lepikson]] | Eesti poliitik, autosportlane ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q7346851|Q7346851]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Priit Aimla]] | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q7242965|Q7242965]] |- | [[Oskar Rütli]] | Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur. | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q7103716|Q7103716]] |- | [[Mart Ummelas]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6774080|Q6774080]] |- | [[Kalle Kulbok]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6353630|Q6353630]] |- | [[Jüri Mõis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q6321970|Q6321970]] |- | [[Helmut Maandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q5709699|Q5709699]] |- | [[Hans Leesment]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q5650392|Q5650392]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Enn Tarto]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q5379122|Q5379122]] |- | [[Anton Uesson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4776043|Q4776043]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Andres Herkel]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4756115|Q4756115]] |- | [[Maksim Unt]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4475988|Q4475988]] |- | [[Peeter Tulviste]] | eesti psühholoog ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4465204|Q4465204]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Tiit Made]] | eesti majandusteadlane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4274273|Q4274273]] |- | [[Sergei Issakov]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q4203653|Q4203653]] |- | [[Hendrik Allik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q4062642|Q4062642]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Vardo Rumessen]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742426|Q3742426]] |- | [[Jaan Soots]] | diplomaat, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3742400|Q3742400]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Kaljo Kiisk]] | Eesti filmirežissöör | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3742259|Q3742259]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Vladimir Velman]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741900|Q3741900]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Mihhail Stalnuhhin]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741812|Q3741812]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Peeter Kreitzberg]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741792|Q3741792]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Juhan Aare]] | Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q3741453|Q3741453]] |- | [[Raivo Järvi]] | Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3741323|Q3741323]] |- | [[Elle Kull]] | eesti näitleja ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q3741225|Q3741225]] |- | [[Johannes Sikkar]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3739687|Q3739687]] |- | [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q3738888|Q3738888]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Lauri Vahtre]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3736786|Q3736786]] |- | [[Christian Kaarna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3539685|Q3539685]] |- | [[Hugo Bernhard Rahamägi]] | teoloog, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q3440340|Q3440340]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toomas Vilosius]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2443012|Q2443012]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Toivo Jürgenson]] | Eesti poliitik ja majandustegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2438863|Q2438863]] |- | [[Siiri Sisask]] | Eesti laulja | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2285514|Q2285514]] |- | [[Sven Mikser]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2097451|Q2097451]] |- | [[Peep Aru]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2067037|Q2067037]] |- | [[Eldar Efendijev]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2063457|Q2063457]] |- | [[Oskar Köster]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2033805|Q2033805]] |- | [[Olari Taal]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2018155|Q2018155]] |- | [[Aleksander Jaakson]] | õpetaja, Eesti | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2011942|Q2011942]] |- | [[Toomas Savi]] | Eesti poliitik, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q2002383|Q2002383]] |- | [[Mihkel Pung]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932854|Q1932854]] |- | [[Mihkel Martna]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1932849|Q1932849]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Meelis Atonen]] | poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1916766|Q1916766]] |- | [[Martin Christian Luther]] | Eesti suurtööstur | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q1903573|Q1903573]] |- | [[Mart Opmann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1902900|Q1902900]] |- | [[Marko Mihkelson]] | Eesti ajakirjanik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1900847|Q1900847]] |- | [[Mait Klaassen]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1885929|Q1885929]] |- | [[Kristen Michal]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1789192|Q1789192]] |- | [[Margus Leivo]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1783372|Q1783372]] |- | [[Karl Ast]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | | [[:d:Q1684410|Q1684410]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Jaak Allik]] | eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1676747|Q1676747]] |- | [[Johannes Lauristin]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1644299|Q1644299]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Harri Õunapuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1586128|Q1586128]] |- | [[Hans Pöhl]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1581877|Q1581877]] |- | [[Toivo Asmer]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1565411|Q1565411]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Jaanus Marrandi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1410118|Q1410118]] |- | [[Riivo Sinijärv]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1406293|Q1406293]] |- | [[Marko Pomerants]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1399189|Q1399189]] |- | [[Ivari Padar]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1398025|Q1398025]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Trivimi Velliste]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q1387518|Q1387518]] |- | [[Ken-Marti Vaher]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1385792|Q1385792]] |- | [[Jaan Talts]] | Eesti tõstja, treener ja poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1378847|Q1378847]] |- | [[Jaak Aab]] | omavalitsustegelane | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q1375585|Q1375585]] |- | [[Otto Tief]] | Eesti poliitik ja sõjaväelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375532|Q1375532]] |- | [[Jaanus Tamkivi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1375483|Q1375483]] |- | [[Tunne Kelam]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1345946|Q1345946]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Liina Tõnisson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1340201|Q1340201]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Tõnis Lukas]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q1149033|Q1149033]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Liia Hänni]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q955751|Q955751]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Jüri Tamm]] | Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q948005|Q948005]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Toomas Varek]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q934755|Q934755]] |- | [[Werner Hasselblatt]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q913160|Q913160]] |- | [[Boris Kumm]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q893708|Q893708]] |- | [[Jüri Uluots]] | ajakirjanik, Eesti | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q887277|Q887277]] |- | [[Juhan Kukk]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887260|Q887260]] |- | [[Jüri Jaakson]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q887247|Q887247]] |- | [[Otto Strandman]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q887019|Q887019]] |- | [[Tiit Matsulevitš]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q829947|Q829947]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Paul-Eerik Rummo]] | Eesti kirjanik ja poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q788525|Q788525]] |- | [[Siim Valmar Kiisler]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743341|Q743341]] |- | [[Tõnis Palts]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q743319|Q743319]] |- | [[Konstantin Konik]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q729323|Q729323]] |- | [[Tiit Vähi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q725427|Q725427]] |- | [[Arvo Valton]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q717522|Q717522]] |- | [[Jaan Tõnisson]] | Eesti poliitik, peaminister | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q710956|Q710956]] |- | [[Märt Rask]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q659781|Q659781]] |- | [[Urmas Reinsalu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q645970|Q645970]] |- | [[Rein Aidma]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q618349|Q618349]] |- | [[Friedrich Akel]] | Eesti diplomaat ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q571670|Q571670]] |- | [[Neeme Ruus]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q550695|Q550695]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Krista Kilvet]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q544489|Q544489]] |- | [[Tarmo Leinatamm]] | Eesti dirigent | [[Eesti]] | | | [[:d:Q518704|Q518704]] |- | [[Andrus Öövel]] | Eesti poliitik, aerutaja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q514511|Q514511]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Maret Maripuu]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q509232|Q509232]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Mart Siimann]] | Eesti poliitik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q470939|Q470939]] |- | [[Marju Lauristin]] | Eesti poliitik ja sotsioloog | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q468690|Q468690]] |- | [[Jaan Kaplinski]] | eesti kirjanik ja tõlkija | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q467482|Q467482]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Andres Tarand]] | eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q463099|Q463099]] |- | [[Vilja Toomast]] | eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q460589|Q460589]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Eiki Nestor]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q450523|Q450523]] |- | [[Mailis Reps]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q449851|Q449851]] |- | [[Taavi Veskimägi]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q441874|Q441874]] |- | [[Ene Ergma]] | Eesti poliitik ja astrofüüsik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q439102|Q439102]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Kristiina Ojuland]] | Eesti poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q438802|Q438802]] |- | [[Johan Laidoner]] | eesti sõjaväelane ja poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q433818|Q433818]] |- | [[Jaan Lattik]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q432312|Q432312]] |- | [[Rein Otsason]] | | [[Eesti]] | | | [[:d:Q431916|Q431916]] |- | [[August Kerem]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q390919|Q390919]] |- | [[Andres Lipstok]] | Eesti poliitik, riigiametnik, vehkleja ja sporditegelane | [[Eesti]] | | | [[:d:Q375400|Q375400]] |- | [[Hans Rebane]] | ajakirjanik, Eesti | [[Eesti]]<br/>[[Rootsi]] | | | [[:d:Q337423|Q337423]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Ülo Nugis]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q334802|Q334802]] |- | [[Juhan Parts]] | eesti poliitik, endine peaminister | [[Eesti]] | | | [[:d:Q312894|Q312894]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Mart Laar]] | eesti ajaloolane ja poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q307473|Q307473]] |- | [[Ado Birk]] | Eesti poliitik | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]] | | | [[:d:Q300781|Q300781]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Siiri Oviir]] | Eesti poliitik | [[Eesti]] | | | [[:d:Q272240|Q272240]] |- | [[Jaan Kross]] | Eesti kirjanik | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | [[:d:Q161842|Q161842]] |- | [[Kaarel Eenpalu]] | Eesti poliitik ja jurist | [[Eesti]] | | | [[:d:Q126704|Q126704]] |- | [[Max Bock]] | | [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Saksamaa]] | | | [[:d:Q109748|Q109748]] |- | [[Hellmuth Weiss]] | Saksamaa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Eesti]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q106998|Q106998]] |- | [[Axel de Vries]] | Saksa poliitik | [[Saksamaa]]<br/>[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | | | [[:d:Q89411|Q89411]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} h1csark7gncgtf9le2spmrqxrudb89j 4 662977 7256116 7253299 2026-10-20T03:27:06Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7256116 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?itemLabel WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q5. #instance of (P31) human (Q5) ?item wdt:P106 wd:Q217105. #occupation (P106) FILTER NOT EXISTS { ?item wdt:P570 ?x } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],de,en". } } |section= |sort=label |columns=label:nimi,description:kirjeldus,P27:kodakondsus,p569,Item:wikidata }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! kodakondsus ! sünnikuupäev ! wikidata |- | ''[[:d:Q120621500|Abbas Deris]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q120621500|Q120621500]] |- | ''[[:d:Q139386647|Abdul Jawad Shamasneh]]'' | | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | data-sort-value="1963" | 1963-02-23 | [[:d:Q139386647|Q139386647]] |- | ''[[:d:Q133808756|Akif Gurbanov]]'' | Aserbaidžaani poliitiк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1981" | 1981-08-03 | [[:d:Q133808756|Q133808756]] |- | ''[[:d:Q107278007|Akram al-Bunni]]'' | | [[Süüria]] | | [[:d:Q107278007|Q107278007]] |- | ''[[:d:Q114443928|Aksana Mankevich]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1998" | 1998-05-20 | [[:d:Q114443928|Q114443928]] |- | ''[[:d:Q17350829|Alak Tenzin Pälbar]]'' | | [[Tiibet]] | data-sort-value="1943" | 1943 | [[:d:Q17350829|Q17350829]] |- | ''[[:d:Q12850170|Alasgar Mammadli]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1968" | 1968-05-24 | [[:d:Q12850170|Q12850170]] |- | ''[[:d:Q125434770|Aleksander Kulinich]]'' | Valgevene ärimees | [[Valgevene]] | data-sort-value="1972" | 1972-04-11 | [[:d:Q125434770|Q125434770]] |- | ''[[:d:Q114555428|Aleksandr Kurnik]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1981" | 1981-09-16 | [[:d:Q114555428|Q114555428]] |- | ''[[:d:Q139493392|Alice Capela]]'' | | [[Portugal]] | data-sort-value="1941" | 1941-07-12 | [[:d:Q139493392|Q139493392]] |- | ''[[:d:Q104597918|Amir Nouri]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1996" | 1996 | [[:d:Q104597918|Q104597918]] |- | ''[[:d:Q111476934|Anastasiya Bulybenka]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-09-23 | [[:d:Q111476934|Q111476934]] |- | ''[[:d:Q112730926|Anatol Khinevich]]'' | Valgevene luuletaja | [[Valgevene]] | data-sort-value="1993" | 1993-08-19 | [[:d:Q112730926|Q112730926]] |- | ''[[:d:Q4084002|Anatoly Berger]]'' | Venemaa luuletaja | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1938" | 1938-09-05 | [[:d:Q4084002|Q4084002]] |- | ''[[:d:Q106422102|Andrej Aliaksandraŭ]]'' | Valgevene ajakirjanik | | data-sort-value="1978" | 1978-01-27 | [[:d:Q106422102|Q106422102]] |- | ''[[:d:Q112303300|Andreï Popov]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-03-28 | [[:d:Q112303300|Q112303300]] |- | [[Andrzej Poczobut]] | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1973" | 1973-04-16 | [[:d:Q515432|Q515432]] |- | [[Angela Davis]] | ameerika poliitiline aktivist | [[Ameerika Ühendriigid]] | data-sort-value="1944" | 1944-01-26 | [[:d:Q160456|Q160456]] |- | ''[[:d:Q126453048|Anna Bazhutova]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1993" | 1993 | [[:d:Q126453048|Q126453048]] |- | ''[[:d:Q135421178|Arseny Turbin]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="2008" | 2008-08-19 | [[:d:Q135421178|Q135421178]] |- | ''[[:d:Q112730286|Artsiom Takarchuk]]'' | Valgevene arhitekt | [[Valgevene]] | data-sort-value="1986" | 1986-08-20 | [[:d:Q112730286|Q112730286]] |- | ''[[:d:Q138817041|Artyom Kirpitschenok]]'' | | [[Venemaa]]<br/>[[Iisrael]] | data-sort-value="1975" | 1975-04-16 | [[:d:Q138817041|Q138817041]] |- | ''[[:d:Q131519406|Aynur Elgunesh]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1975" | 1975-05-29 | [[:d:Q131519406|Q131519406]] |- | ''[[:d:Q133872960|Aysel Umudova]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-01 | [[:d:Q133872960|Q133872960]] |- | ''[[:d:Q134723314|Aytaj Tapdig]]'' | Aserbaidžaani ajakirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1993" | 1993-07-18 | [[:d:Q134723314|Q134723314]] |- | ''[[:d:Q23683295|Azer Gasimli]]'' | Aserbaidžaani poliitik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-31 | [[:d:Q23683295|Q23683295]] |- | ''[[:d:Q4849417|Bakhtiyar Hajiyev]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1982" | 1982-03-28 | [[:d:Q4849417|Q4849417]] |- | ''[[:d:Q138655272|Bashir Suleymanli]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1980" | 1980-03-20 | [[:d:Q138655272|Q138655272]] |- | ''[[:d:Q23656774|Bedřiška Synková]]'' | | | data-sort-value="1935" | 1935-03-07 | [[:d:Q23656774|Q23656774]] |- | ''[[:d:Q139493806|Cesaltina Maria Feliciano]]'' | | | data-sort-value="1934" | 1934-02-14 | [[:d:Q139493806|Q139493806]] |- | ''[[:d:Q98769159|Daniel Gallardo Herczog]]'' | | [[Hispaania]] | data-sort-value="1997" | 1997-08-29 | [[:d:Q98769159|Q98769159]] |- | [[Darja Jegereva]] | sölkupi inimõigus- ja kliimaaktivist | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | data-sort-value="1977" | 1977-04-07 | [[:d:Q138341945|Q138341945]] |- | ''[[:d:Q105573953|Darya Chultsova]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-02-20 | [[:d:Q105573953|Q105573953]] |- | ''[[:d:Q128253754|Demuri Voronin]]'' | | [[Venemaa]] | | [[:d:Q128253754|Q128253754]] |- | ''[[:d:Q96106891|Dmitry Karyakin]]'' | Valgevene laulja | [[Valgevene]] | data-sort-value="1985" | 1985-12-11 | [[:d:Q96106891|Q96106891]] |- | ''[[:d:Q118949168|Dumitru Florescu]]'' | | [[Rumeenia]] | data-sort-value="1902" | 1902-01-12 | [[:d:Q118949168|Q118949168]] |- | ''[[:d:Q98457083|Eduard Babariko]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-01-30 | [[:d:Q98457083|Q98457083]] |- | ''[[:d:Q140733714|Elmir Abbasov]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1994" | 1994-09-20 | [[:d:Q140733714|Q140733714]] |- | ''[[:d:Q135436805|Elnara Gasimova]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1996" | 1996-02-05 | [[:d:Q135436805|Q135436805]] |- | ''[[:d:Q61116831|Emir-Ussein Kuku]]'' | krimmitatari inimõigusaktivist ja poliitvang | | data-sort-value="1976" | 1976-06-26 | [[:d:Q61116831|Q61116831]] |- | ''[[:d:Q90719374|Enver Bekirov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1963" | 1963-01-01 | [[:d:Q90719374|Q90719374]] |- | ''[[:d:Q90880864|Enver Seytosmanov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | [[:d:Q90880864|Q90880864]] |- | ''[[:d:Q56260646|Farhad Meysami]]'' | | | data-sort-value="1969" | 1969-11-17 | [[:d:Q56260646|Q56260646]] |- | ''[[:d:Q138034805|Farid Ismayilov]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1998" | 1998-09-04 | [[:d:Q138034805|Q138034805]] |- | ''[[:d:Q133820406|Farid Mehralizade]]'' | Aserbaidžaani majandusteadlane | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-22 | [[:d:Q133820406|Q133820406]] |- | ''[[:d:Q137804623|Fatima Movlamli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="2000" | 2000-11-03 | [[:d:Q137804623|Q137804623]] |- | ''[[:d:Q372526|Gedhun Choekyi Nyima]]'' | | [[Hiina]] | data-sort-value="1989" | 1989-04-25 | [[:d:Q372526|Q372526]] |- | ''[[:d:Q19909638|Georgi Khomizuri]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Armeenia]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1942" | 1942-02-09 | [[:d:Q19909638|Q19909638]] |- | ''[[:d:Q125960495|Guillermo Camus]]'' | | | data-sort-value="1990" | 1990-03-13 | [[:d:Q125960495|Q125960495]] |- | ''[[:d:Q95332052|Günter Martins]]'' | | | data-sort-value="1931" | 1931 | [[:d:Q95332052|Q95332052]] |- | ''[[:d:Q123943839|Hafiz Babali]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1971" | 1971-09-09 | [[:d:Q123943839|Q123943839]] |- | ''[[:d:Q95138724|Hana Dvořáková]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1930" | 1930-11-26 | [[:d:Q95138724|Q95138724]] |- | ''[[:d:Q95278533|Harald Beer]]'' | | | data-sort-value="1928" | 1928 | [[:d:Q95278533|Q95278533]] |- | ''[[:d:Q108800532|Henadz Mazheika]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-05-11 | [[:d:Q108800532|Q108800532]] |- | ''[[:d:Q96210328|Herman Obuhov]]'' | | | data-sort-value="1949" | 1949-11-27<br/>1949-11-11 | [[:d:Q96210328|Q96210328]] |- | ''[[:d:Q112544503|I. Rudnikov]]'' | | | data-sort-value="1965" | 1965 | [[:d:Q112544503|Q112544503]] |- | ''[[:d:Q112481470|Ibrahim Čikić]]'' | | | data-sort-value="1956" | 1956 | [[:d:Q112481470|Q112481470]] |- | ''[[:d:Q139504039|Igor Kuznetsov]]'' | Venemaa ajakirjanik | [[Venemaa]] | data-sort-value="1964" | 1964-10-24 | [[:d:Q139504039|Q139504039]] |- | ''[[:d:Q42765046|Igor Sychev]]'' | | | | [[:d:Q42765046|Q42765046]] |- | ''[[:d:Q3149869|Incha El-Moctar]]'' | Nigeri poliitik | [[Niger]] | | [[:d:Q3149869|Q3149869]] |- | ''[[:d:Q97006878|Iryna Leuszyna]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1965" | 1965-11-29 | [[:d:Q97006878|Q97006878]] |- | ''[[:d:Q47633369|Jan Zeno Dus]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1931" | 1931-07-19 | [[:d:Q47633369|Q47633369]] |- | ''[[:d:Q106816782|Jana Arabeika]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-01-17 | [[:d:Q106816782|Q106816782]] |- | ''[[:d:Q88219762|Jiří Tichý]]'' | | | data-sort-value="1946" | 1946-04-02 | [[:d:Q88219762|Q88219762]] |- | ''[[:d:Q95087159|Josef Černohorský]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1935" | 1935-04-11 | [[:d:Q95087159|Q95087159]] |- | ''[[:d:Q112424128|Josef Řehka]]'' | | | data-sort-value="1921" | 1921-05-23 | [[:d:Q112424128|Q112424128]] |- | ''[[:d:Q112796786|Julio Narciso Flores]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q112796786|Q112796786]] |- | ''[[:d:Q95286292|Jürgen Laue]]'' | | | data-sort-value="1930" | 1930 | [[:d:Q95286292|Q95286292]] |- | ''[[:d:Q111967281|Kasia Budzko]]'' | Valgevene kunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="2001" | 2001-05-25 | [[:d:Q111967281|Q111967281]] |- | ''[[:d:Q134726728|Khayala Aghayeva]]'' | Aserbaidžaani ajakirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1997" | 1997-01-18 | [[:d:Q134726728|Q134726728]] |- | ''[[:d:Q111305140|Ksenia Syramalot]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1999" | 1999-12-19 | [[:d:Q111305140|Q111305140]] |- | ''[[:d:Q112156737|Ksenija Luzkina]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1984" | 1984-02-14 | [[:d:Q112156737|Q112156737]] |- | ''[[:d:Q119704521|Kuanyu Cai]]'' | | | data-sort-value="1933" | 1933 | [[:d:Q119704521|Q119704521]] |- | ''[[:d:Q119691970|Leandro Angel Sánchez Reisse]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q119691970|Q119691970]] |- | ''[[:d:Q112396496|Leo Žídek]]'' | | | data-sort-value="1932" | 1932-09-08 | [[:d:Q112396496|Q112396496]] |- | ''[[:d:Q12866195|Levan Berdzenišvili]]'' | Gruusia poliitik | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | data-sort-value="1953" | 1953-10-23 | [[:d:Q12866195|Q12866195]] |- | ''[[:d:Q112520159|Lothar Scholz]]'' | | | data-sort-value="1928" | 1928 | [[:d:Q112520159|Q112520159]] |- | ''[[:d:Q977078|Lucía Topolansky]]'' | Uruguay poliitik | [[Uruguay]] | data-sort-value="1944" | 1944-09-25 | [[:d:Q977078|Q977078]] |- | ''[[:d:Q13071782|Ma Thida]]'' | | [[Myanmar]] | data-sort-value="1966" | 1966 | [[:d:Q13071782|Q13071782]] |- | ''[[:d:Q6741085|Mansour Osanlou]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1960" | 1960-02-24 | [[:d:Q6741085|Q6741085]] |- | ''[[:d:Q106090916|Marfa Rabkova]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-01-06 | [[:d:Q106090916|Q106090916]] |- | ''[[:d:Q114054583|Maria Ponomarenko]]'' | Venemaa ajakirjanik | [[Venemaa]] | data-sort-value="1978" | 1978-09-05 | [[:d:Q114054583|Q114054583]] |- | ''[[:d:Q123181842|Mario Ruax]]'' | | [[Argentina]] | | [[:d:Q123181842|Q123181842]] |- | ''[[:d:Q46503742|Mark Bernštein]]'' | valgevene blogija ja vikipedist | [[Valgevene]] | data-sort-value="1965" | 1965-08-19 | [[:d:Q46503742|Q46503742]] |- | ''[[:d:Q111328444|Maryia Kalenik]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1998" | 1998-06-01 | [[:d:Q111328444|Q111328444]] |- | ''[[:d:Q113407414|Mehti Logunov]]'' | | | data-sort-value="1934" | 1934-05-21 | [[:d:Q113407414|Q113407414]] |- | ''[[:d:Q110146505|Mikalai Alegavich Bradzelej]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-29 | [[:d:Q110146505|Q110146505]] |- | ''[[:d:Q4245795|Mikhas Kukabaka]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | [[:d:Q4245795|Q4245795]] |- | ''[[:d:Q29113482|Mikola Dziadok]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-23 | [[:d:Q29113482|Q29113482]] |- | ''[[:d:Q112545821|Miloš Vítek]]'' | | | data-sort-value="1912" | 1912-05-03 | [[:d:Q112545821|Q112545821]] |- | ''[[:d:Q105516741|Miloš Wasserbauer]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1928" | 1928-04-14 | [[:d:Q105516741|Q105516741]] |- | ''[[:d:Q137943289|Mohammad Nikbakht]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1977" | 1977 | [[:d:Q137943289|Q137943289]] |- | ''[[:d:Q28702008|Mykola Shyptur]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1978" | 1978-05-26 | [[:d:Q28702008|Q28702008]] |- | ''[[:d:Q96814678|Nabil Ahamjik]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1984" | 1984-12-31 | [[:d:Q96814678|Q96814678]] |- | ''[[:d:Q126287694|Nargiz Absalamova]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1998" | 1998-07-17 | [[:d:Q126287694|Q126287694]] |- | ''[[:d:Q30064664|Nasser Zefzafi]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1979" | 1979-11-04 | [[:d:Q30064664|Q30064664]] |- | ''[[:d:Q108782504|Natallia Hersche]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]]<br/>[[Šveits]] | data-sort-value="1969" | 1969-10-20 | [[:d:Q108782504|Q108782504]] |- | ''[[:d:Q114496175|Natallia Karneyeva]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1977" | 1977-09-29 | [[:d:Q114496175|Q114496175]] |- | ''[[:d:Q137270574|Natig Javadli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1971" | 1971-03-13 | [[:d:Q137270574|Q137270574]] |- | ''[[:d:Q114043855|Nicandro Mendoza Patiño]]'' | | [[Mehhiko]] | | [[:d:Q114043855|Q114043855]] |- | ''[[:d:Q112519429|Ninel‘ Petrovna Monikovskaja]]'' | | | data-sort-value="1927" | 1927 | [[:d:Q112519429|Q112519429]] |- | ''[[:d:Q137144622|Nurlan Libre]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1997" | 1997-03-05 | [[:d:Q137144622|Q137144622]] |- | ''[[:d:Q118322725|Nélida Chela Fontora]]'' | | [[Uruguay]] | data-sort-value="1901" | 20th century | [[:d:Q118322725|Q118322725]] |- | ''[[:d:Q90518249|Nûdem Durak]]'' | | | data-sort-value="1988" | 1988-01 | [[:d:Q90518249|Q90518249]] |- | ''[[:d:Q44058202|Oleksandr Shumkov]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1989" | 1989-09-19 | [[:d:Q44058202|Q44058202]] |- | ''[[:d:Q111328445|Palina Sharenda-Panasiuk]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1975" | 1975-03-21 | [[:d:Q111328445|Q111328445]] |- | ''[[:d:Q102395004|Pavel Rebrovsky]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-17 | [[:d:Q102395004|Q102395004]] |- | ''[[:d:Q112679446|Pavel Spiryn]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | [[:d:Q112679446|Q112679446]] |- | [[Platon Lebedev]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1956" | 1956-11-29 | [[:d:Q1168124|Q1168124]] |- | ''[[:d:Q61117176|Pylyp Terpylo]]'' | | | data-sort-value="1888" | 1888 | [[:d:Q61117176|Q61117176]] |- | ''[[:d:Q71171675|Rabie Ablak]]'' | | [[Maroko]] | data-sort-value="1987" | 1987 | [[:d:Q71171675|Q71171675]] |- | ''[[:d:Q112456461|Radovan Hrast]]'' | | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]] | data-sort-value="1931" | 1931 | [[:d:Q112456461|Q112456461]] |- | ''[[:d:Q116614535|Ragheed al-Tatari]]'' | Süüria endine sõjaväepiloot ja poliitvang | [[Süüria]] | data-sort-value="1954" | 1954-12-25 | [[:d:Q116614535|Q116614535]] |- | [[Raman Pratasievič|Raman Pratasevitš]] | valgevene ajakirjanik ja poliitaktivist | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-05-05 | [[:d:Q106949139|Q106949139]] |- | ''[[:d:Q135427392|Ramin Deko]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1987" | 1987-02-18 | [[:d:Q135427392|Q135427392]] |- | ''[[:d:Q112714134|Rastsislau Stefanovich]]'' | Valgevene arhitekt | [[Valgevene]] | data-sort-value="1988" | 1988-05-12 | [[:d:Q112714134|Q112714134]] |- | ''[[:d:Q138362068|Rolv Mauritz Rosenvold Aas]]'' | | [[Norra]] | data-sort-value="1918" | 1918-08-25 | [[:d:Q138362068|Q138362068]] |- | ''[[:d:Q131388070|Rufat Safarov]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1981" | 1981-10-11 | [[:d:Q131388070|Q131388070]] |- | ''[[:d:Q123759518|Sevinj Vagifgizi]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1989" | 1989-07-05 | [[:d:Q123759518|Q123759518]] |- | ''[[:d:Q138288390|Shamshad Agha]]'' | Aserbaidžaani ajaкirjaniк | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1982" | 1982-09-01 | [[:d:Q138288390|Q138288390]] |- | ''[[:d:Q110688087|Siyavush Mustafayev]]'' | | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1968" | 1968 | [[:d:Q110688087|Q110688087]] |- | ''[[:d:Q106964354|Sofia Sapega]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1998" | 1998-02-10 | [[:d:Q106964354|Q106964354]] |- | ''[[:d:Q56544617|Stanislav Romanovych Klykh]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1974" | 1974-01-25 | [[:d:Q56544617|Q56544617]] |- | ''[[:d:Q107506541|Stanislav Šmic]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1927" | 1927-11-02 | [[:d:Q107506541|Q107506541]] |- | ''[[:d:Q113613042|Steve Kelly]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[:d:Q113613042|Q113613042]] |- | ''[[:d:Q7635172|Suh Sung]]'' | | [[Jaapan]] | data-sort-value="1945" | 1945-04-03 | [[:d:Q7635172|Q7635172]] |- | ''[[:d:Q133747158|Tadeusz Bukowy]]'' | | | data-sort-value="1929" | 1929 | [[:d:Q133747158|Q133747158]] |- | ''[[:d:Q117066322|Tatsiana Yekelchyk]]'' | | | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | [[:d:Q117066322|Q117066322]] |- | ''[[:d:Q18812234|Tomislav Kezarovski]]'' | Makedoonia ajakirjanik | [[Põhja-Makedoonia]] | data-sort-value="1965" | 1965 | [[:d:Q18812234|Q18812234]] |- | ''[[:d:Q117292504|Uladzimir Hundar]]'' | | | data-sort-value="1960" | 1960-05-28 | [[:d:Q117292504|Q117292504]] |- | ''[[:d:Q31030934|Uladzimir Kudzinau]]'' | | | data-sort-value="1959" | 1959-06-11 | [[:d:Q31030934|Q31030934]] |- | ''[[:d:Q112302183|Uladzislau Makaviecki]]'' | Valgevene kunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1993" | 1993-03-16 | [[:d:Q112302183|Q112302183]] |- | ''[[:d:Q123502795|Ulvi Hasanli]]'' | Aserbaidžaani ajakirjanik | [[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1987" | 1987-08-10 | [[:d:Q123502795|Q123502795]] |- | ''[[:d:Q128253969|Vadim Ostanin]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | [[:d:Q128253969|Q128253969]] |- | ''[[:d:Q117061544|Valiantsin Stefanovic]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1972" | 1972-10-14 | [[:d:Q117061544|Q117061544]] |- | ''[[:d:Q127786666|Verisheh Moradi]]'' | | | | [[:d:Q127786666|Q127786666]] |- | ''[[:d:Q111476938|Viktoryia Hrankouskaya]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1996" | 1996-07-05 | [[:d:Q111476938|Q111476938]] |- | ''[[:d:Q105516742|Vladimír Neradil]]'' | | [[Tšehhoslovakkia]] | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | [[:d:Q105516742|Q105516742]] |- | ''[[:d:Q69787590|Vladislav Sinitsa]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1989" | 1989-06-17 | [[:d:Q69787590|Q69787590]] |- | ''[[:d:Q117066318|Volha Filatchankava]]'' | | | data-sort-value="1979" | 1979-04-06 | [[:d:Q117066318|Q117066318]] |- | [[Xədicə İsmayılova]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | data-sort-value="1976" | 1976-05-27 | [[:d:Q14561644|Q14561644]] |- | ''[[:d:Q90839462|Zarifa Sautieva]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1978" | 1978-05-01 | [[:d:Q90839462|Q90839462]] |- | ''[[:d:Q197279|Zhang Rongliang]]'' | | [[Hiina]] | data-sort-value="1950" | 1950-07-15 | [[:d:Q197279|Q197279]] |- | ''[[:d:Q113675446|Zvonimir Zorić]]'' | | | data-sort-value="1929" | 1929-11-09 | [[:d:Q113675446|Q113675446]] |- | ''[[:d:Q90680178|Üzeir Abdullayev]]'' | Ukraina sportlane | [[Ukraina]] | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | [[:d:Q90680178|Q90680178]] |- | ''[[:d:Q31031097|Алесь Кіркевіч]]'' | | | data-sort-value="1989" | 1989-11-09 | [[:d:Q31031097|Q31031097]] |- | ''[[:d:Q111976378|Аляксандр Аляксандравіч Галкоўскі]]'' | Valgevene ajaloolane | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-12-24 | [[:d:Q111976378|Q111976378]] |- | ''[[:d:Q112303015|Аляксандр Андрэевіч Нурдзінаў]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-10-11 | [[:d:Q112303015|Q112303015]] |- | ''[[:d:Q106816783|Аляксандр Валянцінавіч Арановіч]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-10-19 | [[:d:Q106816783|Q106816783]] |- | ''[[:d:Q112660463|Аляксей Ігаравіч Санчук]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-07-18 | [[:d:Q112660463|Q112660463]] |- | ''[[:d:Q111476931|Аліна Ігараўна Войцех]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-06-29 | [[:d:Q111476931|Q111476931]] |- | ''[[:d:Q111369262|Анастасія Віктараўна Міронцава]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1996" | 1996-01-15 | [[:d:Q111369262|Q111369262]] |- | ''[[:d:Q114420682|Антон Валер'евіч Шніп]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1990" | 1990-11-01 | [[:d:Q114420682|Q114420682]] |- | ''[[:d:Q111718467|Артур Аміраў]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1992" | 1992-03-26 | [[:d:Q111718467|Q111718467]] |- | ''[[:d:Q110202790|Арцём Сакаў]]'' | | | data-sort-value="1994" | 1994-08-25 | [[:d:Q110202790|Q110202790]] |- | ''[[:d:Q73044600|Бондар Микола Васильович]]'' | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | data-sort-value="1939" | 1939-11-21 | [[:d:Q73044600|Q73044600]] |- | ''[[:d:Q112042472|Валерыя Барысаўна Касцюгова]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1967" | 1967-12-30 | [[:d:Q112042472|Q112042472]] |- | ''[[:d:Q56308249|Василец, Дмитрий Андреевич]]'' | Ukraina ajakirjanik | [[Ukraina]] | data-sort-value="1986" | 1986-02-06 | [[:d:Q56308249|Q56308249]] |- | ''[[:d:Q114421702|Васіль Сяргеевіч Ярмоленка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1985" | 1985-05-06 | [[:d:Q114421702|Q114421702]] |- | ''[[:d:Q111438022|Вольга Аляксандраўна Класкоўская]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1982" | 1982-01-30 | [[:d:Q111438022|Q111438022]] |- | ''[[:d:Q106816774|Віктар Леанідавіч Акцістаў]]'' | | | data-sort-value="2000" | 2000-05-11 | [[:d:Q106816774|Q106816774]] |- | ''[[:d:Q112302830|Вікторыя Віктараўна Міронцава]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1994" | 1994-11-21 | [[:d:Q112302830|Q112302830]] |- | ''[[:d:Q111369264|Віталія Анатольеўна Бандарэнка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2002" | 2002-06-05 | [[:d:Q111369264|Q111369264]] |- | ''[[:d:Q111718409|Даніла Віктаравіч Бандарук]]'' | | | data-sort-value="2000" | 2000-05-06 | [[:d:Q111718409|Q111718409]] |- | ''[[:d:Q108150168|Дзмітрый Алегавіч Казлоў]]'' | | | data-sort-value="1988" | 1988-04-26 | [[:d:Q108150168|Q108150168]] |- | ''[[:d:Q112153245|Дзмітрый Уладзіміравіч Кубараў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-10-15 | [[:d:Q112153245|Q112153245]] |- | ''[[:d:Q114557029|Дзяніс Шарамецьеў]]'' | Valgevene fotograaf | [[Valgevene]] | data-sort-value="1979" | 1979-05-15 | [[:d:Q114557029|Q114557029]] |- | ''[[:d:Q112303149|Зміцер Іосіфавіч Падрэз]]'' | Valgevene maalikunstnik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-04-25 | [[:d:Q112303149|Q112303149]] |- | ''[[:d:Q112333822|Кім Андрэевіч Самусенка]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-12 | [[:d:Q112333822|Q112333822]] |- | ''[[:d:Q116731750|Лохвицька Лариса Юріївна]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1954" | 1954-04-11 | [[:d:Q116731750|Q116731750]] |- | ''[[:d:Q106816780|Марк Аляксандравіч Антонаў]]'' | | | data-sort-value="1995" | 1995-02-09 | [[:d:Q106816780|Q106816780]] |- | ''[[:d:Q29113483|Мікалай Разумаў]]'' | | | data-sort-value="1955" | 1955-05-29 | [[:d:Q29113483|Q29113483]] |- | ''[[:d:Q112669199|Мікалай Ігаравіч Сасеў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1995" | 1995-07-16 | [[:d:Q112669199|Q112669199]] |- | ''[[:d:Q106816789|Мікіта Паўлавіч Афанасьеў]]'' | | | data-sort-value="1998" | 1998-11-08 | [[:d:Q106816789|Q106816789]] |- | ''[[:d:Q111369261|Мія Сяргееўна Міткевіч]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-12-31 | [[:d:Q111369261|Q111369261]] |- | ''[[:d:Q111476927|Надзея Робертаўна Калач]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-02 | [[:d:Q111476927|Q111476927]] |- | ''[[:d:Q141505446|Осман Арифмеметов]]'' | | [[Ukraina]] | data-sort-value="1985" | 1985-08-28 | [[:d:Q141505446|Q141505446]] |- | ''[[:d:Q111731200|Павел Мікалаевіч Белавус]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1987" | 1987-08-22 | [[:d:Q111731200|Q111731200]] |- | ''[[:d:Q112301884|Павел Русланавіч Мазько]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="2002" | 2002-10-21 | [[:d:Q112301884|Q112301884]] |- | ''[[:d:Q112154151|Павел Уладзіміравіч Ларчык]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1997" | 1997-04-17 | [[:d:Q112154151|Q112154151]] |- | ''[[:d:Q112302387|Пётр Пятровіч Марчанка]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1992" | 1992-08-16 | [[:d:Q112302387|Q112302387]] |- | ''[[:d:Q106238471|Руслан Акостка]]'' | | | data-sort-value="1990" | 1990-05-17 | [[:d:Q106238471|Q106238471]] |- | ''[[:d:Q111969870|Сяргей Валер'евіч Волкаў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1977" | 1977-08-21 | [[:d:Q111969870|Q111969870]] |- | ''[[:d:Q114558726|Сяргей Уладзіміравіч Гунь]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1980" | 1980-06-05 | [[:d:Q114558726|Q114558726]] |- | ''[[:d:Q111338132|Таццяна Ласіца]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1978" | 1978-11-24 | [[:d:Q111338132|Q111338132]] |- | ''[[:d:Q111476929|Таццяна Уладзіміраўна Звярко]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1979" | 1979-01-19 | [[:d:Q111476929|Q111476929]] |- | ''[[:d:Q111995170|Уладзімір Аляксандравіч Калач]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | | [[:d:Q111995170|Q111995170]] |- | ''[[:d:Q106612826|Уладзімір Каракін]]'' | Valgevene muusik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1989" | 1989-12-10 | [[:d:Q106612826|Q106612826]] |- | ''[[:d:Q111995200|Уладзімір Уладзіміравіч Гарох]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | [[:d:Q111995200|Q111995200]] |- | ''[[:d:Q112302616|Юлія Анатольеўна Марчанка (Юніцкая)]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1991" | 1991-07-23 | [[:d:Q112302616|Q112302616]] |- | ''[[:d:Q112303412|Яўген Васільевіч Пятроў]]'' | | [[Venemaa]] | data-sort-value="1999" | 1999-05-03 | [[:d:Q112303412|Q112303412]] |- | ''[[:d:Q114427430|Яўген Меркіс]]'' | Valgevene ajakirjanik | [[Valgevene]] | data-sort-value="1986" | 1986-11-08 | [[:d:Q114427430|Q114427430]] |- | ''[[:d:Q106816779|Іван Аляксандравіч Андрушойць]]'' | | | data-sort-value="1986" | 1986-05-30 | [[:d:Q106816779|Q106816779]] |- | ''[[:d:Q111995134|Іван Віктаравіч Канявега]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1978" | 1978-04-29 | [[:d:Q111995134|Q111995134]] |- | ''[[:d:Q112670377|Ігар Аляксеевіч Ярмолаў]]'' | | [[Valgevene]] | data-sort-value="1983" | 1983-11-15 | [[:d:Q112670377|Q112670377]] |- | ''[[:d:Q130548906|داریوش زند]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q130548906|Q130548906]] |- | ''[[:d:Q141708826|رزگار بیگ‌زاده بابامیری]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1977" | 1977 | [[:d:Q141708826|Q141708826]] |- | ''[[:d:Q141537843|رعنا کورکور]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q141537843|Q141537843]] |- | ''[[:d:Q5942439|قازار سیمونیان]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q5942439|Q5942439]] |- | ''[[:d:Q131627903|محمد باقر مرادی]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1988" | 1988-08-18 | [[:d:Q131627903|Q131627903]] |- | ''[[:d:Q141660798|مطلب احمدیان]]'' | | [[Iraan]] | data-sort-value="1984" | 1984 | [[:d:Q141660798|Q141660798]] |- | ''[[:d:Q141708845|پژمان سلطانی]]'' | | [[Iraan]] | | [[:d:Q141708845|Q141708845]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 141pwdbsr5b1zodfgzdt4o5fm7t6xro 0 663090 7255935 7173152 2026-10-19T17:41:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255935 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|käimasolevast lahingust|2017. aasta lahingu|Avdijivka lahing (2017)}} {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Avdijivka lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = File:Avdiivka after Russian bombing, 2023-03-17 (11) (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Hävinud hoone Avdijivkas pärast Venemaa pommitamist, märts 2023 | aeg = 21. veebruar 2022 – 17. veebruar 2024 | koht = [[Avdijivka]] (ja külad selle ümber), [[Donetski oblast]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Venemaa võit<ref name="BBCW">{{Cite news |last=Lukiv |first=Jaroslav |date=2024-02-17 |title=Avdiivka: Ukraine troops leaving embattled eastern town |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-68323366 |access-date=2024-02-17 |website=BBC News |language=en-GB |archive-date=2024-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240217011141/https://www.bbc.com/news/world-europe-68323366 |url-status=live }}</ref><ref name="TGW">{{Cite news |last=Walker |first=Shaun |date=2024-02-17 |title=Ukrainian forces withdraw from Avdiivka to avoid encirclement, army chief says |url=https://www.theguardian.com/world/2024/feb/16/ukrainian-forces-give-up-some-positions-in-avdiivka-as-russian-assault-continues |access-date=2024-02-17 |work=The Guardian |language=en-GB |issn=0261-3077 |archive-date=2024-02-17 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240217014538/https://www.theguardian.com/world/2024/feb/16/ukrainian-forces-give-up-some-positions-in-avdiivka-as-russian-assault-continues |url-status=live }}</ref> | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[File:Banner_of_the_Armed_Forces_of_the_Russian_Federation_(obverse).svg|20px]] [[Venemaa relvajõud]] * [[File:Great emblem of the 8th Guards Combined Arms Army.svg|15px]] [[8. ühendarmee]]<ref name="ISW October 11" /> * [[File:Flag of the Russian Air Force.svg|20px]] [[Venemaa õhuvägi]]<ref name="air force involvement" /> * [[Fail:Emblem_of_the_Donetsk_People's_Militia.svg|20px]] [[Donbassi separatistid]]<ref name="ac">{{cite web|url=https://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/russian-war-report-ukraine-intensifies-offensive-attacks-in-kharkiv-oblast/ |title=Russian War Report: Ukraine intensifies offensive attacks in Kharkiv Oblast |work=Atlantic Council |date=9 September 2022 |access-date=30 September 2022}}</ref> | väeüksused2 = [[File:Ensign_of_the_Ukrainian_Armed_Forces.svg|20px]] [[Ukraina relvajõud]] * [[File:47 Logo 23 RGB Black.png|15px]] [[47. üksik mehhaniseeritud brigaad|47. brigaad]]<ref>[https://censor.net/ua/video_news/3454959/ukrayinski_biyitsi_na_bmp_bradley_likviduvaly_okupantiv_yaki_namagalys_prorvatys_u_napryamku_sela_stepove Українські бійці на БМП "Bradley" ліквідували окупантів, які намагались прорватись у напрямку села Степове неподалік Авдіївки. ВIДЕО Джерело: https://censor.net/ua/v3454959] (11.11.2023)</ref> * [[File:72 ОМБр.svg|15px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad|72. brigaad]]{{lisa viide}} * [[File:Patch of the Ukrainian 110th Mechanized Brigade.png|20px]] 110. brigaad<ref>[https://bastion.tv/licari-110-ombr-imeni-marka-bezruchka-stoyat-na-varti-avdiyivki_n50393 Лицарі 110 ОМБр імені Марка Безручка стоять на варті Авдіївки] (vaadatud: 21.10.2023)</ref> * [[File:Ensign of the Ukrainian Air Force.svg|20px]] [[Ukraina õhuvägi]]<ref name="air force involvement" /> * [[File:Emblem of the Ukrainian Special Operations Forces.svg|20px]] [[Ukraina erioperatsioonijõud]]<ref>[https://lb.ua/society/2023/10/21/580526_voini_sso_pid_avdiivkoyu_znishchili_vazhku.html Воїни ССО під Авдіївкою знищили важку техніку та живу силу окупантів] 21.10.2023</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = '''Ukraina väitel''':<br> Rasked{{efn|18. juulil 2022 väitis endine Ukraina valitsusametnik [[Oleksi Arestovõtš]], et Vene väed said viimase 100 päeva jooksul lahingus umbes 30 000 kaotust, kellest 10 000 hukkus.<ref>{{cite web | url=https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | title=Day 145, July 18. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast • WarTranslated | date=18 July 2022 | access-date=2023-10-16 | archive-date=2023-10-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231003214939/https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | url-status=dead }}</ref> Sõltumatud vaatlejad ei ole neid väidetavaid arve siiski kontrollinud ja tõenäoliselt on need kunstlikult paisutatud numbrid, nagu ka enamik teisi kahe poole väiteid ohvrite kohta.<ref>{{cite web | url=https://www.france24.com/en/live-news/20220413-ukraine-conflict-death-toll-what-we-know | title=Ukraine conflict death toll: What we know | date=13 April 2022 }}</ref><ref>{{cite web | url=https://fortune.com/2022/03/14/ukraine-russia-death-tolls-misinformation-find-your-own/ | title=Why is it so hard to get accurate death tolls in the Russia-Ukraine war? }}</ref>}} | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Avdijivka lahing''' (''Бої за Авдіївку'') oli sõjaline kokkupõrge [[Venemaa relvajõud]]ude ja [[Ukraina relvajõud]]ude vahel. Sõditi [[Donbass]]i piirkonnas asuva [[Avdijivka]] linna pärast.<ref name="auto1">{{Cite magazine|url=https://www.rollingstone.com/politics/politics-news/avdiivka-ukraine-town-front-lines-1310327/|title=Their Town Has Been on Ukraine's Front Line for 8 Years. But They Won't Give Up on It Yet|first1=Jack|last1=Crosbie|magazine=[[Rolling Stone]]|date=February 20, 2022|access-date=March 28, 2022|archive-date=March 28, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328224950/https://www.rollingstone.com/politics/politics-news/avdiivka-ukraine-town-front-lines-1310327/|url-status=live}}</ref> ==Taust== Avdijivka on olnud [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõja]] eesliinil alates 2015. aastast.<ref name="auto1"/> See oli [[Avdijivka lahing (2017)|2017. aasta Avdijivka lahingu]] koht, mille tulemusel linn hävis, kuigi Ukraina väed hoidsid seda endiselt enda kontrolli all.<ref name="auto1"/> ==Lahing== Lahingud algasid uuesti 21. veebruaril 2022, kui [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] tunnustas [[Donetski Rahvavabariik]]i.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/21/world/ukraine-russia-putin-biden|title=Putin Orders Troops to Separatist Regions and Recognizes Their Independence|first=Anton|last=Troianovski|newspaper=The New York Times|date=February 21, 2022|access-date=March 28, 2022|archive-date=February 21, 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220221172643/https://www.nytimes.com/live/2022/02/21/world/ukraine-russia-putin-biden|url-status=live}}</ref> Päevi hiljem, kui [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa tungis Ukrainasse]], oli Avdijivka üks esimesi kohti, mida rünnati.<ref name="auto">{{cite web |last=Sahuquillo |first=María R. |date=February 24, 2022 |title=Ready for the worst: Life in the trenches of Ukraine's Donbas region |url=https://english.elpais.com/international/2022-02-24/ready-for-the-worst-life-in-the-trenches-of-ukraines-donbas-region.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220328224950/https://english.elpais.com/international/2022-02-24/ready-for-the-worst-life-in-the-trenches-of-ukraines-donbas-region.html |archive-date=2022-03-28 |access-date=2022-03-28 |website=EL PAÍS English Edition}}</ref> ===Varajane võitlus (21. veebruar – 17. aprill 2022)=== Lahingud algasid 21. veebruaril 2022, kui Vene väed kõrvuti [[Donbassi separatistid|separatistidega]] jätkasid võitlust Avdijivkas.<ref name="auto"/> Kui Venemaa alustas ametlikult sissetungi Ukrainasse, oli Avdijivka üks selle peamisi sihtmärke. 13. märtsil pommitasid Vene väed [[Avdijivka koksikeemiatehas]]t<ref>{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraines-largest-steel-firm-says-shells-hit-avdiivka-coke-plant-2022-03-13/|title=Ukraine's largest steel firm says shells hit Avdiivka coke plant|newspaper=Reuters|date=March 13, 2022|via=www.reuters.com|access-date=2022-03-28|archive-date=2022-03-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20220328230458/https://www.reuters.com/world/europe/ukraines-largest-steel-firm-says-shells-hit-avdiivka-coke-plant-2022-03-13/|url-status=live}}</ref>, kuigi venelased süüdistasid Ukrainat selle saboteerimises.<ref>{{Cite web |title=Reports in Russian media accuses Ukraine of sabotaging chemical plant |url=https://www.jpost.com/international/article-701196 |access-date=2023-07-05 |website=The Jerusalem Post|language=en-US}}</ref> [[Ukraina politsei|Ukraina riiklik politsei]] teatas 22. märtsil, et Venemaa kasutas Avdijivka pommitamisel Tornado-S MLRS-i, põhjustades väidetavalt tsiviilohvreid.<ref>{{Cite web |title=Russia has used new Tornado-S MLRS missiles at Avdiivka |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/22/7333538/ |access-date=2023-07-05 |website=Ukrayinska Pravda |language=en}}</ref> 25. märtsil teatati, et Avdijivkas hukkus [[Aasovi pataljon]]i komandör Artem Murahhovskõi.<ref>{{Cite web |last=ІА «Вчасно» |date=2022-11-23 |title=28 років назавжди: активіст та митець Артем Мураховський загинув у боях під Авдіївкою — ІА "Вчасно" |url=https://vchasnoua.com/donbass/74527-28-rokiv-nazavzhdy-aktyvist-ta-mytets-artem-murakhovskyi-zahynuv-u-boiakh-pid-avdiivkoiu |access-date=2023-01-19 |website=vchasnoua.com |language=uk-ua}}</ref> ===Eskaleerimine (18. aprill – 27. juuli 2022)=== 18. aprillil jätkas Venemaa oma sissetungi [[Ida-Ukraina]]sse, pommitades ja rünnates Avdijivkat.<ref>{{cite web |url=https://ukranews.com/en/news/850520-russian-military-fail-to-take-by-storming-popasna-novotoshkivske-avdiivka-and-mariinka-armed-forces |title=Russian Military Fail To Take By Storming Popasna, Novotoshkivske, Avdiivka And Mariinka – Armed Forces |date=2022-04-18}}</ref><ref>{{cite web |title=Ukrainian defenders refuse to surrender |url=https://www.eagletribune.com/news/ukrainian-defenders-refuse-to-surrender/article_13b0e028-beb8-11ec-9a90-3b504fd30541.html |access-date=2022-04-20 |website=Eagle-Tribune |language=en}}</ref><ref>{{cite web |last=Rousseau |first=Daphne |title=Ukrainian president: Russia's large-scale offensive in eastern Ukraine has started |url=https://www.timesofisrael.com/ukrainian-president-russias-large-scale-offensive-in-eastern-ukraine-has-started/ |access-date=2022-04-20 |website=www.timesofisrael.com |language=en-US}}</ref> Umbes 2000 Avdijivka elanikku olid sunnitud maa alla põgenema.<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2022/04/20/briefing/russia-ukraine-war-briefing-east-weapons.html|title=On the Front Line in the East|first=Carole|last=Landry|newspaper=The New York Times|date=April 20, 2022}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2022/04/20/world/europe/avdiivka-ukraine-russia.html|title=A Ukrainian Town Goes Underground as Russia Assaults the East|first=Michael|last=Schwirtz|newspaper=The New York Times|date=April 20, 2022}}</ref><ref>{{cite web|url=https://indianexpress.com/article/world/russia-ukraine-war-avdiivka-town-7880077/|title=Ukrainian town Avdiivka goes underground as Russia assaults the East|date=April 21, 2022|website=The Indian Express}}</ref> Ukraina väitis, et tõrjus Venemaa edasitungi Avdijivkas.<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-19|title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 19|date=2022-04-19|publisher=[[Institute for the Study of War]]}}</ref> [[File:1st school of Avdiivka after Russian shelling on 18 May 2022.jpg|thumb|Avdijivka 1. kool pärast [[valge fosforiga laskemoon]]a pommitamist]] Lahingu ajal teatati mitu korda [[valge fosforiga laskemoon]]a kasutamisest Venemaa vägede poolt. [[Donetski oblasti kuberner]] [[Pavlo Kõrõlenko]] teatas fosforirünnakust linna tööstustsoonile 26. märtsil,<ref>{{cite news |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-fosforni-bomby-avdiyivka/31772072.html |title=В Авдіївці війська РФ застосували фосфорні боєприпаси – голова Донецької ОВА |newspaper=Радіо Свобода |date=2022-03-26 |publisher=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220514005229/https://www.radiosvoboda.org/a/news-fosforni-bomby-avdiyivka/31772072.html |archivedate=2022-05-14 |language=uk |url-status=live|last1=Свобода |first1=Радіо }}</ref> 26. aprillil koksikeemiatehase alale ja järgmisel päeval kesklinnale, mis põhjustas mitmeid tulekahjusid.<ref>{{cite web |url=https://report.az/en/region/donetsk-regional-administration-russia-uses-phosphorus-shells-in-avdiivka/ |title=Donetsk regional administration: Russia uses phosphorus shells in Avdiivka |date=2022-04-27 |publisher=Report.az |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220525001603/https://report.az/en/region/donetsk-regional-administration-russia-uses-phosphorus-shells-in-avdiivka/ |archivedate=2022-05-25 |url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |url=https://ru.krymr.com/a/news-ukraina-rossiyskiye-voyska-obstrelyali-avdeyevku-fosfornymi-boyepripasami/31823372.html |title=Российские войска обстреляли Авдеевку фосфорными боеприпасами – глава Донецкой ОВА |date=2022-04-27 |publisher=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220427101849/https://ru.krymr.com/a/news-ukraina-rossiyskiye-voyska-obstrelyali-avdeyevku-fosfornymi-boyepripasami/31823372.html |archivedate=2022-04-27 |language=ru |url-status=live}}</ref> 18. mail hävis Avdijivka 1. kool venelaste rünnakus fosforimoonaga.<ref>{{cite web |url=https://www.forbes.com/sites/katyasoldak/2022/05/18/wednesday-may-18-russias-war-on-ukraine-news-and-information-from-ukraine/ |title=Wednesday, May 18. Russia's War On Ukraine: News And Information From Ukraine |date=2022-05-18 |work=Forbes |archiveurl= |archivedate=}}</ref><ref>{{cite web |url=https://hromadske.ua/posts/na-donechchini-rosiyani-obstrilyali-shkolu-zaboronenimi-fosfornimi-boyepripasami-vona-zgorila-ova |title=На Донеччині росіяни обстріляли школу забороненими фосфорними боєприпасами. Вона згоріла вщент — ОВА |date=2022-05-18 |publisher=[[Hromadske]] |archiveurl= |archivedate= |language=uk}}</ref> 29. aprillil avaldati videod, kuidas Vene armee pommitas Avdijivkas [[vaakumpomm]]iga Ukraina vägesid.<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-29 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, April 29 |date=2022-04-29 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |archiveurl=https://web.archive.org/web/20220515105013/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-29 |archivedate=2022-05-15 |url-status=live}}</ref> 26. mail teatas [[Ukraina kindralstaap]], et Vene väed tungivad läbi Avdijivka, vallutades linnas paljusid piirkondi.<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say &#124; Ukraine &#124; the Guardian }}</ref> 1. juunil võttis DRV oma kontrolli alla suure maantee.<ref>{{cite web | url=https://english.alarabiya.net/News/world/2022/06/01/Pro-Russia-separatists-claim-gains-outside-Ukraine-s-Avdiivka | title=Pro-Russia separatists claim gains outside Ukraine's Avdiivka | date=June 2022 }}</ref> 6. juunil vallutas DRV territooriumi [[Kamjanka (Pokrovski rajoon)|Kamjanka]] lähedal.<ref>{{cite web | url=https://www.newsweek.com/pro-russian-fighters-reportedly-seize-new-turf-during-advance-avdiivka-1713203 | title=Pro-Russian fighters reportedly seize new turf during advance on Avdiivka | website=[[Newsweek]] | date=6 June 2022 }}</ref> 12. juunil pommitas Venemaa uuesti Avdijivka koksikeemiatehast.<ref>{{cite web | url=https://www.ndtv.com/world-news/ukraine-russia-war-huge-smoke-cloud-seen-after-blast-in-avdiivka-with-chemical-plant-report-3059526 | title=Huge Smoke Cloud Seen After Blast in Ukraine City with Chemical Plant: Report }}</ref> Kool nr 6 hävis 21. juunil, olles kolmas Avdijivkas hävinud kool.<ref>{{cite web | url=https://www.tasnimnews.com/en/news/2022/06/21/2732030/third-school-destroyed-in-donetsk-s-avdiivka-video | title=Third School Destroyed in Donetsk's Avdiivka (+Video) – World news }}</ref> 24. juunil pommitasid Vene väed Avdijivkat.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3514817-russians-open-fire-on-13-settlements-in-donetsk-region-casualties-reported.html | title=Russians open fire on 13 settlements in Donetsk Region, casualties reported }}</ref> Vene väed vallutasid hiljem 4. juulil [[Novoselivka Druha]], mis asub Avdijivkast 10 km kirdes, püüdes linna ümber piirata.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 4 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-july-4 |access-date=2022-07-08 |website=Critical Threats}}</ref> 7. juulil tulistasid Vene väed Avdijivkat 24 tundi. Nad tabasid taristut, haiglat, elamuid, bussidepoo ja Avdijivka koksikeemiatehast.<ref name="ukrinform1">{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3524267-enemy-shelled-avdiivka-more-than-10-times-in-past-day-casualties-reported.html | title=Enemy shelled Avdiivka more than 10 times in past day. Casualties reported }}</ref> 18. juulil väitis DRV, et oli Avdijivka pooleldi ümber piiranud, blokeerides kaks linna viivat teed. Ameerikas asuv mittetulunduslik mõttekoda [[Institute for the Study of War]] (ISW) väitis samuti, et lahingud Avdijivkast põhja pool olid 18. juulil intensiivistunud.<ref>{{cite web|title=The DPR said that the forces of the republic blocked the road Avdeevka – Konstantinovka|url=https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/15242185 |access-date=2022-07-18 |website=tass.ru}}</ref> [[Igor Girkin]] ütles aga, et DRV väed ei suutnud Ukraina suurtükiväe tõttu palju kasu saada.<ref>{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-18|title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 18|date=2022-07-18|publisher=[[Institute for the Study of War]]}}</ref> ===Uued rünnakud (28. juuli 2022 – märts 2023)=== 28. juulil alustasid DRV ja Vene väed väidetavalt pealetungi Avdijivka ümber piiramiseks. Vene ja separatistlikud väed ründasid [[Krasnohorivka]], [[Piskõ]] linnu ja teisi Avdijivkast põhja pool asuvaid linnu, saavutades täpsustamata edu.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 29 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-july-29 |access-date=2022-07-30 |website=Critical Threats}}</ref> 31. juulil teatas [[Ukraina kindralstaap]], et Vene väed üritasid tungida Kamjanka ja Piskõ ümber ning täpsustamata eraldiseisvatel Vene üksustel oli Avdijivka ümbruses "osaline edu". [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) teabeministri asetäitja Daniil Bezsonov väitis, et Venemaa ja DRV väed kindlustasid positsioone Piskõ kaguosas, mis on kooskõlas Ukraina teadetega.<ref>{{cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 31|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-31|date=3 August 2022|website=Institute for the Study of War|access-date=2022-08-01}}</ref> Avdijivka linna sõjaväevalitsuse ülem [[Vitali Barabaš]] ütles, et Avdijivka sõjaeelsest elanikkonnast oli alles vaid 10% ehk umbes 2500 inimest.<ref>{{cite web | url=https://www.latestly.com/socially/world/official-2500-civilians-remain-in-avdiivka-head-of-the-avdiivka-city-military-latest-tweet-by-the-kyiv-independent-4038355.html | title=Official: 2,500 Civilians Remain in Avdiivka. Head of the Avdiivka City Military ... – Latest Tweet by the Kyiv Independent &#124; 🌎 LatestLY | date=4 August 2022 }}</ref> Ukraina teatas 5. augustil, et kaotas Butivka söekaevanduse Venemaale ja väitis, et see lükati Avdijivka äärelinna.<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/aug/05/russia-ukraine-war-what-we-know-on-day-163-of-the-invasion | title=Russia-Ukraine war: What we know on day 163 of the invasion | website=[[TheGuardian.com]] | date=5 August 2022 }}</ref><ref>{{cite news | url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-warns-new-russian-offensive-sweden-finland-move-closer-joining-nato-2022-08-04/ | title=Ukraine under pressure in east as NATO chief says Russia must not win | newspaper=Reuters | date=5 August 2022 | last1=Polityuk | first1=Pavel | last2=Zinets | first2=Natalia }}</ref> DRV väitis, et koos Venemaa armeega vallutati [[Piskõ]], Ukraina aga lükkas väite tagasi.<ref>{{cite news | url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-backed-separatists-say-they-have-taken-pisky-village-east-ukraine-tass-2022-08-05/ | title=Russian-backed separatists say they have taken Pisky village in east Ukraine, TASS reports | newspaper=Reuters | date=5 August 2022 }}</ref><ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3544819-kyrylenko-ukraines-armed-forces-control-pisky-village-in-donetsk-region.html | title=Kyrylenko: Ukraine's Armed Forces control Pisky village in Donetsk region }}</ref> 7. augustil näitasid lahinguvõtted, et Vene väed on jõudnud Piskõ kesklinna.<ref>{{cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 8 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-august-8 |access-date=2022-08-09 |website=Critical Threats}}</ref> 12. augusti seisuga teatas ISW, et lahingvõtete ja satelliidipiltide põhjal olid venelased suure osa Piskõst maatasa teinud, kuna pommitati vaakumpommidega.<ref>{{cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-08-13 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=2022-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> [[Venemaa kaitseministeerium]] väitis, et on Piskõ 14. augustiks täielikult vallutanud,<ref>{{Cite news |date=2022-08-13 |title=Russia claims full control of Pisky village in Ukraine's Donetsk region, Ifax reports |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-claims-full-control-pisky-village-ukraines-donetsk-region-ifax-2022-08-13/ |access-date=2022-08-14}}</ref> kuid Ukraina sõjavägi eitas selle tabamist, väites, et võitlused veel kestavad.<ref>{{cite web |title=24 канал |url=https://t.me/chanel24/50294 |access-date=2022-08-15 |website=Telegram}}</ref> 24. augustil vallutasid Venemaa ja DRV väed [[Piskõ lahing (2022)|Piskõ]].<ref>{{cite web |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 25 &#124; Institute for the Study of War |publisher=Understandingwar.org |date=2022-03-17 |accessdate=2022-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901022234/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |archive-date=2022-09-01 |url-status=dead}}</ref> Septembri alguses alustasid mitmed separatistide üksused, sealhulgas [[Sparta pataljon]] ja [[Somaalia pataljon]], rünnakut laiemas Avdijivka piirkonnas, mis kõige olulisem oli Piskõ lähedal.<ref name="ac" /> Septembri lõpu seisuga teatas [[Wall Street Journal]], et Ukraina väed "jäävad kaitsele" Avdijivkas.<ref>{{Cite news |last=Trofimov |first=Yaroslav |date=2022-09-27 |title=Ukraine's New Offensive Threatens Moscow's Control of Lands It Seeks to Annex |language=en-US |work=[[The Wall Street Journal]] |url=https://www.wsj.com/articles/ukraines-new-offensive-threatens-moscows-control-of-lands-it-seeks-to-annex-11664285782 |access-date=2022-09-27 |issn=0099-9660}}</ref> 10. oktoobril teatas Ukraina, et Venemaa jätkab pealetungi Avdijivkas ja üritab linna ümber piirata.<ref>{{cite web | url=https://www.aljazeera.com/news/2022/10/9/ukraines-front-line-in-the-east-reaches-village-of-torske | title=Russian forces 'running and panicking' during eastern retreat }}</ref> 2023. aasta jaanuari keskel üritasid Venemaa ja DRVi väed [[Vodjane]] küla vallutada, sõjalised vaatlejad kirjeldasid tegevust kui "katastroofilist".<ref>[https://wavellroom.com/2023/02/20/vodyane-village-assault]</ref> ===Ebaõnnestunud ümberpiiramiskatsed (märts 2023 – oktoober 2023)=== 2023. aasta märtsis ütles Ukraina Avdijivka komandör, et Vene väed üritavad linna täielikult ümber piirata.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-eastern-town-avdiivka-could-become-second-bakhmut-2023-03-20/|title=Ukraine says eastern town of Avdiivka could become 'second Bakhmut'|work=Reuters|date=20 March 2023}}</ref> 24. aprillil väitsid ukrainlased, et lõid tagasi Venemaa rünnaku, tapsid või haavasid 200 Vene sõdurit ja hävitasid 20 varustust.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3699892-russians-redeploy-tank-brigade-near-avdiivka-defense-forces.html | title=Russians redeploy tank brigade near Avdiivka – Defense Forces }}</ref> 21. mail väitsid ukrainlased, et said Avdijivka lähedal Venemaa mehhaniseeritud pealetungi tagasi lüüa. Nad väitsid, et tapsid kokkupõrke ajal 40 Vene sõdurit ja hävitasid 5 soomusmasinat, sealhulgas vähemalt kaks tanki.<ref>{{Cite web|url=https://euromaidanpress.com/2023/05/22/frontline-report-russian-mechanized-assaults-fail-in-the-avdiivka-direction/|title=Frontline report: Russian mechanized assaults fail in the Avdiivka direction|date=May 22, 2023|website=Euromaidan Press}}</ref> Võitlused intensiivistusid [[2023. aasta Ukraina vastupealetung]]i alguses, kusjuures Vene väed avaldasid linna äärealadele survet ja ukrainlased tungisid sisse.<ref>{{Cite news |date=2023-06-30 |title=Russia Destroyed Their Town. They're Not Leaving. |work=The New York Times |language=en |url=https://www.nytimes.com/2023/06/30/world/europe/russia-war-avdiivka-ukraine.html |access-date=2023-08-05 |last1=Hicks |first1=Tyler |last2=Specia |first2=Megan |last3=Girbes |first3=Gaëlle }}</ref> 10. septembril 2023 teatas Avdijivka linna sõjaväevalitsuse ülem Vitali Barabaš, et Ukraina väed on saavutanud edu linna lõunaosas [[Opõtne]] küla lähedal, mis asub Avdijivkast 3 km edelas ja 2 km [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelisest lennujaamast]] põhja pool, väites, et nad on kindlustanud linna lõunapiiri, lõpetades peaaegu ümberpiiramise ohu.<ref name="ISW September 10">{{cite web |last1=Bailey |first1=Riley |last2=Evans |first2=Angelica |last3=Wolkov |first3=Nicole |last4=Hird |first4=Karolina |last5=Clark |first5=Mason |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 10, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-10-2023 |website=[[Institute for the Study of War]] |access-date=11 September 2023 |language=en |archive-date=2023-10-21 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231021085624/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-10-2023 |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite web |last1=TYSHCHENKO |first1=KATERYNA |title=Ukraine's Defence Forces take over part of Opytne |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2023/09/10/7419221/ |website=[[Ukrainska Pravda]] |access-date=11 September 2023}}</ref> ===Venemaa uuendatud pealetung (alates oktoober 2023)=== Hiljuti [[Luhanski oblast]]ist ümber paigutatud Vene [[1. kaardiväe tankiarmee]] ja [[41. ühendarmee]] osad hakkasid 6. oktoobril piirkonda pommitama suurtükiväe ja lennukitega, sealhulgas hävitaja-pommitajatega Su-35. Neli päeva hiljem alustasid venelased pooleteistkümnest mootorpüssibrigaadist ja rügemendist koosnevat kontsentreeritud rünnakut kahebrigaadilise tugeva Ukraina garnisoni vastu. Venemaa rünnak jooksis miiniväljadele ja takerdus, kuna seda jätkas Ukraina suurtükivägi. Geolokatsiooniga kaadrid näitasid 70 hävitatud sõidukit, millest 15 olid ukrainlased. Ukrainlased nõudsid aga vastastele veelgi suuremaid kaotusi. Vene [[90. tankidiviis]]i kaotusteks hinnati 820 hukkunut või haavatut, umbes 80 soomukit (sealhulgas vähemalt üks [[Terminator (sõjatehnika)|BMPT Terminaator]]), 18 suurtükki, enam kui tosin raketiheitjat ja umbes 30 muud sõidukit. Väidetavalt hukkus Venemaal vaid ühe päeva jooksul kokku 34 tanki ja 91 muud soomusmasinat, inimohvrite arv on väidetavalt 820 ja haavata 2400. Samuti teatati, et [[Suhhoi Su-25|Su-25]] tulistati alla.<ref>[https://xxtomcooperxx.substack.com/p/ukraine-war-11-october-2013 Ukraine War, 11 October 2023]</ref><ref>[https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/10/11/the-russian-army-reportedly-lost-34-tanks-trying-to-cut-off-the-ukrainian-garrison-in-avdiivka/?sh=6275572e7bc3 The Russian Army Reportedly Lost 34 Tanks Trying To Cut Off The Ukrainian Garrison In Avdiivka]</ref><ref>[https://m.facebook.com/denis.pyatigorets/posts/pfbid02PxPxQH7QdxKTo13VM9nvbBWaajSymXFkmjSsP7qQjPkmTggkcSMBP142YqvQ2gWql?wtsid=rdr_0p58mjk0kVas1kx46 Denis Pyatigorets]</ref> Alates 10. oktoobrist alustasid kolm Vene 8. ühendarmee motoriseeritud laskurbrigaadi kooskõlastatud pealetungi tegevust Avdijivka ümbruses edelas [[Sjeverne]] lähedal ning loodes [[Stepove]] ja [[Krasnohorivka]] lähedal. Kõik seni vaadeldud uuendatud pealetungiga seotud Vene üksused on sissetungi alguses hõivatud 8. ühendarmee Donetski rahvamiilitsa liikmed.<ref name="ISW October 11">{{cite web |last1=Hird |first1=Karolina |last2=Evans |first2=Angelica |last3=Harward |first3=Christina |last4=Wolkov |first4=Nicole |last5=Clark |first5=Mason |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 11, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-11-2023 |website=[[Institute for the Study of War]] |access-date=12 October 2023}}</ref> 11. oktoobril teatas [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]], et Venemaa algatas viimase ööpäeva jooksul linna vastu 18 lahingutegevust. Lisaks teatas Ukraina kindralstaap, et Vene armee andis ühe raketilöögi ja 36 õhulööki, samal ajal kui Ukraina õhujõud andsid 12 rünnakut.<ref name="air force involvement">{{cite web |title=Ukrainian troops repel 18 enemy attacks in Avdiyivka direction |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3772826-ukrainian-troops-repel-18-enemy-attacks-in-avdiyivka-direction.html |website=[[ukrinform]] |access-date=12 October 2023}}</ref><ref>{{cite web |last1=Havrylets |first1=Serge |title=General Staff: Russia suffers heavy losses during massive assault on Avdiyivka |url=https://euromaidanpress.com/2023/10/11/general-staff-russia-suffers-heavy-losses-during-massive-assault-on-avdiyivka/ |website=[[Euromaidan Press]] |access-date=12 October 2023}}</ref> Peastaabi pressiesindaja Andri Kovaljov teatas [[RFE/RL|Raadio Svoboda]]le antud intervjuus eraldi, et Ukraina relvajõududel oli sellest rünnakukatsest eelnevalt teada ja nad olid selleks valmis.<ref>{{cite web |title=AFU knew about RF's intentions to storm Avdiyivka – General Staff |url=https://ukranews.com/en/news/960713-afu-knew-about-rf-s-intentions-to-storm-avdiyivka-general-staff |website=[[Ukrainian News Agency]] |access-date=12 October 2023}}</ref><ref>{{cite web |title=ЗСУ були готові до наступу Росії на Авдіївку – речник Генштабу |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-avdiivka-henshtab/32633372.html |website=[[Radio Svoboda]] |access-date=12 October 2023 |date=11 October 2023}}</ref> ISW hindas 12. oktoobril, et Vene väed "ei ole saavutanud mingit suuremat läbimurret" ja tõenäoliselt ei katkesta Ukraina vägesid suurte kaotuste tõttu, mis on samaväärsed soomusmasinate [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalise grupiga]].<ref>{{Cite web |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 12, 2023 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-12-2023 |access-date=2023-10-14 |website=Institute for the Study of War |language=en}}</ref> 11. detsembril ütles Ukraina armee pressiesindaja Oleksandr Stupun, et Vene jõud alustasid suurt uut rünnakut Avdijivkale. Lahingud on olnud intensiivsed, kuid rindejoon Ida-Ukrainas on viimastel nädalatel vaevu liikunud.<ref>[https://www.err.ee/1609190968/ukraina-armee-venemaa-alustas-uut-ulatuslikku-pealetungi-avdijivkale#avdijivka Ukraina armee: Venemaa alustas uut suurt pealetungi Avdijivkale] ERR 11. XII 2023</ref> 2024. aasta 17. veebruariks olid Ukraina väed Avdijivkast lahkunud või vangi langenud.<ref name="BBCW" /><ref name="TGW" /> ==Kaotused== [[File:Avdiivka after Russian shelling, 2022-10-12 (02).jpg|thumb|Turu pommitamise ohvrid 12. oktoobril 2022]] Alates invasiooni algusest on linnas hukkunud ja haavatud 51 tsiviilisikut.<!---Mis seisuga?---> 8. aprillil hukkus Venemaa mürskudes üks ja vigastada sai üks.<ref name="OneKilledOneWounded">{{cite web |title=One person killed, one wounded in Russian shelling of Avdiivka community |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451940-one-person-killed-one-wounded-in-russian-shelling-of-avdiivka-community.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220409085607/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3451940-one-person-killed-one-wounded-in-russian-shelling-of-avdiivka-community.html |archive-date=2022-04-09 |access-date=2022-04-13 |website=www.ukrinform.net}}</ref> 13. aprillil sai Avdijivkas surma üks tsiviilisik ja 12 haavata.<ref>{{cite web |date=2022-05-13 |title=Live updates {{!}} Zelenskyy: No one can predict length of war |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kyiv-donetsk-a6c17827f6f1d03a62dbabf4971772d8 |access-date=2022-05-17 |website=AP NEWS |language=en}}</ref> 2. mail hukkus Venemaa pommitamise tõttu kolm tsiviilisikut.<ref>{{cite web |title=Nine Civilians Killed by Shelling in Ukraine's Donetsk Region – Local Governor |url=https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-05-03/three-civilians-killed-in-russian-shelling-of-vuhledar-in-east-ukraine-presidents-office-says}}</ref> 3. mail 2022 sai [[Holland]]i väljaande [[Nederlandse Omroep Stichting]]i uudisteartikli kohaselt koksikeemiatehase rünnakus surma vähemalt 10 inimest ja veel 15 vigastada. Väidetavalt toimus rünnak pärast seda, kui töötajad olid töö lõpetanud ja ootasid bussi.<ref>{{cite web |title=Explosies en stroomuitval in Lviv • VN: eerste evacués uit Azovstal in Zaporizja |url=https://nos.nl/l/2427331 |access-date=2022-05-07 |website=nos.nl |date=4 May 2022 |language=nl}}</ref> 23. mail pommitasid Vene mürsud ja suurtükivägi Avdijivkat öö läbi. Kolm tsiviilisikut sai vigastada ning 20 maja ja lasteaed said tõsiselt kannatada.<ref>{{cite web | url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3489987-three-civilians-injured-as-russians-fire-on-avdiivka.html | title=Three civilians injured as Russians fire on Avdiivka }}</ref> 30. mail hukkus Avdijivkas tänavavõitluses üks tsiviilisik.<ref>{{cite web | url=https://news.yahoo.com/donetsk-oblast-three-civilians-killed-184715796.html | title=Donetsk Oblast: Three civilians killed by invaders in one day }}</ref> 12. juunil hukkus 2 tsiviilisikut.<ref>{{cite web |title=Donetsk Oblast: Russian forces kill 3 civilians on 9 June |url=https://sports.yahoo.com/donetsk-oblast-russian-forces-kill-233257527.html |access-date=2022-06-13 |website=sports.yahoo.com |language=en-US |archive-date=2022-06-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220613022726/https://sports.yahoo.com/donetsk-oblast-russian-forces-kill-233257527.html |url-status=dead }}</ref> 5. juulil tapeti Avdijivkas 2 tsiviilisikut.<ref>{{cite web | url=https://www.orissapost.com/five-civilians-killed-in-russian-shelling-in-ukraines-donetsk-oblast/ | title=Five civilians killed in Russian shelling in Ukraine's Donetsk Oblast | date=6 July 2022 }}</ref> 7. juulil sai surma üks tsiviilisik ja kaks haavata.<ref name="ukrinform1"/> 6. augustil hukkus üks tsiviilisik.<ref>{{cite web | url=https://www.voanews.com/a/russian-forces-begin-assault-on-two-eastern-ukraine-cities/6689795.html | title=Russia Begins Fresh Assault in Eastern Ukraine }}</ref> 12. oktoobril sai Venemaa linnaturu tulistamise tagajärjel surma 7 tsiviilisikut ja vigastada 12 inimest.<ref>{{Cite news |date=2022-10-12 |title=Russian strike on crowded market in town of Avdiivka kills 7 – Ukrainian governor |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-strike-crowded-market-town-avdiivka-kills-7-ukrainian-governor-2022-10-12/ |access-date=2022-10-12}}</ref><ref>{{Cite web |title=Росіяни в Авдіївці убили 7 мирних жителів за добу |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/10/13/7371731/ |access-date=2022-11-07 |website=Українська правда |language=uk}}</ref> 12. oktoobril 2023 hukkus linna valimatu Vene suurtükiväe pommitamise käigus 85-aastane tsiviilisik, samuti sai vigastada veel kaks tsiviilisikut. Ukraina algatas rünnaku suhtes kohtueelse uurimise, kui see oli [[Ukraina seadus|Ukraina kriminaalkoodeksi]] artikli 438 kohaselt sõjakuritegu.<ref>{{cite web |last1=Havrylets |first1=Serge |title=Avdiivka under fire: Russian indiscriminate shelling kills a civilian |url=https://euromaidanpress.com/2023/10/11/avdiyivka-under-fire-russian-indiscriminate-shelling-kills-a-civilian/ |website=[[Euromaidan Press]] |access-date=12 October 2023}}</ref> ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja idarinne]] ==Märkused== {{Märkused}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] 85wyymyn93kgmlp6lonf8w55kuy8l1e 0 664054 7256181 7048753 2026-10-20T07:30:30Z Andrus Kallastu 1157 /* Vaata ka */ 7256181 wikitext text/x-wiki '''Isomorfne klaviatuur''' (inglise keeles ''isomorphic keyboard'') on muusikas [[klaviatuur]], mille klahvid on sama kujuga ning ühesuurused. Isomorfne klaviatuur võimaldab muude klaviatuuritüüpidega võrreldes hõlpsamalt liikuda eri [[Register (helikõrguspiirkond)|registrite]], [[helistik]]e või häälestussüsteemide vahel. ==Vaata ka== *[[halberstadti klaviatuur]] *[[üldistatud klaviatuur]] [[Kategooria:Muusikateadus]] tn1bti299i2ehiuu68zx1edjoe4704c 0 664982 7256243 7237240 2026-10-20T09:49:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256243 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Donbassi lahing | osa = [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]] [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] | pilt = Battle of Donbas, August 2022.svg | pildisuurus = | pildiallkiri = Sõjaline olukord 3. augusti 2022 seisuga: roosa tõstab esile Venemaa ja tema volitatud esindajate valduses olevad alad, kollane Ukraina valitsuse valduses olevad alad. | aeg = 18. aprill – september 2022 | koht = [[Donbass]], [[Ukraina]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Venemaa ja separatistlikud jõud vallutavad [[Sjevjerodonetsk]]i, [[Lõssõtšansk]]i, [[Svitlodarsk]]i linnad,<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/ live/world-europe-61546571|title=Ukraina viimased uudised: Severodonetskis jätkuvad mürsud Vene vägede edenedes|veebisait=BBC News|kuupäev=23. mai 2022 |juurdepääsukuupäev=1. juuni 2022|arhiivikuupäev=31. mai 2022| archive-url=https://web.archive.org/web/20220531025115/https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-61546571|url-status=live}}</ref > [[Lõman]]i,<ref>{{cite web |title=Venemaa ründava kampaania hinnang, 26. mai |date=26. mai 2022 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian -offensive-campaign-assessment-mai-26 |väljaandja=[[Institute for the Study of War]] |juurdepääsukuupäev=26. mai 2022 |arhiivikuupäev=28. mai 2022 |arhiiv-url=https://veeb. archive.org/web/20220528172032/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-26 |url-status=live }}{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Svjatohirsk]]i,<ref> [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-14-22/h_94ddfb838c30d67ad29e68beba0b4ce3 Vangistatud Ukraina linnapea vahetab poolt]</ref> kõik ülejäänud Luhanski oblasti linnad ja paljud külad.<ref name="Reuters42" /><ref name="Aljazeera27"/> | tulemus = Ebaselge | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused2 = vaata [[Vene-Ukraina sõja idarinne]] | väeüksused3 = | jõud1 = 120 000–150 000<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 | title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas | work=BBC News | date=25. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite news | url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578 | title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins | work=BBC News | date=19. aprill 2022 }}</ref> | jõud2 = 40 000–50 000<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|publisher=BBC News|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> | jõud3 = Tugevuse hinnangud on sissetungi alguse, mitte lahingu enda seisuga. | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = Hukkus ~5154+ tsiviilisikut, üle 5605 sai haavata<br />Teated on väga erinevad. Vaadake lisateavet [[#Ohvrid|Ohvrid]]. | märkused = }} {{Sõjakäik Venemaa sissetung Ukrainasse}} '''Donbassi lahing'''<ref>{{Cite news |last=FP Explainers |date=20. aprill 2022 |title=Battle of Donbas begins: Why Russia has turned its attention to east of Ukraine |work=Firstpost |url=https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |access-date=20. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421110736/https://www.firstpost.com/world/battle-of-donbas-begins-why-russia-has-turned-its-attention-to-east-of-ukraine-10577811.html |url-status=live }}</ref><ref name=":0">{{cite web |last=Ponomarenko |first=Illia |author-link=Illia Ponomarenko |date=21. aprill 2022 |title=EXPLAINER: What to expect from the Battle of the Donbas, Russia's new offensive |url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |access-date=21. aprillil 2022 |website=Kyiv Independent |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/ |url-status=live }}</ref> oli sõjaline pealetung, mis on osa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] laiemast [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Vene-Ukraina sõja idarindest]]. Rünnak algas 18. aprillil 2022 kokkupõrgetega [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] relvajõudude vahel [[Donbass]]i piirkonna kontrollimiseks.<ref>{{cite web |title=Російські війська розпочали битву за Донбас – Зеленський |url=https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |access-date=2022-04-19 |website=Радіо Свобода |language=uk |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418210501/https://www.radiosvoboda.org/a/news-donbas-nastup-zelenskyi/31809821.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Зеленский: Битва за Донбасс началась, генералы РФ действуют осторожнее |url=https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |access-date=2022-04-19 |website=Украинская правда |language=ru |archive-date=18. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220418224349/https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/04/18/7340546/ |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |title=Битва за Донбасс началась, ничего украинского не отдадим — Зеленский {{!}} Громадское телевидение |url=https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=ru |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063710/https://hromadske.ua/ru/posts/bitva-za-donbass-nachalas-nichego-ukrainskogo-ne-otdadim-zelenskij |url-status=live }}</ref> Sõjaväeanalüütikud peavad seda kampaaniat pealetungi teiseks strateegiliseks faasiks pärast Venemaa esialgset kolmeosalist rünnakut Ukrainale.<ref>{{cite web|url=https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|title=Ukraine conflict: Russia begins Donbas offensive|date=22. aprill 2022|first1=Thomas|last1=Bullock|first2=Nicholas|last2=Fiorenza|website=Janes Defence|access-date=24. aprillil 2022|archive-date=24. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220424205426/https://www.janes.com/defence-news/air-platforms/latest/ukraine-conflict-russia-begins-donbas-offensive|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Єрмак: Почалася друга фаза війни, але у ЗСУ все надійно |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030705/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3461042-ermak-pocalasa-druga-faza-vijni-ale-u-zsu-vse-nadijno.html |url-status=live }}</ref> Venemaa strateegia selles sektoris oli Ukraina vägede piiramine Donbassis ning kogu Donetski ja Luhanski oblasti liitmine Venemaa toetatavate separatistlike riikide [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigiga]] (LRV).<ref>{{Cite news |last=Kirby |first=Paul |date=2022-04-19 |title=Donbas: Why Russia is trying to encircle Ukraine's east |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |access-date=2022-04-22 |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422063727/https://www.bbc.com/news/world-europe-60938544 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |last=Ellyatt |first=Holly |date=2022-04-20 |title=Russia and Ukraine's battle for Donbas could decide the war — and it could go either way |url=https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |access-date=2022-04-22 |website=CNBC |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422040600/https://www.cnbc.com/2022/04/20/what-happens-next-in-the-russia-ukraine-war-in-donbas-east-ukraine-.html |url-status=live }}</ref> 23. juuniks 2022 väitsid Venemaa ametnikud, et kontrollivad 55% Donetski oblastist.<ref name="YF1"/><ref>{{cite web|url=https://www.voanews.com/a/russia-claims-it-has-97-percent-control-of-ukraine-luhansk-province/6606325.html|title=Russia Claims It Has 97% Control of Ukraine's Luhansk Province|work=VOANews|date=7. juuni 2022|access-date=13. juunil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.business-standard.com/article/international/ukrainian-forces-now-control-nearly-45-of-donetsk-says-official-122062300208_1.html|title=Ukrainian forces now control nearly 45% of Donetsk, says official|work=BusinessStandard|date=23. juuni 2022|access-date=28. juunil 2022}}</ref> 3. juuliks kuulutas Venemaa oma kontrolli alla kogu Luhanski oblasti,<ref>{{Cite web |date=2022-07-03 |title=Шойгу доложил Путину о взятии под контроль территории ЛНР |url=https://www.kommersant.ru/doc/5445948 |access-date=2022-07-03 |website=www.kommersant.ru |language=ru}}</ref> kusjuures Vene ja separatistide väed kontrollisid [[Mariupol]]i,<ref>{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|title=The Ukrainian authorities declare an end to the combat mission in Mariupol after weeks of Russian siege.|first1=Valerie|last1=Hopkins|first2=Ivan|last2=Nechepurenko|first3=Marc|last3=Santora|newspaper=The New York Times |date=16. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=16. mai 2022|archive-url=https://archive.today/20220516233043/https://www.nytimes.com/2022/05/16/world/europe/azovstal-mariupol.html|url-status=live}}</ref> [[Sjevjerodonetsk]]i,<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61920708|title=Ukraine war: Kyiv orders forces to withdraw from Severodonetsk|website=BBC News|date=24. juuni 2022}}</ref> [[Lõssõtšansk]]i,<ref name="ISW2July"/> [[Rubižne]]<ref>{{cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town|work=CNN|date=13. mai 2022|access-date=17. mail 2022|archive-date=13. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737|url-status=live}}</ref> ja paljusid teisi linnu. Kampaania aga soikus ja Venemaa edusammud kulmineerusid pärast Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski vallutamist. Osa pealetungist saadud kasu pöörati ümber 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] Lõssõtšanski lähedal asuva küla ning Donetski oblastis [[Lõman]]i ja [[Svjatohirsk]]i linnad. Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu [[Herson]]is ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest."<ref name=FPRI>{{cite news|url=https://www.fpri.org/article/2022/12/how-the-battle-for-the-donbas-shaped-ukraines-success/|title= How the Battle for the Donbas Shaped Ukraine’s Success}}</ref> ==Taust== ===Sõda Donbassis=== {{Vaata|Sõda Donbassis}} Alates 2014. aastast on Donbassi piirkond olnud [[Sõda Donbassis|Donbassi sõjas]] pikaleveninud lahingute koht isehakanud [[Donbassi seperatistid|Donetski ja Luhanski Rahvavabariikide]] Venemaa toetatud separatistide ning [[Ukraina relvajõud]]ude vahel. Aastatel 2014 kuni 2021. aasta lõpuni oli sõda võtnud üle 10 000 võitleja (sh Ukraina sõdurid, Vene sõdurid ja separatistide võitlejad) ning 3095 tsiviilisiku elu.<ref>{{cite web|url=https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf|title=Conflict-related civilian casualties in Ukraine|work=Office of the High Commissioner for Human Rights, United Nations Human Rights Monitoring Mission in Ukraine|date=8. oktoober 2021|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=2. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220202172205/https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20(rev%208%20Oct%202021)%20EN.pdf|url-status=live}}</ref> ===Varasemad operatsioonid=== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja idarinne}} [[File:Reporter’s Notebook - On Tour with the Ukrainian Military 01.jpg|thumb|left|Ukraina sõdurid valvavad [[Novoluhanske]] sõjaväebaasi, 19. veebruar 2022]] 2022. aasta veebruaris algas DRV ja LRV kvaasiriikides [[2022. aasta evakueerimine Donetski Rahvavabariigist ja Luhanski Rahvavabariigist|massiline evakueerimine]] ja üldine mobilisatsioon pärast ägenemisi piki "kontaktijoont", rindejoont, mis oli alates 2014. aastast enam-vähem staatiline.<ref>{{Cite web |date=2022-02-20 |title= |script-title=ru:Более 53 тысяч беженцев из ЛНР и ДНР пересекли границу России |trans-title=More than 53 thousand refugees from the LNR and DNR crossed the Russian border |url=https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-url=https://web.archive.org/web/20220220224352/https://ria.ru/20220220/evakuatsiya-1773952754.html |archive-date=2022-02-20 |access-date=2022-03-16 |website=RIA Novosti}}</ref><ref>{{Cite web |title=How Ukraine separatists are mass conscripting anyone of fighting age {{!}} DW {{!}} 27.04.2022 |url=https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220519101521/https://www.dw.com/en/how-ukraine-separatists-are-mass-conscripting-anyone-of-fighting-age/a-61608760 |archive-date=2022-05-19 |access-date=2022-05-19 |website=Deutsche Welle |language=en-GB}}</ref> 21. veebruaril 2022 [[Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi rahvusvaheline tunnustus|tunnustas Venemaa ametlikult]] DRV-i ja LRV-i suveräänsete riikidena.<ref name=":1">{{cite news |title=Russia recognizes Ukraine separatist regions as independent states |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220221205402/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-60468237 |archive-date=21. veebruar 2022 |access-date=21. veebruaril 2022 |work=BBC News|date=21. veebruar 2022 }}</ref> 24. veebruaril 2022 alustasid [[Venemaa relvajõud]] ning DRV ja LRV täiemahulist sissetungi Ukraina territooriumile mitmel rindel, sealhulgas Donbassis. Donbassist põhja pool alustasid Vene ja lojaalsed väed võitlust [[Harkivi lahing]]us, aga ka arvukates teistes väiksemates lahingutes, mille eesmärk oli vallutada Ukraina võtmetähtsusega linnu. Lõuna-Donbassis algas [[Mariupoli piiramine]], mis lõpuks tappis üle 25 000 tsiviilisiku ja hävitas 95% linnast.<ref name="25,000 civilians killed">{{Cite news |date=7. november 2022 |title=The agony of not knowing, as Mariupol mass burial sites grow |work=[[British Broadcasting Corporation]] |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-63536564 |access-date=10. novembril 2022}}</ref> Ajavahemikus 24. veebruarist 18. aprillini ei tegutsenud Vene väed kokkupuutejoonel kuigi palju, vaid alustasid väikesemahulisi luuretegevusi ja suurtükiväekampaaniaid Ukraina sõjaliste objektide vastu. Väidetavalt tulistasid Vene tankid 11. märtsil [[Kreminna]] vanurite hooldekodu, tappes 56 tsiviilisikut ja haavates teadmata arvu elanikke.<ref>{{cite web|url=http://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|title=Russian tank shelled a care home in Kreminna, killing 56|website=Ukrayinska Pravda|access-date=22. aprillil 2022|archive-date=22. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220422005114/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/20/7333028/|url-status=live}}</ref> Ukraina võimude teatel röövisid Vene sõdurid veel 15 tsiviilisikut, kelle nad viisid Luhanski oblasti separatistide territooriumile. 25. märtsil teatasid Venemaa ametiisikud, et "sõjalise erioperatsiooni" esimene etapp Ukrainas on lõppenud. 29. märtsil 2022 teatasid nad, et kavatsevad vähendada oma sõjalisi operatsioone pealinna Kiievi ümbruses. See lõpetas tõhusalt [[Pealetung Kiievile|Venemaa operatsioonid]] [[Põhja-Ukraina]]s.<ref>{{cite web|title=U.S. believes Russia's pullback near Kyiv is "repositioning," not "withdrawal"|date=30. märts 2022|url=https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211929/https://www.axios.com/russia-ukraine-peace-talks-kyiv-chernihiv-51b577e0-e5b6-4845-9b83-2ccba397015a.html|url-status=live}}</ref> Venemaa sõjaväeametnikud teatasid, et Ukraina merevägi ja õhuvägi on neutraliseeritud. Samuti väitsid nad, et DRV ja LRV kontrollivad vastavalt 54% ja 93% Donetski ja Luhanski oblastist.<ref name="YF1">{{cite web |date=25. märts 2022 |title=Russia says first phase of Ukraine operation mostly complete, focus now on Donbass |url=https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325135703/https://finance.yahoo.com/news/russia-says-first-phase-ukraine-134534902.html |archive-date=25. märts 2022 |access-date=25. märtsil 2022 |work=Reuters via Yahoo Finance}}</ref> Vene vägede taktikaline väljaviimine põhjast viidi lõpule 6. aprilliks 2022.<ref>{{cite web|title=Russian troops pull back from areas near Kyiv, Ukrainian officials say|date=2. aprill 2022|url=https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211421/https://www.euronews.com/2022/04/02/russian-troops-pull-back-from-areas-near-kyiv-ukrainian-officials-say|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |title=Russia Fully Withdraws From Kyiv Area, U.S. Says—Here's What Could Happen Next |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421211914/https://www.forbes.com/sites/joewalsh/2022/04/06/russia-fully-withdraws-from-kyiv-area-us-says-heres-what-could-happen-next/?sh=32543a6a6eb9 |url-status=live }}</ref> Kui Ukraina väed said tagasi varem okupeeritud territooriumi, avastati tõendeid Venemaa [[sõjakuritegu]]de, sealhulgas [[Butša veresaun]]a kohta. 8. aprillil alustasid Vene väed väidetavalt [[Rünnak Kramatorski raudteejaamale|rünnakut Kramatorski raudteejaamale]]. Rünnakus hukkus 59 tsiviilisikut, sealhulgas seitse last, ja sai haavata 114 inimest.<ref>{{cite web|title=Death toll in Ukraine train station bombing reaches 59, including seven children|date=14. aprill 2022|url=https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|website=The Hill|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=25. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220425205215/https://thehill.com/policy/international/3269176-death-toll-in-ukraine-train-station-bombing-reaches-59-including-7-children/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|title=Кількість загиблих дітей від ракетного удару по Краматорську зросла до семи|website=www.ukrinform.ua|date=14. aprill 2022 |access-date=21. aprillil 2022|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420013242/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3457243-kilkist-zagiblih-ditej-vid-raketnogo-udaru-po-kramatorsku-zrosla-do-semi.html|url-status=live}}</ref> Ukraina ja Lääne ametnikud kirjeldasid rünnakut kui järjekordset Venemaa sõjakuritegu, samas kui [[Venemaa kaitseministeerium]] eitas süüdistusi ja väitis selle asemel, et rünnak oli Ukraina vägede valelipuoperatsioon, väites, et kasutatud rakett [[SS-21 Skarabeus|Totška U]] ei olnud osa Venemaa, vaid pigem Ukraina arsenal.<ref>{{cite web |date=9. aprill 2022 |title=Russia accused of 'monstrous' war crime in Kramatorsk station attack |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=14. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220414055821/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/08/kramatorsk-train-station-ukraine-russia-rockets |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=8. aprill 2022 |title=Over 50 killed in Russian rocket strike on Ukrainian station |url=https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421214126/https://nypost.com/2022/04/08/ukrainian-rail-station-bombed-in-russian-rocket-strike-in-kramatorsk/ |url-status=live }}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-04-09 |title=Kramatorsk station attack: What we know so far |language=en-GB |work=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |access-date=2022-04-24 |archive-date=13. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220413194341/https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |url-status=live }}</ref> ==Eellugu== 2022. aasta aprilli keskel teatas [[USA luure]], et Venemaa "positsioneerib" oma sõjaväeüksused Donbassi. Põhja-Ukraina lahingurindel Kiievis, Sumõs, Tšernihivis ja mujal asunud Vene üksused asusid [[Maxar Technologies|Maxari]] satelliidipiltide järgi ümber Donbassi piirkonda, samal ajal kui Valgevene ja Venemaa piirkondadest pärit abijõud täiendasid neid üksusi.<ref>{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|title=Russia 'repositioning' in Ukraine's eastern Donbas region: US|website=www.aljazeera.com|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=2. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220502214811/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/11/russia-repositioning-in-ukraines-eastern-donbas-region-us|url-status=live}}</ref> Venemaa välisminister [[Sergei Lavrov]] tunnistas uue pealetungi algust Donbassis, väites, et see on "väga oluline hetk kogu selles erioperatsioonis"<ref>{{cite news |last=Stepanov |first=Anatoly |date=2022-04-19 |title=New 'Phase' of Ukraine War as Russia Attacks East |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |access-date=2022-04-21 |website=The Moscow Times |language=en |agency=AFP |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421000954/https://www.themoscowtimes.com/2022/04/19/new-phase-of-ukraine-war-as-russia-attacks-east-a77400 |url-status=live }}</ref> Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Ukrainas kohtusid Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] ja USA president [[Joe Biden]] kohtusid Venemaa rünnaku uue etapi käsitlemiseks Saksamaa, Ühendkuningriigi, Kanada, Itaalia, Poola ja Rumeenia esindajatega. Nendega ühinesid [[NATO peasekretär]] [[Jens Stoltenberg]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ja [[Euroopa Ülemkogu president]] [[Charles Michel]].<ref>{{cite web |title=Volodymyr Zelensky confirme que l'offensive russe dans l'est de l'Ukraine a commencé |url=https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |access-date=2022-04-19 |website=BFMTV |language=fr |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082808/https://www.bfmtv.com/international/en-direct-guerre-en-ukraine-kiev-accuse-les-russes-de-vouloir-detruire-le-donbass-situation-inhumaine-a-marioupol_LN-202204180018.html |url-status=live }}</ref> ===Venemaa eesmärgid=== 22. aprillil 2022 kuulutas [[Venemaa Kesksõjaväeringkond|Venemaa Kesksõjaväeringkonna]] ülem [[Rustam Minnekajev]], et riigi Ukrainasse sissetungi "teise faasi" eesmärgiks on Donbassi ja [[Lõuna-Ukraina]] täielik vallutamine ning maismaakoridori rajamine [[Venemaa poolt okupeeritud alad|Venemaa poolt okupeeritud]] [[Transnistria]]ga, rahvusvaheliselt tunnustamata lahkulöönud vabariigiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud [[Moldova]] osana. Ta väitis, et Transnistrias on "tõendeid selle kohta, et venekeelset elanikkonda rõhutakse".<ref name="dw">{{cite news |last=Hubenko |first=Dmytro |date=22. aprill 2022 |title=Russia eyes route to Trans-Dniester: What do we know? |newspaper=[[Deutsche Welle]] |url=https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=27. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220427005207/https://www.dw.com/en/russia-eyes-route-to-trans-dniester-what-do-we-know/a-61559127 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite news |date=22. aprill 2022 |title=Russia plans to seize Donbas, southern Ukraine: Military official |publisher=Al Jazeera |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426223729/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/22/russia-says-it-plans-to-seize-donbas-southern-ukraine |url-status=live }}</ref> [[Ukraina kaitseministeerium]] vastas sellele teatele, kirjeldades Venemaa kavatsusi [[imperialism]]ina, öeldes, et see on vastuolus Venemaa varasemate väidetega, mis kinnitasid, et Venemaal ei ole Ukraina suhtes territoriaalseid ambitsioone ja et Venemaa on tunnistanud, et "teise faasi eesmärk" sõda ei ole võit müütiliste natside üle, vaid lihtsalt Ida- ja Lõuna-Ukraina okupeerimine."<ref name="dw" /><ref>{{cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-04-22 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=live }}</ref> Vene allikate väitel teatas LRV vägede ametlik esindaja Andrei Marotško 3. juulil 2022, et LRV maa kindlustamiseks peavad nende, DRV ja Vene väed Ukraina väed LRV piiridest eemale tõrjuma mitte vähem kui 300 kilomeetrit.<ref>{{cite news |date=3. juuli 2022 |title=The LPR announced its need to move the Ukrainian army 300 kilometers from the borders of the Republic |work=donetsk.kp.ru |url=https://www.donetsk.kp.ru/online/news/4815298/ |access-date=9. juulil 2022}}</ref> 300 km nõue tähendaks kogu [[Harkivi oblast]]it ja [[Donetski oblast]]it, osa [[Dnipropetrovski oblast]]ist, [[Zaporižžja oblast]]ist, [[Sumõ oblast]]ist ja [[Poltava oblast]]ist. Vene allikad ütlesid, et LRV-i suursaadik Venemaal [[Rodion Mirošnik]] kinnitas 4. juulil 2022, et LRV-i väed jätkavad Donbassi pealetungis osalemist, öeldes, et Ukraina üksuste kohalolek LRV-i piiridel ohustab julgeolekut.<ref>{{cite news|date=4. juuli 2022 |title=LPR Ambassador: "We have no intent to tolerate the toxic Ukrainian regime". |work=vz.ru |url=https://vz.ru/news/2022/7/4/1165980.html |access-date=5. juulil 2022}}</ref> ISW hindas 30. juunil 2022, et vaatamata Venemaa koondumisele itta, on neil endiselt territoriaalseid ambitsioone väljaspool Luhanski ja Donetski oblastit.<ref>{{Cite web |last=desk |first=The Kyiv Independent news |date=2022-06-30 |title=Institute for the Study of War: Russia still has territorial ambitions beyond Donbas. |url=https://kyivindependent.com/uncategorized/institute-for-the-study-of-war |access-date=2022-07-13 |website=The Kyiv Independent}}</ref> ==Vastanduvad jõud ja välismaine osalus== {{Vaata|Lahingujärjekord Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse}} {{Vaata ka|Donbassi sõja võitlejad (2014–2022)|Välisriikide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} ===Vene ja venemeelsed väed=== {{Vaata ka|Donbassi separatistid|Wagneri grupi tegevus Ukrainas|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse}} [[File:Kadyrovcy 01.png|thumb|Tšetšeenide osalus Venemaa sissetungis Ukrainasse|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis 2022. aasta juunis]] Venemaa alustas lahingut kolme armeega koos tankidiviisi ja raketisuurtükiväebrigaadiga. Aprilli keskpaigaks oli Venemaa koondunud kontaktjoonele 65 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG). Mitme päeva jooksul enne 18. aprilli lisandus Venemaa olemasolevatele jõududele Donbassis 11 BTG-d, mis suurendas BTG-de koguarvu Donbassis 76-ni, mis teeb kokku umbes 60 000 sõdurit.<ref>{{cite web|title=Defense Official: Russia Adds 11 Battalion Tactical Groups in Ukraine|url=https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|website=U.S. Department of Defense|date=18. aprill 2022|first=David|last=Vergun|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421220758/https://www.defense.gov/News/News-Stories/Article/Article/3002606/defense-official-russia-adds-11-battalion-tactical-groups-in-ukraine/|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=EXPLAINER: What to expect from the battle of the Donbas, Russia's new offensive|date=21. aprill 2022|url=https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421131449/https://kyivindependent.com/national/explainer-what-to-expect-from-the-battle-of-donbas-russias-new-offensive/|url-status=live}}</ref> 2014. aastal moodustatud venemeelse vabatahtlike grupi Donbassi Vabatahtlike Liit kuulus väidetavalt umbes 14 500 võitlejast.<ref name="themoscowtimes_2022-02-10">{{cite web |title=Russian Armed Volunteers Prepare for Action in Eastern Ukraine |date=10. veebruar 2022 |url=https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426211647/https://www.themoscowtimes.com/2022/02/10/russian-armed-volunteers-prepare-for-action-in-eastern-ukraine-a76331 |url-status=live }}</ref> Lääne meedia teatas Euroopa Liidu ametnikele viidates, et Vene väed mobiliseerisid Donbassi 10 000–20 000 Liibüa, Süüria, Etioopia ja [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõdurit.<ref>{{cite web|title=Russia deploys up to 20,000 mercenaries in battle for Ukraine's Donbas region|url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|work=The Guardian|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419180949/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russia-deployed-20000-mercenaries-ukraine-donbas-region|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|title=Russia is deploying up to 20,000 Syrian, Libyan, and Wagner Group mercenaries in the Donbas, European official says|url=https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|publisher=Insider|archive-date=20. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220420071240/https://www.businessinsider.com/russia-using-20000-mercenaries-including-libyans-syrians-official-says-2022-4|url-status=live}}</ref><ref>{{cite news|title=Russia pours in more troops and presses attack in the east|author1=Adam Schrek|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|date=19. aprill 2022|access-date=21. aprillil 2022|work=Associated Press|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419134618/https://apnews.com/article/russia-ukraine-putin-kyiv-world-news-europe-61ac8636ddb2d75a6df4605492889d7b|url-status=live}}</ref> ===Ukraina väed=== [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 43.jpg|thumb|President [[Volodõmõr Zelenskõi]] tervitab 5. juunil 2022 Donbassis [[24. üksik mehhaniseeritud brigaad|24. mehhaniseeritud brigaadi]] sõdureid]] Lahinguks olid ukrainlased koondanud kuus regulaarbrigaadi ja [[Gruusia leegion]]i. 1. veebruari Forbesi andmetel koosnes Ukraina armee 20 tegevbrigaadist, mis tähendab, et 30% Ukraina tegevvägedest ehk umbes 51 000 sõdurit oli organiseeritud Donbassis.<ref>{{cite web |title=One Of Ukraine's Best Brigades Defends One Of Its Most Vulnerable Cities |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=23. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220423012624/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/02/01/one-of-ukraines-best-brigades-defends-one-of-its-most-vulnerable-cities/?sh=3b62916a76f9 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2016-12-13 |title=Полторак поставив сухопутні війська за приклад реформ в Україні |url=https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |access-date=2022-04-23 |website=ТСН.ua |language=uk |archive-date=1. märts 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html |url-status=live }}</ref> Lisaks tegutsesid Donbassis territoriaalkaitseväe üksused koos teadmata arvu tsiviilreservide, välisvabatahtlike ja partisanidega. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] ütles 15. aprillil, et Ukraina vägede arv on Donbassi piirkonnas 44 000.<ref>{{cite web |title=Ukrainian combat group in Donbass numbers 44,000 troops, says Zelensky |url=https://tass.com/world/1438185 |access-date=23. aprillil 2022 |archive-date=16. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220416180942/https://tass.com/world/1438185 |url-status=live }}</ref> 19. aprillil teatas BBC, et Ukraina vägede arv Donbassis on 40 000–50 000 meest.<ref>{{cite web|title=Ukraine war: Russia bombards cities as eastern offensive begins|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|work=BBC|date=19. aprill 2022|access-date=20. aprillil 2022|archive-date=19. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220419010115/https://www.bbc.com/news/world-europe-61145578|url-status=live}}</ref> ====Välistoetus Ukrainale==== {{Vaata|Vene-Ukraina sõja ajal Ukrainale antud sõjalise abi loend}} Ukrainlased jätkasid õhurünnakutega kampaaniat, mille eesmärk oli sihikule võtta Vene laskemoonaladu ja logistikaobjekte Donetski oblastis ning väidetavalt ka USA tarnitud raketisuurtükiväesüsteeme [[M142 HIMARS]] või [[M270 MLRS|M270]]. Ilmnes video Donetski oblastis [[Snižne]]s asuva laskemoonalao plahvatusest. Ukraina-meelsed allikad viitasid sellele, et Ukraina väed kasutasid USA tarnitud [[M142 HIMARS]]-i, et rünnata sügaval Vene-DRV rindejoone taga asuvat ladu.<ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=US rockets blow up a Russian ammo depot in Donetsk Oblast in a fierce response to Putin's forces capturing the region |work=LondonLovesBusiness |url=https://londonlovesbusiness.com/us-rockets-blow-up-a-russian-ammo-depot-in-donetsk-oblast-in-a-fierce-response-to-putins-forces-capturing-the-region/ |access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news |date=4. juuli 2022 |title=Massive Explosion as Russian Ammo Warehouse Hit in Donetsk Region |work=Newsweek |url=https://www.newsweek.com/watch-massive-explosion-russian-ammo-warehouse-hit-donetsk-region-1721561 |access-date=5. juulil 2022}}</ref> Ukraina presidendi nõunik [[Oleksi Arestovõtš]] väitis, et jätkuvad rünnakud Venemaa laskemoonaladudele ja Ukraina suurenenud suurtükivarud [[NATO]] riikidest sunnivad venelasi esimest korda suurtükimürske ja rakette konserveerima. Ta väitis, et kui see suundumus jätkub, saavutavad ukrainlased lõpuks suurtükiväe ja logistilise üleoleku Donbassi lahinguväljal.<ref name="KP6July" /> President Zelenskõi tervitas oma igaõhtuses avalikus kõnes ka mõju, mida läänest tarnitud suurtükiväeüksused avaldasid väidetavalt Venemaa logistikale ja löögivõimele.<ref>{{cite news |date=6. juuli 2022 |title=Artillery from our Western partners started working very powerfully, so the losses of the occupiers will only increase – address by the President of Ukraine |work=President of Ukraine Official Website |url=https://www.president.gov.ua/en/news/duzhe-potuzhno-zapracyuvala-artileriya-vid-nashih-zahidnih-p-76329 |access-date=7. juulil 2022}}</ref> 2022. aasta juuli lõpus pakkusid Donetskis sõdivad Ukraina sõdurid ja ohvitserid anekdootlikke tõendeid Venemaa suurtükitulede märkimisväärse vähenemise kohta. [[Mozarti grupp]], rühm endisi Lääne sõdureid, kes teenisid Ukrainas vabatahtlikena, evakueeris tsiviilelanikke ja pakkus Ukraina vägedele mitteametlikku lahinguväljaõpet, peamiselt ohvriabi ja [[Meditsiiniline evakueerimine|meditsiinilise evakueerimise]] osas.<ref>{{cite web|url= https://www.bbc.com/news/world-europe-62317366 |author1= Andrew Harding | title=Ukraine war: West's modern weapons halt Russia's advance in Donbas |publisher=BBC|date=28. juuli 2022|access-date=28. juulil 2022}}</ref> ==Lahing== ===Esimesed operatsioonid (18.–30. aprill 2022)=== [[File:Движение техники по понтонной переправе через Северский Донец 001.png|thumb|left|Vene tankid Donbassis pärast [[Donetsi jõgi|Siverski Donets]]i ületamist pontoonsildadega, aprill 2022]] Ööl vastu 18. aprilli 2022 alustasid Vene väed intensiivset pommitamiskampaaniat positsioonide vastu Luhanski, Donetski ja Harkivi oblastis.<ref>{{cite web |title=Massive Bombardment Signals Russia's Renewed Offensive In Eastern Ukraine |website=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421215332/https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2022/04/18/massive-bombardment-signal-russias-renewed-offensive-in-eastern-ukraine/?sh=7b7681eb4236 |url-status=live }}</ref> Interneti-uudiste allikate andmetel hukkus üleöö Donetski oblastis toimunud Vene mürskudes kaks tsiviilisikut ja sai haavata üheksa.<ref>{{cite web |date=18. aprill 2022 |title=Оккупанты 20 апреля обстреляли восемь населенных пунктов Донецкой области, есть погибший и пострадавшие – МВД |language=uk |access-date=24. aprillil 2022 |url=https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424234434/https://gordonua.com/news/war/okkupanty-20-aprelya-obstrelyali-vosem-naselennyh-punktov-doneckoy-oblasti-est-pogibshiy-i-postradavshie-mvd-1605585.html |url-status=live }}</ref> Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et "lahing Donbassi eest" on alanud.<ref>{{cite web|title=Zelensky declares battle for Donbas has begun|date=18. aprill 2022|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|work=The Washington Examiner|first=Misty|last=Severy|access-date=21. aprillil 2022|archive-date=21. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421015251/https://www.washingtonexaminer.com/news/zelensky-declares-battle-for-donbas-has-begun|url-status=live}}</ref> Vene suurtükivägi lõi Donbassi linnu, eesmärgiga hävitada kriitilist taristut.<ref>{{cite web |title=Вночі ворог здійснив ракетний обстріл Краматорська |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |access-date=2022-04-19 |website=www.ukrinform.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419133452/https://www.ukrinform.ua/rubric-regions/3460330-vnoci-rosijski-vijska-zdijsnili-raketnij-obstril-kramatorska.html |url-status=live }}</ref> Luhanski oblasti sõjaväeadministratsiooni juht ja oblasti kuberner [[Serhi Haidai]] kutsus piirkonna elanikke viivitamatult evakueeruma, et mitte sattuda pantvangi ega saada tapetud venelaste poolt.<ref>{{cite web |title=Голова Луганської ОВА: Часу на роздуми нема – виїжджайте, бо уб'ють |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082947/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340602/ |url-status=live }}</ref> 25. aprilliks saavutasid Vene väed Ukraina vägede üle kolm-ühele arvulise ülemvõimu (traditsiooniline arv, mida peetakse ründava väe nõudeks), koondades kuni 76 [[Pataljoni taktikaline grupp|pataljoni taktikalist rühma]] (BTG) 800 isikkoosseisuga BTG kohta Donbassis.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=The battle for Donbas: 'the real test of this war' |url=https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.ft.com/content/f299cb83-9f12-484b-8839-12ec96c87a72 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=12. aprill 2022 |title=Ukraine: the battle for Donbas will be protracted and bloody – military expert |url=https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |website=Financial Times |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063712/https://theconversation.com/ukraine-the-battle-for-donbas-will-be-protracted-and-bloody-military-expert-180988 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=25. aprill 2022 |title=Ukraine: Facing the Russian Army on the front line in Donbas |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |website=BBC |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103705/https://www.bbc.com/news/world-europe-61217528 |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=23. aprill 2022 |title=Motivated but outgunned: Ukrainian soldiers discuss life on the southern front |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |website=The Guardian |access-date=26. aprillil 2022 |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426103703/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/23/motivated-but-outgunned-ukrainian-soldiers-discuss-life-on-the-southern-front |url-status=live }}</ref> Esimesel nädalal saavutasid Vene väed [[Kreminna lahing|täieliku kontrolli Kreminna üle]],<ref name="kreminna1">{{cite web |date=2022-04-19 |title=Russian forces capture first city in battle for Donbas |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |access-date=2022-04-21 |website=[[The Guardian]] |language=en |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421160634/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/russian-forces-capture-first-city-battle-donbas-kreminna |url-status=live }}</ref><ref name="kreminna2">{{cite web |title=Russian forces seize first town in new phase of Ukraine invasion |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |access-date=2022-04-21 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=26. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220426161107/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/19/russian-forces-seize-eastern-ukraines-kreminna-governor-says |url-status=live }}</ref> tungisid edasi [[Rubižne lahing|Rubižnes]],<ref name="ISW1">{{cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 20 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |access-date=2022-04-21 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420225829/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-20 |url-status=live }}</ref> [[Popasna lahing|hõivasid]] suured alad [[Popasna]]s,<ref>{{cite news |title="Люди гибнут даже в укрытиях" – глава военной администрации Попасной |url=https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |access-date=2022-04-21 |website=Радіо Свобода |date=20. aprill 2022 |language=uk |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508030729/https://www.radiosvoboda.org/a/situaciya-v-popasniy/31812758.html |url-status=live }}</ref><ref name="ISW1" /> ja jätkasid positsioonide tulistamist rindejoonel. Ukraina ametniku sõnul vallutasid Vene väed Donetski oblastis 42 küla, kuigi ta ei täpsustanud, millised külad vallutati.<ref name="Reuters42">{{Cite news |date=21. aprill 2022 |title=Ukraine official: Russia captured 42 villages in Donetsk region on Thursday |newspaper=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503135236/https://www.reuters.com/world/ukraine-official-russia-captured-42-villages-donetsk-region-thursday-2022-04-21/ |url-status=live }}</ref> [[Slobožansk]]i ja Donetski operatiivringkondades intensiivistasid Vene väed mõnes piirkonnas pealetungioperatsioone, püüdes läbi murda Ukraina kaitsest peaaegu kogu rindejoone ulatuses Donetski, Harkivi ja Luhanski oblastis.<ref>{{cite web |title=Битва за Донбас розпочалася, нічого українського не віддамо — Зеленський {{!}} Громадське телебачення |url=https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |access-date=2022-04-19 |website=hromadske.ua |date=18. aprill 2022 |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419082437/https://hromadske.ua/posts/bitva-za-donbas-rozpochalasya-nichogo-ukrayinskogo-ne-viddamo-zelenskij |url-status=live }}</ref> Samal ajal teatas Ukraina valitsus, et nende väed alustasid vasturünnakut ja [[Marjinka lahing (2022–)|vallutasid tagasi]] Marjinka linna.<ref>{{Cite news |title=Ukraine resists Russia's invasion. Day 55: Russia begins assault on Donbas, bombed-out Azovstal, Ukraine retakes Maryinka |newspaper=Ukraine Crisis Media Center |url=https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |access-date=22. aprillil 2022 |archive-date=20. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220420104736/https://uacrisis.org/en/ukraine-resists-russia-s-invasion-day-55-russia-begins-assault-on-donbas-bombed-out-azovstal-ukraine-retakes-maryinka |url-status=live }}</ref> [[Wagneri grupp|Wagneri grupiga]] tõenäoliselt seotud Liibüa ja Süüria palgasõdurid põrkasid Popasnas väidetavalt kokku Ukraina vägedega. Ukraina valitsus väitis, et 20–25 palgasõdurit sai surma.<ref name="ISW1" /> Vene väed jätkasid aeglast ja ühtlast edasiliikumist, vallutades Popivka, Pistšane, [[Novotoškivske]], Zaritšne ja Žõtlivka linnad ning valmistusid vallutama ja edenema Popasnast mööda, edasi tungima Izjumist kagusse ja Kreminnast läände.<ref>{{cite web |date=24. aprill 2022 |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, APRIL 24 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |website=Institute for the Study of War |access-date=24. aprillil 2022 |archive-date=24. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220424213208/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-april-24 |url-status=live }}</ref><ref name="Aljazeera27">{{cite web |date=26. aprill 2022 |title=Russia-Ukraine live news: Russian troops seize eastern towns – Russia seizes two towns in Donbas: Ukraine military |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |work=[[Al Jazeera English|Aljazeera]] |access-date=27. aprillil 2022 |archive-date=3. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220503165401/https://www.aljazeera.com/news/2022/4/26/russia-warns-poland-bulgaria-it-will-cut-off-gas-supplies-liveblog |url-status=live }}</ref> 22. aprillist 29. aprillini hukkus 110 DRV sõjaväelast ja 451 sai vigastada.<ref name="DPRombudsman">{{cite web |date=29. aprill 2022 |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period from 23 to 29 April 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |work=DNR Ombudsman |language=en |access-date=29. aprillil 2022 |archive-date=1. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220501093001/https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/ |url-status=live }}</ref> ===Tugevamad kokkupõrked (1.–19. mai 2022)=== {{Vaata|Popasna lahing|Rubižne lahing}} [[File:Форсування Сіверського Донця.jpg|thumb|[[Bilohorivka]] juures [[Siverski Donetsi lahing]]u ajal hävitatud Vene pontoonsild ja sõidukid.]] Alates maist alustasid Vene väed Ukraina positsioonidel üle rindejoone intensiivistunud lahinguid, mida iseloomustasid massilised suurtükiväekampaaniad, millele järgnesid maapealsed rünnakud.<ref>{{Cite news |title=Can Western Artillery Stop Russia's Progress In The Donbas? |url=https://www.rferl.org/a/ukraine-western-artillery-donbas-russian-progress/31878980.html |access-date=2022-06-02 |newspaper=Radio Free Europe/Radio Liberty |date=2. juuni 2022 |language=en|last1=Prince |first1=Todd }}</ref> 7. maiks vallutasid Vene ja [[Donbassi seperatistid|Luhanski Rahvavabariigi väed]] praeguseks suuresti hävinud Popasna linna, seda kinnitas ka piirkonna kuberner.<ref name="mailbd1">{{cite web |date=7. mai 2022 |title=Military correspondent Kotenok about the capture of Popasna: returned to the LPR |url=https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |language=en |access-date=7. mail 2022 |archive-date=1. juuni 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220601063711/https://mailbd.net/news/military-correspondent-kotenok-about-the-capture-of-popasna-returned-to-the-lpr-4145/ |url-status=live }}</ref><ref name="reuters0508">{{cite web |date=8. mai 2022 |title=Ukraine troops retreat from Popasna, Luhansk governor confirms |url=https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |website=[[Reuters]] |access-date=8. mail 2022 |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508115351/https://www.reuters.com/world/europe/chechnyas-kadyrov-says-his-soldiers-control-popasna-ukraine-disagrees-2022-05-08/ |url-status=live }}</ref> 12. maiks teatati, et Vene väed vallutasid [[Rubižne]].<ref>{{cite web |date=13. mai 2022 |title=Ukrainian forces lose foothold in eastern town |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |work=CNN |access-date=13. mail 2022 |archive-date=13. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220513185139/https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-05-13-22/h_67faa3f08da188441de767341e390737 |url-status=live }}</ref> 5.–13. maini toimus [[Donetsi jõgi|Donetsi jõel]] [[Siverskõi Donetsi lahing|suur lahing]], kus Ukraina kaitsjad tõrjusid edukalt mitu Venemaa katset jõge ületada.<ref>{{cite news | url=https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | title=Bloody river battle was third in three days – Ukraine official | work=BBC News | date=13. mai 2022 | access-date=13. mail 2022 | archive-date=27. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220527023840/https://www.bbc.co.uk/news/world-europe-61399440 | url-status=live }}</ref> Ukraina relvajõud väitsid, et hävitasid terve Vene vägede pataljoni, tappes kuni 1000–1500 sõdurit.<ref>{{Cite news |last=Parker |first=Charlie |title=Russian battalion wiped out trying to cross river of death |newspaper=[[The Times]] |language=en |url=https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |access-date=2022-05-13 |issn=0140-0460 |archive-date=14. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v |url-status=live }}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) teatas, et 550-liikmelisest Vene sõjaväelasest hukkus ja sai haavata 485 ning kaotati 80 sõidukit.<ref name=nyt>{{cite news|title=Growing evidence of a military disaster on the Donets pierces a pro-Russian bubble|url=https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|first1=Anton|last1=Troianovski|first2=Marc|last2=Santora|work=[[The New York Times]]|date=15. mai 2022|access-date=16. mail 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html|archive-date=16. mai 2022}}</ref> Ukraina väitis, et alustas 15. mail Izjumi lähedal vasturünnakut Vene vägede vastu.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |access-date=2022-05-15 |website=Sydney Morning Herald |language=en |archive-date=16. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220516080509/https://www.smh.com.au/world/europe/ukraine-wages-counter-attack-against-russian-forces-in-east-20220515-p5alea.html |url-status=live }}</ref><ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Ukraine wages counter attack against Russian forces in east |url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-collects-russian-dead-war-rages-multiple-fronts-2022-05-14/ |access-date=2022-05-15 |website=Reuters |language=en}}</ref> Samal päeval teatati, et Vene väed vallutasid [[Izjum]]ist lõunas asuva Dovhenke küla.<ref>{{cite web |date=2022-05-15 |title=Russia prepares for Severodonetsk battle as Ukraine lines up counteroffensive near Izyum |url=https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |access-date=2022-05-15 |work=ThePrint.in |language=en |archive-date=15. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220515185915/https://theprint.in/world/ukraine-update/russia-prepares-severodonetsk-battle-ukraine-lines-up-counteroffensive-izyum/956975/ |url-status=live }}</ref> ===Venemaa läbimurre (20. mai–3. juuli 2022)=== {{Vaata|Esimene Lõmani lahing|Svjatohirski lahing}} [[File:Робоча поїздка Президента України до Запорізької області та на Донбас 11.jpg|thumb|President Zelenskõi koos 24. mehhaniseeritud brigaadiga Donbassi rindejoone lähedal 5. juunil 2022]] Mai lõpus tegid Vene väed läbimurde paljudes rindejoone piires. Vene väed kasutasid oma jõupingutustes uut "katla" lähenemist, loobudes suurtest ümberpiiramistest väiksemate kasuks, mis võimaldas neil saavutada lahingu esimesed suuremad võidud.<ref>{{Cite web |date=2022-05-27 |title=Russia's 'cauldron' tactic may be tipping Donbas battle in its favour |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/27/russia-cauldron-tactic-may-tipping-donbas-battle-favour |access-date=2022-06-02 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 20. mail astusid Vene väed edasi Popasna lääne- ja lõunaosas, eesmärgiga lõigata ära tee [[Sjevjerodonetsk]]isse.<ref>{{cite web|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell'|work=NBC News|date=20. mai 2022|access-date=20. mail 2022|archive-date=20. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767|url-status=live}}</ref><ref>{{Citation |title=Russian Offensive Campaign Assessment, May 20 |url=https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |publisher=Critical Threats |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524090333/https://www.criticalthreats.org/analysis/russian-offensive-campaign-assessment-may-20 |url-status=live }}</ref> Vaatamata Ukraina tugevale vastupanule murdsid Vene väed 20. mail lõpuks Popasna piirkonnast läbi.<ref>{{Citation |title=Russia advances in eastern Ukraine as Zelenskyy says Donbas turning into 'hell' |date=20. mai 2022 |url=https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |publication-date=20. mai 2022 |publisher=NBC |access-date=20. mail 2022 |archive-date=20. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220520220113/https://www.nbcnews.com/news/world/russia-advances-luhansk-zelenskyy-donbas-hell-eastern-ukraine-rcna29767 |url-status=live }}</ref> 22. maiks suutsid Vene väed kindlustada oma edasitungi ning üritasid samaaegselt tõrjuda läände [[Bahmut]]i suunas ja põhja poole, et katkestada maastikuühendus Sjevjerodonetskiga.<ref>{{Citation |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, MAY 22 |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |publisher=ISW |access-date=24. mail 2022 |archive-date=23. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220523225325/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-may-22 |url-status=live }}</ref> Vene väed sisenesid [[Lõman]]i linna 23. mail ja vallutasid selle täielikult 26. kuupäevaks,<ref>{{Cite web|url=https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|title=Russia seeking to capture Ukraine's Lyman: separatist leader|access-date=25. mail 2022|archive-date=26. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220526032910/https://www.theaustralian.com.au/world/russia-seeking-to-capture-ukraines-lyman-separatist-leader/news-story/501ab08e54c87aeb68daa4e4dbe6e4ef|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web |date=26. mai 2022 |title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say |url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |website=[[TheGuardian.com]] |access-date=26. mail 2022 |archive-date=28. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances |url-status=live }}</ref> samas kui Ukraina väed lahkusid [[Svjatohirsk]]ist.<ref name="RID Rivista Italiana Difesa">{{cite web |title=RID Rivista Italiana Difesa |url=https://www.rid.it/shownews/4938 |access-date=2022-05-22 |website=www.rid.it |language=it |archive-date=12. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220512085122/https://www.rid.it/shownews/4938 |url-status=live }}</ref> 24. maiks vallutasid Vene väed [[Svitlodarsk]]i linna.<ref name="Svitlodarsk24522">{{cite web|title=Donetsk region: occupying forces capture Svitlodarsk|url=https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|access-date=2022-05-24|work=Yahoo News|date=24. mai 2022 |language=en|archive-date=24. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524213753/https://news.yahoo.com/donetsk-region-occupying-forces-capture-133430234.html|url-status=live}}</ref> 1. juunil teatas Ukraina, et 70–80% Sjejerodonetskist on Vene vägede poolt [[Sjevjerodonetski lahing (2022)|vallutatud]].<ref>{{cite web |date=1. juuni 2022|title= Ukrainian official says about 80% of Severodonetsk is occupied by Russian forces |url= https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-02-22/index.html |website=CNN |language=en |access-date=2. juunil 2022}}</ref> 3. juunil väitis Ukraina, et on alustanud vasturünnakut, et võtta tagasi 20% linnast.<ref>{{cite web |date=4. juuni 2022|title= Ukraine has retaken about 20% of territory lost in Sievierodonetsk -regional head |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-has-retaken-about-20-territory-lost-sievierodonetsk-regional-head-2022-06-03/ |website=Reuters |language=en |access-date=4. juunil 2022}}</ref> 8. juunil aga suruti Ukraina armee linna äärealadele tagasi.<ref name="TG08062022">{{cite web |date=8. juuni 2022 |title=Russia-Ukraine war: Russian bombardment of Sievierodonetsk 'pushes Ukrainian troops back to city's outskirts' – live |url=https://www.theguardian.com/world/live/2022/jun/08/russia-ukraine-war-latest-zelenskiy-vows-to-retake-territory-more-than-1000-ukrainian-prisoners-of-war-sent-to-russia-moscow-says-live |work=The Guardian}}</ref> Juuni keskpaigaks oli sõjaväeringkondades üldine konsensus, et Ukraina laskemoon oli peaaegu otsas ja relvad olid tugevalt maha surutud.<ref>{{Cite web |date=2022-06-20 |title=Despite Western arms, Ukraine is outgunned in the east |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-long-slog-2135fc2e76b71451f52e90eb6e5b2cac |access-date=2022-06-23 |website=AP NEWS |language=en}}</ref> Üks kõrge Ukraina sõjaväeametnik lisas, et Ukraina sõltub relvade tarnimisel läänest, kuna Venemaal on 10–15 korda suurem eelis kui Ukrainal ning et Venemaa suurtükiväe hävitamiseks on vaja lääne raketisüsteeme.<ref>{{Cite web |date=2022-06-10 |title=We're almost out of ammunition and relying on western arms, says Ukraine |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/10/were-almost-out-of-ammunition-and-relying-on-western-arms-says-ukraine |access-date=2022-06-10 |website=the Guardian |language=en}}</ref> Veelgi enam, vaatamata sellele, et Ukraina väed kasutasid 5000–6000 padrunit päevas, täpsemalt lääne poolt tarnitud 155 mm padruneid, olid nad mõnes kohas siiski 40-1 võrra paremad.<ref>{{Cite web |date=2022-06-09 |title=Ukraine forces outgunned up to 40 to one by Russia, intelligence report reveals |url=https://www.independent.co.uk/news/world/europe/ukraine-war-intelligence-russia-kyiv-military-b2096715.html |access-date=2022-06-23 |website=The Independent |language=en}}</ref> Kuna läbimurret Popasna lähistel aeglustas oluliselt Ukraina raskerelvad,<ref>{{Citation |title=Russo-Ukrainian war, day 89: Ukraine slows down Russian advance in Donbas, rules out ceasefire & territorial concessions |date=23. mai 2022 |url=https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20220524172829/https://euromaidanpress.com/2022/05/23/russo-ukrainian-war-day-89-russian-offensive-near-popasna-slows-down-as-russia-still-seeks-to-encircle-and-capture-sievierodonetsk/ |publisher=Euromaidan Press |access-date=24. mail 2022 |archive-date=24. mai 2022 |url-status=live}}</ref> alustas Venemaa pealetungi Popasnast kagus, eesmärgiga mööduda Donetsi jõest ja pommitada lõunast Lõssõtsanskit.<ref name="Institute for the Study of War">{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-23 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ISW hinnangul anti Vene komandöridele 26. juuni tähtaeg läbimurdeks ja kogu Luhanski oblasti haldusterritooriumi hõivamiseks.<ref name="Institute for the Study of War"/> ====Sjevjerodonetski ja Lõssõtšanski langemine==== {{Vaata|Toškivka lahing|Sjevjerodonetski lahing (2022)|Lõssõtšanski lahing}} [[File:Troops of pro-Russian separatist forces advance towards Lisichansk.png|thumb|[[Venemaa separatistide väed Donbassis|Vene-meelsed separatistide]] väed [[Lõssõtšanski lahing|edenevad]] Lõssõtsanski poole, juuni 2022]] [[File:Toretska coal mine after Russian shelling on 27 June 2022.jpg|thumb|Tulekahju Toretska söekaevanduses [[Toretsk]]is pärast Venemaa mürsku 27. juunil 2022]] 23. juuniks oli Venemaa lõunas täielikult läbi murdnud, vallutades [[Toškivka]]<ref>{{Cite web |title=Russia has captured Donbas frontline village Toshkivka: Ukraine |url=https://www.geo.tv/latest/423585-russia-has-captured-donbas-frontline-village-toshkivka-ukraine |access-date=2022-06-23 |website=www.geo.tv |language=en}}</ref> ja saavutades olulisi edusamme [[Lõssõtšansk]]ist lõuna pool. Vene väed vallutasid 22. juunil [[Loskutivka]], [[Mõrna Dolõna]], [[Rai-Oleksandrivka]] ja [[Pidlisne]].<ref>{{Cite news |date=2022-06-21 |title=Russian forces capture several more settlements in Ukraine's Luhansk region |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-several-more-settlements-ukraines-luhansk-region-2022-06-21/ |access-date=2022-06-23}}</ref><ref>{{Cite web |title=2 more Luhansk settlements fall to Russia as pressure builds on Lysychansk |website=[[CNN]] |date=23. juuni 2022 |url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-23-22/h_3d9315eab77e0cf583903ee2090737c7}}</ref> 23. juunil lõikasid Vene väed ära ja piirasid ümber [[Hirske]] ja [[Zolote]] linnad, mis väidetavalt olid järgmiseks päevaks täielikult vallutatud.<ref>[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-june-23 Russian Offensive Campaign Assessment, June 23]</ref><ref>[https://warsawinstitute.org/russia-potential-plan-smash-ukrainian-stronghold-luhansk-region/ Russia Has Potential Plan To Smash Ukrainian Stronghold In Luhansk Region]</ref> Lisaks tegi Venemaa tõuke, et kindlustada täielikult Sjevjerodonetskis asuva [[Azot keemiatehas (Sjevjerodonetsk)|Azoti keemiatehas]], millest 14. juuniks oli saanud Ukraina sõdurite viimane pelgupaik linnas.<ref>{{Cite web |title=Russia urges Ukrainian fighters in Severodonetsk to lay down arms |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/6/14/russia-calls-on-ukrainian-fighters-in-severodonetsk-to-surrender |access-date=2022-06-23 |website=www.aljazeera.com |language=en}}</ref> Vene väed olid põhjateljel vähem edukad, püüdes teha läbimurdeid [[Mõkolajivka]] ja [[Bohorodõtšne]] lähedal, püüdes edasi liikuda Donetski linna [[Slovjansk]]i poole.<ref>{{Cite web |title=Ukraine's Armed Forces make enemy offensive near Mykolaivka stall |url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3507101-ukraines-armed-forces-make-enemy-offensive-near-mykolaivka-stall.html |access-date=2022-06-23 |website=www.ukrinform.net |date=15. juuni 2022 |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |title=General Staff Summary: Russians want to establish control over Bohorodychne and launch an offensive on Sloviansk |url=https://news.yahoo.com/general-staff-summary-russians-want-035012785.html |access-date=2022-06-23 |website=news.yahoo.com |date=14. juuni 2022 |language=en-US}}</ref> Sellegipoolest liigub Venemaa edasi, Venemaa läbimurre lõunas avaldas survet vähestele järelejäänud Luhanski oblasti ukrainlastest kaitsjatele, et nad taganeksid Donetski oblasti piiri lähedal kaitseliinidele.<ref>{{Cite news |date=2022-06-23 |title=Ukrainian troops may pull back from Lysychansk front line to avoid encirclement -governor |language=en |work=Reuters |url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-forces-capture-two-settlements-near-ukraines-lysychansk-2022-06-23/ |access-date=2022-06-23}}</ref> Vene väed piirasid [[Hirske]] ja [[Zolote]] 24. juuniks põhja poole, suundudes Lõssõtšanskisse.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-06-25 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> Vene allikad väitsid, et Ukraina väed kaotasid viimase kahe päeva jooksul Hirskes, Zolotes ja Lõssõtšanski lähedal üle 1000 võitleja, sealhulgas 800 vangistati.<ref>[https://tass.ru/armiya-i-opk/15016779 Военная операция на Украине]</ref> 25. juuniks olid Ukraina ametiisikud teatanud, et nende väed on Sjevjerodonetskist taganenud, et vältida nende ümberpiiramist Vene vägede poolt, andes sellega märku linna vallutamisest.<ref>{{Cite web |title=Ukrainian troops told to leave Severodonetsk: governor |url=https://polskieradio.pl/art9766_2986846 |access-date=2022-06-24 |website=PolskieRadio.pl}}</ref><ref>{{Cite news |title=Ukrainians Retreat From Key Areas Of Eastern Region As Fighting Enters Fifth Month |url=https://www.rferl.org/a/ukrainians-leave-severodonetsk-fighting-luhansk/31913067.html |access-date=2022-06-24 |website=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}</ref><ref name="almostleft">[https://www.usnews.com/news/world/articles/2022-06-25/mayor-says-ukrainian-troops-have-almost-left-sievierodonetsk Mayor Says Ukrainian Troops Have 'Almost Left' Sievierodonetsk]</ref> 1. juuliks jätkasid Vene väed [[Lõssõtšanski lahing|Lõssõtsanski piiramist]] lõunast ja läänest, püüdes lõigata linnast ära maanteed T1302 Lõssõtšansk-[[Bahmut]]. Vene väed väitsid, et piiramise osana vallutasid ka Lõssõtšanskist loodes asuva [[Prõvillja]] pärast seda, kui üksused ületasid jõge linnast põhja ja lääne suunas. Ukraina positsioonid [[Siversk]]i, [[Bilohorivka]], Vovtšojarivka, Berestove, Jakovlivka, [[Vidrodžennja]], Majorski ja [[Vuhlehirska soojuselektrijaam]]a lähedal tulistati suurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3519272-enemy-attempting-to-encircle-ukrainian-troops-near-lysychansk.html|title=Enemy attempting to encircle Ukrainian troops near Lysychansk|date=1. juuli 2022|website=Ukrinform.net|access-date=2023-11-16|archive-date=2022-07-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20220701093541/https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3519272-enemy-attempting-to-encircle-ukrainian-troops-near-lysychansk.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.jpost.com/breaking-news/article-710942|work=Jerusalem Post|date=1. juuli 2022|title=Ukraine-Russia War: Russian missile strike kills 18 in Odesa – ministry}}</ref> 2.–3. juulil väitsid Venemaa ja LRV-i separatistide väed, et vallutasid ja kontrollisid Lõssõtšanski, kuid Ukraina ametnikud, sealhulgas president [[Volodõmõr Zelenskõi]],<ref>{{cite news|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3521075-president-zelensky-there-is-risk-of-luhansk-region-being-seized-but-lysychansk-not-under-enemy-control-yet.html|title=There is risk of Luhansk Region being seized, but Lysychansk not under enemy control yet – Zelensky|date=3. juuli 2022|work=Ukrinform}}</ref> ei olnud veel ametlikult tunnistanud strateegilise linna vallutamist, vaid ütlesid, et piirkonna nimel jätkuvad ägedad kokkupõrked linnas.<ref name=CNNCapture>{{cite news|url=https://www.cnn.com/2022/07/03/europe/russia-ukraine-luhansk-lysychansk-intl/index.html|work=CNN|title=Russian forces claim to take control over Lysychansk, Ukraine's last holdout in Luhansk region|date=3. juuli 2022}}</ref> [[Sõjauuringute instituut]] (ISW) toetas Venemaa väidet, et Lõssõtšansk langes 2. juulil, mis viitas sellele, et Ukraina kaitsjad "tõmbusid tõenäoliselt tahtlikult tagasi" linnast.<ref name="ISW2July">{{Cite web |last1=Stepanenko |first1=Kateryna |last2=Hird |first2=Karolina |last3=Kagan |first3=Frederick W. |date=2. juuli 2022 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 2 |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-2 |access-date=2. juulil 2022 |publisher=[[Institute for the Study of War]] |archive-url=https://web.archive.org/web/20220702233313/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-2 |archive-date=2022-07-02 |url-status=dead}}</ref> Lisaks väitis Venemaa kaitseministeerium, et on vallutanud ja puhastamas paljusid asulaid Lõssõtšanski äärelinnas, sealhulgas Verhnekamenka, Zolotarivka, [[Bilohorivka]], [[Novodružesk]], Malorjazantsevo ja Bila Hora.<ref>{{cite web|url=https://t.me/mod_russia/17359|date=3. juuli 2022|title=Report of the Ministry of Defense of the Russian Federation on the progress of the special military operation on the territory of Ukraine|work=Telegram}}</ref><ref>{{cite web|url=https://t.me/zvezdanews/84600|date=3. juuli 2022|title=ВС РФ овладели Белогоровкой и водрузили на здании администрации Знамя Победы, сообщает Минобороны|work=Telegram}}</ref> Ukraina ametnikud tunnistasid seejärel, et Lõssõtšansk on langenud. Lõssõtšanski ja selle läänepoolsete äärealade langemisega kuulutasid Venemaa ja Luhanski Rahvavabariik esimest korda välja täieliku kontrolli Luhanski oblasti üle, saavutades sellega Venemaa juhitud kampaania eesmärgi.<ref>{{cite news|url=https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022|work=Daily Independent|title=Russia claims control of pivotal eastern Ukrainian province|archive-date=10. juuli 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220710153857/https://www.dailyindependent.com/region/russia-claims-control-of-pivotal-eastern-ukrainian-province/article_f487bcf7-e5ba-522a-8a45-49e7585e7569.html|url-status=dead}}</ref> 3. juulil intensiivistus Venemaa [[Slovjansk]]i pommitamist.<ref>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-moscow-government-and-politics-a8652c890cc9583840468eafb049175e|work=Associated Press|title=Splintered Ukrainian city braces for new battle with Russia|date=3. juuli 2022|access-date=4. juulil 2022}}</ref> ===Venemaa paus (4.–16. juuli 2022)=== [[File:Russian missile in Oleksandrivka (Donetsk region), 2022-07-06.jpg|thumb|[[Plahvatamata laskemoon|Plahvatamata]] Vene rakett [[Oleksandrivka]]s 6. juulil 2022]] [[File:Stadium in Bakhmut after Russian shelling, 2022-07-11.jpg|thumb|Venemaa pommitamise tagajärjed [[Bahmut]]is Metallurgi staadionil 11. juulil 2022]] Pärast Luhanski oblasti täielikku vallutamist ja okupeerimist andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]]le korralduse jätkata pealetungi Donbassis plaanipäraselt, lisades, et Luhanski rindel võidelnud üksused "peaksid kindlasti puhkama ja oma lahinguvõimet suurendama."<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62040787|title=Ukraine war: What is Putin's plan now Luhansk has fallen?|first=Joe|last=Inwood|work=[[BBC News]]|date=4. juuli 2022|access-date=9. augustil 2022}}</ref> Sõjauuringute Instituudi teatel ei saavutanud Vene väed väidetavat ega hinnatud territoriaalset kasu "esimest korda 133 sõjapäeva jooksul" ja viitasid sellele, et Venemaa teeb tõenäoliselt "operatsioonipausi", et puhata ja koondada oma väed enne kavandatavat korduv kallaletung.<ref>{{cite news |date=7. juuli 2022 |title=Russia taking 'operational pause' in Ukraine, analysts say |first1=Maria Grazia|last1=Murru|first2=Oleksandr|last2=Stashevskyi|work=[[ABC News]]|url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|agency=[[Associated Press|AP]]|access-date=9. augustil 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220715103153/https://abcnews.go.com/International/wireStory/russia-taking-operational-pause-ukraine-analysts-86356546|archive-date=2022-07-15}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]] eeldas, et [[Siversk]]i linn on nende uue rünnaku vahetu taktikaline eesmärk.<ref>{{cite news |date=8. juuli 2022 |title=UK says Russia concentrating for attack on Ukraine's city of Siversk |work=Yahoo News |url=https://news.yahoo.com/uk-says-russia-concentrating-attack-050003665.html}}</ref> [[Ühendkuningriigi kaitseministeerium]]i luurebriifingul 4. juulil öeldi, et Vene väed lähevad "peaaegu kindlasti" üle ülejäänud [[Donetski oblast]]i hõivamisele, millest umbes 55 protsenti on juba Venemaa ja [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] (DRV) separatistide vägede kontrolli all. Ministeerium ennustas, et lahingud Donetskis jätkuvad "jahvatavate ja kurnavatena", mida iseloomustavad massiivsed suurtükiväe tulistamised linnade tasandamiseks aeglase maapinna edenemise ajal. Ukraina Luhanski kuberner [[Serhi Haidai]] ütles, et eeldab, et sellised Donetski linnad nagu Slovjansk ja [[Bahmut]] langevad peagi Venemaa tugeva rünnaku alla, ning ütles, et mõlemat linna tulistatakse üha sagedamini. Sarnaselt Ühendkuningriigi luurearuannete andmetega eeldasid ukrainlased, et venelased tungivad mööda Bahmuti–Lõssõtšanski maanteed läände.<ref>{{cite news|work=The Guardian|url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/04/ukraine-donetsk-next-russian-target-after-capture-of-luhansk-says-governor|title=Putin declares victory in Luhansk after fall of Lysychansk|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.dailykos.com/stories/2022/7/4/2108333/-Ukraine-Invasion-Day-132-improvise-adapt-overcome|work=Daily Kos|date=4. juuli 2022|access-date=5. juulil 2022|title=Ukraine Invasion Day 132: improvise, adapt, overcome}}</ref><ref name=AJRecap1>{{cite news|url=https://www.aljazeera.com/news/2022/7/7/timeline-week-19-of-russias-war-in-ukraine|title=Timeline: Week 19 of Russia's war in Ukraine|work=Al Jazeera|date=7. juuli 2022|access-date=9. juulil 2022}}</ref> 5. juulil Slovjanski linnapea [[Vadõm Ljahh]], kutsus elanikke üles linnast evakueeruma. "Lähimad Vene positsioonid on linnast 7–10 km kaugusel," ütles Ljahh.<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/05/russia-ukraine-war-updates.html|title=Mayor tells civilians to flee as Russian forces approach; Ukraine warns it will need 'colossal funds' to rebuild|date=5. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> [[Donetski oblast]]i kuberner [[Pavlo Kõrõlenko]] kutsus 350 000 allesjäänud elanikku piirkonnast evakueerima.<ref name=AP6July>{{cite news|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-donetsk-government-and-politics-1fc51f17c706651bd2115cae3d2417f7|work=Associated Press|title=12 killed in Ukraine as Russia pounds rebel-claimed province|date=6. juuli 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Venemaa regulaar- ja reservvägede katse laiendada [[sillapea]]d Donetsi jõel jäi Ukraina suurtükirünnaku tõttu seisma.<ref name=KP6July>{{cite news|url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/renewed-rf-assaults-in-siversk-and-bakhmut-sectors-uaf-claims-kremlin-ammo-problems.html|work=Kyiv Post|date=6. juuli 2022|title=Renewed RF assaults in Siversk and Bakhmut sectors, UAF claims Kremlin ammo problems}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.nbcnews.com/news/world/russian-artillery-pounds-donetsk-new-offensive-ukraine-east-rcna36835|work=NBC News|title='No safe place' from Russian artillery as offensive underway in Ukraine's Donetsk|date=6. juuli 2022}}</ref> Venemeelsed allikad väitsid, et Spirne küla oli vallutatud ja edusamme tehti uuesti maapealsete rünnakute käigus Põhja-Donetski Verhnokamjanski külale; väited ei leidnud toona iseseisvat kinnitust. Väidetavalt kinnitasid nii Venemaa kui ka Ukraina allikad, et Ukraina väed vallutasid piiratud vasturünnaku käigus tagasi Solodke küla.<ref name=KP6July/> 11. juulil lükkas president Zelenskõi ümber arusaama, et venelased on "operatsioonipausil", viidates jätkuvale surmaga lõppenud pommirünnakule, õhurünnakutele ja jätkuvatele teadetele Ukraina vägede erinevate Venemaa rünnakute "tõrjumisest". Zelenskõi väitis, et 34 Venemaa õhurünnakut viimase 24 tunni jooksul ei viita "operatsioonipausile".<ref>{{cite news|url=https://www.cnbc.com/2022/07/11/live-updates-latest-russia-news-and-the-war-in-ukraine.html|title=Russian rocket attack on Donetsk apartment block kills 24; Moscow temporarily halts gas flows to Europe|date=11. juuli 2022|work=CNBC}}</ref> 16. juulil teatas Venemaa kaitseministeerium, et operatsioonipaus on sisuliselt lõppenud.<ref>{{Cite web |title=Institute for the Study of War |url=http://dev-isw.bivings.com/ |access-date=2022-07-17 |website=Institute for the Study of War |language=en |archive-date=25. märts 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220325065358/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-march-24 |url-status=dead }}</ref> ===Uus rünnak Donetski oblastile (17. juuli–6. september 2022)=== {{Vaata|Marjinka lahing (2022–)|Siverski lahing|Avdijivka lahing (2022–)|Piskõ lahing|Bahmuti lahing|Soledari lahing}} [[File:Kadyrovcy 05.png|thumb|left|Tšetšeeni [[kadõrovlased]] Donbassis, juuli 2022]] 17. juuliks olid Vene väed kontrolli all 55% Donetski oblastist. Donetski Rahvavabariigi (DRV) teabeministri asetäitja Daniil Bezsonov teatas 25. juulil, et DRV loodab augusti lõpuks vallutada kogu Donetski oblasti. Erinevad Venemaa ja Lääne allikad olid varem teatanud, et Venemaa kavatseb korraldada referendumid okupeeritud aladel septembri esimeseks pooleks, tõenäoliselt millalgi 11. septembri paiku, mis on Vene Föderatsiooni ühtne hääletuspäev.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-27|website=Institute for the Study of War}}</ref> 21. juulil hoiatas Briti kaitseministeerium, et venelased on lähenemas [[Vuhlehirska elektrijaam]]ale, Ukraina suuruselt teisele elektrijaamale, ja üritavad seal läbimurret teha.<ref>{{cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/07/21/russian-forces-close-key-ukrainian-power-plant/|work=The Telegraph|title=Russian forces close in on Ukraine's second biggest power plant|date=21. juuli 2022|access-date=27. juulil 2022}}</ref> 25. juulil saavutasid Vene väed [[Berestove]] üle kontrolli. LRV esindaja postitas Novoluhanske sissepääsusildi ette videomaterjali [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] palgasõduritest, mis näitab, et Vene väed on tunginud linna, mis asub Bahmuti äärelinnast umbes 25 km kagus. Mitmed Vene allikad väitsid ka, et Vene väed vallutasid [[Novoluhanske]] põhjaservas asuva Vuhlehirska elektrijaama ja tegelesid selle aktiivselt puhastamisega, samal ajal teatas Ukraina kindralstaap, et venelastel oli sellel rindel vaid "osaline edu". Venemeelsed allikad ütlesid, et Wagneri palgasõdurite võitlejad osalesid elektrijaama ründamises ja lahingud kestsid mitu päeva, enne kui 26. juuliks jõuti jaama täieliku kontrolli alla.<ref>{{cite web|url=https://english.pravda.ru/news/hotspots/153288-vuhlehirska/|title=Russian forces take Vuhlehirska power station under total control|website=english.pravda.ru|date=26. juuli 2022}}</ref> ISW oletas, et Ukraina väed viisid tõenäoliselt läbi "kontrollitud väljatõmbamise" Vuhlehirska veehoidla piirkonnast loodes Semõhirja suunas.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 25|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-25|date=25. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> Ukraina ametnik kinnitas elektrijaama hõivamist 27. juulil.<ref>{{Cite web|title=Russian forces capture Ukraine's second biggest power plant, Ukraine says|url=https://www.reuters.com/world/europe/fate-ukraines-second-biggest-power-plant-balance-after-russian-advance-2022-07-27/|author1=Natalia Zinets |date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Reuters}}</ref> 26. juulil teatas [[Ukraina kindralstaap]], et Vuhlehirska elektrijaamast läänes asuvas Semõhirja külas võitlevad Vene väed.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 26|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-26|date=26. juuli 2022|access-date=2022-07-26|website=Institute for the Study of War}}</ref> 27. juulil veebis postitatud geolokatsiooniga videomaterjalid näitasid, et Wagneri palgasõdurid olid jõudnud Klõnovesse, samas kui venemeelne Telegrami kanal [[Readovka]] väitis, et Vene väed saavutasid kontrolli [[Pokrovske]] üle.<ref>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 27|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-27|date=27. juuli 2022|access-date=2022-07-28|website=Institute for the Study of War}}</ref> 28. juulil teatas Ukraina kindralstaap, et venelased saavutasid [[Soledar]]i ja [[Veršõna]] lähedal väikest edu ning jätkasid rünnakuid [[Avdijivka]] ja [[Piskõ]] vastu. Ukrainlased süüdistasid Vene vägesid maapealsete rünnakute ajal Ukraina vormiriietuse kandmises.<ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872376-invaders-tried-to-storm-pisky-wearing-afu-uniform-general-staff|title=Invaders Tried To Storm Pisky Wearing AFU Uniform – General Staff|work=Ukranews|date=28. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-07-28-22/index.html|work=CNN|title=Russian forces make small gains in Donetsk region, Ukrainian military says|date=28. juuli 2022|access-date=29. juulil 2022}}</ref> Ukraina sõjavägi väitis, et neutraliseeris 28. juulil 270 Vene ja Vene-meelset sõdurit ning hävitas seitse tanki ning tõrjus edukalt kõik rünnakud Soledar-Veršnka ja Avdijivka-Piskõ rindel.<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/armed-forces-ukraine-neutralise-russian-153511730.html|work=Yahoo News|title=Armed Forces of Ukraine neutralise a Russian reconnaissance group on the Sloviansk front General Staff report|date=29. juuli 2022}}</ref><ref>{{cite news|url=https://ukranews.com/en/news/872545-afu-liquidate-another-270-invaders-and-7-enemy-tanks-over-past-day-fresh-data-from-general-staff|title=AFU Liquidate Another 270 Invaders And 7 Enemy Tanks Over Past Day. Fresh Data From General Staff|date=29. juuli 2022|work=Ukranews}}</ref> Kuid separatistid väitsid, et Vene ja DRV väed Avdijivka piirkonnas olid teinud märkimisväärseid edusamme linnast põhja- ja ida pool.<ref name=iswjuly29>{{Cite web|title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, JULY 29|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-29|date=29. juuli 2022|access-date=2022-07-30|website=Institute for the Study of War}}</ref> [[File:Giatsint-B of the Kalmius Brigade.webm|thumb|[[Donetski Rahvavabariik|DRV]] [[Kalmiuse brigaad]] tulistas [[2A36 Giatsint-B|Giatsint-B]] suurtükiväest Ukraina positsioonide pihta juulis 2022. Video avaldas [[Venemaa kaitseministeerium]].]] 29. juulil sai Venemaa poolt okupeeritud Olenivkas [[Olenivka vangla veresaun|plahvatuses]] surma ja haavata palju Ukraina sõjavange. 30. juuli seisuga oli rünnaku toimepanija üle vaieldav.<ref name=iswjuly29/> 30. juulil andis president Zelenskõi korralduse kõigil Donetski oblastis allesjäänud tsiviilisikutel evakueeruda. Donetski oblasti okupeerimata territooriumil elas Ukraina hinnangul endiselt 200 000–220 000 tsiviilisikut.<ref>{{cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-62365797|work=BBC|title=Ukraine War: Zelensky orders civilians to evacuate Donetsk region|date=31. juuli 2022}}</ref> 1. augustil teatas Briti kaitseministeerium, et Venemaa on viimase nelja päeva jooksul igapäevaste rünnakute käigus teinud Bahmuti teljel aeglast edu.<ref>{{cite news|url=https://www.reuters.com/world/europe/britain-says-russia-has-continued-attempt-tactical-assaults-bakhmut-axis-2022-08-01/|work=Reuters|title=Britain says Russia has continued to attempt tactical assaults on Bakhmut axis|date=1. august 2022}}</ref> Luhanski kuberner Serhi Haidai väitis, et Vene väed üritasid värvata ja mobiliseerida elanikke LRV-i kontrolli all olevates linnades, nagu [[Altševsk]].<ref>{{cite news|url=https://news.yahoo.com/russia-attempts-mount-offensive-bakhmut-060028227.html|title=Russia attempts to mount offensive on Bakhmut on a daily basis Luhansk Oblast Military Administration|date=1. august 2022|work=Yahoo News}}</ref> 2. augustil teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Vene väed on viimastel päevadel vallutanud kuus rindejoone asulat: Berestove, Pokrovske, Novoluhanske, Semõhirja, Hrõhorivka ja Strjapivka.<ref>{{cite news|work=Yahoo News|url=https://news.yahoo.com/shoigu-says-occupation-donetsk-oblast-104807949.html|title=Shoigu says occupation of the Donetsk Oblast continues "according to plan"|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022}}</ref> Samal päeval vallutasid Vene väed Ukraina positsioonid Butivka söekaevanduse ümbruses Avdijivkast edelas, tõrjudes paigast ära Ukraina positsioonid, mis olid seal olnud alates 2015. aastast. Ukraina kindralstaap teatas ka, et Vene vägedel oli [[Vidrodžennja]]-[[Kodema]] ääres "osaline edu" liin, umbes 20 km [[Bahmut]]ist kagus.<ref name="iswaugust2">{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-2|work=The Institute for the Study of War|date=2. august 2022|access-date=3. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 2}}</ref> 5. augustil väitsid Vene allikad, et Vene väed [[Soledari lahing|võitlevad aktiivselt]] Knauf Gips Donbassi kipsitehases Soledari kaguosas. Vahepeal väitsid separatistlikud võimud, et eraldiseisvad DRV brigaadid ja Wagneri grupi väed olid võtnud kontrolli poole Marjinkast, kuid ukrainlaste teatel olid rünnakud Marjinkale ebaõnnestunud. DRV vägede postitatud geograafilise asukohaga kaadrid viitasid ka sellele, et Travneve tabati tõenäoliselt selleks päevaks.<ref name=iswaugust5>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-5|work=The Institute for the Study of War|date=5. august 2022|access-date=6. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 5}}</ref><ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-6|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 6|date=6. august 2022|access-date=13. augustil 2022|work=Institute for the Study of War}}</ref> 6. augustil kinnitasid lahingukaadrid, et Vene väed tungisid edasi [[Marjinka lahing (2022–)|Marjinka]] idaservale. 7. augustil tungisid Vene väed Piskõ kaitsest läbi ja jõudsid asula keskmesse.<ref>{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-7|work=The Institute for the Study of War|date=7. august 2022|access-date=8. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 7}}</ref> Vene allikad väitsid, et Soledarist kagus asuvad [[Volodõmõrivka]] ja Strjapivka külad vallutati 9. augustiks.<ref>{{cite news|url=https://nationalinterest.org/blog/buzz/russia-pummels-donetsk-new-offensive-intensifies-204111|work=The National Interest|title=Russia Pummels Donetsk as New Offensive Intensifies|date=9. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 10. augustil väitis DRV, et vallutas [[Hladosove]] [[Travneve]]st läänes.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-10|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 10|date=10. august 2022|access-date=13. augustil 2022}}</ref> 11. augustil väitsid Venemaa ja DRV allikad, et ligikaudu 90 protsenti [[Piskõ lahing|Piskõst]] on tabatud ning lahingukaadrid näitasid väidetavalt, kuidas venelased pommitasid küla [[TOS-1 Buratino|TOS-1]]A termobaarsuurtükiväega.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-11|work=The Institute for the Study of War|date=11. august 2022|access-date=13. augustil 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, August 11}}</ref> ISW hinnangul oli Piskõ 24. augustiks Vene vägede kätte võetud.<ref>{{Cite web |title=RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT, AUGUST 25 |first1=Karolina |last1=Hird |first2=Layne |last2=Philipson |first3=George |last3=Barros |first4=Frederick W. |last4=Kagan |author-link4=Frederick Kagan |url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |date=25. august 2022 |work=[[Institute for the Study of War]] |access-date=2022-08-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220901022234/https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-25 |archive-date=2022-09-01 |url-status=dead}}</ref> Väidetavalt vallutasid Vene ja liitlasväed Kodema 6. septembril.<ref>{{cite news|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-6|work=The Institute for the Study of War|date=6. september 2022|access-date=7. septembril 2022|title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 6}}</ref> ==Tagajärjed== {{Vaata|2022. aasta Harkivi vasturünnak|Luhanski oblasti rinne}} Osa pealetungi kasu pöördus tagasi 2022. aasta septembris pärast seda, kui Ukraina alustas [[2022. aasta Harkivi vastupealetung]]i ja vallutas tagasi [[Bilohorivka]] – küla Luhanski oblastis Lõssõtšanski lähedal ning [[Lõman]]i ja Svjatohirski linnad Donetski oblastis.<ref name="theguardian.com">{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/sep/19/russia-no-longer-has-full-control-of-luhansk-as-ukraine-recaptures-village | title=Russia no longer has full control of Luhansk region after Ukraine captures village | website=[[TheGuardian.com]] | date=19. september 2022 }}</ref> Sõjaväeanalüütikud Rob Lee ja [[Michael Kofman]] kirjutasid, et "Ukraina edu Hersonis ja Harkivis tulenes suuresti kaotustest, mille Ukraina tekitas kevadel ja suve alguses lahingus Donbassi eest." Nad nimetasid pealetungi tulemust Venemaa jaoks "pürrose võiduks", viidates pikaajalisele negatiivsele mõjule Venemaa võimele hoida oma territooriumi, mille ta pealetungi ja sõja ajal üldiselt omandas.<ref name=FPRI/> Nimelt kulutas Venemaa Donbassis territooriumi hõivamiseks tohutul hulgal tööjõudu ja suurtükiväe laskemoona. Lee ja Kofman märgivad, et Venemaa suutis tööjõu kaotuse kompenseerida [[2022. aasta Venemaa mobilisatsioon|mobilisatsiooni]] sisseviimisega, kuid isegi 2022. aasta detsembris olid Vene väed endiselt sunnitud piirama oma suurtükiväe kasutamist [[Bahmuti lahing]]u ajal.<ref name=FPRI/> ==Hukkunud== ===Sõjaväeohvrid=== Ukraina valitsus hoidus oma vägedele Donbassis hukkunute üldarvu avaldamast, kuigi nad esitasid perioodiliselt erinevaid hinnanguid igapäevaste ohvrite arvu kohta. Ukraina andmetel tapeti 2022. aasta mai lõpu seisuga Donbassi rindel iga päev 50–100 Ukraina sõdurit.<ref>{{Cite web|url=https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|title=Zelenskyy: up to Ukrainian 100 soldiers killed each day in eastern Ukraine|website=news.yahoo.com|date=22. mai 2022 |access-date=1. juunil 2022|archive-date=27. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220527214826/https://news.yahoo.com/zelenskyy-ukrainian-100-soldiers-killed-150226874.html|url-status=live}}</ref> 2022. aasta juuni alguseks sai Donbassis iga päev surma kuni 200 Ukraina sõdurit ja haavata üle 800.<ref>{{Cite web |title=Ukraine and Russia 'compete to be last army standing' as Donbas deaths mount |website=[[TheGuardian.com]] |date=8. juuni 2022 |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jun/08/ukraine-and-russia-compete-to-be-last-army-standing-as-donbas-deaths-mount}}</ref><ref>{{Cite news |date=2022-06-10 |title=Russia-Ukraine war live updates: Ukraine losing up to 200 fighters daily; Putin links war to Russia's imperial past |language=en |newspaper=Washington Post |url=https://www.washingtonpost.com/world/2022/06/10/russia-ukraine-war-putin-news-live-updates/ |access-date=2022-06-10}}</ref> Juuni keskpaigaks hindasid mõned Ukraina ametnikud, et Ukraina väed kannatasid tunduvalt rohkem kui varasemat 1000 hukkunut päevas, sealhulgas 200–500 hukkunut.<ref>{{Cite web |last=Lawler |first=Dave |date=2022-06-15 |title=Ukraine suffering up to 1,000 casualties per day in Donbas, official says |url=https://www.axios.com/2022/06/15/ukraine-1000-casualties-day-donbas-arakhamia |access-date=2022-06-16 |website=Axios |language=en}}</ref> Seoses Venemaa kaotustega esitas Ukraina [[Ida operatsioonijuhatus]] kuni 2. juulini 2022 igapäevaseid Vene vägede ohvrite nõudeid. Lahingu käigus hukkus LRV-i pataljoniülem, kui ta ja ta võitlejad piirasid Kreminna lähedal Ukraina vägede poolt ümber ja võitlesid LRV-i teatel viimseni. Kokkupõrgetes hukkus ja sai haavatuid teadmata arv.<ref name="Kishchik1">{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|title=Pro-Russian separatist army commander killed in east of Ukraine|website=[[BBC News]]|date=16. aprill 2022 |access-date=24. aprillil 2022|archive-date=30. aprill 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220430190059/https://www.bbc.com/news/live/world-europe-61136997?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5%26Pro-Russian%20separatist%20army%20commander%20killed%20in%20east%20of%20Ukraine%262022-04-19T15%3A27%3A08.589Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:71488240-ec60-4396-b95f-0463cd9852b2&pinned_post_asset_id=625ecbb8b1e16c43aefe6ad5&pinned_post_type=share|url-status=live}}</ref> 18. juulil 2022 hukkusid [[Siversk]]ist kirdes Hrõhorivka lähedal Vene tanki varitsuses toimunud kokkupõrgetes kaks ameeriklast, Kanada ja Rootsi kodanik. Välisvõitlejad kuulusid [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud|Ukraina territoriaalkaitsejõudude erioperatsioonide]] üksusesse.<ref>{{cite news|url=https://www.politico.com/news/2022/07/23/americans-killed-russian-tank-attack-00047567|work=Politico|title=Russian tank attack in eastern Ukraine kills 2 Americans, Canadian and Swede|date=23. juuli 2022|access-date=24. juulil 2022}}</ref> {|class="wikitable plainrowheaders" |- !scope="col"|Jagunemine !scope="col"|Ohvrid !scope="col"|Ajavahemik !scope="col"|Allikas |- ! scope="row" |'''Ukraina jõud'''<br />([[Armed Forces of Ukraine|ZSU]], [[National Guard of Ukraine|NGU]]) |'''15 680+''' tapetud |21. aprill – 6. aprill 2023 |Venemaa kaitseministeerium<ref>120 tapetud (21. aprill) [https://tass.com/politics/1441285] seisuga 22. aprill 2022 80 tapetud (22. aprill) [https://politikus.info/events/143129-brifing-minoborony-rossii-220422.html] 200 tapetud (23. aprill),[https://www.sana.sy/en/?p=270137] seisuga 1. mai 2022 160 tapetud (25. aprill) [https://tvzvezda.ru/news/20224251031-Wwk6o.html] 560 tapetud (26. aprill),[https://www.reuters.com/article/ukraine-crisis-russia-strikes-idUKL5N2WO2I7] seisuga 27. aprill 2022 120 tapetud (27. aprill),[https://tass.com/defense/1443875] seisuga 27. aprill 2022 320 tapetud (28. aprill),[https://web.archive.org/web/20220428211218/https://oopstop.com/russian-aerospace-forces-hit-114-ukrainian-military-facilities-ministry-of-defense/] seisuga 28. aprill 2022 280 tapetud (29. aprill),[https://web.archive.org/web/20220429131950/https://english.almayadeen.net/news/politics/russia-mod-unveils-tally-of-66th-day-in-ukraine] seisuga 29. aprill 2022 320 tapetud (30. aprill),[https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-30-22/h_2fa0c530c8ea0f9f9ae0392cd040967c] seisuga 12. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/russia-says-it-hit-17-ukrainian-facilities-killed-more-than-200-troops-2022-04-30/#:~:text=Russia%20says%20it%20hit%2017%20Ukrainian%20facilities%2C%20killed%20more%20than%20200%20troops,-By%20Reuters%20Staff&text=(Reuters)%20-%20Russia%27s%20armed%20forces,to%20store%20rockets%20and%20artillery.] seisuga 1. mai 2022 440 killed (1. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2218] seisuga 14. mai 2022 160 tapetud (2. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-02/brifing-minoborony-rossii-02-05-2022-g/] 230 tapetud (3. mai)[https://tass.com/defense/1446411] seisuga 5. mai 2022 310 tapetud (4. mai) [https://english.alarabiya.net/News/world/2022/05/04/Russia-says-killed-310-Ukraine-fighters-destroyed-36-military-equipment-in-24-hours] seisuga 9. mai 2022 600 tapetud (5. mai) [https://t.me/ZradaXXII/2420] seisuga 14. mai 2022 280 tapetud (6. mai) [https://web.archive.org/web/20230404112700/https://podolyaka-yurij.ru/utrennij-brifing-minoborony-rf-ot-06-05-2022/] 210 tapetud (7. mai) [https://politikus.info/events/143650-brifing-minoborony-rossii-070522.html] 420 tapetud (8. mai) [https://tass.com/defense/1448381] seisuga 10. mai 2022 350 tapetud (9. mai) [https://svpressa.ru/war21/news/333641/] 280 tapetud (11. mai) [https://pandoraopen.ru/2022-05-11/brifing-minoborony-rossii-11-05-2022-g/] 320 tapetud (12. mai) [https://rusdozor.ru/2022/05/12/12-05-2022-1100-brifing-minoborony-rossii_1169063/] 620 tapetud (13. mai) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/05/russian-federation-continue-a-special-military-operation-in-ukraine-in-total-destroyed-165-aircraft-125-helicopters-845-unmanned-aerial-vehicles-304-anti-aircraft-missile-systems-3039-tanks.html] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20230601030620/https://www.dailypioneer.com/2022/world/---russian-aerospace-forces-strike-ukrainian-military-targets-.html] 100 tapetud (14. mai) [https://tass.com/defense/1450883] 360 tapetud (16. mai) [https://www.zenger.news/2022/05/18/video-war-in-ukraine-russian-forces-wipe-out-ukrainian-stronghold-in-series-of-rapid-blasts/] seisuga 18. mai 2022 470 tapetud (17. mai) [https://www.newsweek.com/russia-says-265-azov-fighters-surrender-azovstal-plant-1707499] seisuga 18. mai 2022 270 tapetud (18. mai) [https://www.newsweek.com/russians-reportedly-wipe-out-howitzers-sent-us-ukraine-latest-strikes-1707812] seisuga 18. mai 2022 210 tapetud (22. mai) [https://tass.com/russia/1454305] seisuga 23. mai 2022 230 tapetud (23. mai) [https://www.gazeta.ru/army/news/2022/05/23/17789306.shtml] seisuga 23. mai 2022 350 tapetud (26. mai) [https://www.newsweek.com/russia-launches-ballistic-missile-high-sky-over-ukraine-1710571] seisuga 26. mai 2022 140 tapetud (1. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404112630/https://www.9111.ru/questions/7777777771918563/] 240 tapetud (2. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-hit-ukrainian-positions-hard-missiles-artillery-1712497] 360 killed (3. juuni) [https://cnnn.ru/03/06/2022/62394/brifing-minoborony-rf-3-iyunya-2022-dannye-ob-ukraine-ot-igorya-konashenkova-karta-boevyx-dejstvij-itogi-voennyx-dejstvij-segodnya-poslednij-vypusk-mixaila-onufrienko-yuriya-podolyaka.html]{{Kõdulink|aeg=november 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 400 tapetud (4. juuni) [https://web.archive.org/web/20220604122715/https://www.turkeynewsen.com/russia-military-cargo-plane-carrying-ukrainian-weapons-and-ammunition-shot-down/] seisuga 4. juuni 2022 400 tapetud (7. juuni) [https://vpk.name/en/608013_about-the-movement-allied-forces-are-preparing-to-push-the-afu-away-from-donetsk.html] 780 tapetud (8. juuni) [https://web.archive.org/web/20220622015612/https://eprimefeed.com/latest-news/the-russian-defense-ministry-reported-that-the-grouping-of-the-ukrainian-armed-forces-in-donbass-suffers-significant-losses/107620/] seisuga 22. juuni 2022 300 tapetud (11. juuni) [https://en.mehrnews.com/news/187869/Russia-destroys-largest-depot-of-West-weapons-in-Ukraine] 350 tapetud (14. juuni) [http://worldnews24.over-blog.com/2022/06/briefing-of-the-russian-ministry-of-defense-russian-continue-a-special-military-operation-in-ukraine.html] 280 tapetud (16. juuni) [https://www.newsweek.com/russian-forces-strike-ukrainian-army-positions-missiles-shells-1717042] 200 tapetud (17. juuni) [https://www.zenger.news/2022/06/20/russian-missiles-take-out-buildings-and-military-vehicles/] 160 tapetud (18. juuni) [https://augengeradeaus.net/2022/06/ukraine-russland-nato-der-sammler-am-18-juni-2022/] 400 tapetud (19. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=WLiERGgBZuk] 450 tapetud (20. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=C3bOMhnsSoY] 120 tapetud (22. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=qL6bYfdmUEY] 150 tapetud (23. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=NZ4bI8q-l6c] 420 tapetud (24. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=dqQK8zRQV84] 780 tapetud (25 June) [https://www.youtube.com/watch?v=_QxvzHX6Nvg] 720 tapetud (26. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=sqjs_AnhLv0] 100 tapetud (28. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=1ZWKF6qZmVA] 420 tapetud (29. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=gnJ_xuYCqlg] 140 tapetud (30. juuni) [https://www.youtube.com/watch?v=PU0QK_Hmodc] 190 tapetud (1. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=tt3U0cFaa8E] 150 tapetud (2. juuli) [https://www.youtube.com/watch?v=cxDuEGwkarw] Venemaa andmetel kokku 15 680+ tapetud</ref> |- ! scope="row"|'''Vene väed ja tema liitlased'''<br />([[Venemaa relvajõud|RAF]], [[Donetski Rahvavabariik|DRV]], [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]], [[Wagneri grupp|PMC Wagner]]) |'''19 063-19 563+''' hukkunud, välja arvatud [[Avdijivka]] rinne (vaata märkuseid){{refn| Lisaks [[Operatiivväejuhatus Ida]] ja muude ametlike allikate avaldatud ohvrite väidetele on mõned Ukraina-meelsed allikad väitnud veelgi suuremaid numbreid Venemaa kaotuste kohta kampaania ajal. Ukraina valitsusametnik [[Oleksi Arestoviõtš]] (kes juhib ka igapäevast taskuhäälingusaadet) on väitnud, et Venemaa väed said [[Avdijivka lahing (2022)|Avdijivka lahingus]] viimase 100 päeva jooksul umbes 30 000 kaotust, kellest 10 000 tapeti.<ref>{{cite web | url=https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | title=Day 145, July 18. Summary of Arestovych and Feygin daily broadcast • WarTranslated | date=18. juuli 2022 | access-date=2023-11-16 | archive-date=2023-10-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231003214939/https://wartranslated.com/day-145-july-18-summary-of-arestovych-and-feygin-daily-broadcast/ | url-status=dead }}</ref> Ükski neist väidetavatest arvudest pole aga sõltumatute vaatlejate poolt kontrollitud ja tõenäoliselt on need ülepaisutatud, nagu ka enamik teisi kahe võitleja väiteid ohvrite kohta.<ref>{{cite web | url=https://www.france24.com/en/live-news/20220413-ukraine-conflict-death-toll-what-we-know | title=Ukraine conflict death toll: What we know | date=13. aprill 2022 }}</ref><ref>{{cite web | url=https://fortune.com/2022/03/14/ukraine-russia-death-tolls-misinformation-find-your-own/ | title=Why is it so hard to get accurate death tolls in the Russia-Ukraine war? }}</ref>}} |18. aprill 2022 – 19. mai 2023 |[[Operatiivväejuhatus Ida|Ukraina Ida operatiivväejuhatus]]<ref>1 500+ hukkunud [[Teine Lõmani lahing|Teises Lõmani lahingus]] [https://www.telegraph.co.uk/world-news/2022/10/06/russian-soldiers-left-dead-heavy-defeat-lyman-cauldron/] 200 hukkus suurtükirünnakus Vene komandopunktile [https://theweek.com/russo-ukrainian-war/1013143/ukraine-says-it-destroyed-russias-izyum-command-center-killing-200-but] 10 000-11 000 hukkunud [[Sjevjerodonetski lahing|Sjevjerodonetski lahingus]] [https://www.atlanticcouncil.org/event/a-conversation-with-oleksii-reznikov/] 20–25 hukkunud [[Popasna lahing|Popasna lahingus]] [https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html] [https://web.archive.org/web/20220421091845/https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukrainian-officials-dozens-of-rf-mercenaries-from-libya-syria-russia-killed-in-popasna-attacks.html Arhiiviversioon] seisuga 21. aprill 2022 1 000–1 500+ hukkunud [[Siverski Donetsi lahing|Siverski Donetsi lahingus]] [https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v] [https://web.archive.org/web/20220514041538/https://www.thetimes.co.uk/article/russian-battalion-devastated-as-it-crosses-river-989vvnj9v Arhiiviversioon] seisuga 14. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516030015/https://www.nytimes.com/2022/05/15/world/europe/pro-russian-war-bloggers-kremlin.html] 20 hukkunud (18. aprill),[https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank] [https://web.archive.org/web/20220512122143/https://www.unn.com.ua/uk/news/1973038-ukrayinski-viyskovi-na-skhodi-krayini-zneshkodili-20-okupantiv-ta-odin-tank Arhiiviversioon] seisuga 12. mai 2022 30 hukkunud (19. aprill),[https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/] [https://web.archive.org/web/20220427060212/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/19/7340766/ Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 36 hukkunud (20. aprill),[https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/] [https://web.archive.org/web/20220430161811/https://armyinform.com.ua/2022/04/20/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-40-okupantiv-5-bmp-4-btr-1-zrk-ta-1-minometnyj-rozrahunok/ Arhiiviversioon] seisuga 30. aprill 2022 200 hukkunud (21. aprill),[https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html] [https://web.archive.org/web/20220422173627/https://en.interfax.com.ua/news/general/826309.html Arhiiviversioon] seisuga 22. aprill 2022 130 hukkunud (22. aprill),[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/] [https://web.archive.org/web/20220423172826/https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341506/ Arhiiviversioon] seisuga 23. aprill 2022 150 hukkunud (23. aprill),[https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi] [https://web.archive.org/web/20220426183040/https://theworldnews.net/ua-news/viis-ka-znishchili-150-okupantiv-ta-yikhniu-tekhniku-na-skhodi Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (24. aprill),[https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html] [https://web.archive.org/web/20220501085933/https://tsn.ua/ato/ukrayinski-biyci-otu-shid-protyagom-dobi-likviduvali-blizko-100-okupantiv-ta-znischili-yihnyu-tehniku-2045392.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 160 hukkunud (25. aprill),[http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/] [https://web.archive.org/web/20220426000729/http://bug.org.ua/news/zsu-na-shodi-znyshhyly-try-tanky-i-blyzko-160-zagarbnykiv-657655/ Arhiiviversioon] seisuga 26. aprill 2022 100 hukkunud (26. aprill),[https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html] [https://web.archive.org/web/20220509005505/https://www.footboom.com/ukrainian/news/1650995212-na-skhodi-sylamy-zsu-bulo-znyshcheno-5-tankiv-ta-sotniu-soldativ-rf.html Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 75 hukkunud (27. aprill),[https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html] [https://web.archive.org/web/20220427185409/https://glavcom.ua/country/incidents/doba-na-shodi-zsu-v-boyah-likviduvali-75-okupantiv-841432.html Arhiiviversioon] seisuga 27. aprill 2022 42 hukkunud (28. aprill),[https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri] [https://web.archive.org/web/20220428184839/https://hvylya.net/news/251588-na-donbase-vsu-otrazili-9-atak-rashistov-ozvucheny-poteri Arhiiviversioon] seisuga 28. aprill 2022 173 hukkunud (29. aprill), [https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem] [https://web.archive.org/web/20220429213407/https://censor.net/ua/news/3337813/na_shidnomu_napryamku_29_kvitnya_vidbyto_4_ataky_okupantiv_znyscheno_173_rosiyanyna_4_tanky_5_artsystem Arhiiviversioon] seisuga 29. aprill 2022 81 hukkunud (30. aprill), [https://pravdatut.ua/news/93708]{{Kõdulink|aeg=november 2023|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}} 57 hukkunud (1. mai), [https://newsua.one/news-military/65457.html] [https://web.archive.org/web/20220501180034/https://newsua.one/news-military/65457.html Arhiiviversioon] seisuga 1. mai 2022 275 hukkunud (2. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html] [https://web.archive.org/web/20220502210104/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829025.html Arhiiviversioon] seisuga 2. mai 2022 [https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/] [https://web.archive.org/web/20220509222526/https://www.timesofisrael.com/russian-general-200-soldiers-said-killed-in-ukrainian-military-strike/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 40 hukkunud (3. mai), [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220508105523/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3474221-zsu-na-shodi-znisili-40-zagarbnikiv-ta-pat-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 8. mai 2022 36 hukkunud (4. mai), [https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html] [https://web.archive.org/web/20220504185508/https://ua.interfax.com.ua/news/general/829624.html Arhiiviversioon] seisuga 4. mai 2022 32 hukkunud (5. mai), [https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/] [https://web.archive.org/web/20220509024307/https://armyinform.com.ua/2022/05/05/vijskovosluzhbovczi-otu-shid-sogodni-vidbyly-dvi-ataky-rosijskyh-okupantiv-ta-znyshhyly-3-tanky/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 15 hukkunud (6. mai), [https://interfax.com.ua/news/general/830274.html] [https://web.archive.org/web/20220507010907/https://interfax.com.ua/news/general/830274.html Arhiiviversioon] seisuga 7. mai 2022 107 hukkunud (7. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html] [https://web.archive.org/web/20220513141115/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3477581-zsu-na-shodi-znisili-ponad-100-zagarbnikiv-i-visim-rosijskih-tankiv.html Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 190 hukkunud (8. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220509024118/https://armyinform.com.ua/2022/05/08/ukrayinski-voyiny-v-otu-shid-znyshhyly-do-190-okupantiv-15-tankiv-12-bmp-12-btr-i-2-bpla-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 9. mai 2022 250 hukkunud (9. mai) [https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html] [https://web.archive.org/web/20220510224438/https://www.unian.ua/war/viyskovi-z-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-do-250-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11819751.html Arhiiviversioon] seisuga 10. mai 2022 260 hukkunud (10. mai) [https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky] [https://web.archive.org/web/20220511011203/https://censor.net/ua/news/3340477/za_10_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_4_ataky_znyscheno_260_okupantiv_4_tanky_4_odynytsi_bronetehniky Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 250 hukkunud (11. mai) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html] [https://web.archive.org/web/20220511213448/https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-zvituyut-sogodni-na-shodi-bulo-vdale-polyuvannya-844840.html Arhiiviversioon] seisuga 11. mai 2022 180 hukkunud (12. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/] [https://web.archive.org/web/20220513144931/https://armyinform.com.ua/2022/05/13/za-mynulu-dobu-pidrozdily-otu-shid-znyshhyly-23-odynyczi-bojovoyi-tehniky-voroga/ Arhiiviversioon] seisuga 13. mai 2022 130 hukkunud (13. mai) [https://m.censor.net/ua/news/3341184/na_shidnomu_napryamku_13_travnya_vidbyto_9_atak_rosiyan_znyscheno_do_130_okupantiv_2_tanky_7_odynyts] 80 hukkunud (14. mai) [https://www.5.ua/regiony/u-zoni-oos-viiskovi-vidbily-12-atak-voroha-277167.html] 84 hukkunud (15. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/832411.html] 178 hukkunud (16. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/] [https://web.archive.org/web/20220517132023/https://armyinform.com.ua/2022/05/16/16-travnya-znyshheno-28-odynycz-tehniky-rosiyan-vidbyto-8-atak-otu-shid/ Arhiiviversioon] seisuga 17. mai 2022 110 hukkunud (17. mai) [https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy] [https://web.archive.org/web/20220518180134/https://censor.net/ua/news/3341994/protyagom_17_travnya_na_shidnomu_napryamku_vidbyto_2_ataky_rosiyan_znyscheno_do_110_okupantiv_3_artsystemy Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 220 hukkunud (18. mai) [https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html] [https://web.archive.org/web/20220518223804/https://www.5.ua/suspilstvo/zsu-vidbyly-23-ataky-rashystiv-na-skhodi-na-donbasi-pid-obstrilamy-maizhe-50-naselenykh-punktiv-277550.html Arhiiviversioon] seisuga 18. mai 2022 40 hukkunud (19. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/] [https://web.archive.org/web/20220520023545/https://armyinform.com.ua/2022/05/20/otu-shid-znyshhylo-desyatky-zagarbnykiv-ta-chotyry-odynyczi-vorozhoyi-tehniky/ Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 80 hukkunud (20. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html] [https://web.archive.org/web/20220520182340/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3488253-zsu-znisili-na-shodi-sklad-z-boepripasami-ta-blizko-80-zagarbnikiv.html Arhiiviversioon] seisuga 20. mai 2022 28 hukkunud (21. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html] [https://web.archive.org/web/20220521181709/https://ua.interfax.com.ua/news/general/833920.html Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 9 hukkunud (22. mai) [https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html] [https://web.archive.org/web/20220522205951/https://www.unian.ua/war/na-shidnomu-napryamku-vorog-zdiysniv-odnu-ataku-znishcheno-dev-yatoh-okupantiv-otu-shid-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11837499.html Arhiiviversioon] seisuga 22. mai 2022 30 hukkunud (23. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/] [https://web.archive.org/web/20220523183436/https://armyinform.com.ua/2022/05/23/v-otu-shid-ukrayinski-voyiny-znyshhyly-blyzko-30-okupantiv-ta-2-vorozhyh-bpla/ Arhiiviversioon] seisuga 23. mai 2022 180 hukkunud (24. mai) [https://newsua.one/news-military/66638.html] [https://web.archive.org/web/20220524175824/https://newsua.one/news-military/66638.html Arhiiviversioon] seisuga 24. mai 2022 62 hukkunud (25. mai) [https://interfax.com.ua/news/general/834878.html] [https://web.archive.org/web/20220525192636/https://interfax.com.ua/news/general/834878.html Arhiiviversioon] seisuga 25. mai 2022 87 hukkunud (26. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html] [https://web.archive.org/web/20220526192154/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835127.html Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022 60 hukkunud (27. mai) [https://newsua.one/news-military/66798.html] [https://web.archive.org/web/20220527180242/https://newsua.one/news-military/66798.html Arhiiviversioon] seisuga 27. mai 2022 33 hukkunud (28. mai) [https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd] [https://web.archive.org/web/20220601063712/https://uazmi.org/news/post/8843cf22670b959825dfee8cf87ad0cd Arhiiviversioon] seisuga 1. juuni 2022 39 hukkunud (29. mai) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html] [https://web.archive.org/web/20220530080940/https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3495248-zsu-na-shodi-znisili-se-39-rosijskih-vijskovih-ta-sklad-z-boepripasami.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 50 hukkunud (30. mai) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html] [https://web.archive.org/web/20220530192212/https://ua.interfax.com.ua/news/general/835902.html Arhiiviversioon] seisuga 30. mai 2022 22 hukkunud (31. mai) [https://armyinform.com.ua/2022/05/31/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-22-okupanty-bmp-ta-sklad-boyeprypasiv/] 38 hukkunud (1. juuni) [https://www.unian.ua/war/biyci-ugrupovannya-shid-za-dobu-znishchili-38-okupantiv-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11850669.html] 32 hukkunud (2. juuni) [https://espreso.tv/tsiei-dobi-na-skhodi-ukrainski-voyaki-znishchili-komandno-sposterezhniy-punkt-voroga-32-okupantiv-ta-blizko-10-odinits-tekhniki] 36 hukkunud (3. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/836957.html] 60 hukkunud (4. juuni) [https://espreso.tv/otu-skhid-4-chervnya-znishchili-2-skladi-z-boepripasami-ta-komandno-sposterezhniy-punkt-rf] 43 hukkunud (5. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89507-rozklali-na-atomi-zsu-vlashtuvali-peklo-dlya-okupantiv-u-nebi-ta-na-zemli] 48 hukkunud (6. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/06/vijskovosluzhbovczi-operatyvno-taktychnogo-ugrupovannya-shid-znyshhyly-48-okupantiv-ta-2-minomety/] 56 hukkunud (7. juuni) [https://glavcom.ua/country/incidents/zsu-vidzvituvali-pro-uspihi-na-shidnomu-fronti-851395.html] 31 killed (8 June) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/837922.html] 32 hukkunud (9. juuni) [https://newsua.one/news-military/67431.html] 30 hukkunud (10. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/89672-pidnyati-vsi-sili-aviaciya-artileriya-pihota-zsu-zavdali-potuzhnih-udariv-okupanti-pozbulisya-velicheznoji-kilkosti-sil-i-tehniki] 20 hukkunud (11. juuni) [https://suspilne.media/249249-vtorgnenna-rosii-v-ukrainu-den-109-tekstovij-onlajn/] 18 hukkunud (12. juuni) [https://kyiv.ukrainianwall.com/uk/89722-nakrili-gradi-i-skladi-okupantiv-zsu-pokazali-yak-na-triycyu-vidpracyuvali-po-orkah] 48 hukkunud (13. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/13/ukrayinski-vijskovi-znyshhyly-majzhe-50-okupantiv-na-shodi/] 73 hukkunud (14 June) [https://espreso.tv/vprodovzh-14-chervnya-zsu-na-skhodi-znishchili-ponad-70-okupantiv-i-blizko-20-odinits-tekhniki] 34 hukkunud (15. juuni) [https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3507789-na-shodi-zsu-znisili-ponad-30-zagarbnikiv-ta-dva-skladi-z-boepripasami.html] 26 hukkunud (16. juuni) [https://web.archive.org/web/20221002104140/https://1bpost.com/2022/06/na-shidnomu-napryamku-znyshheno-26-okupantiv-1-btr-ta-1-bpla/] 15 hukkunud (17. juuni) [https://interfax.com.ua/news/general/839962.html] 87 hukkunud (18. juuni) [https://ua.interfax.com.ua/news/general/840140.html] 14 hukkunud (19. juuni) [https://football.ua/countrieselse/480932-vijjna-den-116-general-patrik-sanders-skazav-svojim-vijjskam-shho-voni-povinni-pidgotuvatisja-vojuvati-v-jevropi-shhe-raz.html] 106 hukkunud (20. juuni) [https://armyinform.com.ua/2022/06/20/otu-shid-za-dobu-znyshheno-ponad-sotnyu-okupantiv/] kokku 19 063-19 563+ hukkunud Ukraina andmetel</ref> |- !scope="row"|'''[[Donbassi seperatistid]]''' |'''2 575+''' hukkunud, '''11 139+''' haavatud |23. aprill – 2. detsember 2022 |Donetski RV<ref>23. veebruarist 22. aprillini sai surma 1426 ja haavata 5766 inimest[https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-from-23-to-29-april-2022/], kogu sissetungi ajal hukkus 4001 ja sai haavata 16 905 [https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-26-november-and-02-december-2022/], lahingu ajal hukkus 2575 ja sai haavata 11139 inimest.</ref> |} ===Tsiviilelanikud=== [[File:Transfer of refugees from Bylbasovka to Dnipropetrovsk, June 2022.jpg|thumb|Pagulased korjavad 23. juunil 2022 teel [[Bõlbasovka]]st ([[Donetski oblast|Donetsk]]) [[Dnipro]]sse oma asjad kaubiku ette.]] Lahingu ajal tugevdas Venemaa rünnakuid tsiviilpiirkondade vastu. Arvatakse, et 60 tsiviilisikut hukkus ja vähemalt seitse sai haavata umbes 90 tsiviilisikut varjanud koolile suunatud Vene õhurünnakus Luhanski oblastis<ref>{{cite web |title=60 believed killed after school attack by Russia in east Ukraine |url=https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |access-date=2022-05-08 |website=www.aljazeera.com |language=en |archive-date=8. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220508224315/https://www.aljazeera.com/news/2022/5/8/more-than-60-believed-killed-after-school-strike-in-east-ukraine |url-status=live }}</ref>, samas kui Izjumis asuva kortermaja alt leiti rusudest 44 tsiviilisiku surnukeha.<ref>{{cite web |title=Bodies of 44 civilians found under rubble of five-story house in occupied Izyum, says governor |url=https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |access-date=2022-05-10 |website=news.yahoo.com |date=10. mai 2022 |language=en-US |archive-date=10. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220510145041/https://news.yahoo.com/bodies-44-civilians-found-under-123900694.html |url-status=live }}</ref> [[Kreminna]] lahingus [[Rubižne]] ja [[Lõssõtšansk]]i lähedal<ref>{{cite web |title=Росіяни взяли під контроль Кремінну, йдуть вуличні бої – Гайдай |url=https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |access-date=2022-04-19 |website=Українська правда |language=uk |archive-date=19. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220419064227/https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/18/7340360/ |url-status=live }}</ref> kaotasid Ukraina väed raskete lahingute käigus kontrolli.<ref>{{cite web |last1=Sangal |first1=Aditi |last2=Macaya |first2=Melissa |last3=Chowdhury |first3=Maureen |last4=Caldwell |first4=Travis |last5=Regan |first5=Helen |last6=Guy |first6=Jack |last7=Ramsay |first7=George |date=18. aprill 2022 |title=Control over city of Kreminna "lost" amid heavy fighting |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |website=CNN |access-date=21. aprillil 2022 |archive-date=21. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220421200622/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-new-04-18-22/h_afd7619788eef9a4a65ba9dbb704efca |url-status=live }}</ref> Lahingu käigus hukkus üle 200 tsiviilisiku, lisaks sai surma neli tsiviilisikut ja veel üks haavata, kui nad üritasid lahingute eest põgeneda.<ref>{{cite tweet|number=1516165162935406598|user=ZarinaZabrisky|title=#Luhansk region The Russians opened fire on the cars with civilians trying to leave Kremennaya, 4 dead, 1 wounded. Medics cannot reach her because of the endless shelling and street fighting. Serhiy Gaidai, head of the Luhansk OVA|author-link=Zarina Zabrisky|date=18. aprill 2022|access-date=24. aprillil 2022|language=en|last=Zabrisky|first=Zarina}}</ref> Ukraina valitsus väitis, et 26. mail hukkus Sjevjerodonetskis üle 1500 tsiviilisiku.<ref>{{cite web |date=27. mai 2022 |title=Ukraine fears repeat of Mariupol horrors as Donbas offensive increases |url=https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220527175818/https://www.euronews.com/2022/05/27/ukraine-live-at-least-1-500-dead-in-city-of-sievierodonetsk-says-mayor |archive-date=27. mai 2022 |access-date=27. mail 2022}}</ref> 10. juulil tabas Venemaa [[Raketirünnak Tšassiv Jarile|raketirünnak]] [[Tšassiv Jar]]is mitmekorruselist elumaja, tappes vähemalt 34 inimest.<ref>{{Cite web |title=Russian missile attack on high-rise building in Donetsk region: death toll rises to 15 |date=10. juuli 2022 |url=https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20220710204158/https://www.yahoo.com/news/russian-missile-attack-high-rise-102546031.html |archive-date=10. juuli 2022 |access-date=10. juulil 2022}}</ref><ref>{{Cite web |date=2022-07-12 |title=Chasiv Yar death toll rises to 34 in one of Russia's deadliest attacks so far |url=https://www.theguardian.com/world/2022/jul/12/chasiv-yar-death-toll-rises-to-33-in-one-of-russias-deadliest-attacks-so-far |access-date=2022-07-13 |website=the Guardian |language=en}}</ref> 1. juuni seisuga sai lahinguga seotud sõjategevuses surma vähemalt 5154 tsiviilisikut ja haavata üle 5605 inimese. 10. oktoobri seisuga oli ÜRO hinnangul ainuüksi Donetski ja Luhanski oblastis hukkunud 2964 tsiviilisikut, lisaks sai haavata 3683 tsiviilisikut.<ref>Alates invasiooni algusest kuni 10. oktoobrini hukkus 3696 tsiviilisikut ja 4957 sai haavata[https://www.ohchr.org/en/news/2022/10/ukraine-civilian-casualty-update-10-october-2022], kus kuni 24. veebruarini hukkus 732 ja sai haavata 1371 inimest [https://www.ohchr.org/en/news/2022/04/ukraine-civilian-casualty-update-18-april-2022], mille tagajärjel hukkus ÜRO lahingu ajal kokku 3696 tsiviilisikut ja sai haavata 4957 inimest.</ref> Tsiviilelanike hukkunute ja vigastatute tegelik arv on garanteeritult oluliselt suurem. Tsiviilelanike kaotusi on võimatu tabelisse hinnata [[sõjaudu]] ja Ukraina territooriumi osade sõjalise okupatsiooni tõttu teabevoo puudumise tõttu. Näiteks Ukraina allikate kohaselt tapeti Lõssõtsanskis "tuhanded" tsiviilisikud, kuigi ametlikud andmed hõlmasid vaid 150 tapetud tsiviilisikut.<ref>{{cite news |title='The Russians are determined': Ukrainian soldiers defending Donbas city try to keep up morale under fire |url=https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |access-date=26. mail 2022 |archive-date=26. mai 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220526183425/https://www.cbc.ca/news/world/ukraine-lysychansk-russia-offensive-1.6455045 |url-status=live }}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders" |+Tsiviilelanike surmad piirkondade järgi |- ! scope="col" | Piirkond ! scope="col" | Ohvreid ! scope="col" | Ajavahemik ! scope="col" | Allikas |- ! scope=“row” |'''[[Bahmut]]''' |'''204+''' hukkunud, '''505+''' haavatud |1. august 2022 - 1. juuni 2023 ! scope=“row”|Ukraina valitsus<ref>[https://kyivindependent.com/mayor-of-bakhmut-on-civilian-casualties-since-start-of-invasion/ Linnapea: alates täiemahulise invasiooni algusest sai surma 204 Bahmuti elanikku, 505 vigastada]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Bilohorivka]]''' |'''60''' hukkunud, '''7''' haavatud |8. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite news|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|title=Ukraine war: 60 people killed after bomb hits school, Zelensky says|work=BBC News |date=8. mai 2022|access-date=23. mail 2022|archive-date=9. mai 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220509110941/https://www.bbc.com/news/world-europe-61369229|url-status=live}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski oblast]]'''<br />(välja arvatud Mariupol) |'''959''' hukkunud, '''1899''' haavatud |18. aprill – 13. november 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Invasiooni ajal sai surma 1204 ja haavata 2588 tsiviilisikut [https://t.me/pavlokyrylenko_donoda/5513], kellest 24. veebruarist 18. aprillini sai surma 245 ja haavata 789 tsiviilisikut,[https://www.newsweek.com/ukraine-war-live-russia-begins-new-offense-donbas-region-1698970], mistõttu 18. aprillist 13. novembrini hukkus kokku 959 tsiviilisikut ja sai haavata 1899</ref> |- ! scope="row" |'''[[Kreminna]]''' |'''200''' hukkunud |18–19. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web |date=19. aprill 2022 |title=Russia takes Donbas town but Ukrainian frontline 'still holding' |url=https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |access-date=2022-04-19 |website=The Guardian |language=en |archive-date=22. aprill 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220422004820/https://www.theguardian.com/world/2022/apr/19/ukraine-war-battle-for-donbas-has-begun-russia-launches-offensive |url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Sjevjerodonetsk]]''' |'''1100+''' hukkunud, '''52+''' haavatud |27. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>Kuni 26. maini 2022 oli alates Venemaa sissetungi algusest 24. veebruaril 2022 tapetud vähemalt 1500 inimest[https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html] [https://web.archive.org/web/20220528123458/https://www.yahoo.com/news/ukraine-morning-briefing-russian-soldiers-203749441.html Arhiiviversioon] seisuga 28. mai 2022 sealhulgas umbes 400 inimest, kes surid 12. aprilliks 2022.[https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320] [https://web.archive.org/web/20220526052604/https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-12-22/h_9ddccd751c45572412e69f64eb9bc320 Arhiiviversioon] seisuga 26. mai 2022</ref> |- ! scope="row" |'''[[Lõssõtšansk]]''' |'''158+''' hukkunud, '''42+''' haavatud |25. mai 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | title=Russian forces have 'upper hand' in Donbas fighting, Ukrainian officials say | website=[[TheGuardian.com]] | date=26. mai 2022 | access-date=26. mail 2022 | archive-date=28. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220528225247/https://www.theguardian.com/world/2022/may/26/ukraine-burying-civilians-mass-graves-russia-advances | url-status=live }}</ref><ref>{{Cite web |title=8 killed in Lysychansk as Russian forces try to storm the city, Ukrainian military official says |date=27. juuni 2022 |url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-27-22/h_f2dc383c70eecea2abdfa2caafb2e62c}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Harkivi oblast]]'''<br />(välja arvatud Izjum) |'''723+''' hukkunud, '''328+''' haavatud |18. aprill – 30. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>723 tsiviilisikut tapetud ajavahemikus 18. aprill– 27. juuni (554 tsiviilisikut tapetud kuni 18. aprill [https://web.archive.org/web/20230404041154/https://gx.net.ua/obshhestvo/region/54-j-den-vojny-skolko-pogibshih-sredi-mirnogo-naseleniya-harkovshhiny.html], 1277 tsiviilisikut tapetud kuni 30. september [https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid03R6TdRaVQZPC1rhFY5Qx612JaKcYaWswHjJGnXRkQzDaGx8FwS2mQwTWNtjqdiDNl&id=100002276907245] mis teeb kokku 306 tapetud tsiviilisikut lahingu ajal</ref><ref>328+ haavatud ajavahemikus 18. aprill-27. juuni) 15 haavatud (18. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/18/7340527/] 14 haavatud (19. aprill) [https://www.reuters.com/world/europe/least-three-dead-16-wounded-shelling-ukraines-kharkiv-governor-2022-04-19/] 7 haavatud (21. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 19 haavatud (22. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341497/] 6 haavatud (23. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 9 haavatud (25. aprill) [https://www.reuters.com/world/four-die-nine-wounded-russias-shelling-kharkiv-governor-2022-04-25/] 12 haavatud (26. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/26/7342288/] 3 haavatud (27. aprill) [https://www.yahoo.com/video/kharkiv-region-1-dead-several-192031668.html] 2 haavatud (28. aprill) [https://finance.yahoo.com/news/russian-army-fires-kharkiv-again-101347301.html] 5 haavatud (29. aprill) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/23/7341589/] 8 haavatud (1. mai) [https://finance.yahoo.com/news/kharkiv-region-3-dead-8-185056466.html] 8 wounded (2. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/2/7343567/] 1 haavatud (3. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/3/7343650/] 5 haavatud (6. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/6/7344370/] 5 haavatud (8. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/8/7344917/] 10 haavatud (10. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/10/7345393/] 4 haavatud (13. mai) [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3482241-two-civilians-killed-four-injured-in-russias-shelling-of-derhachi.html] 5+ haavatud (19. mai) [https://www.yahoo.com/video/russians-firing-artillery-kharkiv-city-193824279.html] 3 haavatud (20. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/20/7347355/] 3 haavatud (24. mai) [https://www.nurnberg2022.org/en/post/on-may-24-a-woman-died-from-russian-shelling-in-the-kharkiv-region-three-were-injured] 19 haavatud (26. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/26/7348680/] 4 haavatud (30. mai) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/30/7349533/] 14 haavatud (31. mai) [https://finance.yahoo.com/finance/news/three-civilians-killed-kharkiv-region-083539087.html] 1 haavatud (2. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404044150/https://sports.yahoo.com/casualties-kharkiv-night-shelling-073135329.html] 1 haavatud (5. juuni) [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-05-22/h_14f0cfdc7750de0afe1fff902d22105b] 3 haavatud (7. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/fresh-shelling-ukraines-kharkiv-kills-one-mayor-2022-06-07/] 6 haavatud (8. juuni) [https://www.pravda.com.ua/news/2022/06/9/7351401/] 28 haavatud (9. juuni) [https://www.yahoo.com/now/two-people-dead-result-shelling-101611830.html] 2 haavatud (13. juuni) [https://www.yahoo.com/video/russians-shelled-kharkiv-oblast-starting-052922387.html] 3 haavatud (14. juuni) [https://www.yahoo.com/video/one-person-killed-five-wounded-114000847.html]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 10 haavatud (20. juuni) [https://kyivindependent.com/uncategorized/governor-9-civilians-injured-in-kharkiv-oblast-after-russian-shelling/] 16 haavatud (21. juuni) [https://www.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-06-21-22/h_01708811eadbd5c69de5dfc23d08a4aa] 9 haavatud (22. juuni) [https://web.archive.org/web/20230404105518/https://sports.yahoo.com/kharkiv-oblast-two-civilians-killed-201023474.html] 22 wounded (27. juuni) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-five-civilians-ukraines-kharkiv-regional-governor-2022-06-27/] 6 haavatud (28. juuni) [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/06/28/7355254/] 9 haavatud (29. juuni) [https://english.nv.ua/nation/russian-attacks-on-kharkiv-oblast-kill-two-injure-nine-civilians-50253089.html] 5 haavatud (30. juuni) [https://www.forbes.com/sites/katyasoldak/2022/06/30/thursday-june-30-russias-war-on-ukraine-news-and-information-from-ukraine/?sh=7b31787237da] 5 haavatud (7. juuli) [https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-five-ukraines-kharkiv-official-2022-07-07/] 31 haavatud (11. juuli)[https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-three-wounds-28-kharkiv-ukraine-2022-07-11/]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Izjum]]''' |'''1000+''' hukkunud |13. september 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{Cite web |title=Over 1,000 Civilians Killed During Russian Occupation of Izyum |date=13. september 2022 |url=https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/over-1000-civilians-killed-during-russian-occupation-of-izyum.html}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski oblast]]'''<br />(välja arvatud Sjevjerodonetsk) |'''90''' hukkunud, '''72''' haavatud |18. aprill – 16. juuni 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>https://english.nv.ua/nation/fierce-fighting-around-luhansk-region-leaves-six-civilians-dead-russia-invasion-of-ukraine-50244033.html[https://web.archive.org/web/20220521182126/{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Arhiiviversioon] seisuga 21. mai 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1523391235188469760] seisuga 8. mai 2022 [https://kyivindependent.com/uncategorized/russian-military-killed-15-civilians-in-luhansk-donetsk-oblasts-on-may-18/] seisuga 22. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/news/2022/04/17/7340254/] seisuga 23. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220422021653/https://twitter.com/trtworldnow/status/1516142373662830596] [https://suspilne.media/229818-aka-situacia-na-lugansini-stanom-na-18-kvitna/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/04/22/7341292/] seisuga 29. aprill 2022 [https://suspilne.media/231985-u-zolotomu-na-lugansini-za-den-vid-obstriliv-rosijskih-vijsk-zaginulo-6-ludej-gajdaj/] seisuga 23. mai 2022 [https://www.reuters.com/world/europe/eight-people-die-russian-attacks-ukraines-luhansk-region-governor-2022-04-24/] seisuga 24. aprill 2022 [https://twitter.com/kyivindependent/status/1525603300510400514] seisuga 15. mai 2022 [https://t.me/mvs_ukraine/12695] seisuga 15. mai 2022 [https://web.archive.org/web/20220516220705/https://www.orbitalaffairs.com/russia-ukraine-reside-information-kyiv-says-20-civilians-killed-in-east/] seisuga 16. mai 2022 [https://t.me/chanel24/40283] seisuga 17. mai 2022 [https://twitter.com/olehbatkovych/status/1526488017535483905] seisuga 21. mai 2022 [https://edition.cnn.com/europe/live-news/russia-ukraine-war-news-04-26-22/h_9deabb9855ed0cc94a297cbb945c67ce] seisuga 26. aprill 2022 [https://twitter.com/now_in_ukraine/status/1520111992714895360] seisuga 29. aprill 2022[https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493485-russians-kill-13-people-in-donetsk-luhansk-regions-on-may-26.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3508744-enemy-intensifies-shelling-in-luhansk-region-six-killed-in-lysychansk-siverodonetsk.html] [https://web.archive.org/web/20230404065134/https://www.yahoo.com/video/least-two-civilians-killed-russia-093400838.html] [https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3493363-five-people-killed-in-enemy-shelling-of-luhansk-region-over-past-24-hours.html]</ref> |- ! scope="row" |'''[[Azovstal]]''' |'''600''' haavatud |29. aprill 2022 ! scope="row"|Ukraina valitsus<ref>{{cite web | url=https://egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | title=600 injured in recent bombing of Azovstal steel plant, Mariupol mayor says | date=29. aprill 2022 | access-date=23. mail 2022 | archive-date=3. mai 2022 | archive-url=https://web.archive.org/web/20220503200503/https://www.egyptindependent.com/600-injured-in-recent-bombing-of-azovstal-steel-plant-mariupol-mayor-says/ | url-status=live }}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Donetski RV]]''' |'''571''' hukkunud, '''1765''' haavatud |23. aprill – 11. november 2022 ! scope="row"|Donetski RV<ref>{{Cite web |title=The overview of the current social and humanitarian situation in the territory of the Donetsk People's Republic as a result of hostilities in the period 04 and 11 November 2022 |url=https://eng.ombudsman-dnr.ru/the-overview-of-the-current-social-and-humanitarian-situation-in-the-territory-of-the-donetsk-peoples-republic-as-a-result-of-hostilities-in-the-period-04-and-11-november-2022/}}</ref> |- ! scope="row" |'''[[Luhanski RV]]''' |'''101+''' hukkunud, '''314+''' haavatud |28. aprill – 6. oktoober 2022 ! scope="row"|Luhansk PR<ref>{{Cite web |title=LPR mission reveals total number of casualties due to Ukrainian shelling since escalation |url=https://tass.com/politics/1518481 |access-date=2022-10-13 |website=TASS}}</ref> |- ! scope="row" |'''KOKKU''' |'''5154+''' tsiviilisikut hukkunud, '''5605+''' haavatud |18. aprill – 1. juuni 2023 |} ==Vaata ka== *[[Vene-Ukraina sõja ülevaade]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] jpqs892gxdqgcgijtj3vdib03kkiuid 0 666494 7256157 7161036 2026-10-20T06:41:20Z ~2026-56079-24 240099 Aasta number oli vale ta suri hoopis siis 7256157 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest W. Gauff oli Švaabi luuletajate liige. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1827|1802]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] nrg63fs57t8fo1m3wx65cfzuya6ypxw 7256235 7256157 2026-10-20T09:22:46Z Sendrasendra 225202 7256235 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Behringer_-_Wilhelm_Hauff_1826.jpg|pisi|Wilhelm Hauff (1826)]] '''Wilhelm Hauff''' ([[29. november]] [[1802]] [[Stuttgart]] – [[18. november]] [[1827]] [[Stuttgart]]) oli Saksa kirjanik, [[biidermeier]]i liikumise esindaja kirjanduses, filosoofia- ja teoloogiadoktor. ​ Tema kirjanduspärand koosneb kolmest muinasjutukogust, millest ühe avaldas pärast autori surma tema lesk, ning mitmest romaanist ja luuletusest. Need teosed kirjutasid Wilhelm Hauffi nime igaveseks maailmakirjanduse ajalukku. Paljud tema müstilised, mõnikord hirmutavad, mõnikord kurvad lood on läbi imbunud Lähis-Ida vaimust. Ta on üks väheseid autoreid, kes teadis, kuidas tavalised legendid kummitustest ja kurja rikkaid karistavatest vaestest muuta meistriteoseks – maagilised, helged, põnevad, meeldejäävad lood, mida loevad siiani innuga nii lapsed kui ka täiskasvanud. Wilhelm Hauffi muinasjutumuuseum tegutseb [[Baiersbronn]]is ([[Baden-Württembergi liidumaa]]l) alates 1997. aastast. Ta sündis [[1802]]. aastal [[Stuttgart|Stuttgardis]] Württembergi välisministeeriumi sekretäri August Friedrich Hauffi ja Jadwiga Wilhelmina Elsässer Hauffi pojana. Neljast lapsest oli ta vanuselt teine. [[1809]]. aastal, kui poiss oli seitsmeaastane, suri ta isa ja ema kolis koos lastega ülikoolilinna [[Tübingen]]i. Seal, oma emapoolse vanaisa majas ja selle tohutus raamatukogus raamatuid lugedes veetis ta nooruse. [[1818]]. aastast õppis ta kloostrikoolis ja kaks aastat hiljem astus ta [[Tübingeni ülikool]]i. Neli aastat hiljem lõpetas ta ülikooli filosoofia ja teoloogia doktorikraadiga. Pärast hariduse omandamist asus Hauff tööle Württembergi sõjaministri kindralparun [[Ernst von Hügel]]i peres juhendajana ja temast sai oma laste mentor. Koos selle perega reisis ta Prantsusmaale ja tutvus suure huviga Saksamaa põhja- ja keskosa Saksa osariikidega. Oma lühikese elu jooksul käis ta [[Pariis]]is, [[Brüssel]]is, [[Antwerpen]]is, külastas [[Vennad Grimmid|vendade Grimmide]] kodumaad Kasselis; [[Bremen]]is, mille topograafiliselt täpse kirjelduse leiame ühest tema viimasest novellist “Bremeni raekeldri fantaasiad”, lisaks külastas ta [[Berliin]]i, [[Leipzig]]i ja [[Dresden]]it. Just parun von Hügeli lastele kirjutati tema muinasjutud, mis esmakordselt avaldati "1826. aasta jaanuari muinasjuttude almanahhis aadliklassi poegadele ja tütardele". See sisaldas selliseid teoseid nagu “Väike Muk”, “Kaliif toonekurg” jt, mis saavutasid kohe enneolematu populaarsuse kõigis maades, kus räägiti ja loeti saksa keelt. Samal 1826. aastal kirjutas ta esimese osa romaani "Saatana memuaaride leheküljed" (Mitteilungen aus den Memoiren des Satan) ja "Mees Kuult" (Der Mann im Mond). Esimene romaan on kirjutatud Hoffmanni nn fragmentaarse proosa vaimus, mida Hauff suurepäraselt valdas ja edasi arendas. Paljud kriitikud märgivad, et kuigi õpilane (Hauff) jäi keelerikkuse poolest alla oma “kirjandusõpetajale” ([[E. T. A. Hoffmann]]), edestas ta teda märgatavalt süžeede mitmekesisuse ja teoste ületamatu müstika poolest. ​ {{Pooleli|aasta=2023|kuu=detsember}} {{JÄRJESTA:Hauff, Wilhelm}} [[Kategooria:Saksa kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1802]] [[Kategooria:Surnud 1827]] 16vecxoyh7252yub98dkic3c9iqn1gd 0 666657 7256236 6889438 2026-10-20T09:23:22Z Svencapoeira 67038 7256236 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Lacrymaria'' | pilt = Pisarpsatürell.jpg | pildi_seletus = [[Pisarpsatürell]] ''Lacrymaria lacrymabunda'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Psatürellilised]] ''Psathyrellaceae'' | perekond = '''''Lacrymaria''''' }} '''''Lacrymaria''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Lacrymaria lacrymabunda'' – [[pisarpsatürell]] *''[[Lacrymaria pyrotricha]]'' *''[[Lacrymaria rigidipes]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|154018}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Psatürellilised]] 9ymyvpil2nwbobh2xmraw75txw1o9r4 0 667917 7256066 6556635 2026-10-19T21:49:29Z Kruusamägi 1530 liidetud 7256066 wikitext text/x-wiki #suuna[[Kuveit]] 47f1qla4nletxlq6xf6f8rsg6017zjo 0 670703 7256213 7252946 2026-10-20T08:27:56Z ~2026-56322-08 240109 /* Viited */ 7256213 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Täiuslik sõbranna | lavastaja = [[Ergo Kuld]] | hooaegu = 1 | jagusid = 6 | kestus = 43 | kanal = [[Elisa Huub]] | esmalinastus = 16. november 2023 | produtsent = [[Ergo Kuld]]<br>[[Toomas Ili]] | tootja = [[Kassikuld]] | levitaja = [[Elisa Eesti]] | koduleht = https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/taiuslik-sobranna | promoleht = https://www.elisaelamus.ee/search/seriaalid/crid:~~2F~~2Fschange~dotcom~~2Fcb01249e-5b20-4dd1-a051-b6ed56e96bea | kodulehe_pealkiri = Elisa | promolehe_pealkiri = Elisa Elamus | imdb_id = 31193404 | stsenarist = [[Katariina Libe]]<br>[[Reeli Reinaus]]<br>[[Tiina Lokk]] }} '''"Täiuslik sõbranna"''' on põnevussugemetega Eesti draamasari, mille esimene hooaeg valmis 2023. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Täiuslik sõbranna {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-originaalsarjad/taiuslik-sobranna |vaadatud=2025-04-18 |väljaanne=www.elisa.ee}}</ref> Sarja 2. hooaeg linastub 2026. aastal Elisa Huubis.{{lisa viide}} == Sisu == Salapärane väljapressija võtab sihikule kliimaminister Agnes Soosalu ([[Loviise Kapper]]). Anonüümsetes ähvarduskirjades nõutakse ministrilt tema eestvedamisel valmiva tuulepargi ehituse peatamist. Vastasel juhul lubab väljapressija teha avalikuks Agnesega seotud saladuse, 15 aastat tagasi toimunud peo üksikasjad – selle ajal jäi kadunuks üks tema sõbrannadest. Agnes kutsub appi teised peol osalenud sõbrannad – Briti ([[Melissa Mariel Korjus]]) ja Elise ([[Carolin Ligi]]) –, kes pole aastaid omavahel suhelnud, ja koos üritatakse välja selgitada, mis tol saatuslikul õhtul tegelikult juhtus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PÖFFil esilinastub uus Eesti telesari |url=https://poff.ee/uudis/p-oe-f-fil-esilinastub-uus-eesti-telesari-1/ |vaadatud=2025-04-18 |väljaanne=poff.ee |keel=et}}</ref><ref name=":0" /> == Tegelased ja osatäitjad == * Agnes – [[Loviise Kapper]] * Britt – [[Melissa Mariel Korjus]] * Elis – [[Carolin Ligi]] * Susanna – [[Maarja Tammemägi]] * Joel – [[Ivo Reinok]] * Kristjan – [[Olev Sten Erik Jõgi]] * Martin – [[Ott Raidmets]] * Sven – [[Jaanus Tepomees]] Sarjas on kaasa teinud veel [[Ago Anderson]], [[Ergo Kuld]], Saara Kõiv, [[Riho Kütsar]], Miika Laakso, [[Lauri-Kare Laos]], [[Marko Leht]], Hille Leiten, [[Katariina Libe]], Kirsti Lind-Villard, [[Robert Linna]], [[Andres Mähar]], [[Pääru Oja]], [[Tõnu Oja]], [[Raimo Pass]], [[Priit Pius]], Martin Pukspuu, Amanda Põlluäär, Elli Põlluäär, [[Jürgen Pärnsalu]], [[Andres Roosileht]], [[Sander Roosimägi]], Leon Shtroman, Karel Tallermaa, [[Liina Tennosaar]], [[Kersti Tombak]], [[Kristo Toots]], Helena Tõnisma, [[Jan Uuspõld]], Franka Vakkum, [[Kaspar Velberg]], [[Sten Zupping]]. == Hooajad ja osad == {| class="wikitable" |+1. hooaeg !Jagu !Osa !Pealkiri !Elisa Huubis |- |01 |01 |Päevikud |16.11.2023 |- |02 |02 |Agnes |23.11.2023 |- |03 |03 |Elis |30.11.2023 |- |04 |04 |Britt |07.12.2023 |- |05 |05 |Joel |14.12.2023 |- |06 |06 |Susanna |21.12.2023 |} {| class="wikitable" |+2. hooaeg !Jagu !Osa !Pealkiri !Elisa Huubis |- |07 |01 |Surnud tüdruk |15.09.2026 |- |08 |02 |Vana rebane |22.09.2026 |- |09 |03 |Hämarad diilid |29.09.2026 |- |10 |04 |Arvutused kellade põhjal |06.10.2026 |- |11 |05 |Sisse- ja väljamurdmine |13.10.2026 |- |12 |06 |Hea karma |20.10.2026 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://poff.ee/uudis/elisa-toob-p-oe-f-fil-vaelja-oma-eesti-ja-soome-originaalsarjad/ Elisa toob PÖFFil välja oma Eesti ja Soome originaalsarjad] * [https://www.elisa.ee/et/uudised/kaimas-elisa-uue-sarja-taiuslik-sobranna-votted Käimas on Elisa uue sarja "Täiuslik sõbranna" võtted] Elisa Eesti koduleht, 18. oktoober 2023 * Konstantin Sednev. [https://elu24.postimees.ee/7897833/suur-galerii-ohtu-tais-taiuslikke-sobrannasid-eesti-uus-naistesari-sai-piduliku-esilinastuse Suur galerii ⟩ Õhtu täis täiuslikke sõbrannasid! Eesti uus naistesari sai piduliku esilinastuse] Postimees/Elu24, 15. november 2023 [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti draamasarjad]] k9ozs18dckobv9eqvbio4nxzyszpx4w 0 671535 7255853 7044658 2026-10-19T13:40:53Z Svencapoeira 67038 7255853 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neodasyscypha'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Neodasyscypha cerina1.jpg | pildi_seletus = ''[[Neodasyscypha cerina]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = ''[[Lachnaceae]]'' | perekond = '''''Neodasyscypha''''' }} '''''Neodasyscypha''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Liike == *''[[Neodasyscypha cerina]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|160561}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] qig2fk92zn7dx1raxjz1t89lyy1t9an 0 675540 7256182 7239582 2026-10-20T07:30:41Z ~2026-56315-48 240103 7256182 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Diana Klas-Mölder | pilt = Diana Klas, näitleja 93.jpg | pildi allkiri = Diana Klas 1993. aastal | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|7|19}} | amet = [[näitleja]], [[laulja]] | lapsed = 3 | vanemad = [[Eri Klas]], [[Nieves Lepp]] }} '''Diana Klas''' (kuni aastani 2025-2026 '''Diana Klas-Mölder''', sündinud [[19. juuli]]l [[1967]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[näitleja]] ja [[laulja]]. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1985. aastal [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 3. Keskkooli]], õppinud aastatel 1985–1987 [[Tartu Muusikakool]]is [[Aino Kõiv]]u klassis laulmist. Aastatel 1986–1998 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] ja aastatel 2001–2003 [[Vanalinnastuudio]] näitleja, vahepeal ja hiljem vabakutseline. Ta on esinenud kontserdilauljana.<ref>[https://kerdo.eu/toode/rahatuulutaja-diana-klas/ Rahatuulutaja – Diana Klas] kerdo.eu</ref> Ta on olnud [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1998–2009) ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige (2002–2009).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/klas_diana3 Diana Klas.] Eesti Teatriliit</ref> == Poliitiline tegevus == Aastatel 2007–2017 kuulus Diana Klas [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]].<ref>[https://ohmygossip.nordenbladet.ee/articles/58109-diana-klas-ohmygossip-eele-me-oleme-inimesed-keegi-pole-laitmatu Diana Klas Ohmygossip.ee`le: Me oleme inimesed, keegi pole laitmatu, aga truudus on minu jaoks oluliseim kõigest!] hmygossip.nordenbladet.ee, 13. oktoober 2017</ref> Ta kandideeris [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta]], [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta]] ja [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Tallinna linnavolikogu]] liikmeks [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] kandidaadina ning nimekirjas Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn, kogudes vastavalt 32, 29 ja 45 häält ega osutunud valituks.<ref name="vali">[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Diana%20Klas Diana Klas] Valimiste arhiiv</ref> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta]], [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta]] ja [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas [[Riigikogu]] liikmeks, sai vastavalt 788, 194 ja 163 häält ega pääsenud Riigikogusse.<ref name="vali" /> ==Looming== [[Fail:Diana Klas on Eesti näitleja ja laulja. (2025).jpg|pisi|Diana Klas 2025. aastal]] === Raamat === 2009. aastal ilmus Dianal raamat "[[Rahatuulutaja]]", mille kaasautor on [[Kerttu Rakke]]. 2025. aastal ilmub Dianal raamat "[[Nüüd julgen rääkida]]", mille kaasautor on [[Verni Leivak]] === Filmirollid === * 1992 – "[[Balti armastuslood]]": Mattias ja Ann, lühifilm – osatäitja * 1998 – "[[Kallis härra Q (film)|Kallis härra Q]]", mängufilm – Saara ema * 2016 – "Kala-kala", mängufilm – osatäitja * 2021 – "Pandeemia", lühifilm – toidupoe teadustaja === Telesarjarollid === * 2003 – "[[Kodu keset linna]]" – Krista * 2003 – "[[Õnne 13]]" – Kirke * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" – Maria ema * 2010, 2013, 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" – Bianca, Ella Sinder, Katrin Kummel * 2021 – "[[Naiste sõda (telesari)|Naiste sõda]]" – lauljanna ===Teatrirollid=== *Olga Levitskaja (Lindepuu "Tol kevadel Tartus", 1986 Vanemuises) *Ira (Arro "Mööda sissetallatud rada", 1987) *Preziosa (Suppé "Kümme pruuti ja ei ühtegi peigmeest", 1987) *Osmina ([[Giacomo Puccini]] "[[Õde Angelica]]", 1988) *Dolores (Styne'i Sugar ehk [[Džässis ainult tüdrukud]], 1988) *Koor (Elioti "Mõrv katedraalis", 1989) *Ida (Kingi "Farss pastoraadis", 1989) *[[Anna Altleis]] (Külveti Menning, 1990) *Alkmene ([[Molière]]’i Amphitryon, 1991) *Kaunispäev (Ojakääru Winnetou, 1991) *Regan ([[William Shakespeare]]'i "[[Kuningas Lear]]", 1994) *solist (Mu kurbused on alasti, salongiõhtu, 1995) *Léona (Anouilh' Orkester, 1995) *Sibyl (Cowardi "Eraelud", 1995) *[[Édith Piaf]] ([[Kati Saara Murutar|Kati Murutar]] Marlene, 1996) *Wanda (Frimli ja Stotharti "Rose-Marie", 1996) *Väike kuninganna (Anouilh' ja Undi "Lõoke taeva all", 1997) *Guildenstern (Shakespeare’i ja Undi Hamleti tragöödia, 1997) *Näitlejanna (Kerge "Piaf – Pariisi varblane", 2000 Vanemuises, koostöös Piaf Projektiga) *osaline (Brel, [[Jacques Brel]]i laulude põhjal, 2001) *Charlotte ([[Anton Tšehhov]]i "[[Kirsiaed]]", 2001) *Rimski Korvenkoska (Elanderi Kassid, 2001) *Taali (Raudsepa "Roosad prillid", 2003) *Harf (Fellini "Orkestriproov", 2004, Kell Kümme) *osaline (Chapmani "Palun lahkuge lavalt!", 2011 Komöödiateatris) *Clementine (Kohlhaase ja Zimmeri "Kala neljale", 2012 Komöödiateatris) *Julie (Baffie Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule, 2015 Komöödiateatris) == Isiklikku == Diana Klas on [[Eri Klas]]i ja [[Nieves Lepp|Nieves Lepa]] tütar. Diana Klasi abikaasa on olnud [[Toomas Zupping]],<ref>{{Netiviide |kuupäev=5. september 2009 |pealkiri=Diana Klasi ekskaasa: «Usun, et suurem osa tema raamatus on vale!» |url=https://www.ohtuleht.ee/344796/diana-klasi-ekskaasa-usun-et-suurem-osa-tema-raamatus-on-vale |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> kellega tal on poeg. Kokku on Diana Klasil kolm last kolme mehega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=24. jaanuar 2007 |pealkiri=Diana Klas: «Ma ei arva, et lastega üksikvanem on õnnetum kui pere, kus mees joob ja peksab.» |url=https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/215898/diana-klas-ma-ei-arva-et-lastega-uksikvanem-on-onnetum-kui-pere-kus-mees-joob-ja-peksab- |väljaanne=Õhtuleht}}</ref> 22. mail 2025 abiellus ta laulja [[Kerdo Mölder]]iga.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8253927/galerii-kibe-kibe-kerdo-molder-ja-diana-klas-abiellusid KIBE, KIBE! Kerdo Mölder ja Diana Klas abiellusid!] elu24.postimees.ee, 22. mai 2025</ref> 4. märtsil 2026 teatasid nad [[sotsiaalmeedia]]s, et elavad juba kuu aega lahus. 4. septembril 2025 oli [[TV3]] eetris teledokumentaal „Mis juhtus Diana Klasiga?“, mis heidab valgust näitleja ja laulja elusaatusele.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120401545/uues-dokumentaalis-tulid-avalikuks-diana-klasi-ja-kerdo-moldri-pulmaeelse-tuli-tagamaad-sama-hasti-sa-voiksid-priiduga-abielluda Uues dokumentaalis tulid avalikuks Diana Klasi ja Kerdo Möldri pulmaeelse tüli tagamaad] kroonika.delfi.ee, 4. september 2025</ref> == Viited == <references /> ==Kirjandus == *T. Seero. Diana Klas loob meeleolusid. – ''Õhtuleht'', 9. september 1998 *K. Murutar. Diana kui Piaf, see Pariisi varblane. [Piaf – Pariisi varblane]. – ''Postimees, 26. jaanuar 2000'' *A. Laasik. Diana Klas on ehtne Jacques Brel. [Brel]. – ''Eesti Päevaleht'', 13. veebruar 2001 *20 küsimust: Diana Klas. [Intervjuu]. – ''Postimees'': Arter, 8. veebruar 2003 *E. Kivimaa. Dia(na)loogid. – Eesti Naine 2005, 3. *Tulihingelist Diana Klasi elu ei murra. Intervjueerinud M. Kask. – ''Postimees'', 19. juuli 2005 *T. Koha. Diana Klas. – ''Elukiri' 2007, 8. *Diana Klas: sain võimaluse laulda Joala laulu, mis meeldib mulle 40 aastat. Intervjueerinud S. Paavle. – ''Õhtuleht'', 5. november 2014 *Diana Klas: „Olen kõik Piafi laulud laval läbi elanud”. Intervjueerinud A. Viira. – ''Õhtuleht'', 19. detsember 2015 == Välislingid == {{commonskat}} *[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/klas_diana3 Klas, Diana] teatriliit.ee * [https://www.imdb.com/name/nm1824945/ Diana Klas] IMDb * [https://www.efis.ee/person/12130 Diana Klas] Eesti filmi andmebaas * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/siin-me-oleme-diana-klas SIIN ME OLEME. Diana Klas] audio, arhiiv.err.ee, 26. oktoober 2011 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120350830/raakisime-dianaga-sellest-pikalt-ja-ta-andestas-kerdo-molder-ja-kerli-dello-jagasid-peol-suudlusi-mehe-kihlatu-diana-klas-vaatas-pealt „Rääkisime Dianaga sellest pikalt ja ta andestas.“ Kerdo Mölder ja Kerli Dello jagasid peol suudlusi, mehe kihlatu Diana Klas vaatas pealt] kroonika.delfi.ee, 19. jaanuar 2025 {{JÄRJESTA:Klas, Diana}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] do7mei97tn97zrxsb7urimudmyeldo0 0 677444 7256276 7222381 2026-10-20T11:04:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256276 wikitext text/x-wiki {{Koeratoug |eesti_nimi = Drever |kujutis_nimi = Drever NUCh Tanjo.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 6 |alaryhm = 1 |alaalaryhm = 3 |standard_nr = 130 |standard_kuup = 07.09.2021 |url_standard_en = https://www.fci.be/en/nomenclature/DREVER-130.html |url_standard_et = |asukohamaa = [[Rootsi]] |eestkostja = |orig_nimi = |hyydnimed = |aliased = rootsi hagijas |erisus = |tyyp = |tookatsed = ja |kasutus = scenthound |korgus = 32–38 cm (isane)<br />30–36 cm (emane) |pikkuseindeks = |kaal = 14–16 kg |kattekarv = |karvkate = |pesakond = |eluiga = |markused = |commons = Drever }} '''Drever''' ehk '''rootsi hagijas'''<ref name=":0" /> on Rootsi päritolu koeratõug, keda kasutatakse jäljekoerana [[Hirvlased|hirvede]] ja muude ulukite [[Jahipidamine|jahtimisel]]. Drever põlvneb [[Vestfaali takshagijas|Vestfaali takshagijast]] (Saksa hagijas ''Bracke)''. Tõunimetus "drever" valiti 1947. aasta konkursil. == Välimus == Dreveri silmapaistvamad omadused on tema pikk keha ja lühikesed jalad, mis on päritud [[Vestfaali takshagijas|Vestfaali takshagijalt]]. Koer on lühikarvaline ning karvkatte värvus on punane, (pruun)-valge, must-valge või kolmevärviline ehk inglise keeles ''tricolour''. Lubatud on kõik värvused koos valgete värvimärgistega (kuid mitte täielikult valge). Tõul on hagijale tüüpilised rippuvad kõrvad ja pikk saba. Dreveri maksimaalne turjakõrgus on 38 sentimeetrit, mis on umbes 15 sentimeetrit madalam kui sama suure kehaga, kuid pikkade jalgadega jahikoeral. Vestfaali takshagijas on paar sentimeetrit lühem kui drever. ===Pea=== Pea on kerega võrreldes suur, piklik ja nina suunas veidi kitsenev. Kolju on natuke kumerdunud. Üleminek laubalt koonule on mõõdukas. ====Näopiirkond==== Nina on must ja laiade ninasõõrmetega ning hästi arenenud. Koon on nii pealtvaates kui profiilis hästi arenenud ja ei ole terav. Koonuselg on sirge või veidi kumerdunud. Mokad on pingul ja tihedalt liibuvad ning katavad hästi hambaid. Suunurgad ei ole nähtaval. Lõualuud on jõulised ning hammastik on korrapärane ja täiskomplektne, moodustades kääritaolise hambumuse. Lubatud on ka otsehambumus. Silmad on tumepruunid, kirkad ja ilmekad, mitte väljapungituvad ega ka sissevajunud. Silmalaud on tihedalt silmadele liibunud. Kõrvad on keskmise pikkuse ja laiusega ning ümarate tippudega. Need on rippuvad ja ulatuvad volte moodustamata põskedele. Kõrvade asetus on üsna madal. ===Kere=== Selg on tugev ja lihaseline ning veidi laskuv. Rindkere on pikk, hästi arenenud ja läbilõikelt munajas ning ulatub märgatavalt allapoole küünarnukke. Roided on hästi arenenud. Rinnajoon läheb ühtlaselt üle veidi tõusvaks kõhujooneks. ====Saba==== Saba on pikk ja tüveosast jäme. Eelistatakse allapoole rippuvat asendit, kuid võib olla ka kõrgemale tõstetud, mitte aga selja kohale. ====Jäsemed==== Esijalad peavad olema tugevate luudega ja eestvaates sirged. Labaluud on hästi liibuvad, pikad, laiad ja kaetud tugevate lihastega. Küljelt vaadates moodustavad horisontaaltasandi suhtes 50° nurga. Tõul on markantne turi. Tagajäsemed on tagantvaates sirged ja paralleelsed, reied on laiad ja hästi arenenud lihastega. Käpad on tugevad, tihedalt kokkusurutud varvastega ja hästi arenenud ning paksude käpapadjanditega. Käpad ei ole pööratud sisse ega välja.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Drever |url=https://www.koer.ee/Drever.html |vaadatud=2024-06-20 |väljaanne=www.koer.ee |keel=et-ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240620005102/https://www.koer.ee/Drever.html |arhiivimisaeg=2024-06-20 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Jaht == Enamikku sarnaste füüsiliste omadustega tõuge kasvatatakse ühel ja samal eesmärgil, kuid dreverit on aretatud selleks, et küttida eri suurusega ulukeid, nii [[Jänes|jäneseid]], [[Metskits|metskitsi]] kui ka [[Rebane|rebaseid]] ja [[Punahirv|punahirvi]]. Drever on väga vastupidav ning on seetõttu saanud Põhja-Norras, Rootsis ja Soomes hirveküttide seas populaarseks jahikoeraks, kuna seadusemuudatus lubas drevereid kasutada hirvejahil. Metskitsed on närvilised loomad ja nende jahtimiseks peavad hagijad liikuma aeglaselt, eriti aladel, kus hilissügisel võib oodata palju lund. See on ka põhjus, miks tõug on keskmise kehaehitusega, kuid lühikeste jalgadega. Dreverit peetakse Rootsis tavaliselt [[Jahikoer|jahikoerana]], [[Lemmikloom|lemmikloomana]] näeb neid vähe. == Ajalugu ja tunnustus == Drever viidi Saksamaalt Rootsi umbes 1910. aastal ja ristati teiste hagijatega, et kohandada tõug Rootsi maastiku ja ulukitega.<ref>{{Netiviide |url=http://www.skk.se/english/swedbreeds/drever.htm |pealkiri=Drever, Swedish Kennel Club |vaadatud=2024-06-20 |arhiivimisaeg=2021-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118203949/https://www.skk.se/english/swedbreeds/drever.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 1940. aastatel oli takshagijat kahes suuruses ja 1947. aastal korraldati ajalehes konkurss, et valida suuremale tõule uus nimetus, milleks sai drever. Drever tuleneb [[Rootsi keel|rootsikeelsest]] sõnast ''drev,'' mis viitab jahitüübile, kus koerad ajavad ulukeid jahimehe poole.<ref>{{Cite book|last=Clark|first=Anne Rogers|author-link=Anne Rogers Clark|year=1995|title=The International Encyclopedia of Dogs|url=https://archive.org/details/internationalenc0000unse_x7g2|publisher=Howell Book House|isbn=0-87605-624-9|pages=[https://archive.org/details/internationalenc0000unse_x7g2/page/209 209]|last2=Andrew H. Brace}}</ref> Seejärel tunnustas Rootsi Kennelliit dreverit 1947. aastal eraldi tõuna. Tõugu on rahvusvaheliselt tunnustanud [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|Fédération Cynologique Internationale]] 6. rühma hagijate ja nendega seotud tõugude jaotises 1.3 (väikesed hagijad). 1956. aastal tunnustas Kanada Kennelklubi dreverit hagijate rühmas ning samas rühmas tunnustas teda ka 1996. aastal United Kennel Club. Tõugu tunnustavad ka haruldaste tõugude grupid, jahiklubid ja Põhja-Ameerika, kus drever on haruldane lemmikloom. Tõugu pole tunnustanud Ühendkuningriigi The Kennel Club, Austraalia National Kennel Council ega Uus-Meremaa Kennel Club. The American Kennel Club tunnustab dreverit oma Foundation Stock Service'i programmis.<ref>https://www.akc.org/dog-breeds/drever/</ref> == Tervis == Tõul puuduvad konkreetsed dokumenteeritud terviseprobleemid ja väited erakordsest tervisest. Tõustandardi järgi on drever tähelepanelik ja tasakaalukas hagijatõug. Ta ei ole agressiivne, närviline ega arglik. == Vaata ka == * [https://www.koer.ee/ Koer.ee] portaal * [[Koeratõugude loend|Koeratõugude nimekiri]] * [[Vestfaali takshagijas]] ja selle tõuga tihedalt seotud [[Saksa hagijas]] * [[Taks]] * [[Jahikoer]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rootsi koeratõud]] qz1u4jcjze2v2rb5qvlxvvpvsyeqm1d 0 677446 7255869 7202519 2026-10-19T14:12:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255869 wikitext text/x-wiki {{Koeratõug|kujutis_nimi=Pointer_of_Ariege_from_1915.JPG|asukohamaa=Prantsusmaa|orig_nimi=Braque de l'Ariège|korgus=Isased 60–67 cm Emased 56–65 cm}}'''Ariège linnukoer''' on prantsuse linnukoera tüüpi [[Jahikoer|jahikoera tõug]] [[Koeratõug|.]] See pärineb Edela-Prantsusmaalt Occitanie [[Ariège'i departemang|Ariège'i]] [[Departemang (Prantsusmaa)|departemangust]] . Tõu nime võib inglise keeles esitada ka kui '''Ariège Pointing Dog''' või prantsuse keeles '''Braque de l'Ariège''' . == Ajalugu ja kasutamine == Väidetavalt pärines antud koeratüüp Perdiguero de Burgose ja [[Itaalia linnukoer|Bracco Italiano]] ristamisel saadud koertest. <ref>{{Cite book|last=Clark|first=Anne Rogers|author-link=Anne Rogers Clark|year=1995|title=The International Encyclopedia of Dogs|url=https://archive.org/details/internationalenc0000unse_x7g2|publisher=Howell Book House|isbn=0-87605-624-9|page=[https://archive.org/details/internationalenc0000unse_x7g2/page/144 144]|last2=Andrew H. Brace}}</ref> Koeratõu populatsioon vähenes I ja II maailmasõja ajal <ref name="fci">{{Cite web|url=https://www.fci.be/Nomenclature/Standards/177g07-en.pdf|title=ARIEGE POINTING DOG, Breed standard|publisher=[[Fédération Cynologique Internationale]]|date=7 August 1998|access-date=24 June 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20070622012014/http://www.fci.be/uploaded_files/177gb98_en.doc|archive-date=22 June 2007|format=DOC}}</ref> ning 1990. aastal otsustas aretajate meeskond eesotsas Alain Deteix'ga pühenduda Braque de l'Ariège'i ellujäämisele. Ta juhtis aretajate meeskonda ja pühendus tõu taaselustamisele. <ref name="Arthus-Bertrand 1993 270">{{Cite book|last=Arthus-Bertrand|first=Yann|author-link=Yann Arthus-Bertrand|year=1993|title=Dogs|url=https://archive.org/details/dogs0000arth_c3h5|publisher=Cassel & Co|isbn=0-304-35630-1|page=[https://archive.org/details/dogs0000arth_c3h5/page/270 270]}}</ref> Ariège'i linnukoer sobib hästi metsjäneste ja nurmkanade küttimiseks. == Välimus == [[Fail:Ariege_Pointer.jpg|paremal|pisi| Ariège'i linnukoer]] Braque de l'Ariège on keskmist kasvu koer, kelle kõrvad on lontis. Saba on traditsiooniliselt kupeeritud. Karvkate on lühike, läikiv, sile ja liibuv, värvuselt hele, täpiline, suuremate värvilaikudega, mis on oranžikad vői kastanpruunid. Turjakõrgus on umbes 60–67 sentimeetrit. Tõukoerad peaksid olema võimsad, kuid ilma liigse raskuseta, robustsed ja tugevad. Ariége´i linnukoer on iseseisev, sotsiaalne, sőbralik ja intelligentne. Ta on töökas ja kergesti koolitatav, oma perekonda kiindunud. Ka laste ja teiste koerte suhtes on ta sőbralik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ariege`i linnukoer |url=https://www.koer.ee/Ariegei_linnukoer.html |vaadatud=2024-06-20 |väljaanne=www.koer.ee |keel=et-ee |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240620020131/https://www.koer.ee/Ariegei_linnukoer.html |arhiivimisaeg=2024-06-20 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka == * [https://www.koer.ee/Ariegei_linnukoer.html Koer.ee] * [[Koeratõugude loend|Koeratõugude nimekiri]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Haruldased koeratõud]] [[Kategooria:Prantsuse koeratõud]] a7tfopbqbwmghwf6mreryu57kac4f40 0 678882 7256047 6805887 2026-10-19T20:58:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256047 wikitext text/x-wiki [[Pilt:The chase is on....jpg|pisi|Berliini maraton]] '''Berliini maraton''' ([[saksa keel]]s ''Berlin-Marathon'') [[maratonijooks]]uüritusi, mis toimub igal aastal septembri lõpus [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is. Esmakordselt korraldati see 1974. aastal ning alates sellest ajast on see kasvanud üheks [[maailma maratoni suurvõistlused|aailma maratoni suurvõistluste]] sarja kuuluvaks võistluseks. Berliini maraton on tuntud oma kiire ja tasase raja poolest, mis kulgeb läbi linna ajalooliste vaatamisväärsuste, algus ja lõpp on [[Brandenburgi värav]]a lähedal. See maraton on olnud paljude maailmarekordite sünnipaik. Igal aastal osaleb Berliini maratonil üle 40 000 jooksja üle maailma, muutes selle üheks suurimaks rahvaspordisündmuseks [[Euroopa]]s ja oluliseks osaks Berliini kultuurielust.<ref>{{Netiviide |url=https://www.bmw-berlin-marathon.com/impressionen/statistik-und-geschichte/zahlen-und-rekorde/ |pealkiri=BERLIN-MARATHON: Zahlen und Rekorde: Die Teilnehmerzahlen 2022 |vaadatud=2024-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240721223839/https://www.bmw-berlin-marathon.com/impressionen/statistik-und-geschichte/zahlen-und-rekorde/ |arhiivimisaeg=2024-07-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> ==Vaata ka== * [[Berliini sport]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.bmw-berlin-marathon.com/en/ Koduleht] [[Kategooria:Maratonijooks]] [[Kategooria:Saksamaa sport]] [[Kategooria:Euroopa spordivõistlused]] [[Kategooria:Berliin]] hited4lej76z6cm5gtpqrhh8odkprno 0 678973 7256124 7026156 2026-10-20T05:38:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Comte AOP.jpg|pisi|Comté juust]] '''Comté''' on [[Prantsusmaa]]lt pärit [[juust]]usort, mida valmistatakse [[Šveits]]iga piirnevas [[Franche-Comté]] piirkonnas [[pastöörimine|pastöörimata]] lehmapiimast. Comté on ''[[appellation d'origine contrôlée]]'' (AOC) sertifikaadi juustudest populaarseim, seda valmistatakse aastas ligi 66 500 tonni. See on Alpi tüüpi juust.<ref>{{cite web | url = http://www.comte.com/decouvrir/economie-les-marches-du-comte/le-marche-du-comte.html | title = The Comté Market (Le marché du Comté) | access-date = August 18, 2016 | archive-url = https://web.archive.org/web/20170820202355/http://www.comte.com/decouvrir/economie-les-marches-du-comte/le-marche-du-comte.html | archive-date = 2017-08-20 | url-status = dead}}</ref> Comtéd valmistatakse ketastena, mis on 40–70 cm läbimõõduga ja umbes 10 cm paksud. Üks ketas kaalub kuni 50 kg. Koor on tavaliselt tolmukaspruuni värvi ja sisemus kahvatukollane. Tekstuur on suhteliselt kõva ja elastne ning maitse on mahe ja kergelt magus. ==Vaata ka== * [[Juustude loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Juust]] [[Kategooria:Prantsuse köök]] rsda4m2xijyg26abbl72qqk18lk1uiy 0 679262 7256100 6901777 2026-10-20T00:08:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256100 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Groupe Horloger Breguet | pilt = Breuget Boutique (51396232354).jpg | logo = | tüüp = [[tütarettevõte]] | börsil = | asutamisaeg = 1775 ({{Aega tagasi|1775}}) <br/> [[Pariis]], [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] | lõpetatud = | asutaja = [[Abraham-Louis Breguet]] | peakorter = [[L'Abbaye]], [[Šveits]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = ''[[tourbillon]]'' <br/> [[käekell]]ad <br/> [[kell]]ad <br/> [[ehted]] | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = [[The Swatch Group]] | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = {{URL|breguet.ch}} | märkused = }} '''Breguet''' on [[Šveits]]is asuv ettevõte, mis toodab [[käekell|käe-]] ja muid [[kell|kelli]] ning [[ehted|ehteid]]. Selle asutas 1775. aastal [[Abraham-Louis Breguet]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaal]]. Ettevõtte peakorter asub [[L'Abbaye]]s Šveitsis. See on üks vanematest siiani tegutsevatest käekellatootjatest, Breguet on valdkonna arengusse palju panustanud. 1780. aastal leiutas Abraham Breguet isekeerava kella (''[[tourbillon]]'') ning 1810. aastal meisterdas ta maailma esimese käekella (kell Breguet No. 2639 [[Napoli Kuningriik (Napoleoni)|Napoli kuningannale]] [[Caroline Bonaparte]]'ile).<ref name=":12">{{Cite web|url=https://www.breguet.com/en/history/inventions/tourbillon|title=Tourbillon {{!}} Breguet|website=www.breguet.com|access-date=2019-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20210306170035/https://www.breguet.com/en/history/inventions/tourbillon|archive-date=2021-03-06|url-status=dead}}</ref><ref name=":15">{{Cite web|url=https://museum.seiko.co.jp/en/knowledge/episode/episode_03/|title=Abraham-Louis Breguet {{!}} Timepiece Luminaries {{!}} THE SEIKO MUSEUM|website=museum.seiko.co.jp|access-date=2019-01-06}}</ref><ref name=":16">{{Cite web|url=https://www.breguet.com/en/history/inventions/self-winding|title=Self-winding {{!}} Breguet|website=www.breguet.com|access-date=2019-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20201124235953/https://www.breguet.com/en/history/inventions/self-winding|archive-date=2020-11-24|url-status=dead}}</ref><ref name=":14">{{Cite web|url=https://www.breguet.com/en/history/inventions/first-wristwatch|title=First wristwatch {{!}} Breguet|website=www.breguet.com|access-date=2018-12-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20201124233618/https://www.breguet.com/en/history/inventions/first-wristwatch|archive-date=2020-11-24|url-status=dead}}</ref> Breguet' kellad on kõrgelt hinnatud.<ref name=":19">{{Cite web|url=https://www.hautehorlogerie.org/en/brands/brand/h/breguet/|title=Brand - Fondation de la Haute Horlogerie|website=www.hautehorlogerie.org|access-date=2019-01-18}}</ref><ref>{{Cite news|url=https://www.telegraph.co.uk/culture/breguet-luxury-watches/breguet-in-films-and-literary-tributes/|title=Marking time: one watchmaker's literary tributes|date=2017-06-14|work=The Telegraph|access-date=2019-01-18|language=en-GB|issn=0307-1235}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://journal.hautehorlogerie.org/en/breguet-the-expression-of-being/|title=Breguet: the Expression of Being – FHH Journal|website=journal.hautehorlogerie.org|language=en-US|access-date=2019-01-18|archive-date=2019-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20190604101238/https://journal.hautehorlogerie.org/en/breguet-the-expression-of-being/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hodinkee.com/articles/the-breguet-classique-chronometrie-7727|title=A Week On The Wrist: The Breguet Classique Chronométrie 7727|date=14 January 2016|first=Benjamin|last=Clymer|website=HODINKEE|language=en|access-date=2019-01-18}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.luxury-insider.com/luxury-news/2012/06/breguet-ranked-most-prestigious-among-pentamillionaires|title=Breguet Ranked Most Prestigious Among Pentamillionaires|date=2012-06-06|website=Luxury Insider|language=en|access-date=2019-01-18|archive-date=8 June 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190608224919/https://www.luxury-insider.com/luxury-news/2012/06/breguet-ranked-most-prestigious-among-pentamillionaires|url-status=dead}}</ref> Aastate jooksul on selle firma kellasid kasutanud teiste hulgas [[Napoleon I]], [[George III]], [[Victoria (Suurbritannia kuninganna)|kuninganna Victoria]], [[Aleksander I]], [[Ettore Bugatti]], [[Winston Churchill]], [[Sergei Rahmaninov]], [[Gioachino Rossini]] ja [[Artur Rubinstein]].<ref>{{Cite web|url=https://www.breguet.com/en/timeline/1824-1863/distinguished-patrons|title=Distinguished Patrons (1824 - 1863) Timeline {{!}} Breguet|website=www.breguet.com|access-date=2019-01-17|archive-date=2022-04-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20220421183255/https://www.breguet.com/en/timeline/1824-1863/distinguished-patrons|url-status=dead}}</ref> Detsembris 2012 müüdi üks Breguet' kell [[New York|New Yorg]]is 6,8 miljoni USA dollari eest.<ref name=":20">{{Cite web|url=http://www.sothebys.com/en/auctions/ecatalogue/2012/important-watches-n08882/lot.124.html|title=The Duc d'Orléans Breguet Sympathique|website=Sotheby's|access-date=2019-02-17}}</ref><ref name=":21">{{Cite web|url=https://www.forbes.com/sites/anthonydemarco/2012/12/05/rare-breguet-clock-sell-for-record-6-8-million/|title=Rare Breguet Clock Sells For Record $6.8 Million|last=DeMarco|first=Anthony|website=Forbes|language=en|access-date=2019-02-18}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.hodinkee.com/articles/breguet-clock-docking-pocket-watch-record-sothebys-new-york|title=Breguet Clock With Docking Pocket Watch Re-Sets Record For A Clock At Auction, Fetching $6.8 Million at Sotheby's New York|date=5 December 2012|website=Hodinkee|language=en|access-date=2019-02-18}}</ref> Breguet kuulub 1999. aastast [[The Swatch Group]]ile. ==Vaata ka== * [[Käekellatootjate loend]] * [[Manufacture d'horlogerie]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.breguet.ch Koduleht] [[Kategooria:Šveitsi ettevõtted]] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] h07nt4ox0dol8gpsks2xf3s6aa8eewr 0 681170 7255961 7254329 2026-10-19T18:26:01Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721098 wikitext text/x-wiki [[Fail:Spider-Man 2-Logo.svg|pisi|Ämblikmees 2 logo]] '''"Ämblikmees 2"''' (inglise keeles "Spider-Man 2") on 2004. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]]. Filmi režissöör on [[Sam Raimi]], stsenaristid [[Alvin Sargent]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Marvel Enterprises]]. == Välislingid == {{commons category|Spider-Man 2}} * [https://www.sonypictures.com/movies/spiderman2 Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2004. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] 7657l0h8mm32uvk3ee8bj8r9gueofpe 0 681171 7255960 7254330 2026-10-19T18:25:58Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721099 wikitext text/x-wiki [[Fail:Spider-Man 3-Logo.svg|pisi|Ämblikmees 3 logo]] '''"Ämblikmees 3"''' (inglise keeles "Spider-Man 3") on 2007. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]]. Filmi režissöör on [[Sam Raimi]], stsenaristid Sam Raimi, [[Ivan Raimi]] ja [[Alvin Sargent]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Marvel Entertainment]]. == Välislingid == {{commons category|Spider-Man 3}} * [https://www.sonypictures.com/movies/spiderman3 Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2007. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] lhzixr80uyvd663stol5bwbdr31t0em 0 681172 7255959 7254331 2026-10-19T18:25:55Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721100 wikitext text/x-wiki [[Fail:The amazing Spider-Man.svg|pisi|Imeline Ämblikmees logo]] '''"Imeline Ämblikmees"''' (inglise keeles "The Amazing Spider-Man") on 2012. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]]. Filmi režissöör on [[Marc Webb]], stsenaristid [[James Vanderbilt]], [[Alvin Sargent]] ja [[Steve Kloves]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Marvel Entertainment]]. == Välislingid == {{commons category|The Amazing Spider-Man (film)}} * [https://www.sonypictures.com/movies/theamazingspiderman Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2012. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] jf8yltkc0wpew4y9qyz6elbqv04c92j 0 681173 7255958 7254332 2026-10-19T18:25:53Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721101 wikitext text/x-wiki [[Fail:The Amazing Spider-Man 2 2014-04-05 18-17.png|pisi|Imeline Ämblikmees 2 logo]] '''"Imeline Ämblikmees 2"''' (inglise keeles "The Amazing Spider-Man 2") on 2014. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mängufilm]]. Filmi režissöör on [[Marc Webb]], stsenaristid [[Alex Kurtzman]], [[Roberto Orci]] ja [[Jeff Pinkner]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Marvel Entertainment]]. == Välislingid == {{commons category|The Amazing Spider-Man 2}} * [https://www.sonypictures.com/movies/theamazingspiderman2 Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2014. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] 0dpu0ftb804iz174nkpofzr8bv0q5g3 0 681174 7255956 7254334 2026-10-19T18:25:48Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721102 wikitext text/x-wiki [[Fail:Spider-Man ITSV.png|pisi|Ämblikmees: Uus universum logo]] '''"Ämblikmees: Uus universum"''' (inglise keeles "Spider-Man: Into the Spider-Verse") on 2018. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[animafilm]]. Filmi režissöör on [[Bob Persichetti]], [[Peter Ramsey]] ja [[Rodney Rothman]], stsenaristid [[Phil Lord]] ja [[Rodney Rothman]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Sony Pictures Animation]]. == Välislingid == {{commons category|Spider-Man: Into the Spider-Verse}} * [https://web.archive.org/web/20181213164525/http://www.intothespiderverse.movie/ Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2018. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] te4099v3hyr01l16tfxvf63zbw3edx2 0 681176 7255954 7254337 2026-10-19T18:25:44Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6721104 wikitext text/x-wiki [[Fail:Spider-Man Across the Spider-Verse logo.webp|pisi|Ämblikmees: Üle kogu multiversumi logo]] '''"Ämblikmees: Üle kogu multiversumi"''' (inglise keeles "Spider-Man: Across the Spider-Verse") on 2023. aastal valminud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[animafilm]]. Filmi režissöör on [[Joaquim Dos Santos]], [[Kemp Powers]] ja [[Justin K. Thompson]], stsenaristid [[Phil Lord]], [[Christopher Miller]] ja [[Dave Callaham]]. Filmi tootjad on [[Columbia Pictures]] ja [[Sony Pictures Animation]]. == Välislingid == {{commons category|Spider-Man: Across the Spider-Verse}} * [https://www.acrossthespiderverse.movie/ Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:2023. aasta filmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Filmid superkangelastest]] ak0syvdwc97qkk0b1l9y4jxqiatr223 0 682009 7255840 7077382 2026-10-19T13:17:29Z Pariseve 198605 7255840 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Eve Mikson.jpg|pisi|Eve Mikson]] '''Eve Karp (Mikson)''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti koolijuht. 1. veebruarist 2023 on ta [[Rapla Gümnaasium]]i direktor. Enne direktoriks saamist töötas ta samas koolis meedia- ja noorsootööjuhina. Miksonil on üle kümne aasta juhtimiskogemust, sealhulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta osales mitmesugustes algatustes, et edendada kehalist aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.{{lisa viide}} Ta osaleb aktiivselt [[MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal|Raplamaa Ettevõtlike Naiste]] ühenduses ning [[Naiste Ööde filmifestival]]i (NÖFF) korraldustiimis.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Mikson, Eve}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] oygr05ktqbzkdnvxmjh3u0xocyerbqk 7255841 7255840 2026-10-19T13:19:47Z Pariseve 198605 7255841 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Eve Mikson.jpg|pisi|Eve Karp]] '''Eve Karp (Mikson)''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti koolijuht. 1. veebruarist 2023 on ta [[Rapla Gümnaasium]]i direktor. Enne direktoriks saamist töötas ta samas koolis meedia- ja noorsootööjuhina. Miksonil on üle kümne aasta juhtimiskogemust, sealhulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta osales mitmesugustes algatustes, et edendada kehalist aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.{{lisa viide}} Ta osaleb aktiivselt [[MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal|Raplamaa Ettevõtlike Naiste]] ühenduses ning [[Naiste Ööde filmifestival]]i (NÖFF) korraldustiimis.{{lisa viide}} {{JÄRJESTA:Mikson, Eve}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] bya3fmhf401vii8lceil2mctgl61a84 7255842 7255841 2026-10-19T13:21:14Z Pariseve 198605 7255842 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Eve Mikson.jpg|pisi|Eve Karp]] '''Eve Karp (Mikson)''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti koolijuht. 1. veebruarist 2023 on ta [[Rapla Gümnaasium]]i direktor. Enne direktoriks saamist töötas ta samas koolis meedia- ja noorsootööjuhina. Miksonil on üle kümne aasta juhtimiskogemust, sealhulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta osales mitmesugustes algatustes, et edendada kehalist aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.{{lisa viide}} Ta osaleb aktiivselt [[MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal|Raplamaa Ettevõtlike Naiste]] ühenduses ning [[Naiste Ööde filmifestival]]i (NÖFF) korraldustiimis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nöffi tiim |url=https://noff.ee/noffi-tiim/ |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Nöff |keel=et}}</ref> {{JÄRJESTA:Mikson, Eve}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] ldc3epxowlc23m09grvgt34xsu79e2g 7255845 7255842 2026-10-19T13:24:50Z Pariseve 198605 7255845 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Eve Mikson.jpg|pisi|Eve Karp]] '''Eve Karp (Mikson)''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti koolijuht. 1. veebruarist 2023 on ta [[Rapla Gümnaasium]]i direktor. Enne direktoriks saamist töötas ta samas koolis meedia- ja noorsootööjuhina. Miksonil on üle kümne aasta juhtimiskogemust, sealhulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta osales mitmesugustes algatustes, et edendada kehalist aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.{{lisa viide}} Ta osaleb aktiivselt [[MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal|Raplamaa Ettevõtlike Naiste]] ühenduses ning [[Naiste Ööde filmifestival]]i (NÖFF) korraldustiimis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nöffi tiim |url=https://noff.ee/noffi-tiim/ |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Nöff |keel=et}}</ref> {{JÄRJESTA:Karp, Eve}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] mdk50yjqwuz8d1kttdbwlf0nuhgg5ws 7255846 7255845 2026-10-19T13:25:27Z Pariseve 198605 7255846 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=september}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Fail:Eve Mikson.jpg|pisi|Eve Karp]] '''Eve Karp (Mikson)''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1974]] [[Viljandi]]s) on eesti koolijuht. 1. veebruarist 2023 on ta [[Rapla Gümnaasium]]i direktor. Enne direktoriks saamist töötas ta samas koolis meedia- ja noorsootööjuhina. Tal on üle kümne aasta juhtimiskogemust, sealhulgas Gustav Adolfi Gümnaasiumis, kus ta osales mitmesugustes algatustes, et edendada kehalist aktiivsust ja keskkonnateadlikkust.{{lisa viide}} Ta osaleb aktiivselt [[MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal|Raplamaa Ettevõtlike Naiste]] ühenduses ning [[Naiste Ööde filmifestival]]i (NÖFF) korraldustiimis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nöffi tiim |url=https://noff.ee/noffi-tiim/ |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=Nöff |keel=et}}</ref> {{JÄRJESTA:Karp, Eve}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] qsw3ug9jpf46nz33q5ue0br9n80nbxt 0 684599 7255863 6854513 2026-10-19T13:58:30Z Svencapoeira 67038 7255863 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Lachnaceae'' | värvus = seened | pilt = Neodasyscypha cerina1.jpg | pildi_seletus = ''[[Neodasyscypha cerina]]'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = '''''Lachnaceae''''' }} '''''Lachnaceae''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Perekondi == *''[[Albotricha]]'' *''[[Belonidium]]'' *''[[Brunnipila]]'' *''[[Capitotricha]]'' *''[[Dasyscyphella]]'' *''[[Dasyscyphus]]'' *''[[Erioscyphella]]'' *''Lachnellula'' – [[karvtiksik]] *''Lachnum'' – [[harjastiksik]] *''[[Lasiobelonium]]'' *''[[Neodasyscypha]]'' *''[[Perrotia]]'' *''[[Proliferodiscus]]'' *''[[Solenopezia]]'' *''[[Sympodiophora]]'' *''[[Trichopeziza]]'' *''[[Trichopezizella]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/668138 ''Lachnaceae''] andmebaasis eElurikkus. {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] hr023jhpgp1b5o6h9p6y8ha9ub5760v 0 684617 7255891 6765202 2026-10-19T16:24:56Z Svencapoeira 67038 7255891 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Thelebolales'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''Thelebolales'' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Thelebolales''''' on [[kottseened|kottseente]] selts. ==Sugukondi== *''[[Holwaya]]'' *''[[Pseudeurotiaceae]]'' *''[[Thelebolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119280 ''Thelebolales''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] l1ux94low0y89qhaw7i78l8wmry9sps 7255892 7255891 2026-10-19T16:25:16Z Svencapoeira 67038 7255892 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Thelebolales'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = '''''Thelebolales''''' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Thelebolales''''' on [[kottseened|kottseente]] selts. ==Sugukondi== *''[[Holwaya]]'' *''[[Pseudeurotiaceae]]'' *''[[Thelebolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119280 ''Thelebolales''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] lhx1r2mw983qxgf30m88ouysp5423mo 7255898 7255892 2026-10-19T16:36:52Z Svencapoeira 67038 7255898 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Thelebolales'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = [[Tökattiksik]] ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = '''''Thelebolales''''' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Thelebolales''''' on [[kottseened|kottseente]] selts. ==Sugukondi== *''[[Holwaya]]'' *''[[Pseudeurotiaceae]]'' *''[[Thelebolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119280 ''Thelebolales''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] 2tqda8ww45pa916fb0zsqabuflbx18u 7255900 7255898 2026-10-19T16:37:51Z Svencapoeira 67038 7255900 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Thelebolales'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = [[Tökattiksik]] ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = '''''Thelebolales''''' | sugukond = | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Thelebolales''''' on [[kottseened|kottseente]] selts. ==Sugukondi== *''[[Holwayaceae]]'' *''[[Pseudeurotiaceae]]'' *''[[Thelebolaceae]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119280 ''Thelebolales''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] cjmuxa2sdn2f6zo88lj9vgsrrflisur 0 684618 7255894 6765207 2026-10-19T16:26:31Z Svencapoeira 67038 7255894 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Thelebolaceae'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = '''''Thelebolaceae''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Thelebolaceae''''' on [[kottseened|kottseente]] sugukond. ==Perekondi== *''Thelebolus'' – [[punnik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119995 ''Thelebolaceae''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] p151hsgx941ncci5jegsb92xf5pbuaq 0 684619 7255893 6918567 2026-10-19T16:26:17Z Svencapoeira 67038 7255893 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punnik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Thelebolaceae]]'' | perekond = '''Punnik''' ''Thelebolus'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Punnik''' (''Thelebolus'') on [[kottseened|kottseente]] perekond. ==Liike== *''[[Thelebolus crustaceus]]'' *''[[Thelebolus microsporus]]'' *''[[Thelebolus stercoreus]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/129713 Punnik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] 3l9ts4ly7lhmnt12nu8ypab4nypbf9u 0 685054 7255889 6771581 2026-10-19T16:24:19Z Svencapoeira 67038 7255889 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Holwaya'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Holwayaceae]]'' | perekond = '''''Holwaya''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Holwaya''''' on [[kottseened|kottseente]] perekond. ==Liike== *''Holwaya mucida'' – [[tökattiksik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124516 ''Holwaya''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] cjb7nw8ljrri6rtbo701jlne1wkr0fi 7255911 7255889 2026-10-19T16:50:09Z Svencapoeira 67038 7255911 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Holwaya'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = [[Tökattiksik]] ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Holwayaceae]]'' | perekond = '''''Holwaya''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Holwaya''''' on [[kottseened|kottseente]] perekond. ==Liike== *''Holwaya mucida'' – [[tökattiksik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124516 ''Holwaya''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Hüüvikseened]] ll4aw925c2avm4w4u18ptdtmn8fvqj2 0 689514 7256107 7125259 2026-10-20T01:38:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256107 wikitext text/x-wiki [[Fail:Burrito.JPG|pisi|upright=1.2|''Burrito'']] [[Fail:Burrito at Redi.jpg|pisi|Burrito otsvaade]] [[Fail:Carne-asada-burrito.jpg|pisi|upright=1.2|Grillitud veiselihaga ''burrito'']] [[Fail:Dürüm of Ali Baba Tauberbischofsheim 2.jpg|pisi|upright=1.2|''Dürüm'']] '''''Burrito''''' on kokku mähitud ja täidetud [[tortilja]]. Täidisena kasutatakse tihti näiteks [[hakkliha|hakkliha,]] riisi ja purustatud punaseid [[uba|aedube]] [[tšillipipar|tšillipipraga]], samuti võib lisada [[köögivili|köögivilju]] või teisi koostisaineid. ''Burrito'' on pärit [[Mehhiko]]st. See sarnaneb [[pirukas|pirukaga]], kuid küpsetatud taina asemel on ''burrito'' ümber tortilja ehk maisi- või nisujahust valmistatud õhuke mehhikopärane hapendamata [[lameleib]]. Sealsed põliselanikud pakkisid toitu tortiljasse juba tuhandeid aastaid tagasi.<ref>{{Cite news|last=Edwards|first=Phil|url=https://www.vox.com/2015/5/1/8525335/burrito-history-invention-america|title=How the burrito conquered America|work=Vox|date=1 May 2015|access-date=5 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180506104441/https://www.vox.com/2015/5/1/8525335/burrito-history-invention-america|archive-date=May 6, 2018|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.santamariaworld.com/ee/retseptid/burritod-sealiha-riisi-ja-juurviljadega/|title=Burritod sealiha, riisi ja juurviljadega|website=Santa Maria|language=et}}</ref> Seda kirjeldati esimest korda 1895. aastal sõnaraamatus "Diccionario de Mejicanismos".<ref>[https://nuestrostories.com/2024/03/the-origins-of-burritos/ The Origins of the Burrito] Nuestro Stories (inglise).</ref> ''Burrito'' tähendab hispaania keeles [[eesel|eeslikest]]. Nimetus tuleneb sellest, et ''burrito'' võib "kanda" palju täidist ja sarnaneb pakiga, mis pandi tavaliselt eesli selga. Teise versiooni järgi hakati ''burrito''<nowiki/>'sid valmistama lastele, keda mõned inimesed kutsusid eeslikesteks.<ref>{{Cite news |date=9 March 2020 |title=Why is it Called a Burrito? |work=High Tide Taco Bar |url=https://hightidetacobar.com/tacos-in-farmingdale-10/ |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20250308154822/https://hightidetacobar.com/tacos-in-farmingdale-10/ |archive-date=2025-03-08 |access-date=2025-02-24 }}</ref> 1966. aastal ilmunud sõnaraamatus on selle toidu nimetus ''burro'' (hispaania keeles eesel), mis tuleneb väidetavalt sellest, et täidisena kasutati sageli petlikult eesli liha.<ref>{{Cite web |title=Vocabulario Sonorense |website=Gobierno del Estado de Sonara |url=https://redescubramossonora.mx/Libros_1979-1985/Sobarzo,%20H.%20(1984).%20Vocabulario%20Sonorense.pdf |page=45 |language=es }}</ref> Ent hapendamata lameleiba mähitud toit ei ole tuntud ainult Mehhikos. [[Türgi]]s kannavad sellised liha ja köögivilja täidisega toidud nime [[dürüm|''dürüm'']] ja [[tantuni|''tantuni'']], kuid tortilja asemel on täidis pakitud [[lavašš]]i.<ref>[https://www.themediterraneandish.com/tantuni-turkish-steak-wraps/ Tantuni (Turkish Steak Wraps)] The Mediterranean Dish (inglise).</ref><ref>[https://visitistanbulofficial.com/gastronomy-and-food/street-food/durum/ Dürüm, a thin bread roll full of flavor] Visit Istanbul (inglise).</ref> Need on tuntud ka Kaukaasias. == Vaata ka == * ''[[Taco]]'' * ''[[Enchilada]]'' * [[Pirukas]] * [[Taco Bell]] *'' [[Tex-mex]]'' == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=h4fen5cbKxM Ultimate Crispy Beef Burritos] Video burritode valmistamisest (inglise keeles) * [https://parimadretseptid.ee/burrito-veiselihaga/ Burrito] Parimad Retseptid * [https://nami-nami.ee/retsept/21223/burrito_veiselihaga/ Burrito veiselihaga] Nami-Nami * [https://nami-nami.ee/retsept/20636/tex-mex_burrito/ Tex-mex burrito] Nami-Nami * [https://www.prismamarket.ee/leht/koogivilja-riisi-tortilla-salsa-kastmega Burrito ehk köögivilja-riisi tortilla salsa kastmega] Prismamarket * [https://www.cleankitchen.ee/products/burritod-punaste-ubade-ja-tomatisalsaga-1 Burritod hakkliha, punaste ubade ja tomatisalsaga] Clean Kitchen * [https://www.bonduelle.ee/retseptid/r/klassikaline-burrito-kana-maisi-ja-ubadega/eegp15076 Klassikaline burrito kana, maisi ja ubadega] Bonduelle * [https://umami.ee/retseptid/mahlakas-lohe-burrito/ Mahlakas lõhe burrito] Umami [[Kategooria:Tex-mex]] [[Kategooria:Mehhiko kultuur]] [[Kategooria:Lihatoidud]] e3uql0oebod5tw5zypp48lgbmztgxfo 1 689956 7256053 6830918 2026-10-19T21:17:05Z Ssgreporter 22143 7256053 wikitext text/x-wiki Tehti täpsustusleht [[Bore I (täpsustus)]], aga sellel ei ole mõtet, kui [[Bore I]] suunab jätkuvalt kahest tähendusest ühe juurde (siia), nii nagu praegu. Kas seda vanemat laeva saab eelistada? Näiteks seetõttu, et see kandis seda nime oluliselt kauem? Kui saab eelistada, siis piisab täpsustusmärkusest. Tõusulainet ei ole vaja mainida, kui [[Bore]] ei suuna siia. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2025, kell 19:52 (EET) :Võib teha asemele täpsustuslehe [[Bore (täpsustus)]], kuna ilmneb Bore-nimelisi laevu veel hulgim. N: Bore nime all oli veel 1 laev siinsele lisaks – Bore I on siinsega koos olnud juba 3 laeva, Bore II on olnud veel kokku 5 laeva, Bore III on olnud veel lisaks 2 laeva; Bore IV oli 2 laeva, Bore V oli 3 laeva, Bore VI oli 3 laeva, Bore VII oli 4 laeva, Bore VIII oli 4 laeva, Bore IX oli 4 laeva, Bore X oli 3 laeva, ja Bore XI oli 2 laeva. Lisanduvad laevad Bore King, Bore Britannica, Bore Gothica, Bore Nordia, Bore Queen, Bore Sea (mida on olnud 2), Bore Sky, Bore Song, Bore Star, Bore Sun.<br /> '''Keeruline ja vaevarohke!!''' [[Kasutaja:Hülgemöll|Hülgemöll]] ([[Kasutaja arutelu:Hülgemöll|arutelu]]) 5. märts 2025, kell 03:21 (EET) :: Võib teha, aga seal tuleks jällegi loetleda need asjad, mis on tõesti kandnud nime "Bore", mitte neid teisi asju, mille puhul, "Bore" on nime osa. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2025, kell 21:37 (EET) ---- Viide peaks olema iga lõigu või eraldi allikast pärit väite järel, mitte alaosapealkirjas. Praegu pole arusaadav, mis sellest allikast on võetud. Kogu alaosa tekst nähtavasti ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. märts 2025, kell 21:56 (EET) :Oleks küll vaja täpsustuslehte. Reisilaevu nimega 'Bore' ja 'Bore I' on Vikipeedias kokku kolm, neist kaks on tähtsad seose tõttu Eestiga. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 00:16 (EEST) 5vl0mlb1p70q8kmbmkica7afbr77eir 0 690396 7256122 7204006 2026-10-20T05:30:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256122 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Infokast persoon | nimi = Colman Domingo | haridus = [[Temple University]] ([[Bachelor of Arts|BA]]) | pilt = Colman Domingo.jpg | pildiallkiri = Colman Domingo 2022. aastal | sünninimi = Colman Jason Domingo | sünniaeg = 26. november 1969 | sünnikoht = [[Philadelphia]], [[USA]] | elukutse = näitleja, näitekirjanik, lavastaja | abikaasa = Raúl Aktanov ​(alates 2014) }} '''Colman Jason Domingo''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1969]] [[Philadelphia]]s [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[näitleja]], [[näitekirjanik]] ja [[lavastaja]]. 2010. aastast ekraani- ja lavatööga silma paistnud Domingo on pälvinud [[Primetime Emmy|Primetime Emmy auhinna]] ning kahe [[Oscar|Oscari]] ja [[Tony auhind|Tony auhinna]] nominatsiooni. Ajakiri [[Time]] nimetas ta [[2024]]. aastal maailma 100 mõjukaima inimese hulka.<ref name="time1002">{{cite magazine|first=Lenny|last=Kravitz|url=https://time.com/6964710/colman-domingo-2/|title=The 100 Most Influential People of 2024: Colman Domingo|date=17. aprill 2024|access-date=30 April 2024|magazine=[[Time]]|archive-date=2024-05-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20240514093323/https://time.com/6964710/colman-domingo-2/|url-status=dead}}</ref> Domingo astus esimest korda [[Broadway (teater)|Broadwayl]] üles 2008. aastal rolliga muusikalis "Passing Strange". Rolli eest Mr. Bonesina muusikalis "The Scottsboro Boys" (2011) pälvis ta Tony auhinna nominatsiooni parima muusikali meespeaosatäitja kategoorias. Tema läbimurderolliks ekraanil oli Victor Strand "[[Elavad surnud|Elavate surnute]]" kõrvalsarjas "Fear the Walking Dead" (2015–2023).<ref name=":3">{{Cite web|last=Goldberg|first=Lesley|url=https://www.hollywoodreporter.com/live-feed/fear-walking-dead-promotes-colman-845500|title='Fear the Walking Dead' Promotes Colman Domingo to Series Regular for Season 2|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=3. detsember 2015|access-date=17 October 2016}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Colman Domingo {{!}} Actor, Producer, Director |url=https://www.imdb.com/name/nm0231458/ |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref> Domingo pälvis laiemat tunnustust mängides taastusravil olevat narkosõltlast ja peategelase mentorit Ali't [[HBO]] sarjas "[[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|Eufooria]]" (alates 2019), mille eest ta võitis 2022. aastal [[Emmy|Emmy auhinna]] silmapaistva külalisnäitleja kategoorias [[Draama|draamasarjas]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-09-06 |pealkiri=Euphoria's Colman Domingo Reacts to His First-Ever Emmy Win |url=https://www.eonline.com/news/1344987/euphoria-s-colman-domingo-reacts-to-his-first-ever-emmy-win |vaadatud=2025-03-13 |väljaanne=E! Online}}</ref> Domingo on pälvinud 2024. ja 2025. aastal [[parima meespeaosatäitja Oscar]]i nominatsiooni rollide eest [[eluloofilm]]is "[[Rustin]]" ja vangladraamas "Sing Sing". Tema teised märkimisväärsed rollid filmides on olnud "Lincoln" (2012), "Ülemteener" (2013), "Selma" (2014), "Kui Beale'i tänav suudaks rääkida" (2018), "Ma Rainey's Black Bottom" (2020), "Zola" (2021) ja "Purpurtoonid" (2023).<ref name=":4" /> 2026. aasta eluloofilmis "[[Michael (film 2026)|Michael]]" kehastab Domingo [[Michael Jackson]]i isa ja mänedžeri [[Joseph Jackson]]it. == Lapsepõlv == Domingo sündis töölispere kolmanda lapsena.<ref name=":0">{{Cite news|last=Rose|first=Steve|url=https://www.theguardian.com/film/2023/nov/24/are-the-secret-service-gonna-come-get-me-colman-domingo-on-rustin-zendaya-and-touching-obama|title='Are the Secret Service gonna come get me?': Colman Domingo on Rustin, Zendaya and touching Obama|work=The Guardian|date=24. november 2023|access-date=13 March 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.seattletimes.com/entertainment/colman-domingos-time-is-now/|title=Colman Domingo's time is now|website=The Seattle Times|date=20. november 2023|access-date=23 March 2024|language=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Cite web|url=https://people.com/how-colman-domingo-s-mother-helped-him-bond-with-oprah-winfrey-exclusive-8420495|title=How Colman Domingo's Late Mother Helped Him Bond with Oprah Winfrey: 'It's Magically Eerie' (Exclusive)|website=Peoplemag|access-date=23 March 2024|language=en}}</ref> Tema ema Edith Bowles oli koduperenaine ja töötas pangas<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Schulman |eesnimi=Michael |kuupäev=2021-08-16 |pealkiri=Colman Domingo Honors a Fabulous Friend |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2021/08/23/colman-domingo-honors-a-fabulous-friend |vaadatud=2025-03-13 |issn=0028-792X}}</ref> ning kasuisa Clarence oli põrandalihvija.<ref name=":0" /><ref>{{Cite web|last=Kuchwara|first=Michael|url=https://www.sandiegouniontribune.com/sdut-us-theater-review-boy-and-his-soul-092409-2009sep24-story.html|title=Colman Domingo defines life by music of his youth|website=The San Diego Union-Tribune|date=24. september 2009|access-date=23 March 2024|language=en-US|last2=Press|first2=The Associated}}</ref> Edith suri 2006. aastal, päev pärast Domingo prooviesinemist teatrimuusikali "Passing Strange" jaoks.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Cite news|last=McGee|first=Celia|url=https://www.nytimes.com/2009/09/06/theater/06mcge.html|title=Heartfelt Loss Pervades His Triumphs|work=The New York Times|date=2. september 2009|access-date=13 March 2025}}</ref> Tema kasuisa oli paar kuud varem surnud.<ref name=":2" />[[Fail:Colman_Domingo,_2018_(cropped).jpg|pisi|236x236px| Domingo 2018. aastal]]Domingo bioloogiline isa oli pärit [[Belize|Belize'ist]] ja sugulased [[Guatemala|Guatemalast]].<ref>{{Cite web|last=Thompson|first=Tessa|url=https://www.interviewmagazine.com/culture/colman-domingo|title=Colman Domingo|date=20. märts 2016}}</ref> Isa jättis pere maha, kui Domingo oli üheksa-aastane.<ref name=":0"/> Domingol oli lapsena kõnepuudena [[sigmatism]] ja ta käis logopeedi juures.<ref name=":2"/><ref>{{Cite web|last=Davids|first=Brian|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/candyman-william-burke-actor-colman-domingo-jordan-peele-1235003777/|title='Candyman' Star Colman Domingo on Jordan Peele's "Beautiful Invitation" and His Key 'Zola' Scene|website=The Hollywood Reporter|date=27. august 2021|access-date=23 March 2024|language=en-US}}</ref> Domingo lõpetas 1987. aastal Overbrooki keskkooli<ref>{{Cite web|url=https://abc11.com/colman-domingo-best-actor-oscars-2024-afro-latino/14476562/|title=Oscars 2024: Colman Domingo is first Afro-Latino to be nominated for Best Actor|website=ABC11 Raleigh-Durham|date=28. veebruar 2024}}</ref> ja õppis hiljem Temple'i ülikoolis<ref>{{Cite news|last=Roberts|first=Kimberly C.|url=http://www.phillytrib.com/entertainment/a-boy-and-his-soul-defies-stereotypes/article_881d8f6b-000e-59ed-adde-8725e3c4495d.html|title='A Boy and His Soul' defies stereotypes|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=14. oktoober 2011|access-date=20. septembril 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20260419111202/http://www.phillytrib.com/entertainment/a-boy-and-his-soul-defies-stereotypes/article_881d8f6b-000e-59ed-adde-8725e3c4495d.html|archive-date=2026-04-19|url-status=dead}}</ref><ref name="Elkin">{{Cite web|last=Elkin|first=Michael|url=http://articles.philly.com/2013-05-07/entertainment/39067353_1_colman-domingo-philadelphia-theatre-company-new-york-timeswhere/|title=Celebrating Success: From 'hood to Hollywood with actor Colman Domingo|website=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=7. mai 2013|archive-url=https://archive.today/20140426002008/http://articles.philly.com/2013-05-07/entertainment/39067353_1_colman-domingo-philadelphia-theatre-company-new-york-timeswhere/|archive-date=26 April 2014}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://news.temple.edu/news/2024-01-24/temple-stars-shine-bright-film-and-television-awards|title=Temple stars shine bright at film and television awards|website=Temple Now &#124; news.temple.edu|date=24. jaanuar 2024}}</ref>, kus ta omandas [[Bakalaureus|bakalaureuse]] [[Ajakirjandus|ajakirjanduse]] erialal. Pärast ülikooli lõpetamist kolis ta [[San Francisco|San Franciscosse]], kus alustas näitlemist, peamiselt teatrilavastustes.<ref name="Elkin" /><ref>{{Cite web|last=Katz|first=Leslie|url=https://www.sfexaminer.com/entertainment/colman-domingo-recalls-inspirational-years-in-the-city/|title=Colman Domingo recalls inspirational years in The City|website=[[The San Francisco Examiner]]|date=11. märts 2021|access-date=6 October 2021|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20210311174123/https://www.sfexaminer.com/entertainment/colman-domingo-recalls-inspirational-years-in-the-city/|archive-date=11 March 2021}}</ref> == Isiklikku == Aastatel 2009–2017 elas Domingo [[New York|New Yorgis]] riikliku rahastusega [[Dotatsioon|doteeritud]] loomeinimestele loodud hoones Manhattan Plaza.<ref>{{Cite web|last=Domingo|first=Colman|url=https://a24films.com/notes/2024/09/a-little-danger-with-sebastian-stan-colman-domingo|title=A Little Danger with Sebastian Stan & Colman Domingo|website=[[A24]]|date=24. september 2024|access-date=27 December 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240926042511/https://a24films.com/notes/2024/09/a-little-danger-with-sebastian-stan-colman-domingo|archive-date=26. september 2024|last2=Stan|first2=Sebastian}}</ref><ref>{{Cite web|last=Norton|first=Graham|url=https://www.bbc.co.uk/programmes/m00263mz|title=The Graham Norton Show, Series 32, Episode 12|website=[[BBC One]]|date=20. detsember 2024|access-date=27 December 2024|authorlink=Graham Norton}}</ref> Domingo on [[gei]].<ref>{{Cite web|last=Thomas|first=Carly|url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/colman-domingo-constantly-receiving-slavery-queer-scripts-1235921401/|title=Colman Domingo on "Constantly" Receiving Scripts "About Slavery and Being Queer"|website=The Hollywood Reporter|date=12. juuni 2024|access-date=4 January 2025|language=en-US}}</ref> Ta tutvus Raúl Domingoga 2005. aastal.<ref>{{Cite web|last=Wolf|first=Cam|url=https://www.gq.com/story/colman-domingo-found-love-on-craigslist-modern-lovers|title=How Euphoria's Colman Domingo Found True Love... on Craigslist|website=[[GQ]]|date=23. veebruar 2021|access-date=8 March 2021}}</ref> Nad abiellusid 2014. aastal.<ref>{{Cite web|last=Casey|first=John|url=https://www.advocate.com/exclusives/2021/9/15/candyman-star-colman-domingo-being-out-and-ready-his-close|title=Candyman Star Colman Domingo on Being Out and Ready for His Close-Up|website=The Advocate|date=15. september 2021}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Domingo, Colman}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitekirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] p2s8awdtklgrgl515jxiuqmdqupdhwe 0 691875 7255928 7255604 2026-10-19T17:10:13Z Evlper 104506 7255928 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Spliti katedraal |omakeelne nimi = Katedrala Sv. Dujma |pilt = Split BW 2024-10-02 13-14-50 (cropped).jpg |pildiallkiri = Katedraal ja kellatorn |riik = [[Horvaatia]] |asukoht = [[Split]] |ehituse algus = [[4. sajand]] |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = [[7. sajand]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = Horvaatia |kaart = |veel = }} [[File:Interior of Cathedral of Split 005.jpg|thumb|Siseruum vaatega peaaltari suunas]] '''Püha Domniuse katedraal''' ([[horvaadi keel]]es ''Katedrala Sv. Dujma'' ja ''Katedrala Svetog Duje'', ka lühidalt ''Sveti Duje''; [[itaalia keel]]es ''Duomo di San Doimo'') on [[Split]]is [[Horvaatia]]s asuv [[katoliku kirik|roomakatoliku]] [[Split-Makarska piiskopkond|Split-Makarska piiskopkonna]] [[katedraalkirik]]. Katedraal asub Splitis [[Diocletianuse palee]] territooriumil peristüüliväljakul. == Ajaloost == Ehitis püstitati [[4. sajand]]il, algselt [[Diocletianus]]e [[mausoleum]]iks. Kohe pärast 313. aasta [[Milano edikt]]i, mis tagas [[Kristlus|kristlaste]] usuvabaduse, ehitasid kristlikud kogudused tollases [[Dalmaatsia]] provintsi administratiivkeskuses [[Salona]]s, Splitist mitte kuigi kaugel, mitu [[basiilika]]t [[märter|märtrite]] haudadele ja neist kujunesid [[Palverännukoht|palverännukohad]]. 7. sajandil hävitasid [[avaarid]] ja [[slaavlased]] Salona ja selle elanikud põgenesid ümberkaudsetele saartele. Osa rahvast asus tagasi pöördudes kunagise keisri palee territooriumile. Mausoleumist sai kristlik kirik ja hoonest eemaldati paganlikud sümbolid, samuti keisri sarkofaag. Salona purustatud basiilikatest toodi kirikusse [[Diocletianus]]e ajal surnud märtrite säilmed: nii Salona esimese piiskopi [[Domnius]]e kui ka töölise Anastasiuse omad.<ref name="the-cathed">[https://diocletianpalace.com/the-cathedral-of-saint-domnius/ The Cathedral of Saint Domnius. - Diocletian's Palace]</ref> Katedraali peaukse ehitas 1214. aastal meister [[Andrija Buvina]]. Ta kaunistas selle pähklipuust nikerdustega, mis kujutasid 28 stseeni [[Jeesus]]e elust.<ref name="the-cathed" /> Uksed on tänaseni hästi säilinud, välja arvatud alumine osa, mida on kulutanud kirikuskäijate liikumine, ja need on väärtuslik kultuurimälestis, kuna puituksi sellest perioodist on säilinud väga vähe. == Arhitektuur == Katedraal on ruumitüübilt [[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]], mida ümbritseb katusega [[peripteer]] 24 [[Korintose order|korintose]] [[kapiteel]]idega [[marmor]]sambaga. [[Portaal (arhitektuur)|Portaal]] pärineb [[Antiikaeg|antiikajast]].<ref name="cathedral">[https://visitsplit.com/en/527/cathedral-of-saint-domnius Cathedral of Saint Domnius. - Tourist Board of Split.]</ref> Portaali kohal on väike [[sarkofaag]] kuningas [[Béla IV]] tütarde Katarina ja Margarita säilmetega, kes hukkusid tatarlaste rünnakus [[Klis]]ile [[13. sajand]]il. Siseruum on ümmargune, kandiliste ja poolümarate [[nišš]]idega, kaetud [[kuppel|kupliga]]. Algselt paiknesid niššides keisrite ja jumalate [[skulptuur]]id. Ruumi ümbritsevad kaheksa [[graniit]]sammast dalmaatsia lubjakivist baaside ja korintose kapiteelidega. Sammastel on üksnes kaunistav funktsioon. Rikkaliku kaunistusega kapiteelide peal on teise sambarea baasid [[porfüür]]sammastega, mida kroonivad samuti korintose kapiteelid. Nende kohal on [[friis]] [[Mercurius Psychopompos]]e kujutistega ning Diocletianuse ja tema abikaasa Prisca medaljonidega.<ref name="cathedral" /> Sissepääsust vasakul seisab kuusnurkne [[Ambon (varakristlik kirik)|ambon]], mis ehitati 1257. aastal vürstinna [[Kolafisa]] kingitusena. Meister [[Mavro]] kasutas amboni ehitusmaterjalina musta ja rohelist porfüüri, mis suure tõenäosusega pärineb kunagisest keisri sarkofaagist; ambon toetub kohalikust marmorist sammastele. Kiriku kellatorn on üks Aadria ranniku paremini säilinud keskaegseid kellatorne ja oma kuue korrusega üks kõrgemaid keskaegseid ehitisi Dalmaatsias. Eri andmetel on selle kõrgus 57 kuni 61 m. Torni ehitus algas 13. sajandil ja kestis 16. sajandi keskpaigani. Pika ehitusperioodi tõttu leiab sellelt nii romaanika kui ka gootika stiilijooni. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visitsplit.com/en/527/cathedral-of-saint-domnius Cathedral of Saint Domnius. - Tourist Board of Split.] {{koord}} [[Kategooria:Horvaatia ehitised]] [[Kategooria:Split]] 0ftxx2adieabptckec8e31wf1gdc368 0 692145 7255810 7152224 2026-10-19T12:13:17Z Trebors 57925 7255810 wikitext text/x-wiki '''David Wirkhaus''' (ka Davit, eestipäraselt '''Taavet Werkas'''; [[7. detsember]] [[1800]] [[Vasula]], [[Tartumaa]] – [[7. jaanuar]] [[1872]] [[Sootaga]], Tartumaa) ehk Lohkva Taavet oli [[Lohkva]] ja [[Väägvere]] koolmeister, eestlaste esimese puhkpilliorkestri looja. Lohkva Taavet oli mitmekülgsete huvidega ja harrastustega mees. Koolitöö kõrvalt edendas ta kohalikku koorilaulu ja pillimängu. 1846. aastal kolis Lohkva Taavet oma perega Väägvere koolimajja. Koolitöö kõrvalt hakkas ta juhatama väikest puhkpilliorkestrit. See oli esimene eesti puhkpilliorkester, milles kümneaastase poisikesena hakkas kaasa mängima koolmeistri vanim poeg David Otto. Kui isa 1851. aastal kätt vigastas, jäi orkestri juhatamine peaaegu täiesti 14-aastase poja hooleks. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Luts |eesnimi=E. |kuupäev=4.10.1957 |pealkiri=Eesti puhkpillimuusika isa |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19571004.1.5 |vaadatud=2025-05-15 |väljaanne=Sirp ja Vasar}}</ref> == Isiklikku == Tema pojad olid koorijuht [[David Otto Wirkhaus]] ja Vanemuise seltsi kauaaegne orkestrijuht [[Joosep Heinrich Wirkhaus]] ning pojapojad Estonia teatri muusikajuht [[Adalbert Wirkhaus]] ning Väägvere koori- ja orkestrijuht [[Peeter Wirkhaus]]. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Wirkhaus David}} [[Kategooria:Eesti koorijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1872]] qxlsilzmlu3bppf8ef9v4apne7bypew 0 694481 7256233 6915038 2026-10-20T09:17:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256233 wikitext text/x-wiki '''Dmitri Anatoljevitš Hristitš''' ([[ukraina keel]]es Дмитро Анатолійович Христич; sündinud [[23. juuli|23. juulil]] [[1969]] [[Kiiev|Kiiev]]is) on [[Ukraina]] endine elukutseline [[Jäähoki|jäähokimängija]] ja praegu [[Ukraina jäähokikoondis|Ukraina jäähokikoondise]] peatreener.<ref>https://nationalteamsoficehockey.com/ukraine/</ref> Hristitš mängis [[NHL]]-is 811 mängu ning on kuulunud [[Washington Capitals|Washington Capitalsi]], [[Los Angeles Kings|Los Angeles Kingsi]], [[Boston Bruins|Boston Bruinsi]] ja [[Toronto Maple Leafs|Toronto Maple Leafsi]] klubi meeskondadesse.<ref>https://www.eliteprospects.com/player/21561/dmitri-khristich</ref> Ta tuli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu koondise]] koosseisus 1990. aastal [[Jäähoki maailmameistrivõistlused|jäähoki maailmameistriks]]. Aasta varem oli ta tulnud jäähoki alla 20-aastaste maailmameistriks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.eurohockey.com/player/10702-.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250221175951/https://www.eurohockey.com/player/10702-.html |arhiivimisaeg=2025-02-21 |url-olek=ei tööta}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/player/dmitri-khristich-8448484 Dmitri Khristich NHL.com lehel] * [https://www.eliteprospects.com/player/21561/dmitri-khristich Dmitri Khristich eliteprospects.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=2710 Dmitri Khristich hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Khristich, Dmitri}} [[Kategooria:Ukraina jäähokimängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Kingsi mängijad]] [[Kategooria:Toronto Maple Leafsi mängijad]] [[Kategooria:Washington Capitalsi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] crca0bugta0q3a49hwmhqtxlvbek64o 0 697713 7256146 6932090 2026-10-20T06:21:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256146 wikitext text/x-wiki {{infokast üritus | nimi = Czech Hockey Games | logo = | pilt = Logo_Czech_Hockey_Games.gif | pildiallkiri = | tüüp = Spordiüritus | kuupäev = Aprill – Mai | sagedus = iga-aastane | paik = | korraldaja = | riik = {{PisiLipp|Tšehhi}} | asukoht = [[Praha]] | aastad = | alates = 1994 | alusepanija = | viimati = | eelmine = | järgmine = | osalejaid = | külastajaid = | piirkond = | tegevused = | juhi_nimetus = | juhi_nimi = }} '''Czech Hockey Games''' (sponsornime all tuntud ka kui '''Carlson Hockey Games''') on iga-aastane [[jäähoki|jäähokiturniir]], mida peetakse [[Tšehhi|Tšehhis]]. See kuulub [[Euro Hockey Tour|Euro Hockey Touri]] koosseisu.<ref>https://www.eurohockey.com/club/5327-czechia.html?season=2025&league=1018 {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Varem on turniiri sponsornimed olnud '''Pragobanka Cup''', '''Kajotbet Hockey Games''' ja '''Česká Pojišťovna Cup'''. == Viited == {{viited}} {{Euro Hockey Tour}} [[Kategooria:Euro Hockey Tour]] dskn42m8js1f0jyk2fv2ini6jbypsgn 0 697800 7255964 7254271 2026-10-19T18:26:06Z Neriah 144850 Cleaning vandalism: Long-term abuse (globally locked) 6934105 wikitext text/x-wiki {{Filmi info | filmi_nimi = Encanto | originaalnimi = Encanto | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[perefilm]] | lavastaja = [[Jared Bush]]<br />[[Byron Howard]] | produtsent = [[Yvett Merino]]<br />[[Clark Spencer]] | stsenaarium = Jared Bush<br />Byron Howard<br />Charise Castro Smith<br />Jason Hand<br />[[Nancy Kruse]]<br />[[Lin-Manuel Miranda]] | jutustaja = | peaosades = [[Stephanie Beatriz]]<br />[[María Cecilia Botero]]<br />[[John Leguizamo]]<br />[[Mauro Castillo]]<br />[[Jessica Darrow]]<br />[[Angie Cepeda]]<br />[[Carolina Gaitán]]<br />[[Diane Guerrero]]<br />[[Wilmer Valderrama]] | muusika = [[Germaine Franco]] | operaator = | toimetaja = | montaaž = Jeremy Milton | filmistuudio = [[Walt Disney Animation Studios]] | tootja = | levitaja = [[Walt Disney Studios Motion Pictures|Walt Disney Studios<br/>Motion Pictures]] | aasta = [[2021]] | esilinastus = [[24. november]] [[2021]] | kestus = | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | filmiveebi_id = }} '''"Encanto"''' on [[2021]]. aastal valminud [[Walt Disney animastuudio]] [[animafilm|joonisfilm]]. [[Kategooria:2021. aasta filmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmide raudvara]] a034kbypqi5td2qc31omd32aon4k96e 0 699484 7255947 6951939 2026-10-19T18:12:31Z ~2026-55973-61 240078 /* */ 7255947 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Jai alai players.jpg|pisi|''Jai alai'']] '''''Jai alai''''' (hääldus [''hai alai'']) on [[Baskimaa]]lt pärit [[spordiala]]. Selles lüüakse palli korvjate reketitega vastu mänguväljakut ümbritsevaid seinu. ''Jai alai'' on ''[[Baski pelota|pelota]]'' liik. Sõna "''jai alai''" võttis aastal 1875 kasutusele baski kirjanik [[Serafin Baroja]], seda kasutatakse vahel ka selle mängimiseks kasutatava väljaku (''[[frontón (väljak)|frontoia]]'') kohta. Spordiala harrastatakse üle maailma, peamiselt on see populaarne [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s ja [[Mehhiko]]s [[Baja California osariik|Baja California]]s. ==Vaata ka== * [[Baski pelota maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Hispaania sport]] [[Kategooria:Pallimängud]] [[Kategooria:Baskimaa]] 17uyedcb7tyoysomyy36ez0yfozsrei 7255950 7255947 2026-10-19T18:22:37Z ~2026-55973-61 240078 /* */ 7255950 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} [[Pilt:Jai alai players.jpg|pisi|''Jai alai'']] '''''Jai alai''''' (hääldus [''hai alai'']; [[Baski keel|baski keeles]], sõna-sõnalt: "rõõmus pidu") on [[Baskimaa]]lt pärit [[spordiala]]. Selles lüüakse palli korvjate reketitega vastu mänguväljakut ümbritsevaid seinu. ''Jai alai'' on ''[[Baski pelota|pelota]]'' liik. Sõna "''jai alai''" võttis aastal 1875 kasutusele baski kirjanik [[Serafin Baroja]], seda kasutatakse vahel ka selle mängimiseks kasutatava väljaku (''[[frontón (väljak)|frontoia]]'') kohta. Spordiala harrastatakse üle maailma, peamiselt on see populaarne [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s ja [[Mehhiko]]s [[Baja California osariik|Baja California]]s. ==Vaata ka== * [[Baski pelota maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Hispaania sport]] [[Kategooria:Pallimängud]] [[Kategooria:Baskimaa]] l8wono0y0cbtysgnao7eberhkii7gam 0 701553 7256222 6986399 2026-10-20T08:56:57Z Kuuskinen 33651 7256222 wikitext text/x-wiki {{Infokast kirik |nimi = Frederiku kirik |omakeelne nimi = Frederiks kirke |pilt = Marble Church front.jpg |pildiallkiri = Frederiku kirik |riik = [[Taani]] |asukoht = [[Kopenhaagen]] |ehituse algus = 1749 |ehituse lõpp = 1894 |sissepühitsemine = |esmamainimine = |laiendatud = |laiuskoord = |pikkuskoord = |asendikaart = |kaart = |veel = }} '''Frederiku kirik''' ([[taani keel]]es: ''Frederiks kirke''), rahvapäraselt tuntud kui '''Marmorkirik''' (''Marmorkirken''), on [[Luterlus|luteri]] kirik [[Kopenhaagen]]is, [[Taani]]s.<ref name="Marmor" /> Tegu on ümmarguse põhiplaaniga hoonega, mille ehitamist alustati 1749. aastal Taani kuninga [[Frederik V]] soovil, et tähistada [[Oldenburgi dünastia]] Taani troonil oleku 300. aastapäeva. Kiriku algne [[rokokoo]] stiilis kavand pärines arhitekt [[Nicolai Eigtved]]ilt. Ehitus peatati 1770. aastal, kuna see osutus liiga kalliks. Tööd jätkusid üle sajandi hiljem erainitsiatiivil ning kirik valmis 1894. aastal arhitekt [[Ferdinand Meldahl]]i juhtimisel. Meldahl muutis algseid plaane ja kujundas barokse kiriku, millel on [[Skandinaavia]] suurim kuppel, mis oli inspireeritud [[Rooma]] [[Püha Peetruse basiilika]]st. Marmorkirik asub [[Frederiksstaden]]i linnaosas, otse [[Amalienborgi loss]]i vastas.<ref name="Visit" /> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Marmor">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Marmorkirken |url=https://www.marmorkirken.dk/history |vaadatud=2025-09-24}}</ref> <ref name="Visit">{{netiviide |pealkiri=The Marble Church |väljaanne=Visit Copenhagen |url=https://www.visitcopenhagen.com/copenhagen/planning/marble-church-gdk414142 |vaadatud=2025-09-24}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Kopenhaagen]] [[Kategooria:Taani kirikud]] rfoct54ndl610ntezx1d37fa9xi2q3l 0 702162 7255925 7015996 2026-10-19T17:05:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255925 wikitext text/x-wiki '''Aurelius ja Natalia''' (suri [[852]]) olid kristlik paar, kelle [[Abd ar-Rahman II]], [[Cordoba emiir]], hukkas usust loobumisest keeldumise eest. Neid peetakse nii [[Katoliku kirik|katoliku kirikus]] kui ka [[Õigeusu kirik|õigeusu kirikus]] märtriteks ja pühakuteks. == Elu == Aurelius sündis jõukasse perekonda Sevillas. Tema isa oli moslemist araablane ja ema Hispaaniast pärit kristlane. Lapsena orvuks jäänud tädi kasvatas teda üles tädi, kes oli tõenäoliselt salaja kristlane. Sel ajal kiusati kristlasi Hispaania mauride kuningriikides taga.<ref>[https://www.saintforaminute.com/saints/saint_aurelius_of_cordoba Biograafia (inglise keeles), Saint for a Moment, külastatud 18. juulil 2025.] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Aurelius abiellus Sabigothoga, moslemi perekonnast pärit tüdrukuga. Pärast pulmi otsustas Sabigotho pöörduda kristlusse ja võttis nimeks Natalia. Paar elas Córdoba emiraadis, neil sündis tütar ja nad elasid salaja kristlastena. Sel ajal oli islamist kristlusse pöördumine kuritegu, mille eest karistati surmaga.<ref>[https://catholicexchange.com/saints-natalia-aurelius-liliosa-felix-and-george-martyrs Aureliuse ja Natalia karistus (inglise keeles)]</ref>. Ühel päeval nägi Aurelius kristlasest kaupmehe avalikku piitsutamist, kuna kaupmees oli avalikult tunnistanud oma usku Kristusesse. Sellest sündmusest šokeerituna otsustasid Aurelius ja Natalia, et nad ei saa enam oma usku varjata. Nad panid raha kõrvale oma tütre jaoks ja jagasid ülejäänud säästud vaestele. Seejärel hakkasid nad oma usku avalikult kuulutama ja vangistatud kristlaste eest hoolitsema. == Au == Aureliuse ja Natalia mälestuspäev langeb 27. juulile. Nad on Córdoba märtrite seas, 48 ​​kristlase seas, kes hukati selles linnas aastatel 850–859 pKr. [[Reliikvia|Aureliuse Reliikvia]] hoitakse altaril ''Santa María la Antigua metropoli katedraali basiilikas'' [[Panamá|Panamá]]is.<ref>[https://www.vaticannews.va/es/papa/news/2019-01/papa-francisco-panama-jmj-2019-misa-dedicacion-altar-catedral.html Reliikviate juurde (hispaania keeles)]</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.catholic.org/saints/saint.php?saint_id=309 Pühakud Aurelius ja Natalia veebilehel catholic.org] * [http://www.santopedia.com/santos/santa-liliosa-de-cordoba Santa Liliosa de Córdoba, Mártir] [[Kategooria:kristlikud märtrid]] 75rueq19fov5alns1sbdtz670sc2w69 0 702246 7255974 7250537 2026-10-19T18:31:25Z Kapa1964 208720 7255974 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias [[:en:Mennonites|mennoniitidele]] maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] k5p0fmgn5omwo5y4tmjietk7x2qygki 7256006 7255974 2026-10-19T19:38:50Z Kapa1964 208720 7256006 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias [[:en:Mennonites|mennoniitidele]] maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 5kqdyrk7ntbh7vg6s4xpvxxhxcpbomr 7256012 7256006 2026-10-19T19:44:45Z Kapa1964 208720 7256012 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Vene armee / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant [[Ivan Inzov]]i adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Vene armee → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias [[:en:Mennonites|mennoniitidele]] maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 3oaurwctw33w0m201stwht83iyruytz 7256013 7256012 2026-10-19T19:46:12Z Kapa1964 208720 7256013 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Vene armee / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Vene armee → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias [[:en:Mennonites|mennoniitidele]] maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 2530j84m7t2s2wa7g29l3tyfdel44mr 7256017 7256013 2026-10-19T19:55:51Z Kapa1964 208720 7256017 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Vene armee / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Vene armee → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] hvtwgbeg6804cohuk3vbd3mw2um6y4a 7256018 7256017 2026-10-19T19:59:04Z Kapa1964 208720 7256018 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Vene armee / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Vene armee → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Vene armee / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Vene armee / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 1831 | Armee koosseis / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] o4jxg93yhk8i85xe75sk6c5uvhtb8bn 7256020 7256018 2026-10-19T20:03:59Z Kapa1964 208720 7256020 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] qjqfw4inupvonpgqs559c05ish9gst4 7256021 7256020 2026-10-19T20:05:11Z Kapa1964 208720 7256021 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] gpjk3wssxszd3j0ps4mg7msbgwh1u8u 7256022 7256021 2026-10-19T20:08:20Z Kapa1964 208720 7256022 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] h1o3ectq9rynnlredewewtucx4237mv 7256027 7256022 2026-10-19T20:15:12Z Kapa1964 208720 7256027 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | [[alampolkovnik]] | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] s71igp2jqteev7e1ojvnoae1ae9gfe1 7256028 7256027 2026-10-19T20:15:52Z Kapa1964 208720 7256028 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 7tae1fde8ar8ksj50bag73kpzf5183n 7256029 7256028 2026-10-19T20:19:27Z Kapa1964 208720 7256029 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ho04yp3goowa5339qidv85ix3023djd 7256033 7256029 2026-10-19T20:24:29Z Kapa1964 208720 7256033 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | [[alampolkovnik]] | Kustutati surma tõttu armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 4h38npz8wprygskm2rgbyx9jk3botki 7256036 7256033 2026-10-19T20:40:42Z Kapa1964 208720 7256036 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Kustutati surma tõttu armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] r38tp0300rajdpryppstlnjqepg3uab 7256038 7256036 2026-10-19T20:42:28Z Kapa1964 208720 7256038 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] k85dl5brcuur156dvoiby1w2rwc8uik 7256049 7256038 2026-10-19T21:02:50Z Kapa1964 208720 7256049 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis talle Moldavanka eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga. Kahe laenu kogusumma oli 8900 assignaatrubla.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] jfvyemeblp1961ti8i1o99u3bx7souz 7256051 7256049 2026-10-19T21:09:37Z Kapa1964 208720 7256051 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis talle Moldavanka eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga. Kahe laenu kogusumma oli 8900 assignaatrubla.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] rguvp890uuwqtoh8radfsqg6x3xmtx1 7256054 7256051 2026-10-19T21:19:12Z Kapa1964 208720 7256054 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis talle [[:ukr:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga. Kahe laenu kogusumma oli 8900 assignaatrubla.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] j3ggz6t1nvh6189kfa5gos05qb95ipj 7256055 7256054 2026-10-19T21:21:17Z Kapa1964 208720 7256055 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis talle [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga. Kahe laenu kogusumma oli 8900 assignaatrubla.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] bkwxpiwaq0ph035zeuvjq73iea48o81 7256056 7256055 2026-10-19T21:23:07Z Kapa1964 208720 7256056 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis talle [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] hk495mixu1fx33zdy9hdhex4zj8tbp9 7256058 7256056 2026-10-19T21:27:14Z Kapa1964 208720 7256058 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seadusega ettenähtud intressiga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] kn0ikcvcqgijzm50smu085fuah2muev 7256060 7256058 2026-10-19T21:30:01Z Kapa1964 208720 7256060 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma 1832. aastal käsitleti tema pärandvara [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Sama aasta 2., 5. ja 9. augustil ilmunud kuulutused kandsid numbrit 16870.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta juulis ja augustis avaldati Hersoni tsiviilkohtukoja uued kuulutused Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitleva kohtuasja kohta. Maria von Güldenschantzi volinikuna nimetati nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused ilmusid 25. ja 29. juulil ning 1. augustil numbri 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] sr4aegmglpv06v2r8mgqcftxk2dtm1f 7256061 7256060 2026-10-19T21:43:02Z Kapa1964 208720 7256061 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutustes nimetati porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Kuulutused ilmusid 2., 5. ja 9. augustil nr 16870 all.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtukuulutustes nimetati Maria von Güldenschantzi volinikuna titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil nr 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] qsum2vxm7thsxk7xy3dnt5vxb76kiz1 7256068 7256061 2026-10-19T21:49:37Z Kapa1964 208720 7256068 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutuste kohaselt oli pärandvara puudutava kohtuasja üks osalisi porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz, keda esindas kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski. Kuulutused ilmusid 2., 5. ja 9. augustil nr 16870 all.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aastal jätkus pärandvara käsitlemine kohtus. Maria von Güldenschantzi esindas nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Vastavad kohtukuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil nr 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] f93qk8dhsv5pmgufhqb07h37y8cs7bu 7256069 7256068 2026-10-19T21:50:53Z Kapa1964 208720 7256069 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutuste kohaselt oli pärandvara puudutava kohtuasja üks osalisi porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz, keda esindas kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski. Kuulutused ilmusid 2., 5. ja 9. augustil nr 16870 all.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aastal jätkus pärandvara käsitlemine kohtus. Maria von Güldenschantzi esindas nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Vastavad kohtukuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil nr 20236 all.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] iwig4tbm6pjpctrvjq2tdws7mn71oqo 7256071 7256069 2026-10-19T21:56:24Z Kapa1964 208720 7256071 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta augustis avaldatud kohtukuulutuste kohaselt oli pärandvara puudutava kohtuasja üks osalisi porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz, keda esindas kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski. Kohtuasja nr 16870 puudutavad kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil 1843 ''Senati kuulutustes''.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aastal käsitleti Georg von Güldenschantzi pärandvara taas Hersoni tsiviilkohtukojas. Maria von Güldenschantzi esindas nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kohtuasja nr 20236 puudutavad kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil 1846 ''Senati kuulutustes''.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] trwtlbmz6i6k8b7iuhvh92437zyvsmb 7256076 7256071 2026-10-19T22:03:38Z Kapa1964 208720 7256076 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aastal oli pärandvara käsitleva kohtuasjaga seotud porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz, keda võis kohtus esindada kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski. Kohtuasja nr 16870 puudutavad kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil ''Senati kuulutustes''.<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aastal oli Georgi pärandvara käsitleva kohtuasjaga endiselt seotud Maria von Güldenschantz, kelle volinikuks oli nüüd titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kohtuasja nr 20236 puudutavad kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil ''Senati kuulutustes''.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] tsk7dru8sbhe6oob4hdku9y52wzh7y3 7256079 7256076 2026-10-19T22:10:36Z Kapa1964 208720 7256079 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil ''Senati kuulutustes'' (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati taas Maria von Güldenschantzi, kelle volinik oli titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil ''Senati kuulutustes''.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 16870: porutšikulesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski seoses alampolkovnik Jegor Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoja kuulutus nr 20236: porutšikulesk Maria von Güldenschantzi volinik titulaarnõunik Fjodor Soljanikov seoses alampolkovnik Jegor von Güldenschantzi pärandvaraga.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 8cooysb551owv4ss0kkf253xneaoa7f 7256085 7256079 2026-10-19T22:27:03Z Kapa1964 208720 7256085 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil ''Senati kuulutustes'' (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati taas Maria von Güldenschantzi, kelle volinik oli titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil ''Senati kuulutustes''.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi volinik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 7juub4v2i5jyl6bitxb4p1ec29tcu64 7256086 7256085 2026-10-19T22:31:47Z Kapa1964 208720 7256086 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati taas Maria von Güldenschantzi, kelle volinik oli titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi volinik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] mdeq3lvlpil6r4n1i0yyudlt9l5v787 7256089 7256086 2026-10-19T22:37:17Z Kapa1964 208720 7256089 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema volinikku kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi, kelle volinik oli titulaarnõunik Fjodor Soljanikov. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi volinik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] lei1cg8kntf7c13ldl0hub7x0rp2sp4 7256198 7256089 2026-10-20T07:54:57Z Kapa1964 208720 7256198 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema volinik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi volinik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 9eg38bgi4jrroaa9wruzkvnhfdb1xkq 7256203 7256198 2026-10-20T07:58:28Z Kapa1964 208720 7256203 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud maja koos ehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos ehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 7kop7u5ljmk8bbgncwgraxfcc2okjhc 7256205 7256203 2026-10-20T08:08:03Z Kapa1964 208720 7256205 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] c1hiz4eshpkvqy1j1zy0ozsq1mp28d3 7256207 7256205 2026-10-20T08:13:10Z Kapa1964 208720 7256207 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1831. aastal oli Georg von Güldenschantz [[Odessa]]s kahe kinnisvaraga tagatud laenu võlausaldaja. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] byz3c11ooa2jqzj30wz6iyd9vntqjvh 7256210 7256207 2026-10-20T08:23:18Z Kapa1964 208720 7256210 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1. detsembril 1831 avaldatud „Senati kuulutustes” teatati kahest Odessas sõlmitud kinnisvaraga tagatud laenutehingust, millede võlausaldajaks oli alampolkovnik Georg von Güldenschantz. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] gfkdlfzb0gxdlbgvrmjovyfpn5u3rsz 7256212 7256210 2026-10-20T08:25:27Z Kapa1964 208720 7256212 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1. detsembril 1831 avaldatud „Senati kuulutustes” teatati kahest Odessas sõlmitud kinnisvaraga tagatud laenutehingust, millede võlausaldajaks oli alampolkovnik Georg von Güldenschantz. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ir3o0vyspl3ot2551pl7o2re7r82oyi 7256214 7256212 2026-10-20T08:28:16Z Kapa1964 208720 7256214 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1. detsembril 1831 avaldatud „''Senati kuulutustes''” teatati kahest Odessas sõlmitud kinnisvaraga tagatud laenutehingust, millede võlausaldajaks oli alampolkovnik Georg von Güldenschantz. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] n0959wprqadp0wp8c5xa1seu8rcp246 7256220 7256214 2026-10-20T08:40:16Z Kapa1964 208720 7256220 wikitext text/x-wiki '''Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон''; 1786<ref name="Vanus"/> – märts 1832, [[Odessa]]<ref name="19.03.1832 surm"/><ref name="Georg Güldenscantz"/><ref name="G.Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik, Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Georg oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Georg koos venna Carli ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Georg von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (vene k. ''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | Odessa suurtükiväegarnison → [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | alamporutšik → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison → 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | [[1812. aasta Prantsuse-Vene sõda|1812. aasta isamaasõja]] [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 11. patareikompanii → 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/> |- | 3.01.1816 | 32. patareikompanii → Ganguti ([[Hanko]]) suurtükiväegarnison | staabikapten → [[kapten]] | Ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni.<ref name="03.01.1816 Gangut"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | kapten → staabikapten | Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantz viidi üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse seoses tema sobivusega väliteenistuseks ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 22.05.1820 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | kapten | Võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Ivan Inzovi adjutandiks.<ref name="22.05.1820 Inzov"/> |- | 1.10.1821 | Armee koosseisus → 32. jäägrirügement | kapten | Viidi üle 32. jäägrirügementi, jätkates senisel ametikohal kindralleitnant Inzovi adjutandina.<ref name="01.10.1821 jäägrirügement"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | Armee koosseisus / kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel | major / Püha Anna II klassi orden | Armee koosseisu kuulunud major von Güldenschantzi nimetatakse kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesannetel teeniva ohvitserina. Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga ilma briljantkaunistusteta.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/><ref name="Русский инвалид 16.07.1823"/> |- | 18.04.1826 | Armee koosseisus / eriülesannete täitja kindralleitnant Ivan Inzovi juures | major → [[alampolkovnik]] | Ülendati majorist alampolkovnikuks.<ref name="18.04.1826 alampolkovnik"/> |- | 2.09.1827 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Määrati Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades sõjaväelise auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.<ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> |- | 1831 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Armee üldnimekirjas alampolkovnikuna; teenis Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena.<ref name="Armee nimekiri 1831"/> |- | 19.03.1832 | Armee koosseisus / Odessa väliskolonistide kontor | alampolkovnik | Seoses surmaga kustutati armee nimekirjadest.<ref name="19.03.1832 surm"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja tegevus kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses enda kavatsusega asuda välismaale misjonäritööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega.<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/><ref name="02.09.1827 Odessa kontor"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuaril 1830. aastal mainiti Güldenschantzi vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> == Laenutehingud ja pärandvara == 1. detsembril 1831 avaldatud „''Senati kuulutustes''” teatati kahest Odessas sõlmitud kinnisvaraga tagatud laenutehingust, millede võlausaldajaks oli alampolkovnik Georg von Güldenschantz. Odessa kaupmees Stepan Kuznetsov pantis talle Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis majad nr 9 ja 10 koos lisaehitiste ja kruntidega 6600 assignaatrubla (Vene keisririigi paberraha) suuruse laenu tagatiseks. Odessa linnakodanik Hajetlja Maidannikova pantis Georgile [[:uk:Молдаванка (Одеса)|Moldavanka]] eeslinnas asunud maja koos lisaehitiste ja krundiga 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagatiseks. Mõlemad laenud olid antud üheks aastaks seaduses sätestatud intressimääraga.<ref name="1831 Kuznetsov"/><ref name="1831 Maidannikova"/> Pärast alampolkovnik Georg von Güldenschantzi surma käsitleti tema pärandvara 1843. ja 1846. aastal [[Herson]]i tsiviilkohtukojas. 1843. aasta kohtuasjas nr 16870 nimetati porutšiku leske Maria Karpovna von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetskit. Asjakohased kuulutused avaldati 2., 5. ja 9. augustil „''Senati kuulutustes''” (vene k. ''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'').<ref name="1843 pärandvara"/> 1846. aasta kohtuasjas nr 20236 nimetati porutšiku abikaasat Maria von Güldenschantzi ning tema poolt volitatud isikut, titulaarnõunik Fjodor Soljanikovi. Kuulutused avaldati 25. ja 29. juulil ning 1. augustil „''Senati kuulutustes''”.<ref name="1846 pärandvara"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="19.03.1832 surm">[https://ya.ru/archive/search?text=Русский+инвалид.+1832%2C+№+74&dateFrom=1832&dateTo=1832&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Русский инвалид'', nr 74, 22. märts 1832], lk 2. 19. märtsi 1832 keiserliku käskkirjaga kustutati alampolkovnik von Güldenschantz tema surma tõttu armee nimekirjadest.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="03.01.1816 Gangut">''Русский инвалид'', nr 22, 27. jaanuar 1816, lk 2 (kogumiku lk 86). Keiserlik käsk 3. jaanuarist 1816: 32. patareikompanii staabikapten Güldenschantz ülendati kapteniks ja viidi üle Ganguti suurtükiväegarnisoni (''32й батарейной роты Шт. Кап. Гильденшанцъ въ Гангутской Капитаномъ'').</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="22.05.1820 Inzov">''Русский инвалид'', nr 122, 26. mai 1820, lk 1. Keiserlik käsk 22. maist 1820: endine 22. ratsasuurtükiväekompanii staabikapten, kaptenina erru saadetud von Güldenschantz võeti uuesti sõjaväeteenistusse kapteni auastmes ning määrati Lõuna-Venemaa kolonistide peakuraatori ja kolonistide komitee esimehe kindralleitnant Inzovi adjutandiks.</ref> <ref name="01.10.1821 jäägrirügement">''Русский инвалид'', nr 231, 5. oktoober 1821, lk 1. Keiserlik käsk 1. oktoobrist 1821: kindralleitnant Inzovi adjutant, armee kapten Güldenschantz viidi üle 32. jäägrirügementi, jättes ta senisele ametikohale (''съ оставленіемъ при прежней должности'').</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Русский инвалид 16.07.1823">[https://yandex.ru/archive/catalog/efb7438e-3c12-488a-a9df-d18abc1cab86/2 ''Русский инвалид, или Военные ведомости'', nr 166, 16. juuli 1823, lk 2]. Major von Güldenschantzi nimetatakse Püha Anna II klassi ordeni kavalerina ilma briljantkaunistusteta ning eriülesannetes kindralleitnant Ivan Inzovi juures teeniva ohvitserina.</ref> <ref name="18.04.1826 alampolkovnik">''Русский инвалид'', nr 96, 24. aprill 1826, lk 2. Keiserlik käsk 18. aprillist 1826: kindralleitnant Inzovi juures eriülesandeid täitnud armee major von Güldenschantz ülendati alampolkovnikuks (''Находящійся по особымъ порученіямъ при Генералъ-Лейженантѣ Ивзовѣ, состоящій по Арміи Маіоръ Фонъ Гильденшанцъ въ Подполковники'').</ref> <ref name="02.09.1827 Odessa kontor">''Русский инвалид'', nr 240, 23. september 1827, lk 3; ''Сенатские ведомости'', nr 38, 17. september 1827, lk 8–9. Keiserlik korraldus 2. septembrist 1827: kindralleitnant Ivan Inzovi juures eriülesandeid täitnud alampolkovnik von Güldenschantz määrati õuenõunik von Lau asemele Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmeks, säilitades alampolkovniku auastme ja kuuluvuse armee koosseisu.</ref> <ref name="Armee nimekiri 1831">[https://ua.files.fm/f/rk5jc3jz/ ''Список генералам, штаб- и обер-офицерам всей Российской армии, с показанием чинов, фамилий и знаков отличия'']. Санкт-Петербург: Военная типография Главного штаба Его Императорского Величества, 1831, lk 56 (PDF-vaaturis lk 111). Jaotises ''По армии. Подполковники'' on von Güldenschantz märgitud Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmena: ''Фонъ Гильденшанцъ, Стар. Чл. Одесск. Ком. Инос. поселенн.''</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://web.archive.org/web/20240303222232/https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828"> [https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="1831 Kuznetsov">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 44. Odessa kaupmehe Stepan Kuznetsovi pandikiri alampolkovnik Jegor Güldenschantzi kasuks 6600 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Odessa Volnõi turu piirkonnas IV kvartalis numbrite 9 ja 10 all asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1831 Maidannikova">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 96, 1. detsember 1831, lk 51. Odessa linnakodaniku Hajetlja Maidannikova pandikiri armee alampolkovnikule ja ordenikavalerile Jegor Güldenschantzile 2300 assignaatrubla suuruse laenu tagamiseks; tagatiseks Moldavanka eeslinnas asunud kinnisvara.</ref> <ref name="1843 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 61, 2. august 1843, lk 3; nr 62, 5. august 1843, lk 49; nr 63, 9. august 1843, lk 45. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 16870: porutšiku lesk Maria Karpovna von Güldenschantz või tema poolt volitatud isik, kolleegiumiassessor Ivan Pavlovitš Kremenetski, alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara käsitlevas kohtuasjas.</ref> <ref name="1846 pärandvara">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 59, 25. juuli 1846, lk 9; nr 60, 29. juuli 1846, lk 61; nr 61, 1. august 1846, lk 71. Hersoni tsiviilkohtukoda, nr 20236: porutšiku abikaasa Maria von Güldenschantzi poolt volitatud isik, titulaarnõunik Fjodor Soljanikov, Maria von Güldenschantzi kohtuasjas, mis käsitles alampolkovnik Georg von Güldenschantzi pärandvara.</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] ghhy7i3cul52k9t3fsfqjjgoad3z5oo 0 702935 7255943 7249896 2026-10-19T18:04:40Z Kapa1964 208720 7255943 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 23. jaanuari 1857) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik, [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisu kuulunud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (kuni 7.10.1814 Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi. Rügement dislotseerus [[Podoolia kubermang]]u [[:ru:Проскуровский уезд|Proskurovi maakonnas]].<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/><ref name="1815 Kostroma dislotseerumine"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → 4. jalaväediviis / [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]]<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'').<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 5. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |- | 23.01.1857 | 5. armeekorpus / 5. vooribrigaad | major → [[alampolkovnik]] | Vabastati tervislikel põhjustel tegevteenistusest, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="23.01.1857 alampolkovnik"/><ref name="23.01.1857 Vene Invaliid"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1848. aastal töötas ta [[Podoolia kubermang|Podoolia]] [[kroonupalat]]i tubakaaktsiisi järelvaatajana (reformieelses vene k. ''надзиратель по акцизу съ табаку'') ning vabastati sellest ametist tervislikel põhjustel sama aasta 13. oktoobril.<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku [[ukaas]]i nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana (reformieelses [[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года''] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="1815 Kostroma dislotseerumine">[https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900, lk 108 (PDF-vaaturis lk 132). Rügement dislotseerus Kamenets-Podolski kubermangu Proskurovi maakonnas.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="23.01.1857 alampolkovnik">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 23, 27. jaanuar 1857], lk 2. 23. jaanuaril 1857 vabastati 3. armeekorpuse vanemvoorimeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz tegevteenistusest tervislikel põhjustel, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning talle määrati pension täispalga ulatuses.</ref> <ref name="23.01.1857 Vene Invaliid">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&resetCount=1 ''Русский инвалид'', nr 22, 26. jaanuar 1857], lk 2. 5. armeekorpuse obervagenmeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz ülendati 23. jaanuaril 1857 alampolkovnikuks ning vabastati tegevteenistusest mundri kandmise õiguse ja täispalga suuruse pensioniga.</ref> <ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1848&dateTo=1848&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&fuzzy=1 ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 238, 23. oktoober 1848], lk 1. 13. oktoobri 1848 keiserliku käskkirja alusel vabastati tervislikel põhjustel ametist Podoolia kroonupalati tubakaaktsiisi järelvaataja kolleegiumiassessor Güldenschantz.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. * [https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 1ts2ru8hijsyu2wdp0xkckr6n06fpoq 7255946 7255943 2026-10-19T18:07:46Z Kapa1964 208720 7255946 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 23. jaanuari 1857) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik, [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisu kuulunud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (kuni 7.10.1814 Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi. Rügement dislotseerus [[Podoolia kubermang]]u [[:ru:Проскуровский уезд|Proskurovi maakonnas]].<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/><ref name="1815 Kostroma dislotseerumine"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → 4. jalaväediviis / [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]]<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'').<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 5. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |- | 23.01.1857 | 5. armeekorpus / 5. vooribrigaad | major → [[alampolkovnik]] | Vabastati tervislikel põhjustel tegevteenistusest, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="23.01.1857 alampolkovnik"/><ref name="23.01.1857 Vene Invaliid"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. ja 1827. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) piirivalvepunkti karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku [[ukaas]]i nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana (reformieelses [[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> 1848. aastal töötas ta [[Podoolia kubermang|Podoolia]] [[kroonupalat]]i tubakaaktsiisi järelvaatajana (reformieelses vene k. ''надзиратель по акцизу съ табаку'') ning vabastati sellest ametist tervislikel põhjustel sama aasta 13. oktoobril.<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года''] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="1815 Kostroma dislotseerumine">[https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900, lk 108 (PDF-vaaturis lk 132). Rügement dislotseerus Kamenets-Podolski kubermangu Proskurovi maakonnas.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="23.01.1857 alampolkovnik">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 23, 27. jaanuar 1857], lk 2. 23. jaanuaril 1857 vabastati 3. armeekorpuse vanemvoorimeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz tegevteenistusest tervislikel põhjustel, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning talle määrati pension täispalga ulatuses.</ref> <ref name="23.01.1857 Vene Invaliid">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&resetCount=1 ''Русский инвалид'', nr 22, 26. jaanuar 1857], lk 2. 5. armeekorpuse obervagenmeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz ülendati 23. jaanuaril 1857 alampolkovnikuks ning vabastati tegevteenistusest mundri kandmise õiguse ja täispalga suuruse pensioniga.</ref> <ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1848&dateTo=1848&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&fuzzy=1 ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 238, 23. oktoober 1848], lk 1. 13. oktoobri 1848 keiserliku käskkirja alusel vabastati tervislikel põhjustel ametist Podoolia kroonupalati tubakaaktsiisi järelvaataja kolleegiumiassessor Güldenschantz.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. * [https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] n4xgfbxlww0e3p7koq2s4r2lnrc5w4b 7255962 7255946 2026-10-19T18:26:01Z Kapa1964 208720 7255962 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 23. jaanuari 1857) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[alampolkovnik]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik, [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj [[1701]] kuni [[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee alampolkovnik ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Tema isa, porutšik Georg Wilhelm von Güldenschantz, teenis [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügemendis]], kus teda on 1773, 1777 ja 1780 mainitud [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774. aastal [[adjutant|adjutandina]] ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> Carl oli alampolkovnik [[Otto Hermann von Güldenschantz]]i vennapoeg. Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu perele kuulunud Viljandi elumaja kohta, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> 8. veebruaril 1808 andis Carl koos venna Georgi ja õe Wilhelminega nõusoleku nende emale Eleonora Mariale kuulunud [[Limbaži]]s (sks ''Lemsal'') asunud kinnistu võõrandamiseks [[Tartu Ülikool]]i kasuks. Wendeni tänava nr 49 valdus koosnes puidust elumajast koos kõrvalhoonetega, hoonete juurde kuulunud aiast ning 1½ nöörist põllumaast. Kinnistu müügihinnaks oli 1200 [[:de:Albertustaler|Albertuse taalrit]].<ref name="Lemsal 1808"/> Carl von Güldenschantzi haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õppeasutuse, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 24.04.1807 || [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] || praporštšik || Armee koosseisu kuulunud praporštšik Güldenschantz määrati Peterburi grenaderirügementi.<ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement"/> |- | 16.08.1810 | Peterburi grenaderirügement | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (kuni 7.10.1814 Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi. Rügement dislotseerus [[Podoolia kubermang]]u [[:ru:Проскуровский уезд|Proskurovi maakonnas]].<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/><ref name="1815 Kostroma dislotseerumine"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → 4. jalaväediviis / [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[titulaarnõunik]]<ref name="Lipkani 1826"/> → [[kolleegiumiassessor]]<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti komandandina avaldas ta tänu kohalikele linnakodanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'').<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 5. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 25.09.1852 | 5. jalaväekorpus | major / vanemvoorimeister | Keiserliku vägede ülevaatuse ajal puudus teenistuskohalt; tema ülesandeid täitis 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.<ref name="25.09.1852 Güldenschantz"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |- | 23.01.1857 | 5. armeekorpus / 5. vooribrigaad | major → [[alampolkovnik]] | Vabastati tervislikel põhjustel tegevteenistusest, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="23.01.1857 alampolkovnik"/><ref name="23.01.1857 Vene Invaliid"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. ja 1827. aastal oli Carl [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) piirivalve karantiiniposti ülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/><ref name="Lipkani 1827"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku [[ukaas]]i nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana (reformieelses [[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> 1848. aastal töötas ta [[Podoolia kubermang|Podoolia]] [[kroonupalat]]i tubakaaktsiisi järelvaatajana (reformieelses vene k. ''надзиратель по акцизу съ табаку'') ning vabastati sellest ametist tervislikel põhjustel sama aasta 13. oktoobril.<ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="Lemsal 1808">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A56111137&q=G%C3%BCldenschanz&txt=1&all=1&of=1-3 ''Rigische Anzeigen'', nr 19, 11. mai 1808, lk 5–6]. 8. veebruaril 1808 sõlmiti Eleonora Maria von Güldenschantzi ja Tartu Ülikooli erivoliniku, kooliinspektor Johann Valentin von Holsti vahel tema laste nõusolekul loovutusleping Limbažis (sks ''Lemsal'') Wendeni tänaval nr 49 asunud kinnistu kohta. Kinnistu hõlmas puidust elumaja koos kõrvalhoonetega, sellega külgnevat aeda ja 1½ nööri põllumaad ning mis võõrandati Tartu Ülikooli kasuks 1200 Albertuse taalri eest. Leping muudeti 14. veebruaril 1808 Liivimaa õuekohtus pärisostulepinguks.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="24.04.1807 Peterburi grenaderirügement">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=87&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Всевысочайшие приказы, отданные в присутствии е.и.в. государя императора.''] – [СПб.: Гос. воен. коллегии, 1808], lk 83 (digivaaturis lk 87). ''Кремпинъ и Гильденшанцъ въ Санктпетербургской Гранодерской.''</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года''] {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="1815 Kostroma dislotseerumine">[https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900, lk 108 (PDF-vaaturis lk 132). Rügement dislotseerus Kamenets-Podolski kubermangu Proskurovi maakonnas.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Karl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Lipkani 1827">''Сенатские ведомости'', nr 44, 29. oktoober 1827, lk 15. Lipkani piirivalve karantiiniposti ülem Carl von Güldenschantz (''Начальникъ Липканской Пограничной Карантинной заставы Карлъ Фонъ-Гильденшанцъ'').</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="25.09.1852 Güldenschantz">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961220?page=127&rotate=0&theme=white&inversion=off ''Дополнение к Высочайшему приказу, отданному Сентября 25-го дня 1852 года'', lk 127]. 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrit major Güldenschantzi nimetatakse keiserlikus käsus; tema äraolekul täitis tema ametikohustusi 15. jalaväediviisi vanemvoorimeister alampolkovnik Menz.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="23.01.1857 alampolkovnik">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 23, 27. jaanuar 1857], lk 2. 23. jaanuaril 1857 vabastati 3. armeekorpuse vanemvoorimeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz tegevteenistusest tervislikel põhjustel, ülendati alampolkovnikuks õigusega kanda vormiriietust ning talle määrati pension täispalga ulatuses.</ref> <ref name="23.01.1857 Vene Invaliid">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1857&dateTo=1857&index=mass_media&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&resetCount=1 ''Русский инвалид'', nr 22, 26. jaanuar 1857], lk 2. 5. armeekorpuse obervagenmeister ja 5. vooribrigaadi komandör major Güldenschantz ülendati 23. jaanuaril 1857 alampolkovnikuks ning vabastati tegevteenistusest mundri kandmise õiguse ja täispalga suuruse pensioniga.</ref> <ref name="13.10.1848 Podoolia kroonupalat">[https://ya.ru/archive/search?text=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dateFrom=1848&dateTo=1848&index=mass_media&periodicalId=11ff0b76-230b-4179-a25c-5a8a9360dfa6&excludeSeen=0&rankMode=by_relevance&fuzzy=1 ''Санкт-Петербургские ведомости'', nr 238, 23. oktoober 1848], lk 1. 13. oktoobri 1848 keiserliku käskkirja alusel vabastati tervislikel põhjustel ametist Podoolia kroonupalati tubakaaktsiisi järelvaataja kolleegiumiassessor Güldenschantz.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. * [https://bibl-kostroma.ru/wp-content/uploads/2024/02/Kratkaya-istoriya-19-Kostrom-polka_1900_.pdf Богданович, Владимир. ''Краткая история 19-го пехотного Костромского полка с 1805 по 1900 г.''] Житомир, 1900. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 0mmyr4zkqey498o9trgm7lwx7akakhv 0 703204 7255865 7255706 2026-10-19T14:01:56Z Kapa1964 208720 7255865 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit. Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] lgnvlpre0xx5f9hnhum7l9bysniuozc 7255866 7255865 2026-10-19T14:03:24Z Kapa1964 208720 7255866 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 7nv7n8dlr7i7qzhegntq09kohcnc78w 7255871 7255866 2026-10-19T14:32:53Z Kapa1964 208720 7255871 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi dragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi dragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning valdusi Budas ja Mihhailovkas.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi dragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi dragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] lxn8wurg3r5icbgvvq7pjtqf5mq5pky 7255876 7255871 2026-10-19T15:09:48Z Kapa1964 208720 7255876 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi dragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi dragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning valdusi Budas ja Mihhailovkas.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi dragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi dragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] ckl6t8s9d2z45vmjkpzi1uj0onvhvk5 7255877 7255876 2026-10-19T15:28:45Z Kapa1964 208720 7255877 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi dragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi dragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning valdusi Budas ja Mihhailovkas.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi dragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi dragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] n7061matwxt6jz64ghfl92z6pr8s59p 7255881 7255877 2026-10-19T15:42:41Z Kapa1964 208720 7255881 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi dragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi dragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning valdusi Budas ja Mihhailovkas.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi dragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi dragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] i9lby3zk8iuelzgk79jrbka3hkh58ur 7255897 7255881 2026-10-19T16:31:13Z Kapa1964 208720 7255897 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva dragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi dragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi dragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi dragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi dragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi dragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] dq17ei29tuw0nly2zu87r7mr4wzc7we 7255907 7255897 2026-10-19T16:45:00Z Kapa1964 208720 7255907 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva dragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 2a2418lpimen47iord2f2gjm1mfiixm 7255908 7255907 2026-10-19T16:48:12Z Kapa1964 208720 7255908 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] kwhkmvfkrcjzbnsrq8oxujme5lffn5l 7255910 7255908 2026-10-19T16:49:35Z Kapa1964 208720 7255910 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva [[tragunirügement|tragunirügemendi]] (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] aea2zd0dl68tz3h57o9bpex9cxca1xb 7255912 7255910 2026-10-19T16:51:09Z Kapa1964 208720 7255912 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Ta teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] kwhkmvfkrcjzbnsrq8oxujme5lffn5l 7255920 7255912 2026-10-19T16:57:25Z Kapa1964 208720 7255920 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] lzeyjzqdnkk8wi5lc85adrdiyoobxpd 7255921 7255920 2026-10-19T16:58:31Z Kapa1964 208720 7255921 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulus Sofijskoje mõis ning omas valdusi Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] abrznx49uibj1prdws2h4rw58795w4y 7255926 7255921 2026-10-19T17:05:43Z Kapa1964 208720 7255926 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] g454jd8zfuqm85a4xlhd64x9pbehk0f 7255927 7255926 2026-10-19T17:06:43Z Kapa1964 208720 7255927 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofijskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] tw6a21d06gbnz1jzj5qh3olcjl05p90 7255929 7255927 2026-10-19T17:10:41Z Kapa1964 208720 7255929 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus munkade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] ob559peyq5yp62tmuyvipz6zhbquryy 7255940 7255929 2026-10-19T17:55:20Z Kapa1964 208720 7255940 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 9pc345ff307ww8t3b7r9jqmc51556f7 7256092 7255940 2026-10-19T22:55:49Z Kapa1964 208720 7256092 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гилденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] l4rx6icufayeit4ww0wzkbxvxrzy5e7 7256093 7256092 2026-10-19T23:00:18Z Kapa1964 208720 7256093 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, teenisid ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm teenis selles rügemendis alates 1773. aastast [[kornet (auaste)|kornet]]ina, 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777 ja 1780 taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]].<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 2qreszdjwioopkcm7g0muwcr9ia8vy5 7256223 7256093 2026-10-20T09:01:07Z Kapa1964 208720 7256223 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] k7o2cfg8plcx0x2l7ht4ldp9c43ijrb 7256225 7256223 2026-10-20T09:02:29Z Kapa1964 208720 7256225 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758 – ?).<ref name="Johann Carl sünd"/> Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] awuvanfzev84zykhwxzeubnagyfdx2l 7256228 7256225 2026-10-20T09:08:17Z Kapa1964 208720 7256228 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] ruvxqlr1g6pzkk14rtym9guymndmave 7256229 7256228 2026-10-20T09:09:11Z Kapa1964 208720 7256229 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 5h3mqw0nmezwoxqf6p2gbuy5xe02x67 7256230 7256229 2026-10-20T09:09:39Z Kapa1964 208720 7256230 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 6837kfo4okgduykh3p1mcyjzdxsqgnv 7256232 7256230 2026-10-20T09:15:06Z Kapa1964 208720 7256232 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni noorem vend Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''), kes teenis aastatel 1798–1803 [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning 23. novembril (4. detsembril) 1798 alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] m8vqx7wlcc87npetf73bthodjv4gu4t 7256247 7256232 2026-10-20T10:02:43Z Kapa1964 208720 7256247 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni üks noorematest vendadest Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Aatatel 1798–1803 oli ta teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (märkus: teenistuse algaastal, 1798, paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu).<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem oli Ewald auastmelt porutšik ja mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] qxzrc3wjwy258ls3f3bbm7mvpby7ss3 7256250 7256247 2026-10-20T10:10:56Z Kapa1964 208720 7256250 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka Otto Hermanni üks noorematest vendadest Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850), vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (''Фёдор Васильевич Гильденшанц''). Aatatel 1798–1803 oli Ferdinand alias Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (märkus: teenistuse algaastal, 1798, paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu).<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem tõusid Ferdinand auastmelt porutšikuks. 19. sajandi teise kümnendi keskpaigast kui surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 1y04tvdhmieqhkcjgnzjrynctsehd2h 7256253 7256250 2026-10-20T10:23:58Z Kapa1964 208720 7256253 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu).<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem tõusid Ferdinand auastmelt porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 69tmw4pyox4accr8p4lwtwqqaozkmxi 7256255 7256253 2026-10-20T10:25:31Z Kapa1964 208720 7256255 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu).<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem tõusid Ferdinand auastmelt porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 8ayqw5gun9m6z7w0lso0nfknbo5vxtj 7256259 7256255 2026-10-20T10:33:02Z Kapa1964 208720 7256259 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] m3m0ppevysgx564uqs83hrzhdyey5ks 7256269 7256259 2026-10-20T10:49:17Z Kapa1964 208720 7256269 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (22. okt. (2. nov.) 1767, Pärnu – 1826), kelle isa oli [[Läänemaa]]l [[Käblaküla mõis]]as sündinud Vene armee kapten Carl Johann von Klostermann (1714 – 1780 Pärnu). Abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 4uq9yjjxys02c9tus91r2658e6k9wnp 7256271 7256269 2026-10-20T10:52:16Z Kapa1964 208720 7256271 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (22. okt. (2. nov.) 1767, Pärnu – 1826), kelle isa oli [[Läänemaa]]l [[Käblaküla mõis]]as sündinud Vene armee kapten Carl Johann von Klostermann (1714 – 1780, Pärnu). Abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] dur4jmbwq4ycj32i8gjb9shtva3nprg 7256273 7256271 2026-10-20T10:54:52Z Kapa1964 208720 7256273 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud. Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (22. okt. (2. nov.) 1767, Pärnu – 1826), kelle isa oli [[Läänemaa]]l [[Käblaküla mõis]]as sündinud Vene armee kapten Carl Johann von Klostermann (1714 – 1780, Pärnu). Abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas. Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] bwe7v47gzhs9y1xhsoaaiyt7kws4lqz 7256274 7256273 2026-10-20T10:57:23Z Kapa1964 208720 7256274 wikitext text/x-wiki '''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Васильевич Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]<ref name="Sünd 11. jaanuar 1763"/> – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]<ref name="Surm 26. märts 1836"/>) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Brandti ja hiljem kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler, millega kaasnes pärilik Vene aadliseisus.<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> == Elulugu ja perekond == Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] (tänapäeval Nēķene, [[Läti]]) [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (1733 – pärast 1782; neiupõlvenimega von [[Radebandt]]). Otto Hermann abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud. Ta oli vendade, alampolkovnikute [[Georg von Güldenschantz]]i ja [[Carl von Güldenschantz]]i [[lell]]. Pihkva karabinjeeride rügemendis, kus Otto Hermann alustas oma sõjaväelist karjääri, olid teenistuses ka tema vanemad vennad [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (u pärast 1752 – enne 22. aprilli / 3. maid 1793) ja Johann Carl von Güldenschantz (17. (28.) veebruar 1758<ref name="Johann Carl sünd"/> – ?). Georg Wilhelm ülendati 1773. aastal [[kornet (auaste)|kornet]]iks. 1774 on teda mainitud [[adjutant|adjutandina]], 1777. ja 1780. aastal taas kornetina ning 1789 Pihkva tragunirügemendi (kuni oktoobrini 1788 Pihkva karabinjeeride rügement) [[kortermeister|kortermeistrina]]. 1. jaanuariks 1793 oli ta rügemendist lahkunud.<ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement"/><ref name="Georg Wilhelm 1774"/><ref name="Georg Wilhelm 1777"/><ref name="Georg Wilhelm 1789"/><ref name="Georg Wilhelm 1793"/> Georg Wilhelm abiellus Eleonora Maria von Klostermanniga (22. okt. (2. nov.) 1767, Pärnu – 1826), kelle isa oli [[Läänemaa]]l [[Käblaküla mõis]]as sündinud Vene armee kapten Carl Johann von Klostermann (1714 – 1780, Pärnu). Abielust sündisid pojad [[Carl von Güldenschantz|Carl]] ja [[Georg von Güldenschantz|Georg]] ning tütar Wilhelmine. 1780. aastal oli vend Johann Carl sama väeüksuse ridades [[polk|polgu]] ehk rügemendi vooriteenistuja (vene k. ''обозный'').<ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement"/> Vene keisririigi armees teenis ka üks Otto Hermanni noorematest vendadest, Ewald Melchior Ferdinand von Güldenschantz (1776 – u 1849/1850; vene allikates Fjodor Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Фёдор Васильевич Гильденшанц'')). Aastatel 1798–1803 oli Ferdinand ehk Fjodor teenistuses [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Peterburi tragunirügemendis]], kus ta ülendati 8. (19.) oktoobril 1798 [[junkur|junkrust]] praporštšikuks (lipnikuks) ning sama aasta 23. novembril (4. detsembril) alamporutšikuks.<ref name="Ewald 1798 ülendamised"/><ref name="Ewald Peterburi tragunirügement"/> (Märkus: 1798. aastal paljastati samas rügemendis [[Venemaa keiser|keiser]] [[Paul I]] vastu suunatud ohvitseride vandenõu.)<ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu"/> Hiljem ülendati Ferdinand porutšikuks. Alates 1810. aastate keskpaigast kuni surmani oli Güldenschantz mõisnik [[:ru:Смоленская губерния|Smolenski kubermangu]] [[:ru:Рославльский уезд|Roslavli maakonnas]], kus talle kuulusid Sofiiskoje mõis ning valdused Budas ja Mihhailovkas.<ref name="Ewald 1817 Roslavl"/><ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi"/><ref name="Ewald 1849 valduste müük"/><ref name="Ewald 1850 pärijad"/> Ewald Melchior Ferdinand abiellus [[munk]]ade eestkostja (vene k. ''покровитель монахов'') tütre Sofia Mihhailovna Kulešaga. [[Güldenschantz]]ide suguvõsa päritolu ei ole teada. Liivimaal oli selle esimene teadaolev esindaja Otto Hermanni vanaisa [[kapten]] Johann von Güldenschantz (surnud u 1734). == Sõjaväeteenistus == Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824. {| class="wikitable sortable" ! style="width:10%;" | Aasta ! style="width:25%;" | Teenistusüksus ! style="width:20%;" | Amet / auaste ! style="width:45%;" | Märkused |- | style="text-align:center;" | 1779 || [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]] || nooremfänrik (sks ''Unterfähnrich'', vene k. [[:ru:подпрапорщик|''подпрапорщик'']]) || Teenistuse algus Vene keisririigi armees; rügemendi ülem polkovnik [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)]]. Väeüksus dislotseerus alates 1. (12.) jaanuarist 1778 kuni 1780 Viljandis.<ref name="1779 Alt-Pebalg"/><ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1792 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi jalaväerügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (reformieelses vene kirjapildis ''Гильденшанцъ'') rügemendi kaptenite nimekirjas nr 12 all. Rügemendi šeff (rügemendi kõrgeim ohvitser) kindralmajor German (perekonnanime venepärane kuju), [[polkovnik]] [[:ru:Ребиндер, Максим Владимирович|Magnus Woldemar von Rehbinder]]. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Углич|Uglitš]]is [[:ru:Ярославская губерния|Jaroslavli kubermang]]us.<ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 15. (26.) märts 1797 || [[:ru:Шлиссельбургский 15-й пехотный полк|Schlüsselburgi musketärirügement]] || kapten || Kapten Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц'') rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 23 all. Rügemendi koosseisus 15. (26.) märtsil 1797.<ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement"/> |- | style="text-align:center;" | pärast 21. augustit (1. septembrit) 1798 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Brandti musketäride rügement]] || kapten || Anton Vassiljevitš Güldenschantz (vene k. ''Гильденшанц, Антон Васильевич'') astus 1798. aastal Uglitšis formeeritud rügementi pärast 21. augustit (1. septembrit). Rügemendi ohvitseride koondnimekirjas nr 7 all.<ref name="1798 Brandti musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (22.) okt. 1799 || [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|Kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]] || kapten → [[major]] || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; rügement formeeriti 1798. aastal Uglitšis. Ülendati kaptenist majoriks.<ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)"/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) nov. 1800 || 66. kindralmajor Merkulovi musketäride rügement || major || Rügemendi staap; majori auastmes. Väeüksus dislotseerus [[:ru:Богучар|Bogutšaris]] [[:ru:Слободско-Украинская губерния|Sloboda-Ukraina kubermang]]us ning kuulus Harkovi (tänapäeval [[Harkiv]], [[Ukraina]]) sõjaväeinspektsiooni. Jalaväemajorite üldnimekirjas (vene k. ''майоры от инфантерии'') nr 114 all.<ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement"/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) apr. 1802 || Olonetsi musketäride rügement (endine Merkulovi rügement) → Sevastopoli musketäride rügement || major || Üleviimine Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli musketäride rügementi.<ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli"/> |- | style="text-align:center;" | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride rügement || major || Staabiülevaade; raskejalaväe (vene k. ''тяжёлой инфантерии'') major. Majoriks ülendatud 11. (22.) oktoobril 1799.<ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major"/> |- | style="text-align:center;" | 14. (26.) märts 1804 || Sevastopoli musketäride rügement → Arensburgi garnisonpataljon || major || Üleviimine Sevastopoli musketäride rügemendist Arensburgi garnisonpataljoni.<ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni"/><ref name="27.03.1804 Arensburg"/> |- | style="text-align:center;" | 9. (21.) nov. 1805 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon"/> |- | style="text-align:center;" | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г."/> |- | style="text-align:center;" | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года."/> |- | style="text-align:center;" | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || major || Staabiülevaade.<ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811"/> |- | style="text-align:center;" | 3. (15.) sept. 1811 || — || major || Viibis Kuressaares.<ref name="Armulaual 3. sept. 1811"/> |- | style="text-align:center;" | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]].<ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | style="text-align:center;" | 30. juuli / 11. aug. 1823 || Arensburgi garnisonpataljon → Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major || Viidi üle Arensburgi garnisonpataljonist Kostroma sisekaitsevägede pataljoni.<ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse"/> |- | style="text-align:center;" | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda vormiriietust; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati pension täispalga ulatuses.<ref name="31.03.1824 alampolkovnik"/> |} <small>''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.</small> == Surm ja viimne puhkepaik == Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.<ref name="Surm 26. märts 1836"/> Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud. == Vaata ka == * [[Güldenschantz]] * [[Meyer (Lizums)]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 11. jaanuar 1763">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&gid=1&pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]</ref> <ref name="Surm 26. märts 1836">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]</ref> <ref name="27.10.1819 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk 279/275]</ref> <ref name="Johann Carl sünd">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2497:24886#&gid=1&pid=8 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Sigulda (sks ''Segewold'') saksa koguduse sünni- ja ristimismeetrika 1747–1758, lk 8]. Johann Carl von Güldenschantz sündis 17. veebruaril 1758.</ref> <ref name="Georg Wilhelm Pihkva rügement">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 123–125, nr 397, 412 ja 433 (OCR-PDF-is lk 587–589)]. Georg Wilhelm von Güldenschantz esineb nimekirjas nimekujudega ''Гильденшонцъ, Георгій'', ''Гильденшанцъ-фонъ, Георгій'' ja ''Гильденштанцъ, Егоръ''; kornet vastavalt alates 16.07.1773, 06.07.1773 ja 16.06.1773.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1774">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2515:25768#&gid=1&pid=21 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), Tirseni koguduse kirikuraamat, armulaualiste nimekiri, 26. jaanuar 1774, lk 21]. Adjutant Georg Wilhelm von Güldenschantz armulaual koos tädi Anna Charlottaga (leitnant von Mülleri lesk, sündinud von Radebandt).</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1777">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?142,862,948,119,0 Kolga-Jaani koguduse meetrikaraamat, 10. veebruar 1777], kornet von Güldenschantz vaderina; [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1285.2.2:13?123,1316,975,121,0 24. oktoober 1777], kornet von Güldenschantz vaderina.</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1789">Rahvusarhiiv, EAA.30.1.5846, ''Akte betreffend die Ausfindigmachung des dem Quartiermeister Georg Güldenschan(t)z entwichenen Erbkerls Mick'', 29. märts – 30. mai 1789. [https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.30.1.5846:3?3419,1150,858,108,0 Saaga EAA.30.1.5846:3].</ref> <ref name="Georg Wilhelm 1793">''Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', skann 11816, nr 371: kornet Georg (Jegor) von Güldenschantz; ülendatud kornetiks 6. juunil 1773 (teistel andmetel 16. juunil või 16. juulil 1773); 1. jaanuariks 1793 rügemendist lahkunud. [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/11816 Digikoopia – Yandexi arhiiv].</ref> <ref name="1779 Alt-Pebalg">[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2533:26750#&gid=1&pid=18 Läti Riiklik Ajalooarhiiv (LVVA), f. 235, n. 3, s. 251, Vecpiebalga (sks ''Alt-Pebalg'') evangeelse luterliku koguduse kirikuraamat 1771–1813, armulaualiste nimekiri, 1779, lk 18]. Armulaual Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz koos abikaasa Johanna Helena ning laste Helena Elisabethi, Jacob Magnuse, Johann Carli ja Otto Hermanniga. Otto Hermanni nime järele on märgitud, et ta teenis Pihkva karabinjeeride rügemendis unter-fänrikuna.</ref> <ref name="Pihkva tragunirügemendi paiknemine 1778–1781">[https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 Урусов С. П. ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'' Издание II. Санкт-Петербург, 1886; lk 88 (OCR-PDF-is lk 552)]</ref> <ref name="1780 Pihkva karabinjeeride rügement">Российский государственный военно-исторический архив (РГВИА), ф. 489, оп. 1, д. 7160, л. 117–165 об. ''Псковский карабинерный полк'', 1780.</ref> <ref name="Ewald 1798 ülendamised">''St. Petersburgische Zeitung'', nr 83, 15. oktoober 1798, lk 4 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:e1fd1ddf-e232-44f4-81b5-073ecfc28bbe?page=uuid:dbdb5b03-13f6-4f0d-bad4-c86bf8b40407&fulltext=Gildenschanz 8. oktoobri ülendamine]); nr 95, 26. november 1798, lk 1 ([https://www.difmoe.eu/view/uuid:374064c9-9dfe-42c6-ba43-9d9a5da567b5?page=uuid:a5a77ba9-b6da-4409-8a1c-8e80931eaa08&fulltext=Gildenschanz 23. novembri ülendamine]). Vt ka ''Mitausche Zeitung'', nr 84, 30. oktoober 1798, lk 6 ([https://dom.lndb.lv/data/obj/file/19755710.pdf digiteeritud ajaleht]).</ref> <ref name="Ewald Peterburi tragunirügement">''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск'', Peterburi tragunirügemendi ohvitseride koondnimekiri, [https://ya.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8a56/9008 skann nr 9008], kirje nr 821: ''Гильдельшанц (Гивдельшанц), Федор''. Astus 1798. aastal rügementi praporštšikuna ning lahkus 1803. aastal alamporutšikuna.</ref> <ref name="Peterburi tragunirügemendi ajalugu">[https://www.regiment.ru/reg/III/B/1/1.htm ''1-й уланский Санкт-Петербургский Генерал-Фельдмаршала князя Меньшикова полк''], rügemendi ajalugu; vt ka [[:ru:Санкт-Петербургский 1-й уланский полк|Санкт-Петербургский 1-й уланский полк]], 1798. aasta Smolenski ohvitseride ring.</ref> <ref name="Ewald 1817 Roslavl">''Смоленские епархиальные ведомости'', 1904, nr 17, [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/media/material/attachments/2015/06/22/1904_17.pdf PDF lk 44]. [https://pravoslavnoe-duhovenstvo.ru/library/material/352/ Väljaande kirje].</ref> <ref name="Ewald 1840 Roslavli kohtuasi">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 81, 8. oktoober 1840, lk 7; nr 82, 11. oktoober 1840, lk 103; nr 83, 15. oktoober 1840, lk 139. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 24668, mis käsitleb porutšik Jakov Durovi rahalisi nõudeid, sealhulgas 2000 rubla suurust nõuet mõisnik Fjodor Güldenschantzi (''Федор Гильдеманц'') vastu. [https://yandex.ru/archive/catalog/be77052e-1eb3-4502-b5e3-a2901cb9aec2/7 Digiteeritud allikas].</ref> <ref name="Ewald 1849 valduste müük">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 45, 6. juuni 1849, lk 40, kuulutus nr 18338. 28. märtsil 1849 müüs porutšikuproua Sofia Mihhailovna Güldenschantz staabikapten Mihhail Filippovitš Dobrõšinile Smolenski kubermangu Roslavli maakonnas Sofiiskojes, Budas ja Mihhailovkas asunud vara 7650 rubla eest.</ref> <ref name="Ewald 1850 pärijad">''Сенатские объявления по казенным, правительственным и судебным делам'', nr 31, 16. aprill 1853, lk 10; nr 32, 20. aprill 1853, lk 38; nr 33, 23. aprill 1853, lk 48. Smolenski kubermangu Roslavli maakonnakohtu kuulutus nr 16318. Kutsutakse kohale mõisnikust porutšik Fjodor Vassiljevitš Güldenschantzi (''Федор Васильев Гельдишанц'') pärijad seoses 8. detsembril 1850 tehtud kohtuotsusega kaupmees Melnikovi klaasi- ja metsasaadetise kinnipidamise asjas. [https://vivaldi.nlr.ru/ap000000305/view Digiteeritud väljaanne].</ref> <ref name="Märts 1792 Schlüsselburgi rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1792.-Spisok-armeyskim-ofitseram-po-polkam-i-batalonam.-Na-15-marta-1792-g.html ''Списокъ армѣйскимъ офицерамъ по полкамъ и баталіонамъ. На 15 марта 1792 г.''], lk 54 (PDF-is lk 74).</ref> <ref name="15.03.1797 Schlüsselburgi rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2655. ''Шлиссельбургский мушкетёрский полк'', ohvitseride koondnimekiri, nr 23: kapten Гильденшанц; rügemendi koosseisus 15. märtsil 1797.</ref> <ref name="1798 Brandti musketäride rügement">[https://yandex.ru/archive/catalog/4258e53b-4a73-489c-90ec-cf2b2f7c8 ''Полки русской армии. Материалы к истории регулярных полков русской армии 1700–1918 гг.: Боевые действия русских войск''], skann nr 2628. ''Общий список штаб- и обер-офицерам полка'', kindralmajor Brandti musketärirügement, nr 7: Гилденшанц, Антон Васильевич; rügementi saabunud pärast 21. augustit 1798.</ref> <ref name="11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)">[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk 248/247]</ref> <ref name="01.11.1800 Merkulovi musketäride rügement">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1800.-Voennyiy-spisok-ofitserov-RIA-na-1-e-noyabrya.html ''Военный список офицеров РИА, на 1-е ноября 1800 г.''], lk 12, 55, 68 (PDF-is lk 390, 75, 218).</ref> <ref name="06.04.1802 Olonetsi musketäride rügemendist Sevastopoli">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00929-Vyisochayshie-prikazyi-po-VV/1802.-Kopii-s-Vyisochayshih-EIV-Prikazov-otdannyih-v-S.-Peterburge-v-1802-godu.html ''Копии с высочайших его императорского величества приказов, отданных в С.-Петербурге 1802 года''.] 6. aprill 1802, lk 64 (PDF-is lk 64).</ref> <ref name="11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&rotate=0&theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk 63 (PDF-is lk 67), nr 64.]</ref> <ref name="14.03.1804 Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz Arensburgi garnisonpataljoni">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:cd6d3e7a-6bb7-402a-9e16-65271a54d48f?page=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&fulltext=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta "''St. Petersburgische Zeitung''"; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride rügemendist üle Arensurgi garnisonpataljoni]</ref> <ref name="27.03.1804 Arensburg">[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d2aa9a88-8c78-4b11-8fce-71a616a92f61/content ''Dörptsche Zeitung'', nr 25, 27. märts 1804, lk 1 (PDF-is lk 193)]. 22. märtsil 1804 Peterburist saabunud teate kohaselt viidi Sevastopoli musketäride rügemendi major Güldenschantz üle Arensburgi (Kuressaare) garnisonpataljoni.</ref> <ref name="09.11.1805 Arensburgi pataljon">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1805.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html ''Список штаб-офицерам по старшинству. Исправлен по 9-е ноября 1805 г.'']; lk 184 (PDF-is lk 188), nr 75.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&rotate=0&theme=white ''Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.'']; lk 196/190, nr 65.</ref> <ref name="Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]</ref> <ref name="Аренсбургский батальон 01.07.1811">[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html 1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk 234 nr 23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]</ref> <ref name="Armulaual 3. sept. 1811">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]</ref> <ref name="30.07.1823 Arensburgist Kostromasse">[https://yandex.ru/archive/catalog/f0ec61ab-aa49-4920-aca2-8b76ba513094/1 30.07.1823 Arensburgist Kostromasse. ''Русский инвалид или Военные ведомости'', nr 183, 4. august 1823; keiserlik käskkiri, Tsarskoje Selo, 30. juuli 1823.]</ref> <ref name="31.03.1824 alampolkovnik">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning määrati rahaline täispension]</ref> }} == Kirjandus == * Urusov, Sergei Petrovitš (vene k. ''Урусов, С. П.'') [https://prussia.online/books/istoriya-4-go-leyb-dragunskogo-pskovskogo-ee-velichestva-polka-1701-1883 ''История 4-го Лейб-драгунского Псковского Её Величества полка. 1701–1883 г.'']. Издание II. Санкт-Петербург: Типо-литография А. М. Вольфа, 1886. <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kudjape kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1763]] [[Kategooria:Surnud 1836]] 4n2a6816olkjwyvv6owjsxtfdgyubqg 0 706690 7256025 7255628 2026-10-19T20:15:05Z Juhan121 25066 /* Oktoober */ 7256025 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) [[Kategooria:2026]] fciwf2rlbd19gjnhxtgk8vdf9kmfw8h 7256137 7256025 2026-10-20T06:13:50Z Velirand 67997 /* Oktoober */ 7256137 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Michael Bambang Hartono]], Indoneesia ettevõtja (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Laine Merikalju]], eesti geograaf ja õpetaja (97) *30. august – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Olavi Leimuvirta]], Soome võimleja (90) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) * 7. september – [[Richard Alston]], Suurbritannia koreograaf (77) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Hasso Nurm]], Eesti poliitik (84) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Ken Laufman]], Kanada jäähokimängija (94) *14. september – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) * 15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Bonnie Greer]], ameerika-briti näitekirjanik ja romaanikirjanik (77) * 15. september – [[Gerrit Graham]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ralf Richter]], saksa näitleja (69) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Mart Porila]], eesti ajakirjanik ja agrotehnikateadlane (90) * 16. september – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister (59) * 17. september – [[Duncan Sheik]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, helilooja ja näitleja (56) * 17. september – [[Michael Sweetney]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (43) *[[18. september]] – [[Grazia Daddario]], itaalia näitleja (94) * 18. september – [[Hans Grodotzki]], saksa pikamaajooksja (90) * 18. september – [[Stephanie Cole]], inglise näitleja (84) * 18. september – [[Michael Burton]], Ameerika Ühendriikide ujuja (78) *[[19. september]] – [[Sandro Mazzola]], itaalia jalgpallur (83) * 19. september – [[Mart Avarmaa]], eesti kinnisvaraärimees (82) *[[20. september]] – [[Margit Carlqvist]], Rootsi näitleja (94) *20. september – [[Sid Ahmed Agoumi]], Alžeeria näitleja (85) * 20. september – [[Chad Gilbert]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (45) *[[21. september]] – [[Yahya Lampong]], Malaisia poliitik (86) * 21. september – [[Jorge Palma]], portugali laulja ja laulukirjutaja (76) * 21. september – [[Õnne Kepp]], eesti kirjandusteadlane (71) *[[22. september]] – [[Alojzy Lysko]], Poola poliitik (84) *22. september – [[Don Cooper]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (70) *[[23. september]] – [[Bob Pettit]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (93) *23. september – [[Alfonsas Bukontas]], leedu luuletaja, tõlkija ja publitsist (85) *[[24. september]] – [[Milan Panić]], Serbia ettevõtja ja poliitik (96) *24. september – [[You Benchang]], hiina näitleja (93) * 24. september – [[Marina Vlady]], Prantsusmaa näitleja (88) * 24. september – [[Peter Nogly]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 24. september – [[Jacob Goldwasser]], Iisraeli filmilavastaja ja produtsent (76) * 24. september – [[Ricardo Centellas]], Boliivia katoliku vaimulik (63) * 24. september – [[Mushtaq Khan]], India näitleja (56) *[[25. september]] – [[Carmen Aldunate]], Tšiili maalikunstnik ja illustreerija (86) * 25. september – [[André Guy]], prantsuse jalgpallur (85) * 25. september – [[Sidya Touré]], Guinea poliitik (85) * 25. september – [[Rini Wagtmans]], hollandi jalgpallur (79) * 25. september – [[Ryszard Lenczewski]], poola filmioperaator ja õppejõud (78) * 25. september – [[Soúlis Markópoulos]], kreeka korvpallur (77) * 25. september – [[Liu Huan]], hiina laulja ja laulukirjutaja (63) * 25. september – [[Bruno Kramm]], saksa muusik ja muusikaprodutsent (58) *[[26. september]] – [[Ahmed El-Zend]], Egiptuse jurist ja poliitik (80) * 26. september – [[Guruh Sukarnoputra]], Indoneesia poliitik ja kunstnik (73) *[[27. september]] – [[César Ortiz-Echagüe]], hispaania arhitekt ja katoliku preester (99) *27. september – [[Mighty Sparrow]], Trinidadi ja Tobago muusik (91) * 27. september – [[Ludwig Gössing]], saksa ratsasportlane (88) *[[28. september]] – [[Seela Sella]], soome näitleja (89) * 28. september – [[Damien Girard]], prantsuse jalgrattur (24) *[[29. september]] – [[Ionel Haiduc]], rumeenia keemik (89) * 29. september – [[Colette Sénami Agossou Houeto]], Benini pedagoog, luuletaja ja poliitik (87) * 29. september – [[Julián García Vargas]], Hispaania poliitik (80) * 29. september – [[Otto Sirgo]], Kuuba näitleja (79) *[[30. september]] – [[Peppino Mazzullo]], itaalia näitleja (100) * 30. september – [[Pat Saiki]], Ameerika Ühendriikide poliitik (96) * 30. september – [[Margaret Hamilton]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja süsteemiinsener (90) * 30. september – [[Esther Rantzen]], Inglismaa ajakirjanik ja telesaatejuht (86) * 30. september – [[John Bröcheler]], saksa ooperilaulja (81) * 30. september – [[Toomas Veidebaum]], eesti bioloog (79) * 30. september – [[Gabriel Serville]], Prantsuse Guajaana poliitik (67) * 30. september – [[Wicknell Chivayo]], zimbabwe ärimees (45) * september – [[Conrad Lant]], inglise muusik (63) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Karel Zelenko]], sloveeni kunstnik (101) * 1. oktoober – [[Štěpánka Ranošová]], tšehhi näitleja (99) * 1. oktoober – [[Biljana Plavšić]], Bosnia Serbia poliitik (96) * 1. oktoober – [[Caupolicán Peña]], Tšiili jalgpallur ja jalgpallitreener (96) * 1, oktoober – [[Alissa Aksjonova]], vene muuseumitöötaja (95) * 1. oktoober – [[Mary Louise Weller]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) * 1. oktoober – [[Göran Djupsund]], Soome politoloog ja sotsioloog (73) * 1. oktoober – [[Kamil Pulec]], tšehhi näitleja (63) *[[2. oktoober]] – [[Cesar Virata]], Filipiinide majandusteadlane ja poliitik (95) * 2. oktoober – [[İoanna Kuçuradi]], türgi filosoof (89) * 2. oktoober – [[Bruce Baird]], Austraalia poliitik (84) * 2. oktoober – [[Sass Jordan]], Kanada laulja (65) * 2. oktoober – [[Lyle Odelein]], Kanada jäähokimängija (58) *[[3. oktoober]] – [[Singeetham Srinivasa Rao]], India filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (95) * 3. oktoober – [[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa arst-psühhoterapeut ja poliitik (87) * 3. oktoober – [[Przemysław Branny]], poola näitleja ja laulja (55) *[[4. oktoober]] – [[Cheikh Hamidou Kane]], Senegali kirjanik (98) * 4. oktoober – [[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (91) * 4. oktoober – [[Ángel Arroyo]], hispaania maanteerattur (70) *[[5. oktoober]] – [[Tadeusz Lutak]], Poola sõjaväelane (109) *5. oktoober – [[Göksel Arsoy]], türgi näitleja (90) * 5. oktoober – [[Ilie Datcu]], rumeenia jalgpallur (89) * 5. oktoober – [[Jeffrey Archer]], Briti kirjanik ja poliitik (86) * 5. oktoober – [[Jim Bakker]], Ameerika Ühendriikide telejutlustaja (86) * 5. oktoober – [[Dennis Hastert]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 5. oktoober – [[Sam McDowell]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (84) * 5. oktoober – [[George Fenton]], Briti helilooja (76) * 5. oktoober – [[Carlos Alberto Dias]], Brasiilia jalgpallur (59) *[[6. oktoober]] – [[Eva Marie Saint]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) * 6. oktoober – [[James Nelligan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (97) * 6. oktoober – [[Voldemar Lindström]], eesti ajakirjanik, meediajuht ja televisiooni ajaloo uurija (93) * 6. oktoober – [[Nikolai Tevetkel]], tšuvaši luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (89) * 6. oktoober – [[Anwar Shaikh]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (80) * 6. oktoober – [[Jacek Ziober]], poola jalgpallur (60) *[[7. oktoober]] – [[Miloslav Kopečný]], tšehhi näitleja (82) * 7. oktoober – [[Barbara Spinelli]], Itaalia ajakirjanik, esseist ja poliitik (80) * 7. oktoober – [[Bruce Tarvel]], prantsuse kirjanik (80) * 7. oktoober – [[Stefania Corna]], itaalia võrkpallur (35) *[[8. oktoober]] – [[Vladimír Kopecký]], tšehhi maalikunstnik, graafik ja klaasikunstnik (94) * 8. oktoober – [[Colin Mackerras]], Austraalia sinoloog (87) * 8. oktoober – [[Henk Cornelisse]], hollandi jalgrattur (85) * 8. oktoober – [[Nana Patekar]], India näitleja ja filmitegija (75) * [[9. oktoober]] – [[Lou Yulie]], hiina filosoof ja usundiloolane (91) * 9. oktoober – [[Mike Ditka]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (86) * 9. oktoober – [[Chris Wickham]], Briti ajaloolane (76) * 9. oktoober – [[Indra Briķe]], läti näitleja (68) * 9. oktoober – [[Klaus Rader]], saksamaa ettevõtja ja rallisõitja (63) * [[10. oktoober]] – [[Pierre Lindstedt]], rootsi näitleja (83) * 10. oktoober – [[Svjatoslav Zabelin]], vene ökoloog ja ühiskonnategelane (76) * 10. oktoober – [[Wilfredo Gómez]], Puerto Rico poksija (69) * [[11. oktoober]] – [[Wilma De Angelis]], itaalia laulja ja telesaatejuht (96) * 11. oktoober – [[Ēvalds Grabovskis]], läti jäähokimängija ja -treener (85) * 11. oktoober – [[Jiří Štěpnička]], tšehhi näitleja (79) * 11. oktoober – [[Doug Loft]], inglise jalgpallur (39) (arvatav surmakuupäev) * [[12. oktoober]] – [[Giorgio Bracardi]], itaalia näitleja, koomik, laulja ja laulukirjutaja (93) * 12. oktoober – [[RJ Mitte]], Ameerika Ühendriikide näitleja (34) * [[13. oktoober]] – [[Martina Arroyo]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (90) * 13. oktoober – [[Heikki Mälkiä]], soome jäähokimängija ja jäähokitreener (68) * [[14. oktoober]] – [[Luigi Malice]], itaalia maalikunstnik ja skulptor (89) * 14. oktoober – [[Aet Kukk]], Eesti Inimõiguste Instituudi ja inimõiguste aastakonverentsi tegevjuht (59) * [[15. oktoober]] – [[Cliff Hagan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (94) * 15. oktoober – [[Bo Johansson]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 15. oktoober – [[Pirouz Mojtahedzadeh]], Iraani politoloog ja ajaloolane (80) * [[16. oktoober]] – [[Chiaki Ishii]], jaapani päritolu Brasiilia judoka (85) * 16. oktoober – [[Mariusz Strzałka]], poola vehkleja (67) * 16. oktoober – [[Dariusz Kołodziejczyk]], poola ajaloolane (64) * [[17. oktoober]] – [[Maarten Spanjer]], hollandi näitleja ja kirjanik (83) * 17. oktoober – [[Deniss Boitsov]], vene poksija (40) * [[18. oktoober]] – [[Lua Blanco]], Brasiilia näitleja, laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (39) * [[19. oktoober]] – [[Hilkka Kinnunen]], soome näitleja ja ooperilaulja (101) [[Kategooria:2026]] fqbicu3qk9llleje65cfgwrevpfuyuc 0 710745 7256173 7103051 2026-10-20T07:08:16Z Amherst99 15496 /* */ 7256173 wikitext text/x-wiki '''Eduard Lemmiste''' (kuni 10. aprillini 1937 '''Eduard Lemberg''' (Pärnu linna perekonnaseisuametniku otsus); [[21. märts]] ([[vkj]] 9. märts) [[1891]] [[Narva]] – [[8. märts]] [[1951]] [[Valga]]) oli eesti lavastaja ja näitleja, [[Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] asutajaid (1934) ja selle esimene president.<ref name="e21"/> Ta alustas lavategevust [[Narva-Jõesuu]] näitetrupis, seejärel mängis Venemaa teatrites. Aastatel 1921–1926 ja 1929–1932 tegutses ta [[Narva]]s (asutas seal näitetrupi). Aastatel 1926–1929 oli ta [[Ugala teater|Ugala teatri]] peanäitejuht, 1932–1934 [[Tallinna Töölisteater|Tallinna Töölisteatri]] näitleja ja lavastaja. Aastatel 1934–1941 töötas ta [[Endla (teater)|Endla teatri]] direktori, näitejuhi ja näitlejana, 1942–1944 [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] lavastaja ja näitleja ning 1944–1946 [[Säde (teater)|Valga teatri Säde]] direktor ja kunstiline juht.<ref name="e21"/> Eduard Lemmiste suri 1951. aastal Valgas ja maeti sealsele [[Priimetsa kalmistu]]le.<ref name="e22"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[[Eesti entsüklopeedia|EE]], 14.kd, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 235</ref> <ref name="e22">[https://kalmistud.ee/search/deceased Maetu otsing]. kalmistud.ee </ref> }} {{JÄRJESTA:Lemmiste, Eduard}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Töölisteatri näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Priimetsa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1951]] juromqmswjfczey8l30q1b68p71dqzo 0 713981 7255868 7217388 2026-10-19T14:11:52Z ~2026-49636-67 237545 7255868 wikitext text/x-wiki '''Andres Tenusaar''', (kunstnikunimega Tencu; sündinud [[1977]]) on vabakutseline režissöör, animaator ja videokunstnik ning stuudio Peata Film asutaja. Alates 2000. aastast on ta töötanud ka stuudios Nukufilm, kus on animeerinud ja lavastanud erinevaid filme. Ta on animeerinud üle 40 filmi ning lavastanud 17 filmi ja muusikavideot. Lisaks on ta loonud animatsiooni ja videot teatri- ja tantsuetendustele, tegelenud videomäppingu ja installatsioonidega ning töötanud VJna koostöös paljude muusikutega. Samuti on ta loonud muusikat filmidele. Tema lavastatud filmid on alates 2006. aastast osalenud regulaarselt rahvusvahelistel festivalidel üle maailma ning on korduvalt nomineeritud ja auhinnatud. VJ Tencu nime all on ta loonud ja esitanud visuaale alates 2000. aastast. Kogu esitatav materjal on originaallooming. Ta on Eesti Animatsioonilidu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andres Tenusaar – Eesti Animatsiooni Liit |url=https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=et |arhiivimisaeg=2026-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260428110241/https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Filmid == ====== režissöör & animaator ====== * 2006 - [[Olematu olek]] * 2007 - [[Miriami piknik]] * 2008 - Kehaline kasvatus * 2010 - Nii pikk * 2010 - [[Strange commitment|Strange Commitment]] * 2011 - [[Sunny Mission]] * 2012 - [[Miriami köögikombain]] * 2012 - [[Kolmnurga afäär|Kolmnurga-afäär]] * 2013 - Ühendatud anumad * 2015 - [[Miriami kodutu koer]] * 2015 - Pulmamäng * 2016 - [[Miriami kana unistus]] * 2018 - Jäljed * 2019 - [[Infinitely together|Infinitely Together]] * 2020 - Surmatants * 2024 - Väike Teine == Tunnustus == * 2024 - [[PÖFF]] - SPECIAL MENTIONED (Väike Teine) * 2020 - [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutäht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}</ref> * 2015 - The International “Water and Film” Events - BRONZE DROP AWARD (Ühendatud anumad) * 2013 - Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Näitus Kunstihoones "Manfred MIM 100" * 2013 - ANNECY International Animation Film Festival - SPECIAL DISTINCTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[River Film Festival]] - BEST ANIMATION (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[Clermont-Ferrand Short Film Festival]] - JURY MENTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - TOFUZI - International Festival of Animated Films - SPECIAL JURY MENTION (Ühendatud anumad) * 2012 - StopTrik International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - ISAFF - International Short Animation Film Festival - SPECIAL JURY MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - STOPTRIK - International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2010 - TUFUZI - International Festival of Animated Films - BEST EXPERIMENTAL FILM (Nii pikk) * 2009 - International Animation Film Festival Tindirindis - FOR IMPOSSIBLE SOLUTION AWARD (Nii pikk) * 2008 - NOASS - International Video and Contemporary Art Festival - ATZINIBA RAKSTS AWARD (Kehaline kasvatus) * 2006 - Kawasaki Digital Short Film Festival - AJINOMOTO AWARD (Olematu olek) == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti animaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] gjvjbfdqpkr0q3nwsaafoc4f3ji3d07 7255874 7255868 2026-10-19T14:35:57Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7255874 wikitext text/x-wiki '''Andres Tenusaar''', (kunstnikunimega Tencu; sündinud [[1977]]) on vabakutseline režissöör, animaator ja videokunstnik ning stuudio Peata Film asutaja. Alates 2000. aastast on ta töötanud ka stuudios Nukufilm, kus on animeerinud ja lavastanud erinevaid filme. Ta on animeerinud üle 40 filmi ning lavastanud 17 filmi ja muusikavideot. Lisaks on ta loonud animatsiooni ja videot teatri- ja tantsuetendustele, tegelenud videomäppingu ja installatsioonidega ning töötanud VJna koostöös paljude muusikutega. Samuti on ta loonud muusikat filmidele. Tema lavastatud filmid on alates 2006. aastast osalenud regulaarselt rahvusvahelistel festivalidel üle maailma ning on korduvalt nomineeritud ja auhinnatud. VJ Tencu nime all on ta loonud ja esitanud visuaale alates 2000. aastast. Kogu esitatav materjal on originaallooming. Ta on Eesti Animatsioonilidu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andres Tenusaar – Eesti Animatsiooni Liit |url=https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |vaadatud=2026-04-27 |keel=et |arhiivimisaeg=2026-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260428110241/https://animaliit.ee/andres_tenusaar/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Filmid == ====== režissöör & animaator ====== * 2006 - [[Olematu olek]] * 2007 - [[Miriami piknik]] * 2008 - Kehaline kasvatus * 2010 - Nii pikk * 2010 - [[Strange commitment|Strange Commitment]] * 2011 - [[Sunny Mission]] * 2012 - [[Miriami köögikombain]] * 2012 - [[Kolmnurga afäär|Kolmnurga-afäär]] * 2013 - Ühendatud anumad * 2015 - [[Miriami kodutu koer]] * 2015 - Pulmamäng * 2016 - [[Miriami kana unistus]] * 2018 - Jäljed * 2019 - [[Infinitely together|Infinitely Together]] * 2020 - Surmatants * 2024 - Väike Teine == Tunnustus == * 2024 - [[PÖFF]] - SPECIAL MENTIONED (Väike Teine) * 2020 - [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutäht {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht |vaadatud=2026-10-19 |väljaanne=ut.ee |keel=et}}</ref> * 2015 - The International “Water and Film” Events - BRONZE DROP AWARD (Ühendatud anumad) * 2013 - Eesti Kultuurkapitali aastapreemia - Näitus Kunstihoones "Manfred MIM 100" * 2013 - ANNECY International Animation Film Festival - SPECIAL DISTINCTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[River Film Festival]] - BEST ANIMATION (Kolmnurga-afäär) * 2013 - [[Clermont-Ferrand Short Film Festival]] - JURY MENTION AWARD (Kolmnurga-afäär) * 2013 - TOFUZI - International Festival of Animated Films - SPECIAL JURY MENTION (Ühendatud anumad) * 2012 - StopTrik International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - ISAFF - International Short Animation Film Festival - SPECIAL JURY MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2012 - STOPTRIK - International Film Festival - SPECIAL MENTION (Kolmnurga-afäär) * 2010 - TUFUZI - International Festival of Animated Films - BEST EXPERIMENTAL FILM (Nii pikk) * 2009 - International Animation Film Festival Tindirindis - FOR IMPOSSIBLE SOLUTION AWARD (Nii pikk) * 2008 - NOASS - International Video and Contemporary Art Festival - ATZINIBA RAKSTS AWARD (Kehaline kasvatus) * 2006 - Kawasaki Digital Short Film Festival - AJINOMOTO AWARD (Olematu olek) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tenusaar, Andres}} [[Kategooria:Eesti animaatorid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] pjdxde3vc3j13v8zrngg42vg8ubk0hk 0 715744 7255933 7202254 2026-10-19T17:21:10Z Cassiopeia34N 224461 7255933 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Waterloo | kaas = Waterloo by ABBA US single side-A.png | pildi kirjeldus = ABBA "Waterloo" USA singel | liigitus = [[ABBA]] [[singel]] | album = Waterloo | väljaantud = 1. märts 1974<ref>{{cite web |url=http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |title=Album waterloo « Waterloo &#124; ABBA |publisher=Abbasite.com |date=4 March 1978 |access-date=10 October 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170521044027/http://www.abbasite.com/discography/album/waterloo/ |archive-date=21 May 2017 |url-status=dead }}</ref> | lindistatud = 1973, [[Metronome]], [[Stockholm]], Rootsi | stiil = [[Europop]]<ref name="Shahriari">{{cite book |last=Shahriari|first=Andrew|date=28 September 2010|title=Popular World Music|chapter-url=https://books.google.com/books?id=79O9CgAAQBAJ&pg=PT242|publisher=[[Routledge]]|chapter=Europop and Folk Fusions|isbn=978-0136128984}}</ref><ref name="raykoff">{{cite book|chapter=Camping on the borders of Europe|title=A Song for Europe: Popular Music and Politics in the Eurovision Song Contest|year= 2007|url=https://books.google.com/books?id=Eq7nilnv93cC&pg=PA1 |publisher=Routledge|page=1 |isbn=9780754658795 |editor1-last=Raykoff|editor1-first=Ivan |editor2-last=Tobin |editor2-first=Robert Deam |editor2-link=Robert Deam Tobin}}</ref>, [[rock and roll]]<ref name="Ewing 2007">{{cite web|first=Tom|last=Ewing|date=19 October 2007|url=https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|title=ABBA – "Waterloo"|website=[[Freaky Trigger]]|access-date=23 September 2022|archive-date=24 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220924012513/https://freakytrigger.co.uk/ft/2007/10/abba-waterloo/#debug5|url-status=live}}</ref>, [[rock]]<ref name="cb">{{cite news|title=CashBox Record Reviews|date=11 May 1974|page=20|access-date=11 December 2021|url=https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|newspaper=Cash Box|archive-date=8 March 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210308153406/https://worldradiohistory.com/Archive-All-Music/Cash-Box/70s/1974/CB-1974-05-11.pdf|url-status=live}}</ref> | pikkus = 2:42 | autor = [[Stig Anderson]], [[Benny Andersson]], [[Björn Ulvaeus]] | helilooja = Benny Andersson, Björn Ulvaeus | plaadifirma = [[Polar Music]], [[Epic Records]], [[Polydor Records]], [[Atlantic Records]] | produtsent = Benny Andersson, Björn Ulvaeus }} "'''Waterloo'''" on [[Rootsi]] [[Popmuusika|popmuusikabändi]] [[ABBA]] salvestatud laul, mille muusika kirjutasid [[Benny Andersson]] ja [[Björn Ulvaeus]] ning sõnad [[Stig Anderson]]. See on ansambli teise albumi esimene singel ja ka esimene lugu, mis ilmus [[Atlantic Records]] plaadifirma alt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Ühtlasi oli see esimene singel, mille esitajaks märgiti ABBA. Pealkiri ja sõnad viitavad 1815. aasta [[Waterloo lahing|Waterloo lahingule]] ning laulus kasutatakse seda metafoorina. 1974. aastal võitis "Waterloo" [[Melodifestivalen|Melodifestivaleni]] ja esindas Rootsit [[Eurovisioon|Eurovisiooni lauluvõistlusel]], mis toimus [[Inglismaa|Inglismaal]] [[Brighton|Brightonis]]. Laul võitis võistluse ning pani aluse ABBA ülemaailmsele tuntusele. Samuti jõudis see mitmes riigis edetabelite tippu ning Ameerika Ühendriikides esikümnesse. 2005. aastal valiti "Waterloo" Eurovisiooni 50. aastapäevale pühendatud võistlusel "[[Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest]]" lauluvõistluse ajaloo parimaks lauluks. == Ajalugu == === Kirjutamine, salvestamine ja tähendus === 10. veebruaril 1973 võistles ABBA 13. Melodifestivalenil koosseisus "Agnetha, Anni-Frid, Björn ja Benny" lauluga "[[Ring Ring]]", saavutades kolmanda koha.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1973|title=Sweden: Melodifestival 1973|website=Eurovisionworld}}</ref> Pärast seda head tulemust komponeerisid Benny Andersson ja Björn Ulvaeus muusika ning Stig Anderson kirjutas sõnad laulule "Waterloo" spetsiaalselt selleks, et ansambel saaks osaleda 14. Melodifestivalenil.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Eames |eesnimi=Tom |kuupäev=17. mai 2021 |pealkiri=The Story of... 'Waterloo' by ABBA |väljaanne=Smooth Radio |url=https://www.smoothradio.com/features/the-story-of/abba-waterloo-lyrics-meaning-eurovision-video/ |vaadatud=26. mail 2026}}</ref> Laulu salvestamine algas 1973. aastal ning instrumentaalse tausta andsid [[Janne Schaffer]] (kes lõi põhilised kitarri- ja bassipartiid), [[Rutger Gunnarsson]] ja [[Ola Brunkert]]. Laulu produktsioonistiili mõjutas [[Phil Spector|Phil Spectorile]] omane "[[Wall of Sound]]" lähenemine. Enne "Ring Ringi" salvestamist luges [[helirežissöör]] [[Michael B. Tretow]] [[Richard Williams|Richard Williamsi]] raamatut "[[Out of His Head: The Sound of Phil Spector]]", mis inspireeris teda kasutama bändi salvestusel mitmekihilisi üledubleeringuid, kujundades sellest hiljem ABBA kõlapildi lahutamatu osa. Lisaks on ABBA ise algselt oma üheks oluliseks mõjutajaks nimetanud inglise [[Glämmrokk|glämmrokkbändi]] [[Wizzardi]] laulu "[[See My Baby Jive]]". Pärast Eurovisiooni võitu tsiteeriti ABBAt ütlemas, et neid ei üllataks, kui sellised artistid nagu Wizzard kaaluksid tulevikus Eurovisioonil osalemist.<ref>{{Cite web|last=Reporter|url=https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|title=Eurovision stars ABBA wowed the world 40 years ago|website=Sundaypost.com|date=2014-05-06|access-date=15 February 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20191108114949/https://www.sundaypost.com/in10/health/eurovision-stars-abba-wowed-the-world-40-years-ago/|archive-date=8 November 2019}}</ref><ref>{{Cite web|last=BBC|url=http://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|title=BBC – Radio 2 – Sold on Song – Song Library – Waterloo|website=Bbc.co.uk|date=2005-05-17|access-date=2019-11-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20231031192448/https://www.bbc.co.uk/radio2/soldonsong/songlibrary/waterloo.shtml|archive-date=31 October 2023}}</ref> === Melodifestivalen 1974 === 1974. aastal kaalus ansambel loo "[[Hasta Mañana]]" esitamist 14. Melodifestivalenile, kuid otsustas "Waterloo" kasuks, kuna see andis mõlemale solistile, [[Agnetha Fältskog|Agnetha Fältskogile]] ja [[Anni-Frid Lyngstad|Anni-Frid Lyngstadile]], võrdselt võimaluse laulda. Lugu "Hasta Mañana" laulis ainult Fältskog.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hasta Mañana |url=https://abbaomnibus.com/songs/hasta-manana/ |vaadatud=26. mail 2026 |väljaanne=ABBA Omnibus}}</ref> 9. veebruaril 1974 võistles ABBA Melodifestivaleni finaalis loo "Waterloo" [[Rootsi keel|rootsikeelse]] versiooniga. Laul võitis võistluse 302 punktiga, edestades teise koha saanud lugu 211 punktiga. [[Rootsi Raadio|Sveriges Radio]] korraldas Melodifestivaleni, et valida 19. Eurovisiooni lauluvõistluse jaoks Rootsit esindav laul. ABBA esitatud "Waterloost" sai Rootsi võistluslugu.<ref>{{Cite web|url=https://eurovisionworld.com/national/sweden/melodifestivalen-1974|title=Sweden: Melodifestival 1974|website=Eurovisionworld}}</ref> Seejärel salvestas ansambel vastavalt 1974. aasta märtsis ja aprillis laulu [[Saksa keel|saksa]]- ja [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] versiooni. Prantsuskeelse versiooni kohandas [[Alain Boublil]], kes hiljem kirjutas kaasautorina 1980. aasta muusikali "[[Hüljatud (muusikal)|Les Misérables]]",<ref name="salon">{{Cite web|last=Vincentelli|first=Elisabeth|url=https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|title=The Year Abba channeled Phil Spector and conquered the world|website=[[Salon (website)|Salon]]|date=2018-03-31|access-date=2018-04-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20180331233347/https://www.salon.com/2018/03/31/the-year-abba-channeled-phil-spector-and-conquered-the-world/|archive-date=31 March 2018}}</ref> ning saksakeelse versiooni kohandas [[Gerd Müller-Schwanke]].<ref>{{Cite web|url=http://www.diggiloo.net/?1974se|title="Waterloo" lyrics and detailed info|website=The Diggiloo Thrush}}</ref> ABBA 1974. aasta mais toimunud [[Hispaania]] reklaamvisiidi ajal kirjutasid ajalehed, et ansambel plaanib riigis viibides salvestada laulust ka [[Hispaania keel|hispaaniakeelse]] versiooni. Kuna seda ei avaldatud kunagi, ei ole kindel, kas see salvestis üldse valmis või on see siiani avaldamata.<ref>{{Cite web|url=https://abbasite.com/articles/abba-en-espanol/|title=In focus: ABBA en Español|website=ABBA|date=2012-06-11|access-date=2024-08-20}}</ref> === Eurovisioon === [[Fail:ABBA_the_Museum_2017-05-06_-_picture_08.jpg|pisi|ABBA originaalsed "Waterloo" kostüümid [[ABBA muuseum|ABBA muuseumis]]]] 6. aprillil 1974 toimus Brighton Dome'is Eurovisiooni lauluvõistlus, mida korraldas [[BBC]] ning seda kanti otse üle kogu [[Euroopa|Euroopas]]. ABBA esitas "Waterloo" [[Inglise keel|ingliskeelse]] versiooni õhtu kaheksanda loona. Rootsi esituse ajal dirigeeris orkestrit [[Napoleon I|Napoleoniks]] riietunud [[Sven-Olof Walldoff]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elliott |eesnimi=Mark |kuupäev=6. aprill 2026 |pealkiri=How ABBA’s Iconic ‘Waterloo’ Performance Won Eurovision |väljaanne=uDiscover Music |url=https://www.udiscovermusic.com/stories/abba-eurovision-performance-waterloo/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Hääletuse lõpus kogus laul 24 punkti, saavutades esikoha ja võites võistluse, edestades [[Gigliola Cinquetti]] esitatud [[Itaalia]] lugu "Sì" kuue punktiga.<ref>{{Cite web|url=https://eurovision.tv/event/Brighton-1974/final|title=Official Eurovision Song Contest 1974 scoreboard|website=[[Eurovision Song Contest]]}}</ref> Briti žüriiliige [[Basil Herwald]] andis laulule kurikuulsad "null punkti". 47 aastat hiljem sündmusele tagasi vaadates, pakkus ABBA [[laulukirjutaja]] Björn Ulvaeus välja, et Ühendkuningriik võis anda bändile võimalikult madala punktisumma, kuna neid peeti suurimaks ohuks [[Olivia Newton-John|Olivia Newton-Johnile]], kes esindas [[Suurbritannia|Ühendkuningriiki]] ja keda peeti võistluse favoriidiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-56743279|title=Abba: Why the UK gave the Swedish band 'nul points' at Eurovision|website=Bbc.com|date=19 April 2021|access-date=6 May 2026}}</ref> [[Fail:Waterloo_-_Cash_Box_ad_1974.jpg|pisi|''Cashboxi'' reklaam 9. märts 1974]] == Kommertsedu == Laul tõusis Suurbritannia edetabelis esikohale ja püsis seal kaks nädalat, saades ABBA üheksast esikohasinglist esimeseks ning ühtlasi aasta 16. enimmüüdud singliks Suurbritannias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Robert |pealkiri=ABBA Thank You for the Music: The Stories Behind Every Song |url=https://archive.org/details/abbathankyouform0000scot |kirjastus=Carlton Books |aasta=2002 |lehekülg=[https://archive.org/details/abbathankyouform0000scot/page/42 42] |keel=inglise}}</ref> Samuti jõudis see edetabelite tippu [[Belgia|Belgias]], [[Taani|Taanis]], [[Soome|Soomes]], [[Lääne-Saksamaa|Lääne-Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Norra|Norras]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrikas]] ja [[Šveits|Šveitsis]] ning esikolmikusse [[Austria|Austrias]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]], [[Holland|Hollandis]], [[Hispaania|Hispaanias]] ja ABBA kodumaal Rootsis. Laul oli Rootsis tohutult populaarne, kuid ei saavutanud tabelites esikohta, kuna tol ajal kasutati Rootsis ühiseid albumi- ja singliedetabeleid: laulu populaarsuse kõrghetkel jõudsid selle rootsi- ja ingliskeelne versioon vastavalt teisele ja kolmandale kohale, samal ajal kui esikohta hoidis album "Waterloo". Lisaks püsis laul 11 nädalat edetabelis [[Svensktoppen]] (24. märts – 2. juuni 1974), sealhulgas seitse nädalat esikohal.<ref>{{Cite web|url=http://www.sr.se/Diverse/AppData/Isidor/files/2023/3472.txt|title=Svensktoppen – ''1974''|access-date=27 September 2013}}</ref> 2021. aasta septembri seisuga oli see ABBA üheteistkümnes edukaim laul Suurbritannias, arvestades nii füüsilist müüki kui ka digitaalseid voogedastusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Copsey |eesnimi=Rob |kuupäev=7. november 2021 |pealkiri=ABBA's Official Top 20 biggest songs |väljaanne=Official Charts |url=https://www.officialcharts.com/chart-news/abbas-official-top-20-biggest-songs__26113/ |vaadatud=27. mail 2026}}</ref> Erinevalt teistest Eurovisiooni võidulugudest ulatus loo populaarsus Euroopast kaugemale: "Waterloo" jõudis esikümnesse ka [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]], [[Rodeesia|Rodeesias]] ja Ameerika Ühendriikides, kus see tõusis kuuendale kohale ning jäi ABBA kolmandaks edukaimaks lauluks pärast 1977. aasta esikohahitti "[[Dancing Queen]]" ja 1978. aastal kolmandale kohale jõudnud "[[Take a Chance on Me]]". Ka "Waterloo" album saavutas Euroopas sarnast edu, kuid USA-s ei suutnud see korrata singli edu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=In Focus: ABBA in the United States |url=https://abbasite.com/articles/abba-in-the-united-states/ |vaadatud=28. mail 2026 |väljaanne=ABBA: The Official Site}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=24. august 2024 |pealkiri=‘Waterloo’ by ABBA peaks at #6 in USA 50 years ago #OnThisDay #OTD (Aug 24 1974) |väljaanne=RetroNewser |url=https://retronewser.com/2024/08/24/waterloo-by-abba-peaks-at-6-in-usa/ |vaadatud=28. mail 2026}}</ref> == Viited == [[Kategooria:1974. aasta laulud]] [[Kategooria:1974. aasta singlid]] [[Kategooria:Eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:Rootsi muusika]] [[Kategooria:ABBA]] 70pffgx6c7wseg4xotkd4488zexgxj1 0 716570 7256195 7255510 2026-10-20T07:50:57Z Kasparkelk 204517 7256195 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027. aasta FIM-i MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. oktoober 2026 |pealkiri=Alonso confirmed to race with Pro Honda LCR for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/20/alonso-confirmed-to-race-with-pro-honda-lcr-for-2027/1179259 |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaanne=MotoGP}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''11''' |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. oktoober 2026 |pealkiri=Honda HRC Castrol confirm Moreira alongside Quartararo for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/20/honda-hrc-castrol-confirm-moreira-alongside-quartararo-for-2027/1179258 |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaanne=MotoGP}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. * [[Izan Guevara]] teeb [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnaga oma MotoGP-klassi debüüdi ning võistleb [[Jack Miller|Jack Milleri]] asemel, kes siirdub [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-le, et võistelda Yamaha tehasevõistkonnas. * [[Nicolò Bulega]] teeb oma põhisõitja debüüdi [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teamiga]]. * [[Senna Agius]] teeb oma tippklassi debüüdi [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas. * [[Diogo Moreira]] siirdub heade tulemuste tõttu [[LCR Team|LCR]]-i võistkonnast [[HRC Honda Castrol|Honda tehasevõistkonda]] ning saab teiseks brasiillaseks, kes on MotoGP-s võistelnud Honda tehasevõistkonnas. * [[David Alonso]] teeb oma MotoGP-klassi debüüdi [[LCR Honda]] võistkonnas. == Eeskirjade muudatused == === Tehniliste eeskirjade muudatused === * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Reeglimuudatused === * Kontsessiooni süsteem, mida on 2023. aastast kasutatud püsib, kuid kõik tootjad alustavad sel hooajal B-tasemelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-06 |pealkiri=Welcome to the future of MotoGP™: new bikes in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/497238 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * ''Wild-card'''id on keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-30 |pealkiri=MotoGP wildcards banned from 2027: reg updates from the GPC |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/1062841 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2027. aastast tutvustab MotoGP uut nädalavahetuste formaati, kus Tissot Sprint võistlused saavad eraldi kvalfikatsiooni, et sprindi- ja Grand Prix' võistluste stardirivid oleksid erinevad. Sprindi kvalifikatsioon on reedeti ning kolmas vabatreening (FP3) ja Grand Prix' kvalifikatsioon on laupäeval. On ka ära võetud pühapäeva hommikul toimuv soojendus ning seda asendab 10-minutine aeg, kus boksitee on avatud ning sõitjad saavad vabalt rajal sõita, et viimaseid muudatusi teha enne võistluse algust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP introduces new weekend format from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/1174695 |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-08 |pealkiri=MotoGP confirms 2027 weekend format changes, including new sprint qualifying |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-confirms-2027-weekend-format-changes-including-new-sprint-qualifying/10862622/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP announces radical change to weekend format from 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/10/07/motogp-announces-radical-change-to-weekend-format-from-2027-season/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=2027 MotoGP World Championship: Separate qualifying sessions for the Sprint and Grand Prix - MotoGP |url=https://www.speedweek.com/en/a/motogp/motogp-2027-separate-qualifying-sessions-sprint-grand-prix |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=SPEEDWEEK.com |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmised 22 Grand Prix'd on 2027. aasta hooajaks planeeritud. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- !2 |12–14. märts |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- !3 |2–4. aprill |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !4 |9–11. aprill |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- !5 |23–25. aprill |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- !6 |7–9. mai |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- !7 |14–16. mai |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- !8 |28–30. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix]] |Mugello Circuit |- !9 |11–13. juuni |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !10 |25–27. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |- !11 |9–11. juuli |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- !12 |16–18. juuli |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- !13 |13–15. august |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |- !14 |27–29. august |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- !15 |10–12. september |{{flagicon|SMR}} San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !16 |17–19. september |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |- !17 |1–3. oktoober |{{flagicon|POR}} Portugali mootorrataste Grand Prix |Algarve International Circuit |- !18 |15–17. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- !19 |22–24. oktoober |{{flagicon|MAL}} Malaisia mootorrataste Grand Prix |Sepang International Circuit |- !20 |29–31. oktoober |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- !21 |12–14. november |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- !22 |26–28. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- ! colspan="4" |Allikad:<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ 2027 Calendar {{!}} Circuits {{!}} Schedule {{!}} Information |url=https://www.motogp.com/en/calendar/www.motogp.com/en/calendar/2027 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-25 |pealkiri=MotoGP 2027 calendar revealed with Buenos Aires and Adelaide joining the schedule |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-2027-calendar-revealed-with-buenos-aires-and-adelaide-joining-the-schedule/10858748/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] edy2z8f95db0kb682vvdzlzmk0gjmp5 7256242 7256195 2026-10-20T09:47:41Z Kasparkelk 204517 7256242 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027. aasta FIM-i MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Mootorrataste Grand Prix' võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. oktoober 2026 |pealkiri=Alonso confirmed to race with Pro Honda LCR for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/20/alonso-confirmed-to-race-with-pro-honda-lcr-for-2027/1179259 |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaanne=MotoGP}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | align="center" style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''11''' |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=20. oktoober 2026 |pealkiri=Honda HRC Castrol confirm Moreira alongside Quartararo for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/20/honda-hrc-castrol-confirm-moreira-alongside-quartararo-for-2027/1179258 |vaadatud=20. oktoobril 2026 |väljaanne=MotoGP}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. * [[Izan Guevara]] teeb [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnaga oma MotoGP-klassi debüüdi ning võistleb [[Jack Miller|Jack Milleri]] asemel, kes siirdub [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i MM]]-le, et võistelda Yamaha tehasevõistkonnas. * [[Nicolò Bulega]] teeb oma põhisõitja debüüdi [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teamiga]]. * [[Senna Agius]] teeb oma tippklassi debüüdi [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]-e võistkonnas. * [[Diogo Moreira]] siirdub heade tulemuste tõttu [[LCR Team|LCR]]-i võistkonnast [[HRC Honda Castrol|Honda tehasevõistkonda]] ning saab teiseks brasiillaseks, kes on MotoGP-s võistelnud Honda tehasevõistkonnas. * [[David Alonso]] teeb oma MotoGP-klassi debüüdi [[LCR Honda]] võistkonnas. == Eeskirjade muudatused == === Tehniliste eeskirjade muudatused === * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Reeglimuudatused === * Kontsessiooni süsteem, mida on 2023. aastast kasutatud püsib, kuid kõik tootjad alustavad sel hooajal B-tasemelt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-06 |pealkiri=Welcome to the future of MotoGP™: new bikes in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/www.motogp.com/en/news/2024/05/06/welcome-to-the-future-of-motogp-new-bikes-in-2027/497238 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * ''Wild-card'''id on keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-30 |pealkiri=MotoGP wildcards banned from 2027: reg updates from the GPC |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/www.motogp.com/en/news/2026/04/30/motogp-wildcards-banned-from-2027-reg-updates-from-the-gpc/1062841 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2027. aastast tutvustab MotoGP uut nädalavahetuste formaati, kus Tissot Sprint võistlused saavad eraldi kvalfikatsiooni, et sprindi- ja Grand Prix' võistluste stardirivid oleksid erinevad. Sprindi kvalifikatsioon on reedeti ning kolmas vabatreening (FP3) ja Grand Prix' kvalifikatsioon on laupäeval. On ka ära võetud pühapäeva hommikul toimuv soojendus ning seda asendab 10-minutine aeg, kus boksitee on avatud ning sõitjad saavad vabalt rajal sõita, et viimaseid muudatusi teha enne võistluse algust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP introduces new weekend format from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/10/07/motogp-introduces-new-weekend-format-from-2027/1174695 |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-08 |pealkiri=MotoGP confirms 2027 weekend format changes, including new sprint qualifying |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-confirms-2027-weekend-format-changes-including-new-sprint-qualifying/10862622/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=MotoGP announces radical change to weekend format from 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/10/07/motogp-announces-radical-change-to-weekend-format-from-2027-season/ |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-10-07 |pealkiri=2027 MotoGP World Championship: Separate qualifying sessions for the Sprint and Grand Prix - MotoGP |url=https://www.speedweek.com/en/a/motogp/motogp-2027-separate-qualifying-sessions-sprint-grand-prix |vaadatud=2026-10-08 |väljaanne=SPEEDWEEK.com |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmised 22 Grand Prix'd on 2027. aasta hooajaks planeeritud. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- !2 |12–14. märts |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- !3 |2–4. aprill |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !4 |9–11. aprill |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- !5 |23–25. aprill |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- !6 |7–9. mai |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- !7 |14–16. mai |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- !8 |28–30. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix]] |Mugello Circuit |- !9 |11–13. juuni |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !10 |25–27. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |- !11 |9–11. juuli |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- !12 |16–18. juuli |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- !13 |13–15. august |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |- !14 |27–29. august |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- !15 |10–12. september |{{flagicon|SMR}} San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !16 |17–19. september |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |- !17 |1–3. oktoober |{{flagicon|POR}} Portugali mootorrataste Grand Prix |Algarve International Circuit |- !18 |15–17. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- !19 |22–24. oktoober |{{flagicon|MAL}} Malaisia mootorrataste Grand Prix |Sepang International Circuit |- !20 |29–31. oktoober |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- !21 |12–14. november |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- !22 |26–28. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- ! colspan="4" |Allikad:<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP™ 2027 Calendar {{!}} Circuits {{!}} Schedule {{!}} Information |url=https://www.motogp.com/en/calendar/www.motogp.com/en/calendar/2027 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-25 |pealkiri=MotoGP 2027 calendar revealed with Buenos Aires and Adelaide joining the schedule |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-2027-calendar-revealed-with-buenos-aires-and-adelaide-joining-the-schedule/10858748/ |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}} {{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] reym8q7skywn3hp2jhr3t1ccnbl61db 0 720779 7255896 7255440 2026-10-19T16:29:33Z Hannesvalk 176021 /* 18. oktoober */ 7255896 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VK andmekeskust, veebikaubamajale Ozon kuuluvat logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] nmuhqe2tptd4n1dp3gnhq0gnnm7qz6w 7255917 7255896 2026-10-19T16:57:14Z Hannesvalk 176021 /* 18. oktoober */ 7255917 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi Võnnõtsja, Volõõnia, Kirovohradi, Kiievi, Mõkolajivi, Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Harkivi, Ternopili, Odessa ja Rivne oblastites. Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene ] ERR, 19. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] opwmpe13wbibrfq0dr83myyxalddbge 7256202 7255917 2026-10-20T07:56:37Z Hannesvalk 176021 /* 19. oktoober */ 7256202 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == === 1. september === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut 1. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === [[File:Main building of Security Service of Ukraine after Russian attack, 2026-09-04 (02).jpg| thumb| Ukraina Julgeolekuteenistuse hoone peale tabamust 4. septembril]] Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-09-08 (01).webp| thumb| Droonitabamuse saanud rong Sumõ oblastis 8. septembril]] Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === [[File:Drone strike on Starokozache Border Checkpoint, 2026-09-09 (1) cropped.jpg| thumb| Venemaa droonitabamuse saanud Starokozache piirpuinkt 9. septembril]] Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Novorossiisk]]ile. Rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]] said tabamuse kolm sõjalaeva, mida Venemaa kasutab rakettide Kalibr väljalaskmiseks. Fregatt [[Admiral Essen]] ja üks [[Bujan-M-klassi korvett]] on purustuste tõttu rivist väljas ning fregatt [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] sai väiksemaid vigastusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637798 |pealkiri=Asjatundjad uurisid Venemaa laevade kahjustusi Novorossiiskis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Droonitabamuse tagajärjel puhkes tulekahju Novorossiiski naftaterminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8543481/3000-km-rindest-ukraina-droonirunnak-purustas-kaugusrekordi-ja-siberis-asuva-gaasitehase |pealkiri=3000 km rindest: Ukraina droonirünnak purustas kaugusrekordi ja Siberis asuva gaasitehase |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-10 |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. september === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-09-10 (01).webp| thumb|Purustused Dnipros peale Venemaa õhurünnakut 10. septembril]] Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 11. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 11. september === [[File:Ambulance in Yasnohirka after Russian attack, 2026-09-11 (01).webp| thumb| Kiirabiauto [[Donetski oblast]]is Jasnohirkas peale Venemaa droonitabamust 11. septembril]] Venemaa ründas droonidega [[Kiiev]]i oblastit. [[Butša]]s süttis laohoone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609920/kiievi-oblastit-ja-linna-runnati-droonidega Kiievi oblastit ja linna rünnati droonidega. Butšas põleb laohoone] Delfi, 11. IX 2026</ref> Kiievis sai tabamuse tanklale, kus hukkus kaks ja sai kannatada kahekse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610053/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-millest-uhes-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievis tanklaid, millest ühes hukkus kaks inimest] Delfi, 11. IX 2026</ref> Ukraina tabas [[Permi krai]]s kahte keemiatehast - [[Berezniki]] linnas Uralhim Azot ja [[Gubahha]] linnas Metafraks Kemikals.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610034/venemaal-permi-krais-rundasid-droonid-keemiatehast Venemaal Permi krais ründasid droonid kaht keemiatehast] Delfi, 11. IX 2026</ref> [[Saratov]]is said tabamuse naftatöötlemistehas ja veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.<ref>[https://www.err.ee/1610135272/soja-1661-paev-ukraina-tabas-venemaal-saratovis-asuvaid-sihtmarke#ukraina Ukraina tabas Venemaal Saratovis asuvaid sihtmärke] ERR, 11. IX 2026</ref> [[Kaspiisk]]i sadamas tabasid Ukraina droonid [[Kaspia flotill]]i lipulaeva Tatarstan.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542442/blogi-1661-sojapaev-ukrainas-relvatootja-ukrainas-valmistatud-ballistiline-rakett-voib-tabada-venemaad-juba-mone-nadala-parast?liveblogPost=637967 |pealkiri=Vaatlejad: Ukraina droonid tabasid ilmselt Kaspia flotilli lipulaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 12. september === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-12 (01).jpg| thumb| Rünnakujärgsed purustused Odessas 12. septembril]] Venemaa ründas Ukraina erinevaid piirkondi, kasutades selleks:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638251 |pealkiri=Ukraina tõrjus öise rünnaku käigus üle 100 õhusihtmärgi, kuid jäi ballistiliste rakettide vastu hätta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> : * 10 ballistilist raketti [[Iskander-M]] * 4 ballistilist raketti KN-23, * 8 tiibraketti [[Kalibr]], * 2 ülehelikiiruselist tiibraketti [[Onix]] * 6 tiibraketti H-59/69 * 129 erinevat drooni Ukraina tõrjus nendest: * 6 tiibraketti Kalibr * 2 tiibraketti H-59/69 * 102 erinevat drooni Rünnakus said tabamuse:<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638242 |pealkiri=Venemaa öine rünnak: sihikule võeti Ukraina strateegiline tööstus ja taristu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> * Zatoka sild: kriitilise tähtsusega transpordiühendus [[Odessa oblast]]is * [[Zaporižžja]] metallurgiatehas * [[Krõvõi Rih]]i metallurgiatehas * [[Odessa]]s elumaja Rünnaku alla jäid ka Lääne-Ukrainas [[Volõõnia oblast]] ja [[Rivne oblast]].<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#laane Vene droonid ründasid Lääne-Ukrainas Volõõnia ja Rivne oblastit] ERR, 13. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse ja sai viga ligi 60 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-putin-euroopa-uksuste-saatmine-ukrainasse-vorduks-sojaga-venemaa-vastu?liveblogPost=638247 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukraina linnu: Odessas said kortermajad tabamuse, vigastatute seas on ka laps |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8542796/blogi-1662-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-on-valmis-putiniga-miami-g20-raames-kohtuma-kreml-keeldub?liveblogPost=638371 |pealkiri=Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas seitse inimest ja kümned said viga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-12 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud põhjustasid tulekahjud tööstusettevõtetes [[Togliatti]]s ja [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136442/ukraina-droonid-suutasid-tehased-venemaal-togliattis-ja-taganrogis#polengud Põlengud Venemaal Togliattis ja Taganrogis] ERR, 12. IX 2026</ref> === 13. september === Venemaa ründas Ukrainat 453 drooniga, millest Ukraina tõrjus 405. Poola piiril [[Volõõnia oblast]]is Jahodõni piiripunktis sai tabamuse reisirong.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610365/ukraina-pommitas-krasnodari-kraid-ja-tatarstani-vene-rakett-tappis-odessa-korghoones-kaks-inimest Ukraina pommitas Krasnodari kraid ja Tatarstani. Vene droonilöök tabas Ukraina-Poola piiripunkti] Delfi, 13. IX 2026</ref> Ukraina ründas naftatöötlemise tehaseid [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s ja [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610136928/vene-droonid-rundasid-laane-ukrainas-voloonia-ja-rivne-oblastit#tatarstan Ukraina tabas droonidega Tatarstani tööstuskeskust] ERR, 13. IX 2026</ref> === 14. september === Venemaa rünnakutes hukkus kokku 11 ja vigastada sai 64 inimest<ref>[https://x.com/KyivIndependent/status/2099800027040239850 The Kyiv Independent] X.com, 15. IX 2026</ref>, neist [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohrad]]is üks ja [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s kaks inimest. Ukraina ründas [[Sotši]]s asuvaid sihtmärke<ref>[https://www.err.ee/1610137378/ukraina-rundas-venemaal-sotsis-asuvaid-sihtmarke#sochi Ukraina ründas Venemaal Sotšis asuvaid sihtmärke] ERR, 14. IX 2026</ref> ja energeetikaobjekte [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120610462/ukraina-vaed-rundasid-objekte-krasnodari-krais-ja-tabasid-mariupoli-energiarajatist Ukraina väed ründasid objekte Krasnodari krais ja tabasid Mariupoli energiarajatist] Delfi, 14. IX 2026</ref> Uklraina teatas Venemaa relvajõudude 51. üldvägede armee ülema kindralleitnant Sergei Miltšakovi likvideerimisest. === 15. september === [[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2026-09-15 (01).jpg| thumb|Elamu Sumõs peale droonitabamust 15. septembril]] Venemaa ründas objekte [[Kiiev]]is ja [[Odessa]]s. Rünnakus oasales 200 drooni, millest Ukraina tõrjus 187. Ukraina ründas [[Volgogradi oblast]]is asuvat Venemaa suurimat tsemenditehasest Sebrjakovtsement, [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehasest ja [[Rostovi oblast]]is asuvalt G. M. Berijevi nimeliselt [[Taganrog]]i lennukiremondi tehaselt ning Ozoni ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610138281/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaal-kolme-tehast#kolm Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaal kolme tehast] ERR, 15. IX 2026</ref> Ukraina teatas edenemisest [[Donetski oblast]]i põhjaosas Žerebetsi jõe läänekaldal [[Lõman]]ist loodes, kus on vabastatud Seredne asula.<ref name=deepstatemap/> === 16. september === Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Nikopoli rajoon]]is FPV-drooniga väikebussi, kus hukkus viis ja sai kannatada seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611133/venemaa-rundas-ukrainas-drooniga-bussi-milles-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainas drooniga bussi, milles hukkus viis inimest] Delfi, 16. IX 2026</ref> USA kongress kiitis heaks '[[Lindsey Graham|Graham]]i seaduse',mis võimaldab kehtestada Venemaale sekundaarseid sanktsioone. Seadus annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaalt nafta ja maagaasi ostvatele riikidele.<ref>[https://www.err.ee/1610140294/usa-kongress-kiitis-heaks-venemaa-sanktsioonide-seaduse USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse] ERR, 17. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa kindralmajor Anton Grunise hukkumist [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610139265/soja-1666-paev-ukraina-tabas-venemaa-pommituslennukit-su-24#donetsk Ukraina sõjaväe teatel likvideeriti Donetski oblastis Vene kindral] ERR, 16. IX 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis [[Sakõ]] lennubaasis Vene pommituslennukit [[Su-24]]. === 17. september === Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Odessa]]t, [[Dnipro]]t ja [[Zaporižžja]]t. Rünnakutes sai vigastada vähemalt 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611369/venemaa-rundas-oosel-ukrainat-ballistiliste-rakettidega Venemaa ründas öösel Ukrainat ballistiliste rakettidega] Delfi, 17. IX 2026</ref> Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast ja [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i sõjaväelennuvälja.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611375/videod-venemaal-runnati-jaroslavli-naftatootlemistehast-ja-rostovi-sojavaelennuvalja VIDEOD | Venemaal rünnati Jaroslavli naftatöötlemistehast ja Rostovi sõjaväelennuvälja] Delfi, 17. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610140234/ukraina-ohurunnakud-tabasid-venemaa-sojalennuvalja-ja-naftatootlemistehast#rostov Ukraina õhurünnakud tabasid Venemaa sõjalennuvälja ja naftatöötlemistehast] ERR, 17. IX 2026</ref> Rünnaku käigus hävitati Rostovi lennuväljal kolm lennukit (kaks [[An-26]] ja üks [[An-12]]) ja kolm helikopterit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639370 |pealkiri= Ukraina väed hävitasid kolm lennukit ja kolm kopterit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Brjanski oblast]]is hävitati kaks õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadeldist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545088/blogi-1667-sojapaev-ukrainas-droonid-tabasid-taas-venemaa-uht-suurimat-naftatehast?liveblogPost=639396 |pealkiri= Peastaap: Venemaal hävitati kaks S-400 raketiheitjat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-17 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-09-18 (01).jpg| thumb| Purustatud administratiivhoone Odessas 18. septembril]] === 18. september === Venemaa ründas Ukrainat 93 drooniga. Ukraina tõrjus neist 72. Rünnakutes hukkus 11 ja sai vigastada 64 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611685/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-100-drooniga-hukkus-vahemalt-kaks-inimest-pihta-sai-muu-hulgas-lasteaed Venemaa ründas Ukrainat ligi 100 drooniga, hukkus vähemalt kaks inimest, pihta sai muu hulgas lasteaed] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611866/vene-vaed-heitsid-hersonis-haigla-territooriumile-lohkeaineid Vene väed ründasid Hersonis haiglaterritooriumi] Delfi, 18. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610142622/soja-1669-paev-euroopa-riigid-valmistuvad-venemaa-hubriidrunnakuteks#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga 11 inimest] ERR, 19. IX 2026</ref> === 19. september === [[File:Shopping center in Dnipro after Russian attack, 2026-09-19 (01).jpg| thumb| Tabamuse saanud kaubanduskeskus Dnipros 19. septembril]] Ukraina teatas reaktiivdroone tõrjuva püüdurdrooni edukast kasutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120611966/video-zelenskoi-teatel-on-loodud-uus-reaktiivdroonide-vastane-puudurdroon VIDEO | Zelenskõi teatel on loodud uus reaktiivdroonide vastane püüdurdroon] Delfi, 19. IX 2026</ref> === 20. september === Moskvat ja ümbritsevat regiooni tabas suur Ukraina õhurünnak, milles osales Venemaa väitel 1100 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612015/moskvat-tabas-viimasel-valimispaeval-suur-droonirunnak-linna-peamine-kutusetehas-suttis-polema Video | Moskvat tabas valimispäeval suur droonirünnak, linna peamine kütusetehas süttis põlema] Delfi, 20. IX 2026</ref> Tabamusi said Kapotnaja naftatehas Moskvas, Sofino logistikakeskus ja [[Ljubertsõ]] soojuselektrijaam.<ref>[https://www.err.ee/1610143075/vene-pealinna-tabas-rekordsuur-droonirunnak#rekord Vene pealinna tabas rekordsuur droonirünnak] ERR, 20. IX 2026</ref> Ukraina vabastas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi [[Donetski oblast]]is Šandrõholve, Derõholve ja Drobõševe asulad.<ref name=deepstatemap/><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8545097/blogi-1670-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-moskvat-sadade-droonidega-ja-kasutas-ballistilist-raketti?liveblogPost=639750 |pealkiri= Ametlik: Ukraina vägi vabastas Donetski oblastis Šandrõholve ja Derõholve |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-20 |vaadatud=2026-09-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 21. september === [[File:Biological department of Zaporizhzhia National University after Russian attack, 2026-09-21 (01).jpg| thumb| Zaporižžja Riikliku Ülikool bioloogia teaduskonna hoone peale rünnakut 21. septembril]] [[Zaporižžja]]s said Venemaa õhuünnakute tõttu kahjustusi kaks kõrghoonet, haridusasutus ja Intrade kaubanduskeskus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612120/zaporizzjas-puhkesid-venemaa-runnaku-jarel-ulatuslikud-tulekahjud-kaubanduskeskuses-ja-korghoonetes Zaporižžjas puhkesid Venemaa rünnaku järel ulatuslikud tulekahjud kaubanduskeskuses ja kõrghoonetes] Delfi, 21. IX 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine [[Ateš]] lõi sabotaažiaktiga rivist välja olulise raudteelõigu [[Taganrog]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610143540/ukraina-partisanid-loid-taganrogis-rivist-valja-olulise-raudteeloigu#taganrog Ukraina partisanid lõid Taganrogis rivist välja olulise raudteelõigu] ERR, 21. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Ufa]] naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8549450/blogi-1671-sojapaev-vaatlejad-ufas-kargatasid-plahvatused-teatatakse-ukraina-droonirunnakust-naftatehasele?liveblogPost=639773 |pealkiri=Vaatlejad: Venemaal Ufas süttis rünnaku tagajärjel naftatehas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-21 |vaadatud=2026-09-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova lähedal asuvas Venemaa ühes suurimas droonibaasis hävitas Ukraina vähemalt kolm ladu, viis stardiseadet ning kahjustati reaktiivdroonide stardiplatvormi.<ref name= postimees0921>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641057 |pealkiri=Venemaa üks suuremaid droonibaase taas tule all: Tsõmbulova lähistel registreeriti mitu põlengut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas asuva Zapadne.<ref name=deepstatemap/> === 22. september === [[File:Church in Kramatorsk after Russian attack, 2026-09-22 (11).jpg| thumb| Purustatud kirik [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 22. septembril]] Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]i, [[Krõvõi Rih]]i ja [[Pavlohrad]]i, tappes vähemalt neli inimest ja purustades hooneid.<ref>[https://www.err.ee/1610144623/soja-1672-paev-ukraina-ohurunnakud-tabasid-kahte-vene-naftatootlemistehast#venerynnak Venemaa ründas korraga Kiievit, Dniprod, Pavlodari ja Krõvõi Rihhi] ERR, 22. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612418/venemaa-rundas-ukrainas-ballistiliste-rakettidega-dnipropetrovski-oblastit-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Venemaa ründas Ukrainas ballistiliste rakettidega Dnipropetrovski oblastit. Hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa rünnakutes on tugevaid kahjustusi saanud Ukraina suurimad metallurgiaettevõtted.<ref name=err_09_25>[https://www.err.ee/1610148367/ukraina-suurim-terasetehas-peatab-venemaa-runnakute-tottu-too Ukraina suurim terasetehas peatab Venemaa rünnakute tõttu töö] ERR, 25. IX 2026</ref> Ukraina õhurünnakus said kahjustada [[Samara oblast]]is asuv Kuibõševi naftatöötlemistehas ning [[Ufaa]] naftatöötlemistehas, kus mõlemas puhkes pärast rünnakut tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612422/video-ja-fotod-venemaal-samaras-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-mis-suttis-polema VIDEO ja FOTOD | Venemaal Samaras ründasid droonid naftatöötlemistehast, mis süttis põlema] Delfi, 22. IX 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]i põhjaosas [[Kostjantõnivka]]st põhjas asuva Markove.<ref name=deepstatemap/> === 23. september === Venemaa rünnakus said [[Kiiev]]is tabamuse tanklad, transporditaristu ja laohooned. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612721/venemaa-rundas-kiievis-tanklaid-transporditaristut-ja-laohoonet Venemaa ründas Kiievis tanklaid, transporditaristut ja laohoonet] Delfi, 23. IX 2026</ref> Ukraina sooritas kordusrünnaku [[Ufaa]] naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610145523/meedia-venemaal-ufa-naftatehase-lahedal-toimusid-plahvatused Meedia: Venemaal Ufa naftatehase lähedal toimusid plahvatused] ERR, 23. IX 2026</ref> === 24. september === Venemaa õhurünnakutes hukkus [[Kiiev]]is kaks<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613059/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-koogiviljahoidlat-kus-hukkus-kuus-inimest Venemaa ründas Harkivi oblastis köögiviljahoidlat, kus hukkus kuus inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref> ja [[Harkivi oblast]]is seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120612985/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega-hukkunud-on-kaks-inimest Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega, hukkunud on kaks inimest] Delfi, 24. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610146423/isw-andmeil-edenesid-ukraina-vaed-korraga-kolmes-oblastis#harkiv Harkivi lähistel sai Vene rünnakus talupidamisele surma seitse inimest] ERR, 24. IX 2026</ref> === 25. september === [[File:Destructions in Lozova after Russian attack, 2026-09-25 (01).jpg| thumb| Hoone [[Harkivi oblast]]is [[Lozova]]s peale Venemaa rünnakut 25. septembril]] Venemaa droonirünnakus Kiievile hukkus viis ja sai vigastada seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610147962/ukraina-tabas-venemaal-permis-asuvat-naftarafineerimistehast Kiievis hukkus Venemaa rünnakus viis inimest] ERR, 25. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613265/kiievis-sai-raketirunnaku-tottu-kahjustada-korruselamu-ja-kannatada-uks-inimene Kiievis hukkus Vene rünnaku tõttu 14-aastane poiss ja Odessas kaks inimest] Delfi, 25. IX 2026</ref> Ukraina tabas droonidega naftarafineerimistehaseid [[Perm]]is ja [[Rostovi oblast]]is [[Novošahtinsk]]is,<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640108 |pealkiri=Peastaap: Ukraina õhulöögid tabasid kaht Venemaa naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> elektroonikatehast Iskra [[Uljanovsk]]is ning [[Voronež]]is asuvat tehast Voronežsintezkautšuk.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8550888/blogi-1675-sojapaev-zelenskoi-trump-lubas-anda-ukrainale-patrioti-rakettide-tootmislitsentsi?liveblogPost=640070 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal elektroonikatehast ja naftarafineerimistehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-25 |vaadatud=2026-09-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 26. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt kuus ja vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613572/ukraina-droonirunnak-suutas-venemaal-ilski-naftatootlemistehase Venemaa rünnakulaines Ukrainale hukkus kuus inimest. Ukraina süütas suure Vene naftatehase] Delfi, 26. IX 2026</ref> Ukraina korraldas rünnaku Venemaa [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1610149078/ukraina-rundas-droonidega-venemaal-ilski-naftatootlemistehast#ukraina Ukraina ründas droonidega Venemaal Ilski naftatöötlemistehast] ERR, 26. IX 2026</ref> ja [[Azov]]is optika- ja mehaanikatehasele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640234 |pealkiri=Ukraina rünnakus tabamuse saanud Azovi tehas tootis raketidetaile |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 27. september === Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus 14 ja sai vigastada 57 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8553695/zelenskoi-venemaa-saatis-paevaga-ukraina-vastu-277-rundedrooni |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa saatis päevaga Ukraina vastu 277 ründedrooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-28 |vaadatud=2026-09-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613743/fotod-venemaa-korraldas-droonirunnaku-kiievi-lahedal-asunud-turule-hukkus-kaks-inimest FOTOD | Venemaa korraldas droonirünnaku Kiievi lähedal asunud turule, hukkus kaks inimest] Delfi, 28. IX 2026</ref> Venemaa on 2026 aastal intensiivistanud rünnakuid Ukraina erinevatele tsiviiltaristu objektidele.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552841/blogi-1677-sojapaev-ukraina-havitas-rekordilise-hulga-vaenlase-ohutorjerelvastust-venemaa-varub-talveks-rakette?liveblogPost=640228 |pealkiri=Venemaa hoogustab rünnakuid Ukraina taristule |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-27 |vaadatud=2026-09-27 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Lisaks energeetikaobjektide, metallurgiatehaste<ref name=err_09_25/> ja sadamate ründamisele on sihtmärgid ka vedurid,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120611870/venemaa-havitab-juba-40-vedurit-kuus-millega-ahvardab-ukrainat-raudteesoja-kaotus |pealkiri=Venemaa hävitab juba 40 vedurit kuus. Millega ähvardab Ukrainat raudteesõja kaotus? |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-18 |vaadatud=2026-09-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> andmekeskused internetiühenduse häirimiseks,<ref>[https://www.err.ee/1610149078/soja-1676-paev-ukraina-rundas-droonidega-ilski-naftatootlemistehast-venemaal#andmekeskused Rünnakud Kiievi andmekeskustele häirisid mitme meediaväljaande tööd] ERR, 26. IX 2026</ref> erinevad tehased<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8552835/blogi-1676-sojapaev-saksa-uurijad-gru-rundas-munchenis-kaitsetoostuste-peakorterit?liveblogPost=640139 |pealkiri=Droon tabas Kiievi farmaatsiatehast teist korda mõne päeva jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-26 |vaadatud=2026-09-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja logistikaobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1610149609/venemaa-on-viimastel-kuudel-havitanud-ukrainas-15-miljonit-raamatut#raamatud Venemaa on viimastel kuudel hävitanud Ukrainas 15 miljonit raamatut] ERR, 27. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613697/video-vene-ohurunnakud-tabasid-kiievit-pihta-said-telekom-andmekeskus-ja-laohoone VIDEO | Vene õhurünnakud tabasid Kiievit, pihta said kool, andmekeskus ja laohoone] Delfi, 27. IX 2026</ref> === 28. september === [[File:Presidium of National Academy of Sciences of Ukraine after Russian attack, 2026-09-28 (01).jpg| thumb| Ukraina Teaduste Akadeemia hoone peale Venemaa rünnakut 28. septembril]] Vene droon tabas Kiievi kesklinnas [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] hoonet, kus puhkes tulekahju ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613942/vene-droon-tabas-kiievi-kesklinnas-ukraina-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi kesklinnas Ukraina teaduste akadeemia hoonet] Delfi, 28. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610150083/vene-droon-tabas-kiievi-teaduste-akadeemia-hoonet Vene droon tabas Kiievi teaduste akadeemia hoonet] ERR, 28. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Krasnodari krai]]s [[Pavlovskaja rajoon]]is naftabaas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613803/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-naftabaasi-mis-suttis Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid naftabaasi, mis süttis] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Ridkodub, Nove ja Katerõnivka) vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas osana pealetungioperatsioonist Vivaldi.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613845/ukraina-vabastas-operatsiooni-vivaldi-kaigus-kolm-asulat-ja-vottis-sadu-venelasi-vangi Ukraina vabastas operatsiooni „Vivaldi“ käigus kolm asulat ja võttis sadu venelasi vangi] Delfi, 28. IX 2026</ref> Ukraina kasutas operatsiooni käigus rohkelt maismaadroone ja võttis 250 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vangid Ukraina üksused võtsid korraga vangi 250 Vene sõdurit] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#vivaldi Ukraina valmistub operatsiooni Vivaldi neljandaks etapiks] ERR, 1. X 2026</ref> Venemaa blokaadi tõttu on [[Hersoni oblast]]is [[Dnepr]]i lõunakaldal asuvas [[Oleškõ]] linnas ränk humanitaarkriis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613657/louna-ukrainas-olesko-linnas-suveneb-venemaa-tekitatud-naljahada-teed-on-blokeeritud-elanikud-soovad-rohtu-ja-koeri Lõuna-Ukrainas Oleškõ linnas süveneb Venemaa tekitatud näljahäda. Teed on blokeeritud, elanikud söövad rohtu ja koeri] Delfi, 27. IX 2026</ref> Ukraina varustab linna hädavajalikuga droonide abil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120613902/video-ukraina-vaed-toimetasid-okupeeritud-ja-naljutatud-oleskosse-4-tonni-toitu VIDEO | Ukraina väed toimetasid okupeeritud ja näljutatud Oleškõsse 4 tonni toitu] Delfi, 28. IX 2026</ref> === 29. september === Venemaa korraldas Kiievile drooni- ja raketirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614057/venemaa-rundas-oosel-kiievit-droonide-ja-rakettidega-tegutses-patriot-ohutorjesusteem Venemaa ründas öösel Kiievit droonide ja rakettidega, tegutses Patriot õhutõrjesüsteem] Delfi, 29. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#ballistika Venemaa ründas Kiievit taas ballistiliste rakettidega] ERR, 29. IX 2026</ref> [[Brjanski oblast]]is varises Ukraina droonirünnaku tagajärjel kokku osa raudteesillast.<ref>[https://www.err.ee/1610151001/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#brjansk Ukraina õhurünnak tabas Venemaa Brjanski oblastis raudteesilda] ERR, 29. IX 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8553515/blogi-1679-sojapaev-zelenskoi-venemaa-on-juba-alustanud-taiendavat-mobilisatsiooni?liveblogPost=640399 |pealkiri=Ukraina õhurünnakud tõid Brjanskis kaasa kolm raudteeintsidenti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-29 |vaadatud=2026-09-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 30. september === Venemaa korraldas õhurünnaku Ukraina energiataristule. Rünnakus hukkus kolm inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614364/venemaa-ballistiliste-rakettide-runnak-pohjustas-kiievis-elektrikatkestuse Venemaa öine ballistiliste rakettide rünnak põhjustas Kiievis elektrikatkestuse. Linnas ja oblastis on kolm hukkunut] Delfi, 30. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610152018/venemaa-ohurunnakus-kiievile-hukkus-neli-inimest#laps Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus neli inimest] ERR, 30. IX 2026</ref> [[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel vallutas Venemaa septembris 175 ruutkilomeetrit, kuid Ukraina vabastas 256 ruutkilomeetrit territooriumi, mis teeb Venemaa netokaotuseks 81 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-october-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, October 1, 2026] ISW, 1.X 2026</ref> == Oktoober == === 1. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 107 drooniga. millest õnnestus tõrjuda 87.<ref>[https://www.err.ee/1610152987/vene-droon-tabas-kiievi-tuumainstituudi-territooriumi#stat Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 107 Vene ründedroonist 87] ERR, 1. X 2026</ref> Kiievis said tabamuse Lõunasild (Pivdennõi mist),<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614775/kiievis-sai-kaks-droonitabamust-dnepri-joe-sild Kiievis sai kaks droonitabamust Dnepri jõe sild] Delfi, 1. X 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614906/venemaa-rundas-kiievis-kolmandat-korda-lounasilda Venemaa ründas Kiievis kolmandat korda Lõunasilda, mis suleti liiklusele] Delfi, 2. X 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610154196/kiievis-puhkes-liikluskaos-parast-venemaa-runnakuid-votmetahtsusega-sillale#sild Kiievis puhkes liikluskaos pärast Venemaa rünnakuid olulisele sillale] ERR, 2. X 2026</ref> kool<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614679/vene-droon-tabas-kiievis-koolimaja-lapsed-olid-varjendis Vene droon tabas Kiievis koolimaja. Lapsed olid varjendis] Delfi, 1. X 2026</ref> ja tuumauuringute instituut.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614806/vene-droon-rundas-eile-kiievis-tuumauuringute-instituuti-kus-asub-ka-uurimisreaktor Vene droon ründas eile Kiievis tuumauuringute instituuti, kus asub ka uurimisreaktor] Delfi, 1. X 2026</ref> Venemaa vallutas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Svjatopetrivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina armee kaotas hävitaja [[MiG-29]] koos piloodiga. Ukraina kasutas esmakordselt ballistilist raketti [[FP-7]] lahingus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614904/zelenskoi-jagas-videot-ukraina-ballistilise-raketi-fp-7-esimesest-lahingkasutusest VIDEO | Zelenskõi jagas videot Ukraina ballistilise raketi FP-7 esimesest lahingkasutusest] Delfi, 2. X 2026</ref> === 2. oktoober === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast ja [[Samara]]s [[Transneft]]i kütusehoidlate kompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120614927/venemaal-rundasid-droonid-volgogradi-ja-samara-naftaobjekte Venemaal ründasid droonid Volgogradi ja Samara naftaobjekte] Delfi, 2. X 2026</ref> === 3. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 157 drooniga, millest Ukraina tõrjus 131.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641066 |pealkiri=Venemaa ründas öösel Ukrainat 157 drooniga, tabamused toimusid 12 asukohas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievi lähedal [[Hostomel]]is sai tabamuse ühe suurema ravimite hulgimüüja Venta LTD ladu.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641036 |pealkiri=Venemaa tabas Kiievi lähedal suurt ravimite hulgimüüja ladu, viies selline rünnak kuu aja jooksul |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615158/vene-droon-tabas-kiievi-pohjasilda VIDEO | Vene droon tabas Kiievi Põhjasilda] Delfi, 3. oktoober 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuva Ivanivka asula.<ref name=deepstatemap/> Ukraina rünnaku tulemusel puhkesid suured tulekahjud droonibaasides [[Orjoli oblast]]is Tsõmbulova piirkonnas<ref name= postimees0921/> ja [[Donetski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610155357/okupeeritud-donetskit-tabas-ukraina-ohurunnak#tabas Ukraina teatas Vene sõjaliste objektide tabamisest] ERR, 3. oktoober 2026</ref> [[Zaporižžja oblast]]is hävitas Ukraina droonilöögiga mitmikraketiheitja [[BM-27 Uragan]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8556947/blogi-1683-sojapaev-ukrainas-budanov-ukraina-on-tagasi-saanud-ule-26-000-langenud-voitleja?liveblogPost=641082 |pealkiri=Ukraina droon hävitas haruldase Vene raketiheitja Uragan |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-03 |vaadatud=2026-10-03 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 4. oktoober === Venemaa ründas Ukrainat 135 drooniga, millest Ukraina tõrjus 123.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641286 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 135 Vene ründedroonist 123 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Kiievis sai droonitabamuse Põhjasild.<ref>[https://www.err.ee/1610155843/analuutikute-andmeil-on-ukraina-hakanud-territooriumi-tagasi-voitma#Pohjasild Venemaa ründas Kiievi sildu neljandat päeva järjest, pihta sai Põhjasild] ERR, 4. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615316/el-i-diplomaadid-lubavad-ohuterrori-kiuste-kiievisse-jaada-linna-peamist-silda-tabas-uus-ohulook Kiievi peamist silda tabas Saksa kantsleri visiidi ajal uus õhulöök] Delfi, 4. oktoober 2026</ref> Venemaa on Kiievi sildu rünnakud neli päeva järjest, häirides igapäevast elu. Sildadele suuremat kahju tekkinud ei ole. Ukraina droonid tabasid [[Adõgee]]s asuval Hanskaja sõjaväelennuväljal kahte Venemaa sõjalennukit - [[Su-35]] ja [[Su-34]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8557367/blogi-1684-sojapaev-ukrainas-vene-vagi-rundas-merzi-visiidi-ajal-kiievi-pohjasilda?liveblogPost=641370 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Adõgee baasis kaht Vene hävituslennukit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-04 |vaadatud=2026-10-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 5. oktoober === Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus [[Harkiv]]is kuus inimest ja 59 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615666/harkivis-sai-eilse-vene-runnaku-tagajarjel-vigastada-59-inimest-hukkus-kuus Harkivis sai eilse Vene rünnaku tagajärjel vigastada 59 inimest, hukkus kuus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina väitel on kaugmaarünnakute tagajärjel seisma pandud üle 51% Venemaa naftatöötlemisvõimekusest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615408/ukraina-kaitseministeerium-51-vene-naftatootlusest-seisab Ukraina kaitseministeerium: 51% Vene naftatöötlusest seisab] Delfi, 5. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610156323/zelenski-piloodid-alustavad-valjaopet-prantsuse-havitajatel-rafale#pool Ukraina on rivist välja löönud pool Vene naftatöötlemisvõimsusest] ERR, 5. oktoober 2026</ref> === 6. oktoober === [[File:Hospital in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-06 (01).webp| thumb| Põlevad kiirabiautod [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut 6. oktoobril]] Venemaa ründas [[Zaporižžja]]s Dnepri silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615669/venemaa-andis-zaporizzjas-loogi-sillale-kannatada-sai-viis-inimest Venemaa andis Zaporižžjas löögi sillale. Kannatada sai viis inimest] Delfi, 6. oktoober 2026</ref> Bulgaaria majandusvööndis sai droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva, millest üks uppus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615744/bulgaaria-rannikul-lahedal-rundasid-droonid-kaht-laeva-millest-uks-uppus Bulgaaria ranniku lähedal ründasid droonid kaht laeva, millest üks uppus] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158213/bulgaaria-lahistel-said-droonirunnakus-pihta-kaks-kaubalaeva Bulgaaria lähistel said droonirünnakus pihta kaks kaubalaeva] ERR, 6. oktoober 2026</ref> Ukraina süüdistas rünnakus Venemaad. Ukraina droonirünnakus Moskva piirkonnale sai tabamuse ja süttis Volodarskaja naftatoodete pumbajaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615661/moskva-teatas-ulatuslikust-droonirunnakust-suttis-naftahoidla Moskva teatas ulatuslikust droonirünnakust. Süttis naftahoidla] Delfi, 6. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610157433/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskva-regioonile#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskva regioonile] ERR, 6. oktoober 2026</ref> [[Sotši]] lähedal süütasid Ukraina meredroonid Venemaa varilaevastiku tankeri.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615976/sotsi-lahedal-rundasid-meredroonid-tankerit-mis-tekitas-merel-hiigelpolengu Sotši lähedal ründasid meredroonid tankerit, mis tekitas merel hiigelpõlengu] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> === 7. oktoober === [[File:Destructions in Pryluky after Russian attack, 2026-10-07 (01).jpg| thumb| Purustatud elamu Prõlukõs peale Venemaa õhurünnakut 7. oktoobril]] Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, kasutades selles 20 ballistilist raketti (Iskander-M, S-400, KN-23), 4 hüperhelikiirusega raketti Tsirkon, 50 tiibraketti (kH-101, Kalibr) ja 150 drooni. Õhutõrje tulistas alla viis ballistilist raketti, 39 tiibraketti ja üle 100 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus [[Kiiev]]is neli<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616235/kiievis-hukkus-eile-vahemalt-neli-inimest-korghoonest-paasteti-22-inimest Kiievis hukkus eile vähemalt neli inimest. Kõrghoonest päästeti 22 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026</ref>, [[Dnipro]]s, [[Krementšuk]]is ja [[Oleksandrija]]s hukkus igalpool kaks ning [[Tšernihivi oblast]]is [[Prõlukõ]]s 22 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616243/ukrainas-prolukos-kasvas-vene-raketiloogis-hukkunute-arv-22-ni Ukrainas Prõlukõs kasvas Vene raketilöögis hukkunute arv 22-ni] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Kokku hukkus Ukrainas vähemalt 28 inimest ja üle 100 sai vigastada.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8558950/blogi-1687-sojapaev-venemaa-ohvriterohke-raketirunnak-prolukole-noudis-hulk-inimelusid?liveblogPost=641622 |pealkiri=Zelenskõi: Venemaa rünnakute ohvrite seas on palju lapsi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-07 |vaadatud=2026-10-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610158531/ukraina-havitas-droonirunnakuga-sotsi-lahistel-vene-varilaevastiku-tankeri#rakett Venemaa tappis raketilöögiga korrusmajale üheksa ja vigastas 38 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast#ohvrid Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 28 tsiviilelanikku] ERR, 8. oktoober 2026</ref> Tabamusi said [[Tripillja]] soojuselektrijaam [[Kiievi oblast]]is, [[Krementšuk]]i hüdroelektrijaam, laohooned ja muud sihtmärgid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120615965/venemaa-korraldas-ukrainas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku VIDEO | Venemaa korraldas Ukrainas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku. Kiievis hukkus kaks ja Prõlukõs 14 inimest] Delfi, 7. oktoober 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is asuvat Venemaa olulist naftaterminali. === 8. oktoober === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-10-08 (31).jpg| thumb| Liugpommi tabamuse saanud buss [[Kramatorsk]]is 8. oktoobril]] Venemaa ründas [[Donetski oblast]]is [[Kramatorsk]]is kaht bussi. Rünnaku tagajärjel hukkus 33 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616318/venemaa-rundas-ukrainas-kramatorskis-kaht-bussi-mille-tottu-hukkus-12-inimest Venemaa ründas Ukrainas Kramatorskis kaht bussi, hukkus 33 inimest] Delfi, 8. oktoober 2026.</ref> Venemaa rünnakud on oluliselt kahjustanud Ukraina elektrivõrke.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641744 |pealkiri=Zelenskõi: hiljutised rünnakud tekitasid elektrivõrgule suurt kahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8560488/blogi-1689-sojapaev-ukrainas-kalugas-sai-kahjustada-veel-uks-yandexi-andmekeskus?liveblogPost=641706 |pealkiri=Venemaa ründas üht Kiievi tähtsaimat energiarajatist |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-09 |vaadatud=2026-10-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Rjazani oblast]]is [[Sassovo]]s sõjatehastele metallitöötlemispinke tootvat tehast Sasta ja [[Yandex]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> Ukraina jätkas rünnakuid Venemaa naftatööstusele ja tabas Venemaa suurimat naftatehast [[Omsk]]is<ref>[https://www.err.ee/1610160229/ukraina-rundas-kaht-suurt-vene-naftatehast Ukraina ründas droonidega Baškortostanis asuvat Gazpromi naftatehast] ERR, 8. oktoober 2026</ref> ning [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is naftatöötlemistehast Gazprom Neftehim.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616232/venemaal-sattus-runnaku-alla-tehas-ja-andmekeskus Venemaal sattusid rünnaku alla Yandexi andmekeskus ja naftatöötlemistehas Baškortostanis] Delfi, 8. oktoober 2026</ref> === 9. oktoober === Ukraina ründas [[Tveri oblast]]is [[Redkino]]s asuvat raketikütuse koostisosi tootvat tehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616512/venemaal-tveri-oblastis-rundasid-droonid-raketikutuse-koostisosi-tootvat-tehast Venemaal Tveri oblastis ründasid droonid raketikütuse koostisosi tootvat tehast ja Kalugas Yandexi andmekeskust] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> ja [[Kaluga]]s Yandexi andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1610161651/ukraina-laiendab-droonirunnakuid-yandexi-andmekeskustele#yandex Ukraina laiendab droonirünnakuid Yandexi andmekeskustele] ERR, 9. oktoober 2026</ref> Ukraina õhurünnakute tõttu olid suletud Moskva lennujaamad.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616731/ohurunnakud-sulgesid-moskva-lennujaamad-valitsuslennukid-ei-saa-maanduda Õhurünnakud sulgesid Moskva lennujaamad, lennukid ei saa maanduda] Delfi, 9. oktoober 2026</ref> Nižni Novgorodi oblasti Sõrovatihhas andis Ukraina löögi mandritevaheliste ballistiliste rakettide likvideerimiskeskusele, mida Venema kasutas lõhkeainete ja raketikütuse komponentide tootmiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8561981/blogi-1691-sojapaev-ukrainas-trump-muus-ukraina-putinile-aga-ise-jaab-pikkade-nappudega?liveblogPost=641834 |pealkiri=Ukraina tabas ööl vastu reedet Venemaa väga olulist raketikeskust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-11 |vaadatud=2026-10-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. oktoober === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-10-10 (11).webp| thumb| Tabamuse saanud elumajas [[Zaporižžja]]s 10. oktoobril]] Venemaa ründas liugpommidega Zaporižžjas asuvat viiekordset kortermaja, kus hukkus 23 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616890/zaporizzja-elumajade-pommitamises-hukkus-20-inimest-nende-seas-neli-last VIDEO | Zaporižžja pommitamises hukkus 23 inimest, nende seas neli last] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] ja [[Samara oblast]]is asuvaid naftaterminale.<ref>[https://www.err.ee/1610162830/soja-1690-paev-ukraina-jatkab-naftatehaste-rundamist#naftaterminal Venemaal süttis arvatava droonirünnaku järel naftaterminal] ERR, 10. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas kokkuleppest Venemaaga Venemaa diislikütuse lubamisest maailmaturule.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120616795/meeleheitlik-kokkulepe-trumpi-ja-putini-lepe-ei-pruugi-hindu-langetada-kuid-suvendab-pingeid „Meeleheitlik kokkulepe.“ Trumpi ja Putini lepe ei pruugi hindu langetada, kuid süvendab pingeid] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616815/selgitaja-kas-trumpi-lepe-putiniga-laheb-vastuollu-vene-naftatulu-piiramise-eesmargiga SELGITAJA | Kas Trumpi lepe Putiniga läheb vastuollu Vene naftatulu piiramise eesmärgiga?] Delfi, 10. oktoober 2026</ref> Ukraina lubas jätkata rünnakuid Venemaa naftatööstusele. USA ähvardas vastuseks lõpetada luureandmete jagamise Ukrainaga.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616764/trump-teatas-diislikutuse-leppest-putiniga-zelenskoi-moistis-sammu-tuliselt-hukka Trump teatas diislikütuse leppest Putiniga, Zelenskõi mõistis sammu tuliselt hukka] Delfi, 10. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163019/ft-usa-hoiatas-ukrainat-et-runnakud-venemaa-vastu-seavad-ohtu-luureinfo-jagamise FT: USA hoiatas Ukrainat, et rünnakud Venemaa vastu seavad ohtu luureinfo jagamise] ERR, 10. oktoober 2026</ref> === 11. oktoober === Ukraina ründas Yandexi andmekeskust [[Vladimir]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610163277/droonid-tabasid-jarjekordset-yandexi-andmekeskust-venemaal#droonid Droonid tabasid järjekordset Yandexi andmekeskust Venemaal] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616886/video-ukraina-oised-drooniloogid-suutasid-vladimiri-oblastis-asuva-yandexi-andmekeskuse VIDEO | Ukraina öised droonilöögid süütasid Vladimiri oblastis asuva Yandexi andmekeskuse] Delfi, 11. oktoober 2026</ref> Rünnakutes andmekeskustele on Ukraina hävitanud kolm Yandexi olulisemat superarvutit.<ref>[https://geenius.delfi.ee/artikkel/120617063/droonirunnakud-paljastasid-venemaa-norkuse-mone-paevaga-tabati-kolme-suurt-yandexi-andmekeskust Droonirünnakud paljastasid Venemaa nõrkuse: mõne päevaga tabati kolme suurt Yandexi andmekeskust] Delfi, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610163790/ukraina-runnakud-yandexi-vastu-norgestasid-kremli-mojutustegevust Ukraina rünnakud Yandexi vastu nõrgestasid Kremli mõjutustegevust] ERR, 12. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617212/selgitaja-yandexi-rundamise-jarel-kukkus-veebiliiklus-kas-vahenes-ka-vene-propaganda-levik SELGITAJA | Yandexi ründamise järel vähenes veebiliiklus. Kas aeglustus ka Vene propaganda levik?] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas, et Venemaa ja Ukraina nõustusid energiarelvarahuga.<ref>[https://www.err.ee/1610163517/trumpi-vaitel-noustusid-venemaa-ja-ukraina-energiarelvarahuga Trumpi väitel nõustusid Venemaa ja Ukraina energiarelvarahuga] ERR, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120616948/trumpi-sonul-on-ukraina-ja-venemaa-solminud-omavahel-energiavaherahu Trumpi sõnul on Ukraina ja Venemaa nõustunud energiavaherahuga. Zelenskõi: oluline on, et see saaks tegelikkuseks] Delfi, 11. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617004/axios-trumpi-energiarelvarahu-puudutab-ainult-naftatootlemistehaseid-mida-ukrainas-sisuliselt-ei-ole Axios: Trumpi „energiarelvarahu“ puudutab ainult naftatöötlemistehaseid, mida Ukrainas sisuliselt ei ole] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> Venemaa rikkus relvarahu juba mõne tunni möödudes ja ründas Harkivi soojuselektrijaama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617126/zelenskoi-sai-selgeks-et-putin-truth-sociali-ei-loe-ja-tema-droonid-tegutsevad-teiste-kaskude-jargi Zelenskõi: sai selgeks, et Putin Truth Socialit ei loe ja tema droonid tegutsevad teiste käskude järgi] Delfi, 12. oktoober 2026</ref> === 12. oktoober === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-10-12 (30).jpg| thumb| Purustatud majas [[Harkiv]]is 12. oktoobril]] Venemaa ründas Ukrainat 121 drooniga, millest õhutõrje hävitas 89.<ref>[https://www.err.ee/1610163775/sobiha-venemaa-rikkus-energiarahu-kohe-parast-selle-valjakuulutamist#droonid Ukraina: öösel neutraliseeriti 121-st Venemaa välja saadetud droonist 89] ERR, 12. oktoober 2026</ref> Kiievis hukkus kaks inimest ja vigastada sai vähemalt 11 inimest. Harkivis hukkus vähemalt neli ja sai vigastada samuti 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617291/harkiv Eile õhtul sattusid rünnaku alla Kiiev ja Harkiv: hukkus vähemalt kuus inimest] Delfi, 13. oktoober 2026</ref> === 13. oktoober === Venemaa korraldas raketi- ja droonirünnaku Ukraina energeetikaobjektidele, kasutades 39 raketti ja 128 drooni. Ukraina tõrjus neist neli raketti ja 115 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617551/video-venemaa-rundas-ballistilise-raketiga-kiievi-korterelamut-hukkus-2-ja-vigastada-sai-21-inimest VIDEO | Venemaa ründas Kiievis ballistiliste rakettiga korterelamut ja soojuselektrijaama. Hukkunuid on kolm] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Rünnakus hukkus kolm ja vigastada sai 21 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610164717/soja-1963-paev-zelenski-hinnangul-on-ukraina-positsioonid-rindel-tugevad#harkiv Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit] ERR, 13. oktoober 2026</ref> === 14. oktoober === Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina energeetikasüsteemile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617619/ukraina-peaminister-kiievis-olid-oosel-runnaku-all-koik-kolm-soojuselektrijaama Ukraina peaminister: Kiievis olid öösel rünnaku all kõik kolm soojuselektrijaama] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617562/zelenskoi-ukraina-ei-saanud-partneritelt-hoiatust-venemaa-ballistiliste-rakettide-runnaku-kohta Zelenskõi: Ukraina ei saanud partneritelt hoiatust Venemaa ballistiliste rakettide rünnaku kohta] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Kiievis said tabamuse kõik kolm soojuselektrijaama.<ref>[https://www.err.ee/1610165665/venemaa-runnakute-tottu-jai-ukrainas-elektrita-600-000-inimest#elektrita Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama] ERR, 14. oktoober 2026</ref> Et survestada Ukrainat hoiduma Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618051/uheksa-paeva-mis-vapustasid-maailma-ehk-kuidas-donald-trumpi-salaplaanid-reetsid-ukraina-ja-euroopa |pealkiri=Üheksa päeva, mis vapustasid maailma, ehk kuidas Donald Trumpi salaplaanid reetsid Ukraina ja Euroopa |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2026-10-15 |vaadatud=2026-10-15 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> on USA piiranud luureinfo jagamist ja Starlinki kasutamist Ukraina poolt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617825/zelenskoi-tunnen-end-trumpi-poolt-reedetuna Zelenskõi: tunnen end Trumpi poolt reedetuna] Delfi, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610166397/ukrainale-piirati-ligipaasu-starlink-satelliitsidesusteemile Ukrainale piirati ligipääsu Starlink satelliitsidesüsteemile] ERR, 14. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618100/reuters-otsus-starshieldi-piirata-tuli-valgest-majast Reuters: otsus Starshieldi piirata tuli Valgest Majast] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is [[Balakovo]]s asuvat [[Sberbank]]i andmekeskust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617566/moskva-piirkonna-suunas-lendas-ligi-500-drooni-saratovi-oblastis-runnati-sberbanki-andmekeskust Moskva piirkonna suunas lendas ligi 500 drooni. Saratovi oblastis rünnati Sberbanki andmekeskust] Delfi, 14. oktoober 2026</ref> Ukraina teatas kolme asula (Kolodjaz, Lõpove ja Zelena Dolõna) ja 101 km2 vabastamisest [[Donetski oblast]]is [[Lõman]]ist põhjas pealetungioperatsiooni Vivaldi neljandas osas.<ref name=deepstatemap/><ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#veel Ukraina teatas veel 101 ruutkilomeetri vabastamisest Donetski oblastis] ERR, 15. oktoober 2026</ref> === 15. oktoober === Vene rünnakute tõttu hukkus [[Kirovohradi oblast]]is kolm ja [[Dnipropetrovski oblast]]is kaks inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617843/ukrainas-kirovohradi-oblastis-hukkus-vene-runnakute-tottu-kolm-inimest Ukrainas Kirovohradi oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu kolm ja Dnipropetrovski oblastis kaks inimest] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina tõrjus 536 Vene drooni 580st rünnakus osalenud droonist.<ref>[https://www.err.ee/1610166559/soja-1695-paev-ukraina-teatas-korraga-kuue-vene-sojalennuki-havitamisest#tabas Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 580 Vene ründedroonist 536] ERR, 15. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas rakettidega [[Neptun (raketikompleks)|"Pikk Neptun"]] löögi Vene lennubaasile [[Voroneži oblast]]is [[Borissoglebsk]]is. Rünnakus hävines täielikult neli ja sai olulisi vigastusi veel kaks ründelennukit [[Suhhoi Su-34|Su-34M]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617846/ukraina-andis-raketiloogi-vene-lennubaasile-voronezi-oblastis Ukraina andis raketilöögi Vene lennubaasile Voroneži oblastis. Ukraina teatel hävis kuus lennukit Su-34M] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] teats, et Ukraina alustab uuesti Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617875/zelenskoi-blokk-vene-naftatehaste-rundamisele-on-maas-meile-aitab Zelenskõi: blokk Vene naftatehaste ründamisele on maas. Meile aitab] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> Kohe peale seda ründasid Ukraina droorid [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120617884/venemaal-rundasid-droonid-rjazani-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Rjazani naftatöötlemistehast] Delfi, 15. oktoober 2026</ref> === 16. oktoober === Vene rünnak [[Kiiev]]i energiataristule jättis suure osa pealinnast elektrita.<ref>[https://www.err.ee/1610168203/meedia-ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-rjazani-naftatootlemistehast#venemaa Venemaa õhurünnakud jätsid osa Kiievist elektrita] ERR, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina ründas droonidega objekte [[Moskva]]s, [[Rjazan]]i naftatöötlemistehast, sõjadroonide tehast [[Rostovi oblast]]is ja Yandexi andmekeskust [[Vladimiri oblast]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618099/tabamuse-said-moskva-ja-jarjekordne-yandexi-andmekeskus Tabamuse said Moskva ja järjekordne Yandexi andmekeskus] Delfi, 16. oktoober 2026</ref> Ukraina droonirünnak tabas [[Handi-Mansimaa]]l [[Surgut]]is asuvat Venemaa suurimat gaasikondensaadi töötlemise tehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8564827/blogi-1696-sojapaev-ukrainas-the-atlantic-kampaania-venemaa-lennujaamade-too-halvamiseks-alles-algab?liveblogPost=642142 |pealkiri=Ukraina ründedroon tabas rindest ülikaugel asuvat Venemaa tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-10-16 |vaadatud=2026-10-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. oktoober === Venemaa korraldas ühe kogu sõja suurima rünnaku Ukraina energiataristule, tabades mitmes oblastis enam kui 15 elutähtsat elektritootmis- ja ülekanderajatist.<ref>[https://www.err.ee/1610169160/soja-1697-paev-venemaa-korraldas-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#energiataristu Zelenski: Venemaa korraldas ühe suurima rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 17. oktoober 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid 60 päevaks pausile,<ref>[https://www.err.ee/1610169115/trump-pani-kongressis-vastu-voetud-vene-sanktsioonid-pausile Trump pani kongressis vastu võetud Vene-sanktsioonid pausile] ERR, 17. oktoober 2026</ref> et analüüsida nende võimalikku mõju maailmamajandusele.<ref>[https://www.err.ee/1610169538/rubio-kaitses-trumpi-otsust-vene-sanktsioonid-peatada Rubio kaitses Trumpi otsust Vene sanktsioonid peatada] ERR, 17. oktoober 2026</ref> === 18. oktoober === Ukraina korraldas laiaulatusliku õhurünnaku [[Peterburi]]le ja seda ümbritsevale regioonile,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120618723/analuus-vene-ajakirjanik-peterburi-plahvatustest-huvitav-on-see-kellele-jaab-suitsev-naftaterminal |pealkiri=ANALÜÜS - Vene ajakirjanik Peterburi plahvatustest: kellele jääb suitsev naftaterminal? |url-access=subscription |eesnimi=SergeI |perekonnanimi=Kovaltšenko |kuupäev=2026-10-18 |vaadatud=2026-10-18 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> tabades naftaterminali sadamas, tehnoloogiaettevõtte VKontakte andmekeskust, veebikaubamaja Ozon logistikakeskust, Gazpromi veeldatud maagaasi kompleksi Gazprom LNG Portovaja ja Korabelnaja silda Peterburi linnas.<ref>[https://www.err.ee/1610169529/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-peterburi-piirkonnas#piiter Ukraina korraldas suure õhurünnaku Peterburi piirkonnas] ERR, 18. oktoober 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618466/ukraina-korraldas-peterburile-suure-droonirunnaku-naftaterminalis-puhkes-poleng VIDEO | Ukraina korraldas Peterburile suure droonirünnaku, naftaterminalis puhkes põleng] Delfi, 18. oktoober 2026</ref> USA on taastanud luureandmete edastamise Ukrainale.<ref>[https://www.err.ee/1610169718/usa-edastab-taas-ukrainale-luureandmeid USA edastab taas Ukrainale luureandmeid] ERR, 18. oktoober 2026</ref> === 19. oktoober === Venemaa ründas energiarajatisi Võnnõtsja, Volõõnia, Kirovohradi, Kiievi, Mõkolajivi, Žõtomõri, Hmelnõtskõi, Harkivi, Ternopili, Odessa ja Rivne oblastites, tabades kokku 28 alajaama ja muud kriitilist energiarajatist üle kogu Ukraina.<ref>[https://www.err.ee/1610170855/usa-ukraina-ja-euroopa-esindajad-kogunevad-oslosse-rahuplaani-arutama#energiarajatised Zelenski: Venemaa tabas viimases rünnakutelaines 28 energirajatist] ERR, 20. oktoober 2026</ref> Rünnakute tõttu jäi elektrita 550 000 majapidamist. [[Harkivi oblast]]is hukkus droonirünnakus kuus ja kannatada sai 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610169871/venemaa-runnakutes-ukrainale-jai-elektrita-550-000-majapidamist#harkiv Harkivi oblastis hukkus Vene droonirünnakus pargile kuus inimest] ERR, 19. oktoober 2026</ref> Kiievis kahjustas raketilöök metroojaama ja hukkus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120618571/kiievis-sai-raketiloogis-kahjustada-metroojaam Kiievis sai raketilöögis kahjustada metroojaam ja hukkus üks inimene] ERR, 19. oktoober 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] gc4v4373th0c8vs62qsxmk2d7sp6glu 0 721293 7255932 7237363 2026-10-19T17:18:15Z MorsMe 217455 7255932 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustakivi|lõpppeatus=Välja|number=199|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#regionalbus/199/a-b/16201-2/map]|eelmine liin=193|eelmine=193 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#regionalbus/199/a-b]|uuendus=16. september 2026|pilt=199buss.jpg|läbi=Jüri, Saku|avati=2025|suleti=}} '''199''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustakivi]] ja [[Saue|Saue linna]] vahel, läbides [[Jüri]] ja [[Saku|Saku alevikud]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub ainult tööpäeviti. Väljumised toimuvad 50–150 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2024 | | |Liin oli nr [[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |- |1.09.2025 | |Mustakivi – Lagedi tee – Jüri – Pildiküla – Ringtee – Kangrumetsa – Saku – Saue | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2025 !Mustakivi – Jüri – Saku – Saue !Saue – Saku – Jüri – Mustakivi |- | ;; Mustakivi ;; Rauna ;; Priisle ;; Jüri kirik ;; Ehituse ;; Tuule ;; Veetorni ;; Põrguvälja ;; Viadukti tee ;; Pildiküla ;; Kangrumetsa ;; Ringtee ;; Tammemäe ;; Õlletehase ;; Saku Raudteejaam ;; Saku keskuse ;; Salu ;; Pähklimäe ;; Kurvi ;; Murumäe ;; Saue tee ;; Paulig ;; Tule ;; Pärnasalu ;; Noortekeskus ;; Kuuseheki ;; Saue jaam ;; Laastu ;; Rauna ;; Tõkke ;; Välja | ; Välja ; Tõkke ; Rauna ; Laastu ; Saue jaam ; Kuuseheki ; Noortekeskus ; Pärnasalu ; Tule ; Paulig ; Saue tee ; Murumäe tee ; Murumäe ; Kurvi ; Salu ; Saku keskuse ; Saku Raudteejaam ; Õlletehase ; Ringtee ; Kangrumetsa ; Viadukti tee ; Põrguvälja ; Veetorni ; Tuule ; Ehituse ; Jüri kirik ; Priisle ; Rauna ; Mustakivi ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Saku vald]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Rae vald]] a91ppz77uvc1dsgrwhvt06dai4tfumw 0 721519 7256113 7253427 2026-10-20T02:57:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256113 wikitext text/x-wiki [[File:Cameron Carter-Vickers USA-Columbia, FIFA U20 World Cup (18684217745) (cropped).jpg|pisi|Cameron Carter-Vickers (2015)]] '''Cameron Robert Carter-Vickers''' (sündinud [[31. detsember|31. detsembril]] [[1997]] [[Southend-on-Sea]]s [[Inglismaa]]l) on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Šotimaa kõrgliigaklubis [[Celtic FC]] ja [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis]]es. == Inglismaa == Carter-Vickers sündis Inglismaal Southend-on-Seas. Tema isa [[Howard Carter (korvpallur)|Howard Carter]] on endine USA korvpallur, kes mängis [[NBA]] klubides [[Denver Nuggets]] ja [[Dallas Mavericks]] ning hiljem Prantsusmaal ja Kreekas. Tema Inglismaalt [[Essex]]ist pärit ema Geraldine Vickers kohtus Howard Carteriga Kreekas. Cameron kasvas üles Inglismaal ema juures, kuid veetis suvevaheaegu ka isa juures USA-s [[Louisiana osariik|Louisiana osariigis]].<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2018/07/rising-cameron-cartervickers|title=RISING: Cameron Carter-Vickers|publisher=United States Soccer Federation|language=en|date=16 July 2018|access-date=20 September 2026}}</ref> Carter-Vickers alustas jalgpallurikarjääri kuueaastaselt kohaliku klubi Catholic United noortesüsteemis. 2009. aastal, 11-aastaselt, liitus ta [[Tottenham Hotspur FC]]-i noorteakadeemiaga. Noorena tegeles ta lisaks jalgpallile ka korvpalli, kergejõustiku, ujumise ja ragbiga. Koolis kuulus ta korvpallimeeskonda, kellega võitis Essexi krahvkonna karikavõistlused.<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2018/07/rising-cameron-cartervickers|title=RISING: Cameron Carter-Vickers|publisher=United States Soccer Federation|language=en|date=16 July 2018|access-date=20 September 2026}}</ref> Tottenhami esindusmeeskonnas debüteeris Carter-Vickers 21. septembril 2016, kui kuulus algkoosseisu [[EFL Cup|Inglismaa liigakarika]] kolmanda ringi mängus [[Gillingham FC]] vastu. Tottenham võitis kohtumise 5:0 ning Carter-Vickers mängis kõik 90 minutit.<ref>{{cite web|url=https://www.tottenhamhotspur.com/news/1051316/in-profile-every-academy-graduates-first-team-debut-in-2016-17|title=In profile: Every Academy graduate's first team debut in 2016-17|publisher=Tottenham Hotspur FC|language=en|date=30 May 2017|access-date=20 September 2026}}</ref> Samal hooajal mängis ta ka Inglismaa karikasarjas. Tottenhami meeskonnas ta Inglismaa kõrgliigas väljakule ei pääsenud. 2017. aasta augustis läks Carter-Vickers laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Sheffield United FC]]. Seal debüteeris ta 12. septembril 2017 liigamängus [[Bolton Wanderers FC|Bolton Wanderersi]] vastu ning lõi kohe ka kohtumise ainsa värava, aidates Sheffield Unitedi 1:0 võidule. Hooaja esimesel poolel pidas ta klubi meeskonnas 17 liigakohtumist.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/players/cameron-carter-vickers/|title=Cameron Carter-Vickers|publisher=Celtic FC|language=en|access-date=20 September 2026}}</ref> 2018. aasta jaanuaris läks Carter-Vickers hooaja lõpuni laenule [[Ipswich Town FC|Ipswich Towni]], kus pidas Inglismaa esiliigas 17 kohtumist. Hooajal 2018/19 mängis ta laenul [[Swansea City AFC|Swansea Citys]], kus pidas 30 liigakohtumist. Hooaja 2019/20 esimesel poolel mängis Carter-Vickers laenul [[Stoke City FC|Stoke Citys]] ning teisel poolel [[Luton Town FC|Luton Townis]]. Mõlema klubi mängudes sai ta regulaarselt mänguaega. Hooaja 2020/21 oli ta laenul [[AFC Bournemouth]]is. Ta mängis klubi meeskonnas Inglismaa esiliigas 21 kohtumises ja lõi ühe värava. Bournemouth jõudis kõrgliigasse pääsemise üleminekumängudele, kuid kaotas poolfinaalis kahe mängu kokkuvõttes 2:3 [[Brentford FC|Brentfordile]].<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/players/cameron-carter-vickers/|title=Cameron Carter-Vickers|publisher=Celtic FC|language=en|access-date=20 September 2026}}</ref> 2021. aasta augustis siirdus Carter-Vickers üheks hooajaks laenule Šotimaa kõrgliigaklubisse [[Celtic FC]]. Seal debüteeris ta 11. septembril 2021 liigamängus Ross County vastu. Ta lõi 64. minutil kohtumise avavärava ning Celtic võitis 3:0.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/58444925|title=Celtic 3-0 Ross County: Hosts needed 'perseverance' to break down stubborn away side|publisher=BBC Sport|language=en|date=11 September 2021|access-date=20 September 2026}}</ref> 2. aprillil 2022 lõi Carter-Vickers võiduvärava 2:1 võidumängus Celticu linnarivaali [[Rangers FC]] vastu. Võit suurendas Celticu edumaa Šotimaa kõrgliiga tabelis kuuele punktile. Hooajal 2021/22 pidas Carter-Vickers Celticu meeskonnas kõigis võistlussarjades 45 kohtumist ning võitis klubiga Šotimaa meistrivõistlused ja liigakarika. Hooaja lõpus valiti ta Šotimaa kõrgliiga aasta sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/players/cameron-carter-vickers/|title=Cameron Carter-Vickers|publisher=Celtic FC|language=en|access-date=20 September 2026}}</ref> 2022. aasta juunis siirdus Carter-Vickers püsivalt Celticusse, sõlmides klubiga nelja-aastase lepingu. Üleminekusumma oli ajakirjanduse andmetel ligikaudu kuus miljonit naelsterlingit.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/2022/june/10/a-really-good-cv-as-defender-pens-permanent-deal/|title=A really good CV as defender pens permanent deal|publisher=Celtic FC|language=en|date=10 June 2022|access-date=20 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 debüteeris Carter-Vickers Celticus [[UEFA Meistrite Liiga]] alagrupiturniiril. Samal hooajal võitis ta klubiga Šotimaa meistrivõistlused, karika ja liigakarika. Šotimaa kõrgliigas pidas ta 29 kohtumist. Hooaja lõpus valiti ta teist aastat järjest liiga sümboolsesse koosseisu. 2024. aasta jaanuaris pikendas Carter-Vickers Celticuga lepingut 2029. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/2024/january/26/cameron-carter-vickers-commits-his-future-to-celtic/|title=Cameron Carter-Vickers commits his future to Celtic|publisher=Celtic FC|language=en|date=26 January 2024|access-date=20 September 2026}}</ref> Hooajal 2023/24 võitis ta Celticuga kolmandat korda Šotimaa meistrivõistlused ning teist korda Šotimaa karika. Samuti valiti ta kolmandat järjestikust hooaega Šotimaa kõrgliiga sümboolsesse koosseisu. Hooajal 2024/25 võitis Carter-Vickers Celticuga neljanda järjestikuse Šotimaa meistritiitli ja kolmandat korda liigakarika. 2024. aasta detsembris toimunud liigakarikafinaalis Rangersi vastu kuulus ta algkoosseisu ja mängis kõik 120 minutit. Kohtumine lõppes 3:3 viigiga, kuid Celtic võitis penaltiseeria 5:4.<ref>{{cite web|url=https://www.rangers.co.uk/fixture/celtic-vs-rangers-scottish-league-cup-2024-12-15/5giRS9DuAKN0LzVYoo706Z?matchMode=open|title=Celtic v Rangers|publisher=Rangers FC|language=en|date=15 December 2024|access-date=20 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215162455/https://www.rangers.co.uk/fixture/celtic-vs-rangers-scottish-league-cup-2024-12-15/5giRS9DuAKN0LzVYoo706Z?matchMode=open|archive-date=2024-12-15|url-status=dead}}</ref> 2025. aasta oktoobris sai Carter-Vickers Euroopa Liiga kohtumises Austria klubi [[Grazi Sturm]]i vastu [[Achilleuse kõõlus]]e vigastuse. Ta pidi läbima pika taastusravi ning ei saanud hooajal 2025/26 enam väljakule naasta. Celtic võitis tema eemalolekul viienda järjestikuse Šotimaa meistritiitli ja Šotimaa karika.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/articles/crr1zn7pe90o|title=Jota & Carter-Vickers will not return this season – O'Neill|publisher=BBC Sport|language=en|date=30 March 2026|access-date=20 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/2026/may/23/celtic-set-the-seal-on-an-incredible-season-with-scottish-cup-triumph/|title=Celtic set the seal on an incredible season with Scottish Cup triumph|publisher=Celtic FC|language=en|date=23 May 2026|access-date=20 September 2026}}</ref> 2026. aasta juulis naasis Carter-Vickers mänguväljakule hooajaeelses sõprusmängus Iirimaa klubi [[Shelbourne F.C.|Shelbourne]]'i vastu. Esimese ametliku kohtumise pärast ligi üheksakuulist pausi pidas ta 2026. aasta augustis Šotimaa kõrgliiga hooaja avamängus [[Dundee FC|Dundee]] vastu, mille Celtic võitis 1:0.<ref>{{cite web|url=https://ca.sports.yahoo.com/news/carter-vickers-progress-long-lay-185643135.html|title=Carter-Vickers 'a work in progress' after long lay-off|publisher=BBC Sport|language=en|date=4 August 2026|access-date=20 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Koondisekarjäär == Carter-Vickers on mänginud USA U18-, U20- ja U23-koondises. Ta kuulus USA U20-koondisse [[2015. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2015. aasta]] ja [[2017. aasta U-20 jalgpalli maailmameistrivõistlused|2017. aasta U20 maailmameistrivõistlustel]]. Mõlemal turniiril jõudis USA veerandfinaali. [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA A-koondises]] debüteeris Carter-Vickers 14. novembril 2017 [[sõprusmäng]]us [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. Ta sekkus 1:1 lõppenud kohtumises teise poolaja alguses vahetusest.<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2018/07/rising-cameron-cartervickers|title=RISING: Cameron Carter-Vickers|publisher=United States Soccer Federation|language=en|date=16 July 2018|access-date=20 September 2026}}</ref> Pärast ligi kolmeaastast koondisepausi kutsuti Carter-Vickers 2022. aasta mais taas USA koondisse. Sama aasta novembris arvati ta koondisse [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlusteks]] Kataris. Ta mängis turniiril alagrupiturniiri viimases kohtumises [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu, kuuludes algkoosseisu ja mängides kõik 90 minutit. USA võitis kohtumise 1:0 ning pääses kaheksandikfinaali, kus kaotas [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandile]] 1:3.<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2022/11/fifa-world-cup-2022-usmnt-1-iran-0-match-report-stats-standings|title=U.S. Men's National Team Advances To Knockout Round Of 2022 FIFA World Cup With 1-0 Shutout Victory Over IR Iran|publisher=United States Soccer Federation|language=en|date=29 November 2022|access-date=20 September 2026}}</ref> 2024. aastal kuulus Carter-Vickers USA koondisse [[2024. aasta Copa América]]l. Ta mängis alagrupiturniiril [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, sekkudes teise poolaja alguses vahetusest. USA kaotas kohtumise 1:2 ning langes lõpuks konkurentsist alagrupiturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.ussoccer.com/stories/2024/06/usa-vs-panama-copa-america-2024-score-result-goals-stats-highlights-match-recap-june-27|title=USMNT vs. Panama: Match Recap & Highlights|publisher=United States Soccer Federation|language=en|date=27 June 2024|access-date=20 September 2026}}</ref> 2025. aasta oktoobris saadud vigastuse tõttu jäi Carter-Vickers eemale [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustest]]. 2026. aasta septembri seisuga oli ta pidanud USA A-koondises 19 kohtumist ega olnud väravat löönud.<ref>[https://www.transfermarkt.com/cameron-carter-vickers/nationalmannschaft/spieler/341049/verein/3505/plus/0 Cameron Carter-Vickers – National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 20.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Celtic FC]] *[[Šotimaa jalgpalli kõrgliiga|Šotimaa meistrivõistlused]]: 2021/22, 2022/23, 2023/24, 2024/25, 2025/26 *[[Scottish Cup|Šotimaa karikas]]: 2022/23, 2023/24 *[[Scottish League Cup|Šotimaa liigakarikas]]: 2021/22, 2022/23, 2024/25 ;Individuaalsed *Šotimaa kõrgliiga hooaja sümboolne koosseis: 2021/22, 2022/23, 2023/24 *Celticu hooaja ilusaim värav: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.celticfc.com/players/cameron-carter-vickers/ Profiil Celticu kodulehel] *[https://www.transfermarkt.com/cameron-carter-vickers/profil/spieler/341049 Cameron Carter-Vickers] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2022 USA koondis}} {{JÄRJESTA:Carter-Vickers, Cameron}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]] [[Kategooria:Ipswich Town FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]] [[Kategooria:Stoke City FC mängijad]] [[Kategooria:Luton Town FC mängijad]] [[Kategooria:AFC Bournemouthi mängijad]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] sghdn7ijfggc2w9tads0yrqy02kkh5u 0 721591 7256103 7241871 2026-10-20T00:59:26Z Kruusamägi 1530 7256103 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada|[[104A]]}} {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Balti jaam 5|lõpppeatus=Kostivere|number=104|bgcolor=#961227|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://web.archive.org/web/20160131220042/http://soiduplaan.tallinn.ee/#harju/regionalbus/104/b-a]|eelmine liin=103|eelmine=103 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://web.archive.org/web/20160131220042/http://soiduplaan.tallinn.ee/#harju/regionalbus/104/b-a]|uuendus=21. september 2026|pilt=Suburban bus in Ülemiste.JPG|läbi=Loovälja tee|avati=|suleti=2016|järgmine=104A|järgmine liin=104A}} '''104''' oli [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõitis [[Balti jaam|Balti jaama]] ja [[Kostivere]] vahel. Liini teenindas [[Hansabuss]] ning liiklus toimus ainult tööpäeviti. Väljumised toimusid ainult 3 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2011 |2016 |Balti jaam – Peterburi tee – Loovälja tee – Kostivere | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 2016 !Tallinn – Kostivere !Kostivere – Tallinn |- | ;;; Balti jaam 5 ;;; Vabaduse väljak ;;; Kunstiakadeemia ;;; Keskturg ;;; Autobussijaam ;;; Peterburi tee ;;; Pae ;;; Ülemiste ;;; Vesse ;;; Gaasi ;;; Kuuli ;;; Pikamägi ;;; Väo ;;; Lagedi tee ;;; Pirita jõgi ;;; Loovälja tee ;;; Vibeliku ;;; Liivamäe ;;; Kogre ;;; Maardu järv ;;; Maardu mõisa tee ;;; Vet.Punkt ;;; Kostivere tee ;;; Vandjala ;;; Teeristi ;;; Kostivere | ;; Kostivere ;; Vandjala ;; Kostivere tee ;; Vet.Punkt ;; Maardu mõisa tee ;; Maardu järv ;; Kogre ;; Liivamäe ;; Vibeliku ;; Loovälja tee ;; Pirita jõgi ;; Lagedi tee ;; Väo ;; Pikamägi ;; Kuuli ;; Gaasi ;; Vesse ;; Ülemiste ;; Pae ;; Sossimägi ;; Autobussijaam ;; Keskturg ;; Hobujaama ;; Mere puiestee ;; Balti jaam ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Maardu]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] 5jvdvpxyvinfl6b9jtqyhyo02j3ha9l 0 721729 7256096 7240538 2026-10-19T23:36:41Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256096 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bradley Barcola France v Spain 7.24.26-112 (cropped).jpg|pisi|Bradley Barcola 2026. aastal Prantsusmaa koondisesärgis]] '''Bradley Jean-Manuel Essolisam Addo Barcola''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[2002]] [[Villeurbanne]]'is) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpallur]], kes mängib ääremängijana Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Barcola sündis Prantsusmaal prantslannast ema ja [[Togo]]st pärit isa peres. Ta alustas jalgpallimängimist 2008. aastal kuueaastaselt AS Buers Villeurbanne'is. 2010. aastal, kaheksa-aastaselt, liitus ta [[Olympique Lyonnais]]' noorteakadeemiaga.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/players/bradley-barcola|title=Bradley Barcola|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 oli Barcola Lyon'i U19-meeskonna üks edukamaid mängijaid, lüües 17 liigamängus 11 väravat. 2020. aastal hakkas ta mängima ka klubi reservmeeskonnas. 2021. aasta septembris sõlmis Barcola Lyoniga oma esimese profilepingu, mis kehtis 2024. aastani.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/L-attaquant-bradley-barcola-ol-signe-son-premier-contrat-professionnel/1285365|title=L'attaquant Bradley Barcola (OL) signe son premier contrat professionnel|publisher=L'Équipe|language=fr|date=14 September 2021|access-date=24 September 2026}}</ref> Lyon'i esindusmeeskonnas debüteeris ta 4. novembril 2021 [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupimängus [[AC Sparta Praha|Praha Sparta]] vastu. Ta sekkus 82. minutil vahetusest [[Rayan Cherki]] asemele ning andis üleminutitel väravasöödu [[Karl Toko Ekambi]]le, kes lõi Lyon'i 3:0 võidumängu viimase värava.<ref>{{cite web|url=https://en.news.psg.fr/press-releases/first-team/france-u21-international-bradley-barcola-joins-paris|title=France U21 international Bradley Barcola joins Paris!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=31 August 2023|access-date=24 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Prantsusmaa kõrgliigas debüteeris Barcola 2022. aasta veebruaris [[Olympique de Marseille]]' vastu. Esimese värava lõi ta Lyon'i esindusmeeskonnas 7. jaanuaril 2023, kui meeskond alistas Prantsusmaa karikavõistlustel [[FC Metz]]i 2:1.<ref>{{cite web|url=https://en.news.psg.fr/press-releases/first-team/france-u21-international-bradley-barcola-joins-paris|title=France U21 international Bradley Barcola joins Paris!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=31 August 2023|access-date=24 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Esimese värava Prantsusmaa kõrgliigas lõi Barcola 4. veebruaril 2023 võõrsil [[Troyes AC]] vastu. Ta viis Lyon'i avapoolajal 1:0 juhtima ja meeskond võitis kohtumise 3:1. 2. aprillil 2023 lõi Barcola kohtumise ainsa värava oma hilisema tööandja [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germaini]] vastu. 56. minutil löödud värav andis Lyonile [[Parc des Princes]]'il 1:0 võidu. Hooajal 2022/23 tõusis Barcola Lyon'i põhikoosseisu. Ta pidas kõigis võistlussarjades 31 kohtumist, lõi seitse väravat ja andis 12 väravasöötu. Prantsusmaa kõrgliigas kogunes talle 26 mängu ja viis väravat. Hooaja lõpus nimetati ta Ligue 1 parima noormängija auhinna kandidaatide hulka.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/players/bradley-barcola|title=Bradley Barcola|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> Kokku pidas Barcola Lyon'i esindusmeeskonnas 47 ametlikku kohtumist, lõi seitse väravat ja andis 11 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-sign-bradley-barcola-paris-saint-germain/|title=Liverpool sign Bradley Barcola from Paris Saint-Germain|publisher=Liverpool FC|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 31. augustil 2023 siirdus Barcola Paris Saint-Germaini, kellega sõlmis viieaastase lepingu 2028. aasta juunini. PSG-s sai ta särginumbriks 29.<ref>{{cite web|url=https://en.news.psg.fr/press-releases/first-team/france-u21-international-bradley-barcola-joins-paris|title=France U21 international Bradley Barcola joins Paris!|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=31 August 2023|access-date=24 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Meedia andmetel maksis PSG tema eest Lyonile ligikaudu 45 miljonit eurot. PSG eest debüteeris Barcola kaks päeva hiljem, 3. septembril 2023, kui sekkus vahetusest Prantsusmaa kõrgliigamängus oma endise klubi Lyon'i vastu. PSG võitis kohtumise 4:1. Esimese värava lõi Barcola PSG eest 9. detsembril 2023, kui viis meeskonna kodumängus [[FC Nantes]]i vastu 41. minutil juhtima. PSG võitis kohtumise 2:1.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/stats-facts-a-look-back-at-the-victory-over-nantes-psg-stats-ligue-1-2023-2024-paris-saint-germain|title=Stats & Facts: A look back at the victory over Nantes|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=10 December 2023|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20240617211830/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/stats-facts-a-look-back-at-the-victory-over-nantes-psg-stats-ligue-1-2023-2024-paris-saint-germain|archive-date=2024-06-17|url-status=dead}}</ref> 14. veebruaril 2024 lõi Barcola oma esimese värava [[UEFA Meistrite Liiga]]s. Ta tegi kaheksandikfinaali avakohtumises [[Real Sociedad]]i vastu PSG teise värava ja Pariisi klubi võitis 2:0.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/retro-our-parisians-european-run-psg-history-champions-league-ucl-2023-2024|title=Retro: Our Parisians' European run|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250217200131/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/retro-our-parisians-european-run-psg-history-champions-league-ucl-2023-2024|archive-date=2025-02-17|url-status=dead}}</ref> Hooajal 2023/24 mängis Barcola Prantsusmaa kõrgliigas 25 kohtumises ja lõi neli väravat. Kõigis võistlussarjades pidas ta PSG eest 39 kohtumist ja lõi viis väravat. PSG võitis Prantsusmaa meistritiitli, karikavõistlused ja superkarika ning jõudis Meistrite Liigas poolfinaali. Hooajal 2024/25 kujunes Barcola PSG üheks tähtsamaks ründemängijaks. 23. augustil 2024 lõi ta 6:0 võidumängus [[Montpellier HSC]] vastu kaks väravat. See oli tema profikarjääri esimene kaheväravaline mäng. Prantsusmaa kõrgliigas pidas Barcola hooajal 2024/25 kõik 34 kohtumist ning lõi 14 väravat ja andis kümme väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/a-look-back-at-2024-2025-a-dream-season-in-ligue-1-psg-paris-saint-germain|title=A look back at 2024–2025: A dream season in Ligue 1|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> Ta kuulus hooaja lõpus Prantsusmaa kõrgliiga sümboolsesse koosseisu.<ref>{{cite web|url=https://en.psg.fr/teams/first-team/content/paris-saint-germain-shines-at-2025-trophees-unfp-with-14-awards|title=Paris Saint-Germain shines at 2025 Trophées UNFP with 14 awards|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=11 May 2025|access-date=24 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20250617104120/https://en.psg.fr/teams/first-team/content/paris-saint-germain-shines-at-2025-trophees-unfp-with-14-awards|archive-date=2025-06-17|url-status=dead}}</ref> 2025. aastal võitis PSG esimest korda klubi ajaloos UEFA Meistrite Liiga. 31. mail Münchenis peetud finaalis alistas PSG [[Milano Internazionale]] 5:0. Barcola sekkus 66. minutil [[Désiré Doué]] asemele ja osales kohtumise viimase värava sünnis, andes söödu [[Senny Mayulu]]le.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0299-1de417608530-15b01ff7b150-1000/|title=Paris win Champions League: Désiré Doué double helps secure record-breaking final win against Inter|publisher=UEFA|language=en|date=31 May 2025|access-date=24 September 2026}}</ref> PSG võitis hooajal 2024/25 lisaks Meistrite Liigale Prantsusmaa meistritiitli ja karikavõistlused. Barcola osales hooaja jooksul 64 PSG 65 võimalikust kohtumisest.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/a-look-back-at-2024-2025-a-dream-season-in-ligue-1-psg-paris-saint-germain|title=A look back at 2024–2025: A dream season in Ligue 1|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|access-date=24 September 2026}}</ref> 29. juunil 2025 pidas Barcola klubide maailmameistrivõistluste kaheksandikfinaalis [[Inter Miami CF]]-i vastu oma 100. ametliku kohtumise PSG särgis. Esimese saja kohtumisega oli ta löönud 26 väravat ja andnud 29 väravasöötu.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/100th-appearance-for-paris-for-bradley-barcola|title=100th appearance for Paris for Bradley Barcola|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=29 June 2025|access-date=24 September 2026}}</ref> 2025. aasta augustis võitis Barcola PSG-ga [[UEFA superkarikas|UEFA superkarika]]. Detsembris tuli Pariisi klubi [[FIFA Intercontinental Cup]]i võitjaks. Hooajal 2025/26 tuli Barcola PSG-ga kolmandat hooaega järjest Prantsusmaa meistriks. Prantsusmaa kõrgliigas osales ta 29 kohtumises ja lõi 11 väravat.<ref>[https://theanalyst.com/players/3542/bradley-barcola Bradley Barcola]. Opta Analyst. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Samal hooajal võitis PSG teist aastat järjest Meistrite Liiga. 30. mail 2026 Budapestis peetud finaalis mängiti [[Arsenal FC|Arsenaliga]] normaal- ja lisaaja järel 1:1 viiki ning PSG võitis penaltiseeria 4:3.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/news-media/news/02a5-20901454177c-738c0ac757df-1000--champions-league-final-meet-the-teams/|title=Paris win Champions League: Meet the 2025/26 victors|publisher=UEFA|language=en|date=30 May 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> PSG-st sai sellega teine klubi, kes oli Meistrite Liiga ajastul suutnud tiitlit edukalt kaitsta.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/0239-0e96d80bc2f6-d4e7f311245e-1000/|title=Champions League holders: Paris join Real Madrid as back-to-back winners|publisher=UEFA|language=en|date=30 May 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Kolme PSG-s veedetud hooaja jooksul pidas Barcola klubi eest 152 ametlikku kohtumist ja lõi 39 väravat. Ta võitis PSG-ga kokku 13 karikat, sealhulgas kolm Prantsusmaa meistritiitlit ja kaks Meistrite liigat.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/bradley-barcola-signs-for-liverpool-fc|title=Bradley Barcola signs for Liverpool FC|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 31. augustil 2026 siirdus Barcola Inglismaa kõrgliigaklubisse [[Liverpool FC]]. Ta sõlmis klubiga viieaastase lepingu ja jätkas särginumbri 29 kandmist.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-sign-bradley-barcola-paris-saint-germain/|title=Liverpool sign Bradley Barcola from Paris Saint-Germain|publisher=Liverpool FC|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/revealed-bradley-barcolas-shirt-number-liverpool|title=Revealed: Bradley Barcola's shirt number at Liverpool|publisher=Liverpool FC|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Briti meedia andmetel maksis Liverpool tema eest umbes 120 miljonit naelsterlingit ehk 140 miljonit eurot.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/liverpool-bring-marquee-forward-signing-barcola-psg-2026-08-31/|title=Liverpool sign France forward Barcola from PSG|publisher=Reuters|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Liverpooli eest ja [[Premier League]]'is debüteeris Barcola 4. septembril 2026 võõrsilmängus [[Ipswich Town FC|Ipswich Towni]] vastu. Ta sekkus 64. minutil vahetusest ning Liverpool võitis kohtumise [[Alexander Isak]]i kahe värava toel 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/alexander-isak-scores-twice-secure-liverpool-win-ipswich|title=Alexander Isak scores twice to secure Liverpool win at Ipswich|publisher=Liverpool FC|language=en|date=4 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 9. septembril kuulus Barcola esimest korda Liverpooli algkoosseisu, kui meeskond kohtus Meistrite Liiga liigafaasi avamängus [[Madridi Atlético]]ga. Ta mängis 60 minutit ja Liverpool võitis kohtumise 2:1.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-comeback-clinches-champions-league-win-over-atletico-madrid|title=Liverpool comeback clinches Champions League win over Atletico Madrid|publisher=Liverpool FC|language=en|date=9 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 12. septembril oli Barcola esimest korda Premier League'i mängus algkoosseisus, kui Liverpool viigistas kodus [[Fulham FC|Fulhamiga]] 0:0. Ta mängis 71 minutit.<ref>{{cite web|url=https://www.liverpoolfc.com/news/liverpool-held-0-0-draw-fulham-anfield|title=Liverpool held to 0-0 draw by Fulham at Anfield|publisher=Liverpool FC|language=en|date=12 September 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Barcola on esindanud Prantsusmaad noortekoondistes. [[Prantsusmaa U21 jalgpallikoondis|Prantsusmaa U21-koondises]] pidas ta 13 kohtumist ja lõi neli väravat. 2023. aastal osales ta U21 Euroopa meistrivõistlustel.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10632-barcola-bradley/fiche.html Bradley Barcola]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa A-koondisse]] kutsuti Barcola esimest korda 2024. aasta mais. Koondises debüteeris ta 5. juunil 2024 [[sõprusmäng]]us [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] vastu. Ta sekkus 81. minutil vahetusest ja andis mõni minut hiljem väravasöödu [[Kylian Mbappé]]le. Prantsusmaa võitis 3:0.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10632-barcola-bradley/fiche.html Bradley Barcola]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> Samal suvel kuulus Barcola Prantsusmaa koondisse [[2024. aasta Euroopa jalgpallimeistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta osales turniiril kolmes kohtumises ja Prantsusmaa jõudis poolfinaali. Esimese värava lõi Barcola Prantsusmaa A-koondises 6. septembril 2024 [[UEFA Rahvuste Liiga]] kohtumises [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu. Ta võitis palli [[Giovanni Di Lorenzo]]lt ja lõi värava juba 13. sekundil. Tegemist oli Prantsusmaa A-koondise ajaloo kiireima väravaga.<ref>{{cite web|url=https://www.psg.fr/en/content/bradley-barcola-signs-for-liverpool-fc|title=Bradley Barcola signs for Liverpool FC|publisher=Paris Saint-Germain|language=en|date=31 August 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 10. oktoobril 2024 lõi Barcola koondise eest oma teise värava, kui Prantsusmaa alistas Rahvuste Liigas [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraeli]] 4:1. 2025. aastal saavutas Barcola Prantsusmaa koondisega UEFA Rahvuste Liigas kolmanda koha. 9. septembril 2025 lõi ta maailmameistrivõistluste valikmängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu Prantsusmaa 2:1 võiduvärava.<ref>[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10632-barcola-bradley/fiche.html Bradley Barcola]. Prantsusmaa Jalgpalliliit. Vaadatud 24.9.2026.</ref> 2026. aasta suvel kuulus Barcola Prantsusmaa koondisse [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] Kanadas, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides. 16. juunil lõi ta alagrupimängus [[Senegali jalgpallikoondis|Senegali]] vastu oma esimese MM-värava, kui tegi 82. minutil seisuks 2:0. Prantsusmaa võitis kohtumise 3:1.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/france-senegal-highlights-match-report|title=Mbappe's historic double fires France to thrilling victory|publisher=FIFA|language=en|date=16 June 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 30. juunil lõi Barcola värava ka 3:0 võidumängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu. Ta tegi 53. minutil seisuks 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.fff.fr/article/17046-les-bleus-sur-leur-lancee.html|title=Les Bleus sur leur lancée|publisher=Prantsusmaa Jalgpalliliit|language=fr|date=1 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Kolmanda värava lõi Barcola 18. juulil kolmanda koha mängus [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu. Ta tegi 54. minutil seisuks 2:4. Prantsusmaa jõudis teisel poolajal Inglismaale lähedale, kuid kaotas erakordselt väravaterohke kohtumise 4:6 ja lõpetas maailmameistrivõistlused neljanda kohaga.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/france-england-report-highlights-bronze-final|title=Saka hits treble as England win ten-goal France thriller|publisher=FIFA|language=en|date=18 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> Barcola lõpetas oma esimese MM-i kolme värava ja ühe väravasööduga.<ref>{{cite web|url=https://www.fifa.com/fr/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/principales-lecons-mondial-2026-france|title=Les principales leçons du Mondial tricolore|publisher=FIFA|language=fr|date=20 July 2026|access-date=24 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Barcola pidanud Prantsusmaa A-koondises 28 kohtumist ja löönud kuus väravat.<ref>[https://www.transfermarkt.com/bradley-barcola/nationalmannschaft/spieler/708265/verein_id/53860 Bradley Barcola – National team]. Transfermarkt. Vaadatud 24.9.2026.</ref> == Isiklikku == Barcola vanem vend [[Malcolm Barcola]] on samuti elukutseline jalgpallur. Ta mängib väravavahina ja on esindanud [[Togo jalgpallikoondis]]t.<ref>{{cite web|url=https://www.lequipe.fr/Football/Actualites/L-attaquant-bradley-barcola-ol-signe-son-premier-contrat-professionnel/1285365|title=L'attaquant Bradley Barcola (OL) signe son premier contrat professionnel|publisher=L'Équipe|language=fr|date=14 September 2021|access-date=24 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]] *[[Ligue 1|Prantsusmaa meister]]: [[Ligue 1 hooaeg 2023–2024|2023/24]], [[Ligue 1 hooaeg 2024–2025|2024/25]], [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] *[[Prantsusmaa jalgpalli karikavõistlused|Prantsusmaa karikas]]: 2023/24, 2024/25 *[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]]: 2023, 2024, 2025 *[[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2024–2025|2024/25]], [[UEFA Meistrite Liiga 2025–2026|2025/26]] *[[UEFA superkarikas]]: 2025, 2026 *[[FIFA Intercontinental Cup]]: 2025 *[[Klubide jalgpalli maailmameistrivõistlused|Klubide maailmameistrivõistlused]]: teine koht 2025 ;[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] *[[UEFA Rahvuste Liiga]]: kolmas koht 2024/25 *[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused]]: neljas koht [[FIFA World Cup 2026|2026]] ;Individuaalsed *Ligue 1 hooaja sümboolne koosseis: 2024/25 == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.liverpoolfc.com/team/mens/player/bradley-barcola Bradley Barcola] Liverpooli kodulehel *[https://www.fff.fr/equipe-nationale/joueur/10632-barcola-bradley/fiche.html Bradley Barcola] Prantsusmaa Jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.uefa.com/uefachampionsleague/clubs/players/250134138--bradley-barcola/ Bradley Barcola] UEFA kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/bradley-barcola/profil/spieler/708265 Bradley Barcola] Transfermarkti lehel {{Liverpool FC mängijad}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Barcola, Bradley}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] p7u1r85v8ndtl41n5ocm9pnuf70wy2m 0 721781 7256179 7241618 2026-10-20T07:19:52Z Denis Melamed 238818 Lisatud Tallinnast 19. oktoobril 2026 tehtud foto NGC 6888 ehk Poolkuu udust. 7256179 wikitext text/x-wiki {{infokast astronoomiline objekt | nimi = Poolkuu udukogu | pilt = Crescent nebula.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Poolkuu udukogu Luige tähtkujus. Pildistatud 2024. aasta suvel Tõrvas | tähtkuju = [[Luik (tähtkuju)|Luik]] | otsetõus = 20^h 12^m 7^s | kääne = | punanihe = | radiaalkiirus = | kaugus = 5000 ly | magV = +7.4 | absmagV = | nurkdiameeter = | mass = | diameeter = | nimed = NGC 6888, Sharpless 105, Caldwell 27 }} '''Poolkuu udukogu''' (tuntud ka kui '''NGC 6888''', '''Caldwell 27''' ja '''Sharpless 105''') on [[emissioonudu]] [[Luik (tähtkuju)|Luige tähtkujus]], mis asub [[Maa]]st umbes 5000 [[valgusaasta]] kaugusel. Selle avastas [[William Herschel]] 1792. aastal.<ref name="BBC" /> [[Fail:NGC 6888 Crescent Nebula astrophotography by Denis Melamed.jpg|pisi|vasakul|NGC 6888 ehk Poolkuu udukogu, pildistatud [[Tallinn|Tallinnast]] 19. oktoobril 2026.]] Udukogu on tekkinud [[Wolfi-Rayet' täht|Wolfi-Rayet' tähe]] [[WR 136]] (HD 192163) kiire [[tähetuul]]e kokkupõrkel aeglasema tähetuulega; viimane paisati tähest välja umbes 250 000 aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena tekivad kest ja kaks lööklainet, millest üks liigub väljapoole ja teine sissepoole. Sissepoole liikuv lööklaine kuumutab tähetuule temperatuurini, mille juures kiirgub [[röntgenkiirgus]]t. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="BBC">{{netiviide |pealkiri=The Crescent Nebula is a cosmic cloud glowing as it's blasted by radiation from a rare type of star |väljaanne=BBC Sky at Night |url=https://www.skyatnightmagazine.com/astrophotography/nebulae/crescent-nebula |vaadatud=2026-09-25}}</ref> }} [[Kategooria:Udukogud]] [[Kategooria:Luik (tähtkuju)]] a1fzbh78mk9odca0t91nmfabxmnirs7 0 721885 7256168 7243861 2026-10-20T07:00:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256168 wikitext text/x-wiki [[Fail:2025-04-23 - FC St Pauli - Daniel Sinani.jpg|pisi|Danel Sinani (2025)]] '''Danel Sinani''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1997]] [[Belgrad]]is) on [[Luksemburg]]i [[jalgpallur]], kes mängib ründava poolkaitsja või ääremängijana Itaalia esiliigaklubis [[UC Sampdoria]] ja [[Luksemburgi jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Sinani sündis tollases Jugoslaavias Belgradis ning kolis viieaastaselt koos perega Luksemburgi. Jalgpallurikarjääri alustas ta [[Racing FC Union Luxembourg]]is.<ref>{{cite web|url=https://wiganathletic.com/news/2023/january/31/latics-sign-danel-sinani-on-loan-/|title=Latics sign Danel Sinani on loan!|publisher=Wigan Athletic FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=28 September 2026}}</ref> Klubi esindusmeeskonnas hakkas ta mängima 2014. aastal. 2017. aastal siirdus Sinani [[F91 Dudelange]]'i. Klubiga tuli ta hooaegadel 2017/18 ja 2018/19 Luksemburgi meistriks ning võitis hooajal 2018/19 ka Luksemburgi karika.<ref>{{cite web|url=https://www.virgule.lu/sports/la-fabuleuse-saison-du-f91/286565.html|title=La fabuleuse saison du F91|publisher=Virgule|language=fr|date=26 May 2019|access-date=28 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260421062456/https://www.virgule.lu/sports/la-fabuleuse-saison-du-f91/286565.html|archive-date=2026-04-21|url-status=dead}}</ref> Hooajal 2018/19 jõudis F91 Dudelange esimese Luksemburgi klubina [[UEFA Euroopa Liiga]] alagrupiturniirile. 8. novembril 2018 lõi Sinani võõrsil [[PAE Olympiakós|Olympiakós]]e vastu Dudelange'i värava 1:5 kaotusmängus; see oli klubi esimene värav Euroopa Liiga alagrupiturniiril.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefaeuropaleague/news/024b-0e99381ef8e9-c5df9a480c70-1000--milan-v-dudelange-facts/|title=Milan v Dudelange facts|publisher=UEFA|language=en|date=14 November 2018|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2019/20 lõi ta Euroopa Liiga kvalifikatsiooni- ja alagrupimängudes kokku üheksa väravat ning Luksemburgi kõrgliigas 16 kohtumisega 14 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.skysports.com/football/news/11709/11971703/daniel-sinani-luxembourg-international-striker-agrees-norwich-transfer|title=Daniel Sinani: Luxembourg international striker agrees Norwich transfer|publisher=Sky Sports|language=en|date=10 April 2020|access-date=28 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/52249423|title=Norwich sign Luxembourg forward Danel Sinani|publisher=BBC Sport|language=en|date=10 April 2020|access-date=28 September 2026}}</ref> 2020. aasta aprillis sõlmis Sinani kolmeaastase lepingu Inglismaa klubi [[Norwich City FC]]-ga ning liitus klubiga sama aasta suvel.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/52249423|title=Norwich sign Luxembourg forward Danel Sinani|publisher=BBC Sport|language=en|date=10 April 2020|access-date=28 September 2026}}</ref> 2020. aasta septembris laenati ta hooajaks Belgia kõrgliigaklubisse [[SK Beveren|Waasland-Beveren]].<ref>{{cite web|url=https://www.canaries.co.uk/content/sinani-and-sitti-complete-loan-switches-to-belgian-side-waasland-beveren|title=Sinani and Sitti complete loan switches to Belgian side Waasland-Beveren|publisher=Norwich City FC|language=en|date=22 September 2020|access-date=28 September 2026}}</ref> Belgia klubis lõi ta kõigis võistlussarjades 21 kohtumisega neli väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/58006553|title=Danel Sinani: Norwich City loan forward to Huddersfield Town for the season|publisher=BBC Sport|language=en|date=28 July 2021|access-date=28 September 2026}}</ref> 2021. aasta juulis siirdus Sinani hooajaks laenule Inglismaa esiliigaklubisse [[Huddersfield Town AFC]]. Laenuleping sisaldas võimalust mängija hiljem püsivalt omandada.<ref>{{cite web|url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/58006553|title=Danel Sinani: Norwich City loan forward to Huddersfield Town for the season|publisher=BBC Sport|language=en|date=28 July 2021|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2021/22 pidas ta Huddersfieldi eest Inglismaa esiliiga põhiturniiril 39 kohtumist ja lõi kuus väravat. Huddersfield lõpetas põhiturniiri kolmandana ja jõudis väljalangemismängude finaali, kus kaotas [[Nottingham Forest FC|Nottingham Forestile]].<ref>{{cite web|url=https://wiganathletic.com/news/2023/january/31/latics-sign-danel-sinani-on-loan-/|title=Latics sign Danel Sinani on loan!|publisher=Wigan Athletic FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 naasis Sinani Norwichi. Esimese värava klubi eest lõi ta 9. augustil 2022 Inglismaa liigakarika mängus [[Birmingham City FC|Birmingham City]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.canaries.co.uk/content/danel-sinani-ive-been-waiting-a-long-time-for-this-moment|title=Danel Sinani: I've been waiting a long time for this moment|publisher=Norwich City FC|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooaja esimesel poolel pidas ta Norwichi eest kõigis võistlussarjades 18 kohtumist. 2023. aasta jaanuaris laenati ta hooaja lõpuni teisele Inglismaa esiliigaklubile [[Wigan Athletic FC]].<ref>{{cite web|url=https://wiganathletic.com/news/2023/january/31/latics-sign-danel-sinani-on-loan-/|title=Latics sign Danel Sinani on loan!|publisher=Wigan Athletic FC|language=en|date=31 January 2023|access-date=28 September 2026}}</ref> 2023. aasta juulis liitus Sinani vabaagendina Saksamaa esiliigaklubiga [[FC St. Pauli]].<ref>{{cite web|url=https://www.kicker.de/st-pauli-verpflichtet-luxemburgischen-nationalspieler-sinani-958083/artikel|title=St. Pauli verpflichtet luxemburgischen Nationalspieler Sinani|publisher=Kicker|language=de|date=4 July 2023|access-date=28 September 2026}}</ref> Esimesel hooajal piirdus tema mänguaeg liigas seitsme kohtumisega, kuid hooaja viimases mängus lõi ta 82. minutil 2:1 võiduvärava [[Wehen Wiesbaden]]i vastu. Selle võiduga tuli St. Pauli [[2. Bundesliga]] meistriks ja tõusis [[Bundesliga]]sse.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/videos/watch/meister-der-2-bundesliga-st-pauli-holt-sich-den-titel-hPdtMvO1|title=Meister der 2. Bundesliga: St. Pauli holt sich den Titel|publisher=Bundesliga|language=de|date=20 May 2024|access-date=28 September 2026}}</ref> Oma esimese Bundesliga värava lõi Sinani 26. jaanuaril 2025, kui tuli mängu lõpus vahetusest väljakule ja vormistas 3:0 võidu [[1. FC Union Berlin]]i üle.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/st-pauli-union-berlin-match-report-highlights-matchday-19-guilavogui-sinani-30660|title=Morgan Guilavogui masterclass propels St. Pauli to first home win of the season against Union Berlin|publisher=Bundesliga|language=en|date=26 January 2025|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2024/25 mängis ta Bundesligas 26 kohtumist ja lõi kaks väravat. Hooajal 2025/26 lõi ta 30 liigamänguga viis väravat ja andis neli väravasöötu. Kahe Bundesliga hooajaga kogunes talle seega 56 mängu ja seitse väravat.<ref>{{cite web|url=https://datencenter.dfb.de/en/people/387594/player|title=Danel Sinani – Player profile|publisher=Deutscher Fußball-Bund|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> 2026. aasta juulis liitus Sinani Itaalia esiliigaklubiga [[UC Sampdoria]], kellega sõlmis lepingu 2028. aasta juunini.<ref>{{cite web|url=https://www.sampdoria.it/news/club/2026/07/10/sinani-e-blucerchiato-contratto-fino-al-30-giugno-2028/|title=Sinani è blucerchiato: contratto fino al 30 giugno 2028|publisher=UC Sampdoria|language=it|date=10 July 2026|access-date=28 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Sinani esindas enne A-koondist Luksemburgi mitmes noortekoondises. [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi A-koondises]] debüteeris ta 3. septembril 2017 [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] valikmängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] vastu. Sinani tuli vahetusest väljakule ning kohtumine [[Toulouse]]'is lõppes 0:0.<ref>{{cite web|url=https://www.11v11.com/players/danel-sinani-256290/|title=Danel Sinani Football Player Statistics|publisher=11v11.com|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> Esimese koondisevärava lõi Sinani 8. septembril 2018 [[UEFA Rahvuste Liiga]] mängus [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]] vastu. Luksemburg võitis 4:0 ning Sinani lõi 75. minutil meeskonna kolmanda värava. Samas Rahvuste Liiga tsüklis lõi ta värava veel kahes mängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu ning lõpetas turniiri kolme väravaga.<ref>{{cite web|url=https://editorial.uefa.com/resources/0270-13f4f223e5f5-a6decf406141-1000/unl_press_kit.pdf|title=UEFA Nations League – Previous edition 2018/19|publisher=UEFA|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> 4. juunil 2022 lõi Sinani mõlemad Luksemburgi väravad, kui meeskond alistas Rahvuste Liigas võõrsil [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 2:0.<ref>{{cite web|url=https://www.canaries.co.uk/content/international-round-up-sinani-hits-double-as-luxembourg-record-shock-win|title=International round up: Sinani hits double as Luxembourg beat Lithuania|publisher=Norwich City FC|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> 2026. aasta septembri seisuga oli Sinani pidanud Luksemburgi A-koondises 83 kohtumist ja löönud 16 väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.11v11.com/players/danel-sinani-256290/|title=Danel Sinani Football Player Statistics|publisher=11v11.com|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> == Saavutused == ;[[F91 Dudelange]] *[[Nationaldivisioun|Luksemburgi meister]]: 2017/18, 2018/19 *[[Coupe de Luxembourg|Luksemburgi karikas]]: 2018/19 ;[[FC St. Pauli]] *[[2. Bundesliga]]: 2023/24 ;Individuaalne *Luksemburgi aasta jalgpallur: 2018/19<ref>{{cite web|url=https://www.rtl.lu/sport/news/elodie-martins-an-danel-sinani-si-futtballer-vum-joer-1409952|title=Elodie Martins an Danel Sinani si Futtballer vum Joer|publisher=RTL Lëtzebuerg|language=lb|access-date=28 September 2026}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.flf.lu/spiller-80239v4/players/559417 Danel Sinani] Luksemburgi jalgpalliliidu kodulehel *[https://www.transfermarkt.com/danel-sinani/profil/spieler/346499 Danel Sinani] Transfermarkti lehel {{JÄRJESTA:Sinani, Danel}} [[Kategooria:Luksemburgi sportlased]] [[Kategooria:Norwich City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Huddersfield Town AFC mängijad]] [[Kategooria:Wigan Athletic FC mängijad]] [[Kategooria:FC St. Pauli jalgpallurid]] [[Kategooria:UC Sampdoria mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] oc83rrc11b7nio7akw6m2y5m51jyi8j 0 721914 7255821 7245034 2026-10-19T12:51:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 4 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7255821 wikitext text/x-wiki [[File:Antonio Nusa Morocco v Norway 7 June 2026-110 (cropped).jpg|pisi|Antonio Nusa Norra koondises (2026)]] '''Antonio Eromonsele Nordby Nusa''' (sündinud [[17. aprill]]il [[2005]] [[Langhus]]is) on [[Norra]] [[jalgpallur]], kes mängib ääre- või ründava poolkaitsjana Saksamaa kõrgliigaklubis [[RB Leipzig]] ja [[Norra jalgpallikoondis]]es. == Klubikarjäär == Nusa kasvas üles Langhusis. Tema ema on norralane ja isa nigeerlane.<ref>{{cite web|url=https://snl.no/Antonio_Nusa|title=Antonio Nusa|publisher=Store norske leksikon|language=no|access-date=28 September 2026}}</ref> Jalgpalluriteed alustas ta Langhus IL-is ning siirdus hiljem [[Stabæk Fotball]]i noortesüsteemi. Stabæki esindusmeeskonnas debüteeris ta 30. mail 2021 Norra kõrgliiga mängus [[Rosenborg BK]] vastu. Esimese liigavärava lõi ta 27. juunil [[FK Bodø/Glimt]]i vastu ning kolm päeva hiljem lõi oma esimeses algkoosseisumängus [[Viking FK]] vastu kaks väravat. Kokku pidas ta 2021. aastal Stabæki esindusmeeskonnas 13 kohtumist ja lõi kolm väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3866521|title=Antonio Eromonsele Nordby Nusa - Profil|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|access-date=28 September 2026}}</ref> 2021. aasta augustis, 16-aastaselt, siirdus Nusa Belgia kõrgliigaklubisse [[Club Brugge KV]], kellega sõlmis kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/antonio-nusa-to-club-brugge|title=Antonio Nusa to Club Brugge|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=31 August 2021|access-date=28 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Esimesel hooajal sai ta esindusmeeskonnas vähe mänguaega, kuid lõi 8. mail 2022 Belgia kõrgliiga meistrivõistluste väljalangemisetapis värava 2:0 võidumängus [[Royale Union Saint-Gilloise|Union Saint-Gilloise'i]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/club-brugge-flips-over-union-to-first-place|title=Club Brugge flips over Union to first place!|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=8 May 2022|access-date=28 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Hooaja 2021/22 lõpus tuli ta Club Bruggega Belgia meistriks. 13. septembril 2022 debüteeris Nusa [[UEFA Meistrite Liiga]]s ning lõi kohe ka värava, kui Club Brugge alistas võõrsil [[FC Porto]] 4:0. 17 aasta ja 149 päeva vanuselt sai temast toona Meistrite liiga ajaloo teine noorim väravalööja.<ref>{{cite web|url=https://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/025a-0e9f8a869d0f-4945c17a2380-1000--youngest-scorers/|title=Youngest Champions League goalscorers|publisher=UEFA|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2022/23 kujunes ta Club Brugge esindusmeeskonna regulaarseks liikmeks. Hooajal 2023/24 pidas Nusa Club Brugge eest kõigis võistlussarjades 46 kohtumist ning lõi neli väravat. Club Brugge tuli taas Belgia meistriks, kindlustades tiitli hooaja viimases voorus.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/oltiedbluvngoan-club-for-the-19th-time-national-champion|title=#OltiedBluvnGoan: Club Champions for the 19th time!|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=26 May 2024|access-date=28 September 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204070058/https://www.clubbrugge.be/en/news/oltiedbluvngoan-club-for-the-19th-time-national-champion|archive-date=2024-12-04|url-status=dead}}</ref> Kolme aasta jooksul pidas Nusa Club Brugge esindusmeeskonnas kõigis võistlussarjades kokku 86 kohtumist, lõi seitse väravat ja andis kuus väravasöötu. Klubiga võitis ta kaks Belgia meistritiitlit ja Belgia superkarika.<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/antonio-nusa-to-rb-leipzig|title=Antonio Nusa to RB Leipzig|publisher=Club Brugge KV|language=en|access-date=28 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2024. aasta augustis siirdus Nusa Saksamaa kõrgliigaklubisse [[RB Leipzig]], kellega sõlmis viieaastase lepingu 2029. aastani.<ref>{{cite web|url=https://rbleipzig.com/en/news/2024-2025/antonio-nusa-rb-leipzig-transfer-signing-rbl-attacker-2024-25-season|title=Antonio Nusa Joins RB Leipzig|publisher=RB Leipzig|language=en|date=13 August 2024|access-date=28 September 2026}}</ref> Esimese värava Leipzigi eest lõi ta juba debüüdil Saksamaa karikavõistlustel [[Rot-Weiss Essen]]i vastu. 24. augustil 2024 debüteeris ta [[Bundesliga]]s ning lõi vahetusest sekkudes kohtumise ainsa värava 1:0 võidumängus [[VfL Bochum]]i vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/matchday/2024-2025/1/rb-leipzig-vs-vfl-bochum-1848/liveticker|title=RB Leipzig 1-0 Bochum|publisher=Bundesliga|language=en|date=24 August 2024|access-date=28 September 2026}}</ref> Oma esimesel Bundesliga hooajal 2024/25 pidas Nusa 25 liigakohtumist, lõi kolm väravat ja andis kolm väravasöötu. Kevadel jäi ta põlvevigastuse tõttu enam kui kaheks kuuks väljakult eemale.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/who-is-antonio-nusa-rb-leipzig-olmo-replacement-haaland-neymar-norway-28495|title=Antonio Nusa: Who is RB Leipzig's speedy attacking trickster?|publisher=Bundesliga|language=en|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooajal 2025/26 mängis Nusa Bundesligas 31 kohtumist, lõi neli väravat ja andis kolm väravasöötu. Leipzig lõpetas hooaja kolmandana ja pääses tagasi Meistrite liigasse.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/world-cup-stars-antonio-nusa-norway-rb-leipzig-38044|title=World Cup stars of the Bundesliga: RB Leipzig's Antonio Nusa|publisher=Bundesliga|language=en|date=11 July 2026|access-date=28 September 2026}}</ref> Hooaega 2026/27 alustas Nusa samuti põhikoosseisu mängijana. Bundesliga esimeses voorus lõi ta värava 3:0 võidumängus [[Mönchengladbachi Borussia]] vastu ning 13. septembril lõi värava ja andis kaks väravasöötu 5:0 võidumängus [[Hamburger SV]] üle.<ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/rb-leipzig-borussia-monchengladbach-match-report-highlights-matchday-1-nusa-nkunku-38871|title=Antonio Nusa and Christopher Nkunku star as RB Leipzig cruise past Borussia Mönchengladbach|publisher=Bundesliga|language=en|date=29 August 2026|access-date=28 September 2026}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.bundesliga.com/en/bundesliga/news/rb-leipzig-hamburg-match-report-highlights-matchday-3-39175/|title=Nusa stars as RB Leipzig thrash Hamburg|publisher=Bundesliga|language=en|date=13 September 2026|access-date=28 September 2026}}</ref> == Koondisekarjäär == Nusa on esindanud Norrat mitmes noortekoondises. [[Norra jalgpallikoondis|Norra A-koondises]] debüteeris ta 7. septembril 2023 [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]] vastu. Nusa avas 11. minutil skoori ning Norra võitis kohtumise 6:0.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2023/disse-starter-mot-jordan/|title=- Det er sånne kvelder man drømmer om|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|date=7 September 2023|access-date=28 September 2026}}</ref> 2024. aasta [[UEFA Rahvuste Liiga]]s lõi Nusa Norra eest kolm väravat. 14. novembril lõi ta kaks väravat 4:1 võidumängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu ning kolm päeva hiljem skooris 5:0 võidumängus [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstani]] üle. Norra võitis oma Rahvuste liiga B-divisjoni alagrupi ja tõusis A-divisjoni.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2024/norges-tropp-til-kampene-mot-slovenia-og-kasakhstan/|title=Norges tropp til kampene mot Slovenia og Kasakhstan|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|access-date=28 September 2026}}</ref> Nusa oli oluline mängija ka 2026. aasta maailmameistrivõistluste valikturniiril. 6. juunil 2025 lõi ta värava ja andis väravasöödu 3:0 võidumängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] vastu.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2025/disse-starter-mot-italia/|title=Slo Italia på Ullevaal: – Fantastisk gjennomført|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|date=6 June 2025|access-date=28 September 2026}}</ref> Valikturniiri viimases voorus lõi ta Itaalia vastu ka Norra 1:1 viigivärava, kui Norra võitis [[Milano]]s lõpuks 4:1 ja kindlustas alagrupi esikoha. Norra jõudis maailmameistrivõistlustele esimest korda pärast 1998. aastat.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/landslag/norge-a-herrer/2025/disse-starter-mot-italia2/|title=4-1-seier på San Siro: Norge til VM som gruppevinner|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|date=16 November 2025|access-date=28 September 2026}}</ref> 2026. aastal kuulus Nusa Norra koosseisu [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]]. Ta osales kõigis Norra kuues kohtumises. 30. juunil lõi ta 2:1 võidumängus [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluuranniku]] vastu kohtumise avavärava, aidates Norra kaheksandikfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/haaland-hero-again-norway-edge-ivory-coast-advance-world-cup-2026-06-30/|title=Haaland the hero again as Norway edge Ivory Coast to advance at World Cup|publisher=Reuters|language=en|date=30 June 2026|access-date=28 September 2026}}</ref> Kaheksandikfinaalis alistas Norra [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] 2:1 ja jõudis esimest korda MM-i veerandfinaali.<ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/sports/soccer/haaland-double-norway-stun-brazil-reach-world-cup-quarter-finals-2026-07-05/|title=Haaland double as Norway stun Brazil to reach World Cup quarter-finals|publisher=Reuters|language=en|date=5 July 2026|access-date=28 September 2026}}</ref> Veerandfinaalis kaotas Norra lisaajal [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaale]] 1:2. 2026. aasta 27. septembri seisuga oli Nusa pidanud Norra A-koondises 32 kohtumist ja löönud üheksa väravat.<ref>{{cite web|url=https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3866521&underside=statistikk|title=Antonio Eromonsele Nordby Nusa - Landslagstatistikk|publisher=Norges Fotballforbund|language=no|access-date=28 September 2026}}</ref><ref>[https://www.transfermarkt.com/antonio-nusa/nationalmannschaft/spieler/894914/verein_id/3440 Antonio Nusa - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 28.9.2026.</ref> == Saavutused == ;[[Club Brugge KV]] *[[Belgia jalgpalli kõrgliiga|Belgia meister]]: 2021/22, 2023/24 *[[Belgia superkarikas jalgpallis|Belgia superkarikas]]: 2022<ref>{{cite web|url=https://www.clubbrugge.be/en/news/club-wins-super-cup-thanks-to-1-0-win-against-aa-gent|title=Club wins Super Cup thanks to 1-0 win against AA Gent|publisher=Club Brugge KV|language=en|date=17 July 2022|access-date=28 September 2026}} {{Kõdulink|aeg=oktoober 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rbleipzig.com/en/teams/mens/antonio-nusa Antonio Nusa] RB Leipzigi kodulehel *[https://www.fotball.no/fotballdata/person/profil/?fiksId=3866521 Antonio Nusa] Norra jalgpalliliidu andmebaasis *[https://www.transfermarkt.com/antonio-nusa/profil/spieler/894914 Antonio Nusa] Transfermarkti lehel {{FIFA World Cup 2026 Norra koondis}} {{JÄRJESTA:Nusa, Antonio}} [[Kategooria:Norra jalgpallurid]] [[Kategooria:Club Brugge KV mängijad]] [[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 34f36rpmq3mkiftqzi0xm22dorf8z8k 0 722184 7256153 7247895 2026-10-20T06:36:41Z Svencapoeira 67038 7256153 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Camarophyllus'' | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''''Camarophyllus''''' }} '''''Camarophyllus''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Camarophyllus fornicatus]]'' ==Varasemaid liike== *''Arrhenia rickenii'' – [[violett-võlvnutt]] == Välislingid == * {{Elurikkus|121534}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Limanutilised]] krcya3waevj74g1vqw9w0f6qfgf3189 0 722274 7256145 7249147 2026-10-20T06:20:52Z Svencapoeira 67038 7256145 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Melanomphalia'' | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Limanutilised]] ''Hygrophoraceae'' | perekond = '''''Melanomphalia''''' }} '''''Melanomphalia''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Melanomphalia nigrescens]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|125741}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Limanutilised]] nzjqid3e4ks850f3lcf47wznholmh0o 2 722276 7256141 7255785 2026-10-20T06:19:20Z Kaia.runthal 239203 7256141 wikitext text/x-wiki '''Mulla elurikkus''' ehk '''mulla bioloogiline mitmekesisus''' tähistab mulla sees ja pinnal elavate elusorganismide mitmekesisust, sealhulgas nende geene, liike ning nende moodustatud kompleksseid [[ökosüsteem]]e ja [[kooslus]]i.<ref name="FAO2020"/> Muld on üks liigirikkamaid elupaiku Maal: hinnanguliselt elab mullas üle veerandi kõigist maakera tuntud elusorganismide liikidest.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Tedersoo2014"/> Mulla elurikkusel on kandev roll [[ökosüsteemi teenused|ökosüsteemiteenuste]] tagamisel, nagu toitainete ringlus, süsiniku sidumine, mulla struktuuri säilitamine, vee filtreerimine ning taimede kasvutingimuste moodustamine.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Wall2012"/> == Mulla organismide rühmad == [[File:Mulla toiduvõrk eesti keeles.png|thumb|Mulla toiduvõrk eesti keeles.png]] Mulla organismid jaotatakse nende kehasuuruse ja ökoloogilise rolli alusel nelja põhirühma:<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikroorganismid ehk mikrofloora ja -fauna''' (< 0,1 mm): mikroorganismidest moodustavad suurima osa [[bakterid]], [[seened]], [[arhed]], [[vetikad]] ning [[viburlased]]. Need organismid vastutavad peamiselt orgaanilise aine lagundamise ja toitainete muundamise eest taimedele kättesaadavasse vormi.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikrofauna ja mesofauna''' (0,1–2 mm): siia kuuluvad eelkõige [[nematoodid]] ehk ümarussid, [[lestad]] (nt [[soomuslestad]]) ja [[hooghännalised]]. Nad toituvad mikroorganismidest ja orgaanilisest ainest, reguleerides mikroobikooslusi ja kiirendades lagunemisprotsesse.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Makrofauna''' (2–20 mm): sellesse rühma kuuluvad [[vihmaussid]], [[sipelgad]], [[termiidid]], [[ämblikud]], [[sajajalgsed]] ja erinevad putukate vastsed. Nad toimivad nn ökosüsteemi inseneridena, kaevates käike, segades mulda (pedoturbatsioon) ja parandades mulla pooritust ning õhustatust.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Megafauna''' (> 20 mm): mullas tegutsevad selgroogsed loomad, nagu [[mutt]], [[muldrott]] ja teised urgu kaevavad imetajad ning kahepaiksed.<ref name="FAO2020"/> == Ökoloogilised funktsioonid == [[Pilt:Earthworm.jpg|pisipilt|Vihmaussid on olulised mulla makrofauna esindajad ja ökosüsteemi insenerid.]] Mulla elustik täidab maapealsete ökosüsteemide toimimises asendamatut rolli: # '''Orgaanilise aine lagundamine ja toitainete ringlus:''' Mulla mikroobid ja selgrootud lagundavad taimejäänuseid ja loomsed jäätmeid, vabastades neist lämmastikku, fosforit ja teisi taimede kasvuks vajalikke toitaineid.<ref name="Bardgett2014"/> # '''Mulla struktuuri kujundamine:''' Vihmausside tegevus ja seente hüüfide võrgustik siduvad mullaosakesi stabiilseteks agregeeritud struktuurideks, mis suurendavad mulla veehoiuvõimet ning vähendavad vee- ja tuule[[erosioon]]i ohtu.<ref name="Reintam2009"/><ref name="Orgiazzi2016"/> # '''Süsiniku sidumine ja kliima reguleerimine:''' Muld on suurim maapealne süsinikureservuaar. Mulla elustik aitab siduda süsinikku pikaajaliselt orgaanilisse ainesse, vähendades süsihappegaasi sisaldust atmosfääris.<ref name="FAO2020"/><ref name="Wall2012"/> # '''Taimede tervis ja haiguste surutiseks olemine:''' Mitmekesine mulla mikroobikooslus takistab taimehaiguste tekitajate (patogeenide) levikut läbi konkurentsi ja antibioosi. Lisaks elavad paljud seened (nt [[mükoriisa]]) ja bakterid (nt [[mügarbakterid]]) taimedega otseses sümbioosis.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Bardgett2014"/> == Mulla elurikkust ohustavad tegurid == Mulla elurikkus on üleilmselt tugeva inimtegevuse surve all. Peamised ohutegurid on: * '''Intensiivne põllumajandus:''' Sünteetiliste [[pestitsiidid|pestitsiidide]] ja mineraalväetiste liigne kasutamine kahjustab mulla mikrofloorat ning vähendab kasulike seente ja selgrootute arvu.<ref name="FAO2020"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Sügav kündmine ja mulla tihendamine:''' Raskete põllutöömasinate kasutamine lõhub mulla struktuuri, purustab seenehüüfe ning tekitab hapnikuvaeseid tingimusi.<ref name="Reintam2009"/> * '''Mulla erosioon ja degradeerumine:''' Taimkatte eemaldamisel uhutakse orgaanikarikas pindmine mullakiht minema.<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Kliimamuutused:''' Äärmuslikud põuad, paduvihmad ja temperatuurikõikumised muudavad mulla mikrokliimat ning elutingimusi.<ref name="FAO2020"/> * '''Saastumine ja linnastumine:''' Raskmetallid, mikroplast ning maapinna katmine betooni ja asfaltiga hävitavad mulla elustiku täielikult.<ref name="Orgiazzi2016"/> == Kaitse ja säästev majandamine == Mulla elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks rakendatakse mitmesuguseid võtteid: * Künnipõhise harimise asendamine minimeeritud harimise või otsekülviga.<ref name="Reintam2009"/> * Vahekultuuride ja haljasväetiste kasvatamine, mis tagab mulla pideva taimkattega kaetuse.<ref name="FAO2020"/> * [[Mahepõllumajandus]]e tegevuspõhimõtete rakendamine ja orgaaniliste väetiste kasvatamine.<ref name="Bardgett2014"/> * Külvikordade mitmekesistamine.<ref name="Reintam2009"/> == Vaata ka == * [[Mullateadus]] * [[Mükoriisa]] * [[Ökosüsteemi teenused]] * [[Elurikkus]] * [[Huumus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FAO2020">FAO, ITPS, GSBI, SCBD and EC. (2020). ''State of knowledge of soil biodiversity - Status, challenges and potentialities, Report 2020''. Rome, FAO. DOI: [https://doi.org/10.4060/cb1928en 10.4060/cb1928en]. ISBN 978-92-5-133582-6.</ref> <ref name="Bardgett2014">Bardgett, R. D., & van der Putten, W. H. (2014). Belowground biodiversity and ecosystem functioning. ''Nature'', 515(7528), 505–511. DOI: [https://doi.org/10.1038/nature13855 10.1038/nature13855].</ref> <ref name="Orgiazzi2016">Orgiazzi, A., Bardgett, R. D., Barrios, E., et al. (Eds.). (2016). ''Global Soil Biodiversity Atlas''. European Commission, Publications Office of the European Union, Luxembourg. ISBN 978-92-79-48118-5.</ref> <ref name="Tedersoo2014">Tedersoo, L., Bahram, M., Põlme, S., Kõljalg, U., et al. (2014). Global diversity and geography of soil fungi. ''Science'', 346(6213), Art. 1256688. DOI: [https://doi.org/10.1126/science.1256688 10.1126/science.1256688].</ref> <ref name="Wall2012">Wall, D. H., Bardgett, R. D., Behan-Pelletier, V., et al. (Eds.). (2012). ''Soil Ecology and Ecosystem Services''. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-957592-3.</ref> <ref name="Ivask2006">Ivask, M., Kuu, A., Truu, M., & Truu, J. (2006). The effect of agricultural practices on earthworm communities in arable soils in Estonia. ''European Journal of Soil Biology'', 42, S191–S195. DOI: [https://doi.org/10.1016/j.ejsobi.2006.07.027 10.1016/j.ejsobi.2006.07.027].</ref> <ref name="Reintam2009">Reintam, E., Trükmann, K., Kuht, J., Nugis, E., Edesi, L., Astover, A., et al. (2009). Soil compaction effect on soil biomechanic properties and plant growth in Estonia. ''Agronomy Research'', 7(1), 67–78.</ref> }} == Välislingid == * [https://www.globalsoilbiodiversity.org Global Soil Biodiversity Initiative (GSBI)] * [https://www.fao.org/global-soil-partnership/en/ Global Soil Partnership (FAO)] [[Kategooria:Mullateadus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Elurikkus]] 46i9hbctu8ambnggmdy6fxejjb4zyup 7256144 7256141 2026-10-20T06:20:31Z Kaia.runthal 239203 7256144 wikitext text/x-wiki '''Mulla elurikkus''' ehk '''mulla bioloogiline mitmekesisus''' tähistab mulla sees ja pinnal elavate elusorganismide mitmekesisust, sealhulgas nende geene, liike ning nende moodustatud kompleksseid [[ökosüsteem]]e ja [[kooslus]]i.<ref name="FAO2020"/> Muld on üks liigirikkamaid elupaiku Maal: hinnanguliselt elab mullas üle veerandi kõigist maakera tuntud elusorganismide liikidest.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Tedersoo2014"/> Mulla elurikkusel on kandev roll [[ökosüsteemi teenused|ökosüsteemiteenuste]] tagamisel, nagu toitainete ringlus, süsiniku sidumine, mulla struktuuri säilitamine, vee filtreerimine ning taimede kasvutingimuste moodustamine.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Wall2012"/> == Mulla organismide rühmad == [[File:Mulla toiduvõrk eesti keeles.png|thumb|Mulla toiduvõrk eesti keeles.png]] Mulla organismid jaotatakse nende kehasuuruse ja ökoloogilise rolli alusel nelja põhirühma:<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikroorganismid ehk mikrofloora ja -fauna''' (< 0,1 mm): mikroorganismidest moodustavad suurima osa [[bakterid]], [[seened]], [[arhed]], [[vetikad]] ning [[viburlased]]. Need organismid vastutavad peamiselt orgaanilise aine lagundamise ja toitainete muundamise eest taimedele kättesaadavasse vormi.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikrofauna ja mesofauna''' (0,1–2 mm): siia kuuluvad eelkõige [[nematoodid]] ehk ümarussid, [[lestad]] (nt [[soomuslestad]]) ja [[hooghännalised]]. Nad toituvad mikroorganismidest ja orgaanilisest ainest, reguleerides mikroobikooslusi ja kiirendades lagunemisprotsesse.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Makrofauna''' (2–20 mm): sellesse rühma kuuluvad [[vihmaussid]], [[sipelgad]], [[termiidid]], [[ämblikud]], [[sajajalgsed]] ja erinevad putukate vastsed. Nad toimivad nn ökosüsteemi inseneridena, kaevates käike, segades mulda (pedoturbatsioon) ja parandades mulla poorsust ning õhustatust.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Megafauna''' (> 20 mm): mullas tegutsevad selgroogsed loomad, nagu [[mutt]], [[muldrott]] ja teised urgu kaevavad imetajad ning kahepaiksed.<ref name="FAO2020"/> == Ökoloogilised funktsioonid == [[Pilt:Earthworm.jpg|pisipilt|Vihmaussid on olulised mulla makrofauna esindajad ja ökosüsteemi insenerid.]] Mulla elustik täidab maapealsete ökosüsteemide toimimises asendamatut rolli: # '''Orgaanilise aine lagundamine ja toitainete ringlus:''' Mulla mikroobid ja selgrootud lagundavad taimejäänuseid ja loomsed jäätmeid, vabastades neist lämmastikku, fosforit ja teisi taimede kasvuks vajalikke toitaineid.<ref name="Bardgett2014"/> # '''Mulla struktuuri kujundamine:''' Vihmausside tegevus ja seente hüüfide võrgustik siduvad mullaosakesi stabiilseteks agregeeritud struktuurideks, mis suurendavad mulla veehoiuvõimet ning vähendavad vee- ja tuule[[erosioon]]i ohtu.<ref name="Reintam2009"/><ref name="Orgiazzi2016"/> # '''Süsiniku sidumine ja kliima reguleerimine:''' Muld on suurim maapealne süsinikureservuaar. Mulla elustik aitab siduda süsinikku pikaajaliselt orgaanilisse ainesse, vähendades süsihappegaasi sisaldust atmosfääris.<ref name="FAO2020"/><ref name="Wall2012"/> # '''Taimede tervis ja haiguste surutiseks olemine:''' Mitmekesine mulla mikroobikooslus takistab taimehaiguste tekitajate (patogeenide) levikut läbi konkurentsi ja antibioosi. Lisaks elavad paljud seened (nt [[mükoriisa]]) ja bakterid (nt [[mügarbakterid]]) taimedega otseses sümbioosis.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Bardgett2014"/> == Mulla elurikkust ohustavad tegurid == Mulla elurikkus on üleilmselt tugeva inimtegevuse surve all. Peamised ohutegurid on: * '''Intensiivne põllumajandus:''' Sünteetiliste [[pestitsiidid|pestitsiidide]] ja mineraalväetiste liigne kasutamine kahjustab mulla mikrofloorat ning vähendab kasulike seente ja selgrootute arvu.<ref name="FAO2020"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Sügav kündmine ja mulla tihendamine:''' Raskete põllutöömasinate kasutamine lõhub mulla struktuuri, purustab seenehüüfe ning tekitab hapnikuvaeseid tingimusi.<ref name="Reintam2009"/> * '''Mulla erosioon ja degradeerumine:''' Taimkatte eemaldamisel uhutakse orgaanikarikas pindmine mullakiht minema.<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Kliimamuutused:''' Äärmuslikud põuad, paduvihmad ja temperatuurikõikumised muudavad mulla mikrokliimat ning elutingimusi.<ref name="FAO2020"/> * '''Saastumine ja linnastumine:''' Raskmetallid, mikroplast ning maapinna katmine betooni ja asfaltiga hävitavad mulla elustiku täielikult.<ref name="Orgiazzi2016"/> == Kaitse ja säästev majandamine == Mulla elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks rakendatakse mitmesuguseid võtteid: * Künnipõhise harimise asendamine minimeeritud harimise või otsekülviga.<ref name="Reintam2009"/> * Vahekultuuride ja haljasväetiste kasvatamine, mis tagab mulla pideva taimkattega kaetuse.<ref name="FAO2020"/> * [[Mahepõllumajandus]]e tegevuspõhimõtete rakendamine ja orgaaniliste väetiste kasvatamine.<ref name="Bardgett2014"/> * Külvikordade mitmekesistamine.<ref name="Reintam2009"/> == Vaata ka == * [[Mullateadus]] * [[Mükoriisa]] * [[Ökosüsteemi teenused]] * [[Elurikkus]] * [[Huumus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FAO2020">FAO, ITPS, GSBI, SCBD and EC. (2020). ''State of knowledge of soil biodiversity - Status, challenges and potentialities, Report 2020''. Rome, FAO. DOI: [https://doi.org/10.4060/cb1928en 10.4060/cb1928en]. ISBN 978-92-5-133582-6.</ref> <ref name="Bardgett2014">Bardgett, R. D., & van der Putten, W. H. (2014). Belowground biodiversity and ecosystem functioning. ''Nature'', 515(7528), 505–511. DOI: [https://doi.org/10.1038/nature13855 10.1038/nature13855].</ref> <ref name="Orgiazzi2016">Orgiazzi, A., Bardgett, R. D., Barrios, E., et al. (Eds.). (2016). ''Global Soil Biodiversity Atlas''. European Commission, Publications Office of the European Union, Luxembourg. ISBN 978-92-79-48118-5.</ref> <ref name="Tedersoo2014">Tedersoo, L., Bahram, M., Põlme, S., Kõljalg, U., et al. (2014). Global diversity and geography of soil fungi. ''Science'', 346(6213), Art. 1256688. DOI: [https://doi.org/10.1126/science.1256688 10.1126/science.1256688].</ref> <ref name="Wall2012">Wall, D. H., Bardgett, R. D., Behan-Pelletier, V., et al. (Eds.). (2012). ''Soil Ecology and Ecosystem Services''. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-957592-3.</ref> <ref name="Ivask2006">Ivask, M., Kuu, A., Truu, M., & Truu, J. (2006). The effect of agricultural practices on earthworm communities in arable soils in Estonia. ''European Journal of Soil Biology'', 42, S191–S195. DOI: [https://doi.org/10.1016/j.ejsobi.2006.07.027 10.1016/j.ejsobi.2006.07.027].</ref> <ref name="Reintam2009">Reintam, E., Trükmann, K., Kuht, J., Nugis, E., Edesi, L., Astover, A., et al. (2009). Soil compaction effect on soil biomechanic properties and plant growth in Estonia. ''Agronomy Research'', 7(1), 67–78.</ref> }} == Välislingid == * [https://www.globalsoilbiodiversity.org Global Soil Biodiversity Initiative (GSBI)] * [https://www.fao.org/global-soil-partnership/en/ Global Soil Partnership (FAO)] [[Kategooria:Mullateadus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Elurikkus]] 35g7ding2ja266wz1vngjkkgkac6jf7 7256148 7256144 2026-10-20T06:22:13Z Kaia.runthal 239203 7256148 wikitext text/x-wiki '''Mulla elurikkus''' ehk '''mulla bioloogiline mitmekesisus''' tähistab mulla sees ja pinnal elavate elusorganismide mitmekesisust, sealhulgas nende geene, liike ning nende moodustatud kompleksseid [[ökosüsteem]]e ja [[kooslus]]i.<ref name="FAO2020"/> Muld on üks liigirikkamaid elupaiku Maal: hinnanguliselt elab mullas üle veerandi kõigist maakera tuntud elusorganismide liikidest.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Tedersoo2014"/> Mulla elurikkusel on kandev roll [[ökosüsteemi teenused|ökosüsteemiteenuste]] tagamisel, nagu toitainete ringlus, süsiniku sidumine, mulla struktuuri säilitamine, vee filtreerimine ning taimede kasvutingimuste moodustamine.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Wall2012"/> == Mulla organismide rühmad == [[File:Mulla toiduvõrk eesti keeles.png|thumb|Mulla toiduvõrk eesti keeles.png]] Mulla organismid jaotatakse nende kehasuuruse ja ökoloogilise rolli alusel nelja põhirühma:<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikroorganismid ehk mikrofloora ja -fauna''' (< 0,1 mm): mikroorganismidest moodustavad suurima osa [[bakterid]], [[seened]], [[arhed]], [[vetikad]] ning [[viburlased]]. Need organismid vastutavad peamiselt orgaanilise aine lagundamise ja toitainete muundamise eest taimedele kättesaadavasse vormi.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Mikrofauna ja mesofauna''' (0,1–2 mm): siia kuuluvad eelkõige [[nematoodid]] ehk ümarussid, [[lestad]] (nt [[soomuslestad]]) ja [[hooghännalised]]. Nad toituvad mikroorganismidest ja orgaanilisest ainest, reguleerides mikroobikooslusi ja kiirendades lagunemisprotsesse.<ref name="Bardgett2014"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Makrofauna''' (2–20 mm): sellesse rühma kuuluvad [[vihmaussid]], [[sipelgad]], [[termiidid]], [[ämblikud]], [[sajajalgsed]] ja erinevad putukate vastsed. Nad toimivad nn ökosüsteemi inseneridena, kaevates käike, segades mulda (pedoturbatsioon) ja parandades mulla poorsust ning õhustatust.<ref name="Orgiazzi2016"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Megafauna''' (> 20 mm): mullas tegutsevad selgroogsed loomad, nagu [[mutt]], [[paljastuhnur]] ja teised urgu kaevavad imetajad ning kahepaiksed.<ref name="FAO2020"/> == Ökoloogilised funktsioonid == [[Pilt:Earthworm.jpg|pisipilt|Vihmaussid on olulised mulla makrofauna esindajad ja ökosüsteemi insenerid.]] Mulla elustik täidab maapealsete ökosüsteemide toimimises asendamatut rolli: # '''Orgaanilise aine lagundamine ja toitainete ringlus:''' Mulla mikroobid ja selgrootud lagundavad taimejäänuseid ja loomsed jäätmeid, vabastades neist lämmastikku, fosforit ja teisi taimede kasvuks vajalikke toitaineid.<ref name="Bardgett2014"/> # '''Mulla struktuuri kujundamine:''' Vihmausside tegevus ja seente hüüfide võrgustik siduvad mullaosakesi stabiilseteks agregeeritud struktuurideks, mis suurendavad mulla veehoiuvõimet ning vähendavad vee- ja tuule[[erosioon]]i ohtu.<ref name="Reintam2009"/><ref name="Orgiazzi2016"/> # '''Süsiniku sidumine ja kliima reguleerimine:''' Muld on suurim maapealne süsinikureservuaar. Mulla elustik aitab siduda süsinikku pikaajaliselt orgaanilisse ainesse, vähendades süsihappegaasi sisaldust atmosfääris.<ref name="FAO2020"/><ref name="Wall2012"/> # '''Taimede tervis ja haiguste surutiseks olemine:''' Mitmekesine mulla mikroobikooslus takistab taimehaiguste tekitajate (patogeenide) levikut läbi konkurentsi ja antibioosi. Lisaks elavad paljud seened (nt [[mükoriisa]]) ja bakterid (nt [[mügarbakterid]]) taimedega otseses sümbioosis.<ref name="Tedersoo2014"/><ref name="Bardgett2014"/> == Mulla elurikkust ohustavad tegurid == Mulla elurikkus on üleilmselt tugeva inimtegevuse surve all. Peamised ohutegurid on: * '''Intensiivne põllumajandus:''' Sünteetiliste [[pestitsiidid|pestitsiidide]] ja mineraalväetiste liigne kasutamine kahjustab mulla mikrofloorat ning vähendab kasulike seente ja selgrootute arvu.<ref name="FAO2020"/><ref name="Ivask2006"/> * '''Sügav kündmine ja mulla tihendamine:''' Raskete põllutöömasinate kasutamine lõhub mulla struktuuri, purustab seenehüüfe ning tekitab hapnikuvaeseid tingimusi.<ref name="Reintam2009"/> * '''Mulla erosioon ja degradeerumine:''' Taimkatte eemaldamisel uhutakse orgaanikarikas pindmine mullakiht minema.<ref name="Orgiazzi2016"/> * '''Kliimamuutused:''' Äärmuslikud põuad, paduvihmad ja temperatuurikõikumised muudavad mulla mikrokliimat ning elutingimusi.<ref name="FAO2020"/> * '''Saastumine ja linnastumine:''' Raskmetallid, mikroplast ning maapinna katmine betooni ja asfaltiga hävitavad mulla elustiku täielikult.<ref name="Orgiazzi2016"/> == Kaitse ja säästev majandamine == Mulla elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks rakendatakse mitmesuguseid võtteid: * Künnipõhise harimise asendamine minimeeritud harimise või otsekülviga.<ref name="Reintam2009"/> * Vahekultuuride ja haljasväetiste kasvatamine, mis tagab mulla pideva taimkattega kaetuse.<ref name="FAO2020"/> * [[Mahepõllumajandus]]e tegevuspõhimõtete rakendamine ja orgaaniliste väetiste kasvatamine.<ref name="Bardgett2014"/> * Külvikordade mitmekesistamine.<ref name="Reintam2009"/> == Vaata ka == * [[Mullateadus]] * [[Mükoriisa]] * [[Ökosüsteemi teenused]] * [[Elurikkus]] * [[Huumus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FAO2020">FAO, ITPS, GSBI, SCBD and EC. (2020). ''State of knowledge of soil biodiversity - Status, challenges and potentialities, Report 2020''. Rome, FAO. DOI: [https://doi.org/10.4060/cb1928en 10.4060/cb1928en]. ISBN 978-92-5-133582-6.</ref> <ref name="Bardgett2014">Bardgett, R. D., & van der Putten, W. H. (2014). Belowground biodiversity and ecosystem functioning. ''Nature'', 515(7528), 505–511. DOI: [https://doi.org/10.1038/nature13855 10.1038/nature13855].</ref> <ref name="Orgiazzi2016">Orgiazzi, A., Bardgett, R. D., Barrios, E., et al. (Eds.). (2016). ''Global Soil Biodiversity Atlas''. European Commission, Publications Office of the European Union, Luxembourg. ISBN 978-92-79-48118-5.</ref> <ref name="Tedersoo2014">Tedersoo, L., Bahram, M., Põlme, S., Kõljalg, U., et al. (2014). Global diversity and geography of soil fungi. ''Science'', 346(6213), Art. 1256688. DOI: [https://doi.org/10.1126/science.1256688 10.1126/science.1256688].</ref> <ref name="Wall2012">Wall, D. H., Bardgett, R. D., Behan-Pelletier, V., et al. (Eds.). (2012). ''Soil Ecology and Ecosystem Services''. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-957592-3.</ref> <ref name="Ivask2006">Ivask, M., Kuu, A., Truu, M., & Truu, J. (2006). The effect of agricultural practices on earthworm communities in arable soils in Estonia. ''European Journal of Soil Biology'', 42, S191–S195. DOI: [https://doi.org/10.1016/j.ejsobi.2006.07.027 10.1016/j.ejsobi.2006.07.027].</ref> <ref name="Reintam2009">Reintam, E., Trükmann, K., Kuht, J., Nugis, E., Edesi, L., Astover, A., et al. (2009). Soil compaction effect on soil biomechanic properties and plant growth in Estonia. ''Agronomy Research'', 7(1), 67–78.</ref> }} == Välislingid == * [https://www.globalsoilbiodiversity.org Global Soil Biodiversity Initiative (GSBI)] * [https://www.fao.org/global-soil-partnership/en/ Global Soil Partnership (FAO)] [[Kategooria:Mullateadus]] [[Kategooria:Ökoloogia]] [[Kategooria:Elurikkus]] c6pq6fdhjg3l5t0iypf0c2knwvbkh6g 0 722427 7256059 7254797 2026-10-19T21:29:12Z MorsMe 217455 7256059 wikitext text/x-wiki '''Harju maakonna ühistranspordiliinid''' on Harju-sisesed ja mõnikord ka selle ümbruses läbivad [[buss]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == === Toimuvad bussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Märkmed |- |[[100 (Harju bussiliin)|100]] |Tallinn – Laagna – Maardu | rowspan="13" |SEBE | |- |[[101 (Harju bussiliin)|101]] |Tallinn – Maardu | |- |[[102 (Harju bussiliin)|102]] |Tallinn – Laagna – Muuga – Maardu | |- |[[103 (Harju bussiliin)|103]] |Tallinn – Ülemiste – Lagedi – Loo – Muuga – Maardu | |- |[[104A]] |Tallinn – Loo – Kostivere | |- |[[104B]] |Tallinn - Loo - Lagedi mõis - Kostivere - Raasiku - Kuuse tee | |- |[[104C]] |Tallinn - Loo - Lagedi mõis - Kostivere - Jõelähtme | |- |[[105 (Harju bussiliin)|105]] |Tallinn - Vaida - Pikavere - Alavere - Voose | |- |[[106 (Harju bussiliin)|106]] |Tallinn - Laagna - Loo - Mõisa tee - Laagna - Tallinn |Ringliin |- |[[106A]] |Tallinn - Loo - Lagedi | |- |[[106B]] |Tallinn - Loo | |- |[[106C]] |Tallinn - Loo - Lagedi kool - Kostivere | |- |[[107 (Harju bussiliin)|107]] |Keila - Vasalemma - Munalaskme | |- |[[108 (Harju bussiliin)|108]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa | rowspan="5" |Hansabuss | |- |[[109 (Harju bussiliin)|109]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna - Kindluse - Keila - Tervisekeskus | |- |[[110 (Harju bussiliin)|110]] |Keila - Keila-Joa - Lohusalu - Paldiski | |- |[[111 (Harju bussiliin)|111]] |Tallinn - Tabasalu - Vatsla - Harku - Tallinn | rowspan="2" |Ringliin |- |[[111A]] |Tallinn - Harku - Vatsla - Tabasalu - Tallinn |- |[[112 (Harju bussiliin)|112]] |Zoo - Haabersti - Harku - Laagri - Urda - Koidu - Alliku - Saue | rowspan="9" |SEBE | |- |[[114 (Harju bussiliin)|114]] |Tallinn - Haabneeme - Rohuneeme | |- |[[115 (Harju bussiliin)|115]] |Tallinn - Mähe - Randvere - Tammneeme | |- |[[116 (Harju bussiliin)|116]] |Tallinn - Luige - Kiili - Paekna | |- |[[116A]] |Tallinn - Luige - Kiili - Sõmeru | |- |[[116B]] |Tallinn - Kangrumetsa - Kiili | |- |[[116C]] |Tallinn - Luige - Sausti - Kiili | |- |[[117 (Harju bussiliin)|117]] |Tallinn - Saku - Kiisa - Tagadi - Männiku | |- |[[117A]] |Tallinn - Saku | |- |[[118 (Harju bussiliin)|118]] |Tallinn - Harku - Vääna - Sõrve - Tabasalu - Tallinn | rowspan="2" |Hansabuss | rowspan="2" |Ringliin |- |[[118A]] |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Vääna - Harku - Tallinn |- |[[119 (Harju bussiliin)|119]] |Tallinn - Harutee - Riisipere - Turba - Lehetu | rowspan="4" |GoBus | |- |[[120 (Harju bussiliin)|120]] |Tallinn - Jüri | |- |[[120A]] |Tallinn - Põrguvälja - Jüri | |- |[[121 (Harju bussiliin)|121]] |Tallinn - Mõigu - Peetri - Järveküla - Peetri - Tallinn |Ringliin |- |[[122 (Harju bussiliin)|122]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna-Jõesuu | rowspan="13" |Hansabuss | |- |[[123 (Harju bussiliin)|123]] |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Liikva - Vääna-Jõesuu | |- |[[123A]] |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Liikva - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa | |- |[[123B]] |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa - Vääna | |- |[[124 (Harju bussiliin)|124]] |Mustamäe - Haabersti - Tabasalu - Vääna-Jõesuu | |- |[[124A]] |Mustamäe - Haabersti - Tabasalu - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa | |- |[[125 (Harju bussiliin)|125]] |Tallinn - Jüri - Lagedi | |- |[[125A]] |Tallinn - Põrguvälja - Jüri - Lagedi | |- |[[126 (Harju bussiliin)|126]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa - Lohusalu | |- |[[127 (Harju bussiliin)|127]] |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Vääna - Keila-Joa - Klooga | |- |[[128 (Harju bussiliin)|128]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna-Jõesuu - Kloogaranna | |- |[[128A]] |Tallinn - Tabasalu - Vääna-Jõesuu - Keila-Joa - Laulasmaa - Klooga | |- |[[129 (Harju bussiliin)|129]] |Tallinn - Tabasalu - Suurupi | |- |[[130 (Harju bussiliin)|130]] |Tallinn - Vaida - Tuhala - Kose-Uuemõisa - Kose | rowspan="19" |GoBus | |- |[[131 (Harju bussiliin)|131]] |Tallinn - Vaida | |- |[[132 (Harju bussiliin)|132]] |Tallinn - Järveküla - Rae küla - Jüri | |- |[[132A]] |Tallinn - Järveküla - Rae küla - Jüri - Vaida | |- |[[133 (Harju bussiliin)|133]] |Rõõmu - Keila - Ääsmäe - Riisipere - Turba - Lehetu | |- |[[134 (Harju bussiliin)|134]] |Tallinn - Jüri - Vana mnt - Vaida | |- |[[135 (Harju bussiliin)|135]] |Tallinn - Jüri - Aruküla - Peningi | |- |[[135A]] |Tallinn - Jüri - Aruküla | |- |[[135B]] |Tallinn - Jüri - Aruküla - Peningi - Tasuja | |- |[[135C]] |Tallinn - Jüri - Aruküla - Peningi - Tasuja | |- |[[136 (Harju bussiliin)|136]] |Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Madise - Paldiski | |- |[[138 (Harju bussiliin)|138]] |Tallinn - Vaida - Kose-Uuemõisa - Kose | |- |[[139 (Harju bussiliin)|139]] |Tallinn - Vaida - Kose - Ardu | |- |[[140 (Harju bussiliin)|140]] |Tallinn - Kose - Ravila - Ardu | |- |[[141 (Harju bussiliin)|141]] |Tallinn - Jüri - Vaida - Kose-Uuemõisa - Kose | |- |[[142 (Harju bussiliin)|142]] |Kose - Alavere - Kehra | |- |[[143 (Harju bussiliin)|143]] |Kose - Habaja - Kuimetsa - Kaiu | |- |[[144 (Harju bussiliin)|144]] |Tallinn - Kose | |- |[[145 (Harju bussiliin)|145]] |Tallinn - Harku - Keila - Paldiski | |- |[[146 (Harju bussiliin)|146]] |Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Padise - Harju-Risti | rowspan="27" |SEBE | |- |[[148 (Harju bussiliin)|148]] |Tallinn - Harku - Keila - Ämari - Rummu | |- |[[149 (Harju bussiliin)|149]] |Tallinn - Harku - Keila - Rummu - Audevälja | |- |[[150 (Harju bussiliin)|150]] |Tallinn - Laagna - Kostivere - Uus-Rebala - Tallinn |Ringliin |- |[[151 (Harju bussiliin)|151]] |Tallinn - Laagna - Kuusalu - Kolga - Loksa | |- |[[151A]] |Tallinn - Laagna - Kuusalu - Loksa | |- |[[152 (Harju bussiliin)|152]] |Tallinn - Kuusalu - Kolga - Loksa | |- |[[152A]] |Tallinn - Jõelähtme - Valkla - Kuusalu - Kolga - Loksa | |- |[[153 (Harju bussiliin)|153]] |Tallinn - Laagna - Kuusalu - Kolga - Loksa - Pärispea - Loksa | |- |[[154 (Harju bussiliin)|154]] |Tallinn - Jõelähtme - Kaberla - Kiiu - Kuusalu - Leesi | |- |[[155 (Harju bussiliin)|155]] |Tallinn - Laagna - Kuusalu - Loksa | |- |[[156 (Harju bussiliin)|156]] |Tallinn - Kuusalu - Kahala - Kolga - Loksa - Hara | |- |[[157 (Harju bussiliin)|157]] |Tallinn - Loksa | |- |[[157A]] |Tallinn - Kuusalu - Kolga - Loksa - Võsu | |- |[[158 (Harju bussiliin)|158]] |Tallinn - Jõelähtme - Kaberneeme - Salmistu - Kuusalu | |- |[[159 (Harju bussiliin)|159]] |Jõelähtme - Ihasalu - Neeme | |- |[[160 (Harju bussiliin)|160]] |Tallinn - Soodevahe | |- |[[162 (Harju bussiliin)|162]] |Tallinn - Järvesuu - Peetri - Uuesalu | |- |[[163 (Harju bussiliin)|163]] |Tallinn - Ääsmäe - Ruila - Kernu - Haiba | |- |[[164 (Harju bussiliin)|164]] |Tallinn - Jüri - Kiili | |- |[[170 (Harju bussiliin)|170]] |Tallinn - Laagna - Kärmu - Maardu | |- |[[171 (Harju bussiliin)|171]] |Tallinn - Loovälja - Maardu | |- |[[172 (Harju bussiliin)|172]] |Tallinn - Laagna - Muuga - Maardu | |- |[[173 (Harju bussiliin)|173]] |Pirita - Muuga aedlinn - Maardu | |- |[[174 (Harju bussiliin)|174]] |Tallinn - Viimsi - Haabneeme | |- |[[177 (Harju bussiliin)|177]] |Tallinn - Saku - Kiisa - Aespa | |- |[[178 (Harju bussiliin)|178]] |Tallinn - Kurtna - Kiisa - Aespa | |- style="background:pink; color:crimson" |[[180 (Harju bussiliin)|180]] |Maardu - Tallinn - Rannamõisa - Vääna-Jõesuu |Hansabuss |ekspress |- |[[181 (Harju bussiliin)|181]] |Tallinn - Harkujärve - Liiva tee - Tabasalu | rowspan="5" |SEBE | |- |[[191 (Harju bussiliin)|191]] |Tallinn - Saue | |- |[[192 (Harju bussiliin)|192]] |Saue - Ruila - Riisipere - Lehetu - Turba - Ellamaa | |- |[[193 (Harju bussiliin)|193]] |Riisipere - Lehetu - Turba - Ellamaa | |- |[[199 (Harju bussiliin)|199]] |Mustakivi - Jüri - Saku - Saue | |} : === Kommertsbussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[200 (Harju bussiliin)|200]] |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- style="background:pink; color:crimson" |[[277 (Harju bussiliin)|277]] |[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} : == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]] |[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Kagusuund |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|R23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|RE23]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Viljandi rongiliin|E23]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Viljandi raudteejaam|Viljandi]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE34]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E34]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|E35]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tartu raudteejaam|Tartu]] / [[Valga raudteejaam|Valga]] | |- |[[Tallinna–Tartu rongiliin|RE37]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Riia raudteejaam|Riia]] | |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |- |[[Tallinna–Rakvere rongiliin|R32]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|RE33]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |- |[[Tallinna–Narva rongiliin|E33]] (ekspress) |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Narva raudteejaam|Narva]] | |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Tartu ühistranspordiliinid]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] 7gwb4fng8alhm8h5osc9j6kh16bf5fc 0 722578 7256240 7255790 2026-10-20T09:43:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.6 7256240 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Dominique Stroobant | pilt = Dominique Stroobant.tif | pildiallkiri = Dominique Stroobant (2017) | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1947|3|16}} | sünnikoht = [[Antwerpen]], [[Belgia]]<ref name="Biennale1976"/> | tegevusala = skulptor, fotograaf, graafik | abikaasa = Mymona („Mona“) Johnson (abielus 1973–1998) }} '''Dominique Stroobant''' (sündinud [[16. märts]]il [[1947]] [[Antwerpen]]is) on [[Belgia]] skulptor, fotograaf ja graafik, kes elab ja töötab [[Itaalia]]s. == Elulugu == Alates 1970. aastast elab ja töötab Stroobant [[Carrara]] lähedal asuvas väikeses Miseglia külas.<ref name="Tirreno2012">{{Cite news |last=Carpita |first=Cinzia |title=Così ho scolpito i morti di Marcinelle. Dominique Stroobant: l'artista belga-carrarino racconta |work=Il Tirreno |date=2012-08-13 |language=it |url=https://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2012/08/13/news/cosi-ho-scolpito-i-morti-di-marcinelle-1.5543047}}</ref><ref name="Purple2014">{{Cite web |last=Bhuiya |first=Hannah |title=A visit to the Carrara marble quarries with sculptor Dominique Stroobant |website=Purple Diary |date=2014-06-09 |language=en |url=https://purple.fr/diary/a-visit-to-the-carrara-marble-quarries-with-sculptor-dominique-stroodant/}}</ref> 1972. aastal asutas ta koos Kenneth Davise ja Philippe Toussaint'iga rühmituse ''Floating Stones''. 1976. aastal alustas ta koostööd ettevõttega Fratelli Biselli S.p.A., mis oli üks kahest ettevõttest, kes hakkasid Carraras 1950. aastatel graniiti lõikama.<ref>{{Cite book |last=Bromberger |first=Christian |year=2016 |title=Carrières d'objets: Innovations et relances |publisher=Éditions de la Maison des sciences de l'homme |isbn=9782735118656 |page=32 |language=fr |url=https://books.google.com/books?id=KrKBCwAAQBAJ&pg=PA32}}</ref> Ta on teinud koostööd [[Max Bill]]iga. Nende tähtsaim ühistöö on skulptuur ''Kontinuität'' [[Frankfurt am Main]]is.<ref name="Thomas2012">{{Cite web |last=Thomas |first=Angela |title=vielschichtige drehpunkt-persönlichkeit |date=June 2012 |website=maxbill.ch |language=de |url=https://www.maxbill.ch/downloads/stroobant.pdf |access-date=2017-03-11}}</ref> Stroobant oli sõber ja koostööpartner ZERO-rühmituse kunstniku [[Jef Verheyen]]iga.<ref>{{Cite web |title=Jef & Dominique Stroobant |website=jefverheyen.com |url=https://www.jefverheyen.com/oeuvre/shared?id=198 |access-date=2017-03-15}}</ref> 1988. aastal raius ta mälestusmärgi 1956. aasta Marcinelle'i kaevandusõnnetuse ohvritele; mälestusmärk asub söekaevanduse territooriumil.<ref name="Tirreno2012"/> == Looming == === Skulptuur === Oma loomingu algusaastatel pälvis Stroobant tunnustust tööstusmaterjalide taaskasutuse uurimisega, hiljem keskendus ta poliitilistele ja filosoofilistele teemadele.<ref name="Purple2014"/> Teine oluline tahk tema loomingus on teaduslike põhimõtete lõimimine kunsti.<ref name="Purple2014"/> {{Tsitaat|Kõik Carraras teavad, et kivi nutab. ... Me kõik oleme kogenud, kui elus on kivid, et nad käituvad nagu käsnad, võivad painduda, paisuda ja et neil on hääl ... sellele, kes kuulata oskab.|Dominique Stroobant<ref name="Leitch2010">{{Cite journal |last=Leitch |first=Alison |date=December 2010 |title=Materiality of Marble: Explorations in the Artistic Life of Stone |journal=Thesis Eleven |volume=103 |issue=1 |pages=65–77 |doi=10.1177/0725513610381375}}</ref>}} <gallery> Kontinuitaet-1986-Max-Bill-2012-Ffm-986.jpg|''Kontinuität'', Max Bill ja Dominique Stroobant, 1983–1986 (projekt aastast 1947) Monument dédié aux victimes de Bois du Cazier.JPG|Mälestusmärk Marcinelle'is, Belgias </gallery> === Fotograafia === Koos [[Paolo Gioli]]ga oli Stroobant üks fotograafe, kes uuris, arendas ja levitas Euroopas [[Pinhole-kaamera|pinhole-fotograafiat]] (augukaamerafotograafiat).<ref>{{Cite book |last=Renner |first=Eric |year=2012 |title=Pinhole Photography: From Historic Technique to Digital Application |publisher=Taylor & Francis |isbn=9780240810478 |url=https://books.google.com/books?id=ixLdPZOOBZwC}}</ref><ref>{{Cite web |last=Grepstad |first=Jon |title=Pinhole Photography – History, Images, Cameras, Formulas |website=jongrepstad.com |date=2015-10-20 |url=https://jongrepstad.com/pinhole-photography/pinhole-photography-history-images-cameras-formulas/ |access-date=2017-03-11}}</ref> 1977. aastal jäädvustas ta enda ehitatud augukaameraga päikese liikumist.<ref name="Purple2014"/> Kontakt Pinhole Resource'i asutaja [[Eric Renner]]iga tekkis alles kümme aastat hiljem.<ref>{{Cite web |title=Dominique Stroobant – Biography |website=Axel Vervoordt Gallery |url=https://www.axel-vervoordt.com/en/gallery/artists/dominique-stroobant/bio |access-date=2017-03-13}}</ref> Stroobanti huvi augukaamera vastu on seotud kivist päikesekella valmistamisega, mille käigus esitas ta endale küsimuse „Mida päikesekell näeb?“. Kunstniku sõnul on tema ülesanne uurida tundmatut ning ebaõnnestumise võimalus kuulub sellise uurimistöö juurde.<ref name="artnet">{{Cite web |title=Press Release (Axel Vervoordt Gallery exhibition) |website=Artnet |url=https://www.artnet.com/galleries/axel-vervoordt-gallery/dominique-stroobant/}}</ref> Aeglustumise uue väärtustamise kontekstis tuleb mainida tema katseid, kus ta pikendas säriaega ühest päevast kuni kuue kuuni. Tulemuseks oli fotosari, mis näitab Päikese teekonda tema akna taga eri aastaaegadel. Pildi aeglane sissepõletamine materjali ühendab augukaamerafotograafiat ja skulptuuri: nii valgus kui tööriist jätavad jäljed. Mõlemad tehnikad nõuavad ka metoodilist, teaduslikel kriteeriumidel põhinevat planeerimist, et tulemused oleksid olulised, kontrollitavad ja põhimõtteliselt korratavad.<ref name="artnet"/> Esimesed kuuekuused säriajad tegi ta 1979. aastal ning need avaldati järgmisel aastal (ICC, Antwerpen). Esimene Itaalia arvustus ilmus 1982. aasta juunis ajakirjas ''Reflex''.<ref>{{Cite news |last=Smargiassi |first=Michele |title=Un lunghissimo istante (Stroobanti enda kommentaar artikli all) |work=Repubblica.it |date=2010-04-16 |language=it |url=https://smargiassi-michele.blogautore.repubblica.it/2010/04/16/un-lunghissimo-istante/ |access-date=2017-03-14}}</ref> 2002. aastal osales ta Euroopa esimesel rahvusvahelisel pinhole-fotograafia näitusel ''Senza Obiettivo'', mille kuraatorid olid Mauro Tozzi ja Alessandro Mlach ning mis toimus [[Siena]] muuseumis Santa Maria della Scala.<ref>{{Cite web |title=Senza obiettivo (without lens): pinhole photography exhibition in Siena |website=Domus |date=2002-11-12 |url=https://www.domusweb.it/en/art/2002/11/12/senza-obiettivo-without-lens--pinhole-photography-exhibition-in-siena.html}}</ref> Peale oma piltide esitamist valmistas ta 3×3 meetri suuri ''camera obscura'' jaoks muudetava ava, mida kasutati õpilaste ja huviliste giidiga tuurideks. Kataloogis avaldas ta pika essee „Un contributo allo studio dell'immagine per diffrazione“. Järgmisel aastal oli näitus [[Rooma]]s [[Temple University]]s. 2013. aastal modereeris ta [[Firenze]]s ümarlauda „Visivi. La fotografia attraverso i linguaggi contemporanei“ („Visuaalne. Fotograafia tänapäevaste keelte kaudu“), mis toimus [[Museo Galileo]]s.<ref>{{Cite web |title=Visivi. La fotografia attraverso i linguaggi contemporanei |website=Museo Galileo |date=2013-05-03 |language=it |url=https://www.museogalileo.it/it/archivio-news/124-archivio-news-2013/1346-visivi-la-fotografia-attraverso-i-linguaggi-contemporanei-it.html |access-date=2018-10-31 |archive-url=https://web.archive.org/web/20181017001655/https://www.museogalileo.it/it/archivio-news/124-archivio-news-2013/1346-visivi-la-fotografia-attraverso-i-linguaggi-contemporanei-it.html |archive-date=2018-10-17 |url-status=dead}}</ref> 2016. aastal osales ta pinhole-fotograafia festivalil Slow Photo Massa Marittimas. == Raamatud == * Dominique Stroobant. ''Camera Oscura''. Hendel Teicher, 1982. * ''Dominique Stroobant''. MER. Paper Kunsthalle, 2016. == Dokumentaalfilmid == * ''Behind these Stones – Dietro i sassi'', film ja fotokataloog, esitatud 37. [[Veneetsia biennaal]]il, Flandria kunstiministeerium, Belgia (1976).<ref name="Biennale1976">{{Cite book |title=La Biennale di Venezia |volume=37 |year=1976 |pages=22–23 |language=it |url=https://books.google.com/books?id=-MQZAAAAIAAJ}}</ref> * ''Non son l'uno per cento, anarchici a Carrara'' („Ma ei ole üks protsent, anarhistid Carraras“), režissöör [[Antonio Morabito]] (2006).<ref>{{Cite web |title=Non sono l'un percento |website=ComingSoon.it |url=https://www.comingsoon.it/personaggi/dominique-stroobant/208774/biografia/ |access-date=2017-03-11}}</ref> == Näitused == * ''Behind those stones'', Veneetsia biennaal, 1976.<ref name="Leitch2007">{{Cite journal |last=Leitch |first=Alison |year=2007 |title=Visualizing the mountain: the photographer as ethnographer in the marble quarries of Carrara |journal=Journal of Modern Italian Studies |volume=12 |issue=4 |pages=417–429 |doi=10.1080/13545710701640764}}</ref> * ''L'art et le temps. Regards sur la quatrième dimension'', Institut d'art contemporain, Villeurbanne, detsember 1985 – jaanuar 1986.<ref>{{Cite web |title=L'art et le temps. Regards sur la quatrième dimension |website=Institut d'art contemporain |language=fr |url=https://i-ac.eu/fr/expositions/24_in-situ/1985/165_L-ART-ET-LE-TEMPS}}</ref> * ''The International Pinhole Photography Exhibition'', Contemporary Arts Museum Houston, 30. juuni – 9. september 1990.<ref>{{Cite web |title=The International Pinhole Photography Exhibition |website=Contemporary Arts Museum Houston |url=http://camh.org/exhibitions/international-pinhole-photography-exhibition}}</ref> * ''Senza Obiettivo'', rahvusvaheline pinhole-fotograafia näitus, Santa Maria della Scala, Siena, 31. oktoober – 17. november 2002 (XI Visionaria festival). * ''Artempo'', Fortuny muuseum, Veneetsia, 2012 – Axel Vervoordti kureeritud näitus, mis uurib aega kunstis.<ref>{{Cite web |title=Artempo – where time becomes art: contributing artists |website=Fortuny Museum |year=2012 |url=https://fortuny.visitmuve.it/en/mostre-en/archivio-mostre-en/artempo-where-times-becomes-art-1/2012/03/6080/contributing-artists-1/}}</ref><ref name="Purple2014"/> == Isiklikku== 1969. aastal kohtus Dominique Stroobant Kaplinnast pärit Lõuna-Aafrika naise Mona Johnsoniga, kellega abiellus 1973. aastal. Neil on kaks last, Ish-maël (s. 1972) ja Mascha (s. 1978). Tema abikaasa Mona suri 1998. aastal == Viited == <references/> == Välislingid == * [https://www.axel-vervoordt.com/en/gallery/artists/dominique-stroobant/bio Dominique Stroobant – Axel Vervoordt Gallery] * [http://www.studiolucderycke.be/projects/view/1172 Dominique Stroobant – Studio Luc Derycke] {{DEFAULTSORT:Stroobant, Dominique}} [[Kategooria:Fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Skulptorid]] jiw618hb93brg58zlv3vairz4eh6uey 0 722621 7255836 7254634 2026-10-19T13:12:19Z Evlper 104506 /* Ehitised */ 7255836 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja neil on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paiknes kirik teistest hoonetest eraldi ja selle väisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas Athose mäele kloostrite rajamine ja koht hakkas, pärast seda, kui püha Athanasios asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud katholikoni eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise trikonhi põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses Karyèsis asuv vanim kirik Protaton. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] h2njbmeequjvbsgyyyw00qxs7mjwnen 7255839 7255836 2026-10-19T13:15:20Z Evlper 104506 /* Ehitised */ 7255839 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 7iwxrdkpow46dat70yss50u34vyk5po 7255843 7255839 2026-10-19T13:21:33Z Evlper 104506 /* Ehitised */ 7255843 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] bwf5nn4ahmce4dhymogd3v5xsoz6czx 7255844 7255843 2026-10-19T13:22:49Z Evlper 104506 /* Ehitised */ 7255844 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) === {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] qnhn20ze3bauuno1d3rxlgdfygnco44 7255849 7255844 2026-10-19T13:30:56Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) */ 7255849 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) === Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] bvzrrgctdl8uwrnhpd18pqkv6qdj2or 7255850 7255849 2026-10-19T13:33:30Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) */ 7255850 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] p3zsl46g0zivlywb0bq0m5ttx3n84jr 7255851 7255850 2026-10-19T13:34:27Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204-1453) */ 7255851 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] lzfz7d0x97yv0zu54s32yx8qbys60rw 7255948 7255851 2026-10-19T18:20:24Z Evlper 104506 7255948 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 7e3d7cml5wbw7yvkqhvq0qetpi4pqed 7255981 7255948 2026-10-19T18:42:51Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7255981 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks kuldse taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa ristisõdijate okupatsioon (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused Nikaia, Trapezund ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada despoot Michael II, ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Doukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] hdogv2e79o9to7x1eexbo7j1y7h8uq6 7255982 7255981 2026-10-19T18:43:50Z Evlper 104506 7255982 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa ristisõdijate okupatsioon (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused Nikaia, Trapezund ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada despoot Michael II, ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Doukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 3o7y86sz6i36yufg5pbqx6tktkpcv3q 7255987 7255982 2026-10-19T18:53:10Z Evlper 104506 /* Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat */ 7255987 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; sama [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa ristisõdijate okupatsioon (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused Nikaia, Trapezund ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada despoot Michael II, ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Doukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] skf80w1kjas12bjbhylazxyvqlyr016 7255989 7255987 2026-10-19T18:54:31Z Evlper 104506 /* Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat */ 7255989 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Artas]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa ristisõdijate okupatsioon (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused Nikaia, Trapezund ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada despoot Michael II, ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Doukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 9puceg64rlcljd26likuxv8o5itui3k 7255990 7255989 2026-10-19T18:57:38Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7255990 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa ristisõdijate okupatsioon (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada despoot Michael II, ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Doukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] 20e004ubmpdefcjvzaunyoxsfha41ig 7255991 7255990 2026-10-19T18:59:02Z Evlper 104506 /* Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) */ 7255991 wikitext text/x-wiki [[File:BodrumCamii20070529 01.jpg|thumb|[[Myrelaion]] [[İstanbul]]is]] [[File:Istanbul IMG 0347 (6291091856).jpg|thumb|[[Hagia Sophia]] siseruum, hästi on näha kuplit toetavad viklid]] [[File:Ravenna San Vitale 201.jpg|thumb|Eraldi talumiplokiga kapiteelid [[Ravenna San Vitale basiilika]]s]] [[File:20131203 Istanbul 092.jpg|thumb|Voluutidega korvkapiteel Hagia Sophia kirikus]] [[File:Kerch ChurchOfStJohn.jpg|thumb|[[Kertši Ristija Johannese kirik]]]] '''Bütsantsi arhitektuur''' hõlmab ehitisi, mis loodi [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma keisririigi]] aladel ajavahemikus alates [[330]]. aastast, mil [[Konstantinoopol]] sai pealinnaks, kuni [[1453]]. aastani, mil [[Osmanite riik]] linna vallutas.<ref>[https://www.britannica.com/art/Byzantine-architecture Byzantine Architecture. - Encyclopedia Britannica]</ref> Varane Bütsantsi arhitektuur ei erinenud stiililt ega konstruktsioonilt hilisest [[Vana-Rooma arhitektuur]]ist, kuna tugines samamoodi [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]te, [[võlv]]ide ja [[kuppel|kuplite]] kasutamisele suurejoonelises mastaabis; Bütsantsi arhitektuuri uueks leiutiseks oli [[Vikkel (arhitektuur)|viklitele]] toetuv kuppel. Kirikuarhitektuuris domineerisid algselt roomapärased [[basiilika]]d ja [[tsentraalehitis]]ed, keskperioodil kujunes välja [[ristkuppelkirik]]. Siseruumides said standardiks [[kuldne|kuldse]] taustaga seina[[Mosaiik|mosaiigid]], millele [[fresko]]d olid soodsamaks alternatiiviks. Tsiviilehituses jätkus Rooma ehitustraditsioon, näiteks [[kindlus|kindlustuste]] ja [[sild]]ade puhul. Bütsantsi arhitektuur mõjutas [[islami arhitektuur]]i, [[Karolingide arhitektuur]]i, [[Lõuna-Euroopa]] [[romaani arhitektuur]]i ja [[Kiievi-Vene arhitektuur]]i, silmapaistvaimalt [[Sakraalarhitektuur|sakraalehitistes]]. == Üldised jooned == Kuna Bütsantsi kunst keskendus peaaegu täielikult kirikliku [[teoloogia]] tõlkimisele kunstikeelde, püsisid Bütsantsi [[arhitektuur]] ja [[maalikunst]] pikalt ajas muutumatutena ja anonüümsetena ning arenesid range traditsiooni raames.<ref>[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/byzantine.htm Byzantine Art. - visual-arts-cork.com]</ref> Bütsantsi arhitektuuri põhitunnused: * Roomapärased [[ümarkaar]]ed, [[silindervõlv|silinder]]- ja [[ristvõlv]]id ning kuplid; ehitised [[rooma tellis]]test ja [[looduskivi]]st, sageli mõlemad koos (''[[opus mixtum]]''). * Viklitele toetuv kuppel hoone keskel. Ümara kupli paigaldamiseks ruudukujulise ruumi kohale kasutasid arhitektid kolmnurkseid kumeraid vikleid, aga ka [[nurgatromp]]i.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Ristkuppelkiriku põhiplaan, mis kujunes lääne kirikutest erinevaks: [[kreeka rist]]i kujuline põhiplaan [[ladina rist]]i kujulise põhiplaani asemel.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Luksuslikud interjöörid, kus kivist [[Reljeef (kunst)|reljeef]]dekoori kasutati harva, selle asemel katsid seinu ja kõrgeid lagesid rikkalikud materjalid nagu õhukesed [[marmor]]plaadid, värviline [[looduskivi]] ja sädelevad [[klaas]]- või kivimosaiigid, mis kujutasid religioosseid stseene.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> * Loomulik valgus ruumides akendest seintes ja kupli [[tambuur]]is; [[alabaster]]plaatidega kaetud akende tõttu olid kirikud pigem hämarad kui heledalt valgustatud. * [[order|Klassikaliste orderite]] [[sammas|sambad]] ja [[kapiteel]]id arenesid edasi tugevalt ažuurseks nikerdatud, pitsilisteks stiliseeritud [[korvkapiteel]]ideks, mille ülaosas oli sageli ruudukujuline [[talum]]iplokk.<ref>[https://www.thoughtco.com/what-is-byzantine-architecture-4122211 J. Craven. Introduction to Byzantine Architecture. - ThoughtCo]</ref> Kapiteeli dekooris võisid olla kristlikud sümbolid nagu [[rist]]id, samuti valitsejate [[monogramm]]id. * kirikute [[apsiid]]id siseruumis ümara põhiplaaniga, ent välisseinas hulknurksed; hilisbütsantsi arhitektuuris on see juba ebajärjekindel. == Perioodid == Bütsantsi arhitektuuri ajaloos eristatakse kolme perioodi: * varane periood ([[Constantinus Suur|Constantinus]]est Makedoonia dünastiani) * keskperiood ([[Makedoonia dünastia]] aeg) * hilisperiood ([[Komnenoste dünastia|Komnenoste]] ja [[Palaiologoste dünastia]] aeg) === Varane bütsantsi arhitektuur (527–843) === [[File:Millingen H Eirene section.svg|thumb|6. sajandil ehitatud Püha Irene kirik Konstantinoopolis on tüüpiline näide varasest Bütsantsi arhitektuurist]] [[File:Basilica of Hagia Sofia, Bulgaria.jpg|thumb|[[Sofia Sveta Sofia kirik|Sveta Sofia kirik]] [[Sofia]]s [[Bulgaaria]]s, ehitatud 6. sajandil, on üks hästi säilinud pikiehitisi sellest perioodist]] [[File:Ravenna, Basilica of Sant' Apollinare Nuovo - 12523716374.jpg|thumb|Ravenna Sant' Apollinare Nuovo arkaad]] [[File:Mosaici.jpg|thumb|Ravenna San Vitale basiilika apsiidi mosaiigid]] 4. ja 5. sajandi Bütsantsi arhitektuur oli suurel määral vaid Vana-Rooma arhitektuuri jätk, samuti nagu Rooma riigi hilisperioodis sündinud [[varakristlik arhitektuur]]. Jätkus protsess, milles kirikute põhiplaanid, lähtudes algselt paganlikest templitest ja enamgi Rooma ilmalikest [[basiilika (Vana-Rooma)|basiilika]]test, kohandati [[jumalateenistus]]e paikadeks ja omandasid järk-järgult kristliku [[liturgia]]ga paremini sobiva vormi. Kuigi ristkülikukujuline [[basiilika]]plaan oli 4.–6. sajandil nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas [[kihelkonnakirik|kihelkonna-]], [[katedraal|piiskopi-]] ja [[kloostrikirik]]ute eeskujuks, tekkis selle kõrvale ka [[tsentraalehitis]]e põhiplaan, nagu [[rotund]] või [[Kreeka rist]], mis hakkas aina enam asendama pikisuunalist ehitist. Ehitusmaterjalina sai [[kvaader|tahutud kivi]] asemel valdavaks [[tellis]] ning [[sammas]]te paigutus muutus paindlikumaks. Sisekujunduse lahutamatuks osaks said kuldtaustaga figuraalsed mosaiigid, eriti võlvidel ja kuplitel. Nende mosaiikide mahutamiseks püüdsid arhitektid puitkatused täielikult kõrvaldada, mis viis puitlaega basiilika põhiplaanist loobumiseni ja ruumilahendusteni, mis põhinesid kuplite ja [[poolkuppel|poolkuplite]] kombinatsioonidel. [[6. sajand]], mil [[Lääne-Rooma riik]] kokku varises, oli toona oma õitsengu tipul olnud Ida-Rooma riigi jaoks uuenemise ja viljakate arhitektuuriliste katsetuste aeg. Sel perioodil kasutati paralleelselt suurt hulka erinevaid põhiplaane, mida ka keerukalt kombineeriti. Keisrid [[Justinus I]] ja [[Justinianus I]] olid suured ehitajad, kes rajasid nii [[Kirik (pühakoda)|kirik]]uid kui ka ilmalikke rajatisi nagu [[kindlus]]i, [[palee]]sid, avalikke hooneid, [[turg]]e ja [[akvedukt]]e. <gallery> St Apollinare Nuovo - plan.jpg|[[Ravenna Sant'Apollinare Nuovo]] basiilika põhiplaan Byzantine and Romanesque architecture (1913) (14589723108).jpg|[[Ravenna San Vitale basiilika]] oktogonaalne põhiplaan Santa Sophia 282.jpg|[[Hagia Sophia]] kuppelbasiilika põhiplaan Floor plan of the former Church of the Holy Apostles.jpg|[[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kiriku]] põhiplaan </gallery> Paljud varase perioodi ehitised on tänaseks hävinud. Kõige silmapaistvamad säilinud näited pärinevad keiser Justinianuse valitsusajast ning asuvad [[Ravenna]]s ja [[Konstantinoopol]]is. Arhitektuuriloos sai otsustavaks arhitektide [[Anthemios Trallesest|Anthemiose Trallesest]] ja [[Isidoros Mileetosest|Isidorose Mileetosest]] välja töötatud viis, kuidas toetada suurt ümarat kuplit ruudukujulisele alusele viklite abil, mis on nii [[Matemaatika|matemaatilise]] kui ka esteetilise elegantsi poolest silmapaistev tulemus. See lahendus võimaldab suurt kuplit toetada neljale [[piilar]]ile. Lahendust rakendati Konstantinoopoli [[Hagia Sophia]] kiriku hiiglasliku ruumi katmisel ning kuplist sai Bütsantsi arhitektuuri sümbol. Väiksema kupliga kirikutes kasutati viklite asemel sageli [[nurgatromp]]e. ==== Hagia Sophia ==== 532–537 ehitatud Hagia Sophia põhiplaan kujutab endast ainulaadset sünteesi tsentraalehitisest (kupliga kaetud [[ruut]], mida ümbritsevad apsiidid ja väiksemad apsiidikesed) ning pikiehitisest ehk basiilikast (millele on iseloomulik piklik [[kesklööv]] ja seda ääristavad [[külglööv]]id). Vaatamata keerukusele on ehitise lahendus väga terviklik ja harmooniline. Kuigi kirikut iseloomustab eelkõige selle massiivne keskkuppel, säilitab hoone basiilikale omased jooned: kesklöövi ja külglööve eraldavad kaks [[sammastik]]ku, ent traditsioonilist [[arkaad]]i on muudetud sellesse nelja suure [[piilar]]i lisamisega, mis kannavad kuplit toetavaid vikleid. Kesklöövi ruudukujulist osa pikendavad mõlemas otsas kaks hiiglaslikku, keskmise ruudukujulise ala laiust (32 meetrit) [[apsiid]]i. Nende apsiidide poolringikujulist põhiplaani laiendavad kaks väiksemat külgapsiidi. Mõlema külgapsiidi keskosa toetub kahele [[porfüür]]sambale, mis jätkavad pealöövi sammastike joont ka pärast massiivseid piilareid. Vikleid kandvad piilarid ise on kaunistatud porfüürist või rohelisest [[marmor]]ist [[poolsammas]]tega, sõltuvalt nende asukohast. Need ehituslikud lahendused loovad üheskoos avara, laiusest kaks korda pikema pealöövi ning tekib tohutu, takistusteta siseruum, mille mastaapsus oli toona enneolematu; ruumi kroonib keskne kuppel ja seda ääristavad mitmed poolkuplid. Lisaks muutis piilaritele toetuvate viklite kasutamine kõrged külgseinad konstruktsiooniliselt mittevajalikuks ja võimaldas luua seinte asemele kahetasandilised külgmised sammastikud, milles teine tasand on ''[[matroneum]]''. Sammastike kohal on kahe tasandina paigutatud suured aknad lisaks neljakümnest aknast koosnevale ringile kuplis, mis tegi hoone sama valgusküllaseks nagu puitlaega basiilikad. ==== Apostlite kirik ==== Konstantinoopolis asunud [[Apostlite kirik (Konstantinoopol)|Apostlite kirik]], mis samuti ehitati Justinianuse valitsusajal, kujutas endast teist katset ühildada erinevaid arhitektuurilisi lahendusi. Kirikul oli [[Kreeka rist]]i kujuline põhiplaan, mis koosnes viiest ristina asetsevast ruudukujulisest ruumiosast. Nurgapiilaritele toetuvad viklid kandsid viit ühesuguse läbimõõduga kuplit, mis ida-lääne suunaliselt moodustasid kolmest ruumiosast löövi; sellega ristus põhja-lõunasuunaline sama suur ja samasuguse lahendusega [[transept]]. Apostlite kiriku omalaadseks [[koopia]]ks sai selle eeskujul [[Veneetsia]]sse ehitatud [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Püha Markuse kirik]].<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/holy-apostles Church of the Holy Apostles. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Muud kirikud ==== [[Ravenna]]s asuvad varase Bütsantsi arhitektuuri näited on 6. sajandil ehitatud tsentraalehitis [[Ravenna San Vitale basiilika|San Vitale basiilika]] ja pikiehitise põhiplaaniga [[Ravenna Sant’Apollinare Nuovo basiilika|Sant’Apollinare Nuovo basiilika]], mis on üks paremini säilinud ja harmoonilisemaid näiteid Bütsantsi varase perioodi pikiehitisest. Konstantinoopolis ehitati Justinianuse valitsusajal lisaks Hagia Sophia kirikule ka [[Hagia Irene kirik]]<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/hagia-eirene Hagia Eirene. - The Byzantine Legacy]</ref> ning [[pühade Sergiuse ja Bacchuse kirik]], viimatinimetatut on peetud ka suuremate kuppelbasiilikate eeskujuehitiseks<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/sergius-bacchus Church of Saints Sergius and Bacchus. - The Byzantine Legacy]</ref>. Riigi kaugemates osades ehitatu väljapaistvad näited on [[Thessaloníki Hagios Demetriose kirik|Hagios Demetriose kirik]] [[Thessaloníki]]s, [[Sofia Sveta Sofia kirik|Püha Sofia kirik]] [[Sofia]]s, kindlustatud kloostrikompleks [[Siinai Püha Katariina klooster]] ja [[Džvari]] [[Džvari klooster|klooster]] [[Gruusia]]s, samuti kolm kirikut [[Armeenia]]s [[Vagharšapat]]i suures kloostrikompleksis: [[Etšhmiadzini katedraal]], [[Püha Hripsime kirik]] (618) ja [[Püha Gajane kirik]] (630). ==== Ilmalikud ehitised ==== [[File:Basilica cistern 2.jpg|thumb|Basiilika tsistern]] Sama perioodi ilmalikud rajatised on [[Konstantinoopoli suur palee]] ja [[Theodosiuse müürid]], [[basiilika tsistern]] (türgi keeles ''Yerebatan Sarayı'' 'uppunud palee'<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref>), [[Sangariose sild]] ja [[Karamagara sild]]. Tõenäoliselt [[Theodosius II]] valitsusajal alustatud [[Kaitseehitis|kaitseehitised]] on vägevate [[torn]]idega 20 kilomeetri pikkused müürid, mis võimaldasid linnal enam kui tuhande aasta vältel kõigile vaenlastele vastu pidada.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/theodosian-walls Theodosian Walls. - The Byzantine Legacy]</ref> Basiilika tsistern on ainus säilinud osa Justinianuse valitsusajal 530. aastatel rajama hakatud mitmeotstarbelisest ehitisest, mis sisaldas maa-alust [[tsistern|veehoidlat]] mõõtmetega 138 korda 65 meetrit; selles asus 28 tosinast sambast koosnevat sambarida, mis toetasid tellisvõlve.<ref>[https://www.thebyzantinelegacy.com/basilica-cistern Basilica Cistern. - The Byzantine Legacy]</ref> ==== Sambad, kapiteelid, dekoor ==== [[File:Saint-John in Ephesus (4).JPG|thumb|Joonia [[voluut]]idega [[talumkapiteel]] [[Johannese basiilika (Efesos)|Johannese basiilikas]] [[Ephesos]]es]] [[File:Poreč, Euphrasius-Basilika 4.JPG|thumb|Tüüpiline bütsantsi kapiteel Euphrasiuse basiilikas [[Poreč]]is Horvaatias]] 6. sajandil arenesid klassikaliste orderite kapiteelid, näiteks joonia kapiteel, Korintose kapiteel ja komposiitkapiteel, bütsantsipärasteks kapiteelivormideks. Klassikalistest kapiteelidest kõige eristuvam ja Bütsantsi arhitektuurile kõige iseloomulikum on püramiidja kergelt kumerdunud vormiga kapiteel, mida katavad õrnad pitsi meenutavad lehestikumotiivid või geomeetrilised mustrid; peen nikerdus ja sügavalt puuritud augud mustrielementide vahel loovad illusiooni õhulisest, ažuursest struktuurist või tühjast ruumist. Kapiteelile võib toetuda eraldi [[talum]]iplokk või on kapiteel ja talum tahutud välja ühest kivist ([[talumkapiteel]]). Sambad on [[kannelüür]]ideta ja mõjuvad kergemalt. Kergemalt mõjuvad ka [[ümarkaar]]ed klassikalise arhitektuuri raskepärase [[talastik]]u asemel, mis esineb kohati vaid [[friis]]idena. <gallery> Ravenna Basilica of Sant'Apollinare Nuovo capitel.jpg|Bütsantsi korintose kapiteel Sant'Apollinare Nuovos Ravenna Capitello bizantino.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel Sant'Apollinare Nuovos Korçë NMMA - Durres Byzantinisches Kapitell.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel ühes tükis talumiplokiga [[Korçë]]s [[Albaania]]s Lechaion.jpg|thumb|Bütsantsi joonia kapiteel Lechaionis Upper gallery Hagia Sophia 2007 001.jpg|''Matroneum''i kaaristu kapiteelid Hagia Sophias Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Kapiteel [[Poreči basiilika]]s Horvaatias. Ravenna, basilica di San Vitale (076).jpg|Lainjate külgedega korvkapiteel [[Ravenna San Vitale basiilika]]st Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Kotka- ja loomapeamotiividega kapiteel [[Philippi]] basiilikast Kreekas </gallery> Kivikatustega ehitiste laed on peaaegu eranditult siledad ümarad võlvid või kuplid, [[Kassettlagi|kassettideta]]. Ruumides on [[mosaiikpõrand]]ad või eri värvi [[marmor]]plaatidest katted kõverjooneliste ja geomeetriliste mustritega, mis kasvas välja antiiksest ''[[opus sectile]]'' tehnikast. Kirikute suurtes saalides ei kanna sambad üksnes katust, vaid toetavad sageli ka [[empoor]]e. Bütsantsi arhitektuur püüdleb üldiselt kõrgusse ja näib kaotavat oma ainelist raskust; otsides abstraktsust püüab väljuda konkreetsest maisest kontekstist; seda efekti võimendab kuldtaustaga mosaiikide kasutamine. Ajalooliselt võib 6. sajandi Bütsantsi arhitektuuri käsitleda varakristliku arhitektuuri pika arenguprotsessi nii kõrgpunkti kui ka kulminatsioonina, kus arhitektid viisid uusi lahendusi katsetades oma käsutuses olevad tehnilised võimalused täiuslikkuseni. Ühtlasi on Bütsantsi arhitektuur keskaja kristliku arhitektuuri esimene verstapost ja see pani paika põhimõtted, ideaalid ja suunad, mis arenesid edasi järgnevas keskaja ehituskunstis. === Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) === [[File:Hagia Eirene Constantinople 2007.jpg|thumb|Konstantinoopoli Hagia Eirene kiriku interjöör. Ikonoklasmi perioodil kaotati peaaegu kogu sisekujundus ning Kristuse ikoon apsiidis asendati suure ristiga.]] Viljakale ja uuendusmeelsele ajastule Bütsantsis järgnes 7.–8. sajandil stagnatsioon. Seda perioodi iseloomustasid [[Slaavlased|slaavlaste]] sissetungid [[Balkani poolsaar]]ele; [[Bütsantsi-Pärsia sõjad]] ja [[Konstantinoopoli piiramine (626)|Konstantinoopoli piiramine]] [[626]]. aastal; islami esiletõus ja [[Bütsantsi-Araabia sõjad|sõjad araablastega]]; [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]], [[Süüria]] ja [[Egiptus]]e lõplik kaotus 630. ja 640. aastatel; ning [[kalifaat|araablaste vallutused Põhja-Aafrikas]], millega kaasnesid Konstantinoopoli piiramised aastatel 674–678 ja 717–718. Kirikuarhitektuur seiskus [[ikonoklasm Bütsantsis|kahe ikonoklasmiperioodi]] tõttu aastail 726–843, mil olemasolevatest kirikutest eemaldati figuraalsed kujutised, uusi kirikuid aga ei ehitatud. [[Justinianuse katk|Katkupuhangute]], [[kodusõda]]de ja [[linn]]akeskuste üldise laostumise tõttu käis alla ka ilmalik arhitektuur ja kogu selle aja jooksul keskenduti peamiselt olemasolevate ehitiste parandamisele või hooldamisele. [[File:Cross-in-square.jpg|thumb|Ristkuppelkiriku põhiplaan ([[Myrelaion]])]] Vahel on Makedoonia dünastia arhitektuuri käsitletud ka varase arhitektuuri lõpuna või üleminekuperioodina hilisbütsantsi arhitektuuri, kuid periood on oluline, kuna arvatavasti just 8. sajandil ehitati esimesed [[ristkuppelkirik]]ud. Seda põhiplaani kasutatakse [[Õigeusu kirik|õigeusu]] kirikutes üle maailma tänini. Ristkuppelkiriku tüüpi kirikud on üldjuhul üsna väikesed ja nende keskmes on koguduse jaoks mõeldud ruum [[naos]] ('eluruum'), mis on nelja samba abil jaotatud üheksaks osaks; sambad kannavad ühtlasi võlvlage. Üheksast keskmise ruumiosa kohal on [[tambuur]]ile toetuv [[kuppel]] (varasemas arhitektuuris selgelt eristatav tambuur puudus). Idaosas on kõrgendatud põrandaga ''[[bema]]'', millel paikneb [[altar]] ja lääneosas asub [[narteks]]. Altari kohal võis olla sammastele toetuv [[baldahhiin]] ([[Tsiboorium (arhitektuur)|tsiboorium]]). Algselt eraldas bemat naosest vahesein ''[[templon]]'', tänapäeval [[ikonostaas]]. Peakupli all asus [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]], millelt loeti [[Pühakiri|pühakirja]] ning selle jalamil oli ruum koorile ([[kliiros]]). [[Apsiid]]is asus vaimulikkonna jaoks astmeline istmerida ''[[synthronon]]'', mis ümbritses [[piiskop]]i trooni; see element võeti üle varasema perioodi sakraalarhitektuurist. ''Bema'' mõlemal küljel paiknesid väikesed abiruumid vaimulikele ''[[diakonikon]]'' ja ''[[prothesis]]''. [[9. sajand]]i alguses väljus Bütsantsi keisririik eelnenud sajanditel valitsenud kaosest ja pärast sõdu stabiliseerus välispoliitiline olukord. Siiski oli kaotatud Vahemere-äärseid alasid, [[Väike-Aasia]]s jätkusid araablaste sissetungid, slaavlased asustasid Balkani ning Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias võitlesid omavahel [[paavst]] ja [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]]. Seda suhtelise stabiilsuse perioodi Bütsantsis nimetatakse [[Makedoonia renessanss|Makedoonia renessansiks]] ja selle jooksul ehitati peaaegu eranditult vaid Konstantinoopolis ja selle ümbruses. [[Theophilos]]e (829–842) ja [[Basileios I Makedoonlane|Basileios I Makedoonlase]] (867–886) valitsusaegade kohta kasutatakse tekstides tihti uuenemisele viitavaid sõnu, mis aga Bütsantsi kontekstis tähistas noorenemist või lätete juurde naasmist ehk eelnenud kunstitraditsiooni kindlustamist. Sel perioodil rajatud ehitised kas uuendasid Justinianuse valitsusaja kõige silmapaistvamaid ehitisi või jäljendasid neid tagasihoidlikumas mastaabis. Samuti ei kavandatud uusi kirikuid niivõrd piiskopkonna või koguduse keskusteks, kuivõrd [[klooster|kloostritele]]; kloostrite vaimulikkond muutus üha autonoomsemaks, püüdes vabaneda nii piiskoplikust kui ka keiserlikust võimupiirkonnast. Varem maapiirkondades asunud kloostrid asusid aina enam ümber Konstantinoopolisse või rajasid sinna vähemalt oma allüksuse (''[[metochion]]''). ==== Bütsantsi mõju väljaspool Kreekat ja väike-Aasiat ==== [[File:Cefalù BW 2025-05-01 12-35-52.jpg|thumb|Cefalù toomkiriku apsiid Sitsiilias]] [[File:Mastara-v-vgn04.jpg|thumb|Mastara kirik Armeenias]] Bütsantsi mõju säilis piirkondades, mis olid kunagi kuulunud impeeriumisse, kuid domineerima hakkasid kohalikud traditsioonid. Näiteks [[Sitsiilia]]s, mille [[moslemid]] vallutasid 902. aastal ning seejärel 1072. aastal [[Normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|normannid]], kujunes välja orientaalsete joontega [[Sitsiilia romaanika]]. Normanni kuningad tõid sageli oma käsitöölised Bütsantsi kultuuriruumist ja kuigi nende tellitud kirikud järgisid üldjoontes läänelikku kolmelöövilist ja kuplita põhiplaani, ammutas sisekujundus inspiratsiooni Bütsantsi eeskujudest. [[Cefalù toomkirik]]us, mida alustati 1131. aastal [[Roger I]] valitsusajal, on apsiidi võlvis kujutatud [[Kristus Kõigevalitseja]]t, kes rangelt bütsantsi traditsiooni järgivas ruumis pidanuks olema kuplil; samasugune mosaiik on [[Monreale toomkirik]]us. Kõrvalekalle traditsioonist ilmneb ka Cefalù apsiidi seintel, kus on kujutatud [[neitsi Maarja]]t [[palve]]asendis paiknemas ülal asuvate peainglite ja allpool olevate apostlite vahel. 7. sajandist kuni araablaste vallutuseni kujunes [[Armeenia]]s välja eripärane arhitektuuristiil. Seal loobuti üsna varakult pikisuunalisest põhiplaanist ning mindi üle mingil määral ristkuppelkirikut meenutavatele plaanilahendusele. Arhitektid töötasid välja mitmesuguseid kuplivorme. keskse ruudu külgedele võidi lisada kabelitega nišid ja tekkis nurkadega [[neliksiir]]u taoline põhiplaan (nagu [[Mastara kirik]]us) või lahutati kuppel neljast välisseinast, nii et see toetus piilaritele või sammastele (nagu [[Bagarani katedraal|Bagarani]] ja [[Etšhmiadzini katedraal]]ides). ==== Ehitised ==== [[File:GR-osios-loukas-kirchen.jpg|thumb|Ósios Loukáse kloostri kaks kirikut]] [[File:St Sophia (Ohrid).jpg|thumb|Ohridi Püha Sofia peakirik, läänes asuv narteks kahe torniga]] Kuulsaim keskperioodi Bütsantsi ehitistest on [[Nea Ekklesia]] (880), mis on hävinud ja on tuntud vaid keskaegsetest kirjeldustest. See oli arvatavasti ristkuppelkirik ning seda kroonisid viis kuplit, keskkupli ümber asuvad neli kuplit naose nurga[[võlvik]]ute kohal; kuplite sisepinnad olid kaunistatud mosaiikidega ja välispinnad kaetud [[vask]]plaatidega. Hoones asus vähemalt neli [[kabel]]it, mis olid pühitsetud [[Kristus]]ele, [[Jumalasünnitaja]]le, peainglitele [[Miikael]]ile ja [[Gabriel]]ile, [[Eelija|prohvet Eelija]]le ning [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Koos Konstantinoopolis asunud [[Lipsi klooster|Lipsi kloostri]] Jumalaema votiivkirikuga sai Nea Ekklesiast eeskuju paljudele teistele kirikutele kogu impeeriumis. Nende hulka kuuluvad 9. sajandil rajatud ''[[Cattolica di Stilo]]'' Lõuna-Itaalias, [[Ósios Loukás|Hosios Loukase kloostri]] kirik Kreekas (946–955), Nea Moni ('uus klooster') Chiose saarel (1045) ja Daphni klooster Ateena lähedal (1050). Nea Ekklesiast eeskuju võttev stiil levis ka [[Slaavlased|slaavi]] aladele, kus toimus ristiusustamine. Tänapäeva [[Põhja-Makedoonia]]s asuv [[Ohridi Püha Sofia peakirik|Ohridi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] [[Ukraina]]s on selle uue stiili näited iseloomulike tambuuridele tõstetud kuplitega. Sellel perioodil rajatud Bütsantsi kloostrid on arhitektuurikompleksid, mida ühendavad mõned sarnasused. Tavaliselt piirab kloostrit müür ja sel on uhke väravahoone; värava juures on sageli pingid, kuhu vaesed ja kerjused tulid almust paluma. Väravahoone avaneb suurde sisehoovi, mille keskel asub kirik. Erinevalt varasematest kloostritest paikneb kirik teistest hoonetest eraldi ja selle välisilmele pöörati rohkem tähelepanu. Munkade eluruumid paiknesid piki müüre ja koosnesid ristkülikukujulistest, enamasti võlvitud kambritest. Suuruselt teine ​​ja tähtsaim hoone oli refektoorium, mille kõrval asus köök. Lisaks kuulusid kloostrikompleksi tavaliselt purskkaev, ahi, külalistemaja ning mõnikord ka haigla ja saunaruumid. Bütsantsi keskperioodil algas [[Athose mägi|Athose mäele]] kloostrite rajamine. Koht hakkas pärast seda, kui [[Athanasios Athoselt|Athanasios]] asutas seal 961. aastal esimese suurkloostri, kujunema järk-järgult õigeusu kloostrielu keskuseks. Athanasiose rajatud [[katholikon]]i eeskujul on Athosel kõik teised kirikud kolmeapsiidilise [[trikonh]]i põhiplaaniga<ref>[https://athosweblog.com/2026/04/24/2400-mylonas-the-floor-plans-of-all-20-monasteries/ 2400 – Mylonas: the floor plans of all 20 monasteries Athos –Agion Oros]</ref>, välja arvatud halduskeskuses [[Karyès]]is asuv vanim kirik [[Protaton]]. === Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453) === [[File:Mystras 1997-09 3 detail.jpg|thumb|Detail Mistrase Püha Sofia kiriku fassaadilt]] [[File:Arta 122.jpg|thumb|Jumalaema Parigoritissa kirik Artases]] Alates 12. sajandist hakkas Bütsantsi keisririik lagunema: 1185. aastal eraldus [[Küpros]] ja neli aastat hiljem kuulutas [[Theodoros Mangaphas]] end [[Philadelphia (Bütsants)|Philadelphia]] valitsejaks. Konstantinoopoli langemine [[Neljas ristisõda|Neljandas ristisõjas]] [[1204]]. aastal üksnes kiirendas seda protsessi, mille tulemusena tekkisid [[Nikaia keisririik]], [[Trapezundi keisririik]], [[Epeirose despotaat]] (pealinnaks [[Arta]]), [[Morea vürstiriik]] (pealinnaks [[Mistras]]) ning mitmed ladina vürstiriigid. Selle ajastu arhitektuur peegeldas muutuvaid poliitilisi mõjusid – näiteks grusiinide ja türklaste mõju Trapezundi keisririigis, frankide ja slaavlaste oma Epeirose despotaadis ning veneetslaste ja genovalaste oma suuremates kaubanduskeskustes. Samuti ilmeb hilises arhitektuuris mõjusid teiste religioonide ehitistelt, eelkõige [[katoliku kirik]]u ja [[islam]]i sakraalhoonetelt. Nii kindluste kui ka kirikute ehitamisel hakkasid Bütsantsi aladel kasutusele tulema [[gooti arhitektuur]]i vormid. Lääne-Euroopa [[Ristisõdijate riigid|ristisõdijate]] [[okupatsioon]] (1204–1261) tähendas Konstantinoopoli mõju lõppu arhitektuuri arengule. Esile kerkisid uued keskused [[Níkaia]], [[Trapezund]] ja Arta. Pärast Konstantinoopoli tagasivallutamist rajati siiski uusi ehitisi, peamiselt kirikuid, kloostreid ja paleesid, kuid see tegevus rauges peagi 1320. ja 1340. aastate kodusõdade tõttu. Paljud käsitöölised lahkusid kodusõdade perioodil pealinnast ja asusid elama mujale, andes uue tõuke kohalikule arhitektuurile, näiteks [[Mesembria]]s, [[Skopje]]s ja [[Bursa]]s. Epeirose despotaat oli arhitektuuriliselt ehk kõige dünaamilisem; paljud mälestised on seotud seal valitsenud suguvõsaga. Kaks selle ajastu olulisemat ehitist on [[Kato Panagia klooster]] Arta lähedal, mille lasi aastatel 1231–1271 ehitada [[despoot]] [[Michael II]], ning [[Porta Panagia kirik]] [[Tríkala|Trikala]] lähedal, mille püstitas 1283. aastal [[Michael II]] poeg [[Johannes Dukas]]. Mõlemal ehitisel on [[ristvõlv]]idega lahendus. See kolmelööviline kirikuplaan, mis levis Kreekas alates 13. sajandist, meenutab ristkuppelkirikut, kuid sellel puudub keskne kuppel. Epeirose koolkonna meistriteoseks on Arta linnas asuv [[Parigoritissa kirik]], mille lasi 1290. aastal ehitada despoot [[Nikephoros I Komnenos Doukas]]. Tegemist on peaaegu ruudukujulise kolmekorruselise ehitisega, mis järgib sees oktogooni põhiplaani, kus keskset kuplit toetavad kaheksa sammast; lameda katuse nurki kaunistavad neli väiksemat kuplit. [[Komnenos|Komnenoste]] ajastu arhitektuuri pole Konstantinoopolis ja Väike-Aasias peaaegu üldse säilinud, erandiks [[Kapadookia]]s asuv kaljusse raiutud kirik [[Elmali Kilise]], mis ehitati veel keskperioodil umbes 1050. aastal. Selle kuplit toetavad neli ebakorrapärast sammast, mis moodustavad Kreeka risti nurgad. Samuti on hilisbütsantsi ehitised Konstantinoopolis asuv [[Pantokraatori klooster|Pantokraatori kirik]], praegune [[Zeyreki mošee]], ja [[Theotokos Kyriotissa kirik]], tänapäeval tuntud kui [[Kalenderhane mošee]]. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=oktoober}} == Pärand == Bütsantsi arhitektuuri mõju levis vallutuste ja jäljendamisega. Konstantinoopol oli sajandeid kristluse pealinnaks ja paljud kristlikud valitsejad püüdsid oma prestiiži tõsta Bütsantsi linnade hiilgavate hoonete jäljendamisega. 11. sajandil ehitati [[Veneetsia Püha Markuse kirik|Veneetsias Püha Markuse basiilika]], mis võttis eeskuju Bütsantsi selleks ajaks juba viiesaja-aastastest kirikutest. Samuti ehitasid Kiievi-Vene vürstid õigeusu kirikud Bütsantsi stiilis. Isegi piirkonnad, millel oli oma tugev arhitektuuritraditsioon, näiteks Armeenia ja Gruusia, võtsid omaks Bütsantsi arhitektuuri elemente.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> Bütsantsi kirikute ja kloostrite ruumipaigutuse ja elementide kasutamine säilis ka hiljem, kui Bütsantsi impeerium oli ammu kokku varisenud. Pärast Konstantinoopoli vallutamist hävis Osmani riigi alal palju ehitisi või kujundati ümber mošeedeks, kuid palju on ka alles, samuti on kohtades, kus kristlus taastati, ehitisi restaureeriti ja paljud Bütsantsi hooned on tänapäevalgi Kreekas ja Väike-Aasias kasutusel.<ref>[https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia]</ref> == Vaata ka == * [[Uusbütsantsi stiil]] * [[Pseudovene stiil]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.worldhistory.org/Byzantine_Architecture/ Byzantine Architecture. - World History Encyclopedia] * [https://www.thebyzantinelegacy.com/ The Byzantine Legacy] {{Bütsantsi arhitektuur}} {{arhitektuuri ajalugu}} [[Kategooria:Bütsantsi arhitektuur| ]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] o241sqnzm74xetboa720kuhxdtw56yk 10 722673 7255852 7253524 2026-10-19T13:35:28Z Evlper 104506 7255852 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Bütsantsi arhitektuur | päis = [[Bütsantsi arhitektuur]] | grupp1 = Periodiseering | loend1 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi arhitektuur#Varane bütsantsi arhitektuur (527–843)|Varane Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur (843–1204) (527–843)|Keskperioodi Bütsantsi arhitektuur]] * [[Bütsantsi arhitektuur#Hiline Bütsantsi arhitektuur (1204–1453)|Hiline Bütsantsi arhitektuur]] }} | grupp2 = Ruumitüübid | loend2 = {{rõhtloend| * [[Basiilika]] ** [[Kolmekirikubasiilika]] * [[Ümarkirik]] * [[Tsentraalehitis]] * [[Kuppelbasiilika]] * [[Ristkuppelkirik]] }} | grupp3 = Ruumiosad | loend3 = {{rõhtloend| * [[Narteks]] * [[Naos]] * [[Kliiros]] * [[Bema]] ** ''[[diakonikon]]'' ** ''[[prothesis]]'' ** [[Ambon (õigeusu kirik)|ambon]] * [[Apsiid]] * ''[[Synthronon]]'' * ''[[Templon]]'' * [[Ikonostaas]] * ''[[Parekklesion]]'' * [[Arkaad]] * ''[[matroneum]]'' }} | grupp4 = Ehituselemendid | loend4 = {{rõhtloend| * [[Kuppel]] ** [[Vikkel (arhitektuur)|Vikkel]] ** [[Nurgatromp]] ** [[Tambuur]] * [[Võlv]] ** [[Silindervõlv]] ** [[Ristvõlv]] * [[Ümarkaar]] * [[Sammas]] * [[Piilar]] ** [[Ristpiilar]] * [[Talum]] * [[Kapiteel]] ** [[Korvkapiteel]] ** [[Kotkakapiteel]] ** [[Talumkapiteel]] }} | grupp5 = Arhitektid | loend5 = {{rõhtloend| * [[Anthemios Trallesest]] * [[Isidoros Mileetosest]] * [[Isidoros Noorem]] * [[Stephonos Ailast]] * [[Trdat (arhitekt)]] }} | grupp6 = Seotud artiklid | loend6 = {{rõhtloend| * [[Bütsantsi kunst]] * [[Ikonoklasm Bütsantsis]] * [[Ikoon]] * [[Bütsantsi arhitektuur Serbias]] * [[Kiievi-Vene arhitektuur]] ** [[Petr Miloneg]] ** [[Theophanes Kreeklane]] * [[Sitsiilia romaanika]] * [[Uusbütsantsi stiil]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Kunstimallid]] [[Kategooria:Navigeerimismallid]] </noinclude> t810pkd8xmx6f88d26agaec3mrvml8c 0 722724 7256188 7255583 2026-10-20T07:40:57Z Andrus Kallastu 1157 7256188 wikitext text/x-wiki ''Siin on sünniaasta alusel loetletud [[mikrotonaalsus]]t rakendavaid heliloojaid ja muusikateadlasi.'' * [[Nicola Vicentino]] (1511–1575/1576) * [[Christiaan Huygens]] (1629–1695) * [[Alexander John Ellis]] (1814–1890) * [[Henry Ward Poole]] (1825–1890) – klahvpillide konstruktsioonide väljatöötaja. * [[Arthur Joachim von Oettingen]] (1836–1920) * [[Robert Holford Macdowall Bosanquet]] (1841–1912) * [[Eugène Ysaÿe]] (1858–1931 Belgia, USA) – kasutas veerandtoone mitmes teoses tsüklist „Kuus sonaati sooloviiulile“, op. 27. * [[Ferruccio Busoni]] (1866–1924 Itaalia, Saksamaa) – eksperimenteeris mikrointervallidega, sealhulgas kolmandiktoonidega. * [[Arthur Fickenscher]] (1871–1954) * [[Charles Ives]] (1874–1954 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Julián Carrillo]] (1875–1965 Mehhiko) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Béla Bartók]] (1881–1945 Ungari, USA) – kasutas üksikutel juhtudel veerandtoone. * [[George Enescu]] (1881–1955 Rumeenia, Prantsusmaa) – kasutas ooperis „Œdipe“ mikrointervalle, et viidata Vana-Kreeka muusika enharmoonilisele laadisüsteemile, ning kolmandas viiulisonaadis Rumeenia rahvamuusikale iseloomulike intonatsiooniliste varjundite edasiandmiseks. * [[Karol Szymanowski]] (1882–1937 Poola) – kasutas veerandtoone viiuliteoses „Müüdid“ („Myths“), op. 30 (1915) * [[Percy Grainger]] (1882–1961 Austraalia) – tegeles mikrotonaalsusega eelkõige oma „vaba muusika masina“ („Free Music Machine“) jaoks loodud teostes. * [[Edgard Varèse]] (1883–1965 Prantsusmaa, USA) * [[Luigi Russolo]] (1885–1947 Itaalia) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone oma mürainstrumentidel intonarumori. * [[Mildred Couper]] (1887–1974 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Adriaan Daniël Fokker]] (1887–1972) * [[Alois Hába]] (1893–1973 Tšehhoslovakkia) – kasutas veerandtoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Ivan Wyschnegradsky]] (1893–1979 Venemaa / NSV Liit, Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone, kaheteistkümnendiktoone ja muid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Joseph Yasser]] (1893–1981) * [[Mordecai Sandberg]] (1897–1973 Rumeenia, Austria, Palestiina, USA, Kanada) * [[Harry Partch]] (1901–1974 USA) – kasutas puhast häälestust (just intonation), sealhulgas oktavi jaotamist 43 ebavõrdseks intervalliks. * [[Eivind Groven]] (1901–1977 Norra) – kasutas 36-astmelist puhast häälestust ja adaptiivset puhast häälestust. * [[Giacinto Scelsi]] (1905–1988 Itaalia) – kasutas intuitiivseid, lineaarselt muutuvaid helikõrguse kõrvalekaldeid, veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Henk Badings]] (1907–1987 Holland) – kasutas 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Alain Daniélou]] (1907–1994) * [[Maurice Ohana]] (1913–1992 Prantsusmaa) – kasutas eelkõige kolmandiktoone (18-astmeline võrdtempereeritud häälestus) ja veerandtoone (24-astmeline võrdtempereeritud häälestus) * [[Hans-Joachim Koellreutter]] (1915–2005 Brasiilia) * [[Lou Harrison]] (1917–2003 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Ivor Darreg]] (1917–1994 USA) * [[Jean-Étienne Marie]] (1917–1989 Prantsusmaa) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige 18-, 24-, 30-, 36-, 48- ja 96-astmelisi süsteeme ning polümikrotonaalsust. * [[Franz Richter Herf]] (1920–1989 Austria) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust ja arendas nn ekmeelilist muusikat. * [[Iannis Xenakis]] (1922–2001 Kreeka, Prantsusmaa) – kasutas eelkõige veerand- ja kolmandiktoone, aeg-ajalt ka kaheksandiktoone. * [[György Ligeti]] (1923–2006 Ungari) – kasutas teoses „Ramifications“ veerandtoonilist häälestust, metsasarvetrio puhul naturaalhelisid ning hilisemates soolokontsertides puhast häälestust. * [[Luigi Nono]] (1924–1990 Itaalia) – kasutas veerand-, kaheksandik- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[Claude Ballif]] (1924–2004 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone. * [[Tui St. George Tucker]] (1924–2004) * [[Pierre Boulez]] (1925–2016 Prantsusmaa) – kasutas veerandtoone teostes „Le Visage nuptial“ ja „Polyphonie X“, mis kuuluvad varaste veerandtoone rakendavate seriaalse muusika näidete hulka. Hiljem loobus ta mikrotonaalsuse kasutamisest. * [[Ben Johnston]] (1926–2019 USA) – kasutas laiendatud puhast häälestust. * [[Joe Maneri]] (1927–2009 USA) * [[Karlheinz Stockhausen]] (1928–2007 Saksamaa) – uuris ja kasutas elektroonilistes teostes mitmesuguseid mikrotonaalseid kontseptsioone, sealhulgas mitteoktaveeruvaid heliridu teoses „Studie II“ ja puhast häälestust teostes „Gruppen“ ja „Stimmung“. Mikrotonaalseid instrumentaal- ja vokaalpartiisid esineb ka kogu ooperitsükli „Licht“ vältel. * [[Ezra Sims]] (1928–2015 USA) – kasutas 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Erv Wilson]] (1928–2016) * [[Carlton Gamer]] (1929–2023 USA) – kasutas 7-, 19-, 22- ja 31-astmelisi võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Alvin Lucier]] (1931–2021 USA) * [[Joel Mandelbaum]] (1932 USA) * [[Krzysztof Penderecki]] (1933–2020 Poola) – kasutas veerandtoone. * [[Easley Blackwood]] (1933–2023) * [[Alain Bancquart]] (1934 Prantsusmaa) – kasutas veerand- ja kuueteistkümnendiktoone. * [[James Tenney]] (1934–2006 USA) – kasutas puhast häälestust ja 72-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Robert Arthur Moog]] (1934–2005) * [[Terry Riley]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[La Monte Young]] (1935 USA) – kasutas puhast häälestust. * [[Tom Zé]] (1936) * [[John Corigliano]] (1938 USA) – kasutas veerandtoone. * [[Douglas Leedy]] (1938) – kasutas puhast häälestust ja kesktoonhäälestust. * [[Wendy Carlos]] ehk Walter Carlos (1939 USA) – kasutas mitte-oktavipõhiseid heliridu * [[Bruce Mather]] (1939 Kanada) – kasutas Wyschnegradsky eeskujul mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Brian Ferneyhough]] (1943 Suurbritannia) – kasutas veerandtoone ja 31-astmelist võrdtempereeritud häälestust sooloflöödi teoses „Unity Capsule“ -1976 ning veerand- ja kaheksandiktoone teoses „La Chute d'Icare“ (1988) * [[George Secor]] (1943–2020) * [[Michael Tilson Thomas]] (1944) * [[Clarence Barlow]] (1945–2023) * [[Gérard Grisey]] (1946–1998) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Max Méreaux]] (1946) * [[Gene Ward Smith]] (1947–2021) * [[Tristan Murail]] (1947) – mikrointervallide spektraalne käsitlus, veerand- ja kaheksandiktoonid. * [[Jukka Tiensuu]] (1948 Soome) – kasutas veerandtoone ja mitmesuguseid mittevõrdtempereeritud häälestussüsteeme. * [[Glenn Branca]] (1948–2018) * [[Valeri Brainin]] (1948) * [[Claude Vivier]] (1948–1983) * [[Dean Drummond]] (1949–2013) * [[Greg Schiemer]] (1949) * [[Lasse Thoresen]] (1949) * [[Warren Burt]] (1949) * [[Manfred Stahnke]] (1951) * [[James Erber]] (1951) – kasutas veerandtoone. * [[Jacques Dudon]] (1951) * [[Rhys Chatham]] (1952) * [[Kraig Grady]] (1952) – lõi puhtal häälestusel ja korduvatel helijärgnevustel põhinevaid akustilisi instrumente. * [[David First]] (1953) * [[Georg Friedrich]] Haas (1953) * [[James Wood]] (1953) * [[Elizabeth Brown]] (1953) * [[Pascale Criton]] (1954) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, eelkõige väga tiheda astmestikuga süsteeme, näiteks 96-astmelist võrdtempereeritud häälestust. * [[Paul Dirmeikis]] (1954) * [[Stephen James Taylor]] (1954) * [[William Sethares]] (1955) * [[Pascal Dusapin]] (1955) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, sealhulgas 48-astmelist. * [[Kyle Gann]] (1955) * [[Johnny Reinhard]] (1956) – kasutas mitmesuguseid võrdtempereeritud häälestussüsteeme, puhast häälestust ja polümikrotonaalsust. * [[Dave Soldier]] (1956) * [[Eric Mandat]] (1957) * [[Erling Wold]] (1958) * [[Michael Bach Bachtischa]] (1958) * [[Lucio Garau]] (1959) * [[Michael Harrison]] (1959) – kasutas puhast häälestust. * [[Martin Smolka]] (1959) * [[Richard Barrett]] (1959) * [[Georg Hajdu]] (1960) * [[William Susman]] (1960) * [[Mathius Shadow-Sky]] (1961) * [[François Paris]] (1961) * [[Franklin Cox]] (1961) – kasutas veerand- ja kaheteistkümnendiktoone ning laiendatud puhast häälestust. * [[Daniel James Wolf]] (1961) * [[Bob Gilmore]] (1961–2015) * [[Claus-Steffen Mahnkopf]] (1962) – kasutas veerand- ja kaheksandiktoone. * [[Harold Fortuin]] (1964) * [[Marc Sabat]] (1965) – kasutas laiendatud puhast häälestust kuni 23. harmoonilise piirini (23-limit) * [[Georges Lentz]] (1965) * [[Jeffrey Ching]] (1965) – kasutas veerandtoone ja Vana-Hiina häälestussüsteeme, sealhulgas kvindiringil põhinevaid süsteeme ja puhast häälestust. * [[Geoff Smith]] (1966) * [[Peter Thoegersen]] (1967) – kasutas polümikrotonaalsust. * [[Trey Spruance]] (1969) * [[Elaine Walker]] (1969) * [[Enno Poppe]] (1969) * [[Richard David James]] ehk Aphex Twin (1971) * [[Paweł Mykietyn]] (1971) * [[Yitzhak Yedid]] (1971) * [[Fabio Costa]] (1971) * [[Paul Erlich]] (1972) * [[Fabrizio Fulvio Fausto Fiale]] (1973) * [[Yuri Landman]] (1973) * [[Kristoffer Zegers]] (1973) * [[Karola Obermueller]] (1977) * [[Dongryul Lee]] (1978) * [[Martin Suckling]] (1981) * [[Saman Samadi]] (1984) * [[Taylor Brook]] (1985) * [[Michael Waller]] (1985) * [[Mick Gordon]] (1985) – mikrotonaalne kompositsioon mängule „Atomic Heart“. * [[Sean Archibald]] ehk Sevish (1988) * [[Seppe Gebruers]] (1990) * [[Robin Haigh]] (1993) * [[Jacob Collier]] (1994) 134yd0j9tl1ikdm7y1w7n929l1k0b4w 0 722764 7255975 7254588 2026-10-19T18:31:57Z Neriah 144850 Requesting speedy deletion with rationale "Spam: Long-term abuse (user is globally locked)". (TwinkleGlobal) 7255975 wikitext text/x-wiki {{Delete|1=Spam: Long-term abuse (user is globally locked)}} {{Infokast film | pilt = Fail:Toy Story 5 logo.svg }} '''Lelulugu 5''' (Toy Story 5) on [[The Walt Disney Company|Disney]] ja [[Pixar]]i animastuudiote täispikk [[animafilm|joonisfilm]], mis valmis aastal [[2026]]. == Välislingid == {{commons category|Toy Story 5}} * * [https://movies.disney.com/toy-story-5/ Ametlik koduleht] * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide joonisfilmid]] [[Kategooria:Disney joonisfilmid]] [[Kategooria:2026. aasta filmid]] [[Kategooria:Lelulugu]] 82cecsbui6nulb2sqgp8s88aaz3sebf 0 722803 7255809 7255803 2026-10-19T12:05:16Z Sendrasendra 225202 7255809 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Austria Vabariigi liidupresident | omakeelne_nimetus = Bundespräsident der Republik Österreich | embleem = Austria Bundesadler.svg | embleemiallkiri = Austria vapp | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Van der Bellen portrait (cropped).jpg | pildilaius = | ametis = [[Alexander Van der Bellen]] | ametisalates = 26. jaanuarist 2017 | tüüp = [[riigipea]] | liikmesus = | residents = [[Hofburg]] | asukoht = [[Viin]], [[Austria]] | esitaja = | nimetaja = [[Liidukogu (Austria)|Liidukogu]] | võimujärglus = | ametiaeg = Kuus aastat, võimalik pikendada ühe korra järjestikku | dokument = | moodustatud = | esimene = [[Karl Seitz]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 349 398 [[euro|€]] aastas | veebileht = }} '''Austria president''' ([[saksa keel]]es ''Bundespräsident der Republik Österreich'' – "Austria Vabariigi liidupresident") on [[Austria|Austria Vabariigi]] [[riigipea]]. Presidendi ametikoha lõi 1920. aastal [[Esimene Austria vabariik|esimese vabariigi]] [[Asutav Rahvuskogu (Austria)|Asutav Rahvuskogu]] pärast [[Austria-Ungari]] ja [[Habsburgide monarhia]] kokkuvarisemist 1918. aastal. Riigipeana sai president [[Austria keiser|Austria keisri]] kaudseks järglaseks. Presidendi võim ja roll on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Esimese vabariigi algusaastatel oli president vaid sümboolne figuur, kellel puudus igasugune tegelik võim. Pärast 1929. aasta põhiseaduse muudatust presidendi volitused paberil küll suurenesid, kuid need võeti peagi taas ära, kui 1934. aastal põhiseadus tühistati ja loodi [[Austria Liitriik]]. 1938. aastal [[Anšluss|annekteeris]] [[Saksamaa]] Austria ning presidendi ametikoht kaotati täielikult. Pärast Austria vabastamist liitlasvägede poolt 1945. aastal taastati vabariiklik põhiseadus ning ühes sellega ka presidendi ametikoht. Kuigi president sai nimeliselt tagasi 1929. aasta muudatustega ette nähtud laialdased volitused, otsustas ta vabatahtlikult jääda vaid tseremoniaalseks ja sümboolseks riigipeaks, jättes tegeliku täidesaatva võimu liidukantsleri kätte. President valitakse otsevalimistel ning tema ametiaeg kestab kuus aastat ja piirdub kahe järjestikuse ametiajaga.<ref name="Presidential" /> President nimetab ametisse [[Austria liidukantsler|liidukantsleri]], asekantsleri ja ministrid, kes koos moodustavad Austria valitsuskabineti. Samuti kuulutab president seadusi välja, nimetab ametisse kõrgeimate kohtute kohtunikke, allkirjastab rahvusvahelisi lepinguid ja täidab mitmesuguseid tseremoniaalseid ülesandeid.<ref name="Federal" /> Lisaks on presidendil õigus vabastada ametist liidukantsler ja valitsuskabinet, saata laiali [[Rahvusnõukogu (Austria)|Rahvusnõukogu]] ja liidumaade esinduskogud, valitseda dekreetide kaudu ning teostada järelevalvet [[Austria relvajõud|relvajõudude]] üle. Presidendid on neid volitusi kasutanud kas väga harva või üldse mitte. Presidendi töökoht ja ametiresidents asuvad [[Viin]]is [[Hofburg]]i keisrilossis.<ref name="Hofburg" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Presidential">{{netiviide |pealkiri=Presidential Elections |väljaanne=Austrian Embassy, Washington |url=https://www.archive.austria.org/presidential-elections |vaadatud=2026-10-18}}</ref> <ref name="Federal">{{netiviide |pealkiri=The Federal President |väljaanne=Parliament Austria |url=https://www.parlament.gv.at/en/explore/political-system/the-federal-president/index.html |vaadatud=2026-10-18}}</ref> <ref name="Hofburg">{{netiviide |pealkiri=The Vienna Imperial Palace (Wiener Hofburg) |väljaanne=Austrian Federal President |url=https://www.bundespraesident.at/en/index#c1546 |vaadatud=2026-10-18}}</ref> }} [[Kategooria:Austria poliitika]] [[Kategooria:Presidendid]] hu6cffjph2jx73bga4gr2d3xcby6jc7 0 722823 7255903 7255715 2026-10-19T16:43:41Z Janeklass 39928 Üldisemaks: püsimunad mitmel loomarühmal; vesikirbuliste efippium nüüd eraldi artiklis (vt arutelu) 7255903 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=oktoober}} '''Püsimuna''' ehk '''talimuna''' on paljude veeloomade [[puhkeseisund|puhkeseisundis]] muna, mis aitab liigil üle elada ebasoodsaid aegu, näiteks talve või põuda. Erinevalt kohe arenevatest munadest areneb püsimuna edasi alles pärast puhkeperioodi.<ref name="GH">{{Ajakirjaviide |autor=Gyllström, M.; Hansson, L.-A. |pealkiri=Dormancy in freshwater zooplankton: Induction, termination and the importance of benthic-pelagic coupling |ajakiri=Aquatic Sciences |aasta=2004 |köide=66 |lehekülg=274–295 |doi=10.1007/s00027-004-0712-y |keel=en}}</ref> Püsimune moodustavad näiteks [[keriloomad]], [[vesikirbulised]], [[aerjalalised]] ja ülisoolastes veekogudes elavad ''[[Artemia]]'' perekonna vähid. Neid leidub nii magevee- kui ka mereloomadel.<ref name="GH" /><ref name="Suderman">{{Ajakirjaviide |autor=Suderman, B. L.; Marcus, N. H. |pealkiri=The effects of Orimulsion and Fuel Oil #6 on the hatching success of copepod resting eggs in the seabed of Tampa Bay, Florida |ajakiri=Environmental Pollution |aasta=2002 |köide=120 |number=3 |lehekülg=787–795 |doi=10.1016/s0269-7491(02)00169-0 |keel=en}}</ref><ref name="King">{{Ajakirjaviide |autor=King, A. M.; Toxopeus, J.; MacRae, T. H. |pealkiri=Artemin, a diapause-specific chaperone, contributes to the stress tolerance of ''Artemia franciscana'' cysts and influences their release from females |ajakiri=The Journal of Experimental Biology |aasta=2014 |köide=217 |number=10 |lehekülg=1719–1724 |doi=10.1242/jeb.100081 |keel=en}}</ref> == Omadused == [[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') kaks tumedat püsimuna [[efippium]]is]] Puhkeseisundis oleva püsimuna ainevahetus on väga aeglane ja see talub hästi ebasoodsaid tingimusi.<ref name="King" /><ref name="Denekamp">{{Ajakirjaviide |autor=Denekamp, N. Y.; Thorne, M. A.; Clark, M. S.; Kube, M.; Reinhardt, R.; Lubzens, E. |pealkiri=Discovering genes associated with dormancy in the monogonont rotifer ''Brachionus plicatilis'' |ajakiri=BMC Genomics |aasta=2009 |köide=10 |lehekülg=108 |doi=10.1186/1471-2164-10-108 |keel=en}}</ref> Paljud püsimune moodustavad loomad paljunevad soodsatel aegadel [[partenogenees|neitsisigimise]] teel, püsimunad on aga viljastatud munad, näiteks keriloomadel ja vesikirbulistel.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Gilbert, J. J. |pealkiri=Environmental and endogenous control of sexuality in a rotifer life cycle: developmental and population biology |ajakiri=Evolution & Development |aasta=2003 |köide=5 |number=1 |lehekülg=19–24 |doi=10.1046/j.1525-142x.2003.03004.x |keel=en}}</ref><ref name="Ebert">{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}</ref> Paljudel vesikirbulistel on püsimunad lisaks kaitsekesta [[efippium]]i sees, mida emane kannab seljal ja mis eraldub koos vana kestaga.<ref name="Ebert" /> == Puhkeseisundi algus ja lõpp == Puhkeseisundisse minekut käivitavad eri rühmadel eri tegurid. Magevee zooplanktonis reageerivad aerjalalised peamiselt aastaaja muutustele elutus keskkonnas, keriloomad peamiselt elusloodusest tulevatele signaalidele ja vesikirbulised mõlemale. Laborikatsetes on puhkeseisundi lõppu käivitanud aastaaja muutust ennustavad tegurid, nagu päeva pikkus ja temperatuur.<ref name="GH" /> == Püsimunad setetes == Osa püsimunadest koorub järgmisel soodsal ajal, ülejäänud kogunevad veekogu [[sete|setetesse]], kus need võivad säilida eluvõimelisena aastakümneid või kauemgi. Püsimunad paiknevad setetes laiguliselt, tihedamalt veekogu sügavamates ja tuulepoolsetes osades, ning enamik eluvõimelisi mune on setete ülemistes sentimeetrites. Kuna setetesse kogunenud püsimunade varus (ingl ''egg bank'') on eri liikide, põlvkondade ja genotüüpide mune, võib selle mitmekesisus olla suurem kui veekogus korraga elavatel loomadel.<ref name="BDM">{{Ajakirjaviide |autor=Brendonck, L.; De Meester, L. |pealkiri=Egg banks in freshwater zooplankton: evolutionary and ecological archives in the sediment |ajakiri=Hydrobiologia |aasta=2003 |köide=491 |lehekülg=65–84 |doi=10.1023/A:1024454905119 |keel=en}}</ref> Setetest leitud püsimunadel saab laboris lasta kooruda ja nii uurida, kuidas populatsioonid on aja jooksul muutunud (nn ülestõusmisökoloogia, ''resurrection ecology''). Näiteks USA-s Minnesotas South Center Lake'i setetest leitud püsimunadest kasvatati kiivriku ''Daphnia pulicaria'' isendeid; vanimad munad võisid olla umbes 700 aastat vanad.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Frisch, D.; Morton, P. K.; Chowdhury, P. R.; Culver, B. W.; Colbourne, J. K.; Weider, L. J.; Jeyasingh, P. D. |pealkiri=A millennial-scale chronicle of evolutionary responses to cultural eutrophication in ''Daphnia'' |ajakiri=Ecology Letters |aasta=2014 |köide=17 |number=3 |lehekülg=360–368 |doi=10.1111/ele.12237 |keel=en}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Zooloogia]] [[Kategooria:Paljunemine]] f1whoq261ka0bjqnp1x3w84slf1j4l1 7255937 7255903 2026-10-19T17:45:12Z Sendrasendra 225202 7255937 wikitext text/x-wiki '''Püsimuna''' ehk '''talimuna''' on paljude veeloomade [[puhkeseisund|puhkeseisundis]] muna, mis aitab liigil üle elada ebasoodsaid aegu, näiteks talve või põuda. Erinevalt kohe arenevatest munadest areneb püsimuna edasi alles pärast puhkeperioodi.<ref name="GH">{{Ajakirjaviide |autor=Gyllström, M.; Hansson, L.-A. |pealkiri=Dormancy in freshwater zooplankton: Induction, termination and the importance of benthic-pelagic coupling |ajakiri=Aquatic Sciences |aasta=2004 |köide=66 |lehekülg=274–295 |doi=10.1007/s00027-004-0712-y |keel=en}}</ref> Püsimune moodustavad näiteks [[keriloomad]], [[vesikirbulised]], [[aerjalalised]] ja ülisoolastes veekogudes elavad ''[[Artemia]]'' perekonna vähid. Neid leidub nii magevee- kui ka mereloomadel.<ref name="GH" /><ref name="Suderman">{{Ajakirjaviide |autor=Suderman, B. L.; Marcus, N. H. |pealkiri=The effects of Orimulsion and Fuel Oil #6 on the hatching success of copepod resting eggs in the seabed of Tampa Bay, Florida |ajakiri=Environmental Pollution |aasta=2002 |köide=120 |number=3 |lehekülg=787–795 |doi=10.1016/s0269-7491(02)00169-0 |keel=en}}</ref><ref name="King">{{Ajakirjaviide |autor=King, A. M.; Toxopeus, J.; MacRae, T. H. |pealkiri=Artemin, a diapause-specific chaperone, contributes to the stress tolerance of ''Artemia franciscana'' cysts and influences their release from females |ajakiri=The Journal of Experimental Biology |aasta=2014 |köide=217 |number=10 |lehekülg=1719–1724 |doi=10.1242/jeb.100081 |keel=en}}</ref> == Omadused == [[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') kaks tumedat püsimuna [[efippium]]is]] Puhkeseisundis oleva püsimuna ainevahetus on väga aeglane ja see talub hästi ebasoodsaid tingimusi.<ref name="King" /><ref name="Denekamp">{{Ajakirjaviide |autor=Denekamp, N. Y.; Thorne, M. A.; Clark, M. S.; Kube, M.; Reinhardt, R.; Lubzens, E. |pealkiri=Discovering genes associated with dormancy in the monogonont rotifer ''Brachionus plicatilis'' |ajakiri=BMC Genomics |aasta=2009 |köide=10 |lehekülg=108 |doi=10.1186/1471-2164-10-108 |keel=en}}</ref> Paljud püsimune moodustavad loomad paljunevad soodsatel aegadel [[partenogenees|neitsisigimise]] teel, püsimunad on aga viljastatud munad, näiteks keriloomadel ja vesikirbulistel.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Gilbert, J. J. |pealkiri=Environmental and endogenous control of sexuality in a rotifer life cycle: developmental and population biology |ajakiri=Evolution & Development |aasta=2003 |köide=5 |number=1 |lehekülg=19–24 |doi=10.1046/j.1525-142x.2003.03004.x |keel=en}}</ref><ref name="Ebert">{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}</ref> Paljudel vesikirbulistel on püsimunad lisaks kaitsekesta [[efippium]]i sees, mida emane kannab seljal ja mis eraldub koos vana kestaga.<ref name="Ebert" /> == Puhkeseisundi algus ja lõpp == Puhkeseisundisse minekut käivitavad eri rühmadel eri tegurid. Magevee zooplanktonis reageerivad aerjalalised peamiselt aastaaja muutustele elutus keskkonnas, keriloomad peamiselt elusloodusest tulevatele signaalidele ja vesikirbulised mõlemale. Laborikatsetes on puhkeseisundi lõppu käivitanud aastaaja muutust ennustavad tegurid, nagu päeva pikkus ja temperatuur.<ref name="GH" /> == Püsimunad setetes == Osa püsimunadest koorub järgmisel soodsal ajal, ülejäänud kogunevad veekogu [[sete|setetesse]], kus need võivad säilida eluvõimelisena aastakümneid või kauemgi. Püsimunad paiknevad setetes laiguliselt, tihedamalt veekogu sügavamates ja tuulepoolsetes osades, ning enamik eluvõimelisi mune on setete ülemistes sentimeetrites. Kuna setetesse kogunenud püsimunade varus (ingl ''egg bank'') on eri liikide, põlvkondade ja genotüüpide mune, võib selle mitmekesisus olla suurem kui veekogus korraga elavatel loomadel.<ref name="BDM">{{Ajakirjaviide |autor=Brendonck, L.; De Meester, L. |pealkiri=Egg banks in freshwater zooplankton: evolutionary and ecological archives in the sediment |ajakiri=Hydrobiologia |aasta=2003 |köide=491 |lehekülg=65–84 |doi=10.1023/A:1024454905119 |keel=en}}</ref> Setetest leitud püsimunadel saab laboris lasta kooruda ja nii uurida, kuidas populatsioonid on aja jooksul muutunud (nn ülestõusmisökoloogia, ''resurrection ecology''). Näiteks USA-s Minnesotas South Center Lake'i setetest leitud püsimunadest kasvatati kiivriku ''Daphnia pulicaria'' isendeid; vanimad munad võisid olla umbes 700 aastat vanad.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Frisch, D.; Morton, P. K.; Chowdhury, P. R.; Culver, B. W.; Colbourne, J. K.; Weider, L. J.; Jeyasingh, P. D. |pealkiri=A millennial-scale chronicle of evolutionary responses to cultural eutrophication in ''Daphnia'' |ajakiri=Ecology Letters |aasta=2014 |köide=17 |number=3 |lehekülg=360–368 |doi=10.1111/ele.12237 |keel=en}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Zooloogia]] [[Kategooria:Paljunemine]] axcov86tnxc4bzadis4r96049fqp7gv 0 722824 7255905 7255546 2026-10-19T16:43:42Z Janeklass 39928 Ümbersuunamine artiklile Efippium 7255905 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Efippium]] n0ic553k70toqw7qnyxmhjfm07hhfjt 0 722825 7255904 7255547 2026-10-19T16:43:42Z Janeklass 39928 Ümbersuunamine artiklile Efippium 7255904 wikitext text/x-wiki #SUUNA [[Efippium]] n0ic553k70toqw7qnyxmhjfm07hhfjt 0 722845 7255988 7255694 2026-10-19T18:54:04Z Kuuskinen 33651 7255988 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Austria parlament | omakeelne_nimi = Parlament Österreich | kooseis = | embleem = Logo of the Österreichisches Parlament.svg | embleemiallkiri = | embleemisuurus = | tüüp = [[Kahekojalisus|kahekojaline]] | kojad = [[Rahvusnõukogu (Austria)|Rahvusnõukogu]] ja [[Föderaalnõukogu (Austria)|Föderaalnõukogu]] | asutatud = | lõpp = | eelnev = | järgnev = | juht_nimetus = Föderaalnõukogu president | juht_nimi = [[Christine Schwarz-Fuchs]] | juht_partei = [[Austria Rahvapartei|ÖVP]] | juht_valimised = 1. juuli 2026 | juht2_nimetus = Rahvusnõukogu president | juht2_nimi = [[Walter Rosenkranz]] | juht2_partei = [[Austria Vabaduspartei|FPÖ]] | juht2_valimised = 24. oktoober 2024 | kohti = 243<br/>60 (Föderaalnõukogu)<br/>183 (Rahvusnõukogu) | volituste_kestus = | palk = | valimissüsteem = | esimesed_valimised = | viimased_valimised = | järgmised_valimised = | koosolekute_saal1 = Austria Parlament Front-Ausschnitt.jpg | koosolekute_saal1_suurus = | kogunemispaik1 = [[Austria parlamendihoone]] | koosolekute_saal2 = | koosolekute_saal1_suurus = | veebileht = [https://www.parlament.gv.at/en parlament.gv.at] | märkused = }} '''Austria parlament''' ([[saksa keel]]es ''Parlament Österreich'') on [[Austria]] kahekojaline föderaalne seadusandlik organ. See koosneb kahest kojast – [[Rahvusnõukogu (Austria)|Rahvusnõukogu]]st ja [[Liidunõukogu (Austria)|Liidunõukogu]]st.<ref name="Explore" /> Teatud juhtudel tulevad mõlemad kojad kokku [[Liidukogu (Austria)|Liidukogu]]na.<ref name="Assembly" /> Parlamendi mõlemad kojad kogunevad [[Viin]]is asuvas [[Austria parlamendihoone]]s. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Explore">{{netiviide |pealkiri=Explore & Understand |väljaanne=Parliament Austria |url=https://www.parlament.gv.at/en/explore |vaadatud=2026-10-19}}</ref> <ref name="Assembly">{{netiviide |pealkiri=Federal Assembly |väljaanne=Parliament Austria |url=https://www.parlament.gv.at/en/explore/members-and-entities/federal-assembly |vaadatud=2026-10-19}}</ref> }} [[Kategooria:Austria poliitika]] [[Kategooria:Parlamendid]] n5jniizphkz9uibkr2usl5oe3xl6c6z 0 722846 7255902 7255695 2026-10-19T16:43:40Z Janeklass 39928 Efippium eraldi artiklina (vt [[Arutelu:Püsimuna]]) 7255902 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') efippium, milles on näha kaks tumedat püsimuna]] '''Efippium''' (''ephippium'') on paljude [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] [[püsimuna]]id ümbritsev sadulakujuline kaitsekest. Emane kannab seda seljal ning see eraldub koos vana kestaga järgmisel [[kestumine|kestumisel]]. Efippium kaitseb püsimune ebasoodsate tingimuste, näiteks talve või põua ajal.<ref name="Ebert">{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}</ref> == Ehitus == [[Fail:Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg|pisi|[[Ebakiivrik]], kelle haudetaskust paistab osaliselt välja efippium. Isend Rakvere linnatiigist]] Efippium on tavaliselt tugevasti [[melaniin]]iga pigmenteerunud ja seetõttu tume.<ref name="Ebert" /> Kiivriku efippiumis on tavaliselt kaks suurt muna, kummastki munasarjast üks, kuid ühe munaga või tühjad efippiumid ei ole haruldased.<ref name="Ebert" /> [[Sarvik (vesikirbuline)|Sarviku]] efippiumis on tavaliselt ainult üks muna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Scapholeberis mucronata |url=http://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/scapholeberis/scapholeberis.htm |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> Efippium on iseloomulik ''[[Anomopoda]]'' rühma vesikirbulistele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Order ANOMOPODA G.O. Sars, 1865 |url=https://biodiversity.org.au/afd/taxa/ANOMOPODA |väljaanne=Australian Faunal Directory |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> Kõigil vesikirbulistel seda ei ole: näiteks [[järve silmik]] moodustab püsimune ilma efippiumita.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Polyphemus pediculus |url=https://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/Polyphemus/Polyphemus.html |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> == Moodustumine == Soodsatel aegadel paljunevad kiivrikud [[partenogenees|neitsisigimise]] teel ja nende munad arenevad kohe. Efippiumiga püsimunade tekkimist soodustab eelkõige suur asustustihedus, millega kaasnevad tugevam konkurents ja toidupuudus; väiksemat rolli mängivad ka päeva lühenemine ja temperatuuri langus. Kuivavates lompides ja tiikides elavad populatsioonid moodustavad püsimune märksa sagedamini.<ref name="Ebert" /> Püsimunade tekkimisele eelneb tavaliselt [[isane|isaste]] ilmumine. Erinevalt kohe arenevatest munadest on püsimunad [[haploidsus|haploidsed]] ja vajavad arenemiseks viljastamist. Mõned kiivrikud, näiteks osa [[lombi kiivrik]]u (''Daphnia pulex'') populatsioone, toodavad aga [[diploidsus|diploidseid]] püsimune ka ilma viljastamiseta.<ref name="Ebert" /> == Levik ja koorumine == Efippiumid vajuvad veekogu põhja või hõljuvad väikeste gaasikambrite abil veepinnal. Neid kannavad edasi tuul ja vesi ning loomad, näiteks võivad nad kinnituda [[veelind]]ude sulgedele. Tuul võib veepinnal hõljuvaid efippiume kuhjata tuulevaikses kaldas suurteks kogumiteks.<ref name="Ebert" /> Koorumise käivitavad välised tegurid, näiteks sobiv päeva pikkus, valgus, temperatuuri tõus või vee tulek kuivanud lompi. Püsimunadest kooruvad emased, kes hakkavad omakorda paljunema neitsisigimise teel.<ref name="Ebert" /> == Galerii == <gallery> Daphnia Ephippia.jpg|Kiivriku (''Daphnia'') efippium Ceriodaphnia resting egg.jpg|[[Mütsik (vesikirbuline)|Mütsiku]] (''Ceriodaphnia'') püsimuna </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria|Ephippia}} [[Kategooria:Vesikirbulised]] g6etc1ybxop50ie8dnn4m36xhx32oit 7255915 7255902 2026-10-19T16:54:47Z Janeklass 39928 Üldisemaks: efippium eri vesikirbuliste rühmadel, ehitus, teaduslik tähtsus 7255915 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') efippium, milles on näha kaks tumedat püsimuna]] '''Efippium''' (''ephippium'') on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] [[püsimuna]]id ümbritsev kaitsekest. Emane muneb püsimunad oma koja seljapoolsesse ossa, millest moodustub efippium.<ref name="Hiruta">{{Ajakirjaviide |autor=Hiruta, C.; Tochinai, S. |pealkiri=Formation and structure of the ephippium (resting egg case) in relation to molting and egg laying in the water flea ''Daphnia pulex'' De Geer (Cladocera: Daphniidae) |ajakiri=Journal of Morphology |aasta=2014 |köide=275 |number=7 |lehekülg=760–767 |doi=10.1002/jmor.20255 |keel=en}}</ref> Efippium eraldub koos vana kestaga järgmisel [[kestumine|kestumisel]] ja võib püsida puhkeseisundis palju aastaid.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Alekseev, V.; Lampert, W. |pealkiri=Maternal control of resting-egg production in ''Daphnia'' |ajakiri=Nature |aasta=2001 |köide=414 |number=6866 |lehekülg=899–901 |doi=10.1038/414899a |keel=en}}</ref> Efippium on iseloomulik ''[[Anomopoda]]'' rühma vesikirbulistele.<ref name="AFD">{{Netiviide |pealkiri=Order ANOMOPODA G.O. Sars, 1865 |url=https://biodiversity.org.au/afd/taxa/ANOMOPODA |väljaanne=Australian Faunal Directory |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> Efippiume moodustavad näiteks [[vesikirp|kiivrikud]], [[Mütsik (vesikirbuline)|mütsikud]], [[Sarvik (vesikirbuline)|sarvikud]], [[lestik]]ud ning perekondade ''Moina'', ''Bosmina'' ja ''Leydigia'' liigid.<ref name="Hu">{{Ajakirjaviide |autor=Hu, J. T.; Zhang, K.; He, P.; Li, X. M.; Ji, L.; Zhou, Z. Z. |pealkiri=Vertical change of cladoceran ephippial densities in the sediments of Lake Nanyi and its correlation with the nutrients |ajakiri=Ying Yong Sheng Tai Xue Bao |aasta=2019 |köide=30 |number=1 |lehekülg=309–315 |doi=10.13287/j.1001-9332.201901.006 |keel=zh}}</ref> Kõigil vesikirbulistel efippiumi ei ole: näiteks [[järve silmik]] moodustab püsimune ilma selleta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Polyphemus pediculus |url=https://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/Polyphemus/Polyphemus.html |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> == Ehitus == [[Fail:Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg|pisi|[[Ebakiivrik]], kelle haudetaskust paistab osaliselt välja efippium. Isend Rakvere linnatiigist]] Efippiumi kuju ja ehitus erineb liigiti nii palju, et näiteks mütsikute liike saab efippiumi järgi määrata.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Kotov, A. A.; Ibragimova, A. G.; Neretina, A. N. |pealkiri=Identification of ''Ceriodaphnia'' Dana, 1853 (Crustacea: Cladocera) taxa from European Russia based on ephippial morphology |ajakiri=Zootaxa |aasta=2018 |köide=4527 |number=1 |lehekülg=105–123 |doi=10.11646/zootaxa.4527.1.9 |keel=en}}</ref> Efippiumis on üks või kaks püsimuna: kiivriku efippiumis on tavaliselt kaks muna<ref name="Ebert">{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}</ref>, sarviku efippiumis tavaliselt üks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Scapholeberis mucronata |url=http://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/scapholeberis/scapholeberis.htm |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> ja sugukonnas ''[[Moinidae]]'' on liike, kelle efippiumis on kaks püsimuna.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Neretina, A. N.; Alonso, M.; Kotov, A. A. |pealkiri=Investigation of the distribution patterns in moinids (Crustacea: Cladocera: Moinidae) forming ephippia with two resting eggs |ajakiri=Zootaxa |aasta=2024 |köide=5512 |number=4 |lehekülg=451–490 |doi=10.11646/zootaxa.5512.4.1 |keel=en}}</ref> Kiivriku efippium on tugevasti [[melaniin]]iga pigmenteerunud ja seetõttu tume.<ref name="Ebert" /> == Moodustumine == Soodsatel aegadel paljunevad vesikirbulised [[partenogenees|neitsisigimise]] teel. Efippiumiga püsimunade tekkimisele eelneb tavaliselt [[isane|isaste]] ilmumine ja püsimunad vajavad arenemiseks viljastamist.<ref name="Ebert" /> Efippiumide tekkimist mõjutavad näiteks asustustihedus, toidu hulk ja päeva pikkus.<ref name="Ebert" /><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Azuraidi, O. M.; Yusoff, F. M.; Shamsudin, M. N.; Raha, R. A.; Alekseev, V. R.; Matias-Peralta, H. M. |pealkiri=Effect of food density on male appearance and ephippia production in a tropical cladoceran, ''Moina micrura'' Kurz, 1874 |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=412–413 |lehekülg=131–135 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.034 |keel=en}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Taghavi, D.; Farhadian, O.; Soofiani, N. M.; Keivany, Y. |pealkiri=Effects of different light/dark regimes and algal food on growth, fecundity, ephippial induction and molting of freshwater cladoceran, ''Ceriodaphnia quadrangula'' |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=410–411 |lehekülg=190–196 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.026 |keel=en}}</ref> == Levik ja koorumine == Kiivriku efippiumid vajuvad veekogu põhja või hõljuvad väikeste gaasikambrite abil veepinnal. Neid kannavad edasi tuul ja vesi ning loomad, näiteks võivad nad kinnituda [[veelind]]ude sulgedele.<ref name="Ebert" /> Koorumise käivitavad välised tegurid, näiteks valgus, temperatuur ja vee tulek kuivanud lompi.<ref name="Ebert" /><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Rojas, N. E.; Marins, M. A.; Rocha, O. |pealkiri=The effect of abiotic factors on the hatching of ''Moina micrura'' Kurz, 1874 (Crustacea: Cladocera) ephippial eggs |ajakiri=Brazilian Journal of Biology |aasta=2001 |köide=61 |number=3 |lehekülg=371–376 |doi=10.1590/s1519-69842001000300005 |keel=en}}</ref> Püsimunadest kooruvad emased, kes hakkavad omakorda paljunema neitsisigimise teel.<ref name="Ebert" /> == Teaduslik tähtsus == Järvede setetesse kogunenud efippiumide abil saab uurida veekogu minevikku, näiteks kiivrikute varasemat liigilist koosseisu<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Ohtsuki, H.; Awano, T.; Tsugeki, N. K.; Ishida, S.; Oda, H.; Makino, W.; Urabe, J. |pealkiri=Historical changes in the ecosystem condition of a small mountain lake over the past 60 years as revealed by plankton remains and ''Daphnia'' ephippial carapaces stored in lake sediments |ajakiri=PLOS ONE |aasta=2015 |köide=10 |number=3 |lehekülg=e0119767 |doi=10.1371/journal.pone.0119767 |keel=en}}</ref> või metallide sisaldust veekogus.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Wyn, B.; Sweetman, J. N.; Leavitt, P. R.; Donald, D. B. |pealkiri=Historical metal concentrations in lacustrine food webs revealed using fossil ephippia from ''Daphnia'' |ajakiri=Ecological Applications |aasta=2007 |köide=17 |number=3 |lehekülg=754–764 |doi=10.1890/06-0868 |keel=en}}</ref> == Galerii == <gallery> Daphnia Ephippia.jpg|Kiivriku (''Daphnia'') efippium Ceriodaphnia resting egg.jpg|[[Mütsik (vesikirbuline)|Mütsiku]] (''Ceriodaphnia'') püsimuna </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria|Ephippia}} [[Kategooria:Vesikirbulised]] 9r5we2a2diooekjqwofoedf2ch48omw 7255983 7255915 2026-10-19T18:48:56Z Kruusamägi 1530 7255983 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vesikirbu (Daphnia) püsimuna ehk ephippium.jpg|pisi|Kiivriku (''Daphnia'') efippium, milles on näha kaks tumedat [[püsimuna]] ]] '''Efippium''' (''ephippium'') on [[vesikirbulised|vesikirbuliste]] [[püsimuna]]sid ümbritsev kaitsekest. Emane muneb püsimunad oma koja seljapoolsesse ossa, millest moodustub efippium.<ref name="Hiruta">{{Ajakirjaviide |autor=Hiruta, C.; Tochinai, S. |pealkiri=Formation and structure of the ephippium (resting egg case) in relation to molting and egg laying in the water flea ''Daphnia pulex'' De Geer (Cladocera: Daphniidae) |ajakiri=Journal of Morphology |aasta=2014 |köide=275 |number=7 |lehekülg=760–767 |doi=10.1002/jmor.20255 |keel=en}}</ref> Efippium eraldub koos vana kestaga järgmisel [[kestumine|kestumisel]] ja võib püsida puhkeseisundis palju aastaid.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Alekseev, V.; Lampert, W. |pealkiri=Maternal control of resting-egg production in ''Daphnia'' |ajakiri=Nature |aasta=2001 |köide=414 |number=6866 |lehekülg=899–901 |doi=10.1038/414899a |keel=en}}</ref> Efippium on iseloomulik ''[[Anomopoda]]'' rühma vesikirbulistele.<ref name="AFD">{{Netiviide |pealkiri=Order ANOMOPODA G.O. Sars, 1865 |url=https://biodiversity.org.au/afd/taxa/ANOMOPODA |väljaanne=Australian Faunal Directory |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> Efippiume moodustavad näiteks [[vesikirp|kiivrikud]], [[Mütsik (vesikirbuline)|mütsikud]], [[Sarvik (vesikirbuline)|sarvikud]], [[lestik]]ud ning perekondade ''Moina'', ''Bosmina'' ja ''Leydigia'' liigid.<ref name="Hu">{{Ajakirjaviide |autor=Hu, J. T.; Zhang, K.; He, P.; Li, X. M.; Ji, L.; Zhou, Z. Z. |pealkiri=Vertical change of cladoceran ephippial densities in the sediments of Lake Nanyi and its correlation with the nutrients |ajakiri=Ying Yong Sheng Tai Xue Bao |aasta=2019 |köide=30 |number=1 |lehekülg=309–315 |doi=10.13287/j.1001-9332.201901.006 |keel=zh}}</ref> Kõigil vesikirbulistel efippiumi ei ole: näiteks [[järve silmik]] moodustab püsimune ilma selleta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Polyphemus pediculus |url=https://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/Polyphemus/Polyphemus.html |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> == Ehitus == [[Fail:Vesikirp perekonnast Ebakiivrik (Simocephalus) külgvaates.jpg|pisi|[[Ebakiivrik]], kelle haudetaskust paistab osaliselt välja efippium. Isend Rakvere linnatiigist]] Efippiumi kuju ja ehitus erineb liigiti nii palju, et näiteks mütsikute liike saab efippiumi järgi määrata.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Kotov, A. A.; Ibragimova, A. G.; Neretina, A. N. |pealkiri=Identification of ''Ceriodaphnia'' Dana, 1853 (Crustacea: Cladocera) taxa from European Russia based on ephippial morphology |ajakiri=Zootaxa |aasta=2018 |köide=4527 |number=1 |lehekülg=105–123 |doi=10.11646/zootaxa.4527.1.9 |keel=en}}</ref> Efippiumis on üks või kaks püsimuna: kiivriku efippiumis on tavaliselt kaks muna<ref name="Ebert">{{Raamatuviide |autor=Ebert, D. |peatükk=Introduction to Daphnia Biology |pealkiri=Ecology, Epidemiology, and Evolution of Parasitism in Daphnia |väljaandja=National Center for Biotechnology Information |koht=Bethesda (MD) |aasta=2005 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK2042/ |keel=en}}</ref>, sarviku efippiumis tavaliselt üks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Scapholeberis mucronata |url=http://people.se.cmich.edu/mcnau1as/zooplankton%20web/scapholeberis/scapholeberis.htm |väljaanne=Zooplankton of the Great Lakes, Central Michigan University |vaadatud=2026-10-19 |keel=en}}</ref> ja sugukonnas ''[[Moinidae]]'' on liike, kelle efippiumis on kaks püsimuna.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Neretina, A. N.; Alonso, M.; Kotov, A. A. |pealkiri=Investigation of the distribution patterns in moinids (Crustacea: Cladocera: Moinidae) forming ephippia with two resting eggs |ajakiri=Zootaxa |aasta=2024 |köide=5512 |number=4 |lehekülg=451–490 |doi=10.11646/zootaxa.5512.4.1 |keel=en}}</ref> Kiivriku efippium on tugevasti [[melaniin]]iga pigmenteerunud ja seetõttu tume.<ref name="Ebert" /> == Moodustumine == Soodsatel aegadel paljunevad vesikirbulised [[partenogenees|neitsisigimise]] teel. Efippiumiga püsimunade tekkimisele eelneb tavaliselt [[isane|isaste]] ilmumine ja püsimunad vajavad arenemiseks viljastamist.<ref name="Ebert" /> Efippiumide tekkimist mõjutavad näiteks asustustihedus, toidu hulk ja päeva pikkus.<ref name="Ebert" /><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Azuraidi, O. M.; Yusoff, F. M.; Shamsudin, M. N.; Raha, R. A.; Alekseev, V. R.; Matias-Peralta, H. M. |pealkiri=Effect of food density on male appearance and ephippia production in a tropical cladoceran, ''Moina micrura'' Kurz, 1874 |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=412–413 |lehekülg=131–135 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.034 |keel=en}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Taghavi, D.; Farhadian, O.; Soofiani, N. M.; Keivany, Y. |pealkiri=Effects of different light/dark regimes and algal food on growth, fecundity, ephippial induction and molting of freshwater cladoceran, ''Ceriodaphnia quadrangula'' |ajakiri=Aquaculture |aasta=2013 |köide=410–411 |lehekülg=190–196 |doi=10.1016/j.aquaculture.2013.06.026 |keel=en}}</ref> == Levik ja koorumine == Kiivriku efippiumid vajuvad veekogu põhja või hõljuvad väikeste gaasikambrite abil veepinnal. Neid kannavad edasi tuul ja vesi ning loomad, näiteks võivad nad kinnituda [[veelind]]ude sulgedele.<ref name="Ebert" /> Koorumise käivitavad välised tegurid, näiteks valgus, temperatuur ja vee tulek kuivanud lompi.<ref name="Ebert" /><ref>{{Ajakirjaviide |autor=Rojas, N. E.; Marins, M. A.; Rocha, O. |pealkiri=The effect of abiotic factors on the hatching of ''Moina micrura'' Kurz, 1874 (Crustacea: Cladocera) ephippial eggs |ajakiri=Brazilian Journal of Biology |aasta=2001 |köide=61 |number=3 |lehekülg=371–376 |doi=10.1590/s1519-69842001000300005 |keel=en}}</ref> Püsimunadest kooruvad emased, kes hakkavad omakorda paljunema neitsisigimise teel.<ref name="Ebert" /> == Teaduslik tähtsus == Järvede setetesse kogunenud efippiumide abil saab uurida veekogu minevikku, näiteks kiivrikute varasemat liigilist koosseisu<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Ohtsuki, H.; Awano, T.; Tsugeki, N. K.; Ishida, S.; Oda, H.; Makino, W.; Urabe, J. |pealkiri=Historical changes in the ecosystem condition of a small mountain lake over the past 60 years as revealed by plankton remains and ''Daphnia'' ephippial carapaces stored in lake sediments |ajakiri=PLOS ONE |aasta=2015 |köide=10 |number=3 |lehekülg=e0119767 |doi=10.1371/journal.pone.0119767 |keel=en}}</ref> või metallide sisaldust veekogus.<ref>{{Ajakirjaviide |autor=Wyn, B.; Sweetman, J. N.; Leavitt, P. R.; Donald, D. B. |pealkiri=Historical metal concentrations in lacustrine food webs revealed using fossil ephippia from ''Daphnia'' |ajakiri=Ecological Applications |aasta=2007 |köide=17 |number=3 |lehekülg=754–764 |doi=10.1890/06-0868 |keel=en}}</ref> == Galerii == <gallery> Daphnia Ephippia.jpg|Kiivriku (''Daphnia'') efippium Ceriodaphnia resting egg.jpg|[[Mütsik (vesikirbuline)|Mütsiku]] (''Ceriodaphnia'') püsimuna </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria|Ephippia}} [[Kategooria:Vesikirbulised]] na7xg4eud17lp2604jz4i6a4qargcid 1 722847 7255918 7255782 2026-10-19T16:57:15Z Janeklass 39928 Vastus 7255918 wikitext text/x-wiki Püsimunad ei ole ainult vesikirbulistel. Praegu jääb teksti algupoolest mulje, nagu efippium oleks püsimuna osa. Tuleb rohkem selgitada. Ja pole mingit põhjust, miks [[efippium]] ei võiks olla eraldi artikkel. Kui nüüd intervikisid vaadata, siis inglise ja prantsuse viki räägivad teatud vesikirbuliste püsimunadest, mida nad millegipärast nimetavad efippiumideks, ülejäänud räägivadki efippiumist. Sellepärast oleks loomulik teemad ja inteervikid lahku viia.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 12:00 (EEST) :{{Ping|Janeklass}} siin on mõned kommentaarid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:45 (EEST) ::{{Ping|Sendrasendra|Kruusamägi}} Tänan kommentaaride eest! Tegin [[efippium]]ist eraldi artikli ja kirjutasin püsimuna üldisemaks (keriloomad, aerjalalised, ''Artemia'' jt). Keelelingid on nüüd efippiumi juures. Kui sobib, võib toimetamismärkuse eemaldada. --[[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) ru4s3r1d5eacmz6fhip6h59wns6b3i3 7255973 7255918 2026-10-19T18:29:19Z Sendrasendra 225202 7255973 wikitext text/x-wiki Püsimunad ei ole ainult vesikirbulistel. Praegu jääb teksti algupoolest mulje, nagu efippium oleks püsimuna osa. Tuleb rohkem selgitada. Ja pole mingit põhjust, miks [[efippium]] ei võiks olla eraldi artikkel. Kui nüüd intervikisid vaadata, siis inglise ja prantsuse viki räägivad teatud vesikirbuliste püsimunadest, mida nad millegipärast nimetavad efippiumideks, ülejäänud räägivadki efippiumist. Sellepärast oleks loomulik teemad ja inteervikid lahku viia.--[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 12:00 (EEST) :{{Ping|Janeklass}} siin on mõned kommentaarid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 13:45 (EEST) ::{{Ping|Sendrasendra|Kruusamägi}} Tänan kommentaaride eest! Tegin [[efippium]]ist eraldi artikli ja kirjutasin püsimuna üldisemaks (keriloomad, aerjalalised, ''Artemia'' jt). Keelelingid on nüüd efippiumi juures. Kui sobib, võib toimetamismärkuse eemaldada. --[[Kasutaja:Janeklass|Janeklass]] ([[Kasutaja arutelu:Janeklass|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 19:57 (EEST) :Aitäh, nüüd on palju parem. Märgin veel, et kui on püsimunad, siis teist tüüpi munad, mis kohe arenema hakkavad, on [[suvemuna]]d. Neid peaks saama tekstis nimepidi mainida. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 21:29 (EEST) 2curzbsxs295i1lg0y4ufx9rj8ylzte 0 722850 7255970 7255781 2026-10-19T18:27:35Z Andrus Kallastu 1157 7255970 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse täisarvu suhe, mille vasteks [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[naturaalarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] rg57lzcgc229d2xwunh7t14aa0xz6i9 7255976 7255970 2026-10-19T18:32:11Z Sendrasendra 225202 7255976 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu suhe, mille vasteks [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[naturaalarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] plso5myxemo60wlncwc3zr6qhetzyw5 7255977 7255976 2026-10-19T18:35:07Z Sendrasendra 225202 7255977 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu suhe, mille vasteks [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] deoykmk6vcwndp7vjpp4zum0ebfehxa 7255978 7255977 2026-10-19T18:39:06Z Andrus Kallastu 1157 7255978 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu suhe, mille vasteks [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. {| class="wikitable" |Suhtarvude nimetused ja neile vastavad intervallid ! Suhe ! Tsenti ! Nimetus/intervall ! Tähistamine [[Johnstoni noodikiri|Johnstoni noodikirjas]] alates C-st ! Audio |- | 2:1 || 1200 || duplex:{{efn|name=Ancient name|Ancient name}} [[octave]] || C' || [[File:Perfect octave on C.mid]] |- | 3:2 || 701.96 || sesquialterum:{{efn|name=Ancient name}} [[perfect fifth]] || G || [[File:Just perfect fifth on C.mid]] |- | 4:3 || 498.04 || sesquitertium:{{efn|name=Ancient name}} [[perfect fourth]] || F || [[File:Just perfect fourth on C.mid]] |- | 5:4 || 386.31 || sesquiquartum:{{efn|name=Ancient name}} [[major third]] || E || [[File:Just major third on C.mid]] |- | 6:5 || 315.64 || sesquiquintum:{{efn|name=Ancient name}} [[minor third]] || E{{music|b}} || [[File:Just minor third on C.mid]] |- | 7:6 || 266.87 || [[septimal minor third]] || E{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal minor third on C.mid]] |- | 8:7 || 231.17 || [[septimal major second]] || D{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal major second on C.mid]] |- | 9:8 || 203.91 || sesquioctavum:{{efn|name=Ancient name}} [[major second]] || D || [[File:Major second on C.mid]] |- | 10:9 || 182.40 || sesquinona:{{efn|name=Ancient name}} minor tone || D{{music|minus}} || [[File:Minor tone on C.mid]] |- | 11:10 || 165.00 || greater undecimal neutral second || D{{music|up}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Greater undecimal neutral second on C.mid]] |- | 12:11 || 150.64 || lesser undecimal neutral second || D{{music|11U}} || [[File:Lesser undecimal neutral second on C.mid]] |- | 15:14 || 119.44 || [[septimal diatonic semitone]] || C{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal diatonic semitone on C.mid]] |- | 16:15 || 111.73 || [[just intonation|just]] diatonic [[semitone]] || D{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Just diatonic semitone on C.mid]] |- | 17:16 || 104.96 || [[minor diatonic semitone]] || C{{music|17}}{{music|#}} || [[File:Minor diatonic semitone on C.mid]] |- | 21:20 || 84.47 || [[septimal chromatic semitone]] || D{{music|7}}{{music|b}} || [[File:septimal chromatic semitone on C.mid]] |- | 25:24 || 70.67 || just chromatic semitone || C{{music|#}} || [[File:Just chromatic semitone on C.mid]] |- | 28:27 || 62.96 || [[septimal third-tone]] || D{{music|7}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Septimal third-tone on C.mid]] |- | 32:31 || 54.96 || 31st [[subharmonic]],<br/> inferior quarter tone || D{{music|31U}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Thirty-first subharmonic on C.mid]] |- | 49:48 || 35.70 || [[septimal diesis]] || D{{music|7}}{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal diesis on C.mid]] |- | 50:49 || 34.98 || [[septimal sixth-tone]] || B{{music|L}}{{music|L}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Septimal sixth-tone on C.mid]] |- | 64:63 || 27.26 || [[septimal comma]],<br/> 63rd subharmonic || C{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal comma on C.mid]] |- | 81:80 || 21.51 || [[syntonic comma]] || C{{music|plus}} || [[File:Syntonic comma on C.mid]] |- | 126:125 || 13.79 || [[septimal semicomma]] || D{{music|L}}{{music|bb}} || [[File:Septimal semicomma on C.mid]] |- | 128:127 || 13.58 || 127th subharmonic || || [[File:127th subharmonic on C.mid]] |- | 225:224 || 7.71 || [[septimal kleisma]] || B{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal kleisma on C.mid]] |- | 256:255 || 6.78 || 255th subharmonic || D{{music|17U}}{{music|bb}}{{music|minus}} || [[File:255th subharmonic on C.mid]] |- | 4375:4374 || 0.40 || [[ragisma]] || C{{music|7}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Ragisma on C.mid]] |} ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] qn4hr2q5jzpyn88g0a98zw017k6176z 7255979 7255978 2026-10-19T18:39:25Z Sendrasendra 225202 7255979 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu seas suurema suhe väiksemaga. Selle vaste [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. {| class="wikitable" |Suhtarvude nimetused ja neile vastavad intervallid ! Suhe ! Tsenti ! Nimetus/intervall ! Tähistamine [[Johnstoni noodikiri|Johnstoni noodikirjas]] alates C-st ! Audio |- | 2:1 || 1200 || duplex:{{efn|name=Ancient name|Ancient name}} [[octave]] || C' || [[File:Perfect octave on C.mid]] |- | 3:2 || 701.96 || sesquialterum:{{efn|name=Ancient name}} [[perfect fifth]] || G || [[File:Just perfect fifth on C.mid]] |- | 4:3 || 498.04 || sesquitertium:{{efn|name=Ancient name}} [[perfect fourth]] || F || [[File:Just perfect fourth on C.mid]] |- | 5:4 || 386.31 || sesquiquartum:{{efn|name=Ancient name}} [[major third]] || E || [[File:Just major third on C.mid]] |- | 6:5 || 315.64 || sesquiquintum:{{efn|name=Ancient name}} [[minor third]] || E{{music|b}} || [[File:Just minor third on C.mid]] |- | 7:6 || 266.87 || [[septimal minor third]] || E{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal minor third on C.mid]] |- | 8:7 || 231.17 || [[septimal major second]] || D{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal major second on C.mid]] |- | 9:8 || 203.91 || sesquioctavum:{{efn|name=Ancient name}} [[major second]] || D || [[File:Major second on C.mid]] |- | 10:9 || 182.40 || sesquinona:{{efn|name=Ancient name}} minor tone || D{{music|minus}} || [[File:Minor tone on C.mid]] |- | 11:10 || 165.00 || greater undecimal neutral second || D{{music|up}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Greater undecimal neutral second on C.mid]] |- | 12:11 || 150.64 || lesser undecimal neutral second || D{{music|11U}} || [[File:Lesser undecimal neutral second on C.mid]] |- | 15:14 || 119.44 || [[septimal diatonic semitone]] || C{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal diatonic semitone on C.mid]] |- | 16:15 || 111.73 || [[just intonation|just]] diatonic [[semitone]] || D{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Just diatonic semitone on C.mid]] |- | 17:16 || 104.96 || [[minor diatonic semitone]] || C{{music|17}}{{music|#}} || [[File:Minor diatonic semitone on C.mid]] |- | 21:20 || 84.47 || [[septimal chromatic semitone]] || D{{music|7}}{{music|b}} || [[File:septimal chromatic semitone on C.mid]] |- | 25:24 || 70.67 || just chromatic semitone || C{{music|#}} || [[File:Just chromatic semitone on C.mid]] |- | 28:27 || 62.96 || [[septimal third-tone]] || D{{music|7}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Septimal third-tone on C.mid]] |- | 32:31 || 54.96 || 31st [[subharmonic]],<br/> inferior quarter tone || D{{music|31U}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Thirty-first subharmonic on C.mid]] |- | 49:48 || 35.70 || [[septimal diesis]] || D{{music|7}}{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal diesis on C.mid]] |- | 50:49 || 34.98 || [[septimal sixth-tone]] || B{{music|L}}{{music|L}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Septimal sixth-tone on C.mid]] |- | 64:63 || 27.26 || [[septimal comma]],<br/> 63rd subharmonic || C{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal comma on C.mid]] |- | 81:80 || 21.51 || [[syntonic comma]] || C{{music|plus}} || [[File:Syntonic comma on C.mid]] |- | 126:125 || 13.79 || [[septimal semicomma]] || D{{music|L}}{{music|bb}} || [[File:Septimal semicomma on C.mid]] |- | 128:127 || 13.58 || 127th subharmonic || || [[File:127th subharmonic on C.mid]] |- | 225:224 || 7.71 || [[septimal kleisma]] || B{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal kleisma on C.mid]] |- | 256:255 || 6.78 || 255th subharmonic || D{{music|17U}}{{music|bb}}{{music|minus}} || [[File:255th subharmonic on C.mid]] |- | 4375:4374 || 0.40 || [[ragisma]] || C{{music|7}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Ragisma on C.mid]] |} ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] 8vrq8cwb5zabx4wzne6ntlmy1qvntbs 7256001 7255979 2026-10-19T19:14:36Z Andrus Kallastu 1157 7256001 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu seas suurema suhe väiksemaga. Selle vaste [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. {| class="wikitable" |Suhtarvude nimetused ja neile vastavad intervallid ! Suhe ! Tsenti ! Nimetus/intervall ! Tähistamine [[Johnstoni noodikiri|Johnstoni noodikirjas]] alates C-st ! Audio |- | 2:1 || 1200 || duplex:{{efn|name=Ancient name|Ancient name}} [[oktav]] || C' || [[File:Perfect octave on C.mid]] |- | 3:2 || 701.96 || sesquialterum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvint]] || G || [[File:Just perfect fifth on C.mid]] |- | 4:3 || 498.04 || sesquitertium:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvart]] || F || [[File:Just perfect fourth on C.mid]] |- | 5:4 || 386.31 || sesquiquartum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur terts]] || E || [[File:Just major third on C.mid]] |- | 6:5 || 315.64 || sesquiquintum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike terts]] || E{{music|b}} || [[File:Just minor third on C.mid]] |- | 7:6 || 266.87 || [[limiit-7 väike terts]] || E{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal minor third on C.mid]] |- | 8:7 || 231.17 || [[limiit-7 suur sekund]] || D{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal major second on C.mid]] |- | 9:8 || 203.91 || sesquioctavum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur sekund]] || D || [[File:Major second on C.mid]] |- | 10:9 || 182.40 || sesquinona:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike sekund]] || D{{music|minus}} || [[File:Minor tone on C.mid]] |- | 11:10 || 165.00 || [[suurem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|up}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Greater undecimal neutral second on C.mid]] |- | 12:11 || 150.64 || [[väiksem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|11U}} || [[File:Lesser undecimal neutral second on C.mid]] |- | 15:14 || 119.44 || [[limiit-7 diatooniline pooltoon]] || C{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal diatonic semitone on C.mid]] |- | 16:15 || 111.73 || [[puhas diatooniline pooltoon]] || D{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Just diatonic semitone on C.mid]] |- | 17:16 || 104.96 || [[väike diatooniline pooltoon]] || C{{music|17}}{{music|#}} || [[File:Minor diatonic semitone on C.mid]] |- | 21:20 || 84.47 || [[limiit-7 kromaatiline pooltoon]] || D{{music|7}}{{music|b}} || [[File:septimal chromatic semitone on C.mid]] |- | 25:24 || 70.67 || [[puhas kromaatiline pooltoon]] || C{{music|#}} || [[File:Just chromatic semitone on C.mid]] |- | 28:27 || 62.96 || [[limiit-7 kolmandiktoon]] || D{{music|7}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Septimal third-tone on C.mid]] |- | 32:31 || 54.96 || [[31. osaheli]],<br/> inferior quarter tone || D{{music|31U}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Thirty-first subharmonic on C.mid]] |- | 49:48 || 35.70 || [[limiit-7 diesis]] || D{{music|7}}{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal diesis on C.mid]] |- | 50:49 || 34.98 || [[limiit-7 kuuendiktoon]] || B{{music|L}}{{music|L}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Septimal sixth-tone on C.mid]] |- | 64:63 || 27.26 || [[limiit-7 komma]],<br/> 63rd subharmonic || C{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal comma on C.mid]] |- | 81:80 || 21.51 || [[süntooniline komma]] || C{{music|plus}} || [[File:Syntonic comma on C.mid]] |- | 126:125 || 13.79 || [[limiit-7 poolkomma]] || D{{music|L}}{{music|bb}} || [[File:Septimal semicomma on C.mid]] |- | 128:127 || 13.58 || [[127. osaheli]] || || [[File:127th subharmonic on C.mid]] |- | 225:224 || 7.71 || [[limiit-7 kleisma]] || B{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal kleisma on C.mid]] |- | 256:255 || 6.78 || [[255. osaheli]] || D{{music|17U}}{{music|bb}}{{music|minus}} || [[File:255th subharmonic on C.mid]] |- | 4375:4374 || 0.40 || [[ragisma]] || C{{music|7}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Ragisma on C.mid]] |} ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] 2373kru5p3sxo74u0tmy4rpvg49bqei 7256003 7256001 2026-10-19T19:16:36Z Andrus Kallastu 1157 7256003 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu seas suurema suhe väiksemaga. Selle vaste [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. {| class="wikitable" |+Suhtarvude nimetused ja neile vastavad intervallid ! Suhe ! Tsenti ! Nimetus/intervall ! Tähistamine [[Johnstoni noodikiri|Johnstoni noodikirjas]] põhihelist C ! Audio |- | 2:1 || 1200 || duplex:{{efn|name=Ancient name|Ancient name}} [[oktav]] || C' || [[File:Perfect octave on C.mid]] |- | 3:2 || 701.96 || sesquialterum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvint]] || G || [[File:Just perfect fifth on C.mid]] |- | 4:3 || 498.04 || sesquitertium:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvart]] || F || [[File:Just perfect fourth on C.mid]] |- | 5:4 || 386.31 || sesquiquartum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur terts]] || E || [[File:Just major third on C.mid]] |- | 6:5 || 315.64 || sesquiquintum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike terts]] || E{{music|b}} || [[File:Just minor third on C.mid]] |- | 7:6 || 266.87 || [[limiit-7 väike terts]] || E{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal minor third on C.mid]] |- | 8:7 || 231.17 || [[limiit-7 suur sekund]] || D{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal major second on C.mid]] |- | 9:8 || 203.91 || sesquioctavum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur sekund]] || D || [[File:Major second on C.mid]] |- | 10:9 || 182.40 || sesquinona:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike sekund]] || D{{music|minus}} || [[File:Minor tone on C.mid]] |- | 11:10 || 165.00 || [[suurem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|up}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Greater undecimal neutral second on C.mid]] |- | 12:11 || 150.64 || [[väiksem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|11U}} || [[File:Lesser undecimal neutral second on C.mid]] |- | 15:14 || 119.44 || [[limiit-7 diatooniline pooltoon]] || C{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal diatonic semitone on C.mid]] |- | 16:15 || 111.73 || [[puhas diatooniline pooltoon]] || D{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Just diatonic semitone on C.mid]] |- | 17:16 || 104.96 || [[väike diatooniline pooltoon]] || C{{music|17}}{{music|#}} || [[File:Minor diatonic semitone on C.mid]] |- | 21:20 || 84.47 || [[limiit-7 kromaatiline pooltoon]] || D{{music|7}}{{music|b}} || [[File:septimal chromatic semitone on C.mid]] |- | 25:24 || 70.67 || [[puhas kromaatiline pooltoon]] || C{{music|#}} || [[File:Just chromatic semitone on C.mid]] |- | 28:27 || 62.96 || [[limiit-7 kolmandiktoon]] || D{{music|7}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Septimal third-tone on C.mid]] |- | 32:31 || 54.96 || [[31. osaheli]],<br/> inferior quarter tone || D{{music|31U}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Thirty-first subharmonic on C.mid]] |- | 49:48 || 35.70 || [[limiit-7 diesis]] || D{{music|7}}{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal diesis on C.mid]] |- | 50:49 || 34.98 || [[limiit-7 kuuendiktoon]] || B{{music|L}}{{music|L}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Septimal sixth-tone on C.mid]] |- | 64:63 || 27.26 || [[limiit-7 komma]],<br/> 63rd subharmonic || C{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal comma on C.mid]] |- | 81:80 || 21.51 || [[süntooniline komma]] || C{{music|plus}} || [[File:Syntonic comma on C.mid]] |- | 126:125 || 13.79 || [[limiit-7 poolkomma]] || D{{music|L}}{{music|bb}} || [[File:Septimal semicomma on C.mid]] |- | 128:127 || 13.58 || [[127. osaheli]] || || [[File:127th subharmonic on C.mid]] |- | 225:224 || 7.71 || [[limiit-7 kleisma]] || B{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal kleisma on C.mid]] |- | 256:255 || 6.78 || [[255. osaheli]] || D{{music|17U}}{{music|bb}}{{music|minus}} || [[File:255th subharmonic on C.mid]] |- | 4375:4374 || 0.40 || [[ragisma]] || C{{music|7}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Ragisma on C.mid]] |} ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] q9vbg4buj6lipu0o4tj1vxk6girp871 7256004 7256003 2026-10-19T19:20:16Z Andrus Kallastu 1157 7256004 wikitext text/x-wiki '''Superpartikulaarne suhe''' ehk '''epimooriline suhe''' (inglise keeles ''superparticular ratio'', ''superparticular number'', ''epimoric ratio'') on [[matemaatika]]s kahe järjestikuse positiivse täisarvu seas suurema suhe väiksemaga. Selle vaste [[muusika]]s on [[puhas häälestus|puhtas häälestuses]] [[intervall (muusika)|intervall]]. Superpartikulaarse suhte matemaatiline kuju: :<math>\frac{n + 1}{n} = 1 + \frac{1}{n}</math> milles ''n'' on [[positiivne täisarv]]. Superpartikulaarsest suhtest kirjutas [[Nikomachos Gerasast|Nikomachos]] traktaadis "Sissejuhatus aritmeetikasse". Kuigi sellel on rakendus ka puhtas matemaatikas, on tänapäeval selle uurimisvaldkond pigem [[muusikateooria]]. {| class="wikitable" |+Suhtarvude nimetused ja neile vastavad intervallid ! Suhe ! Tsenti ! Nimetus/intervall ! Tähistamine [[Johnstoni noodikiri|Johnstoni noodikirjas]], <br>põhiheli C ! Audio |- | 2:1 || 1200 || duplex:{{efn|name=Ancient name|Ancient name}} [[oktav]] || C' || [[File:Perfect octave on C.mid]] |- | 3:2 || 701.96 || sesquialterum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvint]] || G || [[File:Just perfect fifth on C.mid]] |- | 4:3 || 498.04 || sesquitertium:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas kvart]] || F || [[File:Just perfect fourth on C.mid]] |- | 5:4 || 386.31 || sesquiquartum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur terts]] || E || [[File:Just major third on C.mid]] |- | 6:5 || 315.64 || sesquiquintum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike terts]] || E{{music|b}} || [[File:Just minor third on C.mid]] |- | 7:6 || 266.87 || [[limiit-7 väike terts]] || E{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal minor third on C.mid]] |- | 8:7 || 231.17 || [[limiit-7 suur sekund]] || D{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal major second on C.mid]] |- | 9:8 || 203.91 || sesquioctavum:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas suur sekund]] || D || [[File:Major second on C.mid]] |- | 10:9 || 182.40 || sesquinona:{{efn|name=Ancient name}} [[puhas väike sekund]] || D{{music|minus}} || [[File:Minor tone on C.mid]] |- | 11:10 || 165.00 || [[suurem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|up}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Greater undecimal neutral second on C.mid]] |- | 12:11 || 150.64 || [[väiksem limiit-11 neutraalne sekund]] || D{{music|11U}} || [[File:Lesser undecimal neutral second on C.mid]] |- | 15:14 || 119.44 || [[limiit-7 diatooniline pooltoon]] || C{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal diatonic semitone on C.mid]] |- | 16:15 || 111.73 || [[puhas diatooniline pooltoon]] || D{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Just diatonic semitone on C.mid]] |- | 17:16 || 104.96 || [[väike diatooniline pooltoon]] || C{{music|17}}{{music|#}} || [[File:Minor diatonic semitone on C.mid]] |- | 21:20 || 84.47 || [[limiit-7 kromaatiline pooltoon]] || D{{music|7}}{{music|b}} || [[File:septimal chromatic semitone on C.mid]] |- | 25:24 || 70.67 || [[puhas kromaatiline pooltoon]] || C{{music|#}} || [[File:Just chromatic semitone on C.mid]] |- | 28:27 || 62.96 || [[limiit-7 kolmandiktoon]] || D{{music|7}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Septimal third-tone on C.mid]] |- | 32:31 || 54.96 || [[31. osaheli]],<br/> inferior quarter tone || D{{music|31U}}{{music|b}}{{music|minus}} || [[File:Thirty-first subharmonic on C.mid]] |- | 49:48 || 35.70 || [[limiit-7 diesis]] || D{{music|7}}{{music|7}}{{music|b}} || [[File:Septimal diesis on C.mid]] |- | 50:49 || 34.98 || [[limiit-7 kuuendiktoon]] || B{{music|L}}{{music|L}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Septimal sixth-tone on C.mid]] |- | 64:63 || 27.26 || [[limiit-7 komma]],<br/> 63rd subharmonic || C{{music|L}}{{music|minus}} || [[File:Septimal comma on C.mid]] |- | 81:80 || 21.51 || [[süntooniline komma]] || C{{music|plus}} || [[File:Syntonic comma on C.mid]] |- | 126:125 || 13.79 || [[limiit-7 poolkomma]] || D{{music|L}}{{music|bb}} || [[File:Septimal semicomma on C.mid]] |- | 128:127 || 13.58 || [[127. osaheli]] || || [[File:127th subharmonic on C.mid]] |- | 225:224 || 7.71 || [[limiit-7 kleisma]] || B{{music|L}}{{music|#}} || [[File:Septimal kleisma on C.mid]] |- | 256:255 || 6.78 || [[255. osaheli]] || D{{music|17U}}{{music|bb}}{{music|minus}} || [[File:255th subharmonic on C.mid]] |- | 4375:4374 || 0.40 || [[ragisma]] || C{{music|7}}{{music|#}}{{music|minus}} || [[File:Ragisma on C.mid]] |} ==Välislingid== *[https://en.xen.wiki/w/Superparticular_ratio Superparticular ratio. – Xenharmonic Wiki] ik5azwbgqbiawc8s7fx5fghcl7i95eb 2 722853 7255895 7255795 2026-10-19T16:27:34Z NordicAtlas 240044 Täiendasin artikli mustandit, lisasin sporditulemusi, Eesti meistrivõistluste medaleid ja täiendavaid allikaviiteid. 7255895 wikitext text/x-wiki '''Reimo Oja''' (sündinud 2. veebruaril 1991) on Eesti [[kergejõustik]]lane, [[pikamaajooks]]ja ja ettevõtja. Ta tuli 2005. aastal Eesti B-klassi meistriks 800 meetri jooksus, 2006. aastal sama vanuseklassi sisemeistriks 600 meetri jooksus ning 2016. aastal Eesti täiskasvanute meistriks 4 × 1500 meetri teatejooksus.<ref name="b2005">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/emv2005bkl.pdf Eesti B-klassi meistrivõistluste tulemused, 28.–29. juuni 2005, lk 14]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="b2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006talvb.pdf Eesti B-klassi talviste meistrivõistluste tulemused, 28. jaanuar 2006]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="emv2016teade">[https://www.ekjl.ee/wp-content/uploads/2024/11/EMVesikolmikud2024.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste esikolmikud, 4 × 1500 m, 2016, lk 105]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2005. aastal võitis ta Soomes peetud rahvusvahelistel noortevõistlustel ''Finlandia Junior Games'' kuni 14-aastaste poiste 800 meetri jooksu.<ref name="finlandia">[https://www.tilastopaja.fi/tulokset/old-6334 Finlandia Junior Games, Vantaa, 4. august 2005, poiste tulemused]. Tilastopaja.</ref> Oja on võistelnud ka maratonijooksus ja triatlonis ning tegelenud kinnisvarasse investeerimisega.<ref name="maratonview">[https://marathonview.net/marathon-results-of-Reimo-Oja Reimo Oja maratonitulemused]. MarathonView.</ref><ref name="radar">[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/73646011/radar-opetab-kuidas-rikkaks-saada-tee-nii-ja-10-aastaga-saavutad-joukuse „Radar õpetab, kuidas rikkaks saada: tee nii ja 10 aastaga saavutad jõukuse”]. Kroonika/Delfi, 10. veebruar 2016.</ref> == Haridus == Oja õppis Tallinna Kivimäe Põhikoolis ja Nõmme Gümnaasiumis. Tema nimi on Kivimäe Põhikooli 2007. aasta ja Nõmme Gümnaasiumi 2010. aasta lõpetajate nimekirjades.<ref name="kivimae">[https://www.tallinn.ee/est/g1510s31277 Nõmme koolide lõpetajad 2007]. ''Nõmme Sõnumid'', 29. juuni 2007.</ref><ref name="nommegym">[https://www.tallinn.ee/et/media/284281 Nõmme põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajad]. ''Nõmme Sõnumid'', 28. juuni 2010, lk 5.</ref> 2016. aasta veebruaris õppis ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat ja viibis akadeemilisel puhkusel.<ref name="radar" /> == Spordikarjäär == === Noorte kergejõustik === Oja esindas noorena Nõmme Kergejõustikuklubi ning hiljem spordiklubi SK Elite Sport. Tema võistlusalade hulka kuulusid keskmaajooks, mitmevõistlus, tõkkejooks ning hüppe- ja heitealad. 2003. aastal osales ta Göteborgis rahvusvahelisel noorte kergejõustikuvõistlusel ''Världsungdomsspelen'', kus võistles 200 ja 600 meetri jooksus, kuulitõukes ja odaviskes.<ref name="rootsi2003">[https://vuspel.se/wp-content/uploads/2024/11/VUres2003.pdf Världsungdomsspelen 2003, ametlikud tulemused, lk 18–19]. Võistluse korraldaja.</ref> 28. mail 2005 saavutas Oja Nõmme KJK koosseisus Eesti noorte meistrivõistluste B-klassi 3 × 1000 meetri teatejooksus teise koha ajaga 8.45,56.<ref name="teade2005">[https://www.kergejoustik.ee/ruby/20050528turi.pdf Eesti noorte meistrivõistlused teatejooksudes, 28. mai 2005, lk 7–8]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> Sama aasta Uno Palu noorte mitmevõistluse karikavõistlustel Kadrioru staadionil võitis ta 13–14-aastaste poiste kümnevõistluse 5246 punktiga. Juunis saavutas ta Rakveres TV 10 Olümpiastarti finaali vanemate poiste üheksavõistluses viienda koha 7794 punktiga.<ref name="upalu">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/upaluauhind20050601.pdf Uno Palu mitmevõistluse tulemused, 31. mai – 1. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref><ref name="tv10">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2005/TV/tv10_f_2005.pdf TV 10 Olümpiastarti finaali tulemused, 14.–16. juuni 2005]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 29. juunil 2005 tuli Oja Rakveres Eesti B-klassi meistriks 800 meetri jooksus ajaga 2.05,59, edestades teiseks tulnud Allar Lampi.<ref name="b2005" /> Oja ja Lambi jooksuvõistlusi käsitles ka 2005. aasta oktoobris ajaleht ''Vooremaa''.<ref name="vooremaa">[https://www.vooremaa.ee/eesti-noorte-murdmaakarika-voitis-klubidest-sk-contra-ja-pohikoolidest-pala/ Hendrik Lindepuu. „Eesti noorte murdmaakarika võitis klubidest SK Contra ja põhikoolidest Pala”]. ''Vooremaa'', 7. oktoober 2005.</ref> 4. augustil 2005 võitis Oja Soomes Vantaas peetud ''Finlandia Junior Gamesi'' kuni 14-aastaste poiste 800 meetri finaali ajaga 2.08,66. Päev varem oli ta võitnud oma eeljooksu ajaga 2.12,21.<ref name="finlandia" /><ref name="finlandiaeel">[https://www.tilastopaja.fi/tulokset/old-6324 Finlandia Junior Games, Vantaa, 3. august 2005, poiste eeljooksud]. Tilastopaja.</ref> 28. jaanuaril 2006 võitis Oja Eesti B-klassi sisemeistrivõistlustel 600 meetri jooksu ajaga 1.30,25. Sama aasta suvistel Eesti B-klassi meistrivõistlustel saavutas ta 800 meetri jooksus kolmanda koha ajaga 2.06,53.<ref name="b2006" /><ref name="epl2006">[https://www.kergejoustik.ee/ruby3/uudised2/epl-spordileht/3403-epl-eesti-noorte-mv-kergejoustikus „Eesti noorte meistrivõistlused kergejõustikus”]. ''Eesti Päevalehe Spordileht'', 17. juuli 2006.</ref> 2007. aastal oli ta Tallinna parimate õppursportlaste nimekirjas Kivimäe Põhikooli esindajana.<ref name="kool2007">[https://www.tallinn.ee/et/media/281497 Tallinna koolispordi aastaraamat 2007]. Tallinna Haridusamet.</ref> 2008. aastal võitis Oja SK Elite Spordi võistkonnas Eesti noorte teatejooksude meistrivõistlustel hõbeda 4 × 110 meetri tõkketeatejooksus (1.03,42) ja pronksi 4 × 100 meetri teatejooksus (45,50). Mõlemas võistkonnas jooksid ka Harri Mündel, Rauno Tomson ja Mart Saarmann.<ref name="teade2008">[https://www.ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2008/emv2008nteatej.pdf Eesti noorte teatejooksude meistrivõistluste tulemused, 24. mai 2008]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2009. aasta Tallinna noorte meistrivõistlustel võitis ta meesjuunioride kõrgushüppe tulemusega 1,75 meetrit.<ref name="tallinn2009">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2009/tallinnanoortemv2009061618.pdf Tallinna noorte meistrivõistluste tulemused, 16.–18. juuni 2009]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> === Täiskasvanute kergejõustik === 23. juunil 2006, 15-aastasena, võitis Oja Nõmme KJK võistkonnaga Eesti täiskasvanute teatejooksumeistrivõistlustel Rakveres Suur-Rootsi teatejooksus pronksmedali. Võistkonda kuulusid veel Riho Õll, Ahti Michelson ja Lauri Birkan; tulemuseks oli 3.21,68.<ref name="teade2006">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2006/emv2006teatej.pdf Eesti meistrivõistlused teatejooksudes, 23. juuni 2006, lk 2]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> 2016. aastal tuli Oja Eesti meistriks meeste 4 × 1500 meetri teatejooksus klubi Treeningpartner koosseisus. Võistkonda kuulusid lisaks temale Jaanus Kallaste, Marti Medar ja Sergei Tšerepannikov ning selle võiduaeg oli 16.48,67.<ref name="emv2016teade" /> Samal aastal saavutas Oja Eesti meistrivõistlustel 3000 meetri takistusjooksus neljanda koha ajaga 9.59,87 ja 800 meetri jooksus kümnenda koha ajaga 1.59,76.<ref name="emv2016">[https://www.lindon.ee/userfiles/tul_EMV2016071617.pdf Eesti kergejõustikumeistrivõistluste tulemused, 16.–17. juuli 2016].</ref> Eesti ekideni meistrivõistlustel 24. septembril 2016 saavutas ta Treeningpartner II koosseisus viienda koha; Oja jooksis viimase, 7,195 km pikkuse vahetuse ajaga 25.12.<ref name="ekiden">[https://ekjl.ee/content/editor/files/Tulemused/2016/tul_EMVekiden20160924.pdf Eesti ekideni meistrivõistluste tulemused, 24. september 2016]. Eesti Kergejõustikuliit.</ref> === Maratonijooks ja triatlon === 2015. aastal läbis Oja Hispaanias San Sebastiáni maratoni netoajaga 2.46,13 (ametlik finišiaeg 2.46,35).<ref name="sanseb">[https://www.lasterketak.eus/wp-content/uploads/2015/11/20151129_Donostiako-Nazioarteko-Maratoia.pdf Donostia–San Sebastiáni maraton, 29. november 2015, ametlikud tulemused]. Võistluse korraldaja.</ref><ref name="maratonview" /> 7. oktoobril 2017 saavutas ta Tartu linnamaratonil viienda koha ajaga 2.39,36. Sama aasta detsembris oli ta Stamina Vana-aasta jooksu maratonidistantsil ajaga 2.43,29 teine, jäädes alla Kristo Reinsalule. Viimast võistlust kajastas ka jooksuportaal Marathon100.<ref name="tartu">[https://marathonview.net/race/132053 Tartu linnamaraton 2017, tulemused]. MarathonView.</ref><ref name="vana">[https://probeg.org/dj_media/uploads/171217_Pr_Stamina_Vana-aasta_j_Tallin_1307.pdf Stamina Vana-aasta jooks, 17. detsember 2017, ametlik protokoll].</ref><ref name="vanaartikkel">[https://www.marathon100.com/uudised/vaata/vana-aasta-maratoni-voitsid-kristo-reinsalu-ja-klarika-kuusk „Vana-aasta maratoni võitsid Kristo Reinsalu ja Klarika Kuusk”]. Marathon100, detsember 2017.</ref> 2018. aasta Bostoni maratonil oli Oja jooksuportaali Marathon100 teatel kiireim Eesti lõpetaja, läbides poolmaratoni ajaga 1.17,31 ja kogu distantsi ajaga 2.48,25.<ref name="boston">[https://marathon100.com/uudised/vaata/ameerika-jooksja-voitis-bostoni-maratoni-enam-kui-30-aastase-vahe-jarel „Ameerika jooksja võitis Bostoni maratoni enam kui 30-aastase vahe järel”]. Marathon100, aprill 2018.</ref> Sama aasta Riia maratonil saavutas ta World Athleticsi ametlikus meeste tulemuste arvestuses 20. koha ajaga 2.47,53.<ref name="riia">[https://worldathletics.org/competitions/world-athletics-label-road-races/calendar-results/7119010/result Riga Marathon 2018, meeste maratoni tulemused]. World Athletics.</ref> 2021. aastal lõpetas Oja täispika Ironman Tallinna triatloni ajaga 9.50,47, saavutades 30–34-aastaste meeste vanuseklassis 19. koha.<ref name="ironman">[https://www.endurance-data.com/en/result/545/619-reimo-oja/ Reimo Oja – Ironman Tallinn 2021]. Endurance Data.</ref> === Eesti meistrivõistluste medalid === {| class="wikitable sortable" ! Aasta !! Vanuseklass !! Ala !! Koht !! Tulemus |- | 2005 || B-klass || 800 m || 1. || 2.05,59<ref name="b2005" /> |- | 2005 || B-klass || 3 × 1000 m teatejooks || 2. || 8.45,56<ref name="teade2005" /> |- | 2006 || B-klass (sisemeistrivõistlused) || 600 m || 1. || 1.30,25<ref name="b2006" /> |- | 2006 || B-klass || 800 m || 3. || 2.06,53<ref name="epl2006" /> |- | 2006 || Täiskasvanud || Suur-Rootsi teatejooks || 3. || 3.21,68<ref name="teade2006" /> |- | 2008 || A-klass || 4 × 110 m tõkketeatejooks || 2. || 1.03,42<ref name="teade2008" /> |- | 2008 || A-klass || 4 × 100 m teatejooks || 3. || 45,50<ref name="teade2008" /> |- | 2016 || Täiskasvanud || 4 × 1500 m teatejooks || 1. || 16.48,67<ref name="emv2016teade" /> |} == Investeerimis- ja ettevõtlustegevus == Oja hakkas 2010. aastate alguses investeerima üürikinnisvarasse ja ühisrahastusplatvormide kaudu antavatesse laenudesse. 2015. aasta detsembris esines ta Tallinna Tehnikaülikooli Mektory keskuses kinnisvarainvesteerimise seminaril, kus osales ka Jaak Roosaare.<ref name="radar" /> 2016. aasta veebruaris kajastas Kanal 2 ajakirjandussaade ''Radar'' Oja investeerimistegevust. Ta kirjeldas saates säästmis- ja investeerimispõhimõtteid, muu hulgas eesmärki paigutada pool sissetulekust investeeringutesse ning saavutada finantsiline sõltumatus. Saate põhjal ilmusid kajastused ''Õhtulehes'' ja Delfi väljaandes ''Kroonika''.<ref name="radar" /><ref name="ohtuleht">[https://www.ohtuleht.ee/melu/717227/radari-video-kuidas-saada-rikkaks „Radari video: kuidas saada rikkaks?”]. ''Õhtuleht'', 9. veebruar 2016.</ref> 2026. aastal asutati arvutialaste konsultatsioonide valdkonnas tegutsev MERQEN ADVISORY OÜ ja kinnisvarahaldusega tegelev KODARQ HALDUS OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik on Oja.<ref name="aripaev">[https://radar.aripaev.ee/isik/542042/reimo-oja Reimo Oja – ettevõtjaprofiil]. Äripäeva Radar, vaadatud 19. oktoobril 2026.</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/reimo-oja-14759860 Reimo Oja profiil World Athleticsis] 7iyglhljn3skhd6rjz0ucncb8s201e4 1 722859 7255848 7255798 2026-10-19T13:27:02Z Kuuskinen 33651 7255848 wikitext text/x-wiki == EE == Peaks olema Liidunõukogu. See on otse saksa keelest, EEs ja TEAs on ka nii. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 14:40 (EEST) :Milline osa nüüd peaks Liidunõukogu olema? See mis praegu on Rahvusnõukogu või midagi muud? --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:27 (EEST) 0fqg03le2yoj6tx8wddhnpxey4hv4qt 7255859 7255848 2026-10-19T13:55:44Z Sendrasendra 225202 7255859 wikitext text/x-wiki == EE == Peaks olema Liidunõukogu. See on otse saksa keelest, EEs ja TEAs on ka nii. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 14:40 (EEST) :Milline osa nüüd peaks Liidunõukogu olema? See mis praegu on Rahvusnõukogu või midagi muud? --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:27 (EEST) ::Föderaalnõukogu. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:55 (EEST) bomw0lgt1o650ndmuolp3sa8p7iyp9d 7255864 7255859 2026-10-19T14:00:52Z Kuuskinen 33651 7255864 wikitext text/x-wiki == EE == Peaks olema Liidunõukogu. See on otse saksa keelest, EEs ja TEAs on ka nii. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 14:40 (EEST) :Milline osa nüüd peaks Liidunõukogu olema? See mis praegu on Rahvusnõukogu või midagi muud? --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:27 (EEST) ::Föderaalnõukogu. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 16:55 (EEST) :::No hea küll. Eks siis peab vaatama lihtsalt, et kõikjal samamoodi oleks et tulevikus sama teema kohta mitut artiklit ei tekiks. --[[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] ([[Kasutaja arutelu:Kuuskinen|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 17:00 (EEST) kedhqdjn7m79p44qao0b4gmo70h18hl 1 722862 7255808 2026-10-19T12:03:11Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Tuleb teha täpsustusleht [[Liidukogu]], kus oleks sulgudes Austria, Myanmar, Saksamaa ja Šveits. Mul ei õnnestunud sellele lehele saada. --~~~~' 7255808 wikitext text/x-wiki Tuleb teha täpsustusleht [[Liidukogu]], kus oleks sulgudes Austria, Myanmar, Saksamaa ja Šveits. Mul ei õnnestunud sellele lehele saada. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 15:02 (EEST) mgzowhby6e7scomezkcbo1yrh9bmoaw 2 722863 7255811 2026-10-19T12:14:23Z Patrik Kressander (GoMore) 240053 Tasustatud panuste avalikustamine (töötan GoMore ApS-is) 7255811 wikitext text/x-wiki Olen Patrik Kressander, GoMore ApS-i Head of Central Marketing (Kopenhaagen), ja GoMore maksab mulle GoMore'i, Amovensi ja Getaroundi kohta tehtud panuste eest. Ma ei muuda GoMore'i artikleid ise, vaid teen ettepanekuid aruteluleheküljel. '''Paid-contribution disclosure''' (Wikimedia Terms of Use): Employer: GoMore ApS. Client: none (in-house). Affiliation: employee. fjomrm3v3cmkvmg3tdkzrmfn8afxq98 0 722864 7255832 2026-10-19T12:59:46Z ~2026-56113-23 240055 Uus lehekülg: ''''Majandus- ja Teeninduskolledž AVARA''' (inglise keeles ''AVARA Estonian Business and Hospitality College'') on Tallinnas asuv kutseõppeasutus. == Ajalugu == Kool moodustati kutseharidusreformi tulemusena kolmest koolist: Tallinna Majanduskoolist, Tallinna Teeninduskoolist ja osaliselt Tallinna Tööstushariduskeskusest.<ref name="tuli">[https://turundajateliit.ee/kolm-kooli-avara/ Kolm kooli ühendasid jõud. AVARA turunduse õppetooli juht Triin Rum: uues visuaalses...' 7255832 wikitext text/x-wiki '''Majandus- ja Teeninduskolledž AVARA''' (inglise keeles ''AVARA Estonian Business and Hospitality College'') on Tallinnas asuv kutseõppeasutus. == Ajalugu == Kool moodustati kutseharidusreformi tulemusena kolmest koolist: Tallinna Majanduskoolist, Tallinna Teeninduskoolist ja osaliselt Tallinna Tööstushariduskeskusest.<ref name="tuli">[https://turundajateliit.ee/kolm-kooli-avara/ Kolm kooli ühendasid jõud. AVARA turunduse õppetooli juht Triin Rum: uues visuaalses tervikus rõhume nooruslikkusele ja kaasaegsusele], Turundajate Liit, 14.01.2026.</ref> Ühinemise eesmärk oli koolivõrgu korrastamise kaudu vähendada dubleerimist ja kasutada ressursse otstarbekamalt.<ref name="tuli" /> Uue kolledži nimi ja bränd tutvustati pressikonverentsil 22. detsembril 2025.<ref name="tmk">[https://tmk.edu.ee/uus-majandus-ja-teeninduskolledz-avara/ Uus Majandus- ja Teeninduskolledž AVARA], Tallinna Majanduskool, 22.12.2025.</ref> [https://avara.edu.ee/uudised/majandus-ja-teeninduskolledz-avara/] == Õppehooned == Kooli tegevus toimub kolmes õppehoones. Peamised on endises [[Tallinna Teeninduskool|Tallinna Teeninduskooli]] hoones Majaka 2 ning endises [[Tallinna Majanduskool]]i hoones Tammsaare tee 147. Mõningane õppetegevus jätkub ka endises [[Tallinna Tööstushariduskeskus|Tallinn Tööstushariduskeskus]]e õppehoones aadressil Sõpruse puiestee 182. == Tegevus == Kool korraldab kutseõppe tasemeõpet õppekavarühmades. AVARA Koolituskeskus pakub lisaks täiendusõpet ja mikrokvalifikatsioone.<ref>[https://avara.edu.ee/koolituskeskus/ AVARA Koolituskeskus], AVARA koduleht, vaadatud 19.10.2026.</ref> === Õppekavad === Majandus- ja Teeninduskolledžis saab õppida 31 kutseõppe õppekaval. Õppida saab põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil või keskhariduse baasil.<ref>[https://avara.edu.ee/erialad/ Erialad], AVARA koduleht, vaadatud 19.10.2026.</ref> ==== Põhihariduse nõudeta ==== * Abikokk * Abipagar ==== Põhihariduse baasil ==== * Kokk * Kaubandus * Jätkusuutlik ettevõtluse korraldus * Turismiteenused (spetsialiseerumised: kokk, hotelliteenindaja, restoraniteenindaja) * Toiduainete tehnoloogia (spetsialiseerumised: pagar, kondiiter) * Ilu- ja heaoluteenused (spetsialiseerumised: juuksur, heaoluteenused) * Tekstiiltoodete disain ja -tehnoloogia ==== Keskhariduse baasil ==== ; Ärindus, juhtimine ja haldus : Ärikorralduse spetsialist, nooremprojektijuht, personalispetsialist, kvaliteedispetsialist, ostu- ja hankespetsialist, raamatupidaja, sekretär ; Õigus ja kinnisvara : Õigusassistent, kinnisvaramaakler ; Turundus ja sotsiaalmeedia : Turundusspetsialist, sotsiaalmeedia spetsialist ; Kaubandus ja müük : Müügikorraldaja (sh töökohapõhine õpe), müügiesindaja, e-kaubanduse spetsialist ; Toitlustus : Kokk (keskhariduse baasil), magustoidukokk ; Ilu- ja heaoluteenused : Juuksur, kosmeetik, küünetehnik ; Tekstiil ja rõivad : Kergete rõivaste rätsep, rätsep-stilist (spetsialiseerumine meeste rõivaste valmistamine) == Bränd == Kolledži bränd ja visuaalne identiteet töötati välja koostöös agentuuriga Brand New, helikujunduse tegi agentuur Helikuju.<ref name="tmk" /> Brändi juurde kuulub ka signatuurheli.<ref name="tuli" /> Kooli tunnuslause on „Ava oma oskuste vara”. Koolijuht Kristi Tariku sõnul käsitleb lause oskusi väärtusena: need on igal inimesel olemas, kuid vajavad avamist, arendamist ja teadlikku kasutamist.<ref name="tuli" /> Tariku selgituse järgi võib visuaalses kujundikeeles näha viiteid majakale, radarile, valgusvihkudele ja tuulikule.<ref name="tuli" /> Kooli põhiväärtused on asjatundlikkus, külalislahkus ja uuendusjulgus. == Viited == {{viited}} 91ho8wo77g6ldfy0hwn6qk5n0adakm5 0 722865 7255854 2026-10-19T13:43:16Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neodasyscypha cerina'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Neodasyscypha cerina1.jpg | pildi_seletus = ''Neodasyscypha cerina'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sug...' 7255854 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Neodasyscypha cerina'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Neodasyscypha cerina1.jpg | pildi_seletus = ''Neodasyscypha cerina'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = [[Tiksikulaadsed]] ''Helotiales'' | sugukond = ''[[Lachnaceae]]'' | perekond = ''[[Neodasyscypha]]'' | liik = '''''Neodasyscypha cerina''''' }} '''''Neodasyscypha cerina''''' on [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[tiksikulaadsed]] kuuluv [[seen|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab lehtpuudel. ==Välislingid== * {{elurikkus|160561}} [[Kategooria:Tiksikulaadsed]] sra8b0xjfxhau4g1ayw9afe4rc7eqm5 0 722866 7255858 2026-10-19T13:55:05Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: 'Major Sir '''Desmond Morton''' ([[13. november]] [[1891]] [[London]] – [[31. juuli]] [[1971]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] sõjaväelane ja riigiametnik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelsel perioodil etendas ta olulist rolli [[Adolf Hitler]]i Saksamaa suhtes rakendatud järeleandmispoliitika (nn *appeasement*) vastase tegevuse organiseerimisel, edastades [[Winston Churchill]]ile luureandmeid [[Saksamaa]] taasrelvastumise kohta. Sel ajal ei olnud Churchil...' 7255858 wikitext text/x-wiki Major Sir '''Desmond Morton''' ([[13. november]] [[1891]] [[London]] – [[31. juuli]] [[1971]] [[London]]) oli [[Suurbritannia]] sõjaväelane ja riigiametnik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelsel perioodil etendas ta olulist rolli [[Adolf Hitler]]i Saksamaa suhtes rakendatud järeleandmispoliitika (nn *appeasement*) vastase tegevuse organiseerimisel, edastades [[Winston Churchill]]ile luureandmeid [[Saksamaa]] taasrelvastumise kohta. Sel ajal ei olnud Churchillil valitsuses mingit ametikohta. Kui Churchillist sai 1940. aastal peaminister, asus Morton tööle tema isikliku abina. == Varajane sõjaväeteenistus == Ta astus 1911. aastal kuningliku suurtükiväe (*Royal Artillery*) teenistusse. Ta osales [Esimene maailmasõda[|Esimeses maailmasõjas]] ning sai [[1917]]. aastal [[Arrasi lahing]]us kopsuhaava. Ta jäi siiski ellu ja paranes, jätkates teenistust, kusjuures kuul jäi talle kehasse. Aastatel [[1917]]–[[1918]] teenis ta Briti ekspeditsioonivägede ülemjuhataja Sir [[Douglas Haig]]i adjutandina. Sõja ajal saatis ta mitmel rindereisil relvastusministrit. == Riigiteenistus == [[1919]]. aastal suunati ta tööle [[Suurbritannia välisministeerium|välisministeeriumisse]], kus ta juhtis 1920. aastate keskpaigas Salaluureteenistuse (*Secret Intelligence Service*) V osakonda, mis tegeles bolševismivastase võitlusega. [[1924]]. aastal viis Churchill ta üle sõjaministeeriumisse (*War Office*). Aastatel 1929–1939 juhtis ta Keiserliku Kaitsekomitee (*Committee of Imperial Defence*) tööstusluure keskust, vastutades luureandmete kogumise eest, mis puudutasid teiste riikide sõjamoona tootmise plaane ja võimekusi. Aastatel 1930–1939 kuulus ta ka sama komitee majandussõja allkomiteesse. Kuna tal jäi alates 1929. aastast sageli aega üle – ta on ise öelnud, et „oli suurema osa ajast tegevuseta“ –, aitas ta Churchillil kirjutada Esimese maailmasõja ajalugu käsitlevat teost „Maailmakriis“ (*The World Crisis*).[1] 1930. aastatel lekitas ta dokumente ja olulist teavet, et toetada Churchilli võitlust fašismi tõusu vastu Euroopas. Morton väitis, et tal oli selleks salategevuseks vaikiv heakskiit järjestikustelt peaministritelt – MacDonaldilt, Baldwinilt ja Chamberlainilt –, kuid see väide on alusetu, kuna tunnistajate ütlusi pole ilmnenud. Morton elas Chartwellist vaid miili kaugusel ning käis sealt üle põldude jalgsi kohale, et edastada oma teavet Churchillile. == Teine maailmasõda ja sõjajärgne aeg == 1939. aastal sai temast majandussõja ministeeriumi (Ministry of Economic Warfare) juhtiv abisekretär ning 1940. aastal asus ta tööle Churchilli isikliku abina [[Downing Street 10]]-s. Morton tegeles Bletchley Parkist saabuvate "Ultra"-koodidega, kuna olulised teated saadeti otse peaministri kantseleisse. Sõja hilisemas faasis selline mitteametlik asjaajamine kadus ja asendus struktureerituma bürokraatiaga, mistõttu vähenes ka Mortoni mõjuvõim. 1949. aastal osales ta ÜRO Lähis-Ida majandusliku hindamismissiooni töös ning aastatel 1950–1953 töötas ta [[Department for Transport|tsiviillennundusministeeriumis]]. {{JÄRJESTA:Morton, Desmond}} [[Kategooria:Suurbritannia sõjaväelased]] [[Kategooria:Ametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1891]] [[Kategooria:Surnud 1971]] b20eik0m6jmrhqygruqses5erjltq2t 0 722867 7255909 2026-10-19T16:48:54Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Holwayaceae'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = [[Tökattiksik]] ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond...' 7255909 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Holwayaceae'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = [[Tökattiksik]] ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = '''''Holwayaceae''''' | perekond = | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Holwayaceae''''' on [[kottseened|kottseente]] sugukond. ==Perekondi== *''[[Holwaya]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|3122095}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] 61uqgqxvo0qo66ty5h1rkhhlwkajvo4 0 722868 7255913 2026-10-19T16:52:29Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Tökattiksik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = Tökattiksik ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Holwayaceae]]'' | pereko...' 7255913 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tökattiksik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = Tökattiksik ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Holwayaceae]]'' | perekond = ''[[Holwaya]]'' | liik = '''Tökattiksik''' ''Holwaya mucida'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Tökattiksik''' (''Holwaya mucida'') on [[kottseened|kottseente]] liik. Seen kasvab lehtpuudel. == Välislingid == * {{Elurikkus|151049}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] tsqf98je71vbpt2g4ozmekqzoh8xw9g 7255919 7255913 2026-10-19T16:57:18Z Svencapoeira 67038 7255919 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tökattiksik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tökattiksik.jpg | pildi_seletus = Tökattiksik ''Holwaya mucida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Hüüvikseened]] ''Leotiomycetes'' | selts = ''[[Thelebolales]]'' | sugukond = ''[[Holwayaceae]]'' | perekond = ''[[Holwaya]]'' | liik = '''Tökattiksik''' ''Holwaya mucida'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Tökattiksik''' (''Holwaya mucida'') on [[kottseened|kottseente]] liik. Seen kasvab lehtpuudel. Selle nimi viitab Ameerika botaanikule [[Edward Willet Dorland Holway]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|151049}} [[Kategooria:Hüüvikseened]] scp4q74ixxxsds39qf1mmj9kw6xccyc 1 722869 7255924 2026-10-19T17:04:44Z ~2026-56147-73 240070 Uus lehekülg: 'Perekonnanimi muudeti 1936 Veimreks, aga arreteeriti Veissi nime all? ~~~~' 7255924 wikitext text/x-wiki Perekonnanimi muudeti 1936 Veimreks, aga arreteeriti Veissi nime all? [[Eri:Kaastöö/~2026-56147-73|~2026-56147-73]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-56147-73|arutelu]]) 19. oktoober 2026, kell 20:04 (EEST) jj934zk5g84q4smsdgmj9e6yt8xntpw 2 722870 7255934 2026-10-19T17:22:24Z MihhailFokin 239469 Lõin esimest teksti, lisasin pildi 7255934 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> = Voolukeemia = [[Fail:Uniqsis-FlowSyn Flow Reactor.jpg|pisi|235x235px|FlowSyn voolukeemiline reaktor]] '''Voolukeemia''' – [[keemia]] valdkond, mis hõlmab ja uurib keemilisi [[Keemiline reaktsioon|reaktsioone]] [[Pidev protsess|pidevas]] voolus. Valdkonna spetsiifilised keemilised [[Reaktor (keemia)|reaktorid]] toetavad läbivoolava reaktsiooni segu (tavaliselt läbi mingi läbivoolava [[Reaktor (keemia)|reaktori]]), tervikuna partii reageerimise asemel. Voolukeemia on põhjalikult uuritud meetod keemiliste protsesside ülesskaleerimiseks, kuid enamasti rakendatakse laboratoorsel skaalal. Leitud protsesse on palju lihtsamini skaleerida tööstusliku skaalani, kui sama protsessi partii keemias Kui üks voolukeemiline protseduur hõlmab 2 või enama protsessimoodulit, seda nimetatakse „teleskopeeritud“ protsessiks. Partiikeemia jaoks reaktsiooni stöhhiomeetria arvutatakse reagendide kontsentratsiooni mingis mahus ning nende mahtude vahekord. Voolukemias see parameeter lähtub reagendide kontsentratsiooninst, ning nende voolukiiruste vahekorrast. Residentsaeg partiikeemias tähendab kui pika aja vältel reaktsioonihulk on antud tingimuste all vedab. Voolukeemias see parameeter tähendab aeg, mis reaktsioonisegu partii viib reaktori sees. Arvutatakse reaktori mahust ja terviku voolukiiruse alusel. t99rt8qnboku04mtdze0ouydhgq03gb 0 722871 7255938 2026-10-19T17:45:37Z MorsMe 217455 Uus lehekülg: '{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=123|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=122|eelmine=122 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=123buss.png|läbi=Tabasalu, Sõrva, Liikva|järgmine=123A|järgmine liin=123A...' 7255938 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=123|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=122|eelmine=122 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/120/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=123buss.png|läbi=Tabasalu, Sõrva, Liikva|järgmine=123A|järgmine liin=123A}} '''123''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Viru tänav|Tallinn]]a ja [[Vääna-Jõesuu]] vahel, läbides [[Tabasalu]], [[Sõrve]] ja [[Liikva]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad ainult 6 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2011 | |[[Tallinn]] - [[Tabasalu]] - [[Liikva]] - [[Vääna-Viti]] - [[Suurupi]] | |- |2016 | |Tallinn - Tabasalu - Suurupi | |- |2017 | |Tallinn - Suurupi - Liikva - [[Sõrve]] - Tallinn | |- |2018 | |Tallinn - Sõrve - Liikva - [[Muraste]] - Tallinn | |- |2023 | |Tallinn - Tabasalu - Sõrve - Liikva - [[Vääna-Jõesuu]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Tallinn – Tabasalu – Sõrve – Liikva – Vääna-Jõesuu !Vääna-Jõesuu – Liikva – Sõrve – Tabasalu – Tallinn |- | ;;;;;;;; Viru ;;;;;;;; Vabaduse väljak ;;;;;;;; Taksopark ;;;;;;;; Pirni ;;;;;;;; Humala ;;;;;;;; Zoo ;;;;;;;; Haabersti ring ;;;;;;;; Sõba ;;;;;;;; Pikaliiva ;;;;;;;; Tähistaeva ;;;;;;;; Printsu tee ;;;;;;;; Tiskre oja ;;;;;;;; Vana-Rannamõisa tee ;;;;;;;; Jõeküla ;;;;;;;; Vahepere ;;;;;;;; Tiskre ;;;;;;;; Kallaste ;;;;;;;; Tabasalu ;;;;;;;; Mere tee ;;;;;;;; Rannamõisa ;;;;;;;; Sõrve tee ;;;;;;;; Tuuleveski ;;;;;;;; Tuulepesa ;;;;;;;; Sõrve ;;;;;;;; Liikva ;;;;;;;; Lätte tee ;;;;;;;; Viljapuu tee ;;;;;;;; Viti tankla ;;;;;;;; Viti ;;;;;;;; Vääna-Jõesuu | ; Vääna-Jõesuu ; Viti ; Suurupi tee ; Muraste ; Kolmiku ; Pangapealse ; Ilmandu ; Runtsi tee ; Sõrve tee ; Rannamõisa ; Mere tee ; Tabasalu ; Kallaste ; Tiskre ; Vahepere ; Jõeküla ; Vana-Rannamõisa tee ; Tiskre oja ; Printsu tee ; Tähistaeva ; Pikaliiva ; Sõba ; Haabersti ; Zoo ; Humala ; Pirni ; Taksopark ; Koidu ; Vabaduse väljak ; Hotell Tallinn ; Balti jaam ; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] dllcbisx3fyyxg9j6awo80bnkmr9qze 0 722872 7255941 2026-10-19T18:03:52Z MorsMe 217455 Uus lehekülg: '{{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=124|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=123B|eelmine=123B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=|läbi=Haabersti, Tabasalu|järgmine=124A|järgmine liin=124A}} '''124''' on Ha...' 7255941 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=124|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=123B|eelmine=123B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=|läbi=Haabersti, Tabasalu|järgmine=124A|järgmine liin=124A}} '''124''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Vääna-Jõesuu]] vahel, läbides [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] ja [[Tabasalu]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad ainult 12-18 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |2013 | |[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] - [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] - [[Tabasalu]] - [[Vääna-Jõesuu]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Mustamäe - Haabersti - Tabasalu - Vääna-Jõesuu !Mustamäe - Haabersti - Tabasalu - Vääna-Jõesuu |- | ;;;;;;;;; Mustamäe ;;;;;;;;; Keemia ;;;;;;;;; Männi ;;;;;;;;; E. Vilde tee ;;;;;;;;; Autobussikoondis ;;;;;;;;; Meistri ;;;;;;;;; Karikakra ;;;;;;;;; Sinilille ;;;;;;;;; Haabersti ring ;;;;;;;;; Sõba ;;;;;;;;; Pikaliiva ;;;;;;;;; Tähistaeva ;;;;;;;;; Printsu tee ;;;;;;;;; Tiskre oja ;;;;;;;;; Vana-Rannamõisa tee ;;;;;;;;; Jõeküla ;;;;;;;;; Vahepere ;;;;;;;;; Tiskre ;;;;;;;;; Kallaste ;;;;;;;;; Tabasalu ;;;;;;;;; Mere tee ;;;;;;;;; Rannamõisa ;;;;;;;;; Sõrve tee ;;;;;;;;; Runtsi tee ;;;;;;;;; Ilmandu ;;;;;;;;; Pangapealse ;;;;;;;;; Kolmiku ;;;;;;;;; Muraste ;;;;;;;;; Suurupi tee ;;;;;;;;; Viti ;;;;;;;;; Vääna-Jõesuu | ;; Vääna-Jõesuu ;; Viti ;; Suurupi tee ;; Muraste ;; Kolmiku ;; Pangapealse ;; Ilmandu ;; Runtsi tee ;; Sõrve tee ;; Rannamõisa ;; Mere tee ;; Tabasalu ;; Kallaste ;; Tiskre ;; Vahepere ;; Jõeküla ;; Vana-Rannamõisa tee ;; Tiskre oja ;; Printsu tee ;; Tähistaeva ;; Pikaliiva ;; Sõba ;; Haabersti ring ;; Päevalille ;; Sinilille ;; Karikakra ;; Meistri ;; Autobussikoondis ;; E. Vilde tee ;; Männi ;; Keemia ;; Mustamäe ; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] cimeh373xdza6rx8ra9izohz8g0ghxe 7255986 7255941 2026-10-19T18:53:07Z Kruusamägi 1530 7255986 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=124|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=123B|eelmine=123B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=|läbi=Haabersti, Tabasalu|järgmine=124A|järgmine liin=124A}} '''124''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Vääna-Jõesuu]] vahel, läbides [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] ja [[Tabasalu]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad 12–18 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |2013 | |[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] – [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu !Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu |- | ;;;;;;;;; Mustamäe ;;;;;;;;; Keemia ;;;;;;;;; Männi ;;;;;;;;; E. Vilde tee ;;;;;;;;; Autobussikoondis ;;;;;;;;; Meistri ;;;;;;;;; Karikakra ;;;;;;;;; Sinilille ;;;;;;;;; Haabersti ring ;;;;;;;;; Sõba ;;;;;;;;; Pikaliiva ;;;;;;;;; Tähistaeva ;;;;;;;;; Printsu tee ;;;;;;;;; Tiskre oja ;;;;;;;;; Vana-Rannamõisa tee ;;;;;;;;; Jõeküla ;;;;;;;;; Vahepere ;;;;;;;;; Tiskre ;;;;;;;;; Kallaste ;;;;;;;;; Tabasalu ;;;;;;;;; Mere tee ;;;;;;;;; Rannamõisa ;;;;;;;;; Sõrve tee ;;;;;;;;; Runtsi tee ;;;;;;;;; Ilmandu ;;;;;;;;; Pangapealse ;;;;;;;;; Kolmiku ;;;;;;;;; Muraste ;;;;;;;;; Suurupi tee ;;;;;;;;; Viti ;;;;;;;;; Vääna-Jõesuu | ;; Vääna-Jõesuu ;; Viti ;; Suurupi tee ;; Muraste ;; Kolmiku ;; Pangapealse ;; Ilmandu ;; Runtsi tee ;; Sõrve tee ;; Rannamõisa ;; Mere tee ;; Tabasalu ;; Kallaste ;; Tiskre ;; Vahepere ;; Jõeküla ;; Vana-Rannamõisa tee ;; Tiskre oja ;; Printsu tee ;; Tähistaeva ;; Pikaliiva ;; Sõba ;; Haabersti ring ;; Päevalille ;; Sinilille ;; Karikakra ;; Meistri ;; Autobussikoondis ;; E. Vilde tee ;; Männi ;; Keemia ;; Mustamäe ; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] luzff5i1t1tnh3w5hp0jjiyy750lzfv 7256057 7255986 2026-10-19T21:26:31Z MorsMe 217455 7256057 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[Hansabuss]]|algpeatus=Mustamäe|lõpppeatus=Vääna-Jõesuu|number=124|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b/21105-4/map]|eelmine liin=123B|eelmine=123B|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#harju/regionalbus/124/a-b]|uuendus=19. oktoober 2026|pilt=Iveco Crossway Line 10,5M at route 124 at Akadeemia street, October 2026.jpg|läbi=Haabersti, Tabasalu|järgmine=124A|järgmine liin=124A}} '''124''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Vääna-Jõesuu]] vahel, läbides [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] ja [[Tabasalu]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised toimuvad 12–18 korda päevas. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |2013 | |[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] – [[Haabersti linnaosa|Haabersti]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut !Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu !Mustamäe – Haabersti – Tabasalu – Vääna-Jõesuu |- | ;;;;;;;;; Mustamäe ;;;;;;;;; Keemia ;;;;;;;;; Männi ;;;;;;;;; E. Vilde tee ;;;;;;;;; Autobussikoondis ;;;;;;;;; Meistri ;;;;;;;;; Karikakra ;;;;;;;;; Sinilille ;;;;;;;;; Haabersti ring ;;;;;;;;; Sõba ;;;;;;;;; Pikaliiva ;;;;;;;;; Tähistaeva ;;;;;;;;; Printsu tee ;;;;;;;;; Tiskre oja ;;;;;;;;; Vana-Rannamõisa tee ;;;;;;;;; Jõeküla ;;;;;;;;; Vahepere ;;;;;;;;; Tiskre ;;;;;;;;; Kallaste ;;;;;;;;; Tabasalu ;;;;;;;;; Mere tee ;;;;;;;;; Rannamõisa ;;;;;;;;; Sõrve tee ;;;;;;;;; Runtsi tee ;;;;;;;;; Ilmandu ;;;;;;;;; Pangapealse ;;;;;;;;; Kolmiku ;;;;;;;;; Muraste ;;;;;;;;; Suurupi tee ;;;;;;;;; Viti ;;;;;;;;; Vääna-Jõesuu | ;; Vääna-Jõesuu ;; Viti ;; Suurupi tee ;; Muraste ;; Kolmiku ;; Pangapealse ;; Ilmandu ;; Runtsi tee ;; Sõrve tee ;; Rannamõisa ;; Mere tee ;; Tabasalu ;; Kallaste ;; Tiskre ;; Vahepere ;; Jõeküla ;; Vana-Rannamõisa tee ;; Tiskre oja ;; Printsu tee ;; Tähistaeva ;; Pikaliiva ;; Sõba ;; Haabersti ring ;; Päevalille ;; Sinilille ;; Karikakra ;; Meistri ;; Autobussikoondis ;; E. Vilde tee ;; Männi ;; Keemia ;; Mustamäe ; ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Harku vald]] c8rynf1zka3zun0j58nphaa9xf263yb 0 722873 7255944 2026-10-19T18:05:04Z MorsMe 217455 Ümbersuunamine lehele [[277 (Harju bussiliin)]] 7255944 wikitext text/x-wiki #suuna [[277 (Harju bussiliin)]] ddzsm5kmtrfbnlos6t70f6ijofhbtm8 0 722874 7255999 2026-10-19T19:10:16Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Tökattiksik]] 7255999 wikitext text/x-wiki #suuna[[Tökattiksik]] e309flf99sj8oftdlmrqdlo1zcra5mf 0 722875 7256024 2026-10-19T20:12:11Z Looveer 218156 Uus lehekülg: ''''Johan Raudsepp''' (sündinud 2. novembril 1848 Holstre vallas Ennupse talus) oli eesti vallakirjutaja ja ühiskonnategelane. Ta asus Holstre vallakirjutaja ülesandeid täitma 1866. aastal ning tähistas 1916. aastal oma 50. ametijuubelit.<ref name="paevaleht">A. P. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1916/12/23/24 „Wallakirjutaja Johan Raudsepa 50-a. ametijuubel.”] Päewaleht, nr 290, 23. detsember 1916.</ref> == Elukäik == Johan Raudsepp sündis Holstre val...' 7256024 wikitext text/x-wiki '''Johan Raudsepp''' (sündinud 2. novembril 1848 Holstre vallas Ennupse talus) oli eesti vallakirjutaja ja ühiskonnategelane. Ta asus Holstre vallakirjutaja ülesandeid täitma 1866. aastal ning tähistas 1916. aastal oma 50. ametijuubelit.<ref name="paevaleht">A. P. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1916/12/23/24 „Wallakirjutaja Johan Raudsepa 50-a. ametijuubel.”] Päewaleht, nr 290, 23. detsember 1916.</ref> == Elukäik == Johan Raudsepp sündis Holstre vallas Ennupse talus. Ta õppis Paistu kihelkonnakoolis, mille lõpetas 15-aastaselt. Seejärel asus ta abistama vendi Petersone, kes osalesid Holstre rahvuslikus liikumises ja talurahva huvide kaitsmises. Raudsepp aitas koostada kõrgematele võimudele ja keisrile saadetavaid palvekirju. Vendade Petersonide tegevus mõjutas tema poliitiliste vaadete ja rahvusliku meelsuse kujunemist.<ref name="paevaleht" /> == Töö vallakirjutajana == Kui Holstre vallakirjutajaks sai P. Peterson, võttis ta Raudsepa oma abiliseks. Pärast Petersoni vahistamist 23. detsembri öösel 1866 ja sellele järgnenud väljasaatmist Vjatka kubermangu jäi vallakirjutaja ülesandeid täitma 18-aastane Raudsepp.<ref name="paevaleht" /> 15. märtsil 1867 valis Holstre vallavolikogu Raudsepa ametlikult vallakirjutajaks. Kihelkonnakohus kinnitas valimise tingimusel, et vald vastutab tema eest kuni tema täisealiseks saamiseni.<ref name="paevaleht" /> Raudsepp töötas Holstre vallakirjutajana ka venestamisajal, mil asjaajamises võeti kasutusele vene keel. Lisaks ametikohustuste täitmisele andis ta kohalikele elanikele õigusalast nõu ja abi. 23. detsembril 1916 tähistas ta vallakirjutajana töötamise 50. aastapäeva.<ref name="paevaleht" /> == Ühiskondlik tegevus == Raudsepp osales Holstre seltskondlikus elus ning kohalike algatuste korraldamises. Tema tegevuses olid tähtsal kohal rahvahariduse edendamine, koolide toetamine ja elanike majandusliku olukorra parandamine.<ref name="paevaleht" /> == Tunnustus == 1916. aastal Päevalehes ilmunud juubeliartikli andmetel oli Raudseppa autasustatud mitme aurahaga ning talle oli antud aukodaniku diplom.<ref name="paevaleht" /> == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Raudsepp, Johan}} [[Kategooria:Eesti vallakirjutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] bav5w5q3mw4fqi4sl02yzg0og5xbwzo 7256031 7256024 2026-10-19T20:21:15Z Looveer 218156 Lisasin lingid 7256031 wikitext text/x-wiki '''Johan Raudsepp''' (sündinud 2. novembril 1848) oli [[Vallakirjutaja|eesti vallakirjutaja]] ja rahvusliku [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelane. Ta asus Holstre vallakirjutaja ülesandeid täitma [[1866]]. aastal.<ref name="paevaleht">A. P. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1916/12/23/24 „Wallakirjutaja Johan Raudsepa 50-a. ametijuubel.”] Päewaleht, nr 290, 23. detsember 1916.</ref> == Elukäik == Johan Raudsepp sündis [[Holstre vald|Holstre vallas]] Ennupse talus. Ta õppis [[Paistu kihelkonnakool|Paistu kihelkonnakoolis]], mille lõpetas 15-aastaselt. Seejärel asus ta abistama vendi [[Peeter Samuel Peterson|Peeter]] ja [[Adam Peterson|Adam Petersone]], kes osalesid Holstre [[Ärkamisaeg|rahvuslikus liikumises]] ja talurahva huvide kaitsmises. Raudsepp aitas koostada kõrgematele võimudele ja keisrile saadetavaid [[Palvekirjaaktsioon|palvekirju]]. Vendade Petersonide tegevus mõjutas tema poliitiliste vaadete ja rahvusliku meelsuse kujunemist.<ref name="paevaleht" /> == Töö vallakirjutajana == Kui Holstre vallakirjutajaks sai P. Peterson, võttis ta Raudsepa oma abiliseks. Pärast Petersoni vahistamist 23. detsembri öösel 1866 ja sellele järgnenud väljasaatmist Vjatka kubermangu jäi vallakirjutaja ülesandeid täitma 18-aastane Raudsepp.<ref name="paevaleht" /> 15. märtsil 1867 valis Holstre vallavolikogu Raudsepa ametlikult vallakirjutajaks. Kihelkonnakohus kinnitas valimise tingimusel, et vald vastutab tema eest kuni tema täisealiseks saamiseni.<ref name="paevaleht" /> Raudsepp töötas Holstre vallakirjutajana ka venestamisajal, mil asjaajamises võeti kasutusele vene keel. Lisaks ametikohustuste täitmisele andis ta kohalikele elanikele õigusalast nõu ja abi. 23. detsembril 1916 tähistas ta vallakirjutajana töötamise 50. aastapäeva.<ref name="paevaleht" /> == Ühiskondlik tegevus == Raudsepp osales [[Paistu]] ja Holstre seltskondlikus elus ning kohalike algatuste korraldamises. Tema tegevuses olid tähtsal kohal rahvahariduse edendamine, koolide toetamine ja elanike majandusliku olukorra parandamine.<ref name="paevaleht" /> == Tunnustus == 1916. aastal Päevalehes ilmunud juubeliartikli andmetel oli Raudseppa autasustatud mitme aurahaga ning talle oli antud aukodaniku diplom.<ref name="paevaleht" /> == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Raudsepp, Johan}} [[Kategooria:Eesti vallakirjutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] b3frf5o4en3pd39hbhg94lqsodae2v4 7256040 7256031 2026-10-19T20:42:59Z Looveer 218156 7256040 wikitext text/x-wiki '''Johan Raudsepp''' (sündinud 2. novembril 1848) oli [[Vallakirjutaja|eesti vallakirjutaja]] ja rahvusliku [[Ärkamisaeg|ärkamisaja]] tegelane. Ta asus Holstre vallakirjutaja ülesandeid täitma [[1866]]. aastal.<ref name="paevaleht">A. P. [https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1916/12/23/24 „Wallakirjutaja Johan Raudsepa 50-a. ametijuubel.”] Päewaleht, nr 290, 23. detsember 1916.</ref> == Elukäik == Johan Raudsepp sündis [[Holstre vald|Holstre vallas]] Ennupse talus. Ta õppis [[Paistu kihelkonnakool|Paistu kihelkonnakoolis]], mille lõpetas 15-aastaselt. Seejärel asus ta abistama vendi [[Peeter Samuel Peterson|Peeter]] ja [[Adam Peterson|Adam Petersone]], kes osalesid Holstre [[Ärkamisaeg|rahvuslikus liikumises]] ja talurahva huvide kaitsmises. Raudsepp aitas koostada kõrgematele võimudele ja keisrile saadetavaid [[Palvekirjaaktsioon|palvekirju]]. Vendade Petersonide tegevus mõjutas tema poliitiliste vaadete ja rahvusliku meelsuse kujunemist.<ref name="paevaleht" /> == Töö vallakirjutajana == Kui Holstre vallakirjutajaks sai P. Peterson, võttis ta Raudsepa oma abiliseks. Pärast Petersoni vahistamist 23. detsembri öösel 1866 ja sellele järgnenud väljasaatmist Vjatka kubermangu jäi vallakirjutaja ülesandeid täitma 18-aastane Raudsepp.<ref name="paevaleht" /> 15. märtsil 1867 valis Holstre vallavolikogu Raudsepa ametlikult vallakirjutajaks. Kihelkonnakohus kinnitas valimise tingimusel, et vald vastutab tema eest kuni tema täisealiseks saamiseni.<ref name="paevaleht" /> Raudsepp töötas Holstre vallakirjutajana ka venestamisajal, mil asjaajamises võeti kasutusele vene keel. Lisaks ametikohustuste täitmisele andis ta kohalikele elanikele õigusalast nõu ja abi. 23. detsembril 1916 tähistas ta vallakirjutajana töötamise 50. aastapäeva.<ref name="paevaleht" /> == Ühiskondlik tegevus == Raudsepp osales [[Paistu]] ja Holstre seltskondlikus elus ning kohalike algatuste korraldamises. Tema tegevuses olid tähtsal kohal rahvahariduse edendamine, koolide toetamine ja elanike majandusliku olukorra parandamine.<ref name="paevaleht" /> == Tunnustus == 1916. aastal Päevalehes ilmunud juubeliartikli andmetel oli Raudseppa autasustatud mitme aurahaga ning talle oli antud aukodaniku diplom.<ref name="paevaleht" /> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/180465 Paistu kroonika 1834–1944, ärkamisaja häll], Jaak-Adam Looveer, 2021. {{DEFAULTSORT:Raudsepp, Johan}} [[Kategooria:Eesti vallakirjutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] 2lgafk73yyi9jazv21qtks6t8yp5ala 0 722876 7256180 2026-10-20T07:28:20Z Andrus Kallastu 1157 Uus lehekülg: ''''Üldistatud klaviatuur''' (inglise keeles ''generalized keyboard'') on [[muusika]]s [[isomorfne klaviatuur|isomorfse klaviatuuri]] tüüpi [[klaviatuur]], millel on tavaliselt ristkülikukujulised või kuusnurksed plaaditaolised klahvid. Üldistatud klaviatuur on välja töötatud muusika esitamiseks erinevates häälestustes. Klaviatuuri tutvustas 1870ndatel esmakordselt [[Robert Bosanquet]] ja alates 1960ndatest on [[Erv Wilson]] välja pakkunud uusi võimalusi selle...' 7256180 wikitext text/x-wiki '''Üldistatud klaviatuur''' (inglise keeles ''generalized keyboard'') on [[muusika]]s [[isomorfne klaviatuur|isomorfse klaviatuuri]] tüüpi [[klaviatuur]], millel on tavaliselt ristkülikukujulised või kuusnurksed plaaditaolised klahvid. Üldistatud klaviatuur on välja töötatud muusika esitamiseks erinevates häälestustes. Klaviatuuri tutvustas 1870ndatel esmakordselt [[Robert Bosanquet]] ja alates 1960ndatest on [[Erv Wilson]] välja pakkunud uusi võimalusi selle kasutamiseks mistahes skaalade puhul, mis on loodud ühe [[generaatorintervall|generaatori]] põhiselt mistahes [[perioodintervall|perioodi]] piires. Üldistatud klaviatuuri klahvid on tavaliselt paigutatud sümmeetriliselt, mis võimaldab käsitleda helikõrgusi vastavalt nende omavahelisele suhtele, mitte positsioonidele kindlates skaalades, nagu klaveri- ja oreliklaviatuuril. bfcd4oxdjy0lrq05hen1nwxd4b3rs8b 1 722877 7256221 2026-10-20T08:46:18Z Neptuunium 58653 Uus lehekülg: 'See pealkiri ei sobi. Kas pärisnimi oli siis Johannes? Sel juhul tuleb sinna alla teisaldada. - ~~~~' 7256221 wikitext text/x-wiki See pealkiri ei sobi. Kas pärisnimi oli siis Johannes? Sel juhul tuleb sinna alla teisaldada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 11:46 (EEST) gqvvopdrroi1mw268upyfcoevnrqwuq 7256234 7256221 2026-10-20T09:21:36Z Neptuunium 58653 7256234 wikitext text/x-wiki See pealkiri ei sobi. Kas pärisnimi oli siis Johannes? Sel juhul tuleb sinna alla teisaldada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 11:46 (EEST) : Ka tähelepanuväärsus on veidi kysitav, aga minu poolest võib artikkel ka jääda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) hvxft5acqxjlptuac33w7y2661nfz3g 7256251 7256234 2026-10-20T10:19:09Z Sendrasendra 225202 7256251 wikitext text/x-wiki See pealkiri ei sobi. Kas pärisnimi oli siis Johannes? Sel juhul tuleb sinna alla teisaldada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 11:46 (EEST) : Ka tähelepanuväärsus on veidi kysitav, aga minu poolest võib artikkel ka jääda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. oktoober 2026, kell 12:21 (EEST) Artiklis nimetatakse teda Johaniks, sellepärast pooldan Johanit. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 13:19 (EEST) ii46nsynuv756p32n02ibbuw30ykvum 1 722878 7256252 2026-10-20T10:20:45Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Kas ei peaks olema "Frederiki"? --~~~~' 7256252 wikitext text/x-wiki Kas ei peaks olema "Frederiki"? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. oktoober 2026, kell 13:20 (EEST) gk12yc44oxvqs800ntuvo6gg5odsfl0 2 722879 7256257 2026-10-20T10:30:51Z MartnKask 239725 Uus lehekülg: 'Seemnepank,seemnehoidla,seemnevaramu' 7256257 wikitext text/x-wiki Seemnepank,seemnehoidla,seemnevaramu ck6mjipjhmcdbtbxp2znu66zrpvgvtr 7256282 7256257 2026-10-20T11:30:58Z MartnKask 239725 7256282 wikitext text/x-wiki '''Seemnepank'''(teisiti '''seemnehoidla''' või '''seemnevaramu''') on [[geenipank]], milles hoiustatakse taime seemneid eesmärgiga säilitada geneetilist mitmekesisust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Breman |eesnimi=Elinor |perekonnanimi2=Ballesteros |eesnimi2=Daniel |perekonnanimi3=Castillo-Lorenzo |eesnimi3=Elena |perekonnanimi4=Cockel |eesnimi4=Christopher |perekonnanimi5=Dickie |eesnimi5=John |perekonnanimi6=Faruk |eesnimi6=Aisyah |perekonnanimi7=O’Donnell |eesnimi7=Katherine |perekonnanimi8=Offord |eesnimi8=Catherine A. |perekonnanimi9=Pironon |eesnimi9=Samuel |perekonnanimi10=Sharrock |eesnimi10=Suzanne |perekonnanimi11=Ulian |eesnimi11=Tiziana |kuupäev=2021-11-03 |pealkiri=Plant Diversity Conservation Challenges and Prospects—The Perspective of Botanic Gardens and the Millennium Seed Bank |url=https://www.mdpi.com/2223-7747/10/11/2371 |ajakiri=Plants |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=11 |lehekülg=2371 |doi=10.3390/plants10112371 |issn=2223-7747 |pmc=8623176 |pmid=34834734}}</ref>"vajadus hoiustamiseks + kuidas hoiustatakse intro"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-07-12 |pealkiri=For the General Public |url=https://www.seedvault.no/for-the-general-public/ |vaadatud=2026-10-20 |väljaanne=Svalbard Global Seed Vault |keel=en-US}}</ref> == Ajalugu == == Seemnete kogumine == <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=A guide to forest seed handling: with special reference to the tropics |kuupäev=1985 |kirjastus=Food and Agriculture Organization of the United Nations |isbn=978-92-5-102291-7 |toimetaja-perekonnanimi=Willan |toimetaja-eesnimi=R. L. |sari=FAO forestry paper |koht=Rome |toimetaja2-perekonnanimi=FAO |toimetaja3-perekonnanimi=DANIDA}}</ref> == Hoiustamine == === Säilivusaeg === == Alternatiivid == == Kliimamuutus == == Hoidlad == == Vaata ka == == Viited == <references /> 6a6rmkldtew7i6fme4gadbimt4o4g37 0 722880 7256278 2026-10-20T11:07:20Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Alar Kuusik''' (sündinud [[31. mai]]l [[1970]] [[Tartu]]s) on eesti elektroonikateadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/4d5c1c82-d1d1-4dbc-a921-5576414413ab TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Kuusik lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i automaatikateaduskonna inseneriõppe 1993 (''cum laude'') ning omandas Tallinna Tehnikaülikool|TT...' 7256278 wikitext text/x-wiki '''Alar Kuusik''' (sündinud [[31. mai]]l [[1970]] [[Tartu]]s) on eesti elektroonikateadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/4d5c1c82-d1d1-4dbc-a921-5576414413ab TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Kuusik lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i automaatikateaduskonna inseneriõppe 1993 (''cum laude'') ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]] ka magistri- (1995) ja doktorikraadi (2001). Ta oli järeldoktorantuuris [[:en:Tokyo Denki University|Tokyo Denki Ülikoolis]] 2003-2004.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teenistuskäik== Alar Kuusik oli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] tehnik 1990-1992, Artec Design OÜs riistvarainsener 1999-2003, [[ELIKO]] Tehnoloogia arenduskeskuses projektijuht 2005-2016 ja Ridango ASis riistvara tootejuht 2018-2020.<ref name='ETIS' /> Tallinna Tehnikaülikoolis töötab aastast 1992: oli elektroonikainstituudi insener ja teadur, [[Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut|elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi]] teadur; [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut|Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi]] vanemteadur 2002-2026 ning täisprofessor tenuuris alates 2026, instituudi direktor aastast 2025.<ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Alar Kuusiku uurimistöö põhivaldkonnad on [[Nutistu|asjade internet]] (IoT), sensor- ja mõõtetehnoloogiad ning andmetöötlus. Ta arendab rakenduslikke lahendusi targa kodu, tervise ja rehabilitatsiooni, tööstuse ning ehitiste seisukorra jälgimise valdkonnas.<ref>[https://www.linkedin.com/posts/taltech-school-of-it_palju-%C3%B5nne-meie-uutele-professoritele-alar-activity-7505979575458426880-yCdB TTÜ infotehnoloogia teaduskonna postitus LinkedInis]. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Alar Kuusik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Alar Kuusiku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=27240 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Kuusik, Alar}} [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikainsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 7ry0k8c3x2ocmne8mgmf6rfhu8z1mh2 7256281 7256278 2026-10-20T11:26:28Z Tekatve 186289 7256281 wikitext text/x-wiki '''Alar Kuusik''' (sündinud [[31. mai]]l [[1970]] [[Tartu]]s) on eesti elektroonikateadlane.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/4d5c1c82-d1d1-4dbc-a921-5576414413ab TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Alar Kuusik lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i automaatikateaduskonna inseneriõppe 1993 (''cum laude'') ning omandas [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜs]] ka magistri- (1995) ja doktorikraadi (2001). Ta täiendas end [[Müncheni Tehnikaülikool]]is 1997 ja oli järeldoktorantuuris [[:en:Tokyo Denki University|Tokyo Denki Ülikoolis]] 2003-2004.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teenistuskäik== Alar Kuusik oli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudis]] tehnik 1990-1992, Artec Design OÜs riistvarainsener 1999-2003, [[ELIKO]] Tehnoloogia arenduskeskuses projektijuht 2005-2016 ja Ridango ASis riistvara tootejuht 2018-2020.<ref name='ETIS' /> Tallinna Tehnikaülikoolis töötab aastast 1992: oli elektroonikainstituudi insener ja teadur, [[Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut|elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi]] teadur; [[Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut|Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi]] vanemteadur 2002-2026 ning täisprofessor tenuuris alates 2026, instituudi direktor aastast 2025.<ref name='ISIK' /> Oli külalisõppejõud [[Põhja-Makedoonia]] [[:en:University of Information Science and Technology "St. Paul The Apostle"|Apostel Pauluse Infoteaduse ja -tehnoloogia Ülikoolis]] 2017-2018.<ref name='ETIS' /> ==Teadustöö== Alar Kuusiku uurimistöö põhivaldkonnad on [[Nutistu|asjade internet]] (IoT), sensor- ja mõõtetehnoloogiad ning andmetöötlus. Ta arendab rakenduslikke lahendusi targa kodu, tervise ja rehabilitatsiooni, tööstuse ning ehitiste seisukorra jälgimise valdkonnas.<ref>[https://www.linkedin.com/posts/taltech-school-of-it_palju-%C3%B5nne-meie-uutele-professoritele-alar-activity-7505979575458426880-yCdB TTÜ infotehnoloogia teaduskonna postitus LinkedInis]. Vaadatud 20. oktoobril 2026</ref> Ta on [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi]] (IEEE) liige aastast 2006.<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Alar_Kuusik/ Alar Kuusik] Eesti Teadusinfosüsteemis * Alar Kuusiku [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=27240 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Kuusik, Alar}} [[Kategooria:Eesti elektroonikateadlased]] [[Kategooria:Eesti elektroonikainsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 51shf4e7zem4onikwens038ivawh6so 0 722881 7256280 2026-10-20T11:21:48Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast sild | nimi = Uus Yalu jõe sild | omakeelne nimi = 新鸭绿江大桥 <br/> 신압록강다리 | pilt = Boundary River Highway Bridge of Sino-Korean Yalu River.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | laiuskoord = | pikkuskoord = | otstarve = | tee sillal = [[Maantee]] [[AH1]] | takistus = [[Yalu jõgi]] | asukoht = [[Hiina – Põhja-Korea piir]] [[Dandong]]i ja [[Sinuiju]] vahel | ehituse tüüp = V...' 7256280 wikitext text/x-wiki {{infokast sild | nimi = Uus Yalu jõe sild | omakeelne nimi = 新鸭绿江大桥 <br/> 신압록강다리 | pilt = Boundary River Highway Bridge of Sino-Korean Yalu River.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | laiuskoord = | pikkuskoord = | otstarve = | tee sillal = [[Maantee]] [[AH1]] | takistus = [[Yalu jõgi]] | asukoht = [[Hiina – Põhja-Korea piir]] [[Dandong]]i ja [[Sinuiju]] vahel | ehituse tüüp = [[Vantsild]] | materjal = [[Teras]] <br/> [[Betoon]] | pikkus = 3 km | laius = | ehituskõrgus = | kõrgus = 194,6 m | pikim sille = 636 m | sildeid = | kandevõime = | sõiduradu = 4 | rööpapaare = | rööpmelaius = | raudtee tüüp = | arhitekt = | projekteerija = | ehitaja = | alustatud = 2011 | valminud = | hind = | avatud = 2026 | ümber ehitatud = | varisenud = | suletud = | kaardipilt = | kaardisuurus = | kaardiseletus = }} '''Uus Yalu jõe sild''' ([[hiina keel]]es 新鸭绿江大桥, [[korea keel]]es 신압록강다리; ametlikult '''Korea-Hiina Amnoki jõe sild''' ([[hiina keel]]es 中朝鸭绿江大桥, [[korea keel]]es 조중압록강다)) on [[Yalu]] jõge ületav [[sild]] [[Hiina]] [[Dandong Shi]] linna ja [[Põhja-Korea]] [[Sinuiju]] linna vahel. See on 3 km pikk ning mõeldud [[Hiina-Korea Sõpruse sild|Hiina-Korea Sõpruse silla]] asenduseks. Silda hakati ehitama aastal 2011 ning aastaks 2014 oli see peaaegu valmis, kuid jäi Põhja-Korea poolel toppama.<ref>[http://www.hudong.com/wiki/%E6%96%B0%E9%B8%AD%E7%BB%BF%E6%B1%9F%E5%A4%A7%E6%A1%A5?prd=so_1_doc New Yalu River Bridge (Hudong Encyclopedia)] (in Chinese)</ref><ref name=bi2017>{{cite news |title=China built a $350 million bridge that ends in a dirt field in North Korea |first=Nathaniel |last=Lee |date=5 May 2017 |journal=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/china-built-bridge-north-korea-new-yalu-bridge-trade-2017-5 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170507194015/http://www.businessinsider.com/china-built-bridge-north-korea-new-yalu-bridge-trade-2017-5 |archive-date=7 May 2017 |access-date=7 May 2017 |url-status=live}}</ref> Uus Yalu jõe sild avati viimaks oktoobris 2026.<ref>{{Cite web |date=2026-10-15 |title=North Korea and China open new bridge after 12-year delay |url=https://www.bbc.com/news/articles/ck1exgw3j115o |access-date=2026-10-15 |website=www.bbc.com |language=en-GB |archive-url=https://web.archive.org/web/20261015045351/https://www.bbc.com/news/articles/ck1exgw3j115o |archive-date=15 October 2026 |url-status=live}}</ref> ==Vaata ka== * [[Ji'ani Yalu jõe piiri raudteesild]] * [[Jakov Novitšenko sild]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Hiina sillad]] [[Kategooria:Põhja-Korea]] rcurrzkc9eix81z27gwkmtcj1n7g7ob